TARTU ÜLIKOOL

Pärnu kolledž

Hedi Krikunova

AÜ MD 2

MAJANDUSTARKVARA SAP

Uurimus

Juhendaja: Taavi Tamberg

Pärnu 2012

SISUKORDSissejuhatus.......................................................................................................................3

1. SAP tarkvara tutvustus..................................................................................................4

1.1. Missioon ja lahendused..........................................................................................4

1.2. Olulisemad sammud SAPi arengus........................................................................5

1.3. SAPi tulevik............................................................................................................6

2. SAP hankimine ja omadused.........................................................................................9

2.1. SAPi litsentsid ja tehnilised nõuded.......................................................................9

2.2. SAPi rakendused Eestis........................................................................................10

2.3. SAPi poolt ja vastu...............................................................................................12

Kokkuvõte.......................................................................................................................15

Viidatud allikad...............................................................................................................16

Lisa 1. SAP Easy Access menüü.....................................................................................19

Lisa 2. SAP BusinessObjects BI OnDemand..................................................................20

2

SISSEJUHATUS

Käesoleva töö eesmärk on tutvustada maailma juhtiva majandustarkvara ettevõtte SAP

AG tarkvara rakendusi. Lisaks üldisele tutvustusele vaadeldakse lähemalt Eesti

ettevõtetes ja ametiasutustes rakendatud SAPi lahendusi. Samuti püütakse koondada

hinnangud rakendustega seotud saavutustele ning probleemidele. Uurimus jaguneb

SAPi rakenduste laiemaks ülevaateks töö esimeses osas ning juurutamise ja kasutamise

analüüsiks töö teises osas. Töö allikatena kasutati internetist leitud informatsiooni.

Autoril endal SAPiga töötamise kogemust ei ole, kuid töökohal on võimalik tutvuda

asutusesisese SAPi kasutusjuhendiga.

Töö esimene peatükk keskendub SAP AG eesmärkidele ning 40-aastase tegevuse

tulemustele. Ülevaade antakse tuntumatest SAPi rakendustest koos kirjeldusega nende

üldistest omadustest ja funktsionaalsusest. Esimene peatükk lõpeb vaatega kõige

uuematele trendidele SAPi arendustegevuses ja ettevõtte prioriteetidele lähiaastatel.

Töö teises peatükis keskendutakse SAPi hankimisega seotud tegevustele ja üldistele

omadustele. Esmalt antakse ülevaade litsentsidest. Järgnevalt on vaatluse all Eestis

rakendatud SAPi lahendused. Peatüki lõpetavad kasutajate ja asjatundjate hinnangud

SAPile – erinevad argumendid SAPi poolt ja vastu.

3

1. SAP TARKVARA TUTVUSTUS

1.1. Missioon ja lahendused

Tänapäevast majandustarkvara iseloomustab väga lai ja põhjalik funktsionaalsus, mis

võimaldab katta mitte ainult klassikalise raamatupidamisarvestuse, vaid enamuse

ettevõtte põhiprotsesse. SAPi majandustarkvarapaketid lähevad veelgi kaugemale,

kattes ka väga spetsiifiliste tegevusvaldkondade vajadusi (Tammeraja 2009b). SAPi

missioon on kujundada iga ettevõte tõhusamalt juhitavaks ettevõtteks.

Tarkvaralahendusi igapäevatöö paremaks korraldamiseks pakutakse igas suuruses ja mis

tahes valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Pakutavate SAPi tarkvaralahenduste üldine

jaotus on (Allikas: SAP AG koduleht):

Lahendused suurettevõtetele ja –organisatsioonidele (24 temaatilist valdkonda,

näiteks meedia, haridus, logistika, kaitsejõud, õlitööstus jne)

Lahendused ettevõtte äritasandite kaupa (personal, müük, kliendihaldus,

turundus, tootmine jms)

Lahendused väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele

Valmislahendused igas suuruses ettevõttele

Oluline erinevus võrreldes tavafunktsionaalsusega majandustarkvaraga on just SAPi nö

parimal praktikal tuginevad detailsed valdkonnapõhised koheselt kasutusvalmis

rakendused (Tammeraja 2009b). SAPi tarkvara on kasutatav nii töökohaarvutis kui ka

mobiilsideseadmetes. Väljatöötatud lahendusi saavad kasutada kõik ettevõtte töötajad

alates töölistest kuni tippjuhtideni, eesmärgiga teha tõhusamat koostööd ja anda

juhtidele igal ajal põhjalik ülevaade ettevõtte majandusnäitajatest (Allikas: SAP Estonia

koduleht).

