Upload
eesti-kaubandus-toeoestuskoda-estonian-chamber-of-commerce-and-industry
View
262
Download
5
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Alates augustist hakkab ilmuma Tiina Tšatšua etiketiveerg Innovatsioon | Innovatsiooniosakute programmist Kutseharidus | Haridusvalikute kaalukusest Seadusandlus | Oodatuim toetusmeetme määrus olemas | Töölepingu seaduse eelnõust | Õigusaktidest, mis on jõustunud või jõustumas Nr 12 • 17. juuni 2008 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja häälekandja, asutatud 1925. aastal
Citation preview
Seadusandlus | Oodatuim toetusmeetme määrus olemas
| Töölepingu seaduse eelnõust
| Õigusaktidest, mis on jõustunud või jõustumas
Kutseharidus | Haridusvalikute kaalukusest
Innovatsioon | Innovatsiooniosakute programmist
Täna lehes:Alates augustisthakkab ilmuma Tiina Tšatšua etiketiveerg
Eesti Kaubandus
Tööstuskoda
Iga liige loeb! www.koda.ee
Nr 12 • 17. juuni 2008 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja häälekandja, asutatud 1925. aastal
President Toomas Hendrik Ilves kohtus ettevõtjatega
Presidendi ja Kaubanduskoja juhatuse
traditsiooniline lõunasöök kulges inten-
siivses mõttevahetuses Eesti elu ja ma-
janduse ees seisvate probleemide üle.
Juttu oli nii riigisisestest kui ka rahvus-
vahelistest muutustest ja nende mõjust
majanduskeskkonnale.
Pikemalt peatuti innovatsiooni teemal.
Räägiti ka välispoliitika ja majanduse
seostest ning hariduskorralduse mõjust
ettevõtete käekäigule. Ühiselt püüti leida
võimalusi, kuidas Eesti majandusareng
kiiresti jätkuks, ning arutleti riigi võima-
like tegevuste ja vajalike otsuste üle.
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 20082 Tenniseturniir
Kaubanduskoja 12. Tenniseturniir
31. mail Pärnus toimunud tenniseturniiri
võitsid Jüri Vellerand (Universal Indus-
tries OÜ, pildil vasakul) ja Tiit Roben
(E.L.L. Kinnisvara AS, pildil paremal). Jüri
Vellerand on varem Kaubanduskoja ten-
niseturniiri võitnud juba kolmel korral.
Finaalkohtumises olid võitjad üle paarist
Rein Karolin (Mangelbert OÜ) ja Jane Õng
(Universal Industries OÜ). Kolmanda koha
saavutasid Andres Aarelaid (AA Arendus
OÜ) ja Indrek Mihhels (SP Navitas OÜ). Lo-
hutusturniiri auhind läks paarile Toomas
Kuuda (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ja
Katrin Mühls (E.L.L. Kinnisvara AS).
Osales 44 tenniseharrastajat Koja liikmes-
ettevõtteist. Paljud neist on osalenud
alates esimesest turniirist 1997. aastal.
Üritus läks igati korda – lausa uskumatult
kaunis ilm, tore seltskond ja nauditav
mäng rõõmustasid osalejaid ning pealt-
vaatajaid.
Kaubanduskoda tänab kõiki toetajaid ja koostööpartnereid:
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 2008 3Juhtkiri
Kõikidele Eesti ettevõtetele!
ea ettevõtja,
oleme läbi viimas ettevõtlus -
konkursse „Konkurentsivõime
Edetabel 2008“ ja „Ettevõtluse
Auhind 2008“. Soovime, et ka
Teie ettevõte edetabelite koos -
tamisel osaleks. Veel 22. juunini
saate täita lihtsa ankeedi, mil -
les küsime 8 majandusnäitajat
2 eelmise aasta kohta.
Elektrooniliselt täidetavad
ankeedid leiate aadressilt
www.ki.ee/konkurss2008. Sealt
leiate ka info konkursi metoo -
dika kohta, eelmiste aastate
tulemused ning firmad, kes sel
aastal juba edetabelis osalevad.
Konkurentsivõime edetabeli
raames koostame ettevõtete
üldise paremusjärjestuse ja
edetabelid 12 tegevusvaldkon-
nas. Selgitame välja ka konku -
rentsivõimelisima väike- ja
kesk ettevõtte.
Konkursi „Ettevõtluse Au -
hind 2008” tulemusena antak -
se välja 7 auhinda: Välisinvestor
2008, Innovaator 2008, Turis -
mi Uuendaja 2008, Eksportöör
2008, Tööstusettevõte 2008,
Aasta Areneja 2008 ning
peaauhind Ettevõtluse Auhind
2008.
Parimad kuulutatakse välja
ja neid autasustatakse 17. sep-
tembril Estonia kontserdisaalis
toimuval auhinnagalal. Tule-
mused avaldatakse samal ajal
ilmuvas väljaandes „Eesti pari-
mad ettevõtted 2008”.
Lisainfot küsige Kaubandus -
koja turundusosakonnast (Piret
Salmistu, tel 604 0060, e-post
Soovin kõikidele liikmetele
aktiivset osavõttu ning ilusat
suve!
Siim RaieKaubanduskoja peadirektor
HMida peaks üks ettevõtja jajuhataja tegema suvel:
1) Puhkama – sest vaidpuhanud peades tekivaduued ja innovaatilised mõt-ted.
2) Koguma teadmisi oma te -gevusala, maailma turun-dustrendide ja konku ren -tide kohta.
3) Tutvuma ELi toetusskee -midega – kui finantstur-gudel on kitsas käes, võibjust EASi ekspordi turun-dustoetuse programmistkasu olla.
4) Hoidma silma peal seadus -andlikel arengutel. KojaTeataja küll ei ilmu, kuidelektrooniliselt püüame liikmeid kursis hoida, sestiga suvi on toonud mõne et-tevõtlust oluliselt mõjuta -va initsiatiivi just puhkusteperioodil.
5) Tegema nimekirja olulis-test asjadest ja ette pane -kutest, mida pärast puh -kust ellu viima hakata.
6) Pidama meeles oma tööta-jaid ja tähtsamaid klientemõne meeleoluka üllatu -sega.
Siim RaiePeadirektor
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 20084 Teejuht
Sisukord kalender
KaubanduskodaEesti Kaubandus-Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: [email protected] www.koda.ee
Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid
Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad
Tel: 604 0081 • Kölni messid • Tel: 604 0082 • Stockholmi messid
Tel: 604 0082 • koostööpakkumised • raamatukogu
Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus
Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • liikmesuhted • Teataja • avalikud suhted • Tel: 604 0085
Raamatupidamine Tel: 604 0067
Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196
Kaubanduskoja Pärnu esindus Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989
Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757
Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950
Juhtkiri
Konkurentsivõime Edetabel 2008 3
Seadusandlus
Oodatuim toetusmeetme määrus on nuud olemas 5
Mis on saanud töölepingu seaduse eelnõust? 7
Seadusandjalt ettevõtjale: 8mis on jõustunud või jõustumas?
Kutseharidus
Noorte haridusvalikud muutuvad 9järjest kaalukamaiks
Innovatsioon
Innovatsiooniosakute programm aitab 11ettevõttes uuendusi ellu viia
Etikett
Augustikuust hakkab Teatajas ilmuma etiketiveerg 12
Rahvusvahelised üritused
Jõhvis arutleti tööjõu rände ja 13kultuuridevahelise suhtluse teemadel
Lääne-Balkani ärifoorumil julgustati 14sellesse regiooni investeerima
Koostööpakkumised • Riigihanketeated 19
Juubilarid 20
Uued liikmed 21
19. juuni Pärnu- ja Viljandimaa liikmete bowlingu-turniir
Keegliklubis PeronaBowling (Metsa 13a, Pärnu)
Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: [email protected]
19.–20. juuni Kingissepa ettevõtjate äridelegatsioon Jõhvis
Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: [email protected]
30. august Ärihooaja 2008/2009 avamine
Tallinna loomaaias
Moonika Kukk • Tel: 604 0060 • E-post: [email protected]
13.–16. sept Prantsuse äridelegatsioon Kaubanduskojas
Liina Pello • Tel: 604 0091 • E-post: [email protected]
16.–18. sept Ärivisiit Vilniusesse ja Kaunasesse
Viive Raid • Tel: 604 0080 • E-post: [email protected]
3.–7. nov Ärivisiit Valgevenesse
Viive Raid • Tel: 604 0080 • E-post: [email protected]
11.–14. nov Allhankemess Elmia Subcontractor Jönköpingis
Liis Liivoja • Tel: 604 0081 • E-post: [email protected]
20.–21. nov Ökoturismi valdkonna kontaktkohtumised Shanghais
Liis Liivoja • Tel: 604 0081 • E-post: [email protected]
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 2008 5Seadusandlus
agu muudeski toetusmeet-
mete määrustes, sätes-
tatakse ka selles toetuse
taotlemise tin gimused: toeta -
tavad tegevused, abikõlblikud
kulud, taotlejale ja taotlusele
esi tatavad nõuded, taotluse
menetlemise kord, toetuse väl-
jamaksmise tingimused ja toe-
tuse saaja kohustused ning
sihtasutuse õigused. Toetust
saab taotleda Ettevõtluse Aren-
damise Sihtasutuselt.
Tööstusettevõtja tehnoloo -
gia inves teeringu toetust võivad
taotleda nii VKEd kui ka suured
tööstusettevõtjatest äriühin-
gud. Peamine äriühingu eksis-
tentsi puudutav tingimus on
see, et taotleja või tema ema -
ettevõte peab olema oma põhi -
tegevusalal tegutsenud vähe -
malt 24 kuud. Ettevõtjad võivad
esitada ka ühistaotlusi.
Toetust on võimalik taotleda
kõikidele töötleva tööstuse tege-
vusvaldkonna projektidele, väl -
ja arvatud järgmistes valdkon -
dades:
• EÜ asutamislepingu lisas 1
loetletud põllumajandustoo -
dete esmane tootmine;
• kalandus ja vesiviljelus;
• laevaehitus;
• söe-, terase- ja sünteeskiu -
tööstus;
• tubaka- ja alkoholitööstus.
Kõik välistused tulenevad in-
vesteeringuteks ette nähtud re-
gionaalabi raamistikust, välja
arvatud tubaka- ja alkoholitöös-
tuse välistamine. Laevaehituse
alla ei lähe paadi-, jahi- jms ehi-
tus (täpsemalt on laevaehituse
mõiste defineeritud EK laeva -
ehituse riigiabi raamistikus
ELT C 317, 30.12.2003, kl 11).
Toetuse maksimaalne sum -
ma on 3 miljonit Eesti krooni
projekti kohta. Toetuse mini-
maalset summat ei ole kehtes-
tatud. Küll aga nähakse mää -
ruses ette, et projekti kogumak-
sumus ei või olla alla 1 miljoni
Eesti krooni.
Ühistaotluse esitanud taot leja
puhul on maksimaalne toetus-
summa 8 miljonit Eesti krooni
projekti kohta ning projekti
kogumaksumus ei või olla väik-
sem kui 2 miljonit Eesti krooni.
Toetuse finantseerimise piir-
määr on kuni 20% abikõlblikest
kuludest suure tööstusettevõtja
puhul ning kuni 40% abikõlb-
likest kuludest VKEst tööstus -
ettevõtja puhul. Ülejäänud osa
peab moodustama taotleja oma-
finantseering.
Ühistaotluse esitanud taotle-
jale on toetuse finantseerimise
piirmäär kuni 20% abikõlbli -
kest kuludest või kuni 40%
abikõlblikest kuludest, kui
vähe malt 50% ühistaotluse esi-
tanud partneritest on väike- ja
keskmise suurusega tööstus -
ettevõtjad.
Meetme raames toetatakse
uue või kasutatud materiaalse
N
Selle ärihooaja viimases Teatajas on hea meel teada anda, et majandus- ja kommu-
nikatsiooniminister on lõpuks allkirjastanud ELi toetusmeetme määruse, mis on meie
ettevõtjate jaoks üks kõige vajalikumaid. See määrus on „Tööstusettevõtja
tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord”.
Oodatuim toetusmeetme määrus on nüüd olemas
LühidaltTööstusettevõtja tehnoloogia -investeeringu toetust võivadtaotleda nii väike- ja kesket-tevõtted kui ka suured töös-tusettevõtjatest äriühingud.
• • •
Toetuse maksimaalne summaon 3 miljonit Eesti krooni pro-jekti kohta ning projekti kogu-maksumus ei või olla alla 1miljoni Eesti krooni.
• • •
Ühistaotluse puhul on maksi-maalne toetussumma 8 miljo -nit Eesti krooni projekti kohtaning projekti kogumaksumusei või olla alla 2 miljoni Eestikrooni.
• • •
Toetuse finantseerimise piir-määr on kuni 20% abikõlbli -kest kuludest suure töös tus -ette võtja puhul ning kuni 40%abikõlblikest kuludest VKEsttööstusettevõtja puhul.
Reet TederPoliitikadirektor
Meetme raames toetatakse uuevõi kasutatud materiaalse varasoetamist, kui see on tööstus-ettevõtja põhitegevusalaga seotud. Lisaks toetatakse tarnijapoolt materiaalse vara seadis-tamist ja häälestamist. Kasutatudmateriaalse vara soe tamisele kehtivad piirangud, mis on sätes-tatud määruse § 5 lg-tes 2 ja 3.Samuti toetatakse immateriaalsevara soetamist.
Estonian Export Directory
Juba 13. korda on ilmunud "Estonian Export Directory". See praktiline töövahend sisaldab enamkui 1200 Eesti ette võtte andmeid, kes soovivadoma kaupu ja teenuseid välisturgudele viia ja mujaltmaailmast partnereid leida. Mahukas väljaannetutvustab Eestit mujal maailmas, sest lisaks ette võtete kataloogile sisaldab see ka üldinfot Eesti majanduse kohta, statistikat ning huvitavat jakasulikku materjali neile, kes soovivad Eestis ette võtlust alustada. Kogu see teave on raamatusinglise, saksa ja prantsuse keeles. Välja andesse onavapöördumise kirjutanud EV peaminister Andrus Ansip. Väljaanne on kättesaadav ka CD-l ning Internetis www.estonianexport.ee.
Lisainfo väljaande kohta: Piret SalmistuTel: 604 0060 • E-post: [email protected]
Koostööpartner: Infoatlas AS • Tel: 626 6988
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 20086 Seadusandlus
vara soetamist, kui see on töös-
tusettevõtja põhitegevusalaga
seotud. Lisaks toetatakse
tarnija poolt materiaalse vara
seadistamist ja häälestamist.
Kasutatud materiaalse vara soe -
tamisele kehtivad piirangud,
mis on sätestatud määruse § 5
lg-tes 2 ja 3. Samuti toetatakse
immateriaalse vara soetamist.
Meetme raames on abikõlb-
likud järgmised kulud:
• väike- ja keskmise suuru -
sega tööstusettevõtja põhite -
gevusalaga seotud uue või
kasutatud materiaalse vara
ostmisega seotud kulu;
• suure tööstusettevõtja või
ühistaotluse esitanud taotle -
ja ja tema partnerite põhi -
tege vusalaga seotud uue
materiaalse vara ostmisega
seotud kulu;
• väike- ja keskmise suuruse -
ga tööstusettevõtja põhitege-
vusalaga seotud uue või
ka su tatud materiaalse vara
kapitaliliisingu esmase sis-
se maksega seotud kulu, kui
kapitaliliisinguga kaasneb
kohustus materiaalne vara
välja osta;
• suure tööstusettevõtja või
ühis taotluse esitanud taot -
leja ja tema partnerite põhi -
tegevusalaga seotud uue ma -
teriaalse vara kapitaliliisin -
gu esmase sissemaksega
seotud kulu, kui kapitalilii -
singuga kaasneb kohustus
materiaalne vara välja osta;
• materiaalse vara ostuhinnas
või liisingumaksumuses si -
salduv seadistamise ja hää -
lestamise kulu;
• materiaalse vara soetami se -
ga kaasnev immateriaalse
vara soetamisega seotud ku -
lu, kui immateriaalne vara
liidetakse taotleja varale ja
seda käsitletakse amortisee -
ruva varana.
Suure tööstusettevõtja ja
ühistaotluse esitanud taotleja
puhul on immateriaalse vara soe -
tamisega seotud kulu abikõlblik
kuni 50% ulatuses projekti kõi -
gist abikõlblikest kuludest.
Abikõlblike kulude hulka ar-
vatakse materiaalse vara soeta-
mine isikutelt, kelle põhitege -
vus alaks on vähemalt viimase
aasta jooksul olnud seadmete või
masinate müük. Toetatavate ku-
lude hulka võib arvata ainult sel-
lised abikõlblikud kulud, mis on
tehtud alates projekti algus kuu -
päevast (mis ei tohi olla vara sem
kui taotluse sihtasutusele esita-
mise päev) kuni projekti tegevus -
te elluviimise lõppkuupäevani.
Abikõlblike kulude ning oma-
finantseeringu tõendamisel ar-
vestatakse ainult raamatupida -
mise algdokumentide alusel ja
pangaülekandega tasutud kulu -
sid. Osaliselt tasutud kuludoku-
mendid (nt ettemaksuarved) ei
ole abikõlblikud. Projekti abi -
kõlblikkuse periood on toetuse
taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud aja vahemik, millal
projekti tegevused algavad ja
lõppevad ning projekti teosta -
miseks vajalikud kulud tekivad.
Projekti tegevused peavad ole -
ma lõpetatud 31.12.2013.
Taotleja ja taotluse nõuetele
vastavust kontrollib EAS. Nõue -
tele vastavaks tunnistatud taot -
lust hinnatakse. Taotlusele esi -
ta tavad nõuded, selle menet -
lemise kord ja hindamiskri-
teeriumid on määruses üksik -
asjalikult sätestatud.
Määrus jõustub üldises kor-
ras kolmandal päeval pärast Riigi
Teatajas avaldamist. Soovitan
kõigil huvitatuil EASi veebilehel
silm peal hoida, sest lähiajal saab
hakata taotlusi esitama.
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 2008 7Seadusandlus
uigi parlamendi ametlik
puh kus kestab 20. juunist
7. septembrini, võib siiski
oletada, et arutelusid jätkub
komisjonidele kogu suveks.
Menetluse edasist ajakava
on keeruline prognoosida. Võib
vaid lähtuda eelnõu raken-
dussätetest, mille kohaselt
peaks uus TLS jõustuma 1. jaa -
nuaril 2010. Jõustumise ja Riigi -
kogus vastuvõtmise vahele
peaks niivõrd olulise seaduse
puhul jääma vähemalt 6 kuud
kuni aasta. Sellesse ajavahe -
mikku planeeritakse kindlasti
ka hulgaliselt teavitus- ja kooli-
tusüritusi, sest juba läbirääki -
mistel lepiti kokku, et töötajaid
ja tööandjaid teavitatakse uuest
seadusest vähemalt pool aastat
enne selle jõustumist.
Eelnõu hiljutises ministee -
riumidevahelises kooskõlastus-
protsessis esitati sellele hulga -
liselt sisulisi ja redaktsioonilisi
märkusi. Viimaseid eelnõu koos -
tajad valdavalt ka arvestasid.
Sisulistest märkustest tõstsid
mitu ministeeriumi teatavasti
esile väikelaste vanemate ning
laste kaitse üldküsimused. Pea -
miselt sooviti taastada vajadus
küsida tööinspektori nõusolekut
raseda ja väikelapse vanema
töölt vabastamiseks. Samuti
sooviti, et säiliks alla kolmeaas-
tast last kasvatavate vanemate
koondamise keeld.
Ilmselt võib märkuste põhju -
seks pidada eelnõu koostajate
mõningast tegematajätmist tea -
vi tustöös, sest tegelikkuses võib
rääkida ka nende isikute reaalse
kaitstuse suurenemisest. Rase-
date ja alla kolmeaastast last
kasvatavate vanemate kaitse on
tagatud raseduse ja perekond-
like kohustuste täitmise tõttu
töölepingu ülesütlemise keeluga
ning tööandja täiendava pööra -
tud tõendamiskohustusega.
Eelnõu sätestab, et juhul kui
tööandja ütleb töölepingu üles
raseda või alla kolmeaastast last
kasvatava isikuga, siis loetakse
tööleping üles öelduks ebasea -
duslikult. See ei kehti siis, kui
tööandja tõendab, et ütles töö -
lepingu üles seaduslikul alusel.
Eelnõu ei luba töölepingut üles
öelda raseda või rasedus- ja sün-
nituspuhkuse õigust omava nai -
sega tema töövõime vähenemise
tõttu. Samuti ei ole lubatud
töölepingut üles öelda põhjusel,
et töötaja on rase, et tal on õigus
rasedus- ja sünnituspuhkusele
või ta täidab perekondlikke ko-
hustusi.
Kooskõlastusprotsessis on
veidi täiendust saanud eelnõu
rakendussätted, eelkõige kehti-
vaid töösuhteid puudutav osa.
Üks on selge: seni kehtinud
töölepinguid ei pea kohustus-
likus korras ümber vormistama.
Samuti ei välista uue seaduse
jõustumine õigusi ja kohustusi,
mis on tekkinud vana seaduse
alusel. Üldise õiguspõhimõtte
järgi kohaldatakse seni kehtinud
seadust asjaoludele ja toimin -
gutele, mis on tekkinud või teh -
tud enne uue seaduse jõustu -
mist. Uue seaduse jõustumisest
tuleb aga loomulikult hakata
seda järgima.
Nagu öeldud, ei kaasne uue
seaduse jõustumisega kindlasti
see, et seniseid töölepinguid
tuleks hakata uuesti sõlmima
või oluliselt muutma. Küll aga
tekib ilmselt vajadus töölepingu -
tingimused üle vaadata. Kui
mõni tingimus on uue seadusega
vastuolus, tuleb ka selle vajadust
kaaluda ja see võimalusel muu-
tustega kooskõlla viia.
Põhjalikumalt tasub pärast
eelnõu vastuvõtmist kindlasti
üle vaadata need tööandja ja töö-
taja erikokkulepped, mida kehtiv
seadus täna väga detailselt ei
reguleeri. Näiteks varalise vas-
tutuse, konkurentsipiirangu ja
ärisaladuse hoidmise kokku -
lepete kohustuslikud tingi mu -
sed on eelnõus veidi selgemalt
kirjas. Kuigi praegu on lahtine,
millises sõnastuses Riigikogu
uue TLS vastu võtab, võib just
nende kokkulepetega enim
prob leeme tulla.
K
Kindlasti huvitab paljusid töölepingu seaduse (TLS) eelnõu areng ja edasine saatus.
Vabariigi Valitsus kiitis 12. juuni istungil TLS eelnõu heaks ning saatis selle edasi
Riigikokku.
Mis on saanud töölepingu seaduse eelnõust?
Kõikide TLS eelnõuga seotud ma-terjalidega on jätkuvalt võimaliktutvuda nii Sotsiaalministeeriumi(www.sm.ee) kui ka Koja veebilehel(www.koda.ee/?id=44301).
Mait PaltsPoliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 20088 Seadusandlus
ajandus- ja kommuni kat- sioo niministri 29. mai 2008määrus nr 43
„Teadmiste- ja tehnoloogiasiir de baasfinantseerimise ja eri projektidetoetamise tingimu sed ja kord”(jõustumiskuupäev 08.06.2008)
Avaldamismärge:
RT I, 05.06.2008, 45, 623
Seletuskirja järgi on määru -
se alusel antava toetuse põhi -
ees märgid tõsta Eesti teadus- ja
arendusasutuste ning raken -
dus kõrgkoolide teadmiste- ja
tehnoloogiasiirde, sh intellek -
tuaalomandi ärilistel ees mär -
kidel rakendamise valdkonna
juhtimise professionaalse taset
ning läheneda valdkonnale süs-
teemsemalt ja jätkusuutliku-
malt.
Põllumajandusministri 28. mai 2008määrus nr 52 „Kindlustustoetuse taotlemise ja taot -luse menetlemise kord ning kindlustus-toetuse periood” (jõustumiskuupäev 09.06.2008)
Avaldamismärge: RT I, 06.06.2008, 46, 638
Määrusega kehtestatakse
kindlustustoetuse saamiseks
esitatavad nõuded, toetuse taot -
lemise, taotluse menetlemise ja
toetuse maksmise kord ning
kind lustustoetuse periood ja
määr. Põllumajandustootja
saab kindlustustoetust küsida
järgnevate riskide vastu:
• loodusõnnetusega võrrelda -
vad või lihtsalt ebasoodsad il-
mastikutingimused, näiteks
külm, rahe, jää, vihm, põud,
äike või tromb, mis hävitab
rohkem kui 30% taotleja
kesk misest aastatoodangust;
• looma- ja taimehaigus või
kahjurite levik.
Välismaalaste seadus (jõustumiskuu päev 14.06.2008)
Avaldamismärge: RT I 1993, 44, 637
Välismaalaste seaduse muu-
datuste põhieesmärk on liht-
sustada välismaalaste tööta mi -
sega seotud menetlusprotse-
duure ning täpsustada kehtivat
regulatsiooni. Lüheneb periood,
mille jooksul peab tööandja ot-
sima konkursi korras ning töö-
vahendusteenust kasutades
kutsenõuetele vastavat Eesti ko-
danikku või elamisloa alusel
Eestis elavat välismaalast tööle.
Muudatuste kohaselt annab
Tööturuamet loa töökoht välis-
maalasega täita kolme nädala
jooksul.
Masina ohutuse seadus (jõustumiskuupäev 20.06.2008)
Avaldamismärge: RT I, 09.12.2002,
99, 580
Seadus sätestab peamiselt
inimese tervise, ohutuse ja vara
kaitsmise eesmärgil nõuded:
• turule lastavatele ohutussea -
deldistele, nende turule lask -
misele, masina paigaldusele
ning remondi- ja ümberehi-
tustöödele;
• ohutusseadise ja masinate
nõuetele vastavuse hindami -
sele ning tõendamisele.
Elektriohutusseadus (jõustumiskuupäev 20.06.2008)
Avaldamismärge: RT I 2007, 12, 64
Seadus sätestab inimesele,
varale ja keskkonnale elektrist
tulenevate ohtude ja elektro-
magnetiliste häirete vältimise
ja vähendamise nõuded. Kehtes-
tatud nõuded on suunatud elek-
triseadmetele ja -paigaldistele,
nende turule laskmisele, kasu-
tuselevõtule ja kasutamisele, ka
elektritöö ettevõtjale.
Surveseadme ohutuse seadus (jõustumiskuupäev 20.06.2008)
Avaldamismärge: RT I 2002, 49, 309
Seadus sätestab inimese
ning vara ja keskkonna ohutuse
tagamise nõuded:
• surveseadmele ja survesead-
mestikule, nende turule lask -
misele, kasutuselevõtule,
ka sutamisele, paigaldami -
sele, ümberehitamisele ja re-
mondile;
• surveseadme ja survesead-
mestiku nõuetele vastavuse
hindamise ja tõendamise
korrale;
• surveseadme ja survesead-
mestiku kasutamise järele-
vaatajale, surveseadmetöid
juhtivale isikule ning nende
isikute nõuetele vastavuse
hindamise ja tõendamise
korrale;
• tunnustatud asutusele, sur -
ve seadmetööde tegijale ja
tehnilise kontrolli teostajale,
isiku nõuetele vastavuse hin-
M
Eesti õigusaktid muutuvad pidevalt ja muidugi mõista on ka ettevõtjatel kohustus
neid tunda ja täita. Pole asjata öeldud, et teadmine on jõud. Alljärgnevalt tutvustan,
millised õigusaktid on seadusandja viimasel ajal vastu võtnud.
Seadusandjalt ettevõtjale: mis on jõustunud või jõustumas?
Allan EilartPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 2008 9Kutseharidus
dajale ja tõendajale ning tun-
nustatud erapooletule asu-
tusele;
• tehnilisele kontrollile ja riik -
liku järelevalve korraldusele.
Keskkonnaministri 10. jaa nuari 2008 määrus nr 5 „Kasutatud patareide ja akude käit lusnõuded”(jõustumiskuupäev 26.09.2008)
Avaldamismärge: RT I, 22.01.2008, 6, 63
Määrusega kehtestatakse
jäätmeseaduse § 25 lõike 3
punktis 1 nimetatud patareide
ja akude, sh elektri- ja elek-
troonikaseadmetest ning
mootorsõidukitest eemaldatud
patareide ja akude jäätmete
käitlemisele esitatavad nõuded.
Keskkonnaministri 21. detsembri 2007 määrus nr 64„Patareide ja akude märgistamise viis ja kord”(jõustumiskuupäev 26.09.2008)
Avaldamismärge: RT I, 11.01.2008, 3, 29
Määrusega kehtestatakse
jäätmeseaduse § 25 lõike 3
punktis 1 nimetatud patareide
ja akude, sh elektri- ja elektroo -
nikaseadmetes ning mootor -
sõi dukites olevate patareide
ja aku de märgistamise nõu-
ded.
Kõikide nimetatud õigusaktidegasaab tutvuda Riigi Teataja elektroo -nilises väljaandes https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp.
ld- ja kutsehariduse suhe on paigast ära
Üle kahe kolmandiku põhi -
kooli lõpetajatest jätkab prae -
gu õpinguid gümnaasiumis.
Kui seda valikut tehes on läh-
tutud oma võimetest ja eel-
dustest, jätkub haridustee
loogiliselt kõrgkoolis. Paraku
on märkimisväärselt suur
nende noorte hulk, kelle va-
likuid võib käsitleda lapse -
põlve pikendamise ja elukutse -
valiku edasilükkamisena. Ai -
nuüksi Läänemaa statistika
näitab, et ühe õppeaasta jook-
sul langeb gümnaasiumist väl -
ja umbes viiendik alustanuist,
s.o 170 noort.
Eestis on teisel haridus-
tasemel üldkesk- ja kutse kesk -
hariduse suhe 70:30 üldhari -
duse kasuks. Euroopa teistes
riikides on sarnane suhe veel
näiteks Poolas, Küprosel,
Kreekas, samuti Lätis ja Lee-
dus. Euroopa keskmine näitaja
on 60:40 kutseõppe kasuks.
Eestile risti vastupidine suhe
ehk 70–80% kutseõppe kasuks
on näiteks Austrias, Hollandis,
Ühendkuningriigis, Belgias
jm.
Tasulised õppekohad kõrgharidusesei tulene tööturuvajadusest
Eesti Vabariigi president
Toomas Hendrik Ilves on öel-
nud: „Meie ühiskond ei ole nii
suur ega rikas, et saaksime
pakkuda oma noortele muga -
vaid valikuid ja kergema vas-
tupanu teed. Et kui mate maa -
tika või loodusteadus käib üle
jõu, siis müüme talle kõrg -
hariduse erialal, mis keerulise-
matel aegadel jätab noore
inimese töö ja leivata.“
Liberaalne hariduspoliitika
ja killustatud koolikorraldus
soosivad õpilaste suundumist
Ü
Taas on koolilõpetamiste aeg. Tuhanded noored
seisavad valiku ees, kuhu edasi. Uuringute põhjal
mõjutavad noori enim lapsevanemad. Valdavalt ot-
sustatakse kooli maine järgi, mitte tulevast ametit ja
töövõimalusi silmas pidades. Kas me lapsevane-
matena vaevume põhjalikumat infot otsima, kui
koolide reklaamides kirjas?
Noorte haridusvalikudmuutuvad järjestkaalukamaiks
Tiia RandmaHaridusnõunik
Tehnilise hariduse ja korralike oskustega inimesinapib juba täna. Defitsiittõstab nende inimeste tööhinda. Aastal 2013 onpõhikooli lõpetajaid praegusest kolmandiku võrravähem. See lisab iga lõpe tajavalikule kaalu. Mõelge sellele koolilõpuõhtul, kui oma lapsega tema tulevikuplaane arutate.
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 200810 Kutseharidus
põhikoolist gümnaasiumisse ja
sealt kõrgkooli. Üliõpilaste arv
on kümne aasta taguse ajaga
võrreldes kolmekordistunud
ning jätkab kasvu ka gümnaa -
siumilõpetajate arvu langedes.
Üle poolte kõrghariduse õppe -
kohtadest on riigieelarve vä li -
sed ehk tasulised. Nende arvu ei
tingi aga ühiskonnas täitmist
vajavate töökohtade hulk, vaid
noorte valikud. Nii õpib 40%
kõikidest Eesti tudengitest sot-
siaalteaduste, ärinduse ja õi-
guse õppesuunal.
Üldlevinud on arvamus, et
kõrgharidusruumi muudab kir-
juks ja hoomamatuks erakõrg -
koolide suur hulk. Osaliselt see
nii ka on. Ometi ilmestavad ka
avalik-õiguslike ülikoolide õp-
purite jaotumist õppevaldkon-
niti noorte eelistused, mitte
ühiskonna tasakaalustatud
arengu huvi.
Haridusvalikute tähtsusest
Demograafilise kriisi saabu-
misest on räägitud aastaid.
Noorte arvu langustrendi tege-
likku tähendust on seni
reaalselt tundnud algkooliaste.
Madalaim oli sündide arv 1998.
aastal, mil sündinud noored
jõuavad põhikooli lõpuklassi -
desse 2013. aastal (+/– 4 aastat).
Praegu tööturule siirduvate
noorte arvu pole meil täna
enam võimalik muuta. Küll aga
saab muuta teadlikumaks tä-
naste koolilõpetajate haridus-
valikuid.
Kõrvutades noorte tänaseid
õpinguvalikuid tööturuvõima -
lustega, on selge, et paljudele ei
jätku õpitule ja ootustele vas-
tavaid töökohti. Pole just palju
ärijuhte, raamatupidajaid, hal-
dusjuhte, suhtekorraldajaid jne
tööturult lahkumas, et teha
ruumi koolipingist tulijatele.
Tänased lapsevanemad, 40aas-
taste põlvkond, tahavad töötu-
rul konkurentsivõimelised olla
veel vähemalt 20 aastat. Ena -
mik uhke nimega õppekava
läbinuist maandub kontorilaua
taga, et teha tagasihoidliku
palga eest suhteliselt lihtsat
tööd – muidugi, kui eneseuhkus
lubab.
Elektrilülitit vajutades või
kraanist sooja vett lastes ei
mõtle me tavaliselt sellele, kui
paljude oskajate inimeste töö
meie mugavused tagab. Ja ehk
pole vajagi. Siiski võiksime
mõelda sellele, kuidas seesama
elekter kümne aasta pärast
meie lülititesse jõudma hakkab,
kui kõik on kõrgelt haritud hal-
dusjuhid ja juristid. Või kuidas
projekteeritakse, ehitatakse ja
hoitakse töös kõik veepuhas-
tusjaamad, mida me elukvali-
teedi paranedes iseenesest -
mõis te tavaiks peame.
Tehnilise hariduse ja korra-
like oskustega inimesi napib
juba täna. Defitsiit tõstab nende
inimeste töö hinda. Aastal 2013
on põhikooli lõpetajaid prae-
gusest kolmandiku võrra vä -
hem. See lisab iga lõpetaja vali -
kule kaalu. Mõelge sellele kooli -
lõpuõhtul, kui oma lapsega te -
ma tulevikuplaane arutate.
Koolitussari
„Ettevõtluse eduks”
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab ajavahemikus august–detsem-
ber 2008 koolitussarja „Ettevõtluse eduks“, mille laiem eesmärk on levi-
tada majandusteadmisi üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes.
Koolituste otsesed eesmärgid on:
• laiendada üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste
majandusõpetajate teadmisi viimastest arengutest nii
Eesti, Euroopa kui ka maailma majanduses;
• tutvustada ajakohaseid ning eri projektide raames
valminud õppematerjale;
• viia regionaalsete koolituspäevade kaudu
uus teave võimalikult paljude õpetajateni.
Sihtgrupp on üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes majanduse ja et-
te võtluse aluseid õpetavad õpetajad. Lektorid on nii oma ala parimad
akadee mikud kui ka praktikud.
Koolitussarja raames toimub 10 koolitust,
neist 2 Tallinnas ja 8 Eesti eri paigus:
• Haapsalu Kutsehariduskeskuses
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses
• Võru Kutsehariduskeskuses
• Kuressaare Ametikoolis
• Lääne-Virumaa Kõrgkoolis
• Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis
• Pärnumaa Kutsehariduskeskuses
• Tartu Kutsehariduskeskuses
Tänu projektile suureneb õpetajate hulk, kes teavad eri projektide raames
valminud õppematerjalide võimalusi ning oskavad rakendada uusi et-
tevõtluse ja ettevõtlikkuse õppemeetodeid. Lisaväärtusena luuakse eel-
dused eri koolitüüpide õpetajate koostööks ja suhtevõrgustiku tekkeks.
Koolitussarja toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Lisainfo ja registreerimine: Tiia Randma Tel: 604 0065E-post: [email protected]
Üle poolte kõrghariduse õppekohtadest on tasulised.Nende arvu ei tingi aga ühiskonnas täitmist vajavatetöökohtade hulk, vaid noorte valikud. Nii õpib 40% kõikidestEesti tudengitest sotsiaal-teaduste, ärinduse ja õiguseõppesuunal.
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 2008 11Innovatsiooniveerg
Innovat-siooni -veerg: toote- ja teenuse- uuenduste kajastaja
Innovatsiooniveerg valmib
koos töös innovatsiooni kes -
kusega INNOEUROPE.
Kes kus on on loodud sel-
leks, et pakkuda ette võtete
toodete/teenuste ja prot-
sesside arendajatele ideid
ning inspiratsiooni oluliste
uuenduste al ga tamiseks ja
teostamiseks. Rubriigis
edas tatakse teavet uute
toodete ja teenuste ning
ärimudelite kohta Ees tist,
kuid ka laiast maailmast. In-
novatsiooniveerg on info -
allikas kõigile neile, kes
soovivad teada saada,
mida uut ja põnevat too -
dete/teenuste arendajad
Eestis teevad, ning avas-
tada võimalusi, kuidas oma
töös uuendusi ellu viia.
Loe teisi uudiseid
www.innoeurope.eu
Piret PotiseppInnovatsioonikeskuse InnoEurope tegevjuht
nnovatsioon on ettevõttele
hädavajalik, et turul hea
positsioon ja konku rentsi -
eelis saavutada. Paljude Eu-
roopa riikide praktika näitab, et
üks võimalustest uuenduslikke
ideid ja arendusi teostada ning
mitmesuguseid probleeme la-
hen dada on koostöö ülikoolide
ja teadusasutustega.
Mida innovatsiooniosakute programm endast kujutab?
Majandus- ja Kommunikat-
siooniministeerium alustab
järgmise aasta jaanuaris katse-
programmiga, mille abil saavad
ettevõtted taotleda innovatsioo-
niosakuid. Osak annab suure -
pärase võimaluse nendele ette -
võtetele, kes soovivad teadus -
asutustega koostööks leida
lisatoetust. Piltlikult öeldes on
osak justkui 50 000-kroonine
kinkekaart, millega tasuda
teadus- ning arendusasutustele
koostöö eest. Osakuid saab tule-
vikus taotleda EASi kaudu.
Ministeeriumi majandus -
arengu osakonna nõuniku Piret
Loometsa sõnul on programmi
eesmärk tihendada koostööd
teadus- ja arendusasutuste ning
selliste ettevõtete vahel, kel
puu dub siiani selline koostöö -
kogemus. Eestis on niisuguseid
väike- ja keskettevõtteid 46%.
Nõnda rakenduvad ülikoolide
teooriad kiiremini praktikas
ning ettevõtted omandavad uusi
ja parandavad seniseid teadmisi
äritegevuses. Samuti laienevad
ülikoolide teadmis- ja tehno -
loogiasiirdekeskuste teenuse -
paketid.
Kuidas ettevõte saab programmis osaleda?
Innovatsiooniosakute taot -
lemi seks peab ettevõte kõige-
pealt tegema kindlaks lahen -
damist vajava probleemi või
takistuse. EASi veebilehelt
leiab ta teenu se pakkuja, kel-
lega koostöös peaks olema või-
malik takistus ületada või
probleem lahenda da. Samal
veebilehel saab elektrooni -
liselt täita osakute taotle -
mise avalduse, mille EAS üle
vaatab ja sobivusel rahuldab.
Esialgu kestab programm 18
kuud. Selle aja jooksul testi-
takse ettevõtete ja teadusasu-
tuste valmisolekut ja sobivust
selliseks programmiks. Praegu -
seks on valitsuskabinet heaks
kiitnud programmi lähtealused
ning edasi valmistatakse ette
selle rakendusskeemi. Pärast 18
kuu möödumist hinnatakse
tulemusi ning selle põhjal töö-
tatakse välja alused, et prog -
ramm täismahus käivitada.
Katseprogrammi rahastatakse
Euroopa Regionaalarengu Fon -
dist ja selle eelarve on 15 miljo -
nit krooni.
Loodetavasti saavad ka Kau -
banduskoja liikmed program-
mist julgustust, et oma ette -
võttes uuendusi ellu viia!
I
Innovatsiooniosakuteprogramm aitab ettevõttes uuendusiellu viia
Osak annab suurepärase võimaluse nendele ettevõtetele, kes soovivad teadusasutustegakoostööks leida lisatoetust. Piltlikult öeldes on osak justkui50 000-kroonine kinkekaart, millega tasuda teadus- ning arendusasutustele koostöö eest.
On ilmunud käsiraamat
„Etikett tööl ja kodus”
On ilmunud käsiraamat „Etikett tööl jakodus”. Mahukas käsiraamatus anna -vad nõu oma ala asjatundjad TiinaTšatšua, Mati Lukas, Tiiu Kõrven,Kristina Herodes jpt. Raamat on kõvadekaantega ja maht on 388 lk. Raamatustleiab kasulikke näpunäiteid järgmistelteemadel:
• tervitamine ja tutvumine• ametlik kirjavahetus• ametikohtumised• suhtlemine ajakirjanikega• sponsorlus ja heategevus• presidendietikett• lipuetikett• kutsed ja tänamised
• vastuvõtud ja lauaetikett• joogietikett• riietumisetikett
Raamatut saab tel lida veebi poestwww.raamat24.ee/ etikett. Hind veebikaudu tellides on 350 krooni, kauplu -sest ostes 450 krooni.
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 200812 Etikett
Kõigil peab olema võimalus oma teadmistele kinnitust saada või uusi etiketiteadmisi
omandada. Seetõttu hakkab Kaubanduskoja Teatajas alates augustikuust teie
saadetud küsimuste toel ilmuma uus etiketiveerg. Küsimusi ootan meiliaadressile
nam kui viisteist aastat
tagasi, kui ise ettevõtlusega
alustasin, üllatas mindki,
kui paljud avalikus sektoris seni
tarvilikud etiketiteadmised osu-
tusid erasektori igapäevatöös
ääre tult vajalikeks. Õige pea sain
aru, et enne konverentsi, läbi -
rääkimisi, esitlust, vastuvõttu
vms oli vägagi vajalik teha kooli-
tus, et kliendile lihtsalt selgitada,
kuidas üritust läbi viia ja sellel
ise külalislahke pererahvana käi-
tuda. Ajad olid teised ja teadmi -
sed, mis praegu iseenesest mõis -
tetavad tunduvad, olid veel võõ -
rad ja vahel üllatavadki. Meid
pik ki aastaid muust maailmast
eraldanud sein oli teinud oma töö.
Nii saigi koos Mati Luka sega
kirjutatud ja koos tatud proto -
kolli ja etiketi põhitõdesid sel-
gitavad raama tud. Heas usus, et
olen oma selle alase töö teinud,
olen tegut senud viimased seitse
aastat ja hetkekski ei tulnud mõ -
tet hakata uut raamatut kirju-
tama. Vast valminud raamatu n-ö
risti vanemad on aga juba järg -
mise põlvkonna noored ette -
võtjad. Nemad leidsid, et terve
hulk teadmisi on vajalikud, kõike
õpitut ei jõua meelde jätta ning
võiks olemas olla selline tarku se
taskuraamat, kust tarvidusel
küsimustele vastu sed leiab.
Taasiseseisvunud Eesti äri-
maailm on kiiresti omandanud
põhilised etiketireeglid. Need
on igati nii riigisiseses kui ka
välisilmaga suhtluses igapäeva -
sele äritegevusele kaasa aida -
nud. Mõnikord kohtab ikka veel
kartust, et kuidas nüüd mina,
täiskasvanud ja ülikoolihari du -
sega inimene, lähen ja küsin,
millise tiitliga kelle poole pöör-
duda, mida selga panna vms.
Mina arvan, et pigem tuleb kor-
rektse käitumise ja heade kom-
mete puudumist häbeneda ja
nende puuduste likvideerimi -
seks kii resti midagi ette võtta.
Kindlasti ei tohiks aga heade
kommete mitteteadmist samas-
tada etiketi mittetundmisega.
Me kasutame ju juristi, ham-
baarsti, audiitori ja teiste spet-
sialistide teenust ning ei hä -
bene seda. Etiketispetsialistide
elu kutse ongi anda nõu ja abis-
tada. On selge, et me ei saa aas-
taid oma elukutsele pühen -
danud veini kelnerist paremini
veine tunda ega teada paremini
kui moekunstnik, milline rõi-
vastus tuleks valida vastuvõ-
tule, mille kutsele on märgitud
„smoking”.
Seniks kasutage julgelt eti -
keti raamatus kirja pandud
tarkuseteri, tundke rõõmu su-
vest ja pidage silmas vanavane-
mate lihtsat tarkust, et küsija
suu pihta ei lööda.
E
Augustikuust hakkab Teatajasilmuma etiketiveerg
Tiina TšatšuaEBSi õppejõud
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 2008 13Rahvusvahelised üritused
elle probleemideringi kä sit -
lemisel on hea arvesta da
meie põhjanaabrite koge -
must, sest nemad on nime tatud
teemadega kokku puututud palju
varem kui meie. Et toetada ühis -
kondlikku diskussiooni, toimus
6. juunil Jõhvi kontserdimajas
Eesti-Soome ühiskonverents töö -
jõu rändest ja kultuuridevaheli -
sest suhtlu sest. Konverentsi kor -
ral dasid Euroopa Parlamendi
Infobüroo Eestis ja Eesti Kauban-
dus-Tööstuskoja Jõhvi esindus.
Üritusel oli üle 80 osaleja Soo -
mest ja Eestist. Ettekanded tegid
Urve Palo (Eesti rahvastikumi -
nister), Katrin Saks (Euroopa
Parlamendi liige), David Vseviov
(Eesti Kunstiakadeemia profes-
sor), Johanna Suurpää (Soo me
vähemuste ombudsman), Ahti
Puur (VKG Narva Elektri võrkude
juhataja) ning teised asjatundjad.
Arutelusid juhtisid EASi juha-
tuse esimees Ülari Alamets ja
Kultuuriministee riumi asekants-
ler Anne-Ly Rei maa.
Konverentsil tõdeti, et vähe-
mus pole riigis sugugi pelgalt
probleemide allikas, vaid ka
ressurss, millega oskuslik üm-
berkäimine on kasulik kõigile
osapooltele – riigile, ettevõt-
jatele, omavalitsustele ja eel -
kõige vähemusele endale.
Ettevõtluse seisukohalt jäi
kõ lama, et tööjõu migratsiooni
puhul on otstarbekas soosida
just kõrgelt kvalifitseeritud spet-
sialistide panust Eesti majandu -
se arendamisse. Madala kvalifi-
kat siooniga tööjõudu võiks sisse
tuua vaid mõne ühekordse pro-
jekti raames. Üldjuhul see siiski
pigem pärsiks majanduse pika-
ajalist konku rentsivõimet kui
parandaks seda.
Konverentsil rõhutati, et
kul tuuridevaheline dialoog mõ -
ju tab otseselt riigi arengut. See
loob eeldused, et riigis olemas -
olevat inimressursi parimal
moel rakendada, mis omakorda
muudab majanduse tõhusa -
maks ning pikas perspektiivis
konkurentsivõimelisemaks.
Peaks vältima olukorda, kus
ühiskond on lõhestunud ning
eksisteerivad suured margi -
nali seerunud elanikegrupid,
kelle arengumotivatsioon on
nõrk.
S
Viimase aja arengud Eestis on tõstatanud teravalt kahe valdkonna probleemistiku.
Ühiskond on jõudnud arusaamale, et lõimumine kätkeb endas palju enamat kui pel-
galt keeleõpet. Seetõttu vajame rohkem eri kultuurigruppide mõtestatud suhtlemist.
Samal ajal on aeglustunud majanduskasv. Uued väljakutsed tulenevad majandus-
mudeli muutustest ning need on seotud tööjõu väljaõppega ja rändega nii Eestisse
kui ka Eestist välja.
Jõhvis arutleti tööjõu rände ja kultuuridevahelise suhtluse teemadel
Margus IlmjärvKaubanduskoja Ida-Virumaa esinduse juhataja
Konverentsil rõhutati, et kultuuridevaheline dialoog mõjutab
otseselt riigi arengut. See loob eeldused, et riigis olemasolevat
inimressursi parimal moel rakendada,mis omakorda muudab majanduse
tõhusamaks ning pikas perspektiiviskonkurentsivõimelisemaks.
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 200814 Rahvusvahelised üritused
namik Lääne-Balkani riike
on arengu selles faasis,
kus Balti riigid olid 10–13
aastat tagasi. Käimasolevate re-
formide teostamisel ja arengu-
mudelite otsingul on eeskuju
võetud ka Eesti kogemusest,
mistõttu on valitsustevahelised
kontaktid viimasel paaril aastal
oluliselt tihenenud. On märke
ka Eesti ettevõtjate huvist Bal -
kani regiooni vastu. See piir -
kond on välisinvestoritele muu -
tumas üha atraktiivsemaks, mis
on tingitud ka nendele riikidele
selgelt lubatud ELi liikmelisuse
perspektiivist.
Foorumi korraldajad valisid
regionaalse lähenemise, et tuua
kokku ettevõtjad, ettevõtluse
tugiorganisatsioonide esinda-
jad ja riigiametnikud Lääne-
Balkanilt, Põhja- ja Baltimaa -
dest. Põhjamaades on ettevõt-
teid ja organisatsioone, kel on
tegevuskogemus nii Balti- kui
ka Balkani maades. See andis
võimaluse kahe piirkonna ma-
janduskeskkondi võrdlevalt
ana lüüsida ja aitas kaht piir -
konda teineteisele mõistetava-
maks teha.
Kõigist Lääne-Balkani riiki -
dest olid kohal investeerimis-
agentuuride esindajad, kes and -
sid ülevaate oma riigi investeeri -
miskeskkonnast. Kõneldi tege-
vus valdkondadest, kuhu välis -
in vestorid on eriti oodatud. Loo -
mulikult jäid neist maha ka
vajalikud kontaktandmed ja
julgus tus huvitatutel ühendust
võtta.
Mitu Lääne-Balkani riigi esi -
nejat rõhutas, et tulenevalt piir -
konna riikide majanduste suh -
te lisest väiksusest on head väl-
javaated ka keskmise suuru -
sega välisettevõtetel. Titta Maja
E
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Välisministeeriumi koostöös korraldatud Lääne-
Balkani ärifoorumi mõte oli ajendatud soovist pakkuda huvitatuile teavet ärivõima -
lustest piirkonnas, millel on tänase Euroopa üks dünaamilisimaid majandusarenguid.
Lääne-Balkani ärifoorumil julgustatisellesse regiooni investeerima
Tõnis IdarandVälisministeeriumi Euroopa ja Põhja-Ameerika poliitikaosakonna Kesk-Euroopa ja Balkani riikide büroo direktor
Foorumil ütlesid avasõnad nii EestiVabariigi peaminister Andrus Ansip,
välisminister Urmas Paet, Makedoonia välisinvesteeringute
minister Gligor Tashkovich, Islandivälisminister Ingibjörg Sólrún
Gísladóttir kui ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie.
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 2008 15Rahvusvahelised üritused
Soome saatkonnast Tallinnas
tõdes, et kui suured ettevõtted
välja arvata, siis on seni ka
Põhjamaadest olnud huvi üsna
tagasihoidlik.
Läänemere regiooni ja Bal -
kani maade tagasihoidlikke ma-
jandussidemeid seletab pea le
suhtelise kauguse ka vähene
üksteise tundmine. James Oates
UniCreditist nimetas olulise
tegurina, mis on seni välisin -
vestoreid Balkani maade suhtes
ettevaatlikuks teinud, piirkon -
na negatiivset kuvandit, mille
põhjused peituvad sageli eel mi -
se kümnendi konfliktides ja
nende järelmõjudes. Ta möönis
siiski, et sageli on tegu eelarva-
musega, mis tegelikkusele ei
vasta.
Oatesi sõnul leidub ka mitu
regioonide ühisjoont, mis üht-
moodi on vähendanud nii
Lääne-Balkani kui ka Balti-
maade atraktiivsust välisinves -
tori silmis. Need on majanduste
väiksus, halvad transpordi -
ühen dused, nõrk bränd. Olemas
on siiski ka mitmeid positiiv-
seid ühisjooni – rahvusliku iden-
titeedi kompaktsus ning hil ju -
tine riigi ülesehitamise koge-
mus. Just teatud sarnasustest
lähtudes võiks Balti maade et-
tevõtjatel olla häid väljavaateid
Balkanil edukas olla, leidis ta.
Staffan Ahl Svedfundist tutvus-
tas näiteks ühte Rootsi investee -
rimisprojekti Makedoonia pii -
matööstusesse.
Ettekandjad juhtisid kordu-
valt tähelepanu tõsiasjale, et
Läänemere ja Balkani regioonid
on kuni viimase ajani olnud
Euroopa kõige dünaamilisema
majandusarenguga piirkonnad.
Samas rõhutati, et Maailma-
panga iga-aastases riikide ette -
võtluskeskkondi pingereas ta -
vas raportis „Doing business”
on Balti- ja Põhjamaad sageli
paigutatud esikümnesse või
selle lähedale. Balkani riigid
platseeruvad aga enamasti vii -
mases kolmandikus.
Üks probleem, millele Bal -
kani ettevõtluskeskkonnast
rääkides sageli viidatakse, on
korruptsioon. James Oates
juhtis aga tähelepanu sellele,
et korruptsiooni tajumise in-
deksi alusel koostatud ede -
tabelis ei ole mõned ELi liik -
mesriigid väga palju kõrgemal
kui Lääne-Balkan.
Lootust, et Lääne-Balkani in-
vesteerimiskeskkond paraneb,
annab Balkani riikidele lubatud
ELi perspektiiv. See sunnib seal-
seid valitsusi astuma väga
konk reetseid samme, et oma
iguskeskkonda ELi omaga har-
moniseerida. Lars-Erik Forsberg
Euroopa Komisjonist rõhutas,
et ainult kaubanduse liberali -
seerimisest (stabilisatsiooni ja
assotsiatsiooni leping ELiga
ning regionaalne vabakauban-
dusleping) ei piisa, et välisin -
vestoreid kohale meelitada.
Uute reeglite rakendamiseks on
vaja ka administratiivset re-
formi. Senikaua kui ELi liik-
melisus on Balkani riikide jaoks
piisavalt atraktiivne eesmärk,
on kindlasti loota arenguid
paremuse suunas.
Lääne-