Lugupeetud Tallinna Meditsiinikooli Rahvusvahelisel- ja Teemapäeval osaleja!

Tallinna Meditsiinikoolis on saanud heaks tavaks kevadeti kokku saada ja

tutvustada oma tegemisi, kuulata Teie tegevustest ning arutada, mida oleks

võimalik teha koos, et meie koolis eriala omandajad oleksid tööturule minnes

hinnatud töötegijad ja usinad edasiõppijad. Teeme seda kõike eesmärgiga, et

abisaaja rollis olles võiks igaüks olla kindel - ma saan parima võimaliku abi.

Oleme Teile valmistanud kogumiku, millest leiate mõlema päeva kava ning

materjale, mis tutvustavad ettekandeid.

Kuna oleme planeerinud kohtuda ka järgmisel kevadel, oleme tänulikud

ettepanekute eest koostöö mitmekesistamiseks, parendamiseks ja efektiivsemaks

muutmiseks.

Materjalide vahelt leiate lehe, kuhu võite panna kirja oma ettepanekud ja soovid.

Palun tagastage see leht registreerimislauale karpi.

Häid ja viljakaid tööpäevi soovides,

Tiina Juhansoo

Tallinna Meditsiinikooli arendus- ja rahvusvaheliste suhete koordinaator

Tiina.Juhansoo@medkool.ee

TALLINNA MEDITSIINIKOOLI RAHVUSVAHELINE PÄEV 19.05.2005 10.00 – 15.00 Tallinna Meditsiinikool, Kännu 67 Töökeel: inglise keel Tööruumid: 115 ja 116 10.00 - 10.15 Registreerimine 10.15 - 10.30 Rahvusvahelise päeva avamine. Tallinna Meditsiinikooli rahvusvaheline koostöö. Tiina Juhansoo, Tallinna Meditsiinikooli arendus- ja rahvusvaheliste suhete koordinaator. 10.30 - 10. 45 SOCRATES/ERASMUS vahetusõpetajaks Ateenas, Kreekas. Irma Nool, Tallinna Meditsiinikool, Eesti. 10. 45 – 11.00 „Problem based learning in Turku Polytechnic”. Liisa Päivike, Turu Ametikõrgkool, Soome. 11.00 – 11.15 Projekti „SECURITAS MARE” kursus „Emergency and Disaster Readiness”. Evelin Põldsaar, Inge Rumberg, Lea Urgard. Tallinna

Meditsiinikool, Eesti.

11.15 - 11.30 Leedu haridussüsteem. Õppimise võimalused Kaunase Kolledžis. Viole Miskiniene, Panevezise Kolledž, Leedu. 11.30 – 12.30 Kohvipaus + posterid

12.45 - 13.00 Totaalproteesidega individuaalsete hammasteridade rekonstrueerimine Peter Lerch`i järgi. Violeta Kavakiauskiene, Darius Stumburevčius, Živile Jucyté. Juhendav õppejõud Sigita Paškevičiene Kaunase Kolledž, Leedu. 13.00 – 13.15 Totaalproteeside valmistamine. Katrin Meikar, Martin Roost, Tallinna Meditsiinikool, Eesti. 13.15 –13.30 Projekt „Riskilaps”. Mari-Ann Vernik, Katrin Mägar, Evelin Malla,

Helen Paabo, Mare Tupits, Tiina Juhansoo. Tallinna Meditsiinikool, Eesti.

13.30 - 13.45 SOCRATES/ERASMUS vahetusüliõpilasena Helsingi Ametikõrgkooli Lahti osakonnas. Kadri Kaup, Helbe Polukanen, Tallinna Meditsiinikool, Eesti.

13.45 - 14.00 Leonardo da Vinci programmi projekt „IGUANA – Inter-Active Guiding - A New Approach.”. Anne Ehasalu, Tallinna Meditsiinikool, Eesti.

14.00 – 14.15 Study possibilities in Rovaniemi, Finland. Üliõpilaste grupp Rovaniemist koos õpetaja Räty Rauniga.

14.15 – 14.30 SOCRATES/ERASMUS vahetusüliõpilaseks Turu Ametikõrgkoolis. Kristi Viilip, Velly Roosileht. Tallinna Meditsiinikool, Eesti.

14.30 – 14.45 Õpilasena Soomes ja vahetuses olles. Maria Saranpää, Heidi Tuhkanen. Helsinki Polytechnic Stadia, Soome.

14.45 - 14. 55 Projekt „QESTRAIN – Personnel training model for integrated

quality – environment – safety management system in hospitals and public health service”. Tiina Juhansoo, Tiina Viikmann, Tallinna

Meditsiinikool, Eesti; Anne Johansson, Helsinki City College of Social and Health Care, Soome

14.55 – 15.00 Kokkuvõtted ja plaanid tulevikuks. Tiina Juhansoo.

Teemapäev: INTERREG programmi projekti „HUUTA – Narkootikumide tarvitamise vähendamine ja nakkushaiguste ennetamine Helsingis ja Talllinnas” nõustamine ja ennetustöö. Tallinna Meditsiinikooli üliõpilased ja projekti töörühm; Helsinki Stadia üliõpilased ja projekti töörühm

ERIALADE PÄEV

20. mai 2005 Tallinna Meditsiinikool

Kännu 67, 13418, Tallinn,Eesti Ruum 116 09.00 – 09.30 Registreerimine 09.30 – 09.35 Päeva avamine. Ülle Ernits, Tallinna Meditsiinikool, direktor. 09.35 – 10.00 Tegevusterapeut tervishoius – eriala areng ja hetkeseis. Ülle Ernits, Tallinna Meditsiinikool, direktor. 10.00 – 10.20 Tegevusterapeut tervishoius – Eesti hetkeolukord. Ivi Normet, Sotsiaal- Ministeerium, terviseala asekantsler. 10.20 – 10.40 Tegevusteraapia eriala õpetamine Tallinna Meditsiinikoolis. Lia Lasn, tegevusteraapia õpetaja, Tallinna Meditsiinikooli ja Rootsi Tegevusteraapia Assotsiatsiooni vahelise koostööprojekti koordinaator. 10.40 – 11.00 Paneelsessioon: Ülle Ernits, Ivi Normet, Lia Lasn, Virve Lillend. 11.00 – 11.30 Tutvumine õpperuumidega. 11.30 – 12.00 Kohvi ja posterid ruumis 115 13.00 – 15.00 Erialade töötoad: Õdede eriala, ruum no 122, Koolipoolse- ja haiglapoolse juhendaja koostöö. Ämmaemandate eriala, ruum no 415, Koolipoolse- ja haiglapoolse juhendaja koostöö. Hambatehnikute eriala, ruum no 205, Hambatehnikute koolitamise hetkeseis ja tulevik. Sigita Paskeviciene, Violeta Kavaliauskiene, Darius Stumburevicius „Individual construction of teeth sets according to methodics by Swiss author Peter Lerch”. Tegevusterapeutide eriala, 0-korrus, Tegevusteraapia hetkeseis ja areng Eestis Farmatseutide eriala, ruum no 315, Farmaatsia eriala arengud Eestis. Optometristide eriala, ruum no 118, Õppekava arenguga seotud küsimused.

POSTERID: Children at Risk QESTRAIN – Personnel training model for integrated quality – environment – safty management system in hospitals and public health service. IGUANA - A New Approach. CANADA – EU program for cooperation in higher education and training TENN – Thematic European Nursing Network HENRE – Higher Education Network for Radiography. ENOTHE – European Network of Occupational Therapy in Highr Education SECURITAS MARE HUUTA – Narkooikumide tarvitamise vähendamine ja nakkushaiguste ennetamine Helsingis ja Tallinnas. Rootis Tegevusteraapia Assotsiatsiooni ja Tallinna Meditsiinikooli vaheline koostöö tegevusteraapia eriala õpetajate ettevalmistamiseks.

