Struktuurifondid säästva energia toetuseks...pealinn Ida-Prantsusmaal.. Besançoni linn on andnud oma allkirja ka Linnapeade pakti-le, mis on kohalike ja piirkondlike omavalituste

Struktuurifondid säästva energia toetuseks

Tutvuge 10 Struktuurfondide kaudu kaasfinantseeritud eduka säästva energia projektidega

Struktuuri- ja Ühtekuuluvusfondid investeeringuteks säästva energia arendamisse

SF Energy Invest on Euroopa projekt, mida toetab “Intelli-gent Energy” ja mille eesmärk on käivitada investeerimine säästva energia projektidesse, kasutades selleks Euroopa Liidu Struktuuri- ja Ühtekuuluvusfonde.

Käesolev brošüür esitleb näiteid hea tava rakendamise kohta säästva energia projektides, mida on Euroopa Struk-gia projektides, mida on Euroopa Struk-tuuri- ja Ühtekuuluvusfondide toel rakendatud kümnes erinevas regioonis ja linnas Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris, Rumeenias, Slovakkias ja Inglismaal.

Säästev energia ja sellest tulenevad arvukad hüved inimestele, majandusele ja keskkonnale

Säästev energia ja sellest tulenevad arvukad hüved inimes-tele, majandusele ja keskkonnale.

Säästva energia projektid on tõestanud oma positiivset sot-siaalset ja keskkonnaalast kasulikkust Euroopa regioonide ja linnade jaoks. Nende alternatiivide väljatöötamine on kõige paljutõotavam pürgimus, mille poole püüelda, et lee-vendada inimtegevuse kaudu tekkivat kliimamuutust ja vä-hendada ohtlikku reostust, tõhustada energiasõltumatust, stimuleerida maailmatasemel kõrgtehnoloogia kasutamist tööstusettevõtetes ja luua tuhandeid uusi töökohti..

2009.a. lõpuks tagas taastuvenergia sektor Euroopas üle 10% lõpptarbimisest, täitis ühe neljandiku EL kohustusest vähendada 20% kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning luua 550 000 kõrgetasemelist töökohta.

Töökohtade loomine

Säästva energia projektid stimuleerivad kohalike ettevõ-tete tekkimist ja loovad uusi töökohti tootmise, ehituse- ning käitamise ja hooldustööde alal. Taastuvenergia tehnoloogiad loovad tööhõivet palju kii-remini kui teised energiatehnoloogiad. EREC – Euroopa Taastuvenergia Nõukogu arvamusel suudaks taastuve-nergia pakkuda 2020. aastaks tööd 3 miljonile Euroopa kodanikule ja juhtivat turgu, mille käive oleks mitusada miljardit eurot.

Liikumine detsentraliseeritud energiavarustuse suunas ja kohalike loodusvarude säästev kasutamine elektritootmi-ses tõstab kohaliku kogukonna mainet regionaalsel tasan-dil, suurendades regiooni tuntust ja potentsiaali tulevaste investeeringute tegemiseks säästvasse energiasse.

Kulude kokkuhoid

Energiatõhususe meetmete rakendamise kaudu väheneb energia tarbimine ning saavutatakse märkimisväärset kulude kokkuhoidu. Kütusekulud vähenevad taastuvener-giaallikate kasutamise ja säästva transpordi kasutuse-levõtu kaudu, mis omakorda vähendab kogukonna üldist energiamaksumust.

CO2 heitkoguste vähendamine

Euroopa Nõukogu püstitas eesmärgi vähendada CO2 heit-koguseid 2020. aastaks 20% võrra ja pikaajalise eesmärgi heitkoguste vähendamiseks 1990.a. tasemega võrreldes 80 kuni 95% võrra aastaks 2050.Säästva energia areng Euroopas vähendab energiaga seotud CO2 aastast heitkoguste hulka, aidates sellega kaa-sa EL kliimamuutuse eesmärkide täitmisele..

“Töökohtade loomine, kaubavahetuse tasakaalu parandamine, kohalike kogukondade mõjuvõimu tõstmine, võitlus kliimamuutuse vastu – see on tegelikult strateegia, mille rakendamisel pole kellelgi midagi kaotada, kuid kõik võidavad” (Jean-Louis Bal, Taastuvenergia ja ressursside kasutamise üksuse direktor – ADEME).

Struktuuri- ja Ühtekuuluvusfondid – hea võima-lus säästva energia reaalseks arenguks!

EL regionaalpoliitika kavandati kogu ühenduse ühtse arengu edendamiseks, vähendades ebavõrdsust paljude regioonide arengutasemete vahel.

EL regionaalpoliitika kolm peamist eesmärki on:

• Konvergents: majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdusevähendamine EL liikmesriikide 258 regioonis, aitamaks mahajäänud regioonidel oma arengus teistele järele jõuda. See puudutab peamiselt uusi liikmesriike.

• Regionaalne konkurentsivõime ja tööhõive: suuremaarvu ja paremate töökohtade loomisele kaasaaitamine EL 27 liikmesriigis.

• Euroopaterritoriaalnekoostöö:piiriülesekoostöösti-muleerimine.

Üle kolmandiku Euroopa Liidu eelarvest, umbes 350 miljonit eurot, läheb Euroopa Struktuuri- ja Ühtekuulu-vusfondidesse (SF). Rohkem kui pool SF eelarvest eral-datakse 12-le uuele liikmesriigile. Käesoleval perioodil 2007-2013 moodustab säästva energia projektide ko-gusumma 9 mlrd eurot. Seda väikest summat tuleks järgmistel aastatel suurendada, selleks et saavutada

Euroopa 2020.a. eesmärgid ja vähendada kasvuhoone-gaaside heitkoguseid 1990.a. heitkogustega võrreldes 20%, suurendada taastuvenergia osa 20% ja parandada energiatõhusust 20%.

EL regionaalpoliitikat rahastatakse Euroopa Struktuuri- ja Ühtekuuluvusfondidest (SF), mida on võimalik kasu-tada kas mõne üksiku või kõigi EL regionaalpoliitika ees-märkide täitmiseks.

