Supilinna hoonete tehnilise seisukorra hindamine visuaalse vaatluse baasil

EESTI MAAÜLIKOOL

Metsandus- ja maaehitusinstituut

Maaehituse osakond

Juta Tõevere

Supilinna hoonete tehnilise seisukorra hindamine visuaalse

vaatluse baasil – probleemid ja võimalikud lahendused

Magistritöö maaehituse erialal

Juhendaja lekt Kalle Pilt

Tartu 2012

Eesti Maaülikool

Kreutzwaldi 1, Tartu 51014

Magistritöö lühikokkuvõte

Autor: Juta Tõevere Õppekava: maaehitus

Pealkiri: Supilinna hoonete tehnilise seisukorra hindamine visuaalse vaatluse baasil-

probleemid ja võimalikud lahendused

Lk.: 55 Jooniseid: 35 Tabeleid: 0 Lisasid: 20

Osakond:

Uurimisvaldkond:

Juhendaja(d):

Kaitsmiskoht ja aasta:

maaehitus

lektor Kalle Pilt

Tartu, 2012

Käesoleva magistritöö temaatika valik tulenes eelkõige Supilinnas asuva

miljööväärtusega hoonestusala olulisusest ning hetkesituatsioonist, kus hoonete

maksimaalne säilitamine Supilinna linnaosas on seatud selles piirkonnas

prioriteediks. Uurimustöö eesmärgiks on uurida vaadeldavate hoonete tehnilist

seisukorda ning tuua välja probleemid.

Uurimistöö koostamisel uuriti valimis oleva 17 Supilinna hoone tehnilist seisukorda.

Hoonetele teostati inventeerimine, fikseeriti välise vaatluse teel hoone tehniline

seisukord ning hinnati erinevaid hooneosi ning nende probleeme, kasutades Tõnu

Keskküla poolt väljatöötatud hindamismetoodikat.

Hoonete välisel ülevaatusel pildistati hooneid peale digikaamera ka termograafiga,

eesmärgiga fikseerida hooneosad, kus soojuskadu kõige suurem on. Tulemuste

analüüsimiseks koostati graafikud nii hoonete kui ka konstruktsioonide kaupa.

Koostatud uurimustöö võiks leida kasutust eelkõige vaadeldud hoonete elanike ja

omanike poolt, juhtides nende tähelepanu hoonete probleemidele. Käesolev töö võiks

leida kasutust ka teiste sarnaste hoonete omanike poolt, kellel on huvi oma hoone

tehnilise seisukorra vastu, sest enamus probleeme on hoonetel siiski sarnased.

Märksõnad: Supilinn, termokaamera, tehniline seisukord

Estonian University of Life Sciences

Kreutzwaldi 1, Tartu 51014

Abstract of Master's Thesis

Author: Juta Tõevere Speciality: Rural Construction

Title: Buildings technical condition assessment in Supilinn based on visual

inspection- problems and possible solutions

55 pages 35 figures 0 tables 20 appendixes

Department:

Field of research:

Supervisor(s):

Place and date:

Rural Construction

lector Kalle Pilt

Tartu, 2012

Above all, the subject selection of this Master’s degree arose from the importance

and current condition of the milieu-value building-area which is located in Supilinn,

where maximum preservation of the buildings is set as the main priority. The

purpose of this research is to investigate the technical condition of the observable

buildings and to bring out the problems.

While compiling this research the technical condition of 17 buildings of Supilinn

from the selection list were investigated. The buildings were taken an inventory,

technical condition was fixated by external observation and different parts of the

buildings and their problems were estimated by using Tõnu Keskküla’s rating-

methodics.

Besides a digital camera, a termograph was used in the external observation to take

pictures of the buildings with the purpose to find out the parts of the buildings where

the heat loss is the highest. The analytical charts based on the results were composed

for the buildings as well as for the constructions.

Foremost, the given research could be used by the people and owners who live in

these buildings to draw their attention to the flaws. In addition, it could be beneficial

for the owners of those buildings which are in the similar condition, because most

problems are the same for most buildings.

Keywords: Supilinn, technical condition

Sisukord

Sissejuhatus ....................................................................................................................... 6

1 Kirjanduse ülevaade .................................................................................................. 8

1.1 Supilinna ajalugu ja hoonete iseloomustus ........................................................ 8

1.2 Hoonete ehitise tehnilise seisukorra hindamine ............................................... 11

1.2.1 Mõju vundamentidele................................................................................ 15

1.2.2 Hoonete kahjustused ................................................................................. 18

1.2.3 Niiskuse mõju hoonetele ........................................................................... 19

1.3 Hooldusraamat ja selle koostamine .................................................................. 21

1.4 Termograafi iseloomustus ja tööpõhimõte ....................................................... 22

2 Metoodika ............................................................................................................... 24

2.1 Hoonete inventeerimine ................................................................................... 24

2.2 Hoonete välise tehnilise seisukorra hindamine ................................................ 24

2.2.1 Hoonete ülevaatus ..................................................................................... 24

2.2.2 Termograafiga pildistamine ...................................................................... 26

3 Tulemused ja analüüs .............................................................................................. 28

3.1 Hoonete tehnilise seisukorra hindamise tulemused .......................................... 28

3.2 Termopiltide analüüs ........................................................................................ 47

3.3 Hoonete seisukorra terviklik hindamine ........................................................... 49

3.4 Üldised ettepanekud hoonete renoveerimiseks ................................................ 49

Kokkuvõte ....................................................................................................................... 52

Kasutatud kirjandus ......................................................................................................... 54

Lisad ................................................................................................................................ 56

Lisa 1 Hoone inventeerimise blankett ......................................................................... 56

Lisa 2 Hoone inventeerimise juhend ........................................................................... 57

Lisa 3 Hoonete osade hindamisel kasutatud tabelipõhi .............................................. 59

Lisa 4 Herne 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............ 60

Lisa 5 Herne 38 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............ 63

Lisa 6 Kroonuaia 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ..... 65

Lisa 7 Kroonuaia 64 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ..... 67

Lisa 8 Lai 8 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .................. 70

Lisa 9 Lepiku 2 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............ 72

Lisa 10 Lepiku 3 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .......... 75

Lisa 11 Lepiku 8 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .......... 77

Lisa 12 Marja 5 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............ 80

Lisa 13 Marja 10 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .......... 82

Lisa 14 Marja 19 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .......... 84

Lisa 15 Piiri 2 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............... 86

Lisa 16 Piiri 18 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............. 88

Lisa 17 Tähtvere 5 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ....... 90

Lisa 18 Tähtvere 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ..... 93



6

Sissejuhatus

Supilinn on Tartu linna üks 17 linnaosast, kus elab ligikaudu 1700 elanikku ning mille

pindala on 48ha, olles viimase näitaja poolest kõige väiksem linnaosa Tartus. Supilinn

on omanäoline linnaosa, kus enamus hooned on puithooned. Eriliseks teeb selle

linnaosa tema ajalooline kujunemine, mis on huvitav ja omapärane. Tänasel päeval on

suurem osa Supilinnast määratud miljööväärtusega hoonestusalaks ning

kesklinnalähedased kvartalid on arvatud Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu.

Enamus hooneid Supilinnas on ehitatud 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses. Oluline

on pöörata tähelepanu hoonete tehnilisele seisukorrale, kuna osad vanematest hoonetest,

mida pole korralikult hooldatud ja remonditud, võivad muutuda ohtlikuks. Selle jaoks

on vajalik eelkõige tõsta inimeste teadlikkust ning renoveerimisel küsida nõu oma ala

ekspertidelt. Kahjuks tundub ekspertiisi tellimine elanikele üleliigse kulutusena, mille

tõttu võib hoone sisekliima rikutud saada, kuna seal võib tekkida seente ja putukate

elutegevuseks soodne keskkond. Puithoonete renoveerimisel on oluline, et arvestatakse

puidu kui ehitusmaterjali erinevaid omadusi ning võimalikku käitumist koos muude

tänapäevaste materjalidega. Väga oluline on vaadata hoonet kui tervikut. See eeldab

enne renoveerimise alustamist hoone põhjalikku ülevaatamist, probleemide

teadvustamist ja vajaduste kaardistamist. Eelistatud on võimalusel hoone terviklik

renoveerimine.

Eeltoodud kirjeldus Supilinnast ning võimalike ehitustehniliste probleemide tekkimine

on põhjus käesoleva magistritöö valmimiseks. Töös vaadeldakse 17 elamut Supilinnas

aadressidega Herne 11, Herne 38, Kroonuaia 11, Kroonuaia 64, Lai 8, Lepiku 2, Lepiku

3, Lepiku 8, Marja 5, Marja 10, Marja 19, Piiri 2, Piiri 18, Tähtvere 5, Tähtvere 11,

Tähtvere 17 ja Tähtvere 31. Valim koosneb hoonetest, mille omanikud ja/või elanikud

on varasemalt üles näidanud huvi oma hoonete probleemide analüüsimiseks. Töö

7

käigus hooned inventeeritakse ning teostatakse visuaalse vaatluse teel hoone välise

tehnilise seisukorra hindamine.

Töö eesmärgiks on ühelt poolt koostada ülevaade Supilinna hoonete tehnilisest

seisukorrast ning teiselt pool pakkuda välja erinevaid lahendusi kas siis olukordade

parendamiseks või probleemide tekkimise vältimiseks. Eeldatavasti on ehitustehnilised

probleemid Supilinnas üsna sarnased, kuna osa probleemidest on tõenäoliselt tingitud

asukohast (Emajõe lähedus) ning hoonete sarnasest ehitusviisist (materjaliks puit,

madal sokliosa jne). Eeldatavasti esineb vaadeldavates hoonetes iga-kevadine vee

sissetungimine keldritesse ja sellega seoses liigniiskusest põhjustatud probleemid

(mädanemine, seente vohamine jne). Kõigi eelduste kohaselt on hoonetel ka probleeme

vundamendi vajumisega, pakettakende puhul ka hea sisekliima tagamisega. Käesolevas

magistritöös hinnatakse hoonete tehnilist seisukorda siiski ainult väliselt, seega jäävad

hoonete sisemised kahjustused kajastamata.

Käesolev magistritöö on jaotatud kolmeks peatükiks, millest esimeses koostatakse

ülevaade Supilinna ajaloolisest kujunemisest, arhitektuurist ning hoonete

konstruktiivsetest lahendustest. Vaadeldakse ka kruntide jaotust ja hoonete paiknemist

tänavapildis. Samas tuuakse välja ka hoonete tehnilise seisukorra hindamise põhimõtted

ning hooldusraamatu koostamise ja selle kasutamise põhitõed ja soovitused.

Teises peatükis kirjeldatakse lõputöö metoodikat. Iseloomustatakse hoonete

inventeerimise protsessi ja sisu ning hoonete välise tehnilise seisukorra hindamist ja

selle käigus tehtavaid tegevusi. Ühtlasi iseloomustatakse teostatud mõõtmisi ning

tuuakse välja saadud tulemused.

Töö kolmandas peatükis keskendutakse eelpool saadud hoonete inventeerimise,

ülevaatuse ja mõõtmiste kokkuvõtte koostamisele. Analüüsitakse saadud tulemusi ning

koostatakse ülevaade hoonete probleemidest. Samas pakutakse välja ka lahendusi nende

probleemide lahendamiseks ning ennetamiseks tulevikus.

8

1 Kirjanduse ülevaade

1.1 Supilinna ajalugu ja hoonete iseloomustus

Supilinn on üks Tartu 17 linnaosast (vt joonis 1.1), mis asub linna põhjaosas. Raekoja

platsist asub Supilinn viie minuti jalutustee kaugusel. Edelast piirab Supilinna Tähtvere

funktsionalistlik aedlinn, loodesse jääb Eesti Maaülikooli dendropark ja Tartu

lauluväljak ning kagusse Tartu botaanikaaed (Supilinna teemaplaneeringu … 2004).

Joonis 1.1. Linnaosade paiknemine Tartus (Tartu linna transpordi...)

Supilinna linnaosa asub miljööväärtuslikus hoonestusalas. Planeerimisseadusest

tulenevalt on miljööväärtuslik hoonestusala planeeringuga määratletud ala, kus

määratakse selle kaitse- ja kasutamistingimused ning kus on välja kujunenud ühtne

hoonestusviis, sarnane arhitektuur ning tänavatevõrk.

9

Keskajal paiknes Supilinna asemel Jakobi väravatagune Emajõe luht mis oli kasutusel

linna karjamaadena. Sõdade ajal tabas Supilinna tavaline eeslinna saatus – korduvalt

põletati eeslinn maha ning ehitati taas üles. Enne püsivama asustuse tekkimist oli lisaks

karjatamisele Supilinnas hinnatud köögiviljamaad (Supilinna teemaplaneeringu …

2004).

Linna laienemisest väljapoole linnamüüre pärinevad esimesed teated 18.sajandi

keskpaigast. Otto Gustav Dreyeri poolt on koostatud Tartu linna plaan, kus tänase

Supilinna kohale on joonistatud üksikud krundid hajusalt vallikraavi taha. Vaadeldav

maa-ala kuulus tol ajal Tähtvere mõisale, kuni aastani 1756, mil linn sai nimetatud

maatüki enda omandisse. Linna laienemine algas pärast 1775.aasta suurt tulekahju.

Kuna pinnas oli soine, siis oli Tähtvere mõisa suunal linna laienemine vaevaline.

Nimetatud maa-alal asus tol ajal ca 65 asustatud krunti. Kuigi linnaosa laienes jõudsalt,

siis konkreetset nimedega tänavatevõrku tol ajal veel ei esinenud. Linnamüürist

väljaspool elasid peamiselt töölised – päevatöölised, voorimehed, teenrid ja

saunapidajad. Seda müüridevahelist ala hakati nimetama esimeseks linnaosaks (Ibid.).

Võrreldes Supilinna ajaloolist arengut kuni 19.sajandini, võib 19.sajandit pidada

Supilinna arengus kõige intensiivsemaks arenguperioodiks. Supilinna linnaosa liideti

Tartu linnaga 1917.aastal. Selleks ajaks oli Supilinna tänavatevõrk välja kujunenud

olemasolevate tänavate ulatuses. Supilinna piirid ja tänavatevõrk on läbi ajaloo

suhteliselt vähe muutunud, seda eelkõige tänu looduslikule asukohale. Üheks servaks on

alati jäänud Emajõgi, teisel pool on Supilinna piiriks Emajõe ürgoru järsk nõlv (Ibid.).

Nõukogude perioodil ehitati Supilinnas uusi hooneid eelkõige Tallinna suunal, kus

endistele aiamaadele ehitati väikeelamuid. Nõukogude periood muutis krundistruktuuri

ning tänavad said aja jooksul uued katted - endisaegne munakivisillutis asendati kas

asfaldi (Tähtvere, Herne, Emajõe tänav) või kruusakattega (kõik põiktänavad, Oa

tänav). Suures osas rajati uued tänavakatted vana munakivisillutise peale.