SOCRATES / ERASMUS

SOCRATES/ERASMUS PROGRAMM

ÕPETAJAVAHETUS Programmi SOCRATES allprogrammi ERASMUS eesmärgiks on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja tugevdada selle Euroopa dimensiooni, edendades kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd, üliõpilaste ja õppejõudude vahetust ning õppetöö ja selle tulemuste akadeemilise tunnustamise läbipaistvust kogu Euroopa Liidus. Tänaseks on Tallinna Meditsiinikool sõlminud bilateraalsed lepingud üle kahekümne õppeasutusega erinevates riikides ning vahetusüliõpilaste ja õpetajate arv on iga aastaga kasvanud. SOCRATES/ERASMUS ÕPETAJAVAHETUS ÕPPEAASTATE LÕIKES: 2001/2002 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusõpetajateks: Mai Lipping, Lia Lasn, Rutt Kaldma ja Anne Ehasalu Joensuu Ametikõrgkoolis. Tallinna Meditsiinikoolis käisid õpetamas: Liisa Päivike Turu Ametikõrgkoolist, Anneli Muona Põhja- Karjala Ametikõrgkoolist. 2002/2003 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusõpetajateks: Mare Tupits Lahti Ametikõrgkoolis, Irena Bartels Turu Ametikõrgkoolis, Saima Hinno, Tiina Juhansoo ja Lia Lasn Joensuu Ametikõrgkoolis. Tallinna Meditsiinikoolis käis õpetamas: Heidi Savolainen Lahti Ametikõrgkoolist. 2003/2004 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusõpetajateks: Leila Kalde ja Mare Tupits Lahti Ametikõrgkoolis, Irma Nool ja Irena Bartels Turu Ametikõrgkoolis, Lia Lasn Põhja- Karjala Ametikõrgkoolis.

Tallinna Meditsiinikoolis käisid õpetamas: Liisa Päivike Turu Ametikõrgkoolist, Sari Lappalainen ja Heidi Savolainen Lahti Ametikõrgkoolist. 2004/2005 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusõpetajateks: Lia Lasn, Mai Kull ja Tiina Juhansoo Põhja- Karjala Ametikõrgkoolis, Irena Bartels, Irma Nool, Tiina Viikmann ja Tiina JuhansooTuru Ametikõrgkoolis, Mare Tupits Yrkehögskolan Sydvästis, Turus, Irma Nool T.E.I. of Athens, Kreekas, Andra Õismaa Helsingi Ametikooli Lahti osakonnas. Tallinna Meditsiinikoolis käisid õpetamas: Liisa Päivike Turu Ametikõrgkoolist, Anneli Muona Põhja- Karjala Ametikõrgkoolist, Ulla- Maija Törmälä Oulu Ametikõrgkoolist, Ingrida Lingyte Panevežise Kolledžist, Heidi Savolainen ja Sari Lappalainen Helsingi Diakoonia Lahti osakonnast, Petra Juřeniková ja Miroslava Kyasova Tšehhi Vabariigist.

SOCRATES/ERASMUS PROGRAMM Vahetusõpetaja

Vahetusõpetajaks Ateenas, Kreekas, Tehnilise Hariduse Instituudis Irma Nool, õpetaja

Kõrgharidus on Kreekas jaotatud ülikoolide ja Tehnilise Hariduse Instituutide vahel. Üliõpilasi võetakse vastu kõrgkooli eksamitulemuste põhjal, mis leiavad aset Lukeio teises ja kolmandas astmes. Lisaks võetakse üliõpilasi vastu Helleni Avatud Ülikooli alates 22. eluaastast loosi alusel. Formaalset haridust iseloomustatakse kindla õppeajaga, kordamise võimalusega ja formaalse koolist lahkumise sertifikaadiga, mis on ametlikult autoriseeritud. Hariduslike instituutide klassifitseerimise tulemusena on tiitel (koolist lahkumise sertifikaat, kraad jne) kohustuslik üliõpilastele igal haridustasemel, et jätkata järgmisel tasemel. Mina olin Ateenas Tehnilise Hariduse Instituudi Tervise ja Hoolduse Elukutsete Teaduskonnas. Tervise ja Hoolduse Elukutsete Teaduskonnal on järgmised osakonnad: esteetika, baasmeditsiini üldosakond, varase lapseea haridus, rahvatervis, tegevusteraapia, ämmaemandus, õenduse “A”, õenduse “B”, hammaste tehnoloogia, optika, meditsiinilise radioloogiatehnikud, meditsiinilaboratoorium, füsioteraapia, sotsiaaltöö. Õppeaasta 2004/2005 alguses oli 10 634 registreeritud üliõpilast. Õendusteaduse kool, õenduse “B” osakond on üheks osaks Tervise ja Hoolduse Elukutsete Teaduskonnast. Õenduse õpe kestab 4 aastat ehk 8 semestrit. Kui üliõpilased täidavad edukalt oma õppekava, saavad nad õenduse bakalaureusekraadi. Õppekava hõlmab õppepäevi, loenguid, praktilise tegevuse tunde ja praktikat haiglas. 8-ndal semestril toimub ainult haiglapraktika ja lõputöö kirjutamine. Igal aastal õendusesse vastuvõetud üliõpilastest alustavad pooled septembris ja pooled veebruaris. Igal aastal alustab õenduse Ateena Tehnilise Hariduse Instituudis õppimist umbes 600 uut üliõpilast. Üliõpilaste suure arvu tõttu on kaks õenduskooli: Õendus “A”, kus on üliõpilased perekonnanime algustähtede järgi A kuni M ja õendus “B”, kus on üliõpilased alates M tähest kuni nimekirja lõpuni. Koolidel on siiski sama haridussüsteem, samad õpetamisstandardid ja nad jälgivad sama hariduslikku ajakava. Loomulikult on neil erinevad õpetajad, administratsioon ja direktorid. Üliõpilaste kogu arv kahe õendusosakonna peale kokku on sellel õppeaastal umbes 5000. Minul oli õpetamissessioon AIDSi ja narkomaania olukorrast Eestis. Arvan, et see oli raskeks katsumuseks, kuid heaks võimaluseks omandada uusi kogemusi.

Probleemõpe Turu Ametikõrgkoolis õe-, ämmaemanda- ja rahvatervise

2005/2006 õppeaasta õppekavas

Liisa Päivike, RN, RNT, ämmaemanduse lektor

2005/2006 õppeaastal alustab Turu Ametikõrgkool nn. „problem-based“ ehk probleemõppel baseeruva õppetööga. Ettevalmistused probleemõppele üleminekuks on toimunud kahe aasta vältel. Ettekande autor on osalenud probleemõppe alustamiseks läbiviidud pilootkursusel. Oma ettekandes avaldab autor töö käigu antud eesmärgi saavutamisel ja toob lisadena ettekandele abimaterjale huvilistele samasuunalise töö alustamiseks. Lisainformatsiooni on võimalik saada addressil: Liisa.Paivike@turkuamk.fi

LINKKEJÄ YDINAINESANALYYSIIN

YDINAINESANALYYSI OPETUSSUUNNITELMATYÖSSÄ

Isola, M. 2005. Ydinainesanalyysi opetussuunnitelmatyössä, Vaasan yliopisto,

kalvosarja:

http://www.uwasa.fi/tutkinnonuudistus �avaa linkki: ydinainesanalyysi ja opintojen

mitoitus – koulutus 13.1.2005 http://www.uwasa.fi/tutkinnonuudistus/Jaettavaksi%20Ydinaines%20Vaasa%2013012005.ppt