SF töövahendiks on kolm peamist fondi:

• EuroopaRegionaalarenguFond(ERF)• EuroopaSotsiaalfond(ESF)• Ühtekuuluvusfond(CF)

Struktuurifondid koosnevad Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF). Nende eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust tulude, heaolu ja võimaluste seisukohalt.

ERDF investeerib firmadesse (eeskätt väike- ja keskmis-tesse ettevõtetesse (SME), selleks et luua jätkusuutlikke töökohti. Samuti rahastab fond ka finantseeringuid koha- likesse ja piirkondlikesse omavalitsustesse, valitsus- välistesse organisatsioonidesse (NGOs), riigiasutus- tesse ja sõltuvalt rakenduskavast ka mujale.

1 2

ESF toetab liikmesriikide tegevust järgmistes valdkonda-des: töötajate ja ettevõteteoludega kohandamine, tööotsi-jatele, naistele ja sisserändajatele tööturule juurdepääsu tagamine, tõrjutud inimeste sotsiaalne integreerimine ja võitlus diskrimineerimise vastu tööturul ning inimkapitali tugevdamine haridussüsteemi reformimise ja koolitus-asutuste võrgu loomise teel.

Ühtekuuluvusfond loodi uue fondina rahalise abi suunami-seks kõige vaesematesse liikmesriikidesse. Ühtekuuluvus-fondi kohaldatakse liikmesriikide suhtes, mille rahvuslik koguprodukt (GNI) on väiksem kui 90% EL keskmisest. Selle eesmärk on vähendada nende majanduslikke ja sotsiaalseid eelarvelünki ning stabiliseerida nende majandust.

Ajavahemikul 2007-2013 saavad Ühtekuuluvusfondist toetust Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Lee-du, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Slovee-nia. Hispaania vastab ainult järk-järgulise rahastamisega fondi tingimustele, kuna RKT inimese kohta on seal väiksem kui EL 15 liikmesriigi keskmine.

Kuidas SF toimib?

EL tasemel haldab SF-i Euroopa Komisjon (DG Regio). Eu-roopa Komisjon peab läbirääkimisi ja kinnitab liikmes-riigi poolt pakutud riikliku strateegilise võrdlusraamis-tiku (NSRF) ning eraldab vahendid.

Iga liikmesriik valmistab ette rakenduskavad (RK), mis määratlevad üksikasjaliselt prioriteedid ja olemasoleva eelarve, mille jaoks SF saab kasutada.

Iga RK jaoks määrab liikmesriik korraldusasutuse, kes vastutab SF juhtimise eest nii regionaalsel kui ka riiklikul tasemel. Säästva energia valdkonda tulevad investeerin-gud on seega strateegilise tähtsusega marginaliseeru-nud linnade ja piirkondade arendamise jaoks.

Käesolevas brošüüris esitletud säästva energia projek-tideühineomadusonedukadstrateegiad:innovatiivsedtehnoloogiad, rahastamise kindlustatus Struktuurifondi-de toel ja kaasnev jätkusuutlik kasu kohalike elanike jaoks.

Säästva energia projektide loetelu lk

Eesti - Taastuvenergia

Bulgaaria - Energiatõhusus

Tšehhi Vabariik- Energiatõhusus

Prantsusmaa - Energiatõhusus

Rumeenia – Energiatõhusus ja taastuvenergia

London - Energiatõhusus ja taastuvenergia

Saksamaa - Taastuvenergia

Ungari - Taastuvenergia

Slovakkia - Taastuvenergia

Portugal – Säästev transport

5

7

9

11

13

15

17

19

21

23

3 4

Struktuuri- ja Ühtekuuluvusfondid investeeringuteks säästva energia arendamisse

Eesmärgid

Konvergents

Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

Euroopa territoriaalne koostöö

Struktuurifondid ja vahendid

Ühtekuuluvus-fond

Väike saar, aga kaugeleulatuv visioon Liiva küla, Eesti

Muhu saare autonoomne energiamajandus, mille aluseks on kaugküte ja biomass

Muhu saar oma 1904 elanikuga asub Eesti läänerannikul. Saare administratiivkeskus asub 203 elanikuga Liiva külas.

Liiva küla eesmärk oli parandada soojusetootmise ja -jao-tamise tõhusust. Vallavalitsus renoveeris kaugküttesüs-teemi, sealhulgas katlad ja soojusvõrgu torustikud. Sellega lõpetati üleminek varemkasutatud tükkturba- ja õliküttelt kohapeal toodetavale biomassile.

Esimesed uuringud kaugküttesüsteemi rekonstrueeri-miseks tehti 1993.a. Praegune projekt kestis üle 3 aasta (2008-2010.a.).

Projekt viidi ellu rakenduskava “Elukeskkonna arendamine” raames ja 13% investeeringute kogumaksumusest rahas-tati Euroopa Struktuuri- ja Ühtekuuluvusfondi kaudu.

Paigaldatud on uus 750 kW puiduhaket ja -jäätmeteid põ-letav katel, kasvatades sellega kohalikku puiduhakke tarbi-mist 67 %. Tänu kaugküttevõrgu täielikule rekonstrueeri-misele vähenes soojakadu vähemalt 17%.

Edu saavutamise põhitegurid: Organiseerimine jakoostöö!Liiva edulugu näitab professionaalset juhtimist, koordinee-ritud koostööd kohalike inimeste ja omavalitsuse vahel, head tahet, vastastikkust usaldust ja ühiseid huvisid majan-duse arengu vastu.

