EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Maaehituse osakond
Juta Tõevere
Supilinna hoonete tehnilise seisukorra hindamine visuaalse
vaatluse baasil – probleemid ja võimalikud lahendused
Magistritöö maaehituse erialal
Juhendaja lekt Kalle Pilt
Tartu 2012
Eesti Maaülikool
Kreutzwaldi 1, Tartu 51014
Magistritöö lühikokkuvõte
Autor: Juta Tõevere Õppekava: maaehitus
Pealkiri: Supilinna hoonete tehnilise seisukorra hindamine visuaalse vaatluse baasil-
probleemid ja võimalikud lahendused
Lk.: 55 Jooniseid: 35 Tabeleid: 0 Lisasid: 20
Osakond:
Uurimisvaldkond:
Juhendaja(d):
Kaitsmiskoht ja aasta:
maaehitus
lektor Kalle Pilt
Tartu, 2012
Käesoleva magistritöö temaatika valik tulenes eelkõige Supilinnas asuva
miljööväärtusega hoonestusala olulisusest ning hetkesituatsioonist, kus hoonete
maksimaalne säilitamine Supilinna linnaosas on seatud selles piirkonnas
prioriteediks. Uurimustöö eesmärgiks on uurida vaadeldavate hoonete tehnilist
seisukorda ning tuua välja probleemid.
Uurimistöö koostamisel uuriti valimis oleva 17 Supilinna hoone tehnilist seisukorda.
Hoonetele teostati inventeerimine, fikseeriti välise vaatluse teel hoone tehniline
seisukord ning hinnati erinevaid hooneosi ning nende probleeme, kasutades Tõnu
Keskküla poolt väljatöötatud hindamismetoodikat.
Hoonete välisel ülevaatusel pildistati hooneid peale digikaamera ka termograafiga,
eesmärgiga fikseerida hooneosad, kus soojuskadu kõige suurem on. Tulemuste
analüüsimiseks koostati graafikud nii hoonete kui ka konstruktsioonide kaupa.
Koostatud uurimustöö võiks leida kasutust eelkõige vaadeldud hoonete elanike ja
omanike poolt, juhtides nende tähelepanu hoonete probleemidele. Käesolev töö võiks
leida kasutust ka teiste sarnaste hoonete omanike poolt, kellel on huvi oma hoone
tehnilise seisukorra vastu, sest enamus probleeme on hoonetel siiski sarnased.
Märksõnad: Supilinn, termokaamera, tehniline seisukord
Estonian University of Life Sciences
Kreutzwaldi 1, Tartu 51014
Abstract of Master's Thesis
Author: Juta Tõevere Speciality: Rural Construction
Title: Buildings technical condition assessment in Supilinn based on visual
inspection- problems and possible solutions
55 pages 35 figures 0 tables 20 appendixes
Department:
Field of research:
Supervisor(s):
Place and date:
Rural Construction
lector Kalle Pilt
Tartu, 2012
Above all, the subject selection of this Master’s degree arose from the importance
and current condition of the milieu-value building-area which is located in Supilinn,
where maximum preservation of the buildings is set as the main priority. The
purpose of this research is to investigate the technical condition of the observable
buildings and to bring out the problems.
While compiling this research the technical condition of 17 buildings of Supilinn
from the selection list were investigated. The buildings were taken an inventory,
technical condition was fixated by external observation and different parts of the
buildings and their problems were estimated by using Tõnu Keskküla’s rating-
methodics.
Besides a digital camera, a termograph was used in the external observation to take
pictures of the buildings with the purpose to find out the parts of the buildings where
the heat loss is the highest. The analytical charts based on the results were composed
for the buildings as well as for the constructions.
Foremost, the given research could be used by the people and owners who live in
these buildings to draw their attention to the flaws. In addition, it could be beneficial
for the owners of those buildings which are in the similar condition, because most
problems are the same for most buildings.
Keywords: Supilinn, technical condition
Sisukord
Sissejuhatus ....................................................................................................................... 6
1 Kirjanduse ülevaade .................................................................................................. 8
1.1 Supilinna ajalugu ja hoonete iseloomustus ........................................................ 8
1.2 Hoonete ehitise tehnilise seisukorra hindamine ............................................... 11
1.2.1 Mõju vundamentidele................................................................................ 15
1.2.2 Hoonete kahjustused ................................................................................. 18
1.2.3 Niiskuse mõju hoonetele ........................................................................... 19
1.3 Hooldusraamat ja selle koostamine .................................................................. 21
1.4 Termograafi iseloomustus ja tööpõhimõte ....................................................... 22
2 Metoodika ............................................................................................................... 24
2.1 Hoonete inventeerimine ................................................................................... 24
2.2 Hoonete välise tehnilise seisukorra hindamine ................................................ 24
2.2.1 Hoonete ülevaatus ..................................................................................... 24
2.2.2 Termograafiga pildistamine ...................................................................... 26
3 Tulemused ja analüüs .............................................................................................. 28
3.1 Hoonete tehnilise seisukorra hindamise tulemused .......................................... 28
3.2 Termopiltide analüüs ........................................................................................ 47
3.3 Hoonete seisukorra terviklik hindamine ........................................................... 49
3.4 Üldised ettepanekud hoonete renoveerimiseks ................................................ 49
Kokkuvõte ....................................................................................................................... 52
Kasutatud kirjandus ......................................................................................................... 54
Lisad ................................................................................................................................ 56
Lisa 1 Hoone inventeerimise blankett ......................................................................... 56
Lisa 2 Hoone inventeerimise juhend ........................................................................... 57
Lisa 3 Hoonete osade hindamisel kasutatud tabelipõhi .............................................. 59
Lisa 4 Herne 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............ 60
Lisa 5 Herne 38 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............ 63
Lisa 6 Kroonuaia 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ..... 65
Lisa 7 Kroonuaia 64 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ..... 67
Lisa 8 Lai 8 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .................. 70
Lisa 9 Lepiku 2 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............ 72
Lisa 10 Lepiku 3 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .......... 75
Lisa 11 Lepiku 8 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .......... 77
Lisa 12 Marja 5 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............ 80
Lisa 13 Marja 10 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .......... 82
Lisa 14 Marja 19 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .......... 84
Lisa 15 Piiri 2 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............... 86
Lisa 16 Piiri 18 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............. 88
Lisa 17 Tähtvere 5 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ....... 90
Lisa 18 Tähtvere 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ..... 93
Lisa 19 Tähtvere 17 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ..... 95
Lisa 20 Tähtvere 31 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ..... 98
6
Sissejuhatus
Supilinn on Tartu linna üks 17 linnaosast, kus elab ligikaudu 1700 elanikku ning mille
pindala on 48ha, olles viimase näitaja poolest kõige väiksem linnaosa Tartus. Supilinn
on omanäoline linnaosa, kus enamus hooned on puithooned. Eriliseks teeb selle
linnaosa tema ajalooline kujunemine, mis on huvitav ja omapärane. Tänasel päeval on
suurem osa Supilinnast määratud miljööväärtusega hoonestusalaks ning
kesklinnalähedased kvartalid on arvatud Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu.
Enamus hooneid Supilinnas on ehitatud 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses. Oluline
on pöörata tähelepanu hoonete tehnilisele seisukorrale, kuna osad vanematest hoonetest,
mida pole korralikult hooldatud ja remonditud, võivad muutuda ohtlikuks. Selle jaoks
on vajalik eelkõige tõsta inimeste teadlikkust ning renoveerimisel küsida nõu oma ala
ekspertidelt. Kahjuks tundub ekspertiisi tellimine elanikele üleliigse kulutusena, mille
tõttu võib hoone sisekliima rikutud saada, kuna seal võib tekkida seente ja putukate
elutegevuseks soodne keskkond. Puithoonete renoveerimisel on oluline, et arvestatakse
puidu kui ehitusmaterjali erinevaid omadusi ning võimalikku käitumist koos muude
tänapäevaste materjalidega. Väga oluline on vaadata hoonet kui tervikut. See eeldab
enne renoveerimise alustamist hoone põhjalikku ülevaatamist, probleemide
teadvustamist ja vajaduste kaardistamist. Eelistatud on võimalusel hoone terviklik
renoveerimine.
Eeltoodud kirjeldus Supilinnast ning võimalike ehitustehniliste probleemide tekkimine
on põhjus käesoleva magistritöö valmimiseks. Töös vaadeldakse 17 elamut Supilinnas
aadressidega Herne 11, Herne 38, Kroonuaia 11, Kroonuaia 64, Lai 8, Lepiku 2, Lepiku
3, Lepiku 8, Marja 5, Marja 10, Marja 19, Piiri 2, Piiri 18, Tähtvere 5, Tähtvere 11,
Tähtvere 17 ja Tähtvere 31. Valim koosneb hoonetest, mille omanikud ja/või elanikud
on varasemalt üles näidanud huvi oma hoonete probleemide analüüsimiseks. Töö
7
käigus hooned inventeeritakse ning teostatakse visuaalse vaatluse teel hoone välise
tehnilise seisukorra hindamine.
Töö eesmärgiks on ühelt poolt koostada ülevaade Supilinna hoonete tehnilisest
seisukorrast ning teiselt pool pakkuda välja erinevaid lahendusi kas siis olukordade
parendamiseks või probleemide tekkimise vältimiseks. Eeldatavasti on ehitustehnilised
probleemid Supilinnas üsna sarnased, kuna osa probleemidest on tõenäoliselt tingitud
asukohast (Emajõe lähedus) ning hoonete sarnasest ehitusviisist (materjaliks puit,
madal sokliosa jne). Eeldatavasti esineb vaadeldavates hoonetes iga-kevadine vee
sissetungimine keldritesse ja sellega seoses liigniiskusest põhjustatud probleemid
(mädanemine, seente vohamine jne). Kõigi eelduste kohaselt on hoonetel ka probleeme
vundamendi vajumisega, pakettakende puhul ka hea sisekliima tagamisega. Käesolevas
magistritöös hinnatakse hoonete tehnilist seisukorda siiski ainult väliselt, seega jäävad
hoonete sisemised kahjustused kajastamata.
Käesolev magistritöö on jaotatud kolmeks peatükiks, millest esimeses koostatakse
ülevaade Supilinna ajaloolisest kujunemisest, arhitektuurist ning hoonete
konstruktiivsetest lahendustest. Vaadeldakse ka kruntide jaotust ja hoonete paiknemist
tänavapildis. Samas tuuakse välja ka hoonete tehnilise seisukorra hindamise põhimõtted
ning hooldusraamatu koostamise ja selle kasutamise põhitõed ja soovitused.
Teises peatükis kirjeldatakse lõputöö metoodikat. Iseloomustatakse hoonete
inventeerimise protsessi ja sisu ning hoonete välise tehnilise seisukorra hindamist ja
selle käigus tehtavaid tegevusi. Ühtlasi iseloomustatakse teostatud mõõtmisi ning
tuuakse välja saadud tulemused.
Töö kolmandas peatükis keskendutakse eelpool saadud hoonete inventeerimise,
ülevaatuse ja mõõtmiste kokkuvõtte koostamisele. Analüüsitakse saadud tulemusi ning
koostatakse ülevaade hoonete probleemidest. Samas pakutakse välja ka lahendusi nende
probleemide lahendamiseks ning ennetamiseks tulevikus.
8
1 Kirjanduse ülevaade
1.1 Supilinna ajalugu ja hoonete iseloomustus
Supilinn on üks Tartu 17 linnaosast (vt joonis 1.1), mis asub linna põhjaosas. Raekoja
platsist asub Supilinn viie minuti jalutustee kaugusel. Edelast piirab Supilinna Tähtvere
funktsionalistlik aedlinn, loodesse jääb Eesti Maaülikooli dendropark ja Tartu
lauluväljak ning kagusse Tartu botaanikaaed (Supilinna teemaplaneeringu … 2004).
Joonis 1.1. Linnaosade paiknemine Tartus (Tartu linna transpordi...)
Supilinna linnaosa asub miljööväärtuslikus hoonestusalas. Planeerimisseadusest
tulenevalt on miljööväärtuslik hoonestusala planeeringuga määratletud ala, kus
määratakse selle kaitse- ja kasutamistingimused ning kus on välja kujunenud ühtne
hoonestusviis, sarnane arhitektuur ning tänavatevõrk.
9
Keskajal paiknes Supilinna asemel Jakobi väravatagune Emajõe luht mis oli kasutusel
linna karjamaadena. Sõdade ajal tabas Supilinna tavaline eeslinna saatus – korduvalt
põletati eeslinn maha ning ehitati taas üles. Enne püsivama asustuse tekkimist oli lisaks
karjatamisele Supilinnas hinnatud köögiviljamaad (Supilinna teemaplaneeringu …
2004).
Linna laienemisest väljapoole linnamüüre pärinevad esimesed teated 18.sajandi
keskpaigast. Otto Gustav Dreyeri poolt on koostatud Tartu linna plaan, kus tänase
Supilinna kohale on joonistatud üksikud krundid hajusalt vallikraavi taha. Vaadeldav
maa-ala kuulus tol ajal Tähtvere mõisale, kuni aastani 1756, mil linn sai nimetatud
maatüki enda omandisse. Linna laienemine algas pärast 1775.aasta suurt tulekahju.
Kuna pinnas oli soine, siis oli Tähtvere mõisa suunal linna laienemine vaevaline.
Nimetatud maa-alal asus tol ajal ca 65 asustatud krunti. Kuigi linnaosa laienes jõudsalt,
siis konkreetset nimedega tänavatevõrku tol ajal veel ei esinenud. Linnamüürist
väljaspool elasid peamiselt töölised – päevatöölised, voorimehed, teenrid ja
saunapidajad. Seda müüridevahelist ala hakati nimetama esimeseks linnaosaks (Ibid.).
Võrreldes Supilinna ajaloolist arengut kuni 19.sajandini, võib 19.sajandit pidada
Supilinna arengus kõige intensiivsemaks arenguperioodiks. Supilinna linnaosa liideti
Tartu linnaga 1917.aastal. Selleks ajaks oli Supilinna tänavatevõrk välja kujunenud
olemasolevate tänavate ulatuses. Supilinna piirid ja tänavatevõrk on läbi ajaloo
suhteliselt vähe muutunud, seda eelkõige tänu looduslikule asukohale. Üheks servaks on
alati jäänud Emajõgi, teisel pool on Supilinna piiriks Emajõe ürgoru järsk nõlv (Ibid.).
Nõukogude perioodil ehitati Supilinnas uusi hooneid eelkõige Tallinna suunal, kus
endistele aiamaadele ehitati väikeelamuid. Nõukogude periood muutis krundistruktuuri
ning tänavad said aja jooksul uued katted - endisaegne munakivisillutis asendati kas
asfaldi (Tähtvere, Herne, Emajõe tänav) või kruusakattega (kõik põiktänavad, Oa
tänav). Suures osas rajati uued tänavakatted vana munakivisillutise peale.
Tänavanurkadesse ilmusid ühiskaevud, mis seni olid asunud elamute hoovides (Kartuli
ja Herne ning Meloni ja Herne nurgal) (Ibid.).
