19.02.2009

Tallinna elanike tervisekäitumise mõjutamine

Ene TombergTallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

19.02.2009

Kogukonnad Tallinnas

19.02.2009

Üle 65-aastased – 69 406 (2007)

19.02.2009

Hõivatud tööjõud – 224 900 (2007)

19.02.2009

Kogukonnad Tallinnas

19.02.2009

Kogukonnad Tallinnas

19.02.2009

Lapsi 0-19 aastat – 91 425 (2007)

19.02.2009

Kogukonnad Tallinnas

Mis kasu on ravida inimeste haigusi ja siis saata neid tagasi tingimustesse, mis teevad neid haigeks?

19.02.2009

Turvalise kogukonna indikaatorid

1. Partnerlusel ja koostööl põhinev infrastruktuur;

2. Programmid, mis põhinevad erinevate soo- ja vanusgruppide, keskkondadel ja on konteksti arvesse võtvad;

3. Sotsiaalökoloogiline lähenemine - suunatud kõrge riskiga gruppidele ja keskkondadele;

4. Vigastuste levimuse ja põhjuste monitoorimine; 5. Programmide mõju hindamine; 6. Järjepidev osalemine riiklike ja

rahvusvahelistes võrgustikes.

Allikas: WHO Collaborating Centre for Injury Prevention and Safety PromotionKarolinska Institute June 2002

19.02.2009

Turvalise kogukonna areng ajaloos on määratlenud erinevad strateegiad ja meetodid

Õnnetusjuhtumite ennetamine(Juhuslik juhtum)

Vigastuste ennetamine(Meditsiiniline juhtum)

Turvalisuse edendamine(Sotsiaalne fenomen)

19.02.2009

Kolm erinevat lähenemist turvalise kogukonna loomisel

..

Strateegia Mõju Eesmärk Näited

Traditsiooniline tervisekaitse

Keskkonna füüsilised mõjud

Vähendada keskkonna toksilist mõju ja füüsilist koormust

Hügieen, kaitsevahendid

Traditsioonilised turvalisuse programmid kogukonnas

Kõrge vigastuste levimus ja suured kulutused sellega seoses

Vähendada individuaalseid vigastuste riskitegureid koolituste ja toetusprogrammidega

Turvalisuse programmid, nõustamine

Turvalisust edendav kogukond

Turvatunde puudus, pinge, ebakindlus ja tervisehäirete ilmnemine

Parendada kogukonna psühhosotsiaalset keskkonda, suurendada sotsiaalset toetust/sidusust võimestada kogukondi, arendada keskkondi

Igaühe kaasatus otsusetegemisse, planeerimisse; ühistegemised,identiteet.

19.02.2009

SEKKUMISTE TASANDIDMIKROTASAND -Käitumine-Perekond-Kodu-Sidemed sõpradega-Ootused-Lähedussuhted-Kultuur-Sotsiaalne kapital-keskkond

MESOTASAND-kodukant/paikkond-Kool/ töökoht-Töövõimalus-Puhas vesi/toit/õhk-Kaasav omavalitsus-Sotsiaalne kapital-Keskkond

MAKROTASAND

- Poliitika- Makromajandus- Seadusandlus - Regulatsioon- Maksupoliitika- Investeeringud- Võimalused- Turvalisus- Õiglus- Ressurside jagamine-Sotsiaalne kapital-Keskkond

19.02.2009

Sotsiaalse vastutuse viis faasi

Kaitsepositsioon –

“See ei ole meie asi!” Kuuletumise faas – “Me teeme vaid niipalju kui

nõutakse!” Tunnistamise faas – “Uhhh, elu sunnib!” Strateegiline faas –“See annab meile teiste ees eelised!” Kodanikutunnetuse faas – “See on loomulik igapäevatöö osa!”