Liiva biomassil töötav katlamajaAllikas:MuhuVallavalitsus

Vastutavläbiviija:Muhu Vallavalitsus

Lisainformatsioon:EL fondid Eestis(http://eufundings.com/regional-policy/estonia.html)

EL regionaalpoliitika Eestis(http://ec.europa.eu/regional_policy)

Muhu Vallavalitsus (http://muhu.ee)Korraldusasutused Eestis(http://ec.europa.eu/regional_policy/manage/authority/authority_en.cfm)

Projekt(http://www.bioenergy-in-motion.com/index.php?id=2&sId=52)

Raido Liitmäe Muhu vallavanem “Investeeringud keskkonnakaitsesse ja energia kokkuhoidu on investeeringud Muhu saare jätkusuutlikku tulevikku.”

PEAMISED EELISED

AASTANE CO2 HEITKOGUSTE HULK VÄHENES 207 T

SOOJUSKADU VÄHENES 17 % PUIDUHAKKE TOOTMINE KOHAPEAL KASVAS 67%

5 6

Muhu saar1 904 elanikku

INVESTEERINGU KOGUMAKSUMUS

€447 382MUHU VALLAVALITSUS MUUD RIIKLIKUD TOETUSED

€70303=16% €268429=60%€51130= 11%KOMMERTSLAEN

€57520=13%investeeringukogumaksumusestStruktuurifondidest(Euroopa Regionaalarengu Fond - ERDF)

Nüüd on tore olla koolis!Dobrich,Bulgaaria

Energiatõhus hariduse infrastruktuur

7

90 000 elanikugaDobrichonlinnKirde-Bulgaarias.

Bulgaarias on Dobrichi Linnavalitsus üks energiamajan-duse tipptegijatest. Energiatõhususe parandamine avaliku sektori hoonetes on üks peamisi saavutusi.

2020. a. ülesanne: CO2 25%-line vähendamine!

Koolide ja lasteaedade renoveerimine ei taga üksnes tõhusat hariduse infrastruktuuri ja võrdset juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, vaid aitab kaasa Linnapeade pakti kohalike eesmärkide saavutamisele - 25%-line CO2 vähen-damine 2020. aastaks.

Projekt viidi ellu 21 kuu jooksul rakenduskava “Regionaal-areng 2007-2013” kaudu. 84% investeeringu kogumak-sumusest rahastati Euroopa Struktuurfondidest.

Infrastruktuuri parandamiseks tehtud tööd

Seitse munitsipaalhoonet – viis kooli ja kaks lasteaeda on renoveeritud. Rakendatud on selliseid energiasäästumeet-meid nagu energiaauditid, akende väljavahetamine, soojus-tamine, katuse remont ja hoonete ümbruse korrastamine ning üldkasutatavate alade rekonstrueerimine. Peale selle on alustatud koostööd energiateenusefirmadega (ESCO) uutesse projektidesse erafirmade investeeringute kaasa-miseks.

Projektikoordinaator:DobrichiLinnavalitsus

Lisainformatsioon:EL fondid Bulgaarias(http://eufunds.bg)EL regionaalpoliitika Bulgaarias (http://ec.europa.eu/regional_policy)DobrichiLinnavalitsus(http://dobrich.bg)Bulgaaria korraldusasutused (http://ec.europa.eu/regional_policy/manage/authority/authority_en.cfm)

Dobrichienergiatõhususeprojekt

Allikas:DobrichiLinnavalitsus

Detelina NikolovaDobrichilinnapea“Selliste edukate projektide rakendamise kaudu näitab Dobrichi linn, et me oleme väga motiveeritud ja püüame olla areneva Euroopa Ühenduse jätkusuutlik mudel oma väikese energiatarbimise, vähendatud CO2 heitkoguste ja parema looduskeskkonna kaitsmisega.”

AASTANEENERGIAKOKKUHOID:134 679 €

AASTANE CO2 HEITKOGUSTE VÄHENDAMINE:1180t

KÕRGETASEMELINE HARIDUS

8

PEAMISED EELISED

Dobrich 90 000 elanikku


€2,56 miljonitRIIKLIK KAASFINANTSEERIMINE

€367235=14%€57314= 2%DOBRICHI LINNAVALITSUS

€2,23miljonit=84%investeeringutekogumaksumusestStruktuurfondidest (Euroopa Regionaalarengu Fond - ERDF)

Tipptegija Tšehhi Struktuurfondide kasutamiselBrno, Tšehhi vabariik

Hoonete energiatarbe vähendamine

Brno linn oma 405 000 elanikuga on Tšehhi Vabariigis suuruselt teine linn. Linnast on saanud tipptegija oma stra-teegiliste projektide kaasrahastamises EL Struktuurfondide toel..

Brno Linnavalitsusest on saanud strateegiliste munit-sipaalprojektide EL Struktuurifondidest kaasrahastamise tšempion. 2008. a. juulist 2009. a. novembrini viidi Brno-Nový Lískovecis rakenduskava „Keskkond“ kaasrahastuselellu projekt “Kaminky”.

“Kaminky” algkool Brno-Nový Lískovecis renoveeriti täie-likult eesmärgiga muuta energiaarved väiksemaks ja pakkuda hoone kasutajatele rohkem mugavust.

Infrastruktuuri parandamiseks tehtud tööd

Selleks et vähendada energia tarbimist ja parandada hoone energiatõhusust, on kasutusele võetud hulgaliselt meet-meid nagu näiteks energiaauditid, seinte ja katuste soojus-tamine, akende väljavahetamine, kütte- ja soojaveetorude uuendamine, uued fassaadid ja sisevalgustus.

Pärast renoveerimist vähenes kütte- ja soojavee tootmi-seks vajaliku energia tarve järsult 56%, elektritarbimine langes vähemalt 50% ja veekulu 64%.

Projektikoordineerimine:Brno Linnavalitsus

Lisainformatsioon:Projekt (http://novy-liskovec.cz)Rakenduskava(http://en.opzp.cz/sekce/506/about-operational-programme-environment/)

Brno Linnavalitsus (http://brno.cz/)Korraldusasutused Tšehhi Vabariigis (http://ec.europa.eu/regional_policy/manage/authority/authority_en.cfm)

Brnolinn&“Kaminky”kool

Allikas:WikimediaCommons,Brnolinn,EnergyCities

9

Jana Drápalová Brno-NovýLískovecilinnapea“Pärast Tšehhi Vabariigi liitumist Euroopa Liiduga 2004.a. haaras Brno kinni võimalusest saada strateegilistele linnaarengu projektidele kaasfinantseerimist Struktuurifondidest. Me moo-dustasime eriosakonna , kelle ülesandeks oli ette valmistada kõrgetasemelisi projektitaotlusi ja ning esitada need vastavatele rakenduskavadele. Sellest ajast on üle 70 projekti leidnud kaas-finantseerimist Struktuurifondidest.”