10
Supilinna hoonestusele on suurt mõju avaldanud eelkõige Tartu 1885.aasta
ehitusmäärus, sest suur osa hoonetest on ehitatud selle kehtimise ajal. Oluline nõue
selles ehitusmääruses oli hoonete ehitusjoone kohta. Kõik ehitatavad hooned pidid
asuma kohustuslikul ehitusjoonel tänava ääres või vähemalt 2 sülda (4,2 m) sellest
tagapool. Krundid, millele ei olnud otsepääsu tänavale, ei olnud samuti reeglina lubatud
(Artes Terrae OÜ 2010).
Hoonete konstruktsioonimaterjaliks on Supilinnas valdavas osas puit, seda nii rõhtpalk-,
püstpalk- kui ka sõrestikseinana. Kivihoonete massilisem ehitamine sai alguse alles
umbes 1930.aastast. Välisviimistluses on valitsevaks laudise, eriti rõhtlaudise
kasutamine. Mõnedel juhtudel täiendab seda ka püstlaudis. Ainult püstlaudisega
hooneid on aga äärmiselt vähe. Lisaks on laudist mõnedel juhtudel kombineeritud
krohvi, maakivi ja tellisega. Teiseks suureks hoonete grupiks on krohvitud majad, kuid
need pärinevad juba hilisemast ehitusperioodist. Katused on Supilinnas valdavalt 30-45-
kraadise nurga all (Ibid.).
Aknad on Supilinna ajaloolisel hoonestusel eelkõige püstised ning kõrguse-laiuse
ligikaudse suhtega 1,5. Klaasi kõrge hinna pärast (mida suurem klaasipind, seda kallim
klaas) jaotati aken väiksemateks ruutudeks, tavaliselt kuueks ruuduks akna kohta.
Hiljem suurenes klaasipind ning jaotuste arv vähenes. Tsaariaja lõpuks kujunes
tavapäraseks kolmene jaotus, kus alumises osas oli kaks püstist jaotust ning nende kohal
üks rõhtne jaotus. Eelpool nimetatud aknatüübid ning nende vahevariandid on Supilinna
ajaloolistel hoonetel enim levinud. Teised variandid, kaasa arvatud mõlemapoolselt
avatav püstine aken ning täisklaaspinnad, on hilisemad (Ibid.).
Supilinna hooned on enamuses ehitatud parvalustele. Parvaluste ülesanded on oma
magistritöös välja toonud Uku Nurm.
1) surve ühtlane jaotamine ning seega ebaühtlaste vajumiste takistamine;
2) müürtööde teostamise võimaldamine nõrga loodusliku aluse tingimustes, luues
kindla aluse ehitatavale vundamendile ning takistades selle ebaühtlast vajumist
enne müürimördi kivistumist, mis oli eriti tähtis enne tsemendi kasutusele
võtmist;
11
3) vundamendi üksikosade sidumine ja ankurdamine;
4) mõningal määral ehitise raskusest looduslikule alusele mõjuva koormuse
intensiivsuse vähendamine (Nurm 2008)
Supilinna puitelamud on sama mitmekesised, kui seda on inimesed, kes nendes elavad.
Läbi ajaloo on Supilinna elanikkond olnud pigem vaene, ning vaese aguli hõngu on seal
tänapäevalgi. Supilinn on oma kujunemise ajaloo ning hoonete arhitektuuri tõttu
omapärane linnaosa Tartus ja eelpooltoodud kirjeldus selle linnaosa kohta näitab, et
Supilinn ja selles paiknevad hooned on tervikuna olulise väärtusega ning neid peab
maksimaalselt hästi hooldama ning säilitama (Eesti eluasemefondi…2011).
1.2 Hoonete ehitise tehnilise seisukorra hindamine
Hoonete tehnilise seisukorra hindamine võib olla hoone püsimajäämise seisukohalt väga
oluline tegevus. On tähtis, et nii hoone omanik kui ka teised asjasse puutuvad isikud
teadvustaksid hoone ehitise tehnilise seisukorra hindamise vajadust ja eesmärke enne
kui selleks on liiga hilja.
Alain Cointe on oma artiklis juhtinud tähelepanu asjaolule, et tänapäeva ühiskonnas
peetakse arhitektuuripärandi säilitamist oluliseks tegevuseks. Lisaks hoonete
ajaloolisele väärtusele aitab kogu kultuuripärandi säilitamine kaasa ka majandusele ja
turismile, mis on tänapäeval peamisteks tööstusharudeks. Ajalooliste hoonete ja
konstruktsioonide säilitamine on oluline mitte ainult kultuuri ning arhitektuuri tõttu,
vaid ka majanduslikult. Ajalooliste hoonete seisukorra uuringud peavad toimuma
kaasaegse tehnoloogia ja teadmistega ning vastama tänapäeva nõuetele, kuid samas ei
tohiks vanale hoonele tänapäevaseid tehnoloogiaid vähemalt remondi osas peale suruda.
Remontima peaks võimalikult minimaalselt, säilitades nii originaalsuse kui ka
konstruktiivse stabiilsuse. Tuginedes eelnevatele põhjustele on selge, et hoonete
tehnilise seisukorra hindamine on oluline tegevus.
Enamasti hinnatakse hoonete tehnilist seisukorda eesmärgiga hoonet renoveerida.
Olemasoleva hoone renoveerimisel peab sellesse väga tähelepanelikult suhtuma. Sulev
Käärid on juhtinud oma töös tähelepanu sellele, et vanad hooned on tihtipeale kümneid
12
ja sadu aastaid tagasi ehitatud, ning võrreldes uue hoone ehitamisega nõuab vana hoone
renoveerimine teostajatelt väga spetsiifilisi teadmisi. Seega peab remondiprojekti
koostaja arvestama teistsuguse suhtumise ja tegevusmudeliga. Remondiprojekti
koostajad ja soovitatavalt ka teised asjasse puutuvad isikud peaksid teadma vana hoone
ehitustehnikat, sealhulgas:
- traditsiooniliste ehitusmaterjalide omadusi ja kasutamist,
- kandetarindite ehitust ja töötamise põhimõtteid,
- oma aja töövõtteid ja ehitustavasid,
- kaasaegset hoonete remonditööde ideoloogiat ja aluspõhimõtteid.
Enamasti koostavad vastavaid uurimustöid ehitus- või projekteerimisfirmad ning
aluseks on kooskõlastatud uurimistööde plaan, milles antakse hoonele selle tarindite
tehnilise seisukorra hinnang, mis on edaspidi remondiprojekti aluseks.
Sulev Käärid on oma töös välja toonud hoone remondiprojekti koostamiseks vajalike
tegevuste nimekirja, mis jaguneb lähteandmete hankimiseks ning uurimismeetodite ja –
võtete kasutamiseks.
Lähteandmete hankimine
Remondihoone tehnilise seisundi ja remondi ulatuse hindamiseks kogutakse
võimalikke lähteandmeid ja uuritakse:
- arhiivimaterjale (kui on säilinud), inventariseerimise aruandeid, hoone
tehnilise passi andmeid;
- hoone ehituseaegset projektdokumentatsiooni (võimalusel) ning normatiive
nagu tööjoonised ja eelarved,
- ehitustööde päevikuid,
- tollal kehtinud projekteerinus- ja ehitusnorme ning eeskirju,
- vanu kindlustuspoliise jms;
- hoone ajaloolis-kultuurilisi väärtusi ja sobivust tänavamiljööga;
- hoonealuse pinnase kandevõimet, geoloogilist lõiget, pinna- ja põhjavee taset
jne;
- vundamentide, seinte, vahelagede, katuse toolvärgi seisundit ja kandevõimet;
- piirdetarindite soojustehnilisi omadusi ja niiskusrežiimi;
13
- tehnovõrkude seisukorda ja piisavust;
- ruumide sisekliima tervislikkust;
- hoone plaanilis- mahuliste võimaluste vastavust tema remondijärgsele
funktsioonile;
- proovikehade laboratoorseid katseandmeid;
- tarinditest tehtud fotosid ja videosid (Käärid 2002).
Uurimismeetodid ja võtted
Visuaalselt uuritakse:
- tarindite nähtavaid kahjustusi (praod, lõhed, mädanikud, kõrvalekalded jne) ja
nende tekkepõhjuseid;
- tarindite varjatud kahjustusi kahtlaste kohtade avamisega (nt puhtalade otsad
kiviseintes jms), mis on üks usaldusväärsemaid võtteid tarindite uurimisel;
- pragude iseloomu ja avanemist ajas (täpsusega 0,1 mm) kips-, klaas-, tsement-
või metallmajakateabil;
- seinte ja lagede kõrvalekaldeid projekt-tasandist;
- sondeerimisega meisli või puuriga;
- betooni tugevust metallvasara löögi tagasipõrke suunise ja heli kõrguse järgi,
või spetsiaalse katsevasara teraskuuli löögijälje suuruse järgi betooni pinnal.
Laboratoorselt uuritakse tarinditest võetud proovikehasid, mis valmistatakse ette
järgmiselt:
- paekivivundamendi survetugevuse määramiseks lõigatakse müüritisest välja 5
proovikeha, mõõtmetega 5x10x20 cm;
- mördi tugevuse hindamiseks liimitakse proovikehad kokku üksikutest mördi
tükkidest, mis seejärel lõigatakse mõõtu 7x7x7 cm;
- betoontarindist puuritakse välja proovikehad Ø10 cm, kõrgusega 12 cm;
- puiduproovid, mädanik-kahjustuste selgitamiseks, tehakse puurimisega;
- teraseproovid selle tõmbetugevuse, keevitatavuse, hapruse ja löögisitkuse
määramiseks (Ibid.).
14
Hoonete tehnilise seisukorra hindamise kohta on Kärt Hindriksoo koostanud
magistritöö. Järgnevalt on tema tööst välja toodud loetelu, kus on esitatud olulisemad
eesmärgid hoonete ehitustehnilise seisukorra hindamisel:
1) Hoone elamis- ja kasutuskõlbulikkuse kontroll
2) Ehitise avarii põhjuse väljaselgitamine, seda juhul kui hoonega on juba midagi
juhtunud
3) Esinevate vigade tekkepõhjuste väljaselgitamine
4) Ehitise kahjustuse ulatuse määramine
5) Ehitise uurimine renoveerimise, ümberehituse või funktsiooni muutmise
kavandamiseks
6) Ehitise vastavuse hindamine kehtivatele või muutuvatele normidele (nt
tehnosüsteemid)
7) Ehitise ostu-müügi lepingule vastavuse hindamine – seda nii uue kui ka
olemasoleva ehitise puhul
8) Vajalike ehitustööde teostamise võimalikkusele hinnangu andmine (muinsus-
kaitsealused objektid, miljööväärtuslikud objektid jne)
9) Ehitise töökindluse hindamine (nt tehnosüsteemid)
10) Hoone turuväärtuse määramine
11) Hoone energiatõhususe määramine
12) Ehitise kvaliteedi hindamine pea- ja alltöövõtjate omavaheliste vaidluste
lahendamiseks
13) Ekspluateerija, müüja ja ehitaja vaheliste vaidluste puhul kohtulahendile
õiglase lahenduse leidmine
14) Päästeameti poolne kontroll ehitise tuleohutusnõuete täitmise kohta
visuaalsete vaatluste teel ja katsetega
15) Ehitise konstruktsioonide biokahjustuste ulatuse määramine ning tõrje ja
taastamise maksumuse leidmine (Hindriksoo 2010).
Hoone tehnilise seisukorra hindamine on vastutusrikas ülesanne, mida peab tegema
võimalusel oma ala spetsialist, kuna asjatundmatud inimesed ei oska olukorda sageli
objektiivselt hinnata. Järgnevalt on Kärt Hindriksoo magistritööst välja toodud
15
ekspertide poolt koostatud ülesannete nimekiri, millele peab tehnilise seisukorra
hindamisel tähelepanu pöörama ning millele tuginema.
1) Olemasoleva olukorra kirjeldamine;
2) Ehitise konstruktsioonide, tehnosüsteemide ehitustehniline hindamine;
3) Ehitise funktsionaalsuse hindamine;
4) Ehitise energiatõhususe määramine;
5) Ehitise tasuvusekspertiis;
6) Hoone utiliseerimise (lammutamine) ekspertiis – taaskasutus, sh utiliseerimise
metoodika hinnang ehitise kavandamise staadiumis;
7) Objekti mõju ruumile, keskkonnale avaldatava mõju hindamine;
8) Eritööde (elekter, piksekaitse, ventilatsioon, liftid, gaas jne) projektile ja
standarditele vastavuse kontroll;
9) Konstruktsioonide tugevuse kontroll muinsuskaitse all olevate objektide
rekonstrueerimise käigus tehtavate ettepanekute täitmise võimalikkuse
hindamiseks.
Eelpool nimetatud ülesanded on ekspertide poolt välja toodud, kuid hoone tehnilise
seisukorra hindamisel tuleks siiski lähtuda konkreetsest olukorrast ning lähteülesandest
(Hindriksoo 2010).
1.2.1 Mõju vundamentidele
Hoone tehnilise seisukorra uurimisel on oluline pöörata tähelepanu vundamentidele,
kuna valesti ehitatud või hooldamata jäetud vundament võib hoone tehnilist seisukorda
olulisel määral mõjutada. Erkki Laur on oma magistritöös välja toonud põhilised
vundamentide mõjutajad.
Pinnase liikumine vertikaalselt
Supilinna pinnases asuvad turba- ja savikihid, mis on olulisel määral mõjutatud
veerežiimist ja selle muutusest. Supilinna ajaloolised hooned on ehitatud parvedele,
kuid nii parvi kui ka puitvaiu ohustavad mädanikkahjustused, mille põhjuseks on madal
põhjavee tase. Parvede ja vaiade ebaühtlane kahjustumine põhjustab hoonetel ja
muudel rajatistel ebaühtlase vajumise. Tavaliselt tekivad maapinna vajumise tagajärjel
16
kahjustused siiski teedel ja tänavatel. Hoonete puhul tekivad probleemid eelkõige
ebaühtlase vajumise korral, mille tagajärjel võivad hoonesse tekkida praod, mis võib
viia ka hoone lagunemiseni. Ühtlane pikaajaline vajumine hoonete puhul tavaliselt
probleeme ei tekita (Laur 2010).
Pinnas, mis on jõudnud tasakaaluseisundisse, võib siiski uuesti liikuma hakata. Põhjus
võib peituda näiteks toruleketes, mis annavad pinnasesse piisavalt palju vett, et pinnase
liikumine taasaktiviseerida. Toruleke omakorda võib olla põhjustatud pidevalt
vibratsioonist, mis on väsitava teguri tulemus. (Ibid.).
Pinnase liikumine horisontaalselt
Pinnase liikumise korral võib tekkida varing või maalihe, selle põhjustajaks võib olla
nõrk pinnas, järsk nõlv või suur koormus. „Uuritaval miljööväärtuslikul alal on nõlva
horisontaalse liikumise võimalus suurim Tähtvere ja Jakobi tänavate vahelisel alal, kus
esineb nii järsk nõlv kui ka saviseguseid pinnaseid, nagu selgub Jakobi tänav 41
juurdeehituse geoloogiliselt lõikelt. Oa ja Tuglase tänavate pikenduse rekonstrueerimise
koosseisus tehtud geoloogilistele uuringutele tuginedes asub Tuglase tänava tõusul
aluspõhja liival ja liivakivil aluspõhja savi ja liivsavi. Selle kihi peal asub savikas liiv.