19.02.2009

Tervise arengukava visioon:

Tallinlaste hea tervis ja võimelisus ennast realiseerida sidusas ja sotsiaalset kindlustunnet pakkuvas ning ökoloogiliselt tasakaalustatud linnas

19.02.2009

Tervisepoliitika eesmärk

Luua võimalused ja tingimused, et saavutada

tervena elatud eluea pikenemine Eestis meestel keskmiselt 60 ja naistel 70 eluaastani ning

keskmise eluea tõus meestel 73 ja

naistel 80 eluaastani aastaks 2015

19.02.2009

Peamised tervisepoliitika valdkonnad

Sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises

Tervisliku ja turvalise arengu tagamine lastele ja noorukitele

Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine

Tervislike valikute ja eluviisi soodustamine

19.02.2009

Tervisepoliitika põhineb väärtustel:

Inimõigused Ühine vastutus tervise eest Võrdsed võimalused ja õiglus Sotsiaalne kaasatus Tõenduspõhisus

19.02.2009

Arengukava sisu:

Eeldatav eluiga, tervena elatud aastad ja tervise enesehinnang

Haigestumine, haiguskoormus ja suremus

Sotsiaalsed tervisemõjurid Laste ja noorte tervisenäitajad Tervist mõjutav keskkond Tervist mõjutavad valikud

igapäevaelus

19.02.2009

Kus oleme täna? Tallinlastel on tervise enesehinnang 1990-2004 tõusnud oluliselt 16-

64 aastaste seas ning 11-13 aastaste laste vanusegrupis. Oma tervist heaks või üsna heaks hinnanud meeste tervise

enesehinnang on tõusnud 25%-lt kuni 51%-ni, naistel vastavalt 20% kuni 52%-ni.

Oma tervist halvaks hindavate elanike osakaal on püsinud stabiilsena 10-12% piires

15-aastastest poistest pidas end 1994. aastal haigeks 8%, 2003. aastal 13%

Tallinnas oli suremus õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel 119/100 000 elaniku kohta (2005)

Kasmel 2005; Laidmäe ja Allaste 2004

19.02.2009

............

Eestis on imikusuremus langenud 14,4 (1000 sünni kohta) 5,4-ni

Aastal 2005 esines 56% koolimineval lapsel mingi tervisehäire ( Haigekassa, 2005)

Viiendik lastega peresid ja ligi kolmandik üksikvanemaga peresid Eestis elab allpool vaesuspiiri (Tiit, 2006)

Vähemalt pool aastat rinnapiima saanud imikute arv on Tallinnas 53% ( Statistikaamet, 2006)

Laste immuniseerimise määr vabariigis 97%, Tallinnas 94,7% (Jürgens, 2006)

19.02.2009

Hetkeolukord: 2007. aastal suri alkoholimürgituse tõttu 31 meest ja

10 naist. Ligi 2/3 õpilastest on vähemalt kord elus purjus olnud,

viiendik üle 10 korra 2007. aastal oli SA Tallinna Lastehaiglas ravil 67

alkoholimürgistusega last. Kanepi proovimisega alustatakse vanuses 12 aastat,

alkoholi kui väratinarkootikumi proovivad juba 10-12 aastased.

Süstivate narkomaanide üldarvust kuni 62% on HIV-nakatunud

Tallinnas on diagnoositud 2345 HIV-nakkuskandjat ja 69 AIDsi haiget. 2008. aastal on diagnoositud Tallinnas ja Harjumaal 143 uut HIV-nakkusjuhtu.

19.02.2009

Alkoholi vastu:

Kehtestatud alkoholi jaemüügi piirang

Tegutseb anonüümsete alkohoolikute rühm

Eesti Karskusliit AVE Kaks alkoholivaba noortekohvikut.

19.02.2009

Miks on terviseaudit vajalik?

Võimaldab demonstreerida selgelt ja läbipaistvalt sotsiaalsete funktsioonide täitmist;

Paraneb kogukonna tervis ja elukeskkond ja muutub tervisttoetavamaks;

Tõuseb kogukonna maine ja sotsiaalne usaldus ning sidusus;

Paraneb organisatsiooni produktiivsus, suhted ja juhtimine;

Suureneb turvalisus.

19.02.2009

Viimase aasta jooksul toimunud muutused Eestis:

*oma toitumisharjumusi muutnud tervislikumaks 38%, *kehalist aktiivsust suurendanud 32%, *suitsetamisest loobunud 10%, *ei tarbi või on vähendanud alkoholi tarbimist 6%, *muutunud sotsiaalselt aktiivseks (enesearendamine, sõpradega suhtlemine, vaba aja veetmine perega) 5% küsitletuist.

“Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2008” - sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa uuring

19.02.2009

Elanike hinnang oma tervisele

1%

7%

34%

44%

14%

2%

10%

36%

37%

15%

väga halb

pigem halb

keskmine

pigem hea

väga hea

Tallinn Eesti

19.02.2009

Mida saab teha Tallinn muutusteks linnaelanike tervises?