ELEKTRIARVE VÄHENES VÄHEMALT 50%

ENERGIA TARBIMINE VÄHENES 56%

ÕPILASTELE ON LOODUD MUGAV KESKKOND

10

PEAMISED EELISED

Brno 404 234 elanikku


€1,61 miljonitTŠEHHI VABARIIGI RIIKLIK KESKKONNAFOND

€64556=4%€484171= 30%BRNO LINNAVALITSUS

€1,06miljonit=66%investeeringutekogumaksumusestStruktuurifondidest (Euroopa Regionaalarengu Fond – ERFD)

Projekt “Kunsti- ja kultuurilinn”- madala energiatarbega ’aare’ jõekaldalBesançon, Prantsusmaa

Madala energiatarbega kultuurikeskus

Besançonon Franche-Comtéregiooni 117 599 elanikuga pealinn Ida-Prantsusmaal..

Besançoni linn on andnud oma allkirja ka Linnapeade pakti-le, mis on kohalike ja piirkondlike omavalituste vabatahtlik kohustus vähendada 2020. aastaks oma CO2 heitkoguseid vähemalt 20%. See meede on linna säästva energia tege-vuskava lahutamatu osa.

Projekt “Kunsti- ja kultuurilinn” on väljatöötatud regio-naalserakenduskava“Franche-Comté”raames.Prioriteet: “Regionaalne konkurentsivõime ja tööhõive”.

Uut projekti “Kunsti- ja kultuurilinn” viiakse ellu 2006. kuni 2012. aastani, järgides madalaid energiatarbimise standardeid ja integreerides taastuvenergia tehnoloogiaid. Projekti “Kunsti- ja kultuurilinn”, mida on ellu viidud alates 2006.a. ja mis kestab 2012 .a. lõpuni, kaasfinantseeritakse regionaalserakenduskava“Franche-Comté”kaudu.Jaapa-ni arhitekti Kengo Kuma projekteeritud kultuurikeskuses asuvad Grand Besançoni muusika, tantsu ja teatri konser-vatoorium ja Kaasaegse Kunsti Regionaalfond. Keskuse eesmärk on hõlbustada kunstike ja kodanike juurdepääsu kunstile ja kultuurile, toetada loomingulisust ja sellealast teadustegevust ning ületada energiatarbimise ja keskkon-nakaitse siiani levinud standardeid. Uus projekt “Kunsti- ja kultuurilinn” peab lugu madalatest energiatarbimise stan-darditest ja integreerib uusi tehnoloogiaid.

Projekti algatasidGrandBesançoni linnakogukond, Franc-he-Comté regionaalnõukogu ja Besançoni linn koostöösoma ametkondlike ja riiklike partneritega.

Keskus on esimene sellise suurusega madala energiatar-bega kultuurikeskus Prantsusmaal, millele on antud laial-daselt tunnustatud energiatõhususe märgised “Effinergie” and “High Environmental Quality”. Keskus ühendab energia-

Projektikoordineerimine:Grand Besançoni linnakogukond, Franche-Comtéregionaalnõukogu ja Besançoni linn koostöös oma ametkondlike ja riiklike partneritega.

Lisainformatsioon:Projekt (http://citedesartsetdelaculture.fr) Rakenduskava(http://europe-franche-comte.fr/feder.php) EL regionaalpoliitikad Prantsusmaal(http://ec.europa.eu/regional_policy/) Korraldusasutused Prantsusmaal(http://ec.europa.eu/regional_policy/manage/authority/authority_en.cfm)

tõhususe ja taastuvenergia tehnoloogiaid nagu näiteks soojustus, päikesepaneelid, soojuspump, loomulik venti-latsioon ja valgustus. Valiti looduslikud materjalid, võttes arvesse nii nende terve elutsükkel kui ka mõju keskkon-nale, õhu kvaliteedile ja kasutaja tervisele.

Kunsti- ja kultuurilinn

Allikas:VilledeBesançon

Jean-Louis FousseretGrand Besançoni president, Besançoni linnapea Marie-Guite DufayFranche-Comtémaakonnavolikoguesimees“Koos oma partneriga lõime me väga ranged energia- ja keskkonnakvaliteedi kriteeriumid projekti esimesest etapist alates, milleks oli avaliku pakkumise kontseptsiooni koostamine”.

PEAMISED EELISED

KVALITEETNE HOONE TÕSTAB KUNSTI JA KULTUURI POPULAARSUST

MUGAV ESINEJATELE JA KÜLASTAJATELE

SERTIFITSEERITUD ENERGIATÕHUSUSE MÄRGIGA

11 12

Besançon 117 599 elanikku


€46,40 miljonitAMETKONDLIK JA RIIKLIK

FINANTSEERIMINE NING TOETUSED

€8,35miljonit=18%€35,26miljonit= 76%

GRAND BESANÇONI LINNAKOGUKOND, FRANCHE-COMTÉ REGIONAALNÕUKOGU JA

BESANÇONI LINN.

€2.78miljonit=6%koguinvesteeringustStruktuurifondidest(Euroopa Regionaalarengu Fond - ERDF)

Transilvaania GENIUSBrasov, Rumeenia

Säästva energia ülikool

Brasov asub Rumeenia keskosas. Seal elab 286 000 elanik-00 elanik-ku ja linn on allkirja andnud Linnapeade paktile. See meede on lahutamatu osa linna säästva energia tegevuskavast.