Tänavanurkadesse ilmusid ühiskaevud, mis seni olid asunud elamute hoovides (Kartuli

ja Herne ning Meloni ja Herne nurgal) (Ibid.).

10

Supilinna hoonestusele on suurt mõju avaldanud eelkõige Tartu 1885.aasta

ehitusmäärus, sest suur osa hoonetest on ehitatud selle kehtimise ajal. Oluline nõue

selles ehitusmääruses oli hoonete ehitusjoone kohta. Kõik ehitatavad hooned pidid

asuma kohustuslikul ehitusjoonel tänava ääres või vähemalt 2 sülda (4,2 m) sellest

tagapool. Krundid, millele ei olnud otsepääsu tänavale, ei olnud samuti reeglina lubatud

(Artes Terrae OÜ 2010).

Hoonete konstruktsioonimaterjaliks on Supilinnas valdavas osas puit, seda nii rõhtpalk-,

püstpalk- kui ka sõrestikseinana. Kivihoonete massilisem ehitamine sai alguse alles

umbes 1930.aastast. Välisviimistluses on valitsevaks laudise, eriti rõhtlaudise

kasutamine. Mõnedel juhtudel täiendab seda ka püstlaudis. Ainult püstlaudisega

hooneid on aga äärmiselt vähe. Lisaks on laudist mõnedel juhtudel kombineeritud

krohvi, maakivi ja tellisega. Teiseks suureks hoonete grupiks on krohvitud majad, kuid

need pärinevad juba hilisemast ehitusperioodist. Katused on Supilinnas valdavalt 30-45-

kraadise nurga all (Ibid.).

Aknad on Supilinna ajaloolisel hoonestusel eelkõige püstised ning kõrguse-laiuse

ligikaudse suhtega 1,5. Klaasi kõrge hinna pärast (mida suurem klaasipind, seda kallim

klaas) jaotati aken väiksemateks ruutudeks, tavaliselt kuueks ruuduks akna kohta.

Hiljem suurenes klaasipind ning jaotuste arv vähenes. Tsaariaja lõpuks kujunes

tavapäraseks kolmene jaotus, kus alumises osas oli kaks püstist jaotust ning nende kohal

üks rõhtne jaotus. Eelpool nimetatud aknatüübid ning nende vahevariandid on Supilinna

ajaloolistel hoonetel enim levinud. Teised variandid, kaasa arvatud mõlemapoolselt

avatav püstine aken ning täisklaaspinnad, on hilisemad (Ibid.).

Supilinna hooned on enamuses ehitatud parvalustele. Parvaluste ülesanded on oma

magistritöös välja toonud Uku Nurm.

1) surve ühtlane jaotamine ning seega ebaühtlaste vajumiste takistamine;

2) müürtööde teostamise võimaldamine nõrga loodusliku aluse tingimustes, luues

kindla aluse ehitatavale vundamendile ning takistades selle ebaühtlast vajumist

enne müürimördi kivistumist, mis oli eriti tähtis enne tsemendi kasutusele

võtmist;

11

3) vundamendi üksikosade sidumine ja ankurdamine;

4) mõningal määral ehitise raskusest looduslikule alusele mõjuva koormuse

intensiivsuse vähendamine (Nurm 2008)

Supilinna puitelamud on sama mitmekesised, kui seda on inimesed, kes nendes elavad.

Läbi ajaloo on Supilinna elanikkond olnud pigem vaene, ning vaese aguli hõngu on seal

tänapäevalgi. Supilinn on oma kujunemise ajaloo ning hoonete arhitektuuri tõttu

omapärane linnaosa Tartus ja eelpooltoodud kirjeldus selle linnaosa kohta näitab, et

Supilinn ja selles paiknevad hooned on tervikuna olulise väärtusega ning neid peab

maksimaalselt hästi hooldama ning säilitama (Eesti eluasemefondi…2011).

1.2 Hoonete ehitise tehnilise seisukorra hindamine

Hoonete tehnilise seisukorra hindamine võib olla hoone püsimajäämise seisukohalt väga

oluline tegevus. On tähtis, et nii hoone omanik kui ka teised asjasse puutuvad isikud

teadvustaksid hoone ehitise tehnilise seisukorra hindamise vajadust ja eesmärke enne

kui selleks on liiga hilja.

Alain Cointe on oma artiklis juhtinud tähelepanu asjaolule, et tänapäeva ühiskonnas

peetakse arhitektuuripärandi säilitamist oluliseks tegevuseks. Lisaks hoonete

ajaloolisele väärtusele aitab kogu kultuuripärandi säilitamine kaasa ka majandusele ja

turismile, mis on tänapäeval peamisteks tööstusharudeks. Ajalooliste hoonete ja

konstruktsioonide säilitamine on oluline mitte ainult kultuuri ning arhitektuuri tõttu,

vaid ka majanduslikult. Ajalooliste hoonete seisukorra uuringud peavad toimuma

kaasaegse tehnoloogia ja teadmistega ning vastama tänapäeva nõuetele, kuid samas ei

tohiks vanale hoonele tänapäevaseid tehnoloogiaid vähemalt remondi osas peale suruda.

Remontima peaks võimalikult minimaalselt, säilitades nii originaalsuse kui ka

konstruktiivse stabiilsuse. Tuginedes eelnevatele põhjustele on selge, et hoonete

tehnilise seisukorra hindamine on oluline tegevus.

Enamasti hinnatakse hoonete tehnilist seisukorda eesmärgiga hoonet renoveerida.

Olemasoleva hoone renoveerimisel peab sellesse väga tähelepanelikult suhtuma. Sulev

Käärid on juhtinud oma töös tähelepanu sellele, et vanad hooned on tihtipeale kümneid

12

ja sadu aastaid tagasi ehitatud, ning võrreldes uue hoone ehitamisega nõuab vana hoone

renoveerimine teostajatelt väga spetsiifilisi teadmisi. Seega peab remondiprojekti

koostaja arvestama teistsuguse suhtumise ja tegevusmudeliga. Remondiprojekti

koostajad ja soovitatavalt ka teised asjasse puutuvad isikud peaksid teadma vana hoone

ehitustehnikat, sealhulgas:

- traditsiooniliste ehitusmaterjalide omadusi ja kasutamist,

- kandetarindite ehitust ja töötamise põhimõtteid,

- oma aja töövõtteid ja ehitustavasid,

- kaasaegset hoonete remonditööde ideoloogiat ja aluspõhimõtteid.

Enamasti koostavad vastavaid uurimustöid ehitus- või projekteerimisfirmad ning

aluseks on kooskõlastatud uurimistööde plaan, milles antakse hoonele selle tarindite

tehnilise seisukorra hinnang, mis on edaspidi remondiprojekti aluseks.

Sulev Käärid on oma töös välja toonud hoone remondiprojekti koostamiseks vajalike

tegevuste nimekirja, mis jaguneb lähteandmete hankimiseks ning uurimismeetodite ja –

võtete kasutamiseks.

Lähteandmete hankimine

Remondihoone tehnilise seisundi ja remondi ulatuse hindamiseks kogutakse

võimalikke lähteandmeid ja uuritakse:

- arhiivimaterjale (kui on säilinud), inventariseerimise aruandeid, hoone

tehnilise passi andmeid;

- hoone ehituseaegset projektdokumentatsiooni (võimalusel) ning normatiive

nagu tööjoonised ja eelarved,

- ehitustööde päevikuid,

- tollal kehtinud projekteerinus- ja ehitusnorme ning eeskirju,

- vanu kindlustuspoliise jms;

- hoone ajaloolis-kultuurilisi väärtusi ja sobivust tänavamiljööga;

- hoonealuse pinnase kandevõimet, geoloogilist lõiget, pinna- ja põhjavee taset

jne;

- vundamentide, seinte, vahelagede, katuse toolvärgi seisundit ja kandevõimet;

- piirdetarindite soojustehnilisi omadusi ja niiskusrežiimi;

13

- tehnovõrkude seisukorda ja piisavust;

- ruumide sisekliima tervislikkust;

- hoone plaanilis- mahuliste võimaluste vastavust tema remondijärgsele

funktsioonile;

- proovikehade laboratoorseid katseandmeid;

- tarinditest tehtud fotosid ja videosid (Käärid 2002).

Uurimismeetodid ja võtted

Visuaalselt uuritakse:

- tarindite nähtavaid kahjustusi (praod, lõhed, mädanikud, kõrvalekalded jne) ja

nende tekkepõhjuseid;

- tarindite varjatud kahjustusi kahtlaste kohtade avamisega (nt puhtalade otsad

kiviseintes jms), mis on üks usaldusväärsemaid võtteid tarindite uurimisel;

- pragude iseloomu ja avanemist ajas (täpsusega 0,1 mm) kips-, klaas-, tsement-

või metallmajakateabil;

- seinte ja lagede kõrvalekaldeid projekt-tasandist;

- sondeerimisega meisli või puuriga;

- betooni tugevust metallvasara löögi tagasipõrke suunise ja heli kõrguse järgi,

või spetsiaalse katsevasara teraskuuli löögijälje suuruse järgi betooni pinnal.

Laboratoorselt uuritakse tarinditest võetud proovikehasid, mis valmistatakse ette

järgmiselt:

- paekivivundamendi survetugevuse määramiseks lõigatakse müüritisest välja 5

proovikeha, mõõtmetega 5x10x20 cm;

- mördi tugevuse hindamiseks liimitakse proovikehad kokku üksikutest mördi

tükkidest, mis seejärel lõigatakse mõõtu 7x7x7 cm;

- betoontarindist puuritakse välja proovikehad Ø10 cm, kõrgusega 12 cm;

- puiduproovid, mädanik-kahjustuste selgitamiseks, tehakse puurimisega;

- teraseproovid selle tõmbetugevuse, keevitatavuse, hapruse ja löögisitkuse

määramiseks (Ibid.).

14

Hoonete tehnilise seisukorra hindamise kohta on Kärt Hindriksoo koostanud

magistritöö. Järgnevalt on tema tööst välja toodud loetelu, kus on esitatud olulisemad

eesmärgid hoonete ehitustehnilise seisukorra hindamisel:

1) Hoone elamis- ja kasutuskõlbulikkuse kontroll

2) Ehitise avarii põhjuse väljaselgitamine, seda juhul kui hoonega on juba midagi

juhtunud

3) Esinevate vigade tekkepõhjuste väljaselgitamine

4) Ehitise kahjustuse ulatuse määramine

5) Ehitise uurimine renoveerimise, ümberehituse või funktsiooni muutmise

kavandamiseks

6) Ehitise vastavuse hindamine kehtivatele või muutuvatele normidele (nt

tehnosüsteemid)

7) Ehitise ostu-müügi lepingule vastavuse hindamine – seda nii uue kui ka

olemasoleva ehitise puhul

8) Vajalike ehitustööde teostamise võimalikkusele hinnangu andmine (muinsus-

kaitsealused objektid, miljööväärtuslikud objektid jne)

9) Ehitise töökindluse hindamine (nt tehnosüsteemid)

10) Hoone turuväärtuse määramine

11) Hoone energiatõhususe määramine

12) Ehitise kvaliteedi hindamine pea- ja alltöövõtjate omavaheliste vaidluste

lahendamiseks

13) Ekspluateerija, müüja ja ehitaja vaheliste vaidluste puhul kohtulahendile

õiglase lahenduse leidmine

14) Päästeameti poolne kontroll ehitise tuleohutusnõuete täitmise kohta

visuaalsete vaatluste teel ja katsetega

15) Ehitise konstruktsioonide biokahjustuste ulatuse määramine ning tõrje ja

taastamise maksumuse leidmine (Hindriksoo 2010).

Hoone tehnilise seisukorra hindamine on vastutusrikas ülesanne, mida peab tegema

võimalusel oma ala spetsialist, kuna asjatundmatud inimesed ei oska olukorda sageli

objektiivselt hinnata. Järgnevalt on Kärt Hindriksoo magistritööst välja toodud

15

ekspertide poolt koostatud ülesannete nimekiri, millele peab tehnilise seisukorra

hindamisel tähelepanu pöörama ning millele tuginema.

1) Olemasoleva olukorra kirjeldamine;

2) Ehitise konstruktsioonide, tehnosüsteemide ehitustehniline hindamine;

3) Ehitise funktsionaalsuse hindamine;

4) Ehitise energiatõhususe määramine;

5) Ehitise tasuvusekspertiis;

6) Hoone utiliseerimise (lammutamine) ekspertiis – taaskasutus, sh utiliseerimise

metoodika hinnang ehitise kavandamise staadiumis;

7) Objekti mõju ruumile, keskkonnale avaldatava mõju hindamine;

8) Eritööde (elekter, piksekaitse, ventilatsioon, liftid, gaas jne) projektile ja

standarditele vastavuse kontroll;

9) Konstruktsioonide tugevuse kontroll muinsuskaitse all olevate objektide

rekonstrueerimise käigus tehtavate ettepanekute täitmise võimalikkuse

hindamiseks.

Eelpool nimetatud ülesanded on ekspertide poolt välja toodud, kuid hoone tehnilise

seisukorra hindamisel tuleks siiski lähtuda konkreetsest olukorrast ning lähteülesandest

(Hindriksoo 2010).

1.2.1 Mõju vundamentidele

Hoone tehnilise seisukorra uurimisel on oluline pöörata tähelepanu vundamentidele,

kuna valesti ehitatud või hooldamata jäetud vundament võib hoone tehnilist seisukorda

olulisel määral mõjutada. Erkki Laur on oma magistritöös välja toonud põhilised

vundamentide mõjutajad.

Pinnase liikumine vertikaalselt

Supilinna pinnases asuvad turba- ja savikihid, mis on olulisel määral mõjutatud

veerežiimist ja selle muutusest. Supilinna ajaloolised hooned on ehitatud parvedele,

kuid nii parvi kui ka puitvaiu ohustavad mädanikkahjustused, mille põhjuseks on madal

põhjavee tase. Parvede ja vaiade ebaühtlane kahjustumine põhjustab hoonetel ja

muudel rajatistel ebaühtlase vajumise. Tavaliselt tekivad maapinna vajumise tagajärjel

16

kahjustused siiski teedel ja tänavatel. Hoonete puhul tekivad probleemid eelkõige

ebaühtlase vajumise korral, mille tagajärjel võivad hoonesse tekkida praod, mis võib

viia ka hoone lagunemiseni. Ühtlane pikaajaline vajumine hoonete puhul tavaliselt

probleeme ei tekita (Laur 2010).

Pinnas, mis on jõudnud tasakaaluseisundisse, võib siiski uuesti liikuma hakata. Põhjus

võib peituda näiteks toruleketes, mis annavad pinnasesse piisavalt palju vett, et pinnase

liikumine taasaktiviseerida. Toruleke omakorda võib olla põhjustatud pidevalt

vibratsioonist, mis on väsitava teguri tulemus. (Ibid.).