Toetada igakülgselt väikelaste varajast arengut Saavutada linnaosade, asumite ja organisatsioonide

tasanditel linaelanike kaasatus nende tervist puudutavate otsuste tegemisse

Parandada elanike tervisesuutlikkust Parandada inimeste elu-, töö ja rekreatsioonitingimusi ja –

keskkonda; Teha kergemaks linnaelanike tervist toetavad valikud Parandada sotsiaalselt tundlike gruppide terviseteenuste

kättesaadavust.

19.02.2009

“Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015” peamised tegevusvaldkonnad arengukava alaeesmärkide saavutamiseks

I Laste tervist toetava ja turvalise arengu tagamine.

II Ühiskonna sotsiaalse sidususe ja turvalisuse suurendamine.

III Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine.

IV Tervislike valikute ja eluviisi soodustamine.

19.02.2009

Tegevussuunad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks

Fookus suutlikkuse arendamisele:

Võrgustike ja tervise töögruppide arvukuse laiendamine;

Võrgustike pädevuse ja oskuste arendamine lahendada oma vastutusvaldkonnas ja/või kogukonnas terviseprobleeme;

Linnarahva hulgas sotsiaalse toetuse saavutamine kohalike terviseprobleemide (vt kõrval) lahendamisele.

Fookus peamistele probleemidele:

I Vigastuste ennetamine II HIV/AIDSI ja

uimastiennetus III Südame- ja

veresoonkonna haiguste ennetamine

19.02.2009

I Laste tervist toetava ja turvalise arengu tagamine.

Toetada lapse varajast arengut tõhusa kommunikatsiooni süsteemi loomisega, koordineerides infovahetust lapsevanemate, haridusasutuste ja esmatasandi tervishoiu vahel, et tagada lapse heaolu ja tervis.- Rasedatele ja noortele peredele terviseteenuste süsteemi arendamine ( Pelgulinna SM perekeskuse käivitamine)

- Lapse varase arengu hindamise süsteemi väljaarendamine ja uuringu käivitamine - TEL ja TEK võrgustiku laiendamine ja koordineerimine laste, õpetajate ja lastevanemate

terviseteadlikkuse tõstmiseks - Erivajadustega laste varane väljaselgitamine ja vajalike rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavuse

suurendamine Projekt “Traumade ennetamine Tallinna linnas” (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

koostöös Eesti Haigekassaga) koos traumade tõttu statsionaarsele ravile sattunute kaardistamisega

Liiklusalased koolitused linnaosades erinevatele sihtgruppidele, sealhulgas noorte jalgratturite koolitused lubade taotlejatele, liiklusalased konkursid lasteaedadele ja koolidele võimalusel liiklusväljakute rajamine lasteaedade territooriumil

Väikelaste traumade ennetamise töötoad ja koolitused linnaosades Õpetajate esmaabialased koolitused Suitsuandurite propageerimise üritused ja kampaaniad lasteasutustes (“Nublu aitab”

jt)

19.02.2009

Traumade üldarv vanuseti (n=572)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

O 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

19.02.2009

Traumade peamised põhjused vanuseti

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

kukkumine (rattata) põletus rünne kukkumine rattalt autoõnnetus

19.02.2009

Biotehniline paradigma

Vigastusi on võimalik pehmendada ja vältida tehniliste vahendite muutustega.

(Hugh DeHaven, 1939)

19.02.2009

II Ühiskonna sotsiaalse sidususe ja turvalisuse suurendamine.

*tervisedendusspetsialisti töölerakendamine ja kvalifikatsiooni tõstmine linnaosades

*linnaosade/asumite tervisetöögruppide moodustamine ja rahva tervise auditi läbiviimine

*linnaelanike, eelkõige sotsiaalselt tundlike gruppide kaasamine linnaosas planeeritud tegevustesse, vältides sellega nende väljalangemist sotsiaalsest ja materiaalsest kindlustatusest* sotsiaalhoolekande arengukava 2009-2012 ja sellega seonduva tegevuskava väljatöötamine*tervisega seonduva teabe kättesaadavuse tagamine sotsiaalselt tundlikele gruppidele nende õiguste, hüvitiste ja teenuste kohta * sotsiaalsete tervisemõjurite uuringud koostöös ülikoolidega.

19.02.2009

III Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine.

Turvalise keskkonna liikumise käivitamine, koordineerimine ja seire linnaosades vastavalt rahvusvahelise „Turvalise linna“ liikumise põhimõtetele.

