Tagasi juurte juurde

Vahur Kraft

Pöördeline aasta 2008-2009

Millised raskused kimbutavad finantssüsteemi?

Laenukahjumid

Suurenenud laenukahjumid muudavad pankade laenutegevuse ettevaatlikuks

Mahakandmised

Pärast langusi turuväärtustes on

Probleemid pankade bilansis

Aktiva Passiva

Väärtpaberid ja Lühiajalised kommerts- Rahastamine Pärast langusi turuväärtustes on

pangad muutunud pikaajalistesse võlakirjadesse investeerimisel ettevaatlikuks.

Rahastamine

Raskused lühiajaliste kommertspaberite ning võlakirjade müümisel, hoiuste äravool.

Kapitali adekvaatsus

Omakapitali langedes halveneb pankade suutlikkus laenu väljastada.

Väärtpaberid ja teised finants-investeeringud

Kapitali

adekvaatsus

Laenud ettevõtetele & eraisikutele

kommerts-paberid

Võlakirjad

Hoiused

Omakapital

Laenukahjumid

Mahakandmised Rahastamine

Miks on finantssüsteem muutunud nii haavatavaks?

Krediidirisk on kasvanud koos laenubuumiga

– Liiga vaba monetaarpoliitika

– Märkimisväärsed kapitali sissevood Aasiast ning naftat tootvatest riikidest.

– Majandus- ja rahaliit on toonud madalad intressimäärad Euroala perifeeriasse.

Mahakandmiste risk

– Seoses väärtpaberistumisega on kasvanud varade hulk, mida peab arvestama turuväärtuses.

Suurenenud on sõltuvus lühiajalisest rahastamisest

– Lühiajaline rahastamine on olnud odav ning lihtne.

Odav raha on suurendanud finantsvõimendust

– Pangad on rahastanud ka väikese omakapitali osakaaluga ettevõtteid.

Maailm veebruaris 2009 – raskeim kriis pärast 1930-ndaid

� Laenukahjumid ja mahakandmised

� Kapitali piirangud

� Laenukahjumid jamuutused krediiditingimustes

� Rahastamise probleemid

mahakandmised

Investeerimis-pangad

Kapitali vajadus –

kõikjal majanduses

Kommerts-pangad

Abipaketid

Likviidsussüstid lühiajaliste kohustuste katteks

Kapitalisüstid

Riigitoetusega hübriidkapital

Rahastamis-garantiid

Riskantsete varade üleostmised

Vastutegevus

Kriisi põhjused

• Tarbiti rohkem kui teeniti (kõigil ühiskonna tasanditel). Selge näide ületarbimisest on kinnisvarabuum.

• Pankade lõdvenenud krediiditingimused soodustasid tarbimist.tarbimist.

• Kõrge kulubaas vähendas Eesti (toodete) konkurentsivõimet.

• Institutsioonide lõtv fiskaal- ja rahapoliitika soodustas tarbimist.

• Maailmamajanduse kriis oli katalüsaatoriks, mis tõi kaasa ohtude realiseerumise.

Eesti vs Läti

2007 2008F 2009F 2007 2008F 2009FSKP kasv, % 6,3 -2,6 -7,5 10,3 -2,5 -15

LätiEesti

SKP kasv, % 6,3 -2,6 -7,5 10,3 -2,5 -15Töötuse määr, % 4,7 5,5 10 5,7 5,3 16THI, % 6,7 10,4 1,2 10,1 15,4 -2,5JKD, % SKPst -18,5 -11 -7,5 -22,9 -14 -8Eelarve tasakaal, % SKPst 2,7 -1,5 -3 0,1 -3 -6

4

6

8

10

12

14

16

Võrdlus Soome Lamaga (SKP kasv)

Soomes

� Intresside tõus

� Venemaa kriis

� Eelarvedefitsiit, mida 6

11

16

19

98

19

99

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08E

200

9F

201

0F

201

1F

Eesti (ülemineskaala)

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

19

80

19

81

19

82

19

83

19

84

19

85

19

86

19

87

19

88

19

89

19

90

19

91

19

92

19

93

19

94

19

95

19

96

19

97

19

98

19

99

20

00

Soome

� Eelarvedefitsiit, mida üritati parandada maksude tõstmise ja vähendatud investeeringutega

Eestis

� Mis on erinev?