Pinnase liikumine horisontaalselt

Pinnase liikumise korral võib tekkida varing või maalihe, selle põhjustajaks võib olla

nõrk pinnas, järsk nõlv või suur koormus. „Uuritaval miljööväärtuslikul alal on nõlva

horisontaalse liikumise võimalus suurim Tähtvere ja Jakobi tänavate vahelisel alal, kus

esineb nii järsk nõlv kui ka saviseguseid pinnaseid, nagu selgub Jakobi tänav 41

juurdeehituse geoloogiliselt lõikelt. Oa ja Tuglase tänavate pikenduse rekonstrueerimise

koosseisus tehtud geoloogilistele uuringutele tuginedes asub Tuglase tänava tõusul

aluspõhja liival ja liivakivil aluspõhja savi ja liivsavi. Selle kihi peal asub savikas liiv.

Sellistel pinnasekihtidel on olemas lihkeoht“ (Laur 2010).

Niiskus

Savipinnase märgumine võib kaasa tuua pundumise. Seda protsessi soodustab

loodusliku struktuuri rikkumine, kus muutub soolade kontsentratsiooni erinevus juba

olevas ja juurdetulevas vees. Väga oluline probleem on kapillaarvee liikumine nii

pinnases kui ka materjalides. See on vee omadus liikuda pinnases igas suunas.

Kapillaarsust mõjutavad pinnase koostis ja tekstuur, pooride suurus ja iseloom,

mineraalne koostis, osakeste ümardusaste, pinnase mikrostruktuur, tekstuur jms. Juhul

kui kapillaarne niiskus tõuseb mööda korralikult hüdroisoleerimata vundamenti üles,

võib see olulisel määral kahjustada ehitusmaterjale (Ibid.).

17

Vibratsioon

Hooned on kohtkindlad konstruktsioonid, mis peavad olema rajatud stabiilsele ja

tugevale alusele. Seega võib teise keha võnkumine konstruktsioonides kahjustusi

põhjustada. Vibratsioon halvendab elukeskkonda, väsitab hoone sõlmi ja põhjustab

vundamentides pragude teket ning ebaühtlaselt mõjudes ka hoone osade ebaühtlast

vajumist ja ka tihenemist ning kahjustusi (Ibid.).

Erkki Laur on oma magistritöös välja toonud, et Supilinnas on põhiliseks vibratsiooni

tekitajaks liiklus, mis on suure mõjuga seetõttu, et aluspinnased on nõrgad, sõiduteed on

korralikult tihendatud ning kaetud kõvakattega ja peatrassidel ka asfaldiga. Alfaldi-kihis

paiknevad kaevude kaaned, mis annavad liiklusest tekitatud vibratsiooni edasi

hoonetele. „Kõnekas näide on Supilinnas olev Herne tänav, mis kulgeb mööda pehme

aluspinnasega ala, kus on täitepinnasele rajatud asfaltkate ja mida mööda sõidab

regulaarne liinibuss, mis oma massiga moodustab justkui hea tambi ekstsentrilise

mootoriosa. Suured ebaühtlased vajumised võivad põhjustada talade pesadest

väljavajumisi või lagede ja põrandate vajumisi“ (Laur 2010).

Haljastus mõjutegurina

Uue hoone ehitamisel rajatakse reeglina hoone ümber ka uus haljastus, mida parema

juurdumise nimel ka rohkelt kastetakse. Äkiline vee sissevool võib põhjustada

vundamendi perimeetri üleskerkimist. Kui niiskuse juurdevool lakkab siis toimub ühelt

poolt rohemassist aurumine ning teiselt poolt imavad kõrghaljastuse juured vee maast

tagasi. Hoone alt on aga vee aurumine takistatud, kuna niiskus jääb hoone perimeetrist

sissepoole lõksu (Ibid.).

Nii uute kui ka vanade hoonete puhul tuleb kõrghaljastus rajada vundamendist eemale

juurte otsese purustava mõju tõttu. Taimede juurte läbimõõt suureneb, ning võib

vundamenti tõsta ning seda kahjustada. Vundamendi pragude kaudu tungib sinna nii

vesi kui ka muud agressiivsed komponendid, põhjustades betooni omaduste halvenemist

(Ibid.).

18

1.2.2 Hoonete kahjustused

Sama tüüpi hoonetel on tihti ka sarnased tehnilised probleemid ning kahjustused.

Kahjustusprotsessid grupeeritakse: füüsikalised, keemilised, mehaanilised ning

bioloogilised. Järgnevalt on Kalle Pilt ja Kurmo Konsa kirjutanud oma raamatus

nendest kahjustustest lähemalt.

Füüsikalised kahjustused

Füüsikalised kahjustused tekivad tavaliselt materjalide niiskusesisalduse muutumisel

kaasnevate mahumuutustega. Puit ja ka teised hügroskoopsed orgaanilised materjalid

muudavad oma niiskusesisaldust vastavalt suhtelise õhuniiskuse muutustele ümbritsevas

õhus. Niiskusesisalduse muutus materjalis on põhjustatud õhuniiskuse muutustest ning

võib põhjustada materjalide deformatsioone ja purunemist.

Puitu võivad kahjustada ka soolad. Puidu pikaajalisel kokkupuutumisel sooladega

laguneb ligniin ning alles jäävad vaid pikad peened tselluloosikiud. Puidu korrosioon on

tekitatud päikesekiirguse, tuule ja vihma mõjul ning sõltub eelkõige keskkonnategurite

toimest ja puidu vastupidavusest. Puidu pinnakorrosioon on väga aeglane protsess (kuni

1 cm sajandis). Korrosiooni vältimiseks ja puidu kaitsmiseks kasutatakse

puiduviimistlusvahendeid, mis tõkestavad UV-kiirguse mõju ja on vetthülgava toimega.

Keemilised kahjustused

Õhus leidub erinevates olekutes aineid - gaasilisi, vedelaid ja tahkeid. „Hoonetele on

kõige ohtlikumad väikesed, kleepuvad, mustad happelise reaktsiooniga tahmaosakesed,

mis moodustuvad õlide, ennekõike diislikütuse ebatäielikul põlemisel. Hoonetele

sadenedes moodustavad need musta õlise kihi“ (Pilt ja Konsa 2012).

Mehaanilised kahjustused

Mehaanilised kahjustusprotsessid on põhjustatud mehaaniliste jõudude toimest

(deformatsioon, purunemine, rebenemine, kulumine, abrasioon) ja tavaliselt ka pinna

määrdumisest. Mehaanilised kahjustused võivad olla väga ulatuslikud ning

mitmepalgelised, ning samas on need hoonete ja rajatiste puhul väga tihti esinevad

kahjustused, mis võivad nende olukorda olulisel määral mõjutada. Näiteks võivad

19

ülepingetest tekkida stabiilsuse kaod, deformatsioonid ja purunemised, seda tihti

olukorras, kus hoonete ümberehitamise käigus koormatakse tarindeid oluliselt

suuremate koormustega kui algselt ette oli nähtud.

Bioloogilised kahjustused

Bioloogiliste kahjustuste tekitajateks on mitmesugused organismid (bakterid,

antinomütseedid, mikroseened, putukad, närilised jne), kes oma elutegevusega

põhjustavad keemilisi ja/või mehaanilisi kahjustusi.

Eelnevalt kirjeldatud kahjustuste tüübid peaks hoonete tehnilise seisukorra hindamisel

kindlaks tegema, kuna nendega tegelemine nõuab vastavalt kahjustuse tüübile erinevaid

meetmeid.

1.2.3 Niiskuse mõju hoonetele

Puithoonete tehnilist seisukorda ja ka sisekliimat mõjutab üsna palju niiskus. Lea

Täheväli Stroh on oma töös võtnud kokku niiskuse mõjumise hoonele. Järgnevalt on

tema tööst välja toodud erinevad niiskuse sattumise võimalused hoonesse.

Niiskus võib hoonesse sattuda erinevatel viisidel, millest kõige rohkem tekitavad

probleeme vihm ja lumi, mis võivad hoonesse sattuda läbi aukliku katuse. Sel juhul võib

kahjustuse ulatus olla väga suur. Vihma- ja lumesulamisvesi võib kahjustada ka

vundamenti ning seda maapinna vale kalde tõttu. Vundamendis olev niiskus aga

koormab seda. Oluline on juba ehitamise ajal jälgida, et konstruktsioonidesse poleks

niiskus suletud (näiteks torude leketest tulenevalt), äärmuslikel juhtudel peab sel

juhulkonstruktsioonid välja vahetama. Oluline on ka inimeste enda igapäevane niiskuse

tootmine – pesemine, toiduvalmistamine ja ka hingamine. Järgnevalt on välja toodud

niiskusallikate jagunemine.

Niiskusallikad

Väline õhuniiskus ja sademed:

- Vihm;

- Lumesulamisvesi;

20

Maapinna niiskus:

- Põhjavesi;

- Pinnasevesi;

- Maapinda imbunud sadevesi;

Ehitusniiskus:

- Ehitusmaterjalide koostises olev vesi;

- Sademed ehitamise ajal;

Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides:

- Pesemine;

- Toiduvalmistamine;

- Füüsiline tegevus;

- Lilled, loomad, akvaariumid;

Lekked:

- Veetorudest, õhendustest, ventiilidest;

- Sademetest läbi katkiste kihtide või konstruktsioonide;

Kondensvesi, mis on põhjustatud:

- Konstruktsioonide ja materjalide vigadest;

- Ruumide ala- ala ja ülerõhust (Täheväli Stroh 2005).

Niiskuskahjustused jagunevad omakorda erinevateks kahjustusteks. Allpool on välja

toodud niiskuskahjustuste erinevad variandid.

Bioloogiline lagunemine – Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka

kahjurputukad armastavad niiskust.

Külmakahjustused – Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjali poorid on vett

täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki külmuda.

Soolakahjustused – Vees on alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad

kristalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse

tekkivatel soolakristallidel on nagu jääkristalliselgi purustav jõud.

Keemiline lagunemine – Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud

näide on happevihmade lagundav mõju lupja sisaldavatele materjalidele.

21

Füüsiline lagunemine – Enamus poorseid materjale allub niiskusest tingitud

liikumisele – paisumisele ja kahanemisele. See võib põhjustada pragusid ja

viimistluskihi koorumist.

Määrdumine – Paljud viimistlusmaterjalid muudavad niiskuse toimel värvitooni.

Lekkimisest tekkinud laike on raske või koguni võimatu eemaldada.

Suurenenud energiakulu – Vee aurustumiseks on tarvis energiat. Niiskete

konstruktsioonide kuivatamiseks kulub samuti energiat. Niisked konstruktsioonid

juhivad ka soojust paremini kui kuivad konstruktsioonid.

Terviseriskid – Hoonetega seotud terviseprobleemid avalduvad mitmel moel: halb

enesetunne, astma, allergia, sügelus, peavalu ja üldine väsimus. Paljud probleemid

arvatakse olevat seotud hoones oleva niiskusega (hallitus, materjalidest eralduvad

kahjulikud ained) (Ibid.).

Niiskusprobleemid on hoonetes väga tõsised ning kahjuks ka aktuaalsed. Nende

probleemide eest hoidumisel peaks hoone elanikud ning omanikud teadma põhitõdesid

niiskuse omaduste ja võimalike tagajärgede kohta, et mitte hoonet ja selle

püsimajäämist ohustada.

1.3 Hooldusraamat ja selle koostamine

Tänapäeval on hooldusraamatu koostamine ja selle pidamine aktuaalne pigem

ärihoonete ning suurte korterelamute haldamises ja hooldamises. Reaalselt hinnates on

hooldusraamatu pidamine kasulik ka muudes hoonetes nii omanikule, valdajale kui ka

haldajale. Eelkõige on hooldusraamatu pidamine kasulik hoone omanikule, kes läbi

hooldusraamatu pidamise teab hoone korrasoleku seisukorda, tehtud tööde ajalugu ning

vajalike tööde tegemist ja investeeringuid. Hooldusraamatu mõiste on oma töös lahti

seletanud Roode Liias. „Hooldusraamat on hooldatava ehitise-hoone, selles asuvate

tehnosüsteemide ning hoone juurde kuuluva krundi ja sellel paiknevate rajatiste

korrashoiu tagamiseks koostatud piisav ja täielik hooldustegevuste kirjeldus.

Hooldusraamatus ettenähtud tegevuste järgimisega tagatakse hoone

põhikonstruktsioonide ning tehnosüsteemide korrashoid koos nende funktsionaalsete

omaduste säilimisega projektdokumentides, pädevates juhendmaterjalides või ka

22

kasutaja soovidega kirjeldatud tasemel, kui viimane pole vastuolus eelloetletutega“

(Liias 2001).

Roode Liias on oma töös pakkunud välja ka hooldusraamatu ülesehituse põhimõtte, mis

on sisuliselt ja loogiliselt jaotatav kümneks osaks:

1. Hooldusobjekti põhiandmed

2. Kontaktandmed

3. Hoolduspäevik

4. Arvestite näidud

5. Põhikonstruktsioonide hooldus

6. Tehnosüsteemide hooldus

7. Ruumide kasutamis- ja hooldusjuhendid

8. Avariiolukordade tegevusjuhendid ja evakuatsioonikorraldus

9. Korrashoiuga seotud kulude kava

10. Hooldusraamatu arhiiv (Liias 2001)

Seega on hooldusraamatu pidamine hoone säilimise eesmärgil oluline tegevus, ning

seda ei tohi alahinnata. Hooldusraamat aitab hoonet võimalikult efektiivselt hooldada ka

omanike vahetumisel.

1.4 Termograafi iseloomustus ja tööpõhimõte Hoone termografeerimine on muutumas järjest olulisemaks, kuna energiasääst hoonetes

muutub aasta-aastalt tähtsamaks. Inimesed teadvustavad energiasäästu olulisust aina

enam ning sellega seoses on termokaamera kasutamine tihti vältimatu, kuna see annab

asjakohast infot hoone soojakadude kohta.

Energia auditite koostamise käsiraamatus (Handbook of Energy Audits) on välja toodud

erinevad andmed, mida energia auditi koostamisel kogutakse, need on järgnevalt:

erinevad andmed ehitise konstruktsioonide kohta, uste ja akende omadused ning

soojustuse seisund.

Hoone termograafilise uurimise alla kuuluvad:

23

a) Hoone pinnatemperatuuri määramine erinevates hoone osades kasutades

infrapunasensorsüsteemi

b) Selgitamine, kas saadud tulemus on normaalne või mitte, näiteks võib olla

tingitud ebapiisavast isolatsioonist, suurest niiskussisaldusest või õhu lekkest.

c) Defekti tüübi ja ulatuse hindamine

Määramaks, kas hoone piiretes leitud temperatuurierinevused on liiga suured,

kasutatakse termogramme, mis võrdlevad eeldatavat temperatuuri üle kogu pinna, mille

ulatus on määratud hoone konstruktsiooniosade ülevaatusel. Eeldatavate temperatuuride

jaotused saab määrata „viide termogrammidele“ abil, arvutustega või teiste uuringutega.