Erilaisia näkökulmia ydinainesanalyysistä: Opetuksen ydinaines - eri tulkintoja: http://www.oulu.fi/opetkeh/kehtoimi/ydinainesanalyysi/

Akateeminen opetussuunnitelmatyö. 2003. toim. Karjalainen A. Oulun yliopisto: http://www.ulapland.fi/files/20040114140834.pdf

Karjalainen, A & Jaakkola E. 1999. Akateemisen opetussuunnitelman kehittäminen,

Opetusmoniste, Oulun yliopisto: http://www.oulu.fi/opetkeh/kehtoimi/ydinainesanalyysi/analyysi.html

Mikkola, M. Ydinainesanalyysi Hamk:ssa 2004, kalvosarja. Helsingin yliopisto: http://www.hamk.fi/oped-exo/dokumentit/ter/m_mikkola_130904ter.pdf

YDINAINESANALYYSIN TASOT

Bloomin taksonomiasta: http://virtuaaliyliopisto.jyu.fi/materiaali/verkko-opetus/sisanalyysi/sisanalyysi-2.htm

Sisältölähtöisen ja osaamislähtöisen näkökulman yhdistelmiä: Tieteelliseen koulutukseen sisältyvä osaaminen, Lähde: Karjalainen, A. (toim.) 2003. Akateeminen

opetussuunnitelmatyö. Oulun yliopisto, opetuksen kehittämisyksikkö.s 63: http://www.tkk.fi/Yksikot/Opintotoimisto/Opetuki/tutkintorakennetyokaluja/prosessi/tavoitteet/y

o_osaamistavoitteet.htm

ESIMERKKEJÄ ERI TAHOILLA TEHDYISTÄ Y-ANALYYSEISTÄ

Ydinainesanalyysistä tekstiä ja sisältää linkkejä lomakkeisiin, Oulun yliopisto: http://www.ttk.oulu.fi/opetuksen_kehittaminen/yaindex.html

Akateeminen opetussuunnitelmatyö. 2003. toim. Karjalainen A. Oulun yliopisto: (s.

171-180 mielenkiintoisia kokemuksia!!!) http://www.ulapland.fi/files/20040114140834.pdf

Ydinainesanalyysin ohjeistus TKK:ssa, (sisältää paljon ajattelun apuväl.): http://www.tkk.fi/Yksikot/Opintotoimisto/Opetuki/tutkintorakennetyokaluja/prosessi/sisalto/ydina

inesanalyysi_M_ohjeistus.doc

Akustiikan opetuksen ydinainesanalyysi 2003: http://www.acoustics.hut.fi/teaching/yaa/S89-yaa-2003-saatekirje.pdf

Jyväskylän yliopisto, virtuaaliyliopisto, tieto-ja viestintätekniikan välityksellä

tapahtuva opetus (TVT-opetus, verkko-opetus) (ydinaineksen tasoista ym.) http://virtuaaliyliopisto.jyu.fi:8080/sisallontuotanto2003/sisalto/Materiaalit/esisuunnittelu

SOCRATES/ERASMUS PROGRAMM

ÜLIÕPILASTE VAHETUS Programmi SOCRATES allprogrammi ERASMUS eesmärgiks on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja tugevdada selle Euroopa dimensiooni, edendades kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd, üliõpilaste ja õppejõudude vahetust ning õppetöö ja selle tulemuste akadeemilise tunnustamise läbipaistvust kogu Euroopa Liidus. Tänaseks on Tallinna Meditsiinikool sõlminud bilateraalsed lepingud üle kahekümne õppeasutusega erinevates riikides ning vahetusüliõpilaste ja õpetajate arv on iga aastaga kasvanud. SOCRATES/ERASMUS ÜLIÕPILASVAHETUS ÕPPEAASTATE LÕIKES: 2001/2002 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusüliõpilasteks: Katariina Matros, Monika Uuustalu ja Ilja Pugatšov Joensuu Ametikõrgkoolis. 2002/2003 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusüliõpilasteks: Anna Jegorova, Anna Fadeejeva, Katariina Matros ja Monika Uustalu Põhja- Karjala Ametikõrgkoolis, Aivi Sepp ja Päivi Ojaots Turu Ametikõrgkoolis. 2003/2004 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusüliõpilasteks: Helen Paabo ja Alina Straško Lahti Ametikõrgkoolis, Inga Pardel ja Janika Lehtsalu Turu Ametikõrgkoolis. 2004/2005 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusüliõpilasteks: Maria Albert ja Pirko Tuus Pirkanmaa Ametikõrgkoolis, Rille Kuriks Helsingi Stadia Ametikõrgkoolis, Kristi Viilip ja Velly Roosileht Turu Ametikõrgkoolis, Helbe Polukainen ja Kadri Kaup Helsingi Diakoonia Instituudi Lahti osakonnas.

Vahetusüliõpilasena Turus praktikal Kristi Viilip, Velly Roosileht, Tallinna Meditsiinikool

Jaanuari lõpus pakkisime oma reisikohvrid ja sõit Turu poole võis alata. Kuna läksime kolmeks kuuks, siis olime varunud kõikvõimalikke toiduaineid, mille kohale vedamine oleks seiklusjutt omaette. Siiski leidus meie teel üksjagu nn abistavaid käsi ja jalgu, kes aitasid meil kompsudega edasi rühkida. Südames õhkõrnalt lootsin, et kui tagasi tuleme on kraami vähem. Kuid võta näpust, inimesena on meil juba ilmselt see kalduvus endale ikka varanatukest soetada, st samasugused pambud olid meil ka tagasi tulles. Turu on ilus väike linnake, millest voolab läbi Aura jõgi ning mis on ühelt poolt ümbritsetud merega. See linn on ka kunagine Soome pealinn, rajatud 1229 aastal. Kaunimateks vaatamisväärsusteks on tõeline arhitektuuripärl Turu toomkirik (ehitatud samuti 13. saj) ja Turu kindlus (tänapäeval on kindlus muuseum, samuti ka tellimusrestoran). Turu on ka tuntud üliõpilaste linnana. Ülikool ehitati 1640 aastal (Tartusse olid rootslased ülikooli rajanud kaheksa aastat varem). Hiljem kolis Turu ülikool Helsingisse üle ja on seda seal ka praegu. Turu tänavapildis hakkab silma igas vanuses jalgrattureid ja keppidega kõnni harrastajaid. Tervislikud eluviisid on hinnas.Seda tõdesime ka TYKS-s (Turun yliopistollinen keskussairala) Äityspolikliinikal, kus üksmeelne kollektiiv tuli liikumise poolest Soome meistriks. Mitmed neist tulid tööle ja lahkusid töölt, kas jala vöi rattaga. Elamisepaigaks oli meil kolmetoaline korter, kus asusime kolmekesi igal ühel oma tuba, ühine köök, esik, wc ja dussi ruum. Korternaabriteks olid leedulanna ja ungarlanna. Suhtlesime inglise ja vene keeles. Õhtuti jõime ühiselt teed ja vestlesime päevasündmustest. Mõnikord olid meil ka ühised lõunad. Ja ega külalistestki puudu olnud, neid jagus ikka igast ilmakaarest. Kujunesid välja üsna perekondlikud suhted. Tavaliselt hädas tunned sõpra ja nii ka oli. Kui gripp meist kedagi kimbutas, siis põetasime ja käisime apteegist ravimeid jahtimas. Viimased on seal väga kallid. Kolmapäeviti oli naabermajas saun. Kuhu püüdsime igal võimalusel minna. Seal praadides sai poole ümbruskonna rahvaga tuttavaks. Toimus ka lahkumispidusid, sünnipäevi, pizza valmistamise pidu ja juustu degusteerimis lõunaid, peamiselt küll nädalavahetuseti. Kolmapäeviti toimusid ka eestikeele klubi laadsed koosviibimised, kus olid mõned eestlased ja eestikeele lembelised soomlased, kelle auks tuleb tunnistada väga head eesti keele oskust. Pühapäeviti käisime mere ääres jalutamas ja oma tuttavatele kaasaelamas, kes viskasid kuuma leili ja ronisid jääauku suplema.