Informatsiooni edastamine linnaosa elanikele õhusaaste allikate kohta (infotelefoni käivitamine) ning sekkumine vajaduse korral

Toetava keskkonna loomine linnaelanike igakülgseks kehaliseks aktiivsuseks, kogupere väljakute rajamine tulenevalt teemaplaneeringust

Ohutu ja tervisliku töökeskkonna soodustamine Tallinna ettevõtetes ja organisatsioonides, k.a. koolide renoveerimine

Tööstressi alase küsitluse läbiviimine meestele linnaosavalitsustes ja linnavalitsuses (koos tööinspektsiooni ja TTÜ-ga)

19.02.2009

IV Tervislike valikute ja eluviisi soodustamine.

Kultuurikeskuste, eakate päevakeskuste, spordikeskuste ja noorte vabaajakeskuste toetamine tervist väärtustava, terviseteavet ja nõustamist pakkuva keskkonnana.

Eelduste ja tingimuste loomine kodulähedasteks tervislikeks liikumis- ja kultuuriharrastusteks, vaba aja veetmiseks, sh linnaosade koolivõimlate planeeritud rakendamine, mis tagab koolivõimlate kasutamise asumi elanikele.

Elanikkonna motiveerimine füüsilise aktiivsuse suurendamiseks meedia ja tervisespordipäevade laialdasema organiseerimisega .

Elanike tervisliku toitumise, liikumisharjumuste ja turvalise liiklemise edendamine vastava info jagamisega.

Uimasti- ja HIV/AIDSi probleemidega toimetuleku oskuste parandamine professionaalse koolitus-nõustamisteenuse abil.

Elanikkonna tervise konverentsi organiseerimine koos elanike tervisenäitajate aastaraamatu koostamisega.

19.02.2009

Eelistatud tervisealase info allikad

19.02.2009

Läbiviijad:

Ametid – eeskätt haridusamet, keskkonnaamet, spordi- ja noorsooamet

Linnaosavalitsused, tervisedendusspetsialistid Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool ( sotsiaalsete

tervisemõjurite alased uuringud) Erinevad mittetulundusühingud ja organisatsioonid

ning meedia Ettevõtted

19.02.2009

Tallinnatervisekoalitsioon

linnapea, ametidTallinna ülikoolid, Tallinna tervisekaitse talitus

Koordineeriv keskus - sotsiaal- ja tervishoiuamet

Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme PiritaPõhja-Tallinn

Avaliksektor

Paikkonnad,kogukonnad Ärisektor

Mittetulundus-sektor

Lokaalnepartnerlus

Ter

vise

audi

tT

ervisesuutlikkus

19.02.2009

Vajadus indikaatorite monitooringuks

Muudatuste määratlemiseks arengukava elluviimisel;

Kaug- ja lähitulemuste hindamiseks; Erinevate sektorite (haridus, keskkond,

linnaplaneerimine, sotsiaal- ja tervishoid, jt) järjepideva tervisetegevuste kvaliteedi kindlustamiseks;

Ressursside säästlikuks kasutamiseks; Võrgustike suutlikkusehindamiseks.

Käesoleval ajal eksisteerivad indikaatorid ei peegelda tervisemõjurite olukorda.

19.02.2009

Indikaatorite jaotumus- kokku 111

Terviseindikaatorid Suremuse indikaatorid Haigestumuse indikaatorid Tervisemõjurite indikaatorid:- keskkonna, - sotsiaalsed, - hariduslikud, - majanduslikud, - käitumuslikud,- kultuuri jt• Mõju indikaatorid- Tervisealane kirjaoskus,- Suutlikkus lahendada terviseprobleeme• Protsessi indikaatorid- Teenuste kvaliteet- Protsessi kvaliteet

19.02.2009

Vajadused täiendavateks uuringuteks:

Laste varajase arengu uuring (EDI) - Sotsiaalsete tervisemõjurite uuring Sotsiaalselt tundlike gruppide

kaardistamine Sotsiaalselt tundlike gruppide vajaduste

uuring

19.02.2009

Ülikoolide panus

Magistrandid TLÜ ja TTÜ-st igasse linnaosavalitsusse ja STA-sse.

Sotsiaalsete tervisemõjurite uuring – TLÜ ja TTÜ ühisuuringuna.

19.02.2009

Indikaatorid peaksid regulaarselt sisalduma Tallinna linna näitajate kogumikus.

19.02.2009

“We must do that which we think we can not.” Eleanor Roosevelt (1884-1962)!