Sellistel pinnasekihtidel on olemas lihkeoht“ (Laur 2010).
Niiskus
Savipinnase märgumine võib kaasa tuua pundumise. Seda protsessi soodustab
loodusliku struktuuri rikkumine, kus muutub soolade kontsentratsiooni erinevus juba
olevas ja juurdetulevas vees. Väga oluline probleem on kapillaarvee liikumine nii
pinnases kui ka materjalides. See on vee omadus liikuda pinnases igas suunas.
Kapillaarsust mõjutavad pinnase koostis ja tekstuur, pooride suurus ja iseloom,
mineraalne koostis, osakeste ümardusaste, pinnase mikrostruktuur, tekstuur jms. Juhul
kui kapillaarne niiskus tõuseb mööda korralikult hüdroisoleerimata vundamenti üles,
võib see olulisel määral kahjustada ehitusmaterjale (Ibid.).
17
Vibratsioon
Hooned on kohtkindlad konstruktsioonid, mis peavad olema rajatud stabiilsele ja
tugevale alusele. Seega võib teise keha võnkumine konstruktsioonides kahjustusi
põhjustada. Vibratsioon halvendab elukeskkonda, väsitab hoone sõlmi ja põhjustab
vundamentides pragude teket ning ebaühtlaselt mõjudes ka hoone osade ebaühtlast
vajumist ja ka tihenemist ning kahjustusi (Ibid.).
Erkki Laur on oma magistritöös välja toonud, et Supilinnas on põhiliseks vibratsiooni
tekitajaks liiklus, mis on suure mõjuga seetõttu, et aluspinnased on nõrgad, sõiduteed on
korralikult tihendatud ning kaetud kõvakattega ja peatrassidel ka asfaldiga. Alfaldi-kihis
paiknevad kaevude kaaned, mis annavad liiklusest tekitatud vibratsiooni edasi
hoonetele. „Kõnekas näide on Supilinnas olev Herne tänav, mis kulgeb mööda pehme
aluspinnasega ala, kus on täitepinnasele rajatud asfaltkate ja mida mööda sõidab
regulaarne liinibuss, mis oma massiga moodustab justkui hea tambi ekstsentrilise
mootoriosa. Suured ebaühtlased vajumised võivad põhjustada talade pesadest
väljavajumisi või lagede ja põrandate vajumisi“ (Laur 2010).
Haljastus mõjutegurina
Uue hoone ehitamisel rajatakse reeglina hoone ümber ka uus haljastus, mida parema
juurdumise nimel ka rohkelt kastetakse. Äkiline vee sissevool võib põhjustada
vundamendi perimeetri üleskerkimist. Kui niiskuse juurdevool lakkab siis toimub ühelt
poolt rohemassist aurumine ning teiselt poolt imavad kõrghaljastuse juured vee maast
tagasi. Hoone alt on aga vee aurumine takistatud, kuna niiskus jääb hoone perimeetrist
sissepoole lõksu (Ibid.).
Nii uute kui ka vanade hoonete puhul tuleb kõrghaljastus rajada vundamendist eemale
juurte otsese purustava mõju tõttu. Taimede juurte läbimõõt suureneb, ning võib
vundamenti tõsta ning seda kahjustada. Vundamendi pragude kaudu tungib sinna nii
vesi kui ka muud agressiivsed komponendid, põhjustades betooni omaduste halvenemist
(Ibid.).
18
1.2.2 Hoonete kahjustused
Sama tüüpi hoonetel on tihti ka sarnased tehnilised probleemid ning kahjustused.
Kahjustusprotsessid grupeeritakse: füüsikalised, keemilised, mehaanilised ning
bioloogilised. Järgnevalt on Kalle Pilt ja Kurmo Konsa kirjutanud oma raamatus
nendest kahjustustest lähemalt.
Füüsikalised kahjustused
Füüsikalised kahjustused tekivad tavaliselt materjalide niiskusesisalduse muutumisel
kaasnevate mahumuutustega. Puit ja ka teised hügroskoopsed orgaanilised materjalid
muudavad oma niiskusesisaldust vastavalt suhtelise õhuniiskuse muutustele ümbritsevas
õhus. Niiskusesisalduse muutus materjalis on põhjustatud õhuniiskuse muutustest ning
võib põhjustada materjalide deformatsioone ja purunemist.
Puitu võivad kahjustada ka soolad. Puidu pikaajalisel kokkupuutumisel sooladega
laguneb ligniin ning alles jäävad vaid pikad peened tselluloosikiud. Puidu korrosioon on
tekitatud päikesekiirguse, tuule ja vihma mõjul ning sõltub eelkõige keskkonnategurite
toimest ja puidu vastupidavusest. Puidu pinnakorrosioon on väga aeglane protsess (kuni
1 cm sajandis). Korrosiooni vältimiseks ja puidu kaitsmiseks kasutatakse
puiduviimistlusvahendeid, mis tõkestavad UV-kiirguse mõju ja on vetthülgava toimega.
Keemilised kahjustused
Õhus leidub erinevates olekutes aineid - gaasilisi, vedelaid ja tahkeid. „Hoonetele on
kõige ohtlikumad väikesed, kleepuvad, mustad happelise reaktsiooniga tahmaosakesed,
mis moodustuvad õlide, ennekõike diislikütuse ebatäielikul põlemisel. Hoonetele
sadenedes moodustavad need musta õlise kihi“ (Pilt ja Konsa 2012).
Mehaanilised kahjustused
Mehaanilised kahjustusprotsessid on põhjustatud mehaaniliste jõudude toimest
(deformatsioon, purunemine, rebenemine, kulumine, abrasioon) ja tavaliselt ka pinna
määrdumisest. Mehaanilised kahjustused võivad olla väga ulatuslikud ning
mitmepalgelised, ning samas on need hoonete ja rajatiste puhul väga tihti esinevad
kahjustused, mis võivad nende olukorda olulisel määral mõjutada. Näiteks võivad
19
ülepingetest tekkida stabiilsuse kaod, deformatsioonid ja purunemised, seda tihti
olukorras, kus hoonete ümberehitamise käigus koormatakse tarindeid oluliselt
suuremate koormustega kui algselt ette oli nähtud.
Bioloogilised kahjustused
Bioloogiliste kahjustuste tekitajateks on mitmesugused organismid (bakterid,
antinomütseedid, mikroseened, putukad, närilised jne), kes oma elutegevusega
põhjustavad keemilisi ja/või mehaanilisi kahjustusi.
Eelnevalt kirjeldatud kahjustuste tüübid peaks hoonete tehnilise seisukorra hindamisel
kindlaks tegema, kuna nendega tegelemine nõuab vastavalt kahjustuse tüübile erinevaid
meetmeid.
1.2.3 Niiskuse mõju hoonetele
Puithoonete tehnilist seisukorda ja ka sisekliimat mõjutab üsna palju niiskus. Lea
Täheväli Stroh on oma töös võtnud kokku niiskuse mõjumise hoonele. Järgnevalt on
tema tööst välja toodud erinevad niiskuse sattumise võimalused hoonesse.
Niiskus võib hoonesse sattuda erinevatel viisidel, millest kõige rohkem tekitavad
probleeme vihm ja lumi, mis võivad hoonesse sattuda läbi aukliku katuse. Sel juhul võib
kahjustuse ulatus olla väga suur. Vihma- ja lumesulamisvesi võib kahjustada ka
vundamenti ning seda maapinna vale kalde tõttu. Vundamendis olev niiskus aga
koormab seda. Oluline on juba ehitamise ajal jälgida, et konstruktsioonidesse poleks
niiskus suletud (näiteks torude leketest tulenevalt), äärmuslikel juhtudel peab sel
juhulkonstruktsioonid välja vahetama. Oluline on ka inimeste enda igapäevane niiskuse
tootmine – pesemine, toiduvalmistamine ja ka hingamine. Järgnevalt on välja toodud
niiskusallikate jagunemine.
Niiskusallikad
Väline õhuniiskus ja sademed:
- Vihm;
- Lumesulamisvesi;
20
Maapinna niiskus:
- Põhjavesi;
- Pinnasevesi;
- Maapinda imbunud sadevesi;
Ehitusniiskus:
- Ehitusmaterjalide koostises olev vesi;
- Sademed ehitamise ajal;
Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides:
- Pesemine;
- Toiduvalmistamine;
- Füüsiline tegevus;
- Lilled, loomad, akvaariumid;
Lekked:
- Veetorudest, õhendustest, ventiilidest;
- Sademetest läbi katkiste kihtide või konstruktsioonide;
Kondensvesi, mis on põhjustatud:
- Konstruktsioonide ja materjalide vigadest;
- Ruumide ala- ala ja ülerõhust (Täheväli Stroh 2005).
Niiskuskahjustused jagunevad omakorda erinevateks kahjustusteks. Allpool on välja
toodud niiskuskahjustuste erinevad variandid.
Bioloogiline lagunemine – Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka
kahjurputukad armastavad niiskust.
Külmakahjustused – Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjali poorid on vett
täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki külmuda.
Soolakahjustused – Vees on alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad
kristalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse
tekkivatel soolakristallidel on nagu jääkristalliselgi purustav jõud.
Keemiline lagunemine – Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud
näide on happevihmade lagundav mõju lupja sisaldavatele materjalidele.
21
Füüsiline lagunemine – Enamus poorseid materjale allub niiskusest tingitud
liikumisele – paisumisele ja kahanemisele. See võib põhjustada pragusid ja
viimistluskihi koorumist.
Määrdumine – Paljud viimistlusmaterjalid muudavad niiskuse toimel värvitooni.
Lekkimisest tekkinud laike on raske või koguni võimatu eemaldada.
Suurenenud energiakulu – Vee aurustumiseks on tarvis energiat. Niiskete
konstruktsioonide kuivatamiseks kulub samuti energiat. Niisked konstruktsioonid
juhivad ka soojust paremini kui kuivad konstruktsioonid.
Terviseriskid – Hoonetega seotud terviseprobleemid avalduvad mitmel moel: halb
enesetunne, astma, allergia, sügelus, peavalu ja üldine väsimus. Paljud probleemid
arvatakse olevat seotud hoones oleva niiskusega (hallitus, materjalidest eralduvad
kahjulikud ained) (Ibid.).
Niiskusprobleemid on hoonetes väga tõsised ning kahjuks ka aktuaalsed. Nende
probleemide eest hoidumisel peaks hoone elanikud ning omanikud teadma põhitõdesid
niiskuse omaduste ja võimalike tagajärgede kohta, et mitte hoonet ja selle
püsimajäämist ohustada.
1.3 Hooldusraamat ja selle koostamine
Tänapäeval on hooldusraamatu koostamine ja selle pidamine aktuaalne pigem
ärihoonete ning suurte korterelamute haldamises ja hooldamises. Reaalselt hinnates on
hooldusraamatu pidamine kasulik ka muudes hoonetes nii omanikule, valdajale kui ka
haldajale. Eelkõige on hooldusraamatu pidamine kasulik hoone omanikule, kes läbi
hooldusraamatu pidamise teab hoone korrasoleku seisukorda, tehtud tööde ajalugu ning
vajalike tööde tegemist ja investeeringuid. Hooldusraamatu mõiste on oma töös lahti
seletanud Roode Liias. „Hooldusraamat on hooldatava ehitise-hoone, selles asuvate
tehnosüsteemide ning hoone juurde kuuluva krundi ja sellel paiknevate rajatiste
korrashoiu tagamiseks koostatud piisav ja täielik hooldustegevuste kirjeldus.
Hooldusraamatus ettenähtud tegevuste järgimisega tagatakse hoone
põhikonstruktsioonide ning tehnosüsteemide korrashoid koos nende funktsionaalsete
omaduste säilimisega projektdokumentides, pädevates juhendmaterjalides või ka
22
kasutaja soovidega kirjeldatud tasemel, kui viimane pole vastuolus eelloetletutega“
(Liias 2001).
Roode Liias on oma töös pakkunud välja ka hooldusraamatu ülesehituse põhimõtte, mis
on sisuliselt ja loogiliselt jaotatav kümneks osaks:
1. Hooldusobjekti põhiandmed
2. Kontaktandmed
3. Hoolduspäevik
4. Arvestite näidud
5. Põhikonstruktsioonide hooldus
6. Tehnosüsteemide hooldus
7. Ruumide kasutamis- ja hooldusjuhendid
8. Avariiolukordade tegevusjuhendid ja evakuatsioonikorraldus
9. Korrashoiuga seotud kulude kava
10. Hooldusraamatu arhiiv (Liias 2001)
Seega on hooldusraamatu pidamine hoone säilimise eesmärgil oluline tegevus, ning
seda ei tohi alahinnata. Hooldusraamat aitab hoonet võimalikult efektiivselt hooldada ka
omanike vahetumisel.
1.4 Termograafi iseloomustus ja tööpõhimõte Hoone termografeerimine on muutumas järjest olulisemaks, kuna energiasääst hoonetes
muutub aasta-aastalt tähtsamaks. Inimesed teadvustavad energiasäästu olulisust aina
enam ning sellega seoses on termokaamera kasutamine tihti vältimatu, kuna see annab
asjakohast infot hoone soojakadude kohta.
Energia auditite koostamise käsiraamatus (Handbook of Energy Audits) on välja toodud
erinevad andmed, mida energia auditi koostamisel kogutakse, need on järgnevalt:
erinevad andmed ehitise konstruktsioonide kohta, uste ja akende omadused ning
soojustuse seisund.
Hoone termograafilise uurimise alla kuuluvad:
23
a) Hoone pinnatemperatuuri määramine erinevates hoone osades kasutades
infrapunasensorsüsteemi
b) Selgitamine, kas saadud tulemus on normaalne või mitte, näiteks võib olla
tingitud ebapiisavast isolatsioonist, suurest niiskussisaldusest või õhu lekkest.
c) Defekti tüübi ja ulatuse hindamine
Määramaks, kas hoone piiretes leitud temperatuurierinevused on liiga suured,
kasutatakse termogramme, mis võrdlevad eeldatavat temperatuuri üle kogu pinna, mille
ulatus on määratud hoone konstruktsiooniosade ülevaatusel. Eeldatavate temperatuuride
jaotused saab määrata „viide termogrammidele“ abil, arvutustega või teiste uuringutega.
Nende määramine põhineb joonistel ja muudel ehitusega seotud dokumentidel mis on
seotud hoone välispiirdega ja ehitise rajatiste uurimisel (Thermal insulation…1983).
24
2 Metoodika
2.1 Hoonete inventeerimine
Hoonete inventeerimisel teostati käesoleva töö raames hoonete ülevaatus ning täideti iga
hoone kohta eraldi vastav blankett (Lisad 1; 4-20). Inventeerimise kohta on Lisas 2
välja toodud juhend, mis on koostatud Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse
osakonna kultuuriväärtuste teenistuse osakonnas töötanud Reesi Soodla poolt (autor:
tänaseks on tema töösuhe linnavalitsusega lõppenud).