Nende määramine põhineb joonistel ja muudel ehitusega seotud dokumentidel mis on

seotud hoone välispiirdega ja ehitise rajatiste uurimisel (Thermal insulation…1983).

24

2 Metoodika

2.1 Hoonete inventeerimine

Hoonete inventeerimisel teostati käesoleva töö raames hoonete ülevaatus ning täideti iga

hoone kohta eraldi vastav blankett (Lisad 1; 4-20). Inventeerimise kohta on Lisas 2

välja toodud juhend, mis on koostatud Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse

osakonna kultuuriväärtuste teenistuse osakonnas töötanud Reesi Soodla poolt (autor:

tänaseks on tema töösuhe linnavalitsusega lõppenud).

Inventeerimisel koguti osa vajalikust materjalist internetis olevatest andmebaasidest -

ehitisregistrist ja Maa-Ameti koduleheküljelt. Nendest allikatest on saadud kruntide

suurused, ehitistealused pindalad. Saadud andmete põhjal arvutati välja krundi

täisehituse protsent, kuid probleem tekkis ehitisregistris puuduvate andmetega

abihoonete kohta. Seega on mõnede kruntide puhul täisehituse protsent saadud

tulemusest tegelikkuses mõnevõrra erinev kuna lähteandmed võeti ehitisregistrist. Info

hoonete vanuse, muinsuskaitse alla kuulumise kohta saadi Muinsuskaitseameti

koduleheküljelt. Muu info saadi hoonete välisel vaatlusel, kusjuures katuseaknaid kirja

ei pandud.

2.2 Hoonete välise tehnilise seisukorra hindamine 2.2.1 Hoonete ülevaatus

Hoonete ülevaatamiseks ning tehnilise seisukorra hindamiseks teostati hoonetele

visuaalne väline ülevaatus. Selle käigus kasutati probleemsete kohtade pildistamiseks

fotoaparaati (vt joonis 2.1). Fotoaparaadi kasutamise eesmärk on eelkõige olemasoleva

olukorra fikseerimine ning samuti ka töö lihtsustamine.

25

Joonis 2.1. Fotokaamera Panasonic Lumix DMC-FS10

Hoonete tehnilise seisukorra hindamisel kasutati Eesti Maaülikoolis Tõnu Keskküla

poolt väljatöötatud hindamise skaalat, kus hinnati konstruktsioone 6 palli süsteemis

vastavalt hinnetega – 0, 1, 2-, 2, 3-, 3, kus hinde 0 sai avariiline ning hinde 3 korras

süsteem. Võimaliku teise variandina kaaluti Kärt Hindriksoo magistritöö raames

väljatöötatud hindamist, kuid käesoleva töö autor leidis, et hoonete kompleksi tehnilise

seisundi hindamisel annab parema ülevaate numbriline hindamine, kus tulemusi on

võimalik omavahel ülevaatlikumalt võrrelda.

Hoonete ülevaatusel täideti iga hoone kohta tabel (Lisa 3), kus kirjeldati erinevate

hooneosade tehnilist korrasolekut. Antud tabel koostati informatsiooni kogumiseks

käesoleva magistritöö autori poolt. Analüüsi teostamiseks vaadeldi hoonete sarnaseid

probleeme koos. Tõnu Keskküla poolt väljatöötatud hindamise skaala alusel arvutati

välja hoone ehituslike põhikonstruktsioonide – HEP kohta keskmine hinne valemi järgi:

HEP = (HE1+HE2+HE3+HE4+HE5+HE6+HE7):7, kus osahinded on järgmised:

HE1 vundamentide hinne

HE2 välisseinte hinne

HE3 kandvate seinte hinne

HE4 vahelagede hinne

HE5 trepikodade hinne

HE6 katusekonstruktsiooni hinne

HE7 katusekatte hinne. (Leppik 2003)( Keskküla 1991)

Käesoleva magistritöö raames teostati hoonete ülevaatamisel käesoleva magistritöö

raames ainult väline vaatlus, seega hoone keskmise HEP-hinde arvutamiseks jäeti

valemist välja HE3, HE4, HE5, HE6, ning lõplik kasutatud valem on HEP =

(HE1+HE2+HE7):3.

26

Käesoleva magistritöö autor pidas oluliseks hinnata ka muid hoone osasid sama skaala

punktidega - fassaadimaterjali, vihmaveesüsteemi, korstnate, veelaudade ning avatäidete

seisukorda, trepi olemasolu ja korrasolekut. Hinnati ka hoonete juures kasvavaid taimi

(vundamendi ääres lillepeenrad, suuremad põõsad, puud jne.). Samuti hinnati

vundamendi ja seinte vajumist. Hoonete ülevaatus toimus 2012.aasta märtsis ja aprillis.

2.2.2 Termograafiga pildistamine

Hoonete termokaameraga pildistamisel kasutati termograafi FLIR b50 (vt joonis 2.2).

Pildistamise tulemusena saadi iga vaadeldava objekti kohta termopildid, kus on näha

piirkonnad, kus hoonete soojakadu on suurim. Mida heledam toon, seda soojem on

välispiire, ehk seda suurem on soojakadu selles hoone osas.

Joonis 2.2. Termograaf FLIR b50

Termograafiga pildistamisel arvestati õigeima tulemuse saamiseks välisõhu

temperatuuriga, õhuniiskusega ning ka kaugusega objektist. Emissioonitegur määrati

0,95, arvestamata jäeti soojuskiirguse erinevus erinevates punktides, kuna eesmärk oli

saada olukorrast üldpilt. Vaadeldava termograafi puhul on kasutatud vastavat pildi

töötlemise programmi – FLIR QuickReport 1.2 SP2. Termopiltide töötlemisel muudeti

parima tulemuse saamiseks vastavalt vajadusele ka toonide skaalat, et tulemus oleks

visuaalselt parim ning võimalikult hästi arusaadav. Programmis saab termopildil leida

temperatuuri iga huvipakkuva ja olulise punkti kohta.

27

Termograafiga pildistamisel tehti paralleelselt kaks pilti – üks termopilt ning samast

hoone osast tehtud tavaline pilt (vt joonis 2.3), et hiljem oleks arusaadav, missugusest

hoonest või hooneosast on konkreetne termopilt tehtud. Termografeerimisel jäeti

vaatlemata katusekonstruktsioon ning selle soojakadu.

Joonis 2.3. Hoone termopilt vasakul ning tavapilt paremal, Kroonuaia 64

Termopiltidel joonistuvad välja selgelt piirkonnad, kus soojakadu on suurem (Joonis

2.3, vasakpoolne foto), selle põhjal saab välja tuua hoone probleemsed piirkonnad, mis

vajaksid suuremat tähelepanu (näiteks soojustamine).

28

3 Tulemused ja analüüs

Käesoleva magistritöö raames uuritud Supilinna hoonete tehnilise seisukorra uurimisel

saab teha järeldusi ning tuua välja põhilised hoonete probleemid ja kahjustused.

Supilinna hoonestus on sarnane ning mitmed probleemid, mis antud töö valimis

olevatest hoonetest selgusid, on samuti sarnased vaadeldud hoonete puhul. Käesoleva

magistritöö järgnevates osades tuuakse välja hoonete põhilisemad probleemid ja

kahjustused konstruktsioonide kaupa ning pakutakse välja ka lahendusi kas siis

probleemide ennetamiseks või nende eemaldamiseks. Probleemide ja kahjustuste

analüüs on üles ehitatud konstruktsioonipõhiselt, mis tähendab, et vaadeldud on kõikide

hoonete raames erinevaid hooneosi ning tehtud selle kohta üldistus.

3.1 Hoonete tehnilise seisukorra hindamise tulemused

Järgnevalt on välja toodud ülevaadatud hoonete põhilised probleemid konstruktsioonide

ja probleemide kaupa ning välja pakutud ka lahendusi ning nõuandeid, kuidas hoonet

parendada või probleeme ennetada.

Vaadeldavasse hoonete gruppi kuuluvad põhiliselt horisontaalse laudisega kaetud

fassaadid, välja arvatud Lai 8, kus I korrus on krohvitud (II korrus on puitfassaad), ning

Kreutzwaldi 5, kus tänavapoolse majakülje I korrus on krohvitud.

Vundament

Mitmel hoonel on vundament vajunud ning seda nii vertikaalselt maapinnaga risti kui

ka horisontaalselt, maapinna suhtes nurga all (vt joonis 3.1).

29

Joonis 3.1 Sokliosa vajumine, Tähtvere 5

Mitmel hoonel on vundamente ka parandatud (vt joonis 3.2), kuid mõnel juhul on

parandus olnud ebapiisav ning ebaprofessionaalne. Osadel hoonetel on püsimajäämise

seisukohalt vajalik vundamendi põhjalik tugevdamine.

Joonis 3.2. Vundament, Marja 10

Mitmete majade vundamentide äärde on istutatud taimed (lilled, põõsad, isegi

väiksemaid puid). See ei tekita küll nähtavaid kahjustusi, kuid mõjub siiski

vundamentidele ebasoodsalt, kuna liigne niiskus, mida taimede kastmiseks kasutatakse,

võib niiskustõkke puudumise korral vundamendile kahju teha ning halvemal juhul ka

hoonesse tungida.

Vundamentide seisukorra hindamisel saadi keskmiseks hindeks 1,76 (vt joonis 3.3),

olles selle näitaja poolest kõige madalamalt hinnatud hoone osa. Seega on vaadeldavate

30

hoonete vundamentide seisukord keskmisest halvem, ning kindlasti peaks sellele

probleemile suuremat tähelepanu pöörama.

Joonis 3.3. Vundamentide hindamine erinevate hoonete puhul

Vundamentide vajumine sai välisel vaatlusel hindeks 1,97 (vt joonis 3.4), mis on samuti

madalam, kui ta võiks olla. See näitab, et probleem on Supilinnas aktuaalne.

Vundamentide vajumise juures on autor arvestanud vundamendi ebaühtlast vajumist.

Selle probleemi juures peab arvestama ka vajumi ulatust ning tekkimise aega (selle

määramise võimalikkusel). Vajum, mis on tekkinud aastakümneid tagasi ning jäänud

püsima samasse ulatusse kahjusid põhjustamata, ei pruugi olla tõsine probleem.

Joonis 3.4. Vundamendi vajumise hindamine

Märt Paloots on oma magistritöös kirjeldanud vundamendil ja soklitel esinevate

kahjustuste määramist. Esmalt peab koostama ülevaatuse ning põhjaliku ekspertiisi,

Hinne 1 2

Hinne 1,5 6 Hinne 2

7

Hinne 2,5 2

Vundament

Hinne 1

Hinne 1,5

Hinne 2

Hinne 2,5

Hinne 1 1

Hinne 1,5 4

Hinne 2 7

Hinne 2,5 5

Vundamendi vajumine

Hinne 1

Hinne 1,5

Hinne 2

Hinne 2,5

31

mille järel antakse hinnang. Hinnangu andmisel on oluline välja tuua foto kahjustustest,

ilmastikutingimuste kirjeldus, füüsikalis-keemiline uuring konstruktsiooni niiskumisest

ja soola sisaldusest. Oluline on konstruktsioonimaterjali kirjeldamine. Uuringud peaks

läbi viima võimalusel erinevatel aastaaegadel ning erinevates ilmastikuoludes, kuna

soolade hügroskoopsus sõltub nii õhu temperatuurist kui ka õhu relatiivsest niiskusest.

Sarnased uuringud peaks läbi viima ka põhjavee mõju hindamiseks.

Lagunenud vundamente peaks kindlasti tugevdama, selleks on olenevalt olukorrast ja

vajadustest erinevad võimalused ja lahendused. Järgnevalt on erinevaid võimalusi oma

töös välja pakkunud Sulev Käärid.

Külmakaitse ja vee eemaldusega

Vundamentide ebapiisava rajamissügavuse korral võib maapinna külmumine

põhjustada üleskerkeid ning seetõttu ka pragusid vundamendis ja seintes. Sel juhul on

otstarbekas ümber hoone perimeetri paigaldada külmakaitse isolatsioon ning hoone

keldriseinad peaks soojustama. Juhul kui liigvee eemalejuhtimine hoonest pole

piisavalt hästi lahendatud, siis peaks ka selle päevakorda võtma.

Tugevdamine kohtvaiadega

Tihti on puitvaialusele või parvedele ehitatud hoonete avariiline seisukord tingitud

põhjavee taseme alanemisest aja jooksul, mille tõttu veetasapinnast kõrgemale jäänud

vaiaotsad pehastuvad, mille tagajärjel võib hoone ebaühtlaselt vajuma hakata. Üks

mooduseid, mis sellistes olukordades võimaldab hoonet lagunemisest päästa, on selle

koormuse ülekandmine betoonist kohtvaiade abil allpool olevale tugevamale

pinnasekihile.

Tugevdamine tsementimisega

Vundamente tugevdatakse tsementimisega, juhul kui müüritises on suuri ja sügavaid

lõhesid ja tühemikke, milliseid pole võimalik täita torkreetimisega. Tsementimiseks

avatakse vundamendi küljed ja müüri vuukidesse paigutatakse malekorras

injektortorud. Torude kaudu surutakse pumbaga vundamendi kehandisse

32

tsementmörti. Pärast tsementimist kaetakse müüritise külgpinnad tasanduskrohviga.

Keldriseinad hüdroisoleeritakse enne pinnasega tagasitäitmist.

Tugevdamine kruvivaiadega

„Vähekorruseliste majade kahjustunud vundamente saab edukalt ja kiiresti tugevdada

terastorudest kruvivaiadega. Vajalikud avad müüritisse tehakse teemantpuurimisega,

mis pärast vaiade pinnasesse keeramist täidetakse betooniga“ (Käärid 2002).

Seinad

Seinte konstruktsioonimaterjaliks on puit: püstpalk, põikpalk ja/või puitkarkass.

Välisviimistluseks on 15 hoonel ainult puitlaudis, ühel hoonel puitlaudis ja krohv ning

ühel hoonel pinult krohv. Kuna konstruktsioonide ega ka laudiste avamist ei toimunud,

siis nende seisukorra kohta antud juhul hinnangut anda ei saa. Mõnedel hoonetel oli

siiski märgata veelaua puudumise tõttu seinakonstruktsiooni alumise palgi

kahjustumine, mis võib pikema aja jooksul põhjustada omakorda vundamendi

lagunemist.

Mõne hoone seinad on nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas vajunud (vt joonis 3.5).

Tõenäoliselt on vertikaalne vajumine tingitud vundamendi vajumisest. Horisontaalne

seinakõverus võib olla tingitud mitte vajumisest vaid algupärasest ehitusprojektist ja

ehituskvaliteedist.

Joonis 3.5. Seina vajumine, Herne 38

33

Osadel hoonetel oli näha ka ronitaimede kasvu hoone seintel, see toimib aga

niiskusthoidvana ning soodustab pikemaajaliselt puidu lagunemist.