Rohelise Energia projektiga autonoomses ülikoolilinnakus (GENIUS) alustati 2009.a., kusjuures finantsabi saadi raken-duskavast “Majandusliku konkurentsivõime suurendami-ne” ja projekt lõpeb 2012.a.

Innovatsioon, jätkusuutlikkus ja haridus

GENIUS hõlmab 30 ha ülikoolihoonete ja üliõpilaste jaoks ettenähtud rajatistega ala, kus on raamatukogu, arvuti-ruum, ujula, spordisaal, mini-jalgpalli ja tennise väljakud. Kõik hooned ehitatakse madala energiatarbimise standar-dile vastavalt ja nad integreerivad mitmesuguseid säästva energia optimeeritud meetmeid ning taastuvenergia teh-noloogiaid koos targa elektrivõrgu lahendustega GENIUS on “elav laboratoorium” üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kus tähelepanu on suunatud uurimis- ja arendustööle ning in-novatsioonile säästva energia valdkonnas. Linnakus on loo-dud töötingimused Transilvaania Ülikooli ehitusteaduskon-na teadlastele ja üliõpilastele eesmärgiga saada liidriteks säästva energia uurimise ja kõrgtehnoloogiliste toodete väljatöötamise ning innovatsiooni alal nii oma kodumaal kui ka Euroopas.

Energiatarbimise vähendamine ja juhtimineKõige olulisemad aspektid selles projektis kujutavad endast energia tootmise ja tarbimise integreeritud juhtimist, seal-hulgas taastuvenergia süsteeme ja seadmeid välistingi- mustes katsetamiseks tähelepanu suunamisega PV-le, päikesesoojust kasutavatele süsteemidele, soojuspumpa-dele, väikestele tuuleturbiinidele ja madala energiatarbega hoonetele.

Projektiarendajadjakoordineerimine:Transilvaania Ülikool Brasovis, Riiklik Teadusagentuur, Haridus-, Teadus-, Noorsoo- ja Spordiministeerium ja Regionaalarengu Agentuur.

Lisainformatsioon:Projekt (http://unitbv.ro/institut_prodd)Rakenduskava(http://eifn.ipacv.ro/include/documentations_files/POS%20MEC.pdf)

EL regionaalpoliitika Rumeenias(http://ec.europa.eu/regional_policy/)

Korraldusasutused Rumeenias(http://ec.europa.eu/regional_policy/manage/authority/authority_en.cfm)

Väikesed energiaarved avaldavad positiivset mõju üli-kooli eelarvele ja vähendavad üliõpilasmajutuse mak-seid. Ülikoolilinnak pakub kõrgetasemelist haridust, võimalust “õppida ise tehes” ja suhtlemist väga innova-tiivses ja inspiratsiooni pakkuvas keskkonnas.

Rohelise Energia projekt autonoomses ülikoolilinnakusAllikas:TransilvaaniaÜlikool

Prof. Ion VisaTransilvaania Ülikooli Brasovis rektor“Projekt annab oma panuse tegevuskava Riiklik strateegia jätkusuutlikuks arenguks väljatöö-tamisse. See on vastus strateegilistele prioriteetidele säästva energia valdkonnas tehtavas teadustöös, nii siseriiklikul kui ka Euroopa tasemel. Projekt poleks valmis saanud ilma pea-miste partnerite: Transilvaania Ülikool Brasovis, Riiklik Teadusagentuur, Haridus-, Teadus-, Noorsoo- ja Spordiministeerium ja Regionaalarengu Agentuur - igakülgse koostööta.”

PEAMISED EELISED

SOOJUSKADUDE VÄHENEMINE JA TÕHUS ENERGIAKASUTAMINE

VÕIMALUSE “ÕPPIDA ISE TEHES” ANDMINE ÜLIÕPILASTELE JA

TEADLASTELE

VÄIKESED ENERGIAARVED JA VÄIKSEMAD MAKSED

ÜLIÕPILASMAJUTUSE EEST

13 14

Brasov286 000 elanikku


€24,92 miljonitRIIKLIKUD TOETUSED

€8,22miljonit=33%€6,48miljonit= 26%TRANSILVAANIA ÜLIKOOL

€10,22miljonit=41%koguinvesteeringustStruktuurifondidest(Euroopa Regionaalarengu Fond - ERDF)

London - madala tasemega süsinikuheite osas juhtiv pealinn maailmas aastaks 2025London, Ühendkuningriik

JESSICA Londoni ROHELINE FOND annab hoogu juurde jätkusuutlikule linnauuendusele

London oma 7,8 miljoni elanikuga on Inglismaa ja Ühend-kuningriigi pealinn.

Londoni linn on alla kirjutanud Linnapeade paktile. JESSICA Londoni Roheline Fond moodustab lahutamatu osa linna säästva energia tegevuskavast.

Projekt realiseeritakse ajavahemikus 2009-2015.a. tänu rakenduskavale “London” ja tehnilisele abile JESSICA (Eu-roopa ühine toetus linnapiirkondade jätkusuutlikele inves-teeringutele).

JESSICA Londoni Rohelisele Fondile väärtusega € 114 mil-jonit panid aluse Londoni linnapea ja EL regionaalpoliitika volinik 2009.a. oktoobris. See on esimene JESSICA osalus-fond Suurbritannias, mida haldab Euroopa Investeerimis-pank. Fond võimaldab rahastada kaht “vaba tagasimaksega” Linna Arengufondi, mille eesmärk on mobiliseerida uusi avaliku ja erasektori vahendeid investeeringuteks jäätme- ja energiamajanduse tõhustamise projektidesse. Neisse projektidesse omakapitali ja laenude kujul investeeritud raha makstakse tagasi ja sellest saab algkapital edasiste projektide jaoks.