Praktikal haiglas oli väga meeldiv, meisse suhtuti sõbralikult.Kohtasime palju heatahtlikke inimesi.Oli üpris huvitav.Sünnitussaalis olime vaid ühe nädala. Kuna see on alati praktikantidega üleasustatud. Uudne oli ka meie jaoks sünnitusvalude leevendamisviis akupunktuuri nõelte abil. Olime ka operatsiooni saalis, kus nägime keisrilõiget. Külastasime ka uut haiglat. See oli ehitatud peamiselt onkoloogilistele haigetele. Seest imeilus hoone. Eriti kaunis oli kohvik, meenutas rohkem nagu botaanikaaeda, hiigelsuured palmid ja muud troopilised taimed, mis sobisid eriti kokku klaaskatusega.Sisemust Ilmestas ka trepi astmeid meenutav laskuv purskkaev. Jäime oma praktikaga äärmiselt rahule. Ja soovitame kõigile, kel võimalik minna. Oleme veendunud, et te ei kahetse. Parimate soovidega üliõpilased KrIsti ja Velly.

Individual construction of teeth sets according to methodics offered by Swiss author Peter Lerch

Violeta Kavaliauskiene, Darius Stumburevičius, Živile Jucyte Sigita Paškevičiene

Kaunas College, The Medicine and Social Sciences Study Center, Lithuania

Diagnostics of the models in the lower and upper jaws. Setting of the frontal teeth in the upper jaw. Setting of the lower teeth frontal teeth. Setting of the lateral teeth in the upper jaw. Setting of the molars in the lawer jaw.

SOCRATES/ERASMUS

HIGHER EDUCATION NETWORK FOR RADIOGRAPHY (HENRE) Tiina Juhansoo, Virve Lillend, Eve Kartau

Tallinna Meditsiinikool SOCRATES, Erasmuse temaatilised võrgustikud, projekti HIGHER EDUCATION NETWORK FOR RADIOGRAPHY (HENRE) eesmärgiks on luua koostöövõrgustik kõigi Euroopa maade röntgenograafide vahel, et arendada, harmoniseerida ja täiustada erialase hariduse ja praktika taset. Püüe ühtlustada Euroopa siseselt pakutava hariduse taset on olnud Rahvusvahelise Röntgenograafide ja Radioloogiatehnoloogide Ühingu (ISRRT) peamiseks eesmärgiks. Seatud eesmärgi saavutamise üheks võtmeks on erialast haridust pakkuvate institutsioonide jõudude ühendamine, võimaldamaks välja arendada ühtne röntgenograafide kvalifikatsioonitase. Erinevate tööülesannete tarvis on moodustatud kolm teemapõhist töörühma: Töörühm 1 Euroopa dimensioon röntgenograafia alases hariduses- röntgenograafiaalane

põhikoolitus. Töörühm 2 Röntgenograafia alase hariduse õppimis- ja õpetamismeetodite arendamine, kaasa

arvatud e-õpe, aktiivne õpe ja Context/Problem based Learning (C/PBL) (Konteksti/Probleemipõhine õpe).

Töörühm 3 Jätkuv erialane areng, mis vastaks erinevate pilditehnika modaaalsuste kasutuselevõtmisele ja eriala rolli laienemisele ning suudaks ka väiksema arvu röntgenograafiaspetsialistide korral tagada pakutava teenuse kvaliteedi.

Tänaseks on rahvusvahelise röntgenograafiaalase koostöövõrgustikuga HENRE ühinenud 22 partnerinstitutsiooni erinevatest Euroopa maadest ning uute liikmete vastuvõtt jätkub. Tallinna Meditsiinikool osaleb teises töörühmas. Projekti meeskond Tallinna Meditsiinikoolis: Tiina Juhansoo tiina.juhansoo@medkool.ee Virve Lillend virve.lillend@medkool.ee

SOCRATES/ERASMUS temaatilise võrgustiku

“Higher Education Network for Radiography” - HENRE töökoosolek Aberdeenis, UK

Töötamas TUNING´i meetodiga

SOCRATES/ERASMUS PROGRAMME THEMATIC EUROPEAN NURSING NETWORK (TENN)

Tiina Juhansoo, Tallinna Meditsiinikool

Rahvusvahelise koostööprojekti TENN eesmärgiks on üle-Euroopalise temaatilise võrgustiku loomine, et:

• saavutada ühine arusaam temaatikaga seotud terminoloogiast • uurida õdede liikuvusega seotud probleeme • välja töötada ühised tegevusstandardid käsitletud teemade valdkondades • edendada juhtimisoskusi • toetada “kliinilise õe” rolli arengut

Eesmärgi saavutamiseks on moodustatud kolm töögruppi:

• “kliiniline õde” • supervisioon ja mentorlus • juhtimine

Projektiga on nüüdseks ühinenud üle 40 riigi. Tallinna Meditsiinikool osaleb teises töögrupis - mentorlus. Projekti meeskond Tallinna Meditsiinikoolis:

Tiina Juhansoo tiina.juhansoo@medkool.ee Marika Asberg marika.asberg@medkool.ee Marina Kopti marina.kopti@medkool.ee Eha Hõrrak eha.hõrrak@medkool.ee Ulvi Kõrgemaa ulvi.kõrgemaa@medkool.ee Elina Reva elina.reva@medkool.ee Projekti tulemusena on viidud läbi mentorite koolitused AS Lääne Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Tallinna Lastehaigla ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õdedele praktikajuhendajatele (mentoritele).

SOCRATES/ERASMUS TEMAATILISED VÕRGUSTIKUD

ENOTHE Karin Lilienberg, Tallinna Meditsiinikool

Euroopa Tegevusteraapia Võrgustik Kõrghariduses (ENOTHE) - loodi 1995.a. Euroopa Liidu raames Euroopa maade tegevusterapeutide nõukogu COTEC (Council of Occupational Therapists for the European Countries) initsiatiivil. ENOTHE on temaatiline võrgustik, mida rahastab Euroopa Komisjon, Socrates / Erasmus programm: Thematic Network Projects alates 1997. aastast. Temaatilise võrgustiku põhieesmärk on kaasa aidata tegevusteraapia eriala akadeemilise õppe kvaliteedi parandamisele ja arendamisele ning edendamisele Euroopa dimensioonis läbi koostöö erinevate kõrgkoolide teaduskondade või osakondadega, erialaliitudega, tööandjatega ja eriala teenust vajavate organisatsioonidega. ENOTHE moodustab ühe osa Humanistliku Temaatilise Võrgustiku Arhipelaagist, millesse kuulub 18 Erasmus-Socrates Temaatilist Võrgustikku, mis käsitlevad Humanistlike Kunstide ja Teaduse erinevaid valdkondi ja aspekte. ENOTHE üldsihid

• Ühendada Euroopa Tegevusteraapia Haridusprogramme ja kavandatavaid programme (Instituutides, kõrgkoolides, ülikoolides jne.), et edasi arendada tegevusteraapiaalast haridust ja teadmiste sisu.