Joonis 3.6. Välisseina tehnilise seisukorra hindamine

Välisseinte hindamisel hinnati kompleksselt nii vajumist kui ka alumiste palkide

korrasolekut (juhul, kui need näha olid).

Välisseinte hindamisel (vt joonis 3.6) saadi keskmiseks tulemuseks 2,29, mis näitab, et

hoone seinad ei ole välise vaatluse põhjal probleemsed. Sellesse tulemusse tuleb aga

suhtuda tähelepanelikult, kuna konstruktsioonide avamine võib saadud hinnet oluliselt

muuta.

Joonis 3.7. Seina vajumise hindamine

Hinne 1,5 2

Hinne 2 4

Hinne 2,5 10

Hinne 3 1

Välissein

Hinne 1,5

Hinne 2

Hinne 2,5

Hinne 3

Hinne 1 1

Hinne 2 9

Hinne 2,5 5

Hinne 3 2

Seina vajumine

Hinne 1

Hinne 2

Hinne 2,5

Hinne 3

34

Seina vajumisne sai hinde 2,12 (vt joonis 3.7), mis näitab keskmist seisukorda. Samas

on kindlaks tegemata, millest seina vajumine ja selle kõverus tingitud on.

Vaadeldavatel hoonetel oli sokliosa piisavalt kõrge, et seinakonstruktsiooni alumine

palk maapinnast kõrgemal tasapinnal oli. Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja

energiasäästu uuringu I etapi lõpparuandes juhiti tähelepanu hoonet ümbritseva pinnase

tõusmisest. See võib olla tingitud ebapiisavast koristamisest, kuid ka tänava

asfalteerimisest. Selle tulemusena võib juhtuda, et sokliosa on maapinnaga samal

kõrgusel või isegi allpool, mille puhul võib vesi valguda sokli ja seina vahele ning

kahjustada alumist palki.

Katus

Vaadeldavatel objektidel on enamuses valtsplekk-katus kuid suurel osal on siiski alles

ka eterniitkatus. Valtsplekk-katuse puhul on enamasti katusekate viimaste aastate

jooksul vahetatud. Osade eterniitkatuste puhul oli visuaalselt märgata läbijooksusid läbi

katusekatte (vt joonis 3.8).

Joonis 3.8. Eterniitkatuse läbijooks, Kroonuaia 11

Katuse korrasolek on hoone püsimajäämise seisukohalt väga oluline, kuna katuse

läbijooks võib tekitada hoonele pöördumatuid kahjusid, seda nii konstruktiivses (puit

mädaneb, liigniiskusest tingitud seente vohamine jne) kui ka materiaalses osas

(kasutuskõlbmatuks muutunud mööbel jne).

35

Joonis 3.9. Katusekatete hindamine

Katuste hindamisel (vt joonis 3.9) saadi tulemuseks hinne 2,32, mis on hea tulemus. See

näitab, et katustega välisel hindamisel olulisi probleeme ei ole. Samas peab katuste

olukorda hindama ka iga hoone omanik ise, kuna välise vaatluse tulemusena katuse

olukorda lõplikult hinnata ei saa, arvestama peaks ka reaalseid läbijooksusid sademete

korral.

Fassaad

Fassaadi korrasolek hõlmab nii fassaadimaterjali korrasolekut, kui ka selle korralikku

kinnitamist (laudis) ning ka hooldust. Vaadeldavatest hoonetest on ainult 15

puitfassaadiga, üks hoone on osaliselt puitfassaadiga ja osaliselt krohvitud ning üks

hoone on ainult krohvitud. Kuna kõikide hoonete fassaadid on kas täielikult või

osaliselt kaetud puitlaudisega, siis põhilised probleemid fassaadikattel on seotud puidu

omadustega. Enamus probleeme on fassaadil eelkõige kohtades, kus on puudu

nurgalauad ja veelauad, kus vesi ja niiskus puitu kahjustavad.

Miljööväärtuslikus piirkonnas on fassaadi puhul on oluline, et see säiliks terviklikult, s.t

et puudu ei tohi olla nurgalauad, veelauad, liistud akende ja uste ümbert jne. Fassaad

peab hoone konstruktsioone kaitsma vihmavee ja niiskuse eest, ning selle jaoks peab

fassaadi koostelahendus olema korralik ja täpne.

Hinne 1 2

Hinne 1,5 2

Hinne 2 4

Hinne 2,5 1

Hinne 3 8

Katus

Hinne 1

Hinne 1,5

Hinne 2

Hinne 2,5

Hinne 3

36

Mitmetel vaadeldavatel hoonetel olid erinevad fassaadiosad puudu, samuti esines

fassaadi parandustöid (vt joonis 3.10), mis ühelt poolt rikuvad hoone välisilme, aga

teiselt poolt võivad halva ehituskvaliteedi puhul tekitada ka vihmavee sattumist

konstruktsioonidesse.

Joonis 3.10. Parandatud fassaad läbi aastate, Tähtvere 17

Fassaadi hindamisel (vt joonis 3.11) saadi keskmiseks hindeks 2,09, mis on üle

keskmise. See näitab, et laiaulatuslikke probleeme fassaadide korrasolekuga pole.

Joonis 3.11. Fassaadide korrasoleku hindamine

Hinne 1,5 3

Hinne 2 9

Hinne 2,5 4

Hinne 3 1

Fassaad

Hinne 1,5

Hinne 2

Hinne 2,5

Hinne 3

37

Lisaks fassaadi tehnilise seisukorra hindamisele peaks jälgima ka selle sobivust

konkreetsesse piirkonda

Vihmaveesüsteem

Pinna- ja sadevee süsteemivead võivad tekitada hoonele laiaulatuslikke kahjusid.

Mitmetel vaadeldavatel hoonetel olid osaliselt puudu vihmaveetorud (vt joonis 3.12),

mis tingis nurgalaua niiskumise, mille tulemusena oli see mõnel juhul juba kahjustunud.

Samuti oli hoone nurkades probleem veelaudade kahjustumisega ning sellega

kaasnevalt ka vundamendi lagunemine hoone nurgas.

Joonis 3.12. Osaline vihmaveetoru puudumine põhjustab vihmavee valgumist otse

veelauale ning vundamendile, Tähtvere 11

Mõnel hoonel oli probleem ka vihmaveerennidega, mis suure lumeraskuse all purunes

(vt joonis 3.13). Pikemaajaliselt võib selline probleem tõsiseks muutuda.

38

Joonis 3.13. Vihmaveerenni purunemine, Lepiku 3

Vihmaveesüsteemide hindamisel (vt joonis 3.14) saadi tulemuseks 2,35, mis näitab

keskmist taset. See tähendab aga ühtlasi ka seda, et kui mõnel hoonel on see hinnatud 1,

1,5-ga, on see juba oluline probleem, millele tähelepanu pöörata.

Joonis 3.14. Vihmaveesüsteemide korrasoleku hindamine

Vihmaveesüsteemi korrasoleku hindamine peaks olema vähemalt iga-aastane tegevus.

Hindama peaks kogu süsteemi osade olemasolu (rennid, torud), süsteemi terviklikku

toimimist ning rennide läbilaskevõimet (okste, lehtede ja sambla olemasolu puhul nende

eemaldamist).

Hinne 1 1

Hinne 1,5 2

Hinne 2 3

Hinne 2,5 6

Hinne 3 5

Vihmaveesüsteem

Hinne 1

Hinne 1,5

Hinne 2

Hinne 2,5

Hinne 3

39

Korstnad

Enamus korstnatest tundub välise vaatluse põhjal korras olevat. Üksikutel korstnatel on

märgata lahtiseid kive, mis võivad ohtlikuks osutuda (vt joonis 3.15).

Joonis 3.15. Lai 8, Korstnate seisukord

Korstnate hindamisel (vt joonis 3.16) saadi keskmiseks tulemuseks 2,53, mis on kõige

parem tulemus hooneosade hindamisel, seega ei ole korstnate parendamine kõige

pakilisem töö.

Joonis 3.16. Korstnate hindamine

Korstnate hindamisel peaks vahetamata katuste puhul tähelepanu pöörama korstna ja

katuse liitekohtadele, kuna seal võib olla vihmavee-läbijooks.

Hinne 1,5 1

Hinne 2 3

Hinne 2,5 5

Hinne 3 8

Korstnad

Hinne 1,5

Hinne 2

Hinne 2,5

Hinne 3

40

Veelauad

Veelaudade pikemaajalisel puudumisel (vt joonis 3.17) võib niiskus kahjustada

seinakonstruktsiooni alumist palki. Külmemal perioodil võib vundamendi ja

seinakonstruktsiooni vahele jääv vesi külmudes vundamenti kahjustada, mis viib

pikemas perspektiivis vundamendi lagunemiseni.

Joonis 3.17. Veelaua puudumine, Kroonuaia 11

Veelaudade puhul on oluline vihmavee õige eemalejuhtimine hoonest. Selle ebaõige

lahendus võib tingida nii veelaua kahjustumise (vt joonis 3.18) kui ka muid probleeme

nii vundamendi kui seinakonstruktsiooniga.

Joonis 3.18. Vee puudulik ärajuhtimine, Herne 11

Veelaudade hindamisel saadi hindeks 1,97 (vt joonis 3.19), seega peab sellele

probleemile tähelepanu juhtima ning võimalusel probleemi likvideerima ning

paigaldama korralikud veelauad.

41

Joonis 3.19. Veelaudade olemasolu ning korrasoleku hindamine

Veelaudade korrasoleku hindamisel peab jälgima, et kogu hoone perimeeter peab olema

sellega kaetud ning veelaua kalle peab olema hoonest eemale. Veelaudade paigutamisel

peab meeles pidama, et fassaadi alumine laud ei tohi sellele toetuda, nende vahele peab

jääma tuulutusava.

Taimed

Taimede kasvamine seinte ääres (vt joonis 3.20 ) on oluline probleem mitmest aspektist

vaadatuna. Taimede ümber säilib niiskusfoon, mis hoiab vundamendi niiske ning ei

lase sel kuivada. See võib tekitada pikema aja jooksul vundamendi lagunemise.

Probleem tekib ka inimese poolt taimede kastmisega, kus sisuliselt valatakse vett otse

vundamendi äärde, kus see samamoodi vundamenti mõjutama hakkab. Oluline

probleem on ka kõrghaljastuse kasvamine hoone ligidal, mis võib tingida vundamendi

lagunemise võimsamate taimede juurte poolt.

puudub 1

Hinne 1 3

Hinne 1,5 3

Hinne 2 5

Hinne 2,5 2

Hinne 3 3

Veelauad

puudub

Hinne 1

Hinne 1,5

Hinne 2

Hinne 2,5

Hinne 3

42

Joonis 3.20. Vundamendi lähedal puude kasvamine ja lillepeenarde olemasolu

Taimede olemasolu hindamisel saadi tulemuseks 2,26 (vt joonis 3.21), mis tähendab, et

olulist probleemi see vaadeldavatel objektidel endast ei kujuta.

Joonis 3.21. Vundamendi ääres taimede olemasolu hindamine

Lillepeenarde asumine vundamendi vahetus läheduses vajab tähelepanu eriti nende

hoonete puhul, kus vundament pole või on ebapiisavalt niiskuse eest kaitstud.

Uksed

Linnatänavate-poolsed peauksed on enamasti korralikud ning on suuremal-vähemal

määral koopiad varem olnud ustest, kuid siiski esines ka kulunud ja inetuid uksi (vt

joonis 3.22). Hoovipoolsed on suures osas vanad ja kulunud uksed.

Hinne 1,5 1

Hinne 2 7 Hinne 2,5

8

Hinne 3 1

Taimed

Hinne 1,5

Hinne 2

Hinne 2,5

Hinne 3

43

Joonis 3.22. Välisuks, Marja 10

Välisuste hindamisel (vt joonis 3.23) saadi tulemuseks 2,21, seega üldine olukord on

hea, kuid mõnedel majadel peaks uksi siiski vahetama.

Joonis 3.23. Uste seisukorra hindamine

Välisuste hindamine ei oma küll hoone tehnilise seisukorra hindamisel suurt tähtsust,

kuid uksed on siiski hoone osa, ning tähelepanu peaks sellele pöörama kasvõi suure

soojuskao pärast. Oluline on ka sobitumine miljööväärtuslikku piirkonda.

Hinne 1 1

Hinne 1,5 3

Hinne 2 5

Hinne 2,5 4

Hinne 3 4

Uksed

Hinne 1

Hinne 1,5

Hinne 2

Hinne 2,5

Hinne 3

44

Aknad

Enamus aknaid on vaadeldavatel objektidel korralikud, seda näitab ka keskmine hinne

2,21 (vt joonis 3.24). Vaadeldavate hoonete puhul võib öelda, et ligikaudu kolmandik

akendest on viimase kümne aasta jooksul vahetatud. Vahetatud akendest ligikaudu

veerand on plastaknad. Supilinnas on oluline miljöö säilitamine, seega ka akende

vahetamisel säilitatakse ümbritseva keskkonnaga sarnast ilmet.

Joonis 3.24. Akende hindamine

Samamoodi nagu uksed, kuuluvad ka aknad hoone kui terviku juurde ning kuigi need ei

mõjuta hoone tehnilist seisukorda (kui nad just vettpidavad pole), peaks siiski nende

olukorrale tähelepanu pöörama.

Trepid

Väga paljud trepid on kas kulunud või vajunud, osadel hoonetel puudub ka korralik

trepp (vt joonis 3.25). Seda eriti just nende treppide osas, mis jäävad hoonete

hoovidesse.

Hinne 1,5 1

Hinne 2 9

Hinne 2,5 6

Hinne 3 1

Aknad

Hinne 1,5

Hinne 2

Hinne 2,5

Hinne 3

45

Joonis 3.25. Trepp, Lepiku 2

Hindamisel hinnati peauste treppe ning hindeks saadi 1,76 (vt joonis 3.26). Tulemus on

halb, seega peab sellele probleemile tähelepanu pöörama.

Joonis 3.26. Treppide hindamine

Välistrepp ei mõjuta suures osas hoone tehnilist seisukorda, kuid tähelepanu peaks

sellele siiski juhtima, kuna lagunenud trepp võib tekitada ohtu inimesele. Samas võib

ajutise või lagunenud trepi juurde koguneda vihmavesi, mis pikemaajaliselt võib kaasa

tuua muud probleemid (vundamendi kahjustumine). Oluline on ka treppide visuaalne

pilt ning terviklik sobivus nii hoone kui ka ümbritseva miljööga.

Hinne 1 4

Hinne 1,5 2

Hinne 2 9

Hinne 2,5 2

Trepp

Hinne 1

Hinne 1,5

Hinne 2

Hinne 2,5

46

Kõigi hoonete üldine analüüs

Kokkuvõttes on hoonete tehniline seisukord Supilinnas rahuldav. Vaadeldavatest

hoonetest on kõige parema HEP hindega Lepiku 2 ning Lepiku 8, mis said mõlemad

hindeks 2,67. Muude hooneosade hindamisel sai parima tulemuse 2,6 Kroonuaia 64

hoone, kusjuures hiljuti teostati selles hoones ka rekonstrueerimistöid.