London kavatseb anda tugeva tõuke oma madala süsini-kuheitega majandusele, toetada mahajäänud piirkondade taaselustamist, luua kohalikke rohelisi töökohti ja saa-vutada oma eesmärk vähendada CO2 heitkoguseid 60% võrra, saades niiviisi aastaks 2025 madala tasemega süsinikuheite osas maailma juhtivaks linnaks. Linn tahab saada eelkäijaks uute võimaluste leidmisel jäätmete ra-halise väärtuse ärakasutamiseks. Ehitatakse üles madala süsinikuheitega jäätmemajanduse ja taaskasutamise infra-

Projektikoordinaator:Londoni linn

Lisainformatsioon:Projekt(http://lda.gov.uk/our-work/european-funds/ERDF/jessica/index.aspx)

EL regionaalpoliitika UK-s (http://ec.europa.eu/regional_policy/)Korraldusasutused Suurbritannias(http://ec.europa.eu/regional_policy/manage/authority/authority_en.cfm)

struktuur, kusjuures põletamisele eelistatakse rohe-list energiat koos selliste tehnoloogiatega nagu näiteks anaeroobne kääritamine ja gaasistamine. Ühiskond-likke hooneid ja sotsiaalkortereid saab ümber ehitada, kasutades selleks kombinatsiooni juba end tõestanud energiatõhususe meetmetest ja kohalikest väikestest taastuvenergia süsteemidest.

Boris Johnson koos Londoni tuletõrjepealiku Rob Dobsoninga, Londoni linnAllikas:LondonDevelopmentAgencyandWikimediaCommons

Boris Johnson Londoni linnapea “Sajand tagasi lõikas London süsiniku pealt kasu, kuid ma olen veendunud, et me paneme enda kasuks tööle need ohtrad investeerimisvõimalused, mis tekkisid pärast järjest kallimaks muutuvatest fossiilsetest kütustest kaugenemist. Tasuks pole ainult parem keskkond ja raha kokkuhoid, vaid miljardite naelade suurune süst linna majandusse ning kümned tuhanded kõrgtasemelised töökohad. Lisaks annab liikumine energiatõhusama transpordi, kodude ja töökohtade poole meile parema elukvaliteedi.”

PEAMISED EELISEDJÄÄTMEMAJANDUSE INFRASTRUKTUURIS VÄHEMALT 100 MADALA SÜSINIKUHEITEGA

TÖÖKOHA LOOMINE

28 000 T CO2 HEITKOGUSEID

VÄHEM

MADALA SÜSINIKUHEITEGA LINN

15 16

London7,8 miljonit elanikku


€114 miljonitLONDONI JÄÄTMEMAJANDUSE JA

TAASKASUTUSE AMET

€21miljonit=18%€36miljonit= 32%

LONDONI ARENGUAGENTUUR

€57miljonit=50%koguinvesteeringustStruktuurifondidest(Euroopa Regionaalarengu Fond - ERDF)

100% taastuvkütustest toodetud soojus- ja elektrienergiaFeldheimi kommuun, Saksamaa

Tuuleenergia, päikeseenergia, biogaas ja palju muud

Feldheimi kommuun oma 145 elanikuga asub Treuenb-rietzeni linna piires. 100%-line taastuvelektri- ja –sooju-sega varustamine – selles suunas liigub Feldheimi oma- valitsus.

Selleks, et seda ambitsioonikat eesmärki saavutada, pandi maha nurgakivi 5 aastat kestva pilootprojekti näol (valmis 2010.a. aprillis). Projekt viidi ellu 2005-2010.a. jooksul ra-kenduskava ”Brandenburg 2007-2013” kaudu, kusjuures 36% koguinvesteeringust rahastati Euroopa Struktuuri-fondide abil.

Taastuvenergiat toodetakse praegu uues 74 MW instal-leeritud võimsusega tuulepargis, 2,25 MW võimsusega päikesepaneelidega (PV) ja biogaasil töötavas 500 KW installeeritud elektrivõimsusega jõujaamas. Peale selle optimeerib küla energiatarbimist tulevikus 3km pikkuse kaugküttevõrgu ehitamine. Kohalikele inimestele on loodud töökohti kohalikus päikesepaneele tootvas tehases.

Taastuvenergia kasutamine aitas luua uusi võimalusi rohe-liste töökohtade jaoks külas endas ja vähendas soojuse ja elektri hinda, mis on 10% kuni 20% odavamad kui tava-pakkujate hinnad.

Jaamakäitajajaprojektiarendaja:TreuenbrietzenilinnjaEnergiequelleGmbH

Lisainformatsioon:Projekt (http://neue-energien-forum-feldheim.de) Rakenduskava (http://efre.brandenburg.de)Treuenbrietzenilinn(http://treuenbrietzen.de)Korraldusasutused Saksamaal (http://ec.europa.eu/regional_policy/manage/authority/authority_en.cfm)

Feldheimi kommuuni projekt

Allikas:EnergiequelleGmbH

Michael RaschemanEnergiequelleGmbHdirektor,projektiarendaja“Feldheim näitas, et detsentraliseeritud, taastuva ja odava kohaliku energiaga varustamine on võimalik”.

PEAMISED EELISED

JÄTKUSUUTLIK KOGUKOND

ROHELISTE TÖÖKOHTADE LOOMINE

ENERGIAHINNAD ON 10% KUNI 20% ODAVAMAD, KUI TAVAPAKKUJATE OMAD.

17 18

Treuenbrietzen8 675 elanikku


€1,72 miljonitPANGALAEN DE FOND

€757000=44% €207000=12%€138000= 8%OMAKAPITAL

€621000=36%investeeringutekogumaksumusest Struktuurfondidest (Euroopa Regionaalarengu Fond - ERDF)

Maasoojusenergia – energia maa seest!Mórahalom, Ungari

Tänu maasoojusenergia tootmisele vähenesid kasvuhoonegaaside heitkogused 80%.