Inventeerimisel koguti osa vajalikust materjalist internetis olevatest andmebaasidest -
ehitisregistrist ja Maa-Ameti koduleheküljelt. Nendest allikatest on saadud kruntide
suurused, ehitistealused pindalad. Saadud andmete põhjal arvutati välja krundi
täisehituse protsent, kuid probleem tekkis ehitisregistris puuduvate andmetega
abihoonete kohta. Seega on mõnede kruntide puhul täisehituse protsent saadud
tulemusest tegelikkuses mõnevõrra erinev kuna lähteandmed võeti ehitisregistrist. Info
hoonete vanuse, muinsuskaitse alla kuulumise kohta saadi Muinsuskaitseameti
koduleheküljelt. Muu info saadi hoonete välisel vaatlusel, kusjuures katuseaknaid kirja
ei pandud.
2.2 Hoonete välise tehnilise seisukorra hindamine 2.2.1 Hoonete ülevaatus
Hoonete ülevaatamiseks ning tehnilise seisukorra hindamiseks teostati hoonetele
visuaalne väline ülevaatus. Selle käigus kasutati probleemsete kohtade pildistamiseks
fotoaparaati (vt joonis 2.1). Fotoaparaadi kasutamise eesmärk on eelkõige olemasoleva
olukorra fikseerimine ning samuti ka töö lihtsustamine.
25
Joonis 2.1. Fotokaamera Panasonic Lumix DMC-FS10
Hoonete tehnilise seisukorra hindamisel kasutati Eesti Maaülikoolis Tõnu Keskküla
poolt väljatöötatud hindamise skaalat, kus hinnati konstruktsioone 6 palli süsteemis
vastavalt hinnetega – 0, 1, 2-, 2, 3-, 3, kus hinde 0 sai avariiline ning hinde 3 korras
süsteem. Võimaliku teise variandina kaaluti Kärt Hindriksoo magistritöö raames
väljatöötatud hindamist, kuid käesoleva töö autor leidis, et hoonete kompleksi tehnilise
seisundi hindamisel annab parema ülevaate numbriline hindamine, kus tulemusi on
võimalik omavahel ülevaatlikumalt võrrelda.
Hoonete ülevaatusel täideti iga hoone kohta tabel (Lisa 3), kus kirjeldati erinevate
hooneosade tehnilist korrasolekut. Antud tabel koostati informatsiooni kogumiseks
käesoleva magistritöö autori poolt. Analüüsi teostamiseks vaadeldi hoonete sarnaseid
probleeme koos. Tõnu Keskküla poolt väljatöötatud hindamise skaala alusel arvutati
välja hoone ehituslike põhikonstruktsioonide – HEP kohta keskmine hinne valemi järgi:
HEP = (HE1+HE2+HE3+HE4+HE5+HE6+HE7):7, kus osahinded on järgmised:
HE1 vundamentide hinne
HE2 välisseinte hinne
HE3 kandvate seinte hinne
HE4 vahelagede hinne
HE5 trepikodade hinne
HE6 katusekonstruktsiooni hinne
HE7 katusekatte hinne. (Leppik 2003)( Keskküla 1991)
Käesoleva magistritöö raames teostati hoonete ülevaatamisel käesoleva magistritöö
raames ainult väline vaatlus, seega hoone keskmise HEP-hinde arvutamiseks jäeti
valemist välja HE3, HE4, HE5, HE6, ning lõplik kasutatud valem on HEP =
(HE1+HE2+HE7):3.
26
Käesoleva magistritöö autor pidas oluliseks hinnata ka muid hoone osasid sama skaala
punktidega - fassaadimaterjali, vihmaveesüsteemi, korstnate, veelaudade ning avatäidete
seisukorda, trepi olemasolu ja korrasolekut. Hinnati ka hoonete juures kasvavaid taimi
(vundamendi ääres lillepeenrad, suuremad põõsad, puud jne.). Samuti hinnati
vundamendi ja seinte vajumist. Hoonete ülevaatus toimus 2012.aasta märtsis ja aprillis.
2.2.2 Termograafiga pildistamine
Hoonete termokaameraga pildistamisel kasutati termograafi FLIR b50 (vt joonis 2.2).
Pildistamise tulemusena saadi iga vaadeldava objekti kohta termopildid, kus on näha
piirkonnad, kus hoonete soojakadu on suurim. Mida heledam toon, seda soojem on
välispiire, ehk seda suurem on soojakadu selles hoone osas.
Joonis 2.2. Termograaf FLIR b50
Termograafiga pildistamisel arvestati õigeima tulemuse saamiseks välisõhu
temperatuuriga, õhuniiskusega ning ka kaugusega objektist. Emissioonitegur määrati
0,95, arvestamata jäeti soojuskiirguse erinevus erinevates punktides, kuna eesmärk oli
saada olukorrast üldpilt. Vaadeldava termograafi puhul on kasutatud vastavat pildi
töötlemise programmi – FLIR QuickReport 1.2 SP2. Termopiltide töötlemisel muudeti
parima tulemuse saamiseks vastavalt vajadusele ka toonide skaalat, et tulemus oleks
visuaalselt parim ning võimalikult hästi arusaadav. Programmis saab termopildil leida
temperatuuri iga huvipakkuva ja olulise punkti kohta.
27
Termograafiga pildistamisel tehti paralleelselt kaks pilti – üks termopilt ning samast
hoone osast tehtud tavaline pilt (vt joonis 2.3), et hiljem oleks arusaadav, missugusest
hoonest või hooneosast on konkreetne termopilt tehtud. Termografeerimisel jäeti
vaatlemata katusekonstruktsioon ning selle soojakadu.
Joonis 2.3. Hoone termopilt vasakul ning tavapilt paremal, Kroonuaia 64
Termopiltidel joonistuvad välja selgelt piirkonnad, kus soojakadu on suurem (Joonis
2.3, vasakpoolne foto), selle põhjal saab välja tuua hoone probleemsed piirkonnad, mis
vajaksid suuremat tähelepanu (näiteks soojustamine).
28
3 Tulemused ja analüüs
Käesoleva magistritöö raames uuritud Supilinna hoonete tehnilise seisukorra uurimisel
saab teha järeldusi ning tuua välja põhilised hoonete probleemid ja kahjustused.
Supilinna hoonestus on sarnane ning mitmed probleemid, mis antud töö valimis
olevatest hoonetest selgusid, on samuti sarnased vaadeldud hoonete puhul. Käesoleva
magistritöö järgnevates osades tuuakse välja hoonete põhilisemad probleemid ja
kahjustused konstruktsioonide kaupa ning pakutakse välja ka lahendusi kas siis
probleemide ennetamiseks või nende eemaldamiseks. Probleemide ja kahjustuste
analüüs on üles ehitatud konstruktsioonipõhiselt, mis tähendab, et vaadeldud on kõikide
hoonete raames erinevaid hooneosi ning tehtud selle kohta üldistus.
3.1 Hoonete tehnilise seisukorra hindamise tulemused
Järgnevalt on välja toodud ülevaadatud hoonete põhilised probleemid konstruktsioonide
ja probleemide kaupa ning välja pakutud ka lahendusi ning nõuandeid, kuidas hoonet
parendada või probleeme ennetada.
Vaadeldavasse hoonete gruppi kuuluvad põhiliselt horisontaalse laudisega kaetud
fassaadid, välja arvatud Lai 8, kus I korrus on krohvitud (II korrus on puitfassaad), ning
Kreutzwaldi 5, kus tänavapoolse majakülje I korrus on krohvitud.
Vundament
Mitmel hoonel on vundament vajunud ning seda nii vertikaalselt maapinnaga risti kui
ka horisontaalselt, maapinna suhtes nurga all (vt joonis 3.1).
29
Joonis 3.1 Sokliosa vajumine, Tähtvere 5
Mitmel hoonel on vundamente ka parandatud (vt joonis 3.2), kuid mõnel juhul on
parandus olnud ebapiisav ning ebaprofessionaalne. Osadel hoonetel on püsimajäämise
seisukohalt vajalik vundamendi põhjalik tugevdamine.
Joonis 3.2. Vundament, Marja 10
Mitmete majade vundamentide äärde on istutatud taimed (lilled, põõsad, isegi
väiksemaid puid). See ei tekita küll nähtavaid kahjustusi, kuid mõjub siiski
vundamentidele ebasoodsalt, kuna liigne niiskus, mida taimede kastmiseks kasutatakse,
võib niiskustõkke puudumise korral vundamendile kahju teha ning halvemal juhul ka
hoonesse tungida.
Vundamentide seisukorra hindamisel saadi keskmiseks hindeks 1,76 (vt joonis 3.3),
olles selle näitaja poolest kõige madalamalt hinnatud hoone osa. Seega on vaadeldavate
30
hoonete vundamentide seisukord keskmisest halvem, ning kindlasti peaks sellele
probleemile suuremat tähelepanu pöörama.
Joonis 3.3. Vundamentide hindamine erinevate hoonete puhul
Vundamentide vajumine sai välisel vaatlusel hindeks 1,97 (vt joonis 3.4), mis on samuti
madalam, kui ta võiks olla. See näitab, et probleem on Supilinnas aktuaalne.
Vundamentide vajumise juures on autor arvestanud vundamendi ebaühtlast vajumist.
Selle probleemi juures peab arvestama ka vajumi ulatust ning tekkimise aega (selle
määramise võimalikkusel). Vajum, mis on tekkinud aastakümneid tagasi ning jäänud
püsima samasse ulatusse kahjusid põhjustamata, ei pruugi olla tõsine probleem.
Joonis 3.4. Vundamendi vajumise hindamine
Märt Paloots on oma magistritöös kirjeldanud vundamendil ja soklitel esinevate
kahjustuste määramist. Esmalt peab koostama ülevaatuse ning põhjaliku ekspertiisi,
Hinne 1 2
Hinne 1,5 6 Hinne 2
7
Hinne 2,5 2
Vundament
Hinne 1
Hinne 1,5
Hinne 2
Hinne 2,5
Hinne 1 1
Hinne 1,5 4
Hinne 2 7
Hinne 2,5 5
Vundamendi vajumine
Hinne 1
Hinne 1,5
Hinne 2
Hinne 2,5
31
mille järel antakse hinnang. Hinnangu andmisel on oluline välja tuua foto kahjustustest,
ilmastikutingimuste kirjeldus, füüsikalis-keemiline uuring konstruktsiooni niiskumisest
ja soola sisaldusest. Oluline on konstruktsioonimaterjali kirjeldamine. Uuringud peaks
läbi viima võimalusel erinevatel aastaaegadel ning erinevates ilmastikuoludes, kuna
soolade hügroskoopsus sõltub nii õhu temperatuurist kui ka õhu relatiivsest niiskusest.
Sarnased uuringud peaks läbi viima ka põhjavee mõju hindamiseks.
Lagunenud vundamente peaks kindlasti tugevdama, selleks on olenevalt olukorrast ja
vajadustest erinevad võimalused ja lahendused. Järgnevalt on erinevaid võimalusi oma
töös välja pakkunud Sulev Käärid.
Külmakaitse ja vee eemaldusega
Vundamentide ebapiisava rajamissügavuse korral võib maapinna külmumine
põhjustada üleskerkeid ning seetõttu ka pragusid vundamendis ja seintes. Sel juhul on
otstarbekas ümber hoone perimeetri paigaldada külmakaitse isolatsioon ning hoone
keldriseinad peaks soojustama. Juhul kui liigvee eemalejuhtimine hoonest pole
piisavalt hästi lahendatud, siis peaks ka selle päevakorda võtma.
Tugevdamine kohtvaiadega
Tihti on puitvaialusele või parvedele ehitatud hoonete avariiline seisukord tingitud
põhjavee taseme alanemisest aja jooksul, mille tõttu veetasapinnast kõrgemale jäänud
vaiaotsad pehastuvad, mille tagajärjel võib hoone ebaühtlaselt vajuma hakata. Üks
mooduseid, mis sellistes olukordades võimaldab hoonet lagunemisest päästa, on selle
koormuse ülekandmine betoonist kohtvaiade abil allpool olevale tugevamale
pinnasekihile.
Tugevdamine tsementimisega
Vundamente tugevdatakse tsementimisega, juhul kui müüritises on suuri ja sügavaid
lõhesid ja tühemikke, milliseid pole võimalik täita torkreetimisega. Tsementimiseks
avatakse vundamendi küljed ja müüri vuukidesse paigutatakse malekorras
injektortorud. Torude kaudu surutakse pumbaga vundamendi kehandisse
32
tsementmörti. Pärast tsementimist kaetakse müüritise külgpinnad tasanduskrohviga.
Keldriseinad hüdroisoleeritakse enne pinnasega tagasitäitmist.
Tugevdamine kruvivaiadega
„Vähekorruseliste majade kahjustunud vundamente saab edukalt ja kiiresti tugevdada
terastorudest kruvivaiadega. Vajalikud avad müüritisse tehakse teemantpuurimisega,
mis pärast vaiade pinnasesse keeramist täidetakse betooniga“ (Käärid 2002).
Seinad
Seinte konstruktsioonimaterjaliks on puit: püstpalk, põikpalk ja/või puitkarkass.
Välisviimistluseks on 15 hoonel ainult puitlaudis, ühel hoonel puitlaudis ja krohv ning
ühel hoonel pinult krohv. Kuna konstruktsioonide ega ka laudiste avamist ei toimunud,
siis nende seisukorra kohta antud juhul hinnangut anda ei saa. Mõnedel hoonetel oli
siiski märgata veelaua puudumise tõttu seinakonstruktsiooni alumise palgi
kahjustumine, mis võib pikema aja jooksul põhjustada omakorda vundamendi
lagunemist.
Mõne hoone seinad on nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas vajunud (vt joonis 3.5).
Tõenäoliselt on vertikaalne vajumine tingitud vundamendi vajumisest. Horisontaalne
seinakõverus võib olla tingitud mitte vajumisest vaid algupärasest ehitusprojektist ja
ehituskvaliteedist.
Joonis 3.5. Seina vajumine, Herne 38
33
Osadel hoonetel oli näha ka ronitaimede kasvu hoone seintel, see toimib aga
niiskusthoidvana ning soodustab pikemaajaliselt puidu lagunemist.
Joonis 3.6. Välisseina tehnilise seisukorra hindamine
Välisseinte hindamisel hinnati kompleksselt nii vajumist kui ka alumiste palkide
korrasolekut (juhul, kui need näha olid).
Välisseinte hindamisel (vt joonis 3.6) saadi keskmiseks tulemuseks 2,29, mis näitab, et
hoone seinad ei ole välise vaatluse põhjal probleemsed. Sellesse tulemusse tuleb aga
suhtuda tähelepanelikult, kuna konstruktsioonide avamine võib saadud hinnet oluliselt
muuta.