Halvima HEP hinde said Kroonuaia 11 ja Tähtvere 5, kusjuures viimasel on vundament

oluliselt vajunud. Muude konstruktsioonide hindamisel sai halvima hinde 1,64 Tähtvere

5. Saadud tulemused hoonete kaupa on kajastatud juuresolevatel joonistel 3.27 ning

3.28.

Joonis 3.27. Hoonete HEP hinded

Joonis 3.28. Muude hooneosade koguhinded hoonete kaupa

0,00 0,50 1,00 1,50 2,00 2,50 3,00

Her

ne

11

Her

ne

38

Kro

on

uai

a 1

1

Kro

on

uai

a 6

4

Lai 8

Lep

iku

2

Lep

iku

3

Lep

iku

8

Mar

ja 5

Mar

ja 1

0

Mar

ja 1

9

Piir

i 2

Piir

i 18

Täh

tver

e 5

Täh

tver

e 1

1

Täh

tver

e 1

7

Täh

tver

e 3

1

Hoonete HEP (hoone ehituslik põhikonstruktsioon) hinne

0,00

0,50

1,00

1,50

2,00

2,50

3,00

Her

ne

11

Her

ne

38

Kro

on

uai

a 1

1

Kro

on

uai

a 6

4

Lai 8

Lep

iku

2

Lep

iku

3

Lep

iku

8

Mar

ja 5

Mar

ja 1

0

Mar

ja 1

9

Piir

i 2

Piir

i 18

Täh

tver

e 5

Täh

tver

e 1

1

Täh

tver

e 1

7

Täh

tver

e 3

1

Muude hooneosade hinded hoonete kaupa

47

Suuremad probleemid vaadeldavates hoonetes on seotud vundamentidega - need on

vajunud ja lagunenud ning nende korrashoidmisele pole piisavalt tähelepanu pööratud.

HEP hinne kõigub vaadeldavate hoonete raames rohkem, kui muude probleemide

hindamise hinne, see näitab, et HEP-hinde põhjal on hoonete olukord sarnasem ning

stabiilsem.

3.2 Termopiltide analüüs

Hoonete termografeerimisel tuli välja mitmeid probleeme, mis olid sarnased paljudel

valikus olevatel hoonetel. Kõige levinum hoone osa, mille tõttu soojus hoonetest väljub,

on sokkel (vt joonis 3.29). Sokli kaudu väljub hoonest maapinnast tulev soojus, mis

väljub eelkõige ebapiisava soojustamise tõttu. Seda soojust saaks aga hoonesiseselt ära

kasutada.

Joonis 3.29. Soojuse väljumine sokli kaudu, Tähtvere 17

Oluline soojuskadu on vaadeldavates hoonetes ka katusealuse kaudu (vt joonis 3.30).

Selle on tinginud eeldatavasti soojustuse vajumine allapoole ning sooja õhu tõusmine

katusealuse ülemisse ossa, kust soojus läbi seina väljub.

48

Joonis 3.30. Soojakadu katusealuse kaudu, Lepiku 2

Mõnel hoonel oli märgata soojuskadu, mis on tingitud ebakvaliteetsest ja ebaühtlasest

ehitustööst (vt joonis 3.31)

Joonis 3.31. Soojuskadu läbi soojustatud katusealuse, Kroonuaia 64

Kokkuvõtvalt võib öelda, et termopiltidelt saadud info põhjal on olukord hoonetes

keskmine. Siiski on mitmes hoones soojuskadu välispiirde mingis osas liiga suur ja

ebaühtlane, mis võib tekitada liiga suure energiakulu hoone kütmisel ning ka probleeme

elanike tervisele. Pildilt saadud tulemuse järgi saab iga hoone omanik või elanik teha

järeldused olukorra tõsiduse kohta ning võtta kasutusele meetmed probleemi

eemaldamiseks.

49

3.3 Hoonete seisukorra terviklik hindamine

Analüüsides hoonete tehnilist seisukorda ning termograafiga saadud tulemusi, peab

tõdema fakti, et oluline seos nende vahel puudub. Näiteks on Lisas 7 näha Kroonuaia

64 hoone, mis on vaadeldavast 17 objektist kõige värskemalt renoveeritud, ning

välisilmelt väga hea, kuid termopiltidelt selgub, et soojakadu on väga suur ning seda

eelkõige halva ehituskvaliteedi pärast. Samuti ei selgunud vundamentide vaatlusel seost

tehnilise seisukorra ning termopiltide vahel. See näitab, et kuigi hoone on väliselt korras

ning ilma suuremate probleemideta, võib siiski tema soojuskadu olla väga suur. Seega

ei pruugi nende kahe probleemi vahel otsest seost olla.

3.4 Üldised ettepanekud hoonete renoveerimiseks

Enne hoone renoveerimist ning konkreetsete probleemide väljaselgitamist peaks hoone

omanik olema piisavalt teadlik vanade hoonete renoveerimisest. Olulised aspektid on

välja toonud Panu Kaila oma raamatus „Talotohtori“. Need on üldised teadmised ja

soovitused, millele tuginedes saab astuda järgmiseid samme hoone renoveerimisel.

Ajalooline väärtus võib olla vaid vanadel majadel. See väljendub selle maja ehitamisel

kasutuses olnud algsetes materjalides, käsitsi tehtud detailides, arhitektuuri stiilis.

Mida rohkem remondi käigus vanu materjale uutega välja vahetatakse, seda enam

kaotab maja oma ajaloolist väärtust. Seetõttu:

- ära uuenda, mida saab remontida;

- ära remondi selliselt, et hiljem on raske parandada;

- kasuta remondiks vanu, algseid materjale ja tava.

Panu Kaila usub, et vanade majade, detailide ja osade remondiks on kõige

eelistavam kasutada teiste vanade majade lammutamisel tekkinud materjale: kuiva

puitu, kauneid vanaaegseid aknaraame ja uksi, vanas mõõdus telliseid jne. Seetõttu

peaks ka vana hoone lammutamisel seda tegema teadlikult, sorteerides kasutuskõlblikku

kõlbmatust.

50

Vanade hoonete puhul, mille tehniline seisukord pole just avariiline, pole reeglina

enam tõeliselt ohtlikke ja peidetud ehitusvigu. Need on varasemate remonditööde

käigus kõrvaldatud, vastasel korral oleks hoone juba hävinenud. Vanade hoonete puhul

on targem remontida neid õigesti, kasutades selleks ka õigeid materjale ning õigeid

ehitusvõtteid. Õiged materjalid on traditsioonilised. Juhul kui kasutatakse liialt

kaasaegseid materjale ja tehnoloogiaid, võib tulemus ebaõnnestuda. Tihti

remonditakse vanu hooneid mitte niivõrd hoonetes esinevate kahjustuste pärast vaid

eelkõige sellepärast, et muuta neid kaasaegsemaks, see võib aga hoopis maja väärtust

vähendada (Kaila 1998).

„Peab oskama kuulata vana maja vaikset kõnet, mitte ainult oma uutmissoove ning

tahtmisi. Tuleb selgitada, millised maja osad on terved, milliseid vaja parandada,

milliseid uuendada, et vana maja eriline hingus, see aegade hõng, tema kõne ja

harmoonia säiliksid. Piltlikult öeldes, milliseid vana maja detaile ja tarindeid tohib

puudutada vaid siidikinnastes kätega, et tunnetada nende ilu ja hingepuudutust“ (Kaila

1998).

Korralikult ehitatud ja hooldatud vanade majade eluiga on pikk. Hooned võivad olla

ehitatud kaks-kolmsada aastat tagasi ning kesta veel sama kaua. Vanas tehnikas

ehitatud majade toibumisvõime, kui kahjustuste põhjused kõrvaldada, on üllatavalt

suur. Remont tuleb tunduvalt odavam ja maja ajalooline väärtus säilib seda paremini,

mida vähem remonditakse. See tähendab eelkõige seda, et hoonet ei tohiks

üleremontida ning mitte remontida korraga ja lõplikult. Näiteks, kui vundamendis on

praod, võiks need esialgu lihtsalt remontida. Uute pragude tekkimisel võib seejärel

rajada laiendustaldmiku (Ibid.).

Järgnevalt on Panu Kaila raamatust välja toodud nõuanded, millele hoonete

renoveerimisel tähelepanu pöörata:

- Uurida, kas mingi maja algne detail ei ole peitu jäänud: avada see, tuua

esile. Kui mingi uuendatud detail või majaosa osutub räigelt esiletükkivaks,

siis kohandada see esialgse materjaliga kokkusobivaks.

51

- Enamasti on kahjustuste peapõhjuseks maja halb hooldus ja remontide väär

teostus. Hooldusvabade materjalide asemel on õigem kasutada materjale,

millede hooldus on hõlpsam.

- Maja soojustamiseks piisab tihti tema seinte tuulekindlaks tegemisest ja

keldri- ning pööningulagede täiendav soojustamisest, mis on suhteliselt

lihtsam ja odavam, kui välisseinte lisasoojustamine.

- Vana maja remontimisel ei maksa karta, kui mõni detail jääb veidike viltu,

või on natuke kriimuline. Tähtis on säilitada vana maja hõng ja vanaaegsed

tarindid.

- Vana maja stiili jäljendamine ja algupäratsemine uute materjalidega ning

kaasaegsete tehnoloogiatega ei taasta selle maja ajaloolist väärtust.

„Kui soovid muutusi, mis nõuavad maja täielikku uutmist, siis parem müü maja, aga

ära remondi teda surnud majaks, kust aegade võlu ja vaim on lahkunud“ (Kaila 1998).

A.Kandemir-Yucel on oma artiklis kirjutanud, et ajalooliste puithoonete ja

konstruktsioonide püsimajäämine on tihedalt seotud ehitusmaterjalide ja nende

kasutamisega. Artiklis on välja toodud, et puithoonete ehitamisel peavad

ehitusmaterjalid omavahel kokku sobima ning hoone ehitamisel konstruktsioonides

kasutatud tehnoloogiad peavad olema korralikud. Puithoone seisundi säilitamiseks peab

hindama samal ajal mikrokliima tingimusi ning puidu kokkusobivust muude

materjalidega. Mõtlematu puitdetailide ja osade vahetamine vanades hoonetes uute

tänapäevaste materjalide vastu võib kaasa tuua mõlema materjali vastupidavuse

lühenemise.

Eelnevad soovitused peaksid juhtima hoone omaniku tähelepanu sellele, et alati ei ole

vaja ette võtta ulatuslikku renoveerimist vaid piisab ka väikestest muutustest, et

parandada hoone seisukorda ning anda sellele uus hingamine.

52

Kokkuvõte

Käesoleva magistritöö teema valikul osutus määravaks Supilinnas asuvate puithoonete

maksimaalse säilitamise aktuaalsus. Supilinna hooned asuvad miljööväärtuslikus

piirkonnas ning nende säilitamine on selle piirkonna prioriteet.

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli ühelt poolt koostada osaline ülevaade Supilinna

hoonete tehnilise seisukorra kohta ning teiselt poolt juhtida hoonete omanike ja elanike

tähelepanu võimalikele probleemidele ning pakkuda välja erinevaid lahendusi kas siis

olukordade parendamiseks või vigade tekkimise vältimiseks. Selleks teostati käesoleva

uurimustöö raames autori poolt Supilinnas 17 hoonele tehnilise seisukorra visuaalne

ülevaatus, fikseeriti hoonete olukord ja puudused ning analüüsiti neid.

Esmaste eesmärkide saavutamiseks on töö esimeses osas koostatud ülevaade Supilinna

ajaloo ja selle iseloomulike omaduste kohta. Samuti on töö esimeses peatükis välja

toodud materjal hoonete tehnilise seisukorra hindamise kohta. Olulise teemana on

kajastatud selles osas ka hoonete hooldusraamatu koostamist ja selle pidamist. Lisaks

eelnevale on koostatud ülevaade ka termografeerimise põhitõdede kohta.

Käesoleva magistritöö teises osas on välja toodud eeltöö tehniliseks hindamiseks,

milleks hooned inventeeriti. Eesmärk oli kaardistada hoonete vanus, seisukord,

abihoonete olemasolu jne, ning üldiselt kasutatavate meetodite kohta hoonete tehnilise

seisukorra hindamisel. Iseloomustatud on erinevaid meetodeid ning välja on toodud

autori poolt kasutatud meetod ning hoonete tehnilise seisukorra hindamisel töö autori

poolt tehtud tegevused. Samuti on selles peatükis kajastatud ka vaadeldavate hoonete

soojuspidavust. Selleks termografeeriti hooned, mille tulemuseks saadi termopildid iga

hoone kohta.

53

Uurimustöö kolmandas peatükis on välja toodud hoonete tehnilise seisukorra hindamise

tulemused ning analüüs. Analüüs on teostatud nii hoonepõhiselt, kus on vaadeldud igat

hoonet eraldi, kui ka probleemipõhiselt, kus keskenduti konkreetsele probleemile kõigis

hoonetes.

Hoonete tehnilise seisukorra hindamise tulemused on keskpärased, kõige kehvemas

olukorras on hoonete vundamendid. Üllatuslikult on välise vaatluse baasil hea hinde

saanud katusekatted, mis näitab, et selle vahetamine on Supilinnas üsna aktuaalne.

Lisaks põhikonstruktsioonide tehnilise seisukorra hindamisele hinnati ka hoone muid

osi nagu fassaad, vihmaveesüsteem, korstnad, veelauad, taimede olemasolu vundamendi

ääres, välisuksed, aknad, välistrepid, vundamendi ja seina vajumine.

Hoonete tehnilise seisukorra hindamisel teostati ka termografeerimine. Tulemus oli

mõneti ootuspärane, kuid mõnel hoonel selgus, et soojakadu oli ehitusvigade tõttu väga

suur. Näiteks joonistusid välja nii fassaadilauad kui ka akna perimeeter. Kõige

tavalisem soojakao esinemine oli hoonete vundamentides ning sokliosas, kus toimus

maapinnasoojuse kadu läbi piirde ning seda olenemata keldriruumide olemasolust.

Käesoleva magistritöö autor loodab, et koostatud töö on abiks nii vaadeldud 17 hoone

omanikele ja elanikele ning samuti teistele nii Supilinnas kui muudes linnaosades

elavatele inimestele. Probleemid erinevatel hoonetel on siiski väga sarnased ning antud

töös kajastatud probleemidele tähelepanu juhtimisel võib nii mõnigi hoone kauem

elujõulisem püsida.

Käesolev magistritöö annab piisava alusmaterjali Supilinna hoonete tehnilise seisukorra

edasiseks uurimiseks, kus lisaks antud töös käsitletud välisele vaatlusele saab teostada

ka sisemised vaatlused ning mõõtmised.

