Teaduslik uurimistööUurimismeetodid

Eva Palk

Ainekava teemad

Uurimistöö olemus. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimus. Uurimistöö eesmärgid ja tunnused. Mõistete defineerimine.

Uurimistöös kasutatavad meetodid. Meetodite liigid ja valik.

Vt allikat: http://www.hot.ee/piretluik/tehnikaop/loeng.html

Teaduslik uurimistöö

Teadusliku uurimustöö tunnused on:

põhjalik ja süstemaatiline infootsing, teaduslike meetoditega kogutud andmed,

Mida analüüsitakse ja analüüsi tulemusena saadakse uus, põhjendatud teadmine

Teaduslik uurimistöö

Teadusliku uurimustöö ülesanded on:

1. Kirjeldamine;2. Võrdlemine; 3. Seletamine;4. Ennustamine.

Nõuded teaduslikule uurimistööle

originaalsus, tulemuste algupärasus, uudsus

1. objektiivsus e tõelevastavus – täpselt dokumenteeritud;

2. tõestatavus e verifitseeritavus 3. Kontrollitavus, korratavus;4. Täpsus, süsteemsus;5. Võib olla ümberlükatav

Ohud

uurimuse käiku ja katsetulemusi võib olla manipuleeritud, võltsitud, eiratud ja meelevaldselt tõlgendatud selleks, et saada soovitud tulemusi.

Teaduslik uurimistöö tunnused On püstitatud probleem ehk selgelt sõnastatud

eesmärk Probleemi lahendamiseks kasutatakse

teaduslikke meetodeid:1. Töötatakse läbi teemakohane kirjandus2. Kogutakse ise uusi andmeid teaduslike

andmekogumise meetoditega3. Kogutud andmeid analüüsitakse, selgitatakse,

põhjendatakse tulemusi ja 4. Saadakse vastus püstitatud probleemile5. Uurimistöös selguvad õpilase( autori) seisukohad,

järeldused ning ettepanekud seoses uuritud teemaga

NB! Referaadis need puuduvad

Teaduslik meetod

Uurimismeetodid

kirjeldavad uurimused - juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid;

korrelatiivsed uurimused (seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel);

eksperiment (aitab seletada mingit käitumist, nähtust).

Enamasti kombineeritakse erinevaid meetodeid

Teoreetilised uurimusedKvalitatiivsed uurimused ja

kvantitatiivsed uurimused

Kvalitatiivsed uurimismeetodid

Kvalitatiivne uurimismeetod, mis on oma olemuselt induktiivne ja uuriv,

arvudel mittepõhinev interpretatsioon ja tõlgendus uurimistulemustest.

Kvalitatiivsed uurimismeetodid

Uurimismaterjali kogumisel kasutatakse andmekogumismeetodeid:

osavõttev vaatlus, vaba intervjuu avatud küsimustega, rühmavestlus ja autobiograafiate analüüs, dokumentide analüüs, audiovisuaalseid andmeid, teksti- ja piltide analüüsi;

näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogia, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumi uuring.

saab teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata.

Kvantitatiivsed uurimismeetodid Kvantitatiivsete meetodite all mõeldakse

arvudes väljendatud uurimistulemuste tõlgendusi.

Eesmärk: saada võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objektide kohta;

Kvantitatiivsed uurimismeetodid

uurimismaterjali kogumine toimub meetodiga, mis võimaldab arvulist mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist:

Näiteks: struktureeritud ankeet, suletud

küsimustik, eksperiment, kaardistavad uurimused

järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal,

kasutades aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüsi.

Kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed meetodid

Näide Juhtumi uuring (case study)

Eksperiment

Eesmärk Avastamine, seletamine Seletusele kinnituse otsimine

Keskkond Loomulik või sellele võimalikult lähedane

Laboratoorne, kõiki tingimusi kontrolli all hoida üritav

Väljendusvorm Sõnaline Arvandmed ja nende statistiline esitlus

Andmete kogumisviis

Struktureerimata ja spontaanselt laekuv info

Hoolikalt kavandatud, struktureeritud andmekogumismeetodid

Teaduripoolne sekkumine

Nii vähe kui võimalik Tingimata vajalik

Kombineeritud uurimused

kui uurimuses kasutatakse erinevaid andmekogumisviise

kogutakse ja analüüsitakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid

Eesmärk: saada ülevaatlik pilt kogu uurimisalast

ei eeldata, et tulemused on sarnased saavutada objektiivsus – erinevalt

kogutud andmed peaksid üksteist kinnitama

Andmekogumise meetodid

Vaatlus Sihipärane objekti jälgimine faktide

kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Vaatlus on rajatud hüpoteesile ja

viiakse läbi varem koostatud kindla plaani alusel.

Enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda

Vaatlus

Teaduslik vaatlus toimub1. täpselt määratletud tingimustel2. süstemaatilisel ja objektiivsel viisil3. hoolika andmete registreerimisega.

Uurimismeetodid-vaatlus

Vaatluste klassifitseerimine vastavalt sellele, mil määral vaatleja sekkub vaatlusalusesse

situatsiooni1. VAATLEJA OSALUSE ALUSEL e.

osalusvaatlus( Vestlus võib olla vaatluse täienduseks,

registreeritakse intonatsioon, sõnakasutus, näoilme, osaletakse tegevuses.

2. VAATLEJA SEKKUMISETA Uuritakse ka näiteks inimesele

kuuluvaid esemeid, elukohta, tuba, loomingut, kirju jm

Uurimismeetodid-vaatlus

Laboratoorne vaatlus Naturalistlik vaatlus Kvantitatiivne vaatlus. Registreeriv.

Sisaldab üldarvu, sagedust, osakaalu. Keda, mida, millal, kus, kuidas?

Kvalitatiivne vaatlus- uuriv, avastav eesmärk

Miks? Kuidas? Mille pärast?

2 . ANDMETE REGISTREERIMISE ALUSEL

registreeritakse enam-vähem kõik toimuv täielikult (verbaalne üleskirjutus, video- või magnetofonisalvestus). Saadud narratiivi analüüsitakse hiljem vastavalt uuringu eesmärgile.

registreeritakse ainult käitumise teatud aspektid vastavalt huvialuse käitumise kategooriatele eelnevalt määratletud skaala alusel.

Seega enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda

Kui 2 vaatlejat vaatlevad samaaegselt sama käitumist, saame arvutada

vaatlejatevahelise reliaabluse - kuivõrd erinevate vaatlejate hinnangud sama asja kohta ühtivad.

Seda võib väljendada: vaatlustevahelise korrelatsioonina hea uuringu korral suurem kui 0.70; nõustumise protsendina (nõustumiste arv/kõigi võimaluste arv)X 100; hea uuringu korral tavaliselt suurem kui 85%.

Vaatlusmeetodi eelised

Kasulikud uuringu varases staadiumiskui pole muud võimalust huvialust käitumist

uurida (eetika!) paindlikud, odavad ökoloogiline valiidsus - uuritake

loomulikus olukorras toimuvat käitumist võimalus kontrollida laborieksperimentide

välist valiidsust

Vaatlusmeetodi puudused

pole kerge hinnata sündmustevahelisi seoseid

pole kerge korrata

Vaatlusmeetodi puudused Raske on säilitada objektiivsust (kirjeldavat

iseloomu; loomade vaatlusel võib probleemiks olla

antropomorfism): uurija eelarvamused, hoiakud, suhtumised

võivad mõjutada. Vaadeldavate reaktiivsus - kui inimene teab, et

teda vaadeldakse, võib ta käituda ebaloomulikult.

Selle vältimiseks võib teha varjatud vaatlust harjutada vaatlusaluseid olukorraga, et neid

vaadeldakse,

Vaatlusmeetodi puuduste vältimiseks:

võib teha varjatud vaatlust harjutada vaatlusaluseid olukorraga, et

neid vaadeldakse

teostada varjatud mõõtmisi (unobtrusive measures):

käitumise asemel uurida käitumise materiaalseid tagajärgi (näit. prügikastide sisu, kuulutusi, reklaame, konspekte, võistluste protokolle jne

Andmekogumise meetodid. Küsitlus

Küsitlused on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel.

Vastuste usaldusväärsus sõltub suurel määral küsimuse vormist. Seega tuleb alati vaadata sõnastuse võimalikku mõju vastustele.

Küsitlustulemuste esinduslikkus, nende vastavus kogu rühma seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja -protseduuride järgimise korral.

Andmekogumise meetodid Küsitlus

Valim peab olema esinduslik (representatiivne)ehk üldkogumit esindav ja piisavalt suur

Küsitletavate valik tuleb teha nii, et see peab esindama kogu rühma või populatsiooni

Suuline või kirjalik.(telefon, tänavaküsitlus, internet jm.)

Andmekogumise meetodid Küsitlus

Pikaajalised küsitlused, uuringud( longitudinal ehk LONGITUUD)

Lühiajalised Läbilõikelised ( näiteks erinevad

vanusegrupid jms) Trendi e. ennustuslikud

uurimused

Küsimustikud ehk ankeedid

Küsimustikud( ankeedid) on küsitluse läbiviimise üks metoodikaid.

Kasutatakse uuringus osalejate tunnete, mõtete, väärtushinnangute kogumiseks

Ei tohiks olla liiga pikk Täitmist mõjutab ka küsimustiku

väljanägemine Pilootküsimustik- kas küsimustik töötab

korralikult, kas vastajad tõlgendavad küsimusi sinuga sarnaselt, kui kaua võtab aega

Küsimustikud

Näiteks: rahulolu Hinnangute leht Näiteks: Hea 1-------2---------3---------4-------5 Halb Ilus 1-------2--------3----------4-------5 Inetu

Millist infot kogutakse küsimustiku abil?

Demograafilised ja taustaandmed (vanus, sugu, rahvus, amet, sotsiaalmajanduslik taust)

Käitumisharjumused (suitsetamise, arvuti kasutamise, TV vaatamise jms sagedus)

Hoiakud, uskumused, hinnangud ja arvamused

Teadmised (nt. pädevustesti abil) Kavatsused, soovid, sümpaatiad Näide_ http://www.juttas.edicypages.com/oppematerjalid-autori-

loodud/kusimustikankeet Vahend: http://www.ankeet.ee/ Juhend: http://stud.sisekaitse.ee/Shvea/Ankeet/index.html

Andmekogumismeetodid- intervjuu

Intervjuu eelised - kergem vastata, küsijal võimalus täpsustada/korrigeerida, mitteverbaalne info

Puudused - salvestamine, kvaliteet sõltub intervjueerijast, raske standardiseerida, võtab palju aega

Struktureeritud e. normatiivsed (rahva-loendus), poolstruktureeritud ja struktureerimata intervjuud

Ankeedi reliaablus ja valiidsus

Reliaablus (i.k. reliable, reliability) – usaldusväärsus. Näitab, kuivõrd täpselt (mõõtmisvigadeta) test/küsimustik mõõdab.

Valiidsus (i.k. validity) – tõepärasus. Näitab, kuivõrd meie test/küsimustik mõõdab just seda, mida ta väidetavasti peaks mõõtma ja mitte midagi muud.

Andmekogumise meetodid. Testid

Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, milles uuritakse ja mõõdetakse erinevaid võimeid, oskusi ja omadusi

Test koosneb küsimustest ja/ või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata, anda lahendus või valida õige vastus etteantud võimaluste hulgast.

Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.

Ei selgitata uusi seaduspärasusi

Andmekogumismeetodid. Testid

Testid võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse ja normi suhtes või selle isiku kuuluvust teatud kategooriasse.

Nt võimekus- ja isiksusetestid. Võrreldakse inimeste intelligentsi, üldist vaimset

võimekust (akadeemiline test) või määratakse kindlaks isiksuseomadusi.

Andmekogumismeetodid. Testid

Isiksusetestid: objektiivtestid, projektiivtestid,

küsimustikud ( n temperamendi ja isiksuse karakteristikud, suundumuste testid)

Erinevaid spetsialistidele mõeldud teste on üle 120

Kommertsiaalsed ja ise koostatud testid

Testi reliaablus

Testi reliaablus näitab, kuivõrd stabiilsed on testimise tulemused nii korduvkasutusel kui ka testi eri osade vahel.

Testiküsimused peavad olema koostatud nii, et nende lahendamine nõuab testitavalt ühtesid ja samu võimeid.

Testi ebausaldatavust näitab see, kui tulemused ei ole korduval testimisel ja analoogilise testiga testimisel stabiilsed, testi eri osade tulemused ei korreleeru.

Andmeanalüüsimeetod

Dokumentide kogumine, päevikute analüüs

On nii andmekogumise kui ka andmeanalüüsimeetod. Eesmärgiks võib olla väga erinevate kättesaadavate dokumentide/andmekandjate analüüs (õpilastööd, kirjad, käsikirjad, tööplaanid, protokollid, joonised/joonistused, fotod, helisalvestused, videolindid, arvutikettad jmt).

Korrelatiivsed uurimused

Nähtuste omavaheliste seoste uurimine. Korrelatsioon näitab, kui palju üks

suurus sisaldab infot mingi teise suuruse kohta ehk kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on.

Korrelatsioon ei näita põhjuslike seoseid.

Positiivne ja negatiivne korrelatsioon Sir Francis Calton- korrelatsiooni mõiste, seose

olemasolu kahe nähtuse vahel Karl Pearson- korrelatsioonikordaja ( r)-

näitab seose tugevust Väärtused -1 kuni +1. Seos puudub kui korrelatsioonikordaja on 0

Korrelatsioon

Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus sisaldab infot mingi teise suuruse kohta

Näiteks vanemate keskmine pikkus laste keskmise pikkuse kohta

Psühholoogias üks enam kasutatav uurimisvahend

Lugemuse ja õigekirja vaheline seosTundide külastatavus ja veerandi hinne

Õpilaste kehakaal ja 100 m jooksu tulemused õhutemperatuur ja suhtuminereformierakonda

Eksperimendid

Põhjuslike seoste leidmiseks. Kasutatakse laboriseadmeid. Mõjustused ja tulemused on

mõõdetavad, reaktsioonid registreeritavad. Juhised ja instruktsioonid, Korratavad

Eksperimendid

Eksperimendi käigus on võimalik täpselt teatud tegureid kontrollida ja teisi muuta.

Uuritakse muutuja toimet ekspermentaatorit huvitavale nähtusele. Seda nimetatakse sõltumatuks muutujaks.

Aset leidvat efekti või muutust nim sõltuvaks muutujaks.

Tulemused on mõõdetavad, registreeritavad Kontrollrühm, katserühm

Eksperimentide mudelid

Kontrollgrupi meetod ( A võrdlus B-ga) Näiteks A grupp e kontrollgrupp- Marta,

Andre, Ivari, Linda, Getter B grupp e uuritav grupp- Taago, Kersti,

Kevin, Kristiina, Eino Mõõtmine---------------Tulemus

Mõõtmine---------------Tulemus----------Tulemus

Mõjutamine Mõjutuse lõpp

Andmete analüüs

Statistilised meetodid Võrdlus varasemate töödega, andmetega

etaloniga ( sarnasused, erinevused) Süntees, seoste leidmine andmete vahelÜldistamise protsessis leitakse erinevate

nähtuste/mõtete/näitajate vahel ühiseid omadusi või jooni (olulisi seoseid).

Järeldused- olemasolevate andmete analüüsimisel saadakse uus tulemus (ühest või mitmest otsustusest/ eeldusest – saadakse uus otsustus ehk tuletis.

Eetika Probleeme, millega uurimistöös arvestada:

EETILISED PROBLEEMID Ethos kr. k. ‘komme’, ‘tava’ = lad. k. moralis,

tavaliselt ‘hea, õige’ või ‘kõlbeline TÜ Eetikakeskus

“... suunata Eesti ühiskonda reflekteerima normide, väärtuste ja õigluse küsimuste üle, korraldades avalikke loenguid, kohtumisi, seminare, diskussioone;”

http://www.ut.ee/eetikakeskus/index.php?est/lingid/60

http://www.eetika.ee/’.

Eetika

Üldiseim põhimõte sotsiaalteadustes: kohtle katsealust nii, nagu tahad, et sind koheldakse; -füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine; -konfidentsiaalsusnõue; -informeeritud nõusolek (informed consent). (mitte valetada- selle asemel võib jätta vahel siiski midagi

ütlemata, mis osavõtjate käitumist võib mõjustada; seega tuleb kaaluda eksperimendi õnnestumise riske ja osavõtja kahjustamise riske).

-loobumisõigus; -tagasiside ja ’debriefing

Eetika

Eetikakomiteed Eestis: Eesti Bioeetika Nõukogu Eesti Arstide Liidu eetikakomitee Tallinna Lastehaigla Eetikakomitee Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomitee Tartu Ülikooli Inimuuringute eetikakomitee Tallinna Meditsiiniuuringute eetikakomitee Eesti Geenivaramu eetikakomitee TÜ inimuuringute eetika komitee

http://www.med.ut.ee/teadus/eetikakomitee

Mõisted Kvantitatiivne uurimus kvalitatiivne uurimus Korrelatsioon, korrelatiivne uurimus Valim Fenomenoloogia Juhtumi uuring Longituuduuring Läbilõikeuuring Trendiuuring Pilootküsimustik Reliaablus Valiidsus

Mõisted

bibliograafia ehk kirjanduse nimestik – teaduslikes töödes raamatute, ajakirjade ja kirjutiste loend kõikide põhiandmetega (autor, materjali pealkiri, ilmumiskoht ja -aasta, kirjastus, kasutatud lk)

kasutatud kirjandus – loend kõikidest kasutatud avaldatud tekstidest tähestikulises järjekorras (tavaliselt autori perekonnanimede järgi)

kasutatud materjalid – hõlmab lisaks ilmunud kirjandusele ka dokumentide ja suuliste materjalide ning Internetiaadresside loendit

referaat – ümbersõnastatud kokkuvõtlik lühiülevaade, sisukokkuvõte ehk teiste autorite avaldatud seisukohtade oma sõnadega lühidalt edasi andma), ettekanne, esitus

refereerima – teose või artikli sisu lühidalt oma sõnadega esitama, selle mõtet muutmata ja omapoolseid seisukohti lisamata; ka ettekannet pidama

tsitaat – täpne, tähttäheline väljakirjutus mingist tekstist, mis esitatakse jutumärkides ja koos viitega autorile või allikale koos teose lehekülje numbriga

tsiteerima – tsitaadina esitama, osundama kellegi otsetekstile

valim – väljavõtukogum statistikas (näiteks küsitlusele vastanute arv, katsete/vaatluste arv)

viide – suunaja, osundaja teosele või muule algallikale, ka joonistele, lisadele, tabelitele tekstis. Algallikatele eristatakse joonealust, tekstisisest, tekstijärgset viitamist.

Kasutatud allikad

http://www.hot.ee/piretluik/tehnikaop/loeng.html http://www.htk.tlu.ee/kasve/Projektid/materjalid/

uurimismeetodid/KvantitatiivsedMeetodidStrateegiad Ankeetide, küsitluste koostamise vahend: http://www.ankeet.ee/ http://stud.sisekaitse.ee/Shvea/Ankeet/index.html Veebipõhine Google Docs http://kursusinternetikasutajale.blogspot.com/

2010/04/kusitluse-koostamine-google-formis.htmlhttp://pedja.edu.ee/~neeme/failid/uurimused/

Google_kysimustiku_koostamine.pdfhttp://www.tlu.ee/~kairio/failid/zoho.pdf