Joonis 3.7. Seina vajumise hindamine
Hinne 1,5 2
Hinne 2 4
Hinne 2,5 10
Hinne 3 1
Välissein
Hinne 1,5
Hinne 2
Hinne 2,5
Hinne 3
Hinne 1 1
Hinne 2 9
Hinne 2,5 5
Hinne 3 2
Seina vajumine
Hinne 1
Hinne 2
Hinne 2,5
Hinne 3
34
Seina vajumisne sai hinde 2,12 (vt joonis 3.7), mis näitab keskmist seisukorda. Samas
on kindlaks tegemata, millest seina vajumine ja selle kõverus tingitud on.
Vaadeldavatel hoonetel oli sokliosa piisavalt kõrge, et seinakonstruktsiooni alumine
palk maapinnast kõrgemal tasapinnal oli. Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja
energiasäästu uuringu I etapi lõpparuandes juhiti tähelepanu hoonet ümbritseva pinnase
tõusmisest. See võib olla tingitud ebapiisavast koristamisest, kuid ka tänava
asfalteerimisest. Selle tulemusena võib juhtuda, et sokliosa on maapinnaga samal
kõrgusel või isegi allpool, mille puhul võib vesi valguda sokli ja seina vahele ning
kahjustada alumist palki.
Katus
Vaadeldavatel objektidel on enamuses valtsplekk-katus kuid suurel osal on siiski alles
ka eterniitkatus. Valtsplekk-katuse puhul on enamasti katusekate viimaste aastate
jooksul vahetatud. Osade eterniitkatuste puhul oli visuaalselt märgata läbijooksusid läbi
katusekatte (vt joonis 3.8).
Joonis 3.8. Eterniitkatuse läbijooks, Kroonuaia 11
Katuse korrasolek on hoone püsimajäämise seisukohalt väga oluline, kuna katuse
läbijooks võib tekitada hoonele pöördumatuid kahjusid, seda nii konstruktiivses (puit
mädaneb, liigniiskusest tingitud seente vohamine jne) kui ka materiaalses osas
(kasutuskõlbmatuks muutunud mööbel jne).
35
Joonis 3.9. Katusekatete hindamine
Katuste hindamisel (vt joonis 3.9) saadi tulemuseks hinne 2,32, mis on hea tulemus. See
näitab, et katustega välisel hindamisel olulisi probleeme ei ole. Samas peab katuste
olukorda hindama ka iga hoone omanik ise, kuna välise vaatluse tulemusena katuse
olukorda lõplikult hinnata ei saa, arvestama peaks ka reaalseid läbijooksusid sademete
korral.
Fassaad
Fassaadi korrasolek hõlmab nii fassaadimaterjali korrasolekut, kui ka selle korralikku
kinnitamist (laudis) ning ka hooldust. Vaadeldavatest hoonetest on ainult 15
puitfassaadiga, üks hoone on osaliselt puitfassaadiga ja osaliselt krohvitud ning üks
hoone on ainult krohvitud. Kuna kõikide hoonete fassaadid on kas täielikult või
osaliselt kaetud puitlaudisega, siis põhilised probleemid fassaadikattel on seotud puidu
omadustega. Enamus probleeme on fassaadil eelkõige kohtades, kus on puudu
nurgalauad ja veelauad, kus vesi ja niiskus puitu kahjustavad.
Miljööväärtuslikus piirkonnas on fassaadi puhul on oluline, et see säiliks terviklikult, s.t
et puudu ei tohi olla nurgalauad, veelauad, liistud akende ja uste ümbert jne. Fassaad
peab hoone konstruktsioone kaitsma vihmavee ja niiskuse eest, ning selle jaoks peab
fassaadi koostelahendus olema korralik ja täpne.
Hinne 1 2
Hinne 1,5 2
Hinne 2 4
Hinne 2,5 1
Hinne 3 8
Katus
Hinne 1
Hinne 1,5
Hinne 2
Hinne 2,5
Hinne 3
36
Mitmetel vaadeldavatel hoonetel olid erinevad fassaadiosad puudu, samuti esines
fassaadi parandustöid (vt joonis 3.10), mis ühelt poolt rikuvad hoone välisilme, aga
teiselt poolt võivad halva ehituskvaliteedi puhul tekitada ka vihmavee sattumist
konstruktsioonidesse.
Joonis 3.10. Parandatud fassaad läbi aastate, Tähtvere 17
Fassaadi hindamisel (vt joonis 3.11) saadi keskmiseks hindeks 2,09, mis on üle
keskmise. See näitab, et laiaulatuslikke probleeme fassaadide korrasolekuga pole.
Joonis 3.11. Fassaadide korrasoleku hindamine
Hinne 1,5 3
Hinne 2 9
Hinne 2,5 4
Hinne 3 1
Fassaad
Hinne 1,5
Hinne 2
Hinne 2,5
Hinne 3
37
Lisaks fassaadi tehnilise seisukorra hindamisele peaks jälgima ka selle sobivust
konkreetsesse piirkonda
Vihmaveesüsteem
Pinna- ja sadevee süsteemivead võivad tekitada hoonele laiaulatuslikke kahjusid.
Mitmetel vaadeldavatel hoonetel olid osaliselt puudu vihmaveetorud (vt joonis 3.12),
mis tingis nurgalaua niiskumise, mille tulemusena oli see mõnel juhul juba kahjustunud.
Samuti oli hoone nurkades probleem veelaudade kahjustumisega ning sellega
kaasnevalt ka vundamendi lagunemine hoone nurgas.
Joonis 3.12. Osaline vihmaveetoru puudumine põhjustab vihmavee valgumist otse
veelauale ning vundamendile, Tähtvere 11
Mõnel hoonel oli probleem ka vihmaveerennidega, mis suure lumeraskuse all purunes
(vt joonis 3.13). Pikemaajaliselt võib selline probleem tõsiseks muutuda.
38
Joonis 3.13. Vihmaveerenni purunemine, Lepiku 3
Vihmaveesüsteemide hindamisel (vt joonis 3.14) saadi tulemuseks 2,35, mis näitab
keskmist taset. See tähendab aga ühtlasi ka seda, et kui mõnel hoonel on see hinnatud 1,
1,5-ga, on see juba oluline probleem, millele tähelepanu pöörata.
Joonis 3.14. Vihmaveesüsteemide korrasoleku hindamine
Vihmaveesüsteemi korrasoleku hindamine peaks olema vähemalt iga-aastane tegevus.
Hindama peaks kogu süsteemi osade olemasolu (rennid, torud), süsteemi terviklikku
toimimist ning rennide läbilaskevõimet (okste, lehtede ja sambla olemasolu puhul nende
eemaldamist).
Hinne 1 1
Hinne 1,5 2
Hinne 2 3
Hinne 2,5 6
Hinne 3 5
Vihmaveesüsteem
Hinne 1
Hinne 1,5
Hinne 2
Hinne 2,5
Hinne 3
39
Korstnad
Enamus korstnatest tundub välise vaatluse põhjal korras olevat. Üksikutel korstnatel on
märgata lahtiseid kive, mis võivad ohtlikuks osutuda (vt joonis 3.15).
Joonis 3.15. Lai 8, Korstnate seisukord
Korstnate hindamisel (vt joonis 3.16) saadi keskmiseks tulemuseks 2,53, mis on kõige
parem tulemus hooneosade hindamisel, seega ei ole korstnate parendamine kõige
pakilisem töö.
Joonis 3.16. Korstnate hindamine
Korstnate hindamisel peaks vahetamata katuste puhul tähelepanu pöörama korstna ja
katuse liitekohtadele, kuna seal võib olla vihmavee-läbijooks.
Hinne 1,5 1
Hinne 2 3
Hinne 2,5 5
Hinne 3 8
Korstnad
Hinne 1,5
Hinne 2
Hinne 2,5
Hinne 3
40
Veelauad
Veelaudade pikemaajalisel puudumisel (vt joonis 3.17) võib niiskus kahjustada
seinakonstruktsiooni alumist palki. Külmemal perioodil võib vundamendi ja
seinakonstruktsiooni vahele jääv vesi külmudes vundamenti kahjustada, mis viib
pikemas perspektiivis vundamendi lagunemiseni.
Joonis 3.17. Veelaua puudumine, Kroonuaia 11
Veelaudade puhul on oluline vihmavee õige eemalejuhtimine hoonest. Selle ebaõige
lahendus võib tingida nii veelaua kahjustumise (vt joonis 3.18) kui ka muid probleeme
nii vundamendi kui seinakonstruktsiooniga.
Joonis 3.18. Vee puudulik ärajuhtimine, Herne 11
Veelaudade hindamisel saadi hindeks 1,97 (vt joonis 3.19), seega peab sellele
probleemile tähelepanu juhtima ning võimalusel probleemi likvideerima ning
paigaldama korralikud veelauad.
41
Joonis 3.19. Veelaudade olemasolu ning korrasoleku hindamine
Veelaudade korrasoleku hindamisel peab jälgima, et kogu hoone perimeeter peab olema
sellega kaetud ning veelaua kalle peab olema hoonest eemale. Veelaudade paigutamisel
peab meeles pidama, et fassaadi alumine laud ei tohi sellele toetuda, nende vahele peab
jääma tuulutusava.
Taimed
Taimede kasvamine seinte ääres (vt joonis 3.20 ) on oluline probleem mitmest aspektist
vaadatuna. Taimede ümber säilib niiskusfoon, mis hoiab vundamendi niiske ning ei
lase sel kuivada. See võib tekitada pikema aja jooksul vundamendi lagunemise.
Probleem tekib ka inimese poolt taimede kastmisega, kus sisuliselt valatakse vett otse
vundamendi äärde, kus see samamoodi vundamenti mõjutama hakkab. Oluline
probleem on ka kõrghaljastuse kasvamine hoone ligidal, mis võib tingida vundamendi
lagunemise võimsamate taimede juurte poolt.
puudub 1
Hinne 1 3
Hinne 1,5 3
Hinne 2 5
Hinne 2,5 2
Hinne 3 3
Veelauad
puudub
Hinne 1
Hinne 1,5
Hinne 2
Hinne 2,5
Hinne 3
42
Joonis 3.20. Vundamendi lähedal puude kasvamine ja lillepeenarde olemasolu
Taimede olemasolu hindamisel saadi tulemuseks 2,26 (vt joonis 3.21), mis tähendab, et
olulist probleemi see vaadeldavatel objektidel endast ei kujuta.
Joonis 3.21. Vundamendi ääres taimede olemasolu hindamine
Lillepeenarde asumine vundamendi vahetus läheduses vajab tähelepanu eriti nende
hoonete puhul, kus vundament pole või on ebapiisavalt niiskuse eest kaitstud.
Uksed
Linnatänavate-poolsed peauksed on enamasti korralikud ning on suuremal-vähemal
määral koopiad varem olnud ustest, kuid siiski esines ka kulunud ja inetuid uksi (vt
joonis 3.22). Hoovipoolsed on suures osas vanad ja kulunud uksed.
Hinne 1,5 1
Hinne 2 7 Hinne 2,5
8
Hinne 3 1
Taimed
Hinne 1,5
Hinne 2
Hinne 2,5
Hinne 3
43
Joonis 3.22. Välisuks, Marja 10
Välisuste hindamisel (vt joonis 3.23) saadi tulemuseks 2,21, seega üldine olukord on
hea, kuid mõnedel majadel peaks uksi siiski vahetama.
Joonis 3.23. Uste seisukorra hindamine
Välisuste hindamine ei oma küll hoone tehnilise seisukorra hindamisel suurt tähtsust,
kuid uksed on siiski hoone osa, ning tähelepanu peaks sellele pöörama kasvõi suure
soojuskao pärast. Oluline on ka sobitumine miljööväärtuslikku piirkonda.
Hinne 1 1
Hinne 1,5 3
Hinne 2 5
Hinne 2,5 4
Hinne 3 4
Uksed
Hinne 1
Hinne 1,5
Hinne 2
Hinne 2,5
Hinne 3
44
Aknad
Enamus aknaid on vaadeldavatel objektidel korralikud, seda näitab ka keskmine hinne
2,21 (vt joonis 3.24). Vaadeldavate hoonete puhul võib öelda, et ligikaudu kolmandik
akendest on viimase kümne aasta jooksul vahetatud. Vahetatud akendest ligikaudu
veerand on plastaknad. Supilinnas on oluline miljöö säilitamine, seega ka akende
vahetamisel säilitatakse ümbritseva keskkonnaga sarnast ilmet.
Joonis 3.24. Akende hindamine
Samamoodi nagu uksed, kuuluvad ka aknad hoone kui terviku juurde ning kuigi need ei
mõjuta hoone tehnilist seisukorda (kui nad just vettpidavad pole), peaks siiski nende
olukorrale tähelepanu pöörama.
Trepid
Väga paljud trepid on kas kulunud või vajunud, osadel hoonetel puudub ka korralik
trepp (vt joonis 3.25). Seda eriti just nende treppide osas, mis jäävad hoonete
hoovidesse.
Hinne 1,5 1
Hinne 2 9
Hinne 2,5 6
Hinne 3 1
Aknad
Hinne 1,5
Hinne 2
Hinne 2,5
Hinne 3
45
Joonis 3.25. Trepp, Lepiku 2
Hindamisel hinnati peauste treppe ning hindeks saadi 1,76 (vt joonis 3.26). Tulemus on
halb, seega peab sellele probleemile tähelepanu pöörama.
Joonis 3.26. Treppide hindamine
Välistrepp ei mõjuta suures osas hoone tehnilist seisukorda, kuid tähelepanu peaks
sellele siiski juhtima, kuna lagunenud trepp võib tekitada ohtu inimesele. Samas võib
ajutise või lagunenud trepi juurde koguneda vihmavesi, mis pikemaajaliselt võib kaasa
tuua muud probleemid (vundamendi kahjustumine). Oluline on ka treppide visuaalne
pilt ning terviklik sobivus nii hoone kui ka ümbritseva miljööga.
Hinne 1 4
Hinne 1,5 2
Hinne 2 9
Hinne 2,5 2
Trepp
Hinne 1
Hinne 1,5
Hinne 2
Hinne 2,5
46
Kõigi hoonete üldine analüüs
Kokkuvõttes on hoonete tehniline seisukord Supilinnas rahuldav. Vaadeldavatest
hoonetest on kõige parema HEP hindega Lepiku 2 ning Lepiku 8, mis said mõlemad
hindeks 2,67. Muude hooneosade hindamisel sai parima tulemuse 2,6 Kroonuaia 64
hoone, kusjuures hiljuti teostati selles hoones ka rekonstrueerimistöid.
Halvima HEP hinde said Kroonuaia 11 ja Tähtvere 5, kusjuures viimasel on vundament
oluliselt vajunud. Muude konstruktsioonide hindamisel sai halvima hinde 1,64 Tähtvere
5. Saadud tulemused hoonete kaupa on kajastatud juuresolevatel joonistel 3.27 ning
3.28.