54

Kasutatud kirjandus Artes Terrae OÜ. 2010. Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud

teemaplaneeringu koostamiseks. Tartu. Lk 36, 38-39, 43-44

Cointe, A. 2006. Diagnosis and monitoring of timber buildings of cultural heritage.

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav

eluiga. Uuringu lõpparuanne. Tallinna Tehnikaülikool, ehitusteaduskond. 2011. Tallinn.

Hindriksoo, K. 2010. Ehitiste tehnilise seisukorra hindamise juhend: Magistritöö. EMÜ

maaehitusosakond. 57 lk. Lk 15-16

Kaila, P. 1998. Talotohtori.

Kandemir-Yucel, A. Tavukcuoglu, A. Caner-Saltik, E.N. 2006. In situ assesment of

structural Tiber elements of a historic building by infrared thermography and ultrasonic

velocity.

Käärid, S. 2002. Hoonete remont ja konstrueerimine. 1.osa.

Laur, E. 2010. Supilinna miljööväärtuslike hoonete vundamentide seisundid, vajumite

põhjused ja remondivõimaluste analüüs: Magistritöö. EMÜ maaehitusosakond. 59 lk. 5.

Ohud, lk 42-45

Leppik, V. 2003. Hoone tehnilise seisundi uurimine. Viidatud: Keskküla, T. 1991.

Põllumajanduslike tootmishoonete töövõime ja selle uurimine Eestis.

Liias, R. 2001. Hooldusraamat ja selle koostamise üldised põhimõtted.

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I. Tallinna Tehnikaülikool,

ehitiste projekteerimise instituut. 2011. Tallinn.

55

Nurm, U. 2008. Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu vundamentide vajumiste

põhjuste uurimine ja analüüs: Magistritöö. EMÜ maaehitusosakond. 128 lk. Lk 17

(Viidatud Oll, N. 1957. Puidu kasutamisest hoonete rajamisel nõrkadele ja tugevasti

kokkusurutavatele pinnastele: Dissertatsioon. Eesti Põllumajanduse Akadeemia

(käsikiri). Tartu. (Käsikiri Eesti Maaülikooli maaehituse osakonnas). )

Paloots, M. Ehitise tehnilise seisukorra hindamine suurpaneelelamutes. Magistritöö.

EMÜ maaehitusosakond. 68 lk. 2.1. Vundamendis esinevad kahjustuse ja nende

likvideerimine

Pilt, K., Konsa, K. 2012. Hoonete biokahjustused.

Planeerimisseadus. 2003. – RT I, 2002, 99, 579.

Siilivask, M. 2006. Tartu arhitektuur 1830-1918. II osa, III osa

Supilinna teemaplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Töö nr: 2004-

038/21.3/2662. Tartu linna planeerimise ja maakorralduse osakonna arhiiv.

Tartu linna transpordi arengukava 2012-2020.

Thermal insulation – Qualitative detection of thermal irregularities in building

envelopes – Infrared method. 1983. International Standard ISO 6781-1983 (E).

International Organization for Standardization.

Thumann, A., Younger, W. J. 2003. Handbook of energy audits. Sixth edition.

Täheväli Stroh, L. 2005. Maja ja niiskus. Praktilisi nõuandeid niiskuskahjustuste

ennetamiseks.

56

Lisad

Lisa 1 Hoone inventeerimise blankett

Tabel 1.1. Hoone inventeerimise blankett

1. aadress, krundi suurus:

2. hoone otstarve:

3. ehitusaeg/ stiil:

4. arhitekt/

ehitusmeister:

5. hoone lühikirjeldus:

(välisilme, hilisemad

juurdeehitused, laudise

laiused (A, NK, U),

fassaadi muudatused,

eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

6. 6

.

aknad: A(algsed)

NK(nõukogude) PL(plast)

U(uus) K(koopia)

A- NK- PL- U- K-

7. 7

.

välisuksed: A/ NK/ U/ K

8. hetkeseisundi võrdlus

algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:

9. tehniline seisukord: VH H R MR

10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

11. väärtushinnang: AV MV VV MMV

12. abihooned:

13. rajatised/päraldised:

14. tänavapoolsed piirded:

15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V

(vabaaeg)

16. krundi täisehituse %:

17. haljastus:

18. märkused:

19. kuupäev:

57

Lisa 2 Hoone inventeerimise juhend

1. aadress/ krundi suurus- info on saadav linnavalitsuselt, igale inventeerijale

antakse kaasa kogu linnaosa kaart, kus peal hooned, aadressid, krundipiirid jms.

2. hoone otstarve- kas on tegemist kortermaja või eramuga või büroo või

ärihoonega. Kui majas tegutseb pood, on näiteks tegemist kaubanduspindadega

eluhoonega.

3. ehitusaeg/ stiil- juhul kui puudub algne projekt, tuleb ehitusaeg määrata

umbkaudselt.

4. arhitekt/ ehitusmeister- Juhul kui puudub algne projekt, ei saa arhitekti ega

ehitusmeistrit kindlaks määrata.

5. hoone lühikirjeldus- kirjeldada hoone põhiplaani, kas on hoovipool trepikojad

või verandad, kas on eenduvaid fassaadiosi, millised on fassaadi detailid, milline

on katusekate, milline on laudis, kas on algne (A) või nõukogude aegne (NK)

või on uus (U) või plastvooder (PL), kui laiad on erinevad laudised? Millised on

hilisemad juurdeehitused

6. aknad- märkida üles, mitu akent on algsed (A), mitu nõukogudeaegsed (NK),

mitu plastikut (PL), mitu uut, aga mitte samasugust, aga mitte ka plastikut (U),

mitu koopiat (K). Millised on akna jaotused?

7. välisuksed- vaadata tuleks kõiki välisuksi, nii hoovipoolseid kui tänavapoolseid

ja sarnaselt akendele märkida mitu on algsed (A), mitu nõukogudeaegsed (NK),

mitu uut, aga mitte samasugust (U), mitu koopiat (K). Kirjeldada ukse kujundust

(tahveluks, valgmikuga, juugendliku aknaruudustikuga, jne).

8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimis-joonistega-

9. tehniline seisukord- anda hinnang hoone seisundile järgnevalt:

väga hea- hoone on hiljuti korrastatud/ restaureeritud hoone väärtusi säilitades ja

esile tõstes

hea- hoone on veidi aega tagasi restaureeritud, kuid vajaks juba korrastamist

rahuldav- hoonet ei ole kaua korrastatud, kuid selle detailid ja konstruktsioonid

on säilinud ja heas seisus

mitterahuldav- hoone ja selle detailid on lagunenud ja on oht, et kui midagi ette

ei võeta, võib hoone hävida tulekahju või kokkukukkumise tulemusena

58

10. kahjustused- vaadata, kas on näha kusagil (sokkel, seinad, trepikojad,

vihmaveetorud, katus) lagunemist, niiskuskahjustusi, pehkimist. Mis seisus on

värvkate?

11. väärtushinnang- anda hinnang hoonele järgnevalt:

arhitektuuriväärtuslik hoone on hoone, mis on linnaehituslikult ja

arhitektuuriajalooliselt väga väärtuslik. Väärib säilitamist kui piirkonna, ajastu,

stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide

miljööväärtuslik hoone on asumile (piirkonnale) tüüpiline hoone, mille väärtus

väljendub miljööväärtuse edasikandjana hoonete grupis

vähemväärtuslik hoone on arhitektuurselt vähemväärtuslik, ümberehitustega

moonutatud, autentse välimuse kaotanud või tehniliselt halvas seisundis hoone

(sh keskkonda mittearvestavalt paigutatud uushooned)

12. abihooned- kas krundil on pesuköök, puukuur, majahoidja maja vms? Mis seisus

nad on, kas on vanad või uued? Millised on (punastest tellistest või krohvitud,

kas kahekordsed või mitte, kas on tulemüüriga, kas on ühendatud omavahel)?

13. rajatised, päraldised- kas krundil on säilinud vana kaev, lampkast,

hoovisillutised, rentslid, vihmaveerennid- ja kivid.

14. piirded- millised on krundi tänavapoolsed piirded

15. krundi kasutus-millena on krundi vaba osa kasutuses, tähistada ringiga see täht:

M- majandusõu- nt krundil kuivatatakse pesu ja riitadesse laotud puid

P- krunt on kasutuse mootorsõidukite parklana

V- krundil veedetakse vaba aega, sellele viitavad olengukohad, pingid,

varjualused, liivakastid, mänguatraktsioonid, grillid jms.

16. krundi täisehituse %- ehitisregistris olevate hoonete kogusumma ja krundi

pindala vaheline suhe, krundi pindala info saab linnavalitsuselt. Vajalik

keskmise hoonestustiheduse väljaselgitamiseks.

17. haljastus- kas on ja kui palju umbes moodustab krundist (pool, kolmandik,

neljandik), mis on valdav, kas madal (põõsad) või kõrghalastus (puud).

Iseloomulikud liigid (nt sirel, kask)

18. märkused- võimalikud erisused, mis jäid silma, kuid mida ei sobinud eelnevate

punktide all mainida

19. kuupäev- kohapealse inventeerimise ja pildistamise kuupäev

59

Lisa 3 Hoonete osade hindamisel kasutatud tabelipõhi

Tabel 3.1. Hoonete ja nende osade hindamisel kasutatud tabelipõhi

Hoone Vu

nd

amen

t

Väl

isse

in

Kat

us

Fass

aad

Vih

mav

ee-

süst

eem

Ko

rstn

ad

Kel

der

, tu

ulu

tus

Taim

ed

Uks

ed

Akn

ad

Trep

p

Vu

nd

amen

di

vaju

min

e

Sein

a va

ju-

min

e

1 Herne 11

2 Herne 38

3 Kroonuaia 11

4 Kroonuaia 64

5 Lai 8

6 Lepiku 2

7 Lepiku 3

8 Lepiku 8

9 Marja 5

10 Marja 10

11 Marja 19

12 Piiri 2

13 Piiri 18

14 Tähtvere 5

15 Tähtvere 11

16 Tähtvere 17

17 Tähtvere 31

60

Lisa 4 Herne 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused


1. aadress, krundi suurus: Herne 11, 703m²

2. hoone otstarve: Elamu

3. ehitusaeg/ stiil: 1905

4. arhitekt/ ehitusmeister: Teadmata




laiused (A, NK, U), fassaadi

muudatused, eenduvad

hooneosad, katus,

vundament)

Välisilme – hea

Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv

lagunenud kuur

Laudis –NK

Hoonel on kaks eenduvat osa maja tagaküljel

Katusematerjal - eterniit (keskmises seisukorras)

Vundament – keskmises seisukorras

6. 6

.

aknad: A(algsed)

NK(nõukogude) PL(plast) U(uus)

K(koopia)

A- 0 NK- 30 PL- 0 U- 12

K-38

7. 7

.

välisuksed: A/ NK/ U/ K NK - 4

8. hetkeseisundi võrdlus algse

projekti või inventeerimis-

joonistega:

Hoone on põhiplaanilt samasugune


10. kahjustused

(niiskuskahjustused seintel,

praod vundamendis jmt):

Vundamendis mõningad praod, eelkõige hoone

nurkades, mis tuleneb vee ärajuhtimise

ebapiisavusest.


12. abihooned: Kuur – ca 63 m2, ei kajastu ehitisregistris

13. rajatised/päraldised: -

14. tänavapoolsed piirded: Puuduvad


(vabaaeg)

16. krundi täisehituse %: 41,4 %

17. haljastus: Madalhaljastus - ½ krundist

Kõrghaljastus – ¼ krundist

18. märkused: Ehitisregistris puudub info abihoone (kuuri)

kohta, pole ka kajastatud täisehituse %

arvutamisel

19. kuupäev: 24.03.2012

61

Joonis 4.1. Herne 11, eestvaade tänavalt, vasakul termopilt

Joonis 4.2. Herne 11, külgvaade tänavalt paremalt poolt, vasakul termopilt

Joonis 4.3. Herne 11, tagantvaade, vasakul termopilt

62

Joonis 4.4. Herne 11, hoone osade hindamise tulemused

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Herne 11

63

Lisa 5 Herne 38 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused


1. aadress, krundi suurus: Herne 38, 2206m² / krundil ka Herne 40 hoone



4. arhitekt/

ehitusmeister:

-




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – hea

Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv kuur

Laudis –NK

Hoonel on eenduv osa maja tagaküljel

Katusematerjal – valtsplekk (heas seisukorras) ja

eterniit (rahuldavas seisukorras)

Vundament – maakivivundament, keskmises

seisukorras

6. 6. aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 44 PL- 2 U- 14 K- 35

7. 7. välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK - 3


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:

Hoone plaan on sama


10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Vundamendis umbes 15mm pragu


12. abihooned: Kuurid, ei kajastu ehitisregistris


14. tänavapoolsed piirded: Värav hoone esiküljel ning lääneküljel


(vabaaeg)

16. krundi täisehituse %: 24,4%

17. haljastus: Madalhaljastus – 2/3 krundist

18. märkused: Ehitisregistris puudub info abihoone (kuuri) kohta,

pole ka kajastatud täisehituse % arvutamisel

19. kuupäev: 24.03.2012

64

Joonis 5.1. Herne 38, vaade tänavalt, vasakul termopilt

Joonis 5.2. Herne 38, vaade tänavalt, vasakul termopilt

Joonis 5.3. Herne 38, hoone osade hindamise tulemused

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Herne 38

65

Lisa 6 Kroonuaia 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused


1. aadress, krundi suurus: Kroonuaia 11, 868 m², krundil ka Kroonuaia 13

hoone



4. arhitekt/

ehitusmeister:

F. Hübbe




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – rahuldav

Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv kuur

Laudis –NK


Katusematerjal – laineplekk, heas seisukorras

Vundament – halvas seisukorras

6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 14 PL- 7 U- 11 K- 9

7. 7

.

välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK - 1 K - 1


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:

Juurde on ehitatud hoone taga hoonest eenduv osa


10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Vundament on halvas seisukorras – mitmetest

kohtadest on krohv pudenenud ning vundament

lagunenud. Osades kohtades on vundamenti

parandatud.