• Koostöös COTEC’iga edendada tegevusteraapia õpet Euroopas Eesmärgid

• Stimuleerida Euroopa standardeid tegevusteraapia kõrgharidusõppes, kasutades WFOT (Maailma Tegevusterapeutide föderatsiooni) standardeid ja kvaliteedi tagamise meetodeid

• Tutvustada ja edendada tegevusteraapia õppes Euroopa Ainepunktide Ülekandmise Süsteemi ECTS (European Credit Transfer System)

• Julgustada elukestva õppe arendamist tegevusteraapias, arendades Euroopa riikide vahelisi ühisprogramme

• Pakkuda abi institutsioonidele, kes soovivad alustada tegevusteraapia haridusprogramme (nt Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni maad) ja soovitada selleks potentsiaalseid ressursse

ENOTHE tegevus projektigruppides keskendub järgnevatel aastatel sellistele teemadele, nagu

• Kvaliteedi tagamine ja kohandamine Euroopa tegevusteraapiaalases hariduses

• Tegevusteraapia õppekavade arendamine Euroopa dimensioonis

• Tegevusteraapiaalase jätkuva õppe ja uurimistöö arendamine

• Innovatiivsete õpetamismeetodite, nt probleemipõhine õpe ja elektrooniline õpe arendamine

LEONARDO DA VINCI

Leonardo da Vinci

SECURITAS MARE Emergency and Disaster Readiness Course

From 20th to 24th October, 2003 the Emergency and Disaster Readiness course took place in Finland, at Airisto Sea Safety Training Centre. Tallinn Medical School offered possibility to participate for three students: Evelin Põldsaar, Inge Rumberg and Lea Urgard. The aims of this course were:

- to deepen and increase the future nurses´ and sea captains´ ability to understand and take care of people in an emergency;

- to receive knowledge and skills in order to be able to function professionally in emergency situations and to be able to participate in, organize and lead different kind of rescue actions;

- to understand reasons for behavior and needs for treatments in crisis; - to learn how to work in an emergency team.

In that course there were 25 students from maritime and nurse education programs. There were students from different countries and nations: Finland, Norway, Denmark, Nederland, Spain and of course from Estonia. In that course the participants took part of different kind of theory studies and practical exercises in the land and seawater. The duration of the course was five days. All five days were full of different kind of new and interesting actions and here is a little review of that. The aims of the first day were:

- to make up teams - to plan and organize the team structure - to evaluate strengths and weaknesses of the team - to make a plan of action for performance of the team - to test team action and performance.

In the first day instructors put together teams. They tried mixed teams from every nation, so that there could also arise some communication problems.

After putting the teams together, every team had to analyze some accidents and disasters from reality (they showed it from TV-sets) – and put together a rescue plan. After that the students had pool based team-building training. The aims of the second day were:

- to expand knowledge and skills needed to provide first aid treatment in emergency situations, including sudden illness;

- to recognize and identify various forms of illness and injury commonly associated with emergency situations;

- to become familiar with emergency techniques and tools for first aid which are available in emergency situations;

- to become familiar with the principles to handle situations practically and psychologically when death occurs;

- to become familiar with the principles of first aid and their use in emergency situations; - to practice and to organize and lead acting in emergency situations; - to learn to evaluate her-/himself and personal acting in emergency situations.

Students had first aid outside training and theory, plus rescue exercise at ten o’clock in the evening in the archipelago „The Island“. Instructors let the students know that there had happened a ship disaster near one of the islands – and students had to put together rescue teams and organize seeking for victims (what took about 5 hours) and give them first aid and organize transportation to the base. The only transport was a little motorboat that students had to drive themselves. At the same night students analyzed the rescue with instructors. On the third day students had to experience their own feelings in unknown situations, expand the view of human behavior and reactions in crisis and emergency situations, experience and understand the meaning of debriefing after the crisis and be familiar how to do debriefing, understand the roles and problems connected with the media from the party concerned. The half of the day students had theory based studies plus media as a spreader of information. In the evening students had hypothermia swimming in the seawater, which was 6-7 degrees by Celsius and it was snowing a little – students had only casual swimming suites on, not thermo suites. This experience affected a lot the students’ emotions, as the students had to swim about 15 minutes in ice-cold water and it brought out different kind of emotions: excitement, fear, and new experience - everybody survived ϑ. The aims of the fourth day were:

- to become familiar with own survival tecniques and equipment; - to understand the necessary principles of own survival in crisis situations; - to understand the ethics from different perspectives in crisis situations; - to get to know how to use the ethical principles in decision-making in crisis situations.

After theory studies the students had practical exercises in seawater with thermo-suites. They learned how to open the life-raft and manage with life-raft equipment; and had exercises in water with personal survival equipment.

The whole day was full of different kind of exercises like swimming, jumping to the water, climbing with ropeladder. In the evening instructors took all the students out to the sea, where everybody had to jump out from boat and then collect the team together and swim to the life-raft, where they had to spend the whole night. In the morning all teams had to swim back to the base. On the last day there were group debriefing, course evaluation and graduation. Instructors discussed with participants about emotions and gave feedback how the course managed. The results of EDR course: During the whole course the students experienced different kind of crisis situations that showed clearly, that reactions and actions were absolutely different and unpredictable compared to usual situations. Although it was only training - it brought out different kinds of emotions. The main lesson for students was that the most important thing is teamwork - without that anybody can do anything correctly especially when saving human lives. The second thing is communication - even when you don't know the language, you can find different ways of communication, on that course it came out clearly when one student was from Spain and couldn't speak English nearly at all, but with the help from the group she managed very well. All three students: Evelin, Inge and Lea got a lot of knowledge and experience that has great influence on their lives too, especially how to manage in catastrophe situations and to give victims professional help; and also how to handle own feelings in different crisis situations. All three students are very thankful for the possibility to take part in this kind of course. This EDR- course fulfilled its aims.

Leonardo da Vinci programme Project “IGUANA Interactive Guiding – A New Approach”

2004 - 2006 Anne Ehasalu, Tiina Juhansoo, Merike Kravets, Eve Kartau

Tallinn Medical School, Estonia

The project aims at developing, testing and implementing a dynamic model for guiding and

counselling adult groups with special needs in the social and health care sector. The model

contains 3 elements:

A dynamic and process based guiding and counseling concept.

A virtual multimedia environment for the clients increasing competence to make realistic choices.

A learning environment for developing the competences of the professionals to perform

guidance.

The goals of the pilot project are to:

1)improve guidance and counseling methods

2)improve guidance and counseling of adult groups with special needs in the social and health

care sector

3)develop a new pedagogic approach by combining cognition and various learning styles with the

use of multimedia in an internet based guidance environment.

First step – preliminary study

Second step

• Dynamic guidance model/Platform

• Dynamic guidance model/Guidance methods

• Dynamic guidance model/Content

• Dynamic guidance model/Test

• Dynamic model/Adjustment/Final development

Third step – Training program for guidance counselors

Fourth step – Best practice manual

Fifth step – Evaluation

Sixth step – Dissemination

Seventh step – Management

IGUANA -project research in Estonia from November 2004 till January 2005.

As it was decided in project-group first meeting, the target group of guidance seekers had to be or

adults with little education and weak relations to the educational and working communities or

people with another ethnical background.

The decision was made in Tallinn Medical School’s project work-group, that our target group of

guidance seekers will be unemployed people from Tallinn. After several phone-calls to the labor -

market offices in November - December 2004 was clear, to our great surprise, that authorities

from labor-market offices were not interested in counselling their customers via internet. We

were told that they would like them to show themselves in the office every month to talk with

them and they have not even thought about guidance via internet.