Joonis 3.27. Hoonete HEP hinded
Joonis 3.28. Muude hooneosade koguhinded hoonete kaupa
0,00 0,50 1,00 1,50 2,00 2,50 3,00
Her
ne
11
Her
ne
38
Kro
on
uai
a 1
1
Kro
on
uai
a 6
4
Lai 8
Lep
iku
2
Lep
iku
3
Lep
iku
8
Mar
ja 5
Mar
ja 1
0
Mar
ja 1
9
Piir
i 2
Piir
i 18
Täh
tver
e 5
Täh
tver
e 1
1
Täh
tver
e 1
7
Täh
tver
e 3
1
Hoonete HEP (hoone ehituslik põhikonstruktsioon) hinne
0,00
0,50
1,00
1,50
2,00
2,50
3,00
Her
ne
11
Her
ne
38
Kro
on
uai
a 1
1
Kro
on
uai
a 6
4
Lai 8
Lep
iku
2
Lep
iku
3
Lep
iku
8
Mar
ja 5
Mar
ja 1
0
Mar
ja 1
9
Piir
i 2
Piir
i 18
Täh
tver
e 5
Täh
tver
e 1
1
Täh
tver
e 1
7
Täh
tver
e 3
1
Muude hooneosade hinded hoonete kaupa
47
Suuremad probleemid vaadeldavates hoonetes on seotud vundamentidega - need on
vajunud ja lagunenud ning nende korrashoidmisele pole piisavalt tähelepanu pööratud.
HEP hinne kõigub vaadeldavate hoonete raames rohkem, kui muude probleemide
hindamise hinne, see näitab, et HEP-hinde põhjal on hoonete olukord sarnasem ning
stabiilsem.
3.2 Termopiltide analüüs
Hoonete termografeerimisel tuli välja mitmeid probleeme, mis olid sarnased paljudel
valikus olevatel hoonetel. Kõige levinum hoone osa, mille tõttu soojus hoonetest väljub,
on sokkel (vt joonis 3.29). Sokli kaudu väljub hoonest maapinnast tulev soojus, mis
väljub eelkõige ebapiisava soojustamise tõttu. Seda soojust saaks aga hoonesiseselt ära
kasutada.
Joonis 3.29. Soojuse väljumine sokli kaudu, Tähtvere 17
Oluline soojuskadu on vaadeldavates hoonetes ka katusealuse kaudu (vt joonis 3.30).
Selle on tinginud eeldatavasti soojustuse vajumine allapoole ning sooja õhu tõusmine
katusealuse ülemisse ossa, kust soojus läbi seina väljub.
48
Joonis 3.30. Soojakadu katusealuse kaudu, Lepiku 2
Mõnel hoonel oli märgata soojuskadu, mis on tingitud ebakvaliteetsest ja ebaühtlasest
ehitustööst (vt joonis 3.31)
Joonis 3.31. Soojuskadu läbi soojustatud katusealuse, Kroonuaia 64
Kokkuvõtvalt võib öelda, et termopiltidelt saadud info põhjal on olukord hoonetes
keskmine. Siiski on mitmes hoones soojuskadu välispiirde mingis osas liiga suur ja
ebaühtlane, mis võib tekitada liiga suure energiakulu hoone kütmisel ning ka probleeme
elanike tervisele. Pildilt saadud tulemuse järgi saab iga hoone omanik või elanik teha
järeldused olukorra tõsiduse kohta ning võtta kasutusele meetmed probleemi
eemaldamiseks.
49
3.3 Hoonete seisukorra terviklik hindamine
Analüüsides hoonete tehnilist seisukorda ning termograafiga saadud tulemusi, peab
tõdema fakti, et oluline seos nende vahel puudub. Näiteks on Lisas 7 näha Kroonuaia
64 hoone, mis on vaadeldavast 17 objektist kõige värskemalt renoveeritud, ning
välisilmelt väga hea, kuid termopiltidelt selgub, et soojakadu on väga suur ning seda
eelkõige halva ehituskvaliteedi pärast. Samuti ei selgunud vundamentide vaatlusel seost
tehnilise seisukorra ning termopiltide vahel. See näitab, et kuigi hoone on väliselt korras
ning ilma suuremate probleemideta, võib siiski tema soojuskadu olla väga suur. Seega
ei pruugi nende kahe probleemi vahel otsest seost olla.
3.4 Üldised ettepanekud hoonete renoveerimiseks
Enne hoone renoveerimist ning konkreetsete probleemide väljaselgitamist peaks hoone
omanik olema piisavalt teadlik vanade hoonete renoveerimisest. Olulised aspektid on
välja toonud Panu Kaila oma raamatus „Talotohtori“. Need on üldised teadmised ja
soovitused, millele tuginedes saab astuda järgmiseid samme hoone renoveerimisel.
Ajalooline väärtus võib olla vaid vanadel majadel. See väljendub selle maja ehitamisel
kasutuses olnud algsetes materjalides, käsitsi tehtud detailides, arhitektuuri stiilis.
Mida rohkem remondi käigus vanu materjale uutega välja vahetatakse, seda enam
kaotab maja oma ajaloolist väärtust. Seetõttu:
- ära uuenda, mida saab remontida;
- ära remondi selliselt, et hiljem on raske parandada;
- kasuta remondiks vanu, algseid materjale ja tava.
Panu Kaila usub, et vanade majade, detailide ja osade remondiks on kõige
eelistavam kasutada teiste vanade majade lammutamisel tekkinud materjale: kuiva
puitu, kauneid vanaaegseid aknaraame ja uksi, vanas mõõdus telliseid jne. Seetõttu
peaks ka vana hoone lammutamisel seda tegema teadlikult, sorteerides kasutuskõlblikku
kõlbmatust.
50
Vanade hoonete puhul, mille tehniline seisukord pole just avariiline, pole reeglina
enam tõeliselt ohtlikke ja peidetud ehitusvigu. Need on varasemate remonditööde
käigus kõrvaldatud, vastasel korral oleks hoone juba hävinenud. Vanade hoonete puhul
on targem remontida neid õigesti, kasutades selleks ka õigeid materjale ning õigeid
ehitusvõtteid. Õiged materjalid on traditsioonilised. Juhul kui kasutatakse liialt
kaasaegseid materjale ja tehnoloogiaid, võib tulemus ebaõnnestuda. Tihti
remonditakse vanu hooneid mitte niivõrd hoonetes esinevate kahjustuste pärast vaid
eelkõige sellepärast, et muuta neid kaasaegsemaks, see võib aga hoopis maja väärtust
vähendada (Kaila 1998).
„Peab oskama kuulata vana maja vaikset kõnet, mitte ainult oma uutmissoove ning
tahtmisi. Tuleb selgitada, millised maja osad on terved, milliseid vaja parandada,
milliseid uuendada, et vana maja eriline hingus, see aegade hõng, tema kõne ja
harmoonia säiliksid. Piltlikult öeldes, milliseid vana maja detaile ja tarindeid tohib
puudutada vaid siidikinnastes kätega, et tunnetada nende ilu ja hingepuudutust“ (Kaila
1998).
Korralikult ehitatud ja hooldatud vanade majade eluiga on pikk. Hooned võivad olla
ehitatud kaks-kolmsada aastat tagasi ning kesta veel sama kaua. Vanas tehnikas
ehitatud majade toibumisvõime, kui kahjustuste põhjused kõrvaldada, on üllatavalt
suur. Remont tuleb tunduvalt odavam ja maja ajalooline väärtus säilib seda paremini,
mida vähem remonditakse. See tähendab eelkõige seda, et hoonet ei tohiks
üleremontida ning mitte remontida korraga ja lõplikult. Näiteks, kui vundamendis on
praod, võiks need esialgu lihtsalt remontida. Uute pragude tekkimisel võib seejärel
rajada laiendustaldmiku (Ibid.).
Järgnevalt on Panu Kaila raamatust välja toodud nõuanded, millele hoonete
renoveerimisel tähelepanu pöörata:
- Uurida, kas mingi maja algne detail ei ole peitu jäänud: avada see, tuua
esile. Kui mingi uuendatud detail või majaosa osutub räigelt esiletükkivaks,
siis kohandada see esialgse materjaliga kokkusobivaks.
51
- Enamasti on kahjustuste peapõhjuseks maja halb hooldus ja remontide väär
teostus. Hooldusvabade materjalide asemel on õigem kasutada materjale,
millede hooldus on hõlpsam.
- Maja soojustamiseks piisab tihti tema seinte tuulekindlaks tegemisest ja
keldri- ning pööningulagede täiendav soojustamisest, mis on suhteliselt
lihtsam ja odavam, kui välisseinte lisasoojustamine.
- Vana maja remontimisel ei maksa karta, kui mõni detail jääb veidike viltu,
või on natuke kriimuline. Tähtis on säilitada vana maja hõng ja vanaaegsed
tarindid.
- Vana maja stiili jäljendamine ja algupäratsemine uute materjalidega ning
kaasaegsete tehnoloogiatega ei taasta selle maja ajaloolist väärtust.
„Kui soovid muutusi, mis nõuavad maja täielikku uutmist, siis parem müü maja, aga
ära remondi teda surnud majaks, kust aegade võlu ja vaim on lahkunud“ (Kaila 1998).
A.Kandemir-Yucel on oma artiklis kirjutanud, et ajalooliste puithoonete ja
konstruktsioonide püsimajäämine on tihedalt seotud ehitusmaterjalide ja nende
kasutamisega. Artiklis on välja toodud, et puithoonete ehitamisel peavad
ehitusmaterjalid omavahel kokku sobima ning hoone ehitamisel konstruktsioonides
kasutatud tehnoloogiad peavad olema korralikud. Puithoone seisundi säilitamiseks peab
hindama samal ajal mikrokliima tingimusi ning puidu kokkusobivust muude
materjalidega. Mõtlematu puitdetailide ja osade vahetamine vanades hoonetes uute
tänapäevaste materjalide vastu võib kaasa tuua mõlema materjali vastupidavuse
lühenemise.
Eelnevad soovitused peaksid juhtima hoone omaniku tähelepanu sellele, et alati ei ole
vaja ette võtta ulatuslikku renoveerimist vaid piisab ka väikestest muutustest, et
parandada hoone seisukorda ning anda sellele uus hingamine.
52
Kokkuvõte
Käesoleva magistritöö teema valikul osutus määravaks Supilinnas asuvate puithoonete
maksimaalse säilitamise aktuaalsus. Supilinna hooned asuvad miljööväärtuslikus
piirkonnas ning nende säilitamine on selle piirkonna prioriteet.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli ühelt poolt koostada osaline ülevaade Supilinna
hoonete tehnilise seisukorra kohta ning teiselt poolt juhtida hoonete omanike ja elanike
tähelepanu võimalikele probleemidele ning pakkuda välja erinevaid lahendusi kas siis
olukordade parendamiseks või vigade tekkimise vältimiseks. Selleks teostati käesoleva
uurimustöö raames autori poolt Supilinnas 17 hoonele tehnilise seisukorra visuaalne
ülevaatus, fikseeriti hoonete olukord ja puudused ning analüüsiti neid.
Esmaste eesmärkide saavutamiseks on töö esimeses osas koostatud ülevaade Supilinna
ajaloo ja selle iseloomulike omaduste kohta. Samuti on töö esimeses peatükis välja
toodud materjal hoonete tehnilise seisukorra hindamise kohta. Olulise teemana on
kajastatud selles osas ka hoonete hooldusraamatu koostamist ja selle pidamist. Lisaks
eelnevale on koostatud ülevaade ka termografeerimise põhitõdede kohta.
Käesoleva magistritöö teises osas on välja toodud eeltöö tehniliseks hindamiseks,
milleks hooned inventeeriti. Eesmärk oli kaardistada hoonete vanus, seisukord,
abihoonete olemasolu jne, ning üldiselt kasutatavate meetodite kohta hoonete tehnilise
seisukorra hindamisel. Iseloomustatud on erinevaid meetodeid ning välja on toodud
autori poolt kasutatud meetod ning hoonete tehnilise seisukorra hindamisel töö autori
poolt tehtud tegevused. Samuti on selles peatükis kajastatud ka vaadeldavate hoonete
soojuspidavust. Selleks termografeeriti hooned, mille tulemuseks saadi termopildid iga
hoone kohta.
53
Uurimustöö kolmandas peatükis on välja toodud hoonete tehnilise seisukorra hindamise
tulemused ning analüüs. Analüüs on teostatud nii hoonepõhiselt, kus on vaadeldud igat
hoonet eraldi, kui ka probleemipõhiselt, kus keskenduti konkreetsele probleemile kõigis
hoonetes.
Hoonete tehnilise seisukorra hindamise tulemused on keskpärased, kõige kehvemas
olukorras on hoonete vundamendid. Üllatuslikult on välise vaatluse baasil hea hinde
saanud katusekatted, mis näitab, et selle vahetamine on Supilinnas üsna aktuaalne.
Lisaks põhikonstruktsioonide tehnilise seisukorra hindamisele hinnati ka hoone muid
osi nagu fassaad, vihmaveesüsteem, korstnad, veelauad, taimede olemasolu vundamendi
ääres, välisuksed, aknad, välistrepid, vundamendi ja seina vajumine.
Hoonete tehnilise seisukorra hindamisel teostati ka termografeerimine. Tulemus oli
mõneti ootuspärane, kuid mõnel hoonel selgus, et soojakadu oli ehitusvigade tõttu väga
suur. Näiteks joonistusid välja nii fassaadilauad kui ka akna perimeeter. Kõige
tavalisem soojakao esinemine oli hoonete vundamentides ning sokliosas, kus toimus
maapinnasoojuse kadu läbi piirde ning seda olenemata keldriruumide olemasolust.
Käesoleva magistritöö autor loodab, et koostatud töö on abiks nii vaadeldud 17 hoone
omanikele ja elanikele ning samuti teistele nii Supilinnas kui muudes linnaosades
elavatele inimestele. Probleemid erinevatel hoonetel on siiski väga sarnased ning antud
töös kajastatud probleemidele tähelepanu juhtimisel võib nii mõnigi hoone kauem
elujõulisem püsida.
Käesolev magistritöö annab piisava alusmaterjali Supilinna hoonete tehnilise seisukorra
edasiseks uurimiseks, kus lisaks antud töös käsitletud välisele vaatlusele saab teostada
ka sisemised vaatlused ning mõõtmised.
54
Kasutatud kirjandus Artes Terrae OÜ. 2010. Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud
teemaplaneeringu koostamiseks. Tartu. Lk 36, 38-39, 43-44
Cointe, A. 2006. Diagnosis and monitoring of timber buildings of cultural heritage.
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav
eluiga. Uuringu lõpparuanne. Tallinna Tehnikaülikool, ehitusteaduskond. 2011. Tallinn.
Hindriksoo, K. 2010. Ehitiste tehnilise seisukorra hindamise juhend: Magistritöö. EMÜ
maaehitusosakond. 57 lk. Lk 15-16
Kaila, P. 1998. Talotohtori.
Kandemir-Yucel, A. Tavukcuoglu, A. Caner-Saltik, E.N. 2006. In situ assesment of
structural Tiber elements of a historic building by infrared thermography and ultrasonic
velocity.
Käärid, S. 2002. Hoonete remont ja konstrueerimine. 1.osa.
Laur, E. 2010. Supilinna miljööväärtuslike hoonete vundamentide seisundid, vajumite
põhjused ja remondivõimaluste analüüs: Magistritöö. EMÜ maaehitusosakond. 59 lk. 5.
Ohud, lk 42-45
Leppik, V. 2003. Hoone tehnilise seisundi uurimine. Viidatud: Keskküla, T. 1991.