12. abihooned: Kuur (Kroonuaia 13)


14. tänavapoolsed piirded: Puudub


(vabaaeg)



18. märkused: Ehitisregistris puudub info abihoone (kuuri) kohta

(Kroonuaia 13), pole ka kajastatud täisehituse %

arvutamisel

19. kuupäev: 24.03.2012

66

Joonis 6.1. Kroonuaia 11, eestvaade tänavalt, vasakul termopilt

Joonis 6.2. Krooniaia 11, eestvaade tänavalt, vasakul termopilt

Joonis 6.3. Kroonuaia 11, hoone osade hindamise tulemused

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Kroonuaia 11

67

Lisa 7 Kroonuaia 64 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused


1. aadress, krundi suurus: Kroonuaia 64, 1341 m², krundil ka Kroonuaia 64

hoone


3. ehitusaeg/ stiil: 19.saj II pool

4. arhitekt/

ehitusmeister:

-




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – hea

Hilisemad juurdeehitused puuduvad

Laudis – U


Katusematerjal – valtsplekk, heas seisukorras

Vundament – heas seisukorras

6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 0 PL- 3 U- 21 K- 21

7. 7

.

välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK - 3


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:

Projektis on toimunud olulised muutused ning

ümberehitused


10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

-


12. abihooned: Kuur, ei kajastu ehitisregistris




(vabaaeg)


17. haljastus: Madalhaljastus – ½ krundist

Kõrghaljastus - ½ krundist

18. märkused: Ehitisregistris puudub info abihoone (kuuri) kohta,

pole ka kajastatud täisehituse % arvutamisel

19. kuupäev: 24.03.2012

68

Joonis 7.1. Kroonuaia 64, vaade paremalt, vasakul termopilt

Joonis 7.2. Kroonuaia 64, vaade eest paremale küljele, vasakul termopilt

Joonis 7.3. Kroonuaia 64, eestvaade tänava poolt, vasakul termopilt

69

Joonis 7.4. Kroonuaia 64, hoone osade hindamise tulemused

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Kroonuaia 64

70

Lisa 8 Lai 8 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused


1. aadress, krundi suurus: Lai 8, 1922 m²


3. ehitusaeg/ stiil: 18.saj IV veerand

4. arhitekt/ehitusmeister: -




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – halvas seisukorras


Fassaad - krohvitud


Katusematerjal – eterniit, halvas seisukorras


6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 16 PL- 5 U- 12 K-22

7. 7

.

välisuksed: A/ NK/ U/ K NK - 3


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:

Algses projektis olevad eenduvad osad on aja

jooksul lammutatud


10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Seinad on halvas seisukorras – hoone nurkades on

ehitusmaterjal pudenenud, krohv on mitmest kohast

lahti põhjustades niiskuse edasiliikumise.

Vundament on maja vajumise (pinnase tõusmise)

tõttu sisuliselt maapinnaga tasa. On märgata ka

hoone mitteühtlast vajumist.


12. abihooned: Pesuköök 17m2, 3 kuuri (ei kajastu ehitisregistris, ei

arvestata ka täisehituse % arvutamisel)




(vabaaeg)



Kõrghaljastus – ½ krundist

18. märkused: -

19. kuupäev: 26.03.2012

71

Joonis 8.1. Lai 8, vaade tänavalt, vasakul termopilt

Joonis 8.2. Lai 8, hoone osade hindamise tulemused

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Lai 8

72

Lisa 9 Lepiku 2 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused


1. aadress, krundi suurus: Lepiku 2, 652 m²


3. ehitusaeg/ stiil: 1907-1914

4. arhitekt/

ehitusmeister:

-




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – hea


Laudis –NK

Hoonel on kaks eenduvat osa maja tagaküljel

Katusematerjal - valtsplekk (heas seisukorras)


6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 40 PL- 2 U- 9 K-49

7. 7

.

välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK – 3 K - 1


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:

Põhiplaanis pole muutusi toimunud


10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Vundamendilt tuleb krohv küll maha, kuid vähesel

määral.


12. abihooned: 2 kuuri

13. rajatised/päraldised: Lepiku 2 kaugküttetorustik

14. tänavapoolsed piirded: Aed olemas paremal hoone esiküljest


(vabaaeg)


17. haljastus: Madalhaljastus - 1/5 krundist

Kõrghaljastus - 1/5 krundist

18. märkused: -

19. kuupäev: 25.03.2012

Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga):

Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated)

Krundiplaan

73

Joonis 9.1. Lepiku 2, vaade tänavalt, vasakult, vasakul termopilt

Joonis 9.2. Lepiku 2, vaade tänavalt, vasakul termopilt

Joonis 9.3. Lepiku 2, vaade paremalt, vasakul termopilt

74

Joonis 9.4. Lepiku 2, hoone osade hindamise tulemused

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Lepiku 2

75





3. ehitusaeg/ stiil: 1890, historitsism

4. arhitekt/

ehitusmeister:

-




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – hea

Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv kuur ja

pesuköök

Laudis –NK

Hoonel on kolm eenduvat osa maja tagaküljel



6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 49 PL- 0 U- 6 K- 55

7. 7

.

välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK – 3, K - 1


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:

Hoone plaanis pole muutusi toimunud


10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Olulised kahjustused puuduvad


12. abihooned: Kuur, pesuköök


14. tänavapoolsed piirded: Aed olemas, värav mõlemal pool hoonet


(vabaaeg)



Kõrghaljastus – 1/5 krundist

18. märkused: -

19. kuupäev: 26.03.2012



Krundiplaan

76


Joonis 10.2. Lepiku 3, vaade paremalt, vasakul termopilt


0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Lepiku 3

77





3. ehitusaeg/ stiil: 1910, historitsism

4. arhitekt/

ehitusmeister:

-




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – hea


Laudis –NK

Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel



6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 26 PL- 0 U- 4 K- 30

7. 7

.

välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK – 2 K - 1


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:



10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Olulised kahjustused puuduvad


12. abihooned: 2 kuuri (puuduvad ehitisregistris, pole ka arvestatud

täisehituse % arvutamisel)


14. tänavapoolsed piirded: Olemas laudaed, värav hoonest vasakul


(vabaaeg)




18. märkused: -

19. kuupäev: 27.03.2012



Krundiplaan

78

Joonis 11.1. Lepiku 8, vaade tänavalt, paremalt, vasakul termopilt


Joonis 11.3. Lepiku 8, vaade tänavalt, vasakult, vasakul termopilt

79


0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Lepiku 8

80

Lisa 12 Marja 5 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused


1. aadress, krundi suurus: Marja 5, 691 m²


3. ehitusaeg/ stiil: Teadmata

4. arhitekt/

ehitusmeister:

-




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – hea


Laudis –NK


Katusematerjal - valtsplekk (keskmises seisukorras)

Vundament – keskmises seisukorras, vasakule kaldus

6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 12 PL- 4 U- 4 K- 15

7. 7

.

välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK – 1 K - 1


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:



10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Hoone on vajunud vasakule küljele


12. abihooned: Kuur 30m2


14. tänavapoolsed piirded: Olemas, värav vasakul


(vabaaeg)




18. märkused: -

19. kuupäev: 27.03.2012



Krundiplaan

81

Joonis 12.1. Marja 5, vaade tänavalt, vasakul termopilt

Joonis 12.2. Marja 5, hoone osade hindamise tulemused

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Marja 5

82






4. arhitekt/

ehitusmeister:

-




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – hea

Hilisemad juurdeehitused puuduvad, lammutatud on

hoone paremal küljel asunud hooneosa

Laudis –NK




6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 8 PL- 6 U- 13 K- 17

7. 7

.

välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK – 1


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:

Lammutatud on hoone paremal küljel asunud

hooneosa


10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Vundamendil on olulised niiskuskahjustused, kivid

vundamendis on vajunud ning on näha, et hoone on

vajunud.


12. abihooned: Kuur (puudub ehitisregistris, pole arvestatud ka

täisehituse % leidmisel)


14. tänavapoolsed piirded: Olemas


(vabaaeg)




18. märkused: -

19. kuupäev: 28.03.2012



Krundiplaan

83




0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Marja 10

84






4. arhitekt/

ehitusmeister:

-




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – hea


Laudis –NK




6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 18 PL- 2 U- 5 K- 14

7. 7

.

välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK – 3


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:



10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Vundamendis on mõningane niiskuskahjustus


12. abihooned: Kuur (ehitisregistris puudub, pole ka arvestatud

krundi täisehituse % arvutamisel)




(vabaaeg)




18. märkused: -

19. kuupäev: 30.03.2012



Krundiplaan

85




0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Marja 19

86

Lisa 15 Piiri 2 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused


1. aadress, krundi suurus: Piiri 2, 1390 m²



4. arhitekt/

ehitusmeister:

-




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – hea


Laudis –NK


Katusematerjal - valtsplekk (väga heas seisukorras)

Vundament – heas seisukorras (maja taga on näha

mõningat lagunemist)

6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 14 PL- 4 U- 4 K- 14

7. 7

.

välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK – 3 K-1


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:



10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Hoone nurkades on vundament lagunenud, põhjuseks

vihmast ja niiskusest kaitsmata vundament


12. abihooned: Kuur (ehitisregistris info puudub, pole ka arvestatud

krundi täisehituse arvutamisel)


14. tänavapoolsed piirded: Olemas, värav hoonest paremal


(vabaaeg)


17. % haljastus: Madalhaljastus – ½ krundist


18. märkused: -

19. kuupäev: 30.03.2012



Krundiplaan

87

Joonis 15.1. Piiri 2, vaade Tähtvere tänavalt, vasakul termopilt

Joonis 15.2. Piiri 2, vaade Piiri tänavalt, vasakul termopilt

Joonis 15.3. Piiri 2, hoone osade hindamise tulemused

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Piiri 2

88

Lisa 16 Piiri 18 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused


1. aadress, krundi suurus: Piiri 18, 1118 m²



4. arhitekt/

ehitusmeister:

-




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – hea


Laudis –NK



Vundament – keskmises seisukorras, mõnest kohast

lagunenud

6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 6 PL- 12 U- 14 K-12

7. 7

.

välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK – 2 K - 1


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:



10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Vundament laguneb mõnest kohast


12. abihooned: 2 kuuri (ehitisregistris pole kajastatud, pole

arvestatud ka krundi täisehituse arvutamisel)


14. tänavapoolsed piirded: Olemas, värav hoonest vasakul


(vabaaeg)




18. märkused: -

19. kuupäev: 02.04.2012



Krundiplaan

89

Joonis 16.1. Piiri 18, vaade tänavalt, vasak külg,vasakul termopilt

Joonis 16.2. Piiri 18, vaade tänavalt, parem külg, vasakul termopilt

Joonis 16.3. Piiri 18, hoone osade hindamise tulemused

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Piiri 18

90

Lisa 17 Tähtvere 5 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused


1. aadress, krundi suurus: Tähtvere 5, 1100 m²



4. arhitekt/

ehitusmeister:

-




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – rahuldav


Laudis –NK, krohv - vananenud


Katusematerjal - valtsplekk (keskmises seisukorras)


6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 25 PL- 0 U- 17 K- 23

7. 7

.

välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK - 6


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:



10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Vundament on pragunenud ning vajunud nii

horisontaalselt kui vertikaalselt, seintel on


12. abihooned: Kuur(ehitisregistris pole kajastatud, pole arvestatud

ka krundi täisehituse arvutamisel)


14. tänavapoolsed piirded: Olemas


(vabaaeg)



Kõrghaljastus 1/10 krundist

18. märkused: -

19. kuupäev: 02.03.2012



Krundiplaan

91

Joonis 17.1. Tähtvere 5, vaade tänavalt, vasakul termopilt

Joonis 17.2. Tähtvere 5, vaade tänavalt, parem külg, vasakul termopilt

Joonis 17.3. Tähtvere 5, vaade maja tagant, vasakul termopilt

92

Joonis 17.4. Tähtvere 5, hoone osade hindamise tulemused

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Tähtvere 5

93






4. arhitekt/

ehitusmeister:

-




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – hea


Laudis –NK

Hoonel on kolm eenduvat osa

Katusematerjal - valtsplekk (rahuldavas seisukorras)


6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 14 PL- 17 U- 27 K- 29

7. 7

.

välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK - 3


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:



10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Vundamendis on praod ning mitmes kohas on

vundament lagunenud.


12. abihooned: 2 kuuri (ehitisregistris pole kajastatud, pole

arvestatud ka krundi täisehituse arvutamisel)


14. tänavapoolsed piirded: Olemas, värav vasakul


(vabaaeg)


17. haljastus: Madalhaljastus - 1/10 krundist


18. märkused: -

19. kuupäev: 02.04.2012



Krundiplaan

94

Joonis 18.1. Tähtvere 11, vaade tänavalt vasakule küljele, vasakul termopilt

Joonis 18.2. Tähtvere 11, vaade vasakule küljele, vasakul termopilt


0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Tähtvere 11

95



1. aadress, krundi suurus: Tähtvere 17, 2874 m² (samal krundil ka 15, 17a)



4. arhitekt/

ehitusmeister:

-




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – hea


Laudis –NK

Hoonel puuduvad eenduvad hooneosad


Vundament – rahuldavas seisukorras

6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- NK- 7 PL- 1 U- 20 K- 25

7. 7

.

välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK - 2


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:

Hoonel lagunes eenduv osa, mida üritatakse nüüd

osaliselt taastada


10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Sokliosal on krohv oluliselt murenenud


12. abihooned: Kuur (ehitisregistris pole kajastatud, pole arvestatud

ka krundi täisehituse arvutamisel)


14. tänavapoolsed piirded:


(vabaaeg)




18. märkused: -

19. kuupäev: 04.04.2012



Krundiplaan

96

Joonis 19.1. Tähtvere 17, vaade Tähtvere tänavalt hoovipoole, vasakul termopilt

Joonis 19.2. Tähtvere 17, vaade Tähtvere tänavalt hoovipoole, vasakul termopilt

Joonis 19.3. Tähtvere 17, otsavaade maja tagant hoovist, vasakul termopilt

97

Joonis 19.4. Tähtvere 17, vaade Tähtvere tänavalt, vasakul termopilt


0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Tähtvere 17

98






4. arhitekt/

ehitusmeister:

-




laiused (A, NK, U),


eenduvad hooneosad,

katus, vundament)

Välisilme – hea

Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv

lagunenud kuur

Laudis –NK

Hoonel eenduvad osad puuduvad


Vundament – rahuldavas seisukorras

6. 6

.

aknad: A(algsed)


U(uus) K(koopia)

A- 0 NK- 2 PL- 15 U- 23 K- 7

7. 7

.

välisuksed:

A/ NK/ U/ K

NK - 1 K – 1 U – 1


algse projekti või

inventeerimis-

joonistega:



10. kahjustused

(niiskuskahjustused

seintel, praod

vundamendis jmt):

Vundament on osaliselt lagunenud, krohv on

murenenud


12. abihooned: Kuur (ehitisregistris puudub info, krundi täisehituse

% arvutamisel pole arvestatud)




(vabaaeg)

16. krundi täisehituse %: 11,3% (ehitisregistris puudus info elamu kohta,

ehitisealune pindala on hinnanguliselt 140m2)



18. märkused: -

19. kuupäev: 04.04.2012



Krundiplaan

99

Joonis 20.1. Tähtvere 31, vaade Tähtvere tänavalt, vasakul termopilt

Joonis 20.2. Tähtvere 31, vaade Tähtvere tänavalt vasakule küljele, vasakul termopilt

Joonis 20.3. Tähtvere 31, vaade Tähtvere tänavalt paremale küljele, vasakul termopilt

100


0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Tähtvere 31

Documents

Supilinna hoonete tehnilise seisukorra hindamine visuaalse vaatluse baasil