Mórahalom on 6 100 elanikuga väikelinn Ungaris, mis asub21kmkauguselSzegedistedelasuunas.Sedapeetakseüheks 50 kõige ebasoodsamate elamistingimustega asu-last Ungaris, kuid samal ajal on ta viimase 10 aasta jook-sul olnud üks kõige dünaamilisemalt arenevaid piirkondi.. Kohalik maasoojuse kaskaadsüsteem ehitati 2008-2010.a. eesmärgiga vähendada sõltuvust maagaasist. Projek-ti kaasfinantseeriti rakenduskava “Keskkond ja energia” kaudu, kusjuures 50% investeeringu kogumaksumusest rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

See taastuvenergiaallikal töötav soojussüsteem koosneb kahest puuraugust – 1,26 km sügavune väljavoolu puurauk ja 0,9 kilomeetrine maassepumpamise puurauk.

Projekti käigus ehitati ühiskondlike hoonete nagu raekoda, raamatukogu, lasteaed, algkool, külakeskus ja hotell sooju-sega varustamiseks uus 2,85 km pikkune kaugküttevõrk. Maasoojuse ja kaugküttesoojuse koostarbimisega osutus võimalikuks asendada maagaas kohaliku heitmete vaba energiaallikaga, mis tõi endaga kaasa gaasitarbimise vähe-nemise suurusjärgus 482 000 m3 ja sellega seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise 70-80%. Käes-olevaks ajaks on ette nähtud uusi arendusi – maasoojuse kaskaadsüsteemile lisatakse soojuspumpade süsteem, mis kasutab ära järele jäänud jääksoojuse. Projekti toetasid ka teised Euroopa rahastamise programmid, nagu näiteks INTERREG tasuvusuuringu tegemisel, litsentside etteval-mistamisel ja Keskkonnamõju hindamisel.

Jaamakäitaja:Mórahalomi Linnavalitsus

Lisainformatsioon:EL Regionaalpoliitika Ungaris(http://ec.europa.eu/regional_policy)

Mórahalomi Linnavalitsus (http://morahalom.hu)Korraldusasutused Ungaris(http://ec.europa.eu/regional_policy/manage/authority/authority_en.cfm)

Maasoojuse kaskaadsüsteem

Mórahalomi Linnavalitsus

József Zoltán Pásztor Mórahalom, linnakantselei“Maasoojuse kaskaadsüsteemi ehitamisega Mórahalomi linna suudame me varustada ühis-kondlikke hooneid soojuse ja sooja veega. See tähendab CO2 heitkoguste vähenemist 1054 t aas-tas ja väiksemat sõltumist maagaasist”.

PEAMISED EELISED

AASTANE GAASITARBIMISE VÄHENEMINE 482 000 m3

AASTANE CO2 HEITKOGUSTE VÄHENEMINE 70-80%

STABIILNE SOOJAVARUSTUS

19 20

Szeged169 731 elanikku


€2,05 miljonitOMAKAPITAL

€1,02miljonit=50%€1,02miljonit=50%koguinvesteeringustStruktuurifondidest

(Euroopa Regionaalarengu Fond - ERDF)

Hüvasti tolmune kivisüsi, ole tervitatud puiduhake!Senicalinn,Slovakkia

Kohapeal toodetud biomassist kütused rekonstrueeritud katlamaja kütteks

Senicalinnoma 21 000 elanikuga asub Lääne-Slovakkias Trnava regioonis.

Projekt viidi ellu 2009.a. septembrist kuni 2010.a. ap-rillini ja seda kaasfinantseeriti rakenduskava “Konkurent-sivõime ja majanduskasv” kaudu

Projekti eesmärgiks oli renoveerida vana olemasolev katla-maja ja panna elamute soojusega varustamiseks tööle kõige suurem biomassil töötav katlamaja linnas. Kaks maagaasil töötavat katelt asendati kahe puiduhakke põletamiseks pro-jekteeritud 8 MW võimsusega katlaga.

Projekt on näide sellest, kuidas taastuvenergia saab vähen-dada sõltuvust importgaasist, tagades turvalise ja stabiilse soojusvarustuse.

Kohalikule soojusfirmale “Službyt” oli puiduhakkel põhinev soojuse tootmine vahend hoida soojuse hindu muutmatu-na ja jääda soojusvarustuse turul konkurentsivõimeliseks. “Službyt”pakubkaugkütet jasoojavettSenica linna5 600 majapidamisele. Avaliku ja erasektori koostöö Službiti ja linnavalitsuse vahel osutus väga edukaks. Tänu sellele energiatõhususe projektile töötab praegu rohkem inimesi kohalikus metsatööstuses. Soojuse eest makstud raha jääb sinna piirkonda selle asemel, et seda makstaks välismais-tele gaasitarnijatele.

Katlamajakäitavfirma:Službyt and Comeron Group

Lisainformatsioon:EL regionaalpoliitika Slovakkias (http://ec.europa.eu/regional_policy/)

Comeron Group(http://comeron.sk)Korraldusasutused Slovakkias (http://ec.europa.eu/regional_policy/manage/authority/authority_en.cfm)

Biomassil töötav katlamaja

Allikas:ComeronGroup

Ing. Jozef Smolka Tegevjuht, Comeron Group “Selle projekti tulemusteks on energiasääst, veidi odavam soojusvarustuse hind, energiajulgeolek ja positiivne keskkonnamõju Senica elanike jaoks.”

PEAMISED EELISED

STABIILSED SOOJUSHINNAD TÖÖKINDEL SOOJUSVARUSTUS SÕLTUVUS GAASIST VÄHENES 90%

21 22

Trnava68 292 elanikku


€2,88 miljonitKOMMERTSLAEN

€1,73miljonit=60%€1,15miljonit=40%koguinvesteeringustStruktuurfondidest


Elektrijalgrattad - avaliku linnaruumi ja kohaliku majanduse taastamise mootorÁgueda, Portugal

Anname linna elanikele tagasi!

Águeda oma 49 456 elanikuga asub Lissabonist 240 km põhjapool.

Rakenduskava “Centro” kaudu suutis Águeda 2010.a. juulist kuni 2011.a. veebruarini viia edukalt ellu E-Bike projekti “be Águeda”.

Águeda on alla kirjutanud Linnapeade paktile, millest on saanud linna säästva energia tegevuskava lahutamatu osa.

