Tallinna Pedagoogiline Seminar

Praktikamapp

Sirle Liiv-Kose

LÕ 11

Tallinn 2010

Liivaku lasteaed

Liivaku lasteaed saab detsembris 40. aastaseks.

Lasteaia nimekirjas on hetkel 243 last. Töötajaid on majas 45, nende seas direktor Ene Ritso ja õppeala - juhataja Karin Mägi.

Selle lasteaia eripära seisneb rahvakultuuri edendamises. Muusikaõpetaja Sirje Jõeleht on saanud Haridusministeeriumilt aukirja ja tiitli „Aasta õpetaja 2009“. Majas on oma muuseum, kuhu kogutakse vana aja esemeid. Lasteaed korraldab Mustamäe lasteaedade laulupidu. Selle aasta teema on „Notku, notku noelakene“ ja dirigendiks on Raul Talmar. Suur koostöö on Leigaritega. Korraldatakse korra kuus kinoõhtuid ja ka külas käib teater.

Selle aasta teemaks on „Loodus“. Kuu kaupa on eraldi teemad: näiteks detsembrikuu on kuusekuu.

Positiivne õhkkond ja meeldiv vastuvõtt õppealajuhataja poolt tegid olemise pingevabaks. Tundus väga ühtehoidev kollektiiv. Tuumik seltskond on käinud koos „Presidendi matkal“ suusatamas.

Saime pealt vaadata 6-7 aastaste laste muusika tegevust. Tore oli vaadata kuidas rühmaõpetaja liikus ja laulis koos lastega. Õpetaja kasutas klaverit, makki ja taldrikuid abivahenditena. Saime ka ise „jalga keerutada“.

Lisaks nägime kahte sõimerühma muusika tegevust. Kohe oli näha , et väikeste lastega kulub õpetajal energiat rohkem. Õpetaja kasutas abivahenditena kannelt, parmupilli (mille kohta üks väike poiss ütles „putukapill“), makki ja ksülofoni. Märkasin, et üks väike poiss ei teinud alguses kaasa, istus vaikselt toolil või hoidis rühmaõpetaja ligi. Teises grupis oli ühel lapsel ema ka kaasas. Tundus, et alles harjuvad lasteaiaga. Sellegipoolest keegi ei nutnud ja nad jälgisid andunult õpetajat. Õpetaja lähtus väga laste soovidest ja ideedest. Tund sündis just „siin ja praegu“.

Küsisin õpetajalt: „Kas see on Teie soov, et rühmaõpetaja kaasa teeb?“

Õpetaja vastus: „Minu arvates see on iseenesest mõistetav, et kui sa oled õpetaja, siis sa teed kaasa.“

Tuule lasteaed

Lasteaed on 30.a.

Lasteaias on 9 rühma, millest 3 on sõimerühmad ja 6 aiarühmad.

Omapärane oli see, et iga rühma nimi sisaldas sõna „tuul“ ( näiteks tuulelohe). Majas on arvutiklass, mida vajadusel kasutada saab. Seal on puutetundlik tahvel.

Õppealajuhataja arvamusel on nende eripäraks keskkonna suund. Direktori arvates jällegi mitmekesisus.

Direktori sõnutsi on nad leidnud iga õpetaja tugevuse ja too õpetaja koolitab siis teised välja.

Saime vaadelda muusika tegevust kõige pisematele. Peale laulu ja kehapilli oli kasutatud makki, klaverit ja väikeseid käepille (pisikesed pudelid, terad sees). Minu arvates polnud tegevused omavahel seotud.

Meie kokkupuude lastega jäi põgusaks.

Küsisin direktorilt: “Kas koostöö lastevanematega sujub?“

Direktor vastas: „Üldiselt jah, vaid mõned üksikud piprad seal hulgas.“

Õhkkond oli seal kuidagi jäik.

Lasteaed Kikas

Lasteaed on üle 40 a vana.

Lasteaias on kokku 11 rühma. Kolm sõimerühma ja kaheksa aiarühma.

Meid jagati paari kaupa rühmadesse . Saime vaadelda 6 – 7 a. matemaatika tegevust. Lapsed olid jagatud laudkondadesse. Kokku kolm laudkonda. Iga praktikant sai istuda ühe laudkonna juurde. Selles lauas, kus mina istusin, oli rühma kõige kiirem ja terasem poiss. Tema vastas istus vaikne poiss, kes ootas kuni too kiire vend ülesande ära lahendab ja siis tegi tema pealt. Ma läksin siis vaikse poisi juurde ja lugesin talle veelkord ülesande ette, mida õpetaja oli rüma ees juba paar korda teinud. Siis hakkas poiss oma pead kasutama ja lõpetas ülesande iseseisvalt. Ma kiitsin teda. Pärast õues selgus, et too poiss mängib meelsamini tüdrukutega vaikseid mänge. Üldine õhkkond rühmas oli positiivne. Õpetaja arvas, et see on osalt seotud ka sellega, et enamus lastest kasvavad „terves peres“. Enne muusika tegevust mängisid lapsed sõnamängu, kus iga järgmine pidi ütlema eelmise sõna viimase tähega uue sõna ja samas häälima sõna, mida eelmine pakkus. See oli neile veel päris keeruline, võib-olla segas neid ka meie juures olek. Muusikategevus tuletas meelde aja, kui ma veel ise lasteaias käisin. Eriti siis kui lapsed marssima hakkasid. Õpetaja rääkis lastega nii kenasti. Rühmaõpetaja kaasa ei teinud, kuigi, kui oli paaristants jäi üks poiss toolile istuma.

Lasteaia õueala oli väike.

Kannikese lasteaed

Lasteaed saab märtsis 45 a.

Lasteaias on 6 rühma, kõik tasandusrühmad. Iga rühma juures töötab logopeed. Rühmas on 15 last. Hoitakse väga kokku oma rühmaga. Enamus rühmadest on kahe toaga. Lisaks logopeedi tuba. Lasteaias toimuvad septembrikuus uuringud laste oskustest, teadmistest.

Lasteaed tähistas leivapäeva. Rühmad kogunesid saali ja üks õpetajatest näitas pilte ja rääkis, millest leiba tehakse ja võrdles kuidas leiba tehti vanasti ja mis tänapäeval teisiti on. Lõpuks said kõik lapsed väikese ampsu ahjusooja leiba maitsta. Õhkkond oli kergelt pingeline. Samas oli see ju ka loogiline, arvestades, et rühmades on erivajadusega lapsed.

Sain pealt vaadata logopeedi tundi. Poiss käis lasteaia viimases rühmas ja oli saanud juba koolipikenduse. Kaks aastat tagasi, kui ta Kannikese lasteaeda tuli, siis ta veel ei häälinud. Täna ta juba veidi räägib, ometi võõral inimesel on temast väga keeruline aru saada. Peale kõne puudulikkuse on tal ka autistlikke jooni, mistõttu on laste omavaheline suhtlus rühmas üsna raske.

Rühmatöö näituse tarvis.

Kadaka lasteaed

Kadaka lasteaed on 43 aastat vana. Kadaka lasteaias on segarühmad – nii eestlased kui venelased. Lasteaias on 11 rühma, neist 3 sõimerühma, 7 aiarühma ja 1 tasandusrühm. Tasandusrühm on teisisõnu keelekümblusrühm. Seal on nimekirjas 14 last.

Tasandusrühmas töötab lisaks õpetajatele ja õpetaja abile logopeed Valentina Vint. Ta pälvis „Aasta õpetaja“ tiitli käesoleval aastal. Tema tekstidega ilmus vene lastele uus aabits üle pika aja. Siiamaani kasutati 1965 a. Leningradis ilmunud aabitsat.

Lasteaias on 46 töötajat ja õpetajate koormus on tänu „masule“ 1,75 kohta. Oli positiivne vaadata kuidas direktor ja õppealajuhataja teineteisest lugu pidasid ja üksteisega arvestades teineteist täiendasid. Ka oli tore siiras ülestunnistus, et nad alles õpivad rakendama mängulist õpet.

Õpetajad ise on koostanud ja täiendavad õpetajaid abistavaid mappe. Need seisavad õppealajuhataja toas ja on igale õpetajale vajadusel kättesaadavad.

Lasteaed pälvis ka tunnustuse kui „Paremini juhitud lasteaed 2010“.

Õueala on suur. Seal asub suurim liiklusväljak/liikumisväljak Eestis. Vahvalt oli hoov sektsioonideks jagatud, küll hekiga piiratud ja muu haljastusega. Hetkel lasteaed kaardistab oma õueala, iga rühm oma territooriumi.

Õue minnes märkasin, et õpetajad olid koos oma rühma lastega, mitte ei lobisenud pundis teiste õpetajatega. Tutvumispraktika jooksul oli torkas see kohe silma, sest siiamaani olin muud näinud.

Lasteaial on oma maskotid Helmi ja Joosep.

Kõige vahvam kööginurk!

Mahtra lasteaed

Lasteaias on kokku 12 rühma: 6 eestikeelset, 4 venekeelset ja 2 keelekümblus rühma.

Lasteaia eesmärgiks on mitmekülgne areng. Olulisimad suunad on: tervislikud eluviisid, sõnavara oskused ja loovusained. Mängides targemaks!

Kasutatakse palju õuesõpet.

Lasteaia väärtused on: koostöö, hoolivus, avatus ja usaldus.

Koostöö lastevanematega on suur. Ühistööna on plaanis valmistada lapitekk, mille teemad on „Kodulinn Tallinn“ ja „Kultuuripealinn 2011“.

Saime vaadelda koolieelse rühma tegevust, kus põhiteemaks oli tervis. Tund oli venekeelne. Olulisel kohal olid distsipliin ja rividrill. Parim töövahend oli nööbivaip, millel lapsed paljajalu kõndisid, et masseerida jalalabasid. Tasakaalu harjutamiseks olid riisikotid pähe pandud. Väga meeldis põnev mäng pisikeste kotikestega, mille sees oli väike ese ja laps pidi kirjeldama ilma, et ta oleks vaadanud mis on koti sees. Vahva oli vaadata, kuidas luulesalmi saatel lapsed oma nägu, pead ja käsi – jalgu mudisid.

Kõige suurema küsimärgi jättis minusse üks õpetaja poolt loodud viis probleemi lahenduseks. Laual oli kandik, millele oli kirjutatud „Olen murelaps“. Kandikul oli kaks topsi, mõlemale oli kirjutatud üks lapse nimi. Topside taga seisis ingel ja tema taga klaaskuulid. Küsisin õppealajuhatajalt kommentaari. Ta palus rühmaõpetajal seletada. Rühmas pidavat olema kaks paha last, kes sõna ei kuula ja kui nad siiski kuulavad , saavad nad ühe klaaskuuli oma topsi. Mulle ikka ei anna rahu, kas selline silditamine on pedagoogilisest seisukohast põhjendatud?

Kõik lasteaia rühmad valmistasid ühe ruudu ja siis õmmeldi see üheks suureks vaibaks kokku.

Lasteaed Vesiroos

Lasteaed saab tuleval aastal 40. Aastaseks.

Lasteaias on 11 rühma: 1sobitusrühm, kus on 3 erivajadusega last, 2 sõimerühma ja 8 aiarühma.

Majas töötab 48 inimest, kelle seas on ka 2 erispetsialisti (tegevusterapeut ja logopeed).

Hetkel on lasteaia nimekirjas 236 last. Ühtlasi on Vesiroosi lasteaial linna pikim järjekord.

Lasteaia direktori sõnul on olulisel kohal koduloolisus. Ta on arvamusel, et lapsele piisab ühest integreeritud tegevusest päevas, et aega jääks ka vabamänguks ja kindlasti õues olemiseks. Tihedalt teeb maja personal koostööd, sest ega paberid ei tööta. Lisaks on Vesiroosi lasteaia personal direktoriga eesotsas agarad projektide kirjutajad (keskkonna projektid matkaradadele, projekt uus immigrantidele ja suurim projekt, mis ulatus üle riigipiiri – Comenius).

Saime vaadelda

muusikategevust 5-6 aastastele lastele. Tegevus oli väga seotud. Kõige pealt sõideti autoga linnast maale ja seal uudistati, mis see sügis siis õieti on. Kasutatud oli vahvaid vahendeid. Erksavärviliste kangatükkidega värviti sügist. Tore oli, et õpetaja mängis kitarri. Kui lastele kõlapulgad anti siis peale nendega mängimist prooviti neist tähti teha. Õpetaja arvamus oligi see, et muusikaga saab kõike õpetada.

Käpiknukkude puu

Lasteaed Pallipõnn

1995. aastast tegutseb lasteaed „Hea alguse“ tavade kohaselt. „Hea algus“ hakkas levima alternatiivina, tänaseks rakendavad seda metoodikat juba paljud lasteaiad.

Pallipõnn on Tallinna suurim lasteaed. Kokku 13 rühma.

Rühma tegevuskava luuakse koostöös personaliga. Nädala plaani tegemisel saavad lapsevanemad teemasid pakkuda.

Rühmades on tegevuskeskused. Ruumid on liigendatud ja keskused on märgistatud pildi või märgiga. Lapsele ei anta valmis teadmisi, vaid austatakse teda kui loovat mõtlejat.

Saime vaadelda väga hoogsat liikumistegevust 5 – 6 aastastele. Taustaks mängis tempokas makimuusika. Õpetaja pidas olulisimaks koormuse andmist lastele. Lisaks harjutati tasakaalu tera ja liivakottidega ja mängiti stepslikulli, mida mina esimest korda nägin. Liikumistunnid toimuvad lastele 2 korda nädalas.

Lasteaed Tibutare

Lasteaed töötab 8 – rühmalisena.

Lasteaial on oma kunstituba ja eraldi kunstiõpetaja. Aiarühmadel on korra nädalas tema juures kunstitegevus. Lisaks on eraldi muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja, kelle tegevusi me saime pealt vaadata. Väga positiivne atmosfäär valitses saalis tegevuse ajal, hea oli, et ruum oli suur.

Lisaks on majas üks väga tore ruum. Seal hoitakse kõiksugu mänge ja õppevahendeid, lisaks on seal puutetundlik tahvel, telekas ja arvuti. Arvan, et on hea mõte hoida õppematerjalid ühes ruumis, kust kõik neid vajadusel kasutada saavad. Sellisel juhul annab rühmaraha muudeks otstarveteks kasutada.

Lasteaiatasu sisaldab 100 krooni kunstitarvete raha, mille vald eraldi lasteaiale suunab ja lasteaed omakorda rühmakassasse annab.

Lasteaias jagati meid eraldi rühmadesse. Mina sattusin 4 aastaste sekka. Nende õpetaja oli kevadel lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari. Õpetaja etendas nukkudega lastele muinasjutu sellest, kuidas taat ja kõik teised naerist püüdsid maa seest välja tirida. Lapsed kuulasid tähelepanelikult. Pärast kleepisid kõik eelnevalt oma joonistatud naerile lehed külge.

Maja oli toreda planeeringuga. Igal rühmal oli oma terrass katusega, kus suure vihma korral saab siiski värske õhu käes viibida. Õpetaja sõnul käivad lapsed palju õues, mis on minu arust väga oluline.

Töövahendid peamiselt erivajadustega laste tarbeks.

Lapsed koos õpetajatega korjavad, kuivatavad ja koguvad maitseelamusi taimedest.