Then we decided to change the target-group into people with another ethnical background. For

that purpose the questionnaires were translated into Russian.

There is a Professional Vocational Economical Education Center in Tallinn, where students from

all over Estonia are studying. Some of the Centers students have graduated basic school, some

secondary school; several groups with either basic school or secondary school background are

Russian – speaking. So we decided to choose target- group from Russian - speaking students

(people with another ethnical background). Center has medical unit with several practical nurses

working there, whom we choose then to be counselors for them. In reality nurses there are

working as counselors in health topics, but they, as they said, would have made much better

counseling work, if they had computer with internet-connection in the unit.

100 questionnaires were delivered in two Russian - speaking student groups. After an hour

questionnaires were collected. In medical unit questionnaires were delivered for four practical

nurses and after an hour collected. All delivered questionnaires were got back.

Next week the interviews were carried out with counselors and guidance seekers.

Participant countries: Denmark, UK, Germany, Greece, Estonia. Tallinn Medical School working group: Enne Ehasalu: Anne.Ehasalu@medkool.ee Tiina Juhansoo: Tiina.Juhansoo@medkool.ee Merika Kravets: Merike.Kravets@medkool.ee Eve Kartau: Eve.Kartau@medkool.ee Peep Maimann: Peep.Maimann@medkool.ee

ESF EUROPEAN SOCIAL FUND

KODUHOOLDUSTÖÖTAJATE PILOOTPROJEKT

Merike Kravets, Tallinna Meditsiinikool

Tallinna Meditsiinikool osaleb partnerkoolina ESF Koduhooldustöötajate pilootprojektis, mille eesmärgiks on koolitada koduhooldustöötajaid.

Projekt sai teoks koostöös Tööturuameti, Sotsiaalministeeriumi, Haridusministeeriumi ning Taani ja Eesti erapartneritega. Koolituse peamiseks sihtgrupiks on ilma tööta ja erihariduseta mitte-eestlastest naised ning eesmärgiks on abistada eakaid ja/või puudega inimesi nende kodudes või hoolekandeasutustes. Koolitusprogramm algab 2005 a. septembris ning kestab 9 kuud koos 3-kuulise tasustatud praktikaga ( 6 k. integreeritud teoreetilist ja praktilist õpet koolides ning 3 kuuline praktika). Koolitus toimub Taani kogemusel põhineval koolitusprogrammil ning seda viivad läbi projektiga seotud partnerkoolid ( Tartu Meditsiinikool, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Kohtla-Järve Meditsiinikool, Valgamaa Kutseõppekeskus ja Tallinna Meditsiinikool). Koduhooldustöötaja koolitus põhineb kutsestandardi Sotsiaalhooldaja I, II, III (kinnitatud 18.04.2005 Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogus) I kutsekvalifikatsiooni taseme nõuetel. Projekti raames on toimunud sihtgrupi koolitajate koolitus 20 – 21.04. 05; tuleb 26- 27.05.05 ja 08.09.05. Meie koolist on osalenud ja osalevad koolitusel: Merike Kravets ( projekti koordinaator), Anne Ehasalu, Irma Nool, Mare Tupits, Tiina Klettenberg–Sepp, Õilme Siimer. Et töötutele mõeldud koolitus eesmärgipäraselt kulgeks, ootame õpetajaid, kel oma põhitöö kõrvalt jääb üle veel jõudu ja jaksu, andma oma teadmisi ka põhiharidusega inimestele ja osalema projektis!

INTERREG IIIA

Piiriülene koostöö

Projekti HUUTA - Narkootikumide tarvitamise vähendamine ja nakkushaiguste ennetamine Helsingis ja Tallinnas - eesmärgiks on vähendada narkootikumide tarvitamist Helsingis ja Tallinnas ning vähendada nakkushaiguste levikut Helsingi ja Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna asutuste vahelise koostöö tugevdamise kaudu.

HUUTA-projekt koosneb kolmest laiemast eesmärgist, mis saavutatakse erinevate tegevuskomplekside elluviimise kaudu:

1. Tugevnenud nõustamisteenused, teenusepakkujate paranenud arenguvõimalused. Tegevused on seotud Tallinna Meditsiinikooli õppejõudude koolitusega, luuakse prostitutsiooni kaasatute, narkomaanide ning HIV/AIDS patsientide nõustamise alane vabaaine Meditsiinikoolis,

koostatakse täiendkoolitusprogramm nõustamisteenuseid osutavatele asutustele ja uuring Eesti prostitutsiooni kaasatutest, viiakse läbi seminariprogramm Tallinna vastava valdkonna töötajaile.

Eesti poolt on projekti kaasatud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Tallinna Meditsiinikool ning Tervise Arengu Instituut.

2. Laienenud teenustespekter – see tähendab nõustamisteenuste arendamist vastavalt ühiskonna vajadustele ning siin eelkõige prostitutsiooni kaasatute resotsialiseerimiseks ning rehabiliteerimiseks nõustamiskeskuse loomist koos meditsiiniteenuste pakkumisega ning HIV/AIDS narkoennetustelefoni tegevuse laiendamist nii olemasolevas sfääris kui ka uue teenuse loomist Soome narkomaanide nõustamiseks Tallinnas.

Eesti poolt on tegevuste elluviimisesse kaasatud MTÜ Eluliin.

3. Avalikkuse suurenenud teadlikkus, teemade laiem kajastatus ajakirjanduses. Eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi professionaalne meediakampaania, mis hõlmab tegevusi alates projekti ning meediaplaani väljatöötamisest kuni trükiste valmistamise ja projekti kodulehekülje teostamiseni. Olulist osa mängib HIV/AIDS narkoennetustelefoni reklaamikampaania, mis aitab teadvustada abivõimaluste olemasolu nii laiemale avalikkusele kui probleemiga otseselt seotud inimestele ning nende lähikondsetele.

Projekti tegevused viiakse ellu 2006. aasta lõpuks. Tallinna Meditsiinikooli meeskond:

Tiina Juhansoo Ulvi Jõgi Jana Klaar Inna- Riina Käsper- Hint Tiina Klettenberg Irma Nool

Eve Kartau Lingid: www.huuta.stadia.fi www.ktl.fi

CANADA – EU PROGRAMME

FOR COOPERATION IN

HIGHER EDUCATION,

VOCATIONAL EDUCATION

AND TRAINING

Projekt “Inequalities in access to rural communities.” 1. oktoober 2004 – 30. september 2007

Tiina Juhansoo, Tiina Viikmann, Eve Kartau, Tallinna Meditsiinikool Projekt ”Inequalities in access to rural communities” on mõeldud Kanada ja Euroopa tervishoiuprogrammide tudengitele (õendus ja toitumine). Projekti eesmärgiks on rajada Euroopa ühiskonna ja Kanada vahelised tugevad koostöösidemed, et rahvusvaheliselt propageerida Euroopa ja Kanada ühiseid kogemusi. Projekti raames töötatakse välja multidimensionaalne programm uurimaks tervishoiuspetsialisti rolli iga riigi tervishoiusüsteemi siseselt. See aitab projektis osalevatel tudengitel ja töötajatel arendada multikulturaalset teadlikkust ja iga maa inimeste tervishoiualaste uskumuste ja väärtuste tunnustamist, ning võimaldab neil osa saada rahvusvahelisest “kultuuri süvenemise kogemusest”. Programmi peamine eesmärk on edendada erinevate tervishoiuerialade tudengite vahetust; rajada õpetlaste ja töötavate tervishoiuspetsialistide võrgustik arendamaks välja ühised õppekavad ja juhendid; ning propageerida suuremat partnermaade vahelist koostööd ja ideede vahetust. Projekti partnerid:

