Tääksi kooli õuesõppepäev Pärnumaal

9.september 2013

Ühispilt kooli juures 9.sept

Luitemaa programm “Loodusega koos”

• Raja algus – luidetevaheline lohk, nn Suure Laeva Käär. Rahvasuu järgi on siia maetud muistse viikingilaeva jäänused

Rannametsa luited tähistavad 4,5 tuhat aastat tagasi laiunud Litoriinamere

rannajoont

• Tornimäe – Eesti kõige kõrgem - 34 m kõrgune mereluide

• Vaatetorni kõrgus 18 m

Luiteliivade kehval pinnasel kasvab palumännik, mille

alustaimestus leidub kanarbikku, pohla ja mustikat

• kuutõverohi

kanarbik

mustikas

pohl

Samblikud ja seened

männiriisikas

Alpi ja harilik põdrasamblik

Luidetel elavad loomad

Lisaks roomajatele elavad ja peavad luiteliival sipelgatele jahti sipelgalõvid

Kõdusoomets luite ja soo piiril

• Kevadiste sulavete ja sademetega koguneb palju vett. Ajutine liigniiskus ja kõdunev turvas loovad erilised tingimused. Siin kasvavad tarnad, sookailud, kilpjalad. Pildil kattekold

Tolkuse raba On saanud

alguse kahe luiteaheliku vahele jäänud merelaguunist.

Suurim turba tüsedus on 4,5 meetrit

Laugaste sügavus on 1,5 – 2,5 m, mudaste põhjadega. Mitmeid laukaid varustavad põhjavee ja lisaveega allikad. Kuivendamise tõttu on osa laukaid kinni kasvanud.

Taimed Tolkuse rabas

valge nokkhein

jõhvikas

huulhein

Rabas võib kohata suuri imetajaid – põtra, metskitse, rebast, valgejänest või metssiga. Arvukalt on sipelgaid ja ämblikke. Lindudest võib näha soo- ja metskiuru, põldlõokest, linavästrikku ja mudatildrit.

LOOMAD RABAS

Kabli rand

Rohevetikatest moodustunud vallid

Leiud rannast: põisadru, südakarp, rannakarp, rohevetikas, lisaks mere poolt kaldale uhutud puit ja pilliroog

Kabli rannas ehitati Eesti esimesed kaugsõidupurjekad

Kablis asub mälestusmärk, mis on püstitatud 1861. a.valminud purjelaeva Markus ehitajatele

Lindude rände ja rõngastamise keskus Kablis

Linnujaam tegutseb aastast 1969