Projekti eesmärk on luua uued keskkonnasõbralikumad liiklemisharjumused, et vähendada CO2 heitkoguseid ja anda avalik linnaruum kodanikele tagasi. Lahenduseks oli luua linnaelanikele üldkasutatav ja kõigile kättesaadav elektrijalgrataste võrk.

Jalgrattad on muutunud palju populaarsemaks, saades kergesti jagu kõrguste vahedest linnas. Inimestele meeldib lihtne registreerimissüsteem ja sümboolne tasu. Mootor-sõidukite arv tänavatel ja vastavad CO2 heitkogused on vä-henenud.

Jalutamiseks ja suhtlemiseks avati uusi linnaruumi osi, mis muutis linna igaühe jaoks suurepäraseks paigaks, kus elada. Lisaks pakub algatus stiimulit kohalikus tradit-sioonilises jalgrattatööstuses tootmise taasalustamiseks, moderniseerimiseks või uuendamiseks. Águedat nimetati varem jalgrattavabrikute maaks.

Projektikoordineerimine:Águeda Linnavalitsus

Lisainformatsioon:Projekt (http://cm-agueda.pt/nbike)EL regionaalpoliitika Portugalis(http://ec.europa.eu/regional_policy/)

Korraldusasutused Portugalis(http://ec.europa.eu/regional_policy/manage/authority/authority_en.cfm)

E-bike projekt Águedas

Allikas:Águedalinn

Gil Nadais Resente da FonsecaÁgueda linnapea“Linnaliikluse projektid, mis käsitlevad just jalgratta kasutamist, peaksid muutuma nähtava-maks ja saama rohkem rahalist toetust nii riiklikul kui ka Euroopa tasemel, eelkõige nende mõju tõttu inimese tervisele, keskkonnale ja järelikult ka elukvaliteedile”.

PEAMISED EELISED

ROHKEM ÖKO-SÕBRALIKKE LIIKLUSHARJUMUSI

JALGRATTAL LÄBITUD 6000 KM, CO2 HEITKOGUSTEVÄHENEMINE138G/KM

UUED OSAD LINNARUUMIS AVANESID ELANIKELE

23 24

Águeda49 456 elanikku


€ 315 685ÁGUEDA LINN

€59980=19%€255705=81%koguinvesteeringustStruktuurifondidest


SF Energy Invest

SF Energy Invest stimuleerib investeeringute tegemist säästva energia valdkonnas, kasutades Struktuuri- ja Ühtekuuluvus-fonde 2007-20013.a rahastamisperioodi viimases etapis.

SF Energy Invest aitab parandada säästva energia investeeringu-teks vajaliku poliitilise ja praktilise tegevusraamistiku tingimusi Struktuuri- ja Ühtekuuluvusfondide järgmisel program-miperioodil 2014-2020. Oma eesmärkide täitmiseks tegutseb projekti meeskond 12 Euroopa riigis,sellekset:

• Korraldada kampaaniaid säästva energia toetuseks olemas-olevate Struktuuri- ja Ühtekuuluvusfondide tutvustamiseks, sealhulgas energiainvesteeringute päevi (EID), ümarlaudu, paneeldiskussioone ja õppereise.

• Võimaldada projekti arendajatel esitada Struktuuri- jaÜhtekuuluvusfondidele taotlusi, andes välja projektitaotluse käsiraamatu ja valmistades ette 5 pilootprojekti 5 pilootregioonis.

• Propageerida juba realiseeritud “hea tava projektide” edu-lugusid.

• Hinnata Struktuuri- ja Ühtekuuluvusfondide rahastamisepraktilist raamistikku ja rahastamisvõimalusi, analüüsides rakenduskavadesidet Struktuuri- jaÜhtekuuluvusfondidega&energia valdkonnaga igas kampaania läbiviimise piirkonnas.

• Määratledajätkusuutlikkusehindamisemaatriks,mishaakuksStruktuuri- ja Ühtekuuluvusfondide & energia valdkonnaga,et hinnata säästva energia projekte, kasutades olemasolevate kriteeriumite kogumit.

• Töötadaväljapraktilisedpoliitilisedsoovitused,milleabilsaakssuurendada säästva energia osatähtsust järgmisel rahas-tamisperioodi 2014-2020.

• Vahetada arvamusi ja levitada praktilisi poliitilisi soovi- tusi otsusetegijate hulgas EL ja riiklikul tasemel Brüsselis korraldatava Struktuurifondide kasutamisele ja energia-valdkonnale suunatud paneeldiskussiooni raames ja seminaril.

SF Energy Invest projektis osalevad riigid:

BulgaariaTšehhi VabariikEestiSaksamaaUngariPoolaPortugalRumeeniaSlovakkiaÜhendkuningriik

25 26

Ainus vastutus käesoleva dokumendi sisu eest lasub autoritel. See ei väljenda tingimata EL arvamust.Euroopa Komisjon ei võta endale vastutust siin sisalduva teabe mistahes võimaliku kasutuse eest.Esikaanefoto:VilledeBesançon,projekt:Kunstijakultuurilinn–väheseenergiatarbimisegaaarejõekaladal

Koordineerimine:NLAgency,Holland

Projekti osapooled:AgênciaParaaEnergia(PortugaliEnergiaagentuur)ADENE,Portugal

AustrianEnergyAgency(AEA),Austria

SAArchimedes,Eesti

BerlinEnergyAgency(BEA),Saksamaa

BlackSeaEnergyResearchCentre,Bulgaaria

CECODHAS Housing, Euroopa

Energy Cities, Euroopa

ENVIROS, Tšehhi Vabariik

EuropeanRenewableEnergyCouncil(EREC),Euroopa

WIP–RenewableEnergies,Saksamaa

http://sf-energyinvest.eu

Documents

Struktuurifondid säästva energia toetuseks...pealinn Ida-Prantsusmaal.. Besançoni linn on andnud oma allkirja ka Linnapeade pakti-le, mis on kohalike ja piirkondlike omavalituste