KANADA - Monctoni Ülikool Norman Gionet, Dekaan ja projekti direktor Jocelyne Landry, Kanada koordinaator Lita Villalon, Professor Nathalie Boivin, Professor Liette Clément, Professor Mount Royal Kolledž Lorna Smith, Projekti direktor Chad London, Professor Pam Nordstrom, Professor Prince Edward Islandi Ülikool Kimberley Critchley, Projekti direktor EUROOPA Bournemouthi Ülikool, Inglismaa Ian Graham, Projekti direktor Eileen Richardson, Professor Uppsala Ülikool, Rootsi Eva Bergknut, Projekti direktor Savonia Ametikõrgkool, Soome Liisa Koskinen, Projekti direktor Tallinna Meditsiinikool, Eesti Tiina Juhansoo, Projekti direktor

THE EAST EUROPE

COMMITTEE OF

THE SWEDISH HEALTH CARE COMMUNITY

Tegevusterapeudi õppekava Tegevusterapeudi õppekava Tallinna MeditsiinikoolisTallinna Meditsiinikoolis

2000 2000 -- 20052005

ÜÜlle Ernitslle Ernits

20.05.200520.05.2005

Tegevusterpeudi õppekava ajalugu:Tegevusterpeudi õppekava ajalugu:

•• 2000 a. Norra õppekava eeskujul 2000 a. Norra õppekava eeskujul koostatud õppekava puuduseks oli liigne koostatud õppekava puuduseks oli liigne taastustravikesksustaastustravikesksus

•• Eesti Taastusravi Arstide Seltsiga toimus Eesti Taastusravi Arstide Seltsiga toimus koostkoostöööö

•• 22. oktoobril 2001. aastal kinnitati 22. oktoobril 2001. aastal kinnitati tegevusterapeudi kutsestandard tegevusterapeudi kutsestandard

•• 2002. esitati õppekava, mis oli koost2002. esitati õppekava, mis oli koostöööös s Tegevusterapeutide Seltsiga Tegevusterapeutide Seltsiga üümber tehtudmber tehtud

•• 2002. aastal sõlmis kool 2002. aastal sõlmis kool Sotsiaalministeeriumi ja HaridusSotsiaalministeeriumi ja Haridus-- ja ja Teadusministeeriumi toetusel Teadusministeeriumi toetusel koostkoostöööölepingu Rootsi Tegevusterapeutide lepingu Rootsi Tegevusterapeutide Assotsiatsiooniga. Assotsiatsiooniga.

•• 2002. aasta oktoobrist algas 80 AP / 120 2002. aasta oktoobrist algas 80 AP / 120 ECTS mahuga koostECTS mahuga koostööööprojekt projekt

Projekti eesmProjekti eesmäärk:rk:

•• üüliõpilaste ja erialaainete õpetajate koolitus liõpilaste ja erialaainete õpetajate koolitus Rootsi erinevate Rootsi erinevate üülikoolide tegevusteraapia likoolide tegevusteraapia õppejõudude poolt. õppejõudude poolt.

•• Projekt hõlmas ka Rootsi tegevusterapeutide Projekt hõlmas ka Rootsi tegevusterapeutide poolt juhendatud praktika lpoolt juhendatud praktika lääbiviimist Eesti biviimist Eesti praktikabaasides ja praktikabaasides ja

•• samaaegset Eesti praktikabaaside tulevaste samaaegset Eesti praktikabaaside tulevaste praktikajuhendajate ja diplomitpraktikajuhendajate ja diplomitööööde de juhendajate koolitust.juhendajate koolitust.

Projekti eestvedajad olid:Projekti eestvedajad olid:

•• Rootsi Tegevusterapeutide Assotsiatsiooni Rootsi Tegevusterapeutide Assotsiatsiooni President IngaPresident Inga-- Britt LindstrBritt Lindströöm m

•• tegevusteraapia emeriitprofessor Ingategevusteraapia emeriitprofessor Inga--Britt BrBritt Bräänholm, nholm,

•• hiljem liitus emeriitprofessor Chris Kerstin hiljem liitus emeriitprofessor Chris Kerstin Henriksson. Henriksson.

TMK poolt:TMK poolt:

•• Lia LasnLia Lasn

•• Karin LilienbergKarin Lilienberg

•• Kõik Kõik üüliõpilased, kes õppisid ja veel õpivad liõpilased, kes õppisid ja veel õpivad tegevusterapeudikstegevusterapeudiks

•• Rootsi Tegevusterapeutide Assotsiatsioonil Rootsi Tegevusterapeutide Assotsiatsioonil oli eelnev samalaadne koostoli eelnev samalaadne koostöööökogemus kogemus LLääti Meditsiiniakadeemia ja Sankt ti Meditsiiniakadeemia ja Sankt Peterburi Riikliku Meditsiiniakadeemiaga. Peterburi Riikliku Meditsiiniakadeemiaga.

•• KoostKoostöööö tulemusena avati tulemusena avati tegevusterapeudi õpe mainitud tegevusterapeudi õpe mainitud kõrgkoolides. kõrgkoolides.

•• KoostKoostöööös Rootsi Tegevusterapeutide s Rootsi Tegevusterapeutide Assotsiatsiooniga tAssotsiatsiooniga tääiendati varasemat iendati varasemat õppekava.õppekava.

•• Tegevusterapeutide Tegevusterapeutide maailmaorganisatsiooni (WFOT) poolt sai maailmaorganisatsiooni (WFOT) poolt sai TMK tegevusterapeudi õppekava tTMK tegevusterapeudi õppekava tääieliku ieliku heakskiidu aastani 2009 heakskiidu aastani 2009

KKääesolevaks ajaks on:esolevaks ajaks on:

•• esimesed tegevusterapeudid kooli lõpetanud. esimesed tegevusterapeudid kooli lõpetanud. •• JJäärgmised lõpetavad juunis;rgmised lõpetavad juunis;•• Kaks TMK õpetajat on lKaks TMK õpetajat on lääbinud eelnimetatud binud eelnimetatud õppekava, olnud õpingute kõppekava, olnud õpingute kääigus korduvalt igus korduvalt praktikal Rootsis ja saanud tegevusterapeudi praktikal Rootsis ja saanud tegevusterapeudi diplomi. diplomi.

•• Kõik Rootsi koostKõik Rootsi koostööööprojektis lõpetanud projektis lõpetanud tegevusterapeudid on saanud Rootsi tegevusterapeudid on saanud Rootsi Tegevusterapeutide Assotsiatsiooni sertifikaadi.Tegevusterapeutide Assotsiatsiooni sertifikaadi.

Kus tegutseb tegevusterapeut?Kus tegutseb tegevusterapeut?•• Kutsestandard tegevusterapeut III, IV (vt lisa 1) mKutsestandard tegevusterapeut III, IV (vt lisa 1) määääratleb ratleb

tegevusterapeudi ttegevusterapeudi töööö põhipõhiüülesanded ja valdkonna.lesanded ja valdkonna.

•• Tegevusterapeut on tegevuse ja tegevusvõime Tegevusterapeut on tegevuse ja tegevusvõime spetsialist. spetsialist.