Põllumajanduslike tootmishoonete töövõime ja selle uurimine Eestis.
Liias, R. 2001. Hooldusraamat ja selle koostamise üldised põhimõtted.
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I. Tallinna Tehnikaülikool,
ehitiste projekteerimise instituut. 2011. Tallinn.
55
Nurm, U. 2008. Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu vundamentide vajumiste
põhjuste uurimine ja analüüs: Magistritöö. EMÜ maaehitusosakond. 128 lk. Lk 17
(Viidatud Oll, N. 1957. Puidu kasutamisest hoonete rajamisel nõrkadele ja tugevasti
kokkusurutavatele pinnastele: Dissertatsioon. Eesti Põllumajanduse Akadeemia
(käsikiri). Tartu. (Käsikiri Eesti Maaülikooli maaehituse osakonnas). )
Paloots, M. Ehitise tehnilise seisukorra hindamine suurpaneelelamutes. Magistritöö.
EMÜ maaehitusosakond. 68 lk. 2.1. Vundamendis esinevad kahjustuse ja nende
likvideerimine
Pilt, K., Konsa, K. 2012. Hoonete biokahjustused.
Planeerimisseadus. 2003. – RT I, 2002, 99, 579.
Siilivask, M. 2006. Tartu arhitektuur 1830-1918. II osa, III osa
Supilinna teemaplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Töö nr: 2004-
038/21.3/2662. Tartu linna planeerimise ja maakorralduse osakonna arhiiv.
Tartu linna transpordi arengukava 2012-2020.
Thermal insulation – Qualitative detection of thermal irregularities in building
envelopes – Infrared method. 1983. International Standard ISO 6781-1983 (E).
International Organization for Standardization.
Thumann, A., Younger, W. J. 2003. Handbook of energy audits. Sixth edition.
Täheväli Stroh, L. 2005. Maja ja niiskus. Praktilisi nõuandeid niiskuskahjustuste
ennetamiseks.
56
Lisad
Lisa 1 Hoone inventeerimise blankett
Tabel 1.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus:
2. hoone otstarve:
3. ehitusaeg/ stiil:
4. arhitekt/
ehitusmeister:
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- NK- PL- U- K-
7. 7
.
välisuksed: A/ NK/ U/ K
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned:
13. rajatised/päraldised:
14. tänavapoolsed piirded:
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %:
17. haljastus:
18. märkused:
19. kuupäev:
57
Lisa 2 Hoone inventeerimise juhend
1. aadress/ krundi suurus- info on saadav linnavalitsuselt, igale inventeerijale
antakse kaasa kogu linnaosa kaart, kus peal hooned, aadressid, krundipiirid jms.
2. hoone otstarve- kas on tegemist kortermaja või eramuga või büroo või
ärihoonega. Kui majas tegutseb pood, on näiteks tegemist kaubanduspindadega
eluhoonega.
3. ehitusaeg/ stiil- juhul kui puudub algne projekt, tuleb ehitusaeg määrata
umbkaudselt.
4. arhitekt/ ehitusmeister- Juhul kui puudub algne projekt, ei saa arhitekti ega
ehitusmeistrit kindlaks määrata.
5. hoone lühikirjeldus- kirjeldada hoone põhiplaani, kas on hoovipool trepikojad
või verandad, kas on eenduvaid fassaadiosi, millised on fassaadi detailid, milline
on katusekate, milline on laudis, kas on algne (A) või nõukogude aegne (NK)
või on uus (U) või plastvooder (PL), kui laiad on erinevad laudised? Millised on
hilisemad juurdeehitused
6. aknad- märkida üles, mitu akent on algsed (A), mitu nõukogudeaegsed (NK),
mitu plastikut (PL), mitu uut, aga mitte samasugust, aga mitte ka plastikut (U),
mitu koopiat (K). Millised on akna jaotused?
7. välisuksed- vaadata tuleks kõiki välisuksi, nii hoovipoolseid kui tänavapoolseid
ja sarnaselt akendele märkida mitu on algsed (A), mitu nõukogudeaegsed (NK),
mitu uut, aga mitte samasugust (U), mitu koopiat (K). Kirjeldada ukse kujundust
(tahveluks, valgmikuga, juugendliku aknaruudustikuga, jne).
8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimis-joonistega-
9. tehniline seisukord- anda hinnang hoone seisundile järgnevalt:
väga hea- hoone on hiljuti korrastatud/ restaureeritud hoone väärtusi säilitades ja
esile tõstes
hea- hoone on veidi aega tagasi restaureeritud, kuid vajaks juba korrastamist
rahuldav- hoonet ei ole kaua korrastatud, kuid selle detailid ja konstruktsioonid
on säilinud ja heas seisus
mitterahuldav- hoone ja selle detailid on lagunenud ja on oht, et kui midagi ette
ei võeta, võib hoone hävida tulekahju või kokkukukkumise tulemusena
58
10. kahjustused- vaadata, kas on näha kusagil (sokkel, seinad, trepikojad,
vihmaveetorud, katus) lagunemist, niiskuskahjustusi, pehkimist. Mis seisus on
värvkate?
11. väärtushinnang- anda hinnang hoonele järgnevalt:
arhitektuuriväärtuslik hoone on hoone, mis on linnaehituslikult ja
arhitektuuriajalooliselt väga väärtuslik. Väärib säilitamist kui piirkonna, ajastu,
stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide
miljööväärtuslik hoone on asumile (piirkonnale) tüüpiline hoone, mille väärtus
väljendub miljööväärtuse edasikandjana hoonete grupis
vähemväärtuslik hoone on arhitektuurselt vähemväärtuslik, ümberehitustega
moonutatud, autentse välimuse kaotanud või tehniliselt halvas seisundis hoone
(sh keskkonda mittearvestavalt paigutatud uushooned)
12. abihooned- kas krundil on pesuköök, puukuur, majahoidja maja vms? Mis seisus
nad on, kas on vanad või uued? Millised on (punastest tellistest või krohvitud,
kas kahekordsed või mitte, kas on tulemüüriga, kas on ühendatud omavahel)?
13. rajatised, päraldised- kas krundil on säilinud vana kaev, lampkast,
hoovisillutised, rentslid, vihmaveerennid- ja kivid.
14. piirded- millised on krundi tänavapoolsed piirded
15. krundi kasutus-millena on krundi vaba osa kasutuses, tähistada ringiga see täht:
M- majandusõu- nt krundil kuivatatakse pesu ja riitadesse laotud puid
P- krunt on kasutuse mootorsõidukite parklana
V- krundil veedetakse vaba aega, sellele viitavad olengukohad, pingid,
varjualused, liivakastid, mänguatraktsioonid, grillid jms.
16. krundi täisehituse %- ehitisregistris olevate hoonete kogusumma ja krundi
pindala vaheline suhe, krundi pindala info saab linnavalitsuselt. Vajalik
keskmise hoonestustiheduse väljaselgitamiseks.
17. haljastus- kas on ja kui palju umbes moodustab krundist (pool, kolmandik,
neljandik), mis on valdav, kas madal (põõsad) või kõrghalastus (puud).
Iseloomulikud liigid (nt sirel, kask)
18. märkused- võimalikud erisused, mis jäid silma, kuid mida ei sobinud eelnevate
punktide all mainida
19. kuupäev- kohapealse inventeerimise ja pildistamise kuupäev
59
Lisa 3 Hoonete osade hindamisel kasutatud tabelipõhi
Tabel 3.1. Hoonete ja nende osade hindamisel kasutatud tabelipõhi
Hoone Vu
nd
amen
t
Väl
isse
in
Kat
us
Fass
aad
Vih
mav
ee-
süst
eem
Ko
rstn
ad
Kel
der
, tu
ulu
tus
Taim
ed
Uks
ed
Akn
ad
Trep
p
Vu
nd
amen
di
vaju
min
e
Sein
a va
ju-
min
e
1 Herne 11
2 Herne 38
3 Kroonuaia 11
4 Kroonuaia 64
5 Lai 8
6 Lepiku 2
7 Lepiku 3
8 Lepiku 8
9 Marja 5
10 Marja 10
11 Marja 19
12 Piiri 2
13 Piiri 18
14 Tähtvere 5
15 Tähtvere 11
16 Tähtvere 17
17 Tähtvere 31
60
Lisa 4 Herne 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 4.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Herne 11, 703m²
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 1905
4. arhitekt/ ehitusmeister: Teadmata
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U), fassaadi
muudatused, eenduvad
hooneosad, katus,
vundament)
Välisilme – hea
Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv
lagunenud kuur
Laudis –NK
Hoonel on kaks eenduvat osa maja tagaküljel
Katusematerjal - eterniit (keskmises seisukorras)
Vundament – keskmises seisukorras
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast) U(uus)
K(koopia)
A- 0 NK- 30 PL- 0 U- 12
K-38
7. 7
.
välisuksed: A/ NK/ U/ K NK - 4
8. hetkeseisundi võrdlus algse
projekti või inventeerimis-
joonistega:
Hoone on põhiplaanilt samasugune
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused seintel,
praod vundamendis jmt):
Vundamendis mõningad praod, eelkõige hoone
nurkades, mis tuleneb vee ärajuhtimise
ebapiisavusest.
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: Kuur – ca 63 m2, ei kajastu ehitisregistris
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Puuduvad
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 41,4 %
17. haljastus: Madalhaljastus - ½ krundist
Kõrghaljastus – ¼ krundist
18. märkused: Ehitisregistris puudub info abihoone (kuuri)
kohta, pole ka kajastatud täisehituse %
arvutamisel
19. kuupäev: 24.03.2012
61
Joonis 4.1. Herne 11, eestvaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 4.2. Herne 11, külgvaade tänavalt paremalt poolt, vasakul termopilt
Joonis 4.3. Herne 11, tagantvaade, vasakul termopilt
62
Joonis 4.4. Herne 11, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Herne 11
63
Lisa 5 Herne 38 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 5.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Herne 38, 2206m² / krundil ka Herne 40 hoone
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 1905
4. arhitekt/
ehitusmeister:
-
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – hea
Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv kuur
Laudis –NK
Hoonel on eenduv osa maja tagaküljel
Katusematerjal – valtsplekk (heas seisukorras) ja
eterniit (rahuldavas seisukorras)
Vundament – maakivivundament, keskmises
seisukorras
6. 6. aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 44 PL- 2 U- 14 K- 35
7. 7. välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK - 3
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Hoone plaan on sama
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Vundamendis umbes 15mm pragu
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: Kuurid, ei kajastu ehitisregistris
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Värav hoone esiküljel ning lääneküljel
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 24,4%
17. haljastus: Madalhaljastus – 2/3 krundist
18. märkused: Ehitisregistris puudub info abihoone (kuuri) kohta,
pole ka kajastatud täisehituse % arvutamisel
19. kuupäev: 24.03.2012
64
Joonis 5.1. Herne 38, vaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 5.2. Herne 38, vaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 5.3. Herne 38, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Herne 38
65
Lisa 6 Kroonuaia 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 6.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Kroonuaia 11, 868 m², krundil ka Kroonuaia 13
hoone
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 1878
4. arhitekt/
ehitusmeister:
F. Hübbe
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – rahuldav
Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv kuur
Laudis –NK
Hoonel on eenduv osa maja tagaküljel
Katusematerjal – laineplekk, heas seisukorras
Vundament – halvas seisukorras
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 14 PL- 7 U- 11 K- 9
7. 7
.
välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK - 1 K - 1
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Juurde on ehitatud hoone taga hoonest eenduv osa
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Vundament on halvas seisukorras – mitmetest
kohtadest on krohv pudenenud ning vundament
lagunenud. Osades kohtades on vundamenti
parandatud.
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: Kuur (Kroonuaia 13)
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Puudub
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 31,7%
17. haljastus: Madalhaljastus – 2/3 krundist
18. märkused: Ehitisregistris puudub info abihoone (kuuri) kohta
(Kroonuaia 13), pole ka kajastatud täisehituse %
arvutamisel
19. kuupäev: 24.03.2012
66
Joonis 6.1. Kroonuaia 11, eestvaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 6.2. Krooniaia 11, eestvaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 6.3. Kroonuaia 11, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Kroonuaia 11
67
Lisa 7 Kroonuaia 64 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 7.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Kroonuaia 64, 1341 m², krundil ka Kroonuaia 64
hoone
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 19.saj II pool
4. arhitekt/
ehitusmeister:
-
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – hea
Hilisemad juurdeehitused puuduvad
Laudis – U
Hoonel on eenduv osa maja tagaküljel
Katusematerjal – valtsplekk, heas seisukorras
Vundament – heas seisukorras
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 0 PL- 3 U- 21 K- 21
7. 7
.
välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK - 3
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Projektis on toimunud olulised muutused ning
ümberehitused
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
-
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: Kuur, ei kajastu ehitisregistris
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Puuduvad
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 8,8%
17. haljastus: Madalhaljastus – ½ krundist
Kõrghaljastus - ½ krundist
18. märkused: Ehitisregistris puudub info abihoone (kuuri) kohta,
pole ka kajastatud täisehituse % arvutamisel
19. kuupäev: 24.03.2012
68
Joonis 7.1. Kroonuaia 64, vaade paremalt, vasakul termopilt
Joonis 7.2. Kroonuaia 64, vaade eest paremale küljele, vasakul termopilt
Joonis 7.3. Kroonuaia 64, eestvaade tänava poolt, vasakul termopilt
69
Joonis 7.4. Kroonuaia 64, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Kroonuaia 64
70
Lisa 8 Lai 8 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 8.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Lai 8, 1922 m²
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 18.saj IV veerand
4. arhitekt/ehitusmeister: -
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – halvas seisukorras
Hilisemad juurdeehitused puuduvad
Fassaad - krohvitud
Hoonel on eenduv osa maja tagaküljel
Katusematerjal – eterniit, halvas seisukorras
Vundament – halvas seisukorras
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 16 PL- 5 U- 12 K-22
7. 7
.
välisuksed: A/ NK/ U/ K NK - 3
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Algses projektis olevad eenduvad osad on aja
jooksul lammutatud
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Seinad on halvas seisukorras – hoone nurkades on
ehitusmaterjal pudenenud, krohv on mitmest kohast
lahti põhjustades niiskuse edasiliikumise.
Vundament on maja vajumise (pinnase tõusmise)
tõttu sisuliselt maapinnaga tasa. On märgata ka
hoone mitteühtlast vajumist.
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: Pesuköök 17m2, 3 kuuri (ei kajastu ehitisregistris, ei
arvestata ka täisehituse % arvutamisel)
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Puuduvad
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 14,3%
17. haljastus: Madalhaljastus – 1/3 krundist
Kõrghaljastus – ½ krundist
18. märkused: -
19. kuupäev: 26.03.2012
71
Joonis 8.1. Lai 8, vaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 8.2. Lai 8, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Lai 8
72
Lisa 9 Lepiku 2 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 9.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Lepiku 2, 652 m²
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 1907-1914
4. arhitekt/
ehitusmeister:
-
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – hea
Hilisemad juurdeehitused puuduvad
Laudis –NK
Hoonel on kaks eenduvat osa maja tagaküljel
Katusematerjal - valtsplekk (heas seisukorras)
Vundament – keskmises seisukorras
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 40 PL- 2 U- 9 K-49
7. 7
.
välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK – 3 K - 1
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Põhiplaanis pole muutusi toimunud
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Vundamendilt tuleb krohv küll maha, kuid vähesel
määral.