- 9

- 4

1

Soomes olid kriisi põhjusteks

� “Bad banking” (Halb pangandus)

– Riskide haldamine ei suutnud finantssektori liberaliseerumisega sammu pidada (lõdvenenud krediiditingimused, uued keerulised tooted)

� “Bad policies” (Halb poliitika)

– Üldine majanduse struktuur ei olnud jätkusuutlik (netoeksport oli 1989. – Üldine majanduse struktuur ei olnud jätkusuutlik (netoeksport oli 1989. aastani negatiivne)

– Ülekuumenemise märke ignoreeriti – fiskaalpoliitika oli lõtv ning soodustas ületarbimist

– Fikseeritud valuutakurss vähendas rahapoliitika võimalusi kriisi tasandamiseks

� “Bad luck” (Halb õnn)

– Halb globaalne majanduskliima

– Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest tulenevad lisaprobleemid

Põhjamaad kogesid seda 20 aastat tagasi

Kas ajalugu kordub?

Tagajärg Eesti?

Aktsiaturu krahh

Kinnisvaraturu kokkukukkumine

Töötuse määr üle 20%

Mitteteenivad laenud 13-16% portfellist

10%

5%Mitteteenivad laenud 13-16% portfellist

Suured laenukahjumid kõikidel pankadel

“Halvad” pangad (maine kaotus)

Riigi abi pankadele ( 11% (FIN) SKPst)

Pankade sunnitud ühinemised --

5%

??

Depositors

Küsimus

Oluline on taastada terviklik pangandustsükkel

Kõige tähtsam on taastada usaldus majandusüksuste vahel

Küsimus peaaegu lahendatud

Banks Banks

Borrowers

Banks

Küsimus peaaegu lahendatud

Küsimus lahendamata

Riskimarginaalid on igal pool tõusnud

2.50

3.00

3.50

4.00

4.50

5.00� Baa reitinguga

ettevõtete marginaalid on tõusnud 4% lähedale.

� Eestis on nii hea reitinguga võrreldavaid

0.00

0.50

1.00

1.50

2.00

2.50

09/01/2007

09/02/200709/03/2007

09/04/2007

09/05/2007

09/06/2007

09/07/2007

09/08/2007

09/09/2007

09/10/2007

09/11/2007

09/12/2007

09/01/2008

09/02/200809/03/2008

09/04/2008

09/05/2008

09/06/2008

09/07/2008

09/08/2008

09/09/2008

09/10/2008

09/11/2008

09/12/2008

09/01/2009

Spread - (Euro Zone, Baa Rated Corporate Bonds less Government 10y Yield)

reitinguga võrreldavaid ettevõtteid väga vähe (Eesti Energia, Swedbanki ja ka Eesti riigi reiting on A1).

� Keskmise suurusega Eesti ettevõtte riskimarginaal oleks Euroopas märksa kõrgem.

Meie soovitused ettevõtjatele kaks aastat tagasi

• Kas teil on piisavalt “rasva” naha all?

• Kas maksab kõiki projekte ette võtta, eriti liialt agressiivse kapitalistruktuuriga?

• Vabade vahendite olemasolu või vaba käibevahendite krediit

• Strateegilised valikud:• Investeeringud pigem masinatesse, seadmetesse• Investeeringud pigem masinatesse, seadmetesse

• Tööjõu tootlikkuse tõstmine

• Allhankijast allhanke võtjaks

• Investeeringud odavama tööjõu ja muude ressursside piirkonda

• Spetsialiseerumine - “blue ocean” tekitamine (kus sisenemisbarjäärid kõrgemad)

•Finantsküsimused:

• Intressiriskide maandamine

• Pikemaajalisemad laenud, käibekapitali puhvri tekitamine (alternatiivsed võimalused -faktooring)

Meie soovitused ettevõtjatele nüüd

• Vähenda ootusi

• Kasumlikkuse osas

• Oma ettevõtte väärtuse osas

• Raha hinna osas

• “Kill your darlings”• “Kill your darlings”

• Kärbi kulusid ja lõpeta mittekasumlikud tegevused

• Likviidsus on tähtsam kui lühiajaline kasumlikkus (taktika)

• Lühiajaline maksevõime on kriisi ajal olulisem kui pikaajaline kasumi teenimine

• Valmistu uueks tõusuks (strateegia)

• Kriis loob ka võimalusi. Kui on vahendeid ja võimalusi, võib avaneda võimalus heade investeeringute soetamiseks

•Tugevate ettevõtete aluseks on efektiivsus ja müük

Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!