•• Ta on taastusravi meeskonna liige Ta on taastusravi meeskonna liige raviasutustes, hooldusasutustes ja raviasutustes, hooldusasutustes ja erivajadustega laste asutustes (lasteaiad, koolid, erivajadustega laste asutustes (lasteaiad, koolid, õppekeskused erivajadustega lastele ja õppekeskused erivajadustega lastele ja noorukitele) noorukitele)

•• ning võib tning võib töööötada ftada füüüüsilisest isikust ettevõtjana silisest isikust ettevõtjana (FIE(FIE ))

•• Taastusravi arengukava jTaastusravi arengukava jäärgi peab aastaks 2015 rgi peab aastaks 2015 Eestis tEestis töööötama 800 tegevusterapeuti. tama 800 tegevusterapeuti.

§§ 22 lõike 4 alusel kehtestatud Sotsiaalministri 22 lõike 4 alusel kehtestatud Sotsiaalministri mmäääärusele rusele „„Haigla liikide nõudedHaigla liikide nõuded““ osutatakse osutatakse tegevusteraapia teenust tegevusteraapia teenust üüldld--, kesk, kesk--, , piirkondlikuspiirkondlikus-- ja taastusravi haiglas taastusravi ja taastusravi haiglas taastusravi ja fja füüsiaatria valdkonna tervishoiuteenusenasiaatria valdkonna tervishoiuteenusena. .

ArendustegevusArendustegevus

•• erialaseid õpingud magistriõppe erialaseid õpingud magistriõppe

•• ttääiendkoolituse kiendkoolituse kääivitamine ja arendamine. ivitamine ja arendamine.

•• ÕppekavaÕppekava arendaminearendamine

•• Õppekeskkonna arendamineÕppekeskkonna arendamine

Vilistlaste ja õppijate arvamus oma Vilistlaste ja õppijate arvamus oma erialast:erialast:

•• Kas tegevusterapeut on Eestis vajalik Kas tegevusterapeut on Eestis vajalik spetsialist?spetsialist?

99% vastasid, et on v99% vastasid, et on vääga vajalik.ga vajalik.

““Paljud inimesed vajavad pPaljud inimesed vajavad päärast haigust või rast haigust või traumat tegevusteraapiat, et tulla toime traumat tegevusteraapiat, et tulla toime igapigapääevategevustega.evategevustega.””

Kas tegevusterapeudina on Kas tegevusterapeudina on võimalik tvõimalik tööööd leida?d leida?

•• ““erialast terialast tööööd on raske leida, kuna d on raske leida, kuna haigekassa ei tasusta tegevusteraapia haigekassa ei tasusta tegevusteraapia teenust.teenust.””

•• ““Tegevusterapeudi tTegevusterapeudi tööööd teeb d teeb tegevusterapeudi assistent või ei ole tegevusterapeudi assistent või ei ole tegevusterapeudi kohta loodud.tegevusterapeudi kohta loodud.””

•• Paljusid on kutsutud tPaljusid on kutsutud töööölele

•• Ollakse kaudselt erialaga seotudOllakse kaudselt erialaga seotud

•• Nii mõnigi tNii mõnigi töööötab erialaltab erialal

•• TTöööö teevad teevad äära teised spetsialistid...ra teised spetsialistid...

Mis edasi?Mis edasi?

•• Eriala tuleb tutvustada:Eriala tuleb tutvustada:

-- kirjutada meedias, et klient/patsient teaks ja kirjutada meedias, et klient/patsient teaks ja oskaks koskaks küüsidasida

-- RRääääkida meedias, et kida meedias, et üühiskond võtaks omakshiskond võtaks omaks

-- Kirjutada erialastes vKirjutada erialastes vääljaannetes, et uus kolleeg ljaannetes, et uus kolleeg oleks teretulnudoleks teretulnud

-- RRääääkida teiste tervishoikida teiste tervishoi--ja meditsiinitja meditsiinitöööötajatega, tajatega, et erialane ettevalmistus saaks rakenduseet erialane ettevalmistus saaks rakenduse

TTäänan!!!nan!!!

•• Sotsiaalministeeriumi ja Ivi NormetitSotsiaalministeeriumi ja Ivi Normetit

•• HaridusHaridus--ja Teadusministeeriumi ja Mati ja Teadusministeeriumi ja Mati Kask`eKask`e

•• Virve Lillend`itVirve Lillend`it

•• Maie Ruussaar`tMaie Ruussaar`t

•• Reine KadastikReine Kadastik

•• Tiina JuhansooTiina Juhansoo

TTÄÄNAN!NAN!

•• Lia LasnLia Lasn

•• Karin LilienbergKarin Lilienberg

•• Tiiu TahkTiiu Tahk

•• Kaire SihverKaire Sihver

•• Indira ViiraltIndira Viiralt

•• Anne KurtAnne Kurt

•• Taimi TulvaTaimi Tulva

Rahvusvaheline projekt „RISKILAPS“ (CHILDREN AT RISK)

01.01.2003 – 31. 10. 2005

Projekti töös osalevad: Yrkehögskolan Sydväst`I Ametikõrgkooli Sotsaiaal- ja Tervishoiu osakond, Soomest, Eesti Terviseedenduse Ühing, Tallinna Pedagoogika Ülikool, Tartu Meditsiinikool ja Tallinna Meditsiinikool. Projekti eesmärgiks on:

1. anda projektis osalejatele oskus töötada multidistsiplinaarses ja multinatsionaalses keskkonnas,

2. parandada proejktis osalejate teadmisi faktoritest, mis mõjutavad lapse normaalset arengut,

3. parandada projektis osalejate teadmisi laste arengust mõjutavatest riskifaktoritest,

4. õppida tundma valikuid ja võimalusi riskiperekondades elavate laste abistamiseks,

5. õppida kasutama virtuaalkeskkonda koostööks ja õppimiseks. Projekti töö seiseneb materjali ettevalmistamises internetiõppeks ning seminaridel jagamiseks. Projekti töökoosolekud on planeeritud: Tallinna Pedagoogika Ülikoolis 9-11-3. 2003 Tartu Meditsiinikooli 19.-21.10.2004 Yrkehögskola Sydväst- is 15. – 17. 3. 2005 Tallinna Meditsiinikoolis 25. – 27. 10. 2005 Tallinna Meditsiinikooli töörühmas on: Mari-Ann Vernik Evelin Malla Helen Paabo Katrin Mäger Mare Tupits Tiina Juhansoo Anna Raihmann

Rahvusvahelise projekti „Riskilaps“ õppetsükkel

Turku Yrkeshögskolan Sydväst’is, Soomes

Mare Tupits,- õpetaja/õdede õppekava koordinaator. Projekti „Riskilaps“ Eesti poolne

koordinaator

14. märtsist kuni 18 märtsini 2005 aastal toimus rahvusvahelise projekti „Riskilaps“ kolmas

õppetsükkel Turkus Yrkeshögskolan, Soomes. Õppetsükli käigus toimus muusikaline

õppetund rootsi ja eesti keele. Seminarides esitasid projektis osalevad üliõpilased kodutööd.

Tallinna Meditsiinikooli üliõpilased (Mari- Ann Vernik, Helen Paabo, Katrin Mägar) kandsid

ette töö teemal „Kuidas stress mõjutab sinu tervist ja immuunsüsteemi“. Toimusid ka

õppekäigud Turku Ülikooli Keskhaigala erinevatesse lasteosakondadesse. Huvitav õppekäik

oli laste peretaastuskeskusesse. Töökoosolekul tehti kokkuvõte toimunust ja kaardistati

järgmise õppetsükli kava. 25 - 27 oktoobril 2005 aastal toimub viimane projekti õppetsükkel

Tallinna Meditsiinikoolis.

Rootsi- Eesti keele tund

Projektis osalevad üliõpilased

Tallinna Meditsiinikooli töörühm