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: 2 kuuri
13. rajatised/päraldised: Lepiku 2 kaugküttetorustik
14. tänavapoolsed piirded: Aed olemas paremal hoone esiküljest
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 60,2%
17. haljastus: Madalhaljastus - 1/5 krundist
Kõrghaljastus - 1/5 krundist
18. märkused: -
19. kuupäev: 25.03.2012
Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga):
Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated)
Krundiplaan
73
Joonis 9.1. Lepiku 2, vaade tänavalt, vasakult, vasakul termopilt
Joonis 9.2. Lepiku 2, vaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 9.3. Lepiku 2, vaade paremalt, vasakul termopilt
74
Joonis 9.4. Lepiku 2, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Lepiku 2
75
Lisa 10 Lepiku 3 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 10.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Lepiku 3, 1445 m²
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 1890, historitsism
4. arhitekt/
ehitusmeister:
-
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – hea
Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv kuur ja
pesuköök
Laudis –NK
Hoonel on kolm eenduvat osa maja tagaküljel
Katusematerjal - valtsplekk (heas seisukorras)
Vundament – heas seisukorras
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 49 PL- 0 U- 6 K- 55
7. 7
.
välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK – 3, K - 1
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Hoone plaanis pole muutusi toimunud
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Olulised kahjustused puuduvad
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: Kuur, pesuköök
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Aed olemas, värav mõlemal pool hoonet
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 25,1%
17. haljastus: Madalhaljastus – 1/5 krundist
Kõrghaljastus – 1/5 krundist
18. märkused: -
19. kuupäev: 26.03.2012
Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga):
Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated)
Krundiplaan
76
Joonis 10.1. Lepiku 3, vaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 10.2. Lepiku 3, vaade paremalt, vasakul termopilt
Joonis 10.3. Lepiku 3, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Lepiku 3
77
Lisa 11 Lepiku 8 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 11.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Lepiku 8, 1069 m²
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 1910, historitsism
4. arhitekt/
ehitusmeister:
-
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – hea
Hilisemad juurdeehitused puuduvad
Laudis –NK
Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel
Katusematerjal - valtsplekk (heas seisukorras)
Vundament – heas seisukorras
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 26 PL- 0 U- 4 K- 30
7. 7
.
välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK – 2 K - 1
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Hoone on põhiplaanilt samasugune
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Olulised kahjustused puuduvad
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: 2 kuuri (puuduvad ehitisregistris, pole ka arvestatud
täisehituse % arvutamisel)
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Olemas laudaed, värav hoonest vasakul
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 19,3%
17. haljastus: Madalhaljastus – 1/3 krundist
Kõrghaljastus – 1/3 krundist
18. märkused: -
19. kuupäev: 27.03.2012
Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga):
Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated)
Krundiplaan
78
Joonis 11.1. Lepiku 8, vaade tänavalt, paremalt, vasakul termopilt
Joonis 11.2. Lepiku 8, vaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 11.3. Lepiku 8, vaade tänavalt, vasakult, vasakul termopilt
79
Joonis 11.4. Lepiku 8, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Lepiku 8
80
Lisa 12 Marja 5 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 12.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Marja 5, 691 m²
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: Teadmata
4. arhitekt/
ehitusmeister:
-
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – hea
Hilisemad juurdeehitused puuduvad
Laudis –NK
Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel
Katusematerjal - valtsplekk (keskmises seisukorras)
Vundament – keskmises seisukorras, vasakule kaldus
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 12 PL- 4 U- 4 K- 15
7. 7
.
välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK – 1 K - 1
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Hoone on põhiplaanilt samasugune
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Hoone on vajunud vasakule küljele
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: Kuur 30m2
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Olemas, värav vasakul
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 22,1%
17. haljastus: Madalhaljastus – ½ krundist
Kõrghaljastus – 1/10 krundist
18. märkused: -
19. kuupäev: 27.03.2012
Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga):
Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated)
Krundiplaan
81
Joonis 12.1. Marja 5, vaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 12.2. Marja 5, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Marja 5
82
Lisa 13 Marja 10 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 13.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Marja 10, 550 m²
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 1895
4. arhitekt/
ehitusmeister:
-
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – hea
Hilisemad juurdeehitused puuduvad, lammutatud on
hoone paremal küljel asunud hooneosa
Laudis –NK
Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel
Katusematerjal - eterniit (keskmises seisukorras)
Vundament – halvas seisukorras
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 8 PL- 6 U- 13 K- 17
7. 7
.
välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK – 1
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Lammutatud on hoone paremal küljel asunud
hooneosa
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Vundamendil on olulised niiskuskahjustused, kivid
vundamendis on vajunud ning on näha, et hoone on
vajunud.
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: Kuur (puudub ehitisregistris, pole arvestatud ka
täisehituse % leidmisel)
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Olemas
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 23,6%
17. haljastus: Madalhaljastus – 1/3 krundist
Kõrghaljastus – 1/3 krundist
18. märkused: -
19. kuupäev: 28.03.2012
Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga):
Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated)
Krundiplaan
83
Joonis 13.1. Marja 10, vaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 13.2. Marja 10, vaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 13.3. Marja 5, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Marja 10
84
Lisa 14 Marja 19 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 14.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Marja 19, 1576 m²
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 1899
4. arhitekt/
ehitusmeister:
-
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – hea
Hilisemad juurdeehitused puuduvad
Laudis –NK
Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel
Katusematerjal - eterniit (keskmises seisukorras)
Vundament – keskmises seisukorras
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 18 PL- 2 U- 5 K- 14
7. 7
.
välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK – 3
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Hoone on põhiplaanilt samasugune
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Vundamendis on mõningane niiskuskahjustus
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: Kuur (ehitisregistris puudub, pole ka arvestatud
krundi täisehituse % arvutamisel)
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Puudub
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 12,4%
17. haljastus: Madalhaljastus – ½ krundist
Kõrghaljastus – 1/5 krundist
18. märkused: -
19. kuupäev: 30.03.2012
Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga):
Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated)
Krundiplaan
85
Joonis 14.1. Marja 10, vaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 14.2. Marja 10, vaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 14.3. Marja 10, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Marja 19
86
Lisa 15 Piiri 2 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 15.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Piiri 2, 1390 m²
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 1915
4. arhitekt/
ehitusmeister:
-
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – hea
Hilisemad juurdeehitused puuduvad
Laudis –NK
Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel
Katusematerjal - valtsplekk (väga heas seisukorras)
Vundament – heas seisukorras (maja taga on näha
mõningat lagunemist)
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 14 PL- 4 U- 4 K- 14
7. 7
.
välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK – 3 K-1
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Hoone on põhiplaanilt samasugune
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Hoone nurkades on vundament lagunenud, põhjuseks
vihmast ja niiskusest kaitsmata vundament
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: Kuur (ehitisregistris info puudub, pole ka arvestatud
krundi täisehituse arvutamisel)
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Olemas, värav hoonest paremal
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 7,8%
17. % haljastus: Madalhaljastus – ½ krundist
Kõrghaljastus – 1/10 krundist
18. märkused: -
19. kuupäev: 30.03.2012
Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga):
Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated)
Krundiplaan
87
Joonis 15.1. Piiri 2, vaade Tähtvere tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 15.2. Piiri 2, vaade Piiri tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 15.3. Piiri 2, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Piiri 2
88
Lisa 16 Piiri 18 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 16.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Piiri 18, 1118 m²
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 1901
4. arhitekt/
ehitusmeister:
-
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – hea
Hilisemad juurdeehitused puuduvad
Laudis –NK
Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel
Katusematerjal - eterniit (keskmises seisukorras)
Vundament – keskmises seisukorras, mõnest kohast
lagunenud
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 6 PL- 12 U- 14 K-12
7. 7
.
välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK – 2 K - 1
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Hoone on põhiplaanilt samasugune
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Vundament laguneb mõnest kohast
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: 2 kuuri (ehitisregistris pole kajastatud, pole
arvestatud ka krundi täisehituse arvutamisel)
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Olemas, värav hoonest vasakul
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 11,8%
17. haljastus: Madalhaljastus – ½ krundist
Kõrghaljastus – 1/10 krundist
18. märkused: -
19. kuupäev: 02.04.2012
Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga):
Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated)
Krundiplaan
89
Joonis 16.1. Piiri 18, vaade tänavalt, vasak külg,vasakul termopilt
Joonis 16.2. Piiri 18, vaade tänavalt, parem külg, vasakul termopilt
Joonis 16.3. Piiri 18, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Piiri 18
90
Lisa 17 Tähtvere 5 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 17.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Tähtvere 5, 1100 m²
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 1885
4. arhitekt/
ehitusmeister:
-
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – rahuldav
Hilisemad juurdeehitused puuduvad
Laudis –NK, krohv - vananenud
Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel
Katusematerjal - valtsplekk (keskmises seisukorras)
Vundament – keskmises seisukorras
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 25 PL- 0 U- 17 K- 23
7. 7
.
välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK - 6
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Hoone on põhiplaanilt samasugune
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Vundament on pragunenud ning vajunud nii
horisontaalselt kui vertikaalselt, seintel on
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: Kuur(ehitisregistris pole kajastatud, pole arvestatud
ka krundi täisehituse arvutamisel)
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Olemas
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 38,3%
17. haljastus: Madalhaljastus – 1/3 krundist
Kõrghaljastus 1/10 krundist
18. märkused: -
19. kuupäev: 02.03.2012
Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga):
Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated)
Krundiplaan
91
Joonis 17.1. Tähtvere 5, vaade tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 17.2. Tähtvere 5, vaade tänavalt, parem külg, vasakul termopilt
Joonis 17.3. Tähtvere 5, vaade maja tagant, vasakul termopilt
92
Joonis 17.4. Tähtvere 5, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Tähtvere 5
93
Lisa 18 Tähtvere 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 18.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Tähtvere 11, 2394 m²
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 1860
4. arhitekt/
ehitusmeister:
-
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – hea
Hilisemad juurdeehitused puuduvad
Laudis –NK
Hoonel on kolm eenduvat osa
Katusematerjal - valtsplekk (rahuldavas seisukorras)
Vundament – halvas seisukorras
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 14 PL- 17 U- 27 K- 29
7. 7
.
välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK - 3
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Hoone on põhiplaanilt samasugune
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Vundamendis on praod ning mitmes kohas on
vundament lagunenud.
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: 2 kuuri (ehitisregistris pole kajastatud, pole
arvestatud ka krundi täisehituse arvutamisel)
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Olemas, värav vasakul
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 10,0%
17. haljastus: Madalhaljastus - 1/10 krundist
Kõrghaljastus – 1/10 krundist
18. märkused: -
19. kuupäev: 02.04.2012
Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga):
Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated)
Krundiplaan
94
Joonis 18.1. Tähtvere 11, vaade tänavalt vasakule küljele, vasakul termopilt
Joonis 18.2. Tähtvere 11, vaade vasakule küljele, vasakul termopilt
Joonis 18.3. Tähtvere 11, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Tähtvere 11
95
Lisa 19 Tähtvere 17 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 19.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Tähtvere 17, 2874 m² (samal krundil ka 15, 17a)
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 1888
4. arhitekt/
ehitusmeister:
-
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – hea
Hilisemad juurdeehitused puuduvad
Laudis –NK
Hoonel puuduvad eenduvad hooneosad
Katusematerjal - valtsplekk (heas seisukorras)
Vundament – rahuldavas seisukorras
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- NK- 7 PL- 1 U- 20 K- 25
7. 7
.
välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK - 2
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Hoonel lagunes eenduv osa, mida üritatakse nüüd
osaliselt taastada
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Sokliosal on krohv oluliselt murenenud
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: Kuur (ehitisregistris pole kajastatud, pole arvestatud
ka krundi täisehituse arvutamisel)
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded:
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 17,6%
17. haljastus: Madalhaljastus – ½ krundist
Kõrghaljastus – 1/5 krundist
18. märkused: -
19. kuupäev: 04.04.2012
Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga):
Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated)
Krundiplaan
96
Joonis 19.1. Tähtvere 17, vaade Tähtvere tänavalt hoovipoole, vasakul termopilt
Joonis 19.2. Tähtvere 17, vaade Tähtvere tänavalt hoovipoole, vasakul termopilt
Joonis 19.3. Tähtvere 17, otsavaade maja tagant hoovist, vasakul termopilt
97
Joonis 19.4. Tähtvere 17, vaade Tähtvere tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 19.5. Tähtvere 17, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Tähtvere 17
98
Lisa 20 Tähtvere 31 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused
Tabel 20.1. Hoone inventeerimise blankett
1. aadress, krundi suurus: Tähtvere 31, 1241 m²
2. hoone otstarve: Elamu
3. ehitusaeg/ stiil: 1907
4. arhitekt/
ehitusmeister:
-
5. hoone lühikirjeldus:
(välisilme, hilisemad
juurdeehitused, laudise
laiused (A, NK, U),
fassaadi muudatused,
eenduvad hooneosad,
katus, vundament)
Välisilme – hea
Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv
lagunenud kuur
Laudis –NK
Hoonel eenduvad osad puuduvad
Katusematerjal - valtsplekk (heas seisukorras)
Vundament – rahuldavas seisukorras
6. 6
.
aknad: A(algsed)
NK(nõukogude) PL(plast)
U(uus) K(koopia)
A- 0 NK- 2 PL- 15 U- 23 K- 7
7. 7
.
välisuksed:
A/ NK/ U/ K
NK - 1 K – 1 U – 1
8. hetkeseisundi võrdlus
algse projekti või
inventeerimis-
joonistega:
Hoone on põhiplaanilt samasugune
9. tehniline seisukord: VH H R MR
10. kahjustused
(niiskuskahjustused
seintel, praod
vundamendis jmt):
Vundament on osaliselt lagunenud, krohv on
murenenud
11. väärtushinnang: AV MV VV MMV
12. abihooned: Kuur (ehitisregistris puudub info, krundi täisehituse
% arvutamisel pole arvestatud)
13. rajatised/päraldised: -
14. tänavapoolsed piirded: Puudub
15. krundi kasutus: M (majandusõu) P (parkimine) V
(vabaaeg)
16. krundi täisehituse %: 11,3% (ehitisregistris puudus info elamu kohta,
ehitisealune pindala on hinnanguliselt 140m2)
17. haljastus: Madalhaljastus – 1/5 krundist
Kõrghaljastus – 1/10 krundist
18. märkused: -
19. kuupäev: 04.04.2012
Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga):
Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated)
Krundiplaan
99
Joonis 20.1. Tähtvere 31, vaade Tähtvere tänavalt, vasakul termopilt
Joonis 20.2. Tähtvere 31, vaade Tähtvere tänavalt vasakule küljele, vasakul termopilt
Joonis 20.3. Tähtvere 31, vaade Tähtvere tänavalt paremale küljele, vasakul termopilt
100
Joonis 20.4. Tähtvere 31, hoone osade hindamise tulemused
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
Tähtvere 31