4

1.2. Olulisemad sammud SAPi arengus

Kuna SAPi puhul võib rääkida sadadest erinevatest tarkvaralahendustest, mille põhjal

saab luua kuitahes suurte firmade majandusinfosüsteeme, ei ole antud uurimistöö

raames nende tarkvararakenduste loetelu otstarbekas. SAP AG kodulehelt

www.sap.com leiab üksikasjalikku informatsiooni kõigi rakenduse kohta. Järgnevalt on

toodud murrangulisema tähtsusega etapid SAPi arengus algusest kuni tänapäevani.

SAPi esimene majandusarvestuse tarkvara RF (hiljem SAP R/1) juurutati 1973. aastal

viie endise Saksa IBMi inseneri poolt nende esimese kliendi Imperial Chemical

Industries suurarvutites. 1979. aastal täiustatud rakendus SAP R/2 sai tänu

mitmekeelsele ja mitmevaluuta süsteemile kiiresti populaarseks eeskätt Euroopa

rahvusvahelistes suurettevõtetes. 1992. aastal välja lastud SAP R/3 ühildus juba

operatsioonisüsteemidega Microsoft Windows ja UNIX ning siitpeale kasvatas SAP

oma kliendibaasi märkimisväärselt (Allikas: Wikipedia). SAP R/3 sai hiljem nimetuseks

SAP ERP. ERP ehk Enterprise Resource Planning, mis tähendab ettevõtte ressursside

planeerimist, on läbi teinud arengu alates lihtsamatest finantsraamatupidamise ja

tootmise planeerimise rakendustest kuni väga erinevate äriprotsesside tarbeks vajaliku

funktsionaalsusega rakendusteni  (Tammeraja 2009a).

Sajandivahetuseni oli SAP peaasjalikult fokuseerinud end suurtele organisatsioonidele.

Selle tulemusel olid paljude väiksemate klientide jaoks mitmed SAP ERPi

funktsioonidest ülearused (Tiit Parts... 2009). 2006. aastal loodigi SAP ERP 6.0. baasil

väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks eraldi lahendused – SAP Business One ja

SAP All-In-One (Allikas: SAP AG koduleht). 2010. aastal toodi SAP All-in-One

majandustarkvara Eesti turule, mille terminoloogia oli spetsiaalselt kohalike

majandusspetsialistide poolt eesti keelde tõlgitud. All-in-One tarkvara eelseadistatud

paketid hõlmavad nii ärianalüüsi (Business Intelligence ehk BI) kui pea kõiki

majandusvaldkondi avalikust-, finants-, tervishoiu- või logistikasektorist kuni hulgi- ja

jaekaubandus- ning tööstusettevõteteni välja (SAP tegi... 2010).

2004. aastal tegi SAP läbimurde SAP NetWeaver´iga – senised eraldi juurutatavad

rakendused said nüüdsest süsteemidevahelisi andmeid käsitleda läbi interneti koos

5

brauseripõhise kasutajaliidesega (SAP NetWeaver... 2007). SAP NetWeaver toetab

interneti standardeid nagu HTTP, XML ja Web Services. Lisaks kindlustab

koostalitluse Microsoft .NET , J2EE, IBM WebSphere keskkondadega (SAP tutvustab...

2005).

Viimane väga oluline saavutus on olnud 2011. aastal turule toodud

andmeanalüüsitehnoloogia SAP HANA (High-Performance Analytic Appliance), mis

pakub hiigelsuurte andmemahtude analüüsi olemasolevast tarkvarast tuhandeid kordi

kiiremini (SAP hakkab... 2012). SAP HANA on esimene, kuhu on ühendatud

andmehaldustehnoloogia (In-Memory) ning operatiivrakendusele omane tehnoloogia,

mis võimaldab teha päringuid erinevatest andmeallikatest ennenägematult suurte

mahtudega ja kiiresti (Allikas: Proekspert AS koduleht).

1.3. SAPi tulevik

2012. aastal figureerivad SAP AG strateegilistes plaanides järgnevateks aastateks

mugavad veebipõhised kasutajaliidesed, mobiilsete seadmete tugi ning ülikiire

andmeanalüüs  SAP HANA  riist- ja tarkvarapaketi abil (vt joonis 1).

Joonis 1. SAP AG kasvustrateegia innovaatiliste lahenduste abil aastaks 2015 (Allikas:

SAP AG koduleht)

6

Pilvetehnoloogia ehk riistvara virtualiseerimine muudab füüsilised serverid kasutaja

jaoks ebaoluliseks ja nähtamatuks. Uus ärimudel pakub tarkvara, riistvara või nende

kombinatsiooni internetiteenusena (Padu 2010). Ka SAP töötab pilvetehnoloogiliste

(cloud-computing) rakenduste kallal – tulemuseks SAP NetWeaver´i erinevad

edasiarendused. Tähelepanuväärset rolli on arenduses mänginud OnDemand (ehk

nõudmisel) kergesti paigaldatavad valmislahendused (Nagel-Martin 2012). SAP

BusinessObjects BI (Business Intelligence) OnDemand on ärianalüüsi pilveteenus, mille

eest saab tasuda vastavalt tarbitud mahule. OnDemand võimaldab esitada andmete

koondaruandeid visuaalselt (vt lisa 2), mille mõistetavus on kordades kergem võrreldes

audiitoraruannetega (Lankheim 2012). Visualiseerimine on kaasaegse majandustarkvara

üks võtmesõnu. Näiteks SAP BusinessObjects Dashboard Designer´i rakendus koondab

võtmenäitajad koos andmetega ühte ekraani aknasse ning võimaldab neid andmeid drag

and drop (ingl. k. tõmba ja lase lahti) meetodil visualiseerida. Tulemusi saab jagada

Microsoft Office’i, Adobe PDF’i, Crystal Reports’i, SAP BusinessObjects BI portaali

või ettevõtte veebi kaudu (Allikas: Proekspert AS koduleht).

Nutiseadmete (n iPhone ja iPad) kasutamine töövahendina on väga kiiresti kasvav trend

ning neile pakutakse palju erinevad tööd hõlbustavaid rakendusi ehk app-e (lühend

sõnast application). SAPi majandustarkvaraga ühilduvad paljud app-id, mida ei paku

alati SAP ise. SAPi enda hetkel populaarsemate app-idena võib nimetada näiteks SAP

Customer Financial Fact Sheet (kliendianalüüs) ja SAP Accounting Doc Approver,

mille abil saab oma nutiseadmes kolleegide koostatud dokumente kontrollida, heaks

kiita või tagasi lükata (Roth 2012). Üldises plaanis on kavas edaspidi kõikide

rakenduste uuendused teha kättesaadavaks ka app-i toel ning täiendada oluliselt

rakenduste keelte valikut (McIlvaine 2012).

Infotehnoloogia kiire areng on tõstnud fookusesse SAPi partnerite tugi- ja

nõustamisteenuse – see näitab, kui oluline on oskus tõlkida ärivajadused IT-keelde

(Nagel-Martin 2012). Inimeste koostööl põhinevat ideed kannab endas

koostöövõrgustik SAP Ecosystem (ehk ökosüsteem); kus kliendid, sõltumatud

tarkvaratootjad, süsteemikoostajad ja tehniliste lahenduste pakkujad saavad liituda SAPi

uudseid lahendusi pakkuvate veebiklubidega. Veebipõhisel turuplatsil SAP EcoHub 

7

saavad kliendid hinnata ja osta SAPi ning selle partnerite kvaliteetseid

tarkvaralahendusi. (Allikas: SAP Estonia koduleht)

Strateegiline võitlus uuenenud tarkvaraturul ehk Cloud Wars (ingl k pilvede sõda) on

hoogsalt käimas, arengud on kiired ja nn start-up ehk alustavaid ettevõtteid on aina

rohkem. Suured tegijad nagu SAP jälgivad väga tähelepanelikult, milliseid innovaatilisi

lahendusi pakutakse. Strateegia näeb ette, et kui mõni tõeliselt uut ja huvitavat pakkuv

ettevõte on saavutanud käibe ja kliendibaasi, hakkab suurem tegija temaga kas koostööd

tegema, ostab ta ära või investeerib temasse (Ridala 2009). SAP AG ostud haaramaks

esikohta pilveteenuste pakkujate hulgas on olnud näiteks: 2007 – Praxis´e veebipõhine

ärirakendus kauplejatele; 2011 – SuccessFactors´i veebipõhised inimkapitali

juhtimisrakendused (Human Capital Management - HCM); 2012 – Ariba veebituru

rakendus, Syclo mobiilirakendused ettevõtjatele, Datango haridus- ja tööjõujuhtimise

rakendused (Allikas: SAP News). SAP on olnud väga edukas – 2011. aastal kasvas

ettevõte kasum 3,44 miljardi euroni. Ebaselges majandusolukorras suudeti teha 40

tegevusaasta parim tulemus ning lüüa kõiki konkurente. (Soots 2012)

8

2. SAP HANKIMINE JA OMADUSED

2.1. SAPi litsentsid ja tehnilised nõuded

SAPi lahendusi saab osta, rentida ja alla laadida; kas otse SAPilt, partnerite kaudu või

internetist SAPi poest (SAP Store). Eestis on olemas nii SAPi esindus kui ka 5

litsentseeritud partnerit (Allikas: SAP Estonia koduleht). Ostetud SAP tarkvara litsents

on eluaegne ning juurde on võimalik tellida tarkvara hooldus- ja tugiteenust.

Hoolduslepingu sõlmimisega kaasneb omakorda ligipääs soetatud tarkvara kõigile

uuendustele ja SAPi kliendikeskkonnas pakutavatele teenustele. SAP tarkvara litsents

koosneb omakorda paketi litsentsidest ja nimelistest kasutajate litsentsidest (vt joonis 2).

Joonis 2. SAP litsentsid (Allikas: Licensing SAP Products: A Guide for Buyers – SAP

AG 2010)

Paketi litsents määratleb, millist osa tarkvarast vajatakse. Kasutaja litsentse on võimalik

jagada kategooriatesse vastavalt kasutaja tasemele (n „juht“, „töötaja“, „klient“),

millega kaasneb juurdepääs teatud tegevustele ja andmetele. Pakette ja kasutajate

9

litsentse saab soovi korral alati juurde osta. Tarkvara hind kujuneb paketi hinnast ja

hinnast vastavalt kasutaja arvule.

Teatud rakenduste puhul on alternatiiviks ostmisele litsentsi rentimine. Litsentsi saab

rentida teatud perioodiks ning mõnel juhul kaasneb sellise litsentsiga ka hooldus- ja

tugiteenus. Kasutusluba tähendab, et tarkvara, mida kasutada tahetakse, ei asu kohapeal

ja mida seetõttu nimetatakse OnDemand (ehk nõudmisel ehk nn pilveteenus) tarkvaraks

– sisaldab SAP Business ByDesign™ ja SAP Customer Relationship Management

(SAP CRM) OnDemand lahendusi. (Licensing... 2010)

Et teada, milliseid litsentse vajatakse, tuleb kõigepealt valida oma tegevusvaldkonnas

kesksed komponendid ning leida optimaalseim organisatsiooni tegevustest lähtuv

kasutusviis (Tammeraja 2009b). Tehnilised nõuded SAPi rakenduste käivitamiseks

sõltuvad andmete mahust, kas tarkvara asub kohapeal või renditakse ja muudest

asjaoludest igal üksikul juhul. Lisaks partneriga konsulteerimisele pakub SAP

ettevõtetele oma vajaduste hindamiseks ka interaktiivset tööriista SAP Quick Sizer´it

(Hardware... 2009). Miinimumnõuded SAPi installeerimiseks Windows süsteemis leiab

näiteks internetist aadressilt: http://wiki.sdn.sap.com/wiki/display/EP/Hardware+and

+Software+requirements+for+Installing+Portal.

2.2. SAPi rakendused Eestis

2001. aastal oli Eesti Haigekassa üks esimesi, kes Eestis ja Baltimaades SAPi kasutama

hakkas – tänaseks on kõik põhiprotsessid üle viidud SAPile (ERP, BI, PI, CRM)

(Eesti... 2008). 2008. aastal käivitus SAPi tehnoloogial põhineva digiretsepti projekt,

mis tänaseks on töös olnud üle 2 aasta; käesoleva aasta lõpuks lubatakse ka

testimisfaasis järelvalvemooduli rakendumist (Teder 2012). 2004-2007 järgnes Tallinna

linna finantsjuhtimise infosüsteemi (FIS) projekt ja käimas on Rahandusministeeriumi

tugiteenuste tsentraliseerimise (TUTSE) projekt 2010-2013 (Lepp 2010).

TUTSE projekti raames on tänaseks kasutusele võetud veebipõhised IT-süsteemid, mis

kiirendavad infovahetust asutuste ja kesksete arvestusüksuste vahel. E-arvete teenust

kasutab 61 asutust ja veebist reaalajas kättesaadavaid aruandeid 113 asutust. Järgnevate

10

tegevustena viiakse lõpule finants-, personali- ja palgaarvestuse standardiseerimine ning

sellega seotud SAP tarkvara lahenduse uuendamine. Samuti on kavas käivitada

riigitöötajate iseteenindusportaal (Ministeeriumide... 2012).

2009. aastal alustas Eesti Pank eurole ülemineku ettevalmistuste raames nelja aasta

pikkuse projektiga SAP finantstarkvaraplatvormi juurutamiseks (Helmes... 2009).

Samal aastal sõlmisid Elion Ettevõtted AS ja SAP AG lepingu täisfunktsionaalse

kommunikatsioonilahenduse SAP BCM (Business Communications Management)

pakkumiseks renditeenusena, mis võimaldab katta kogu ettevõtte sidevajaduse alustades

kõnekeskusest ja lõpetades palju ringi liikuvate töötajatega vajadustega (Allikas: Elion

Eesti AS koduleht). Sellist tarkvarapõhist infotelefoni lahendust kasutab näiteks Eesti

Töötukassa kõnekeskus, kus vastatakse töötukassa infotelefonile 15501 (Töötukassa...

2010).

2010. aastal Rahandusministeeriumi korraldatud tehnilise eurole ülemineku hanke võitis

taaskord SAP AG (Rand 2010). 2011. aastal juurutas Swedbank AS tegevuspõhise

kuluarvestuse lahenduse SAP Profitability and Cost Management (PCM), mis aitab

Swedbanki juhtidel vastu võtta otsuseid Baltimaade toodete ja tegevuste kasumlikkuse

ja kulukuse põhjal (Proekspert aitas... 2011). SAP AG märgib oma internetis avaldatud

aastaraamatutes klientidena ka selliseid ettevõtteid nagu Eesti Gaas ja Kesko Eesti AS.

Veel võib leida viiteid, et SAPi kasutavad näiteks ka Stora Enso AS, Rimi Food AS,

Ferrometal Baltic OÜ ja Ergo Kindlustuse AS.

Eelnimetatud ettevõtete näol on tegemist suurte rahvusvaheliste firmadega. Kui paljudes

Eesti ettevõtetes on rakendunud 2010. aastal turule jõudnud väike- ja keskmise

suurusega ettevõtetele mõeldud SAP All-in-One, töö autor internetist vastavaid andmeid

ei leidnud. Aasta enne All-In-One´i turule tulekut oli SAPi osakaal vaid 2% keskmise

suurusega ettevõtetes kasutatavatest tarkvaradest (vt joonis 3). Ülekaal oli

raamatupidamistarkvaradel (SAF, Hansa, Taavi, Merit) ning majandustarkvaradel nagu

Dynamics ja Scala. 2011. aastal oli Eestis juurutatud üle 400 Dynamics (NAV ja AX)

lahenduse (Allikas: Microsoft Estonia). Autori arvates on Microsoft´i edul vähemalt

kolm ilmselget põhjust: (1) varasem turuletulek, (2) rohkem reklaami, (3) tuttav

Microsoft´i töökeskkond.

11

Joonis 3. Majandustarkvarad Eesti ettevõtetes käibega üle 50 miljoni krooni ja töötajate

arvuga üle 10. (Allikas: Turuuuring, Microsoft Eesti, 2009)

Ei saa muidugi öelda, et SAP turu hõivamiseks pingutusi ei teeks – 2011 lansseeriti

eestikeelne tarkvarakulude kalkulaator, mis võimaldab panna tasuta ja kiirelt kokku

konkreetsele ettevõttele sobiv IT-pakett (Kann 2011). SAP on Eesti riigiametites endale

koha kindlustanud, kuid tundub just SAP All-In-One´i müügitöö seisab SAPi partneritel

veel ees.

2.3. SAPi poolt ja vastu

Pärast Eesti liitumist eurotsooniga, on SAPi juurutamine olnud ladusa

infotehnoloogilise integreerumise mõttes kohati möödapääsmatu. Näiteks kui Euroopa

Liidu ülejäänud keskpankades on majandusarvestuse süsteemina kasutusel SAP, siis on

üsna loogiline samm ka Eesti Pangal ühineda infosüsteemiga, mis tagab omavahelise

andmete vahetamise probleemideta (Helmes... 2009). Kui eeldada, et riiklik hange tagab

hinna ja kvaliteedi parima suhte, siis SAPi järjestikused hankevõidud peaksid rääkima

enda eest. Samas esimene võit on viinud järjest uutele võitudele, kuna uutelt

12

rakendustelt oodatakse ühilduvust juba rakendunud süsteemidega. Ka investeerimisguru

Warren Buffett on kinnitanud, et suurele ettevõttele on IT teenuse pakkuja välja

vahetamine väga kulukas ja seotuks jäädakse pikemaks ajaks (Janson 2012).

Teemakohastes kommentaarides internetis on SAPile eelkõige ette heidetud liigset

keerukust. SAPi akronüümile antud selliseid humoorikaid tõlgendusi nagu “Shut up

And Pay” (ingl. k. ole vait ja maksa), “System Against People” (ingl. k. süsteem

inimeste vastu) ja “Slow And Painful” (ingl. k. aeglane ja piinarikas) (Riik ostab…

2012). SAP Eesti esinduse juhataja Tiit Parts pareerib küllalt veenvalt: „Kui protsessid

elus, mida tahetakse tarkvaraga juhtida, on keerukad, siis tarkvara peab vastama nende

protsesside keerukusele. Seega tarkvara toimimise keerukuse kirjutab ette elu, mitte

vastupidi“  (Parts 2012). Süsteemi keerukus oleneb: (1) tegevusvaldkonnast, (2)

tehingute mahust ja (3) tehingute keerukusest. Lisas 1 on näha, kuidas näeb välja SAPi

kasutajamenüü autori töökohal.

Teine levinud etteheide on, et SAP on kallis. Iga majandustarkvara on siiski loodud

selleks, et protsesside läbipaistvust suurendades ja organisatsiooni haldusvõimekust

tõstes saavutada kulude kokkuhoid. Kui tarkvarale tehtud kulutused tunduvadki

ehmatavalt suured – n Politsei- ja Piirivalveametile läks SAP maksma ligikaudu 1,7

miljonit eurot (Riik ostab… 2012) – tuleks vaadata, millist kokkuhoidu on tänu SAPile

saavutatud ja mitte vähem tähtis, mis on selle tagajärjel muutunud kas paremaks,

kiiremaks või lihtsamaks. Tarkvarast saadava kasu ümber arvestamine rahasse on pisut

subjektiivne: Kuidas mõõta rahas teenuse kvaliteeti või õigeid juhtimisotsuseid? Siiski

on teatud indikaatorite nagu aeg, tööjõud jms põhjal seda võimalik teha. Näiteks langes

Eesti Haigekassa kulude osakaal kõigist riikliku tervishoiusüsteemi kuludest 5 aastaga

1,7%-lt 0,9%-le (Eesti... 2008). Majandustarkvara spetsialist Margus Tammeraja

(2009b) julgeb koguni kinnitada, et rajades oma majandusinfosüsteemi SAPile

vabanetakse suure tõenäosusega igaveseks vajadusest majandustarkvara vahetada.

Ja ikkagi, miks SAP kui majandustarkvara turul on teisigi pakkujaid? Püüdes leida

vastust erinevatest IT-alastest foorumitest ja artiklitest jäi kõlama, et tarkvara

funktsionaalsust tuleb hinnata iga üksiku ettevõtte eesmärkidest ja vajadustest lähtuvalt.

Kõik kokku – hind, turvalisus, lisamoodulite võimalus, kasutajamugavus, tugiteenuse

13

kvaliteet, arenguperspektiivid jne – määrab lõpuks, mida hankida. Seega mitte iga

väikeettevõte ei vaja kindlasti tingimata SAPi, samas kui suurele rahvusvahelisele

ettevõttele ei pruugi sobida midagi muud peale SAPi. Maailmas hoiab turuliidri kohta

kindlalt enda käes just SAP (vt tabel 1). Parimad müüginäitajad ei pruugi olla otseses

korrelatsioonis tarkvara omadustega, kuid mingid objektiivsed näitajad selle edu taga

kindlasti on. Näiteks Swedbanki hanke käigus otsustasid töötajad, et SAP on

konkurendiga võrreldes mugavam kasutada ja mitmetes tegevustes funktsionaalsem

(Proekspert aitas... 2011).

Tabel 1. Majandustarkvara pakkujate aastane kogutulu ja turuosa jagunemine 2010-2011 (Allikas: Gartner – IT uuringute ettevõte)

ettevõte 2011 kasum 2011 turuosa %

2010 kasum 2010 turuosa %

2010-2011 kasv (%)

Kuna SAPi tegevus on aastakümneid olnud seotud Eesti ettevõtteist suurusjärkudes

suuremate firmade andmemahtude ja kasutajate arvuga, siis tehnilises toimetulekus

justkui kahelda ei oleks põhjust. Ometi on võimalik leida uudiseid ootamatutest

juhtumitest SAPiga. Näiteks kui tarkvara maksis Politsei- ja Piirivalveametis  töötasu

inimestele, kes seda tegelikult saama ei pidanud (Anvelt 2010). Või kui

kellakeeramisest eksitatud süsteem jättis Rimi toidupoodidesse värske kauba tarnimata

(Pikalev 2011). Helsingi linnal jäi SAP tarkvara tõrke tõttu väljastamata ligi 300 000

arvet, mistõttu linnale ei laekunud õigel ajal tulu (Riik ostab... 2012). Ka kõige

detailsemad süsteemid, nagu näha, ei ole absoluutselt eksimatud.

14

KOKKUVÕTE

Me elame ajal, mil kõik käib väga kiiresti. Majandustarkvara arengus on tänaseks jõutud

seisu, kus midagi uut sünnib vaat et iga kuu – täienevad nii andmeside-, analüüsi- kui

kommunikatsioonivõimalused. Ettevõtete ellujäämine sõltub otseselt võimest olukorda

operatiivselt ja õigesti hinnata. Kui ettevõtte, sh ka väikeettevõtte tegevus seisneb

mõnes omapärases teenindus- või äriprotsessis, mille puhul standardsest

raamatupidamistarkvarast ei piisa, tuleb rakendada majandustarkvara.

Võimalusi sobiva majandustarkvara valikuks on palju. SAP AG on küll suurim pakkuja

selles valdkonnas, mis aga ei tähenda, et igal juhtumil ainuõige valik. Valikul peab

lähtuma vajadustest – kas spetsiaalse erivajaduste alusel loodud rakendus, pakett-

tarkvara või tarkvara teenusena (ingl k SaaS – software as a service). Valiku tegemisse

on soovitav kaasata spetsialiste, kelle pädevuses on ettevõtte protsesside põhjal hinnata,

milline tarkvara on sobivaim. Ka soetamise järgselt võib vaja olla nii korduv testimine,

tugiteenus kui edaspidine täiustamine. SAP AG tooteid pakuvad Eestis viis

litsentseeritud partnerit.

SAP AG on oma arendustegevusega ressursijuhtimise ja analüüsi valdkonnas kindlasti

liider. On positiivne, et ka Eestis on võimalik soetada majandustarkvara, mille

funktsionaalsus on muljetavaldav. Samas on turul teisigi pakkujaid ja valiku tegemine ei

ole kindlasti lihtne. Rahaliselt rohkem piiratud ettevõttel on hea võimalus hinnata oma

vajadusi SAPi tarkvarakulude kalkulaatori abil. Võib selguda, et SAPi toodete hulgas on

midagi just teie jaoks ja see tasub ära – mitte küll kohe täna, kuid aja jooksul aina enam.

15

VIIDATUD ALLIKAD

 

1. Anvelt, K. 2010. Tarkvara mängis politsei üle. – Eesti Päevaleht, 07.10.2010.

[http://www.epl.ee/news/eesti/tarkvara-mangis-politsei-ule.d?id=51284154]

31.10.12

2. Eesti Haigekassa. SAP AG, 2008.

[http://www.sap.com/estonia/about/pdf/SAP_ EH_EST.pdf] 27.10.12

3. Helmes juurutab Eesti Pangas uue SAP finantstarkvara. 3DNews.ee, 15.09.2009.

[http://www.3dnews.ee/est/EENews/SAP_15_09_2009] 27.10.12

4. Hofmann, T. 2009. Hardware and Software requirements for Installing Portal –

SAP Community Network, 13.02.2009.

[http://wiki.sdn.sap.com/wiki/display/EP/

Hardware+and+Software+requirements+for+Installing+Portal] 27.10.12

5. Janson, N. 2012. Kes võidavad tarkvaraturu arengutest? – LHV finantsportaal,

20.01.2012.

[http://lhv.delfi.ee/forum/invest/127917] 31.10.12

6. Kann, L. 2011. SAP lõi esimese eestikeelse tarkvarakulude kalkulaatori – Äripäeva

veebileht Raamatupidaja.ee, 20.09.2011.

[http://www.raamatupidaja.ee/article/2011/9/20/

sap_loi_eestikeelse_tarkvarakulude_kalkulaatori] 29.10.12

7. Lankheim, J. 2012. Free Software Detects Major Fraud.– SAP.info veebileht,

06.08.2012.

[http://en.sap.info/bi-ondemand-cloud-businessobjects-ipad/77559/2] 29.10.12

8. Lepp, M. 2010. Ülevaade kahest SAP tarkvara lahendusest Tallinnas ja Eesti riigis.

– Rahandusministeerium, www.tud.ttu.ee, 24.11.2010.

16

9. Licensing SAP Products: A Guide for Buyers. SAP AG, 2010.

[http://www.sap.com/buy-now/index.epx] 30.10.12

10. McIlvaine, H. 2012. 5 Key Facts about Visual Intelligence. – SAP.info veebileht,

21.08.2012.

[http://en.sap.info/visual-intelligence-bi-leroux-explorer-businessobjects/78204]

27.10.12

11. Ministeeriumide tugiteenuste koondamise projekt on edukas. Eesti.info veebileht,

21.05.2012

[http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1353441] 31.10.12

12. Nagel-Martin, I. 2012. Bright Prospects for Partners. – SAP.info veebileht,

26.10.2012.

[http://en.sap.info/bright-prospects-for-partners/82011] 29.10.12

13. Neudorf, R. 2009. Tiit Parts - iseõppinud tarkvaraspets. – Arvutimaailm 5/09,

14.10.2009.

[http://www.am.ee/node/777] 27.10.12

14. Padu, M. 2010. Pilvetehnoloogia annab ettevõtte IT-le tiivad. – Hea Eesti Idee

veebileht, 9.11.2010.

[http://hei.eas.ee/index.php?

option=com_content&view=article&id=968:pilvetehnoloogia-annab-ettevotte-it-le-

tiivad&catid=88:2010-november] 26.10.12

15. Parts, T. 2012. Õiendus loo „Riik ostab miljoni euroga portaali” juurde. – Eesti

Ekspress, 11.06.2012.

[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/oiendus-loo-riik-ostab-

miljoni-euroga-portaali-juurde.d?id=64525422] 30.10.12

16. Pikalev, J. 2011. Valus õppetund: Rimi tarneprobleemil mõistlik seletus. –

Äripäeva veebileht Logistikauudised., 30.03.2011.

[http://logistikauudised.net/article/2011/3/30/valus-oppetund-rimi-tarneprobleemil-

moistlik-seletus] 31.10.12

17. Proekspert aitas muuta Swedbanki ärianalüüsi täpseks ja kiireks. Proekspert AS,

2011.

[http://www.businessobjects.ee/assets/edulood/DigiProeks pertCSSwedbank-1.pdf]

29.20.12.

17

18. Ridala, M. 2009. Arvutimaailmale IT sektori ekspordimootorid. – Pilveraal.ee,

02.03.2009.

[http://www.pilveraal.ee/2009/03/arvutimaailmale-it-sektori.html] 01.11.12

19. Riik ostab miljoni euroga portaali. Eesti Ekspress, 07.06.2012.

[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/riik-ostab-miljoni-euroga-

portaali.d?id=64504920] 30.10.12

20. Roth, A. 2012. Top 5 Apps for the Cloud. – SAP.info veebileht, 24.09.2012.   

[http://en.sap.info/top-5-apps-for-the-cloud/80327/2] 29.10.12

21. SAP NetWeaver 2004. SAP Community Network, 27.09.2007.

[http://scn.sap.com/docs/DOC-8490] 29.10.12

22. SAP tegi Eestile lokaliseeritud tarkvara. Arvutimaailm, 18.03.2010.

[http://www.am.ee/node/1201] 27.10.12

23. SAP tutvustab uut tarkvara Balti turul. Äripäeva online uudised, 29.09.2005.

[http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=190463&leht_id=

3319] 27.10.12

24. Soots, S. 2012. SAP AG tegi kasumi- ja käiberekordi. – BattleIT.eu, 25.01.2012

[http://www.battleit.eu/sap-ag-tegi-kasumi-ja-kaiberekordi/] 29.10.12

25. Tammeraja, M. 2009a. Kogu tõde ERP-st – www.tammeraja.ee, september 2009.

[http://www.tammeraja.ee/artikkel_1.html] 27.10.12

26. Tammeraja, M. 2009b. SAP - majandusinfosüsteem koos äriprotsesside know-

how'ga – www.tammeraja.ee, mai 2009.

[http://www.tammeraja.ee/artikkel_2.html] 27.10.12

26. Teder, M. 2012. Miks ei tööta digiretsept ikka veel täies mahus? – Tarbija24.ee,

13.09.2012.

[http://www.tarbija24.ee/971740/miks-ei-toota-digiretsept-ikka-veel-taies-mahus/]

28.10.12

27. Töötukassa kõnekeskusel 15501 täitus esimene tegevusaasta. Eesti Töötukassa,

2010 aasta uudiste arhiiv.

[http://www.tootukassa.ee/index. php?id=4147] 29.10.12

18

Lisa 1. SAP Easy Access menüü

SAP Easy Access'i kasutajamenüü (User menu) on kasutaja-spetsiifiline sisenemispunkt

SAPsüsteemi. Kasutajamenüü sisaldab ainult neid komponente – operatsioonid,

aruanded ja veebiaadressid - mida kasutaja kasutab oma igapäevases töös. Tüüpiline

kasutajamenüü R/3 versioonis 2.4 süsteemis näeb välja järgmine:

19

Lisa 2. SAP BusinessObjects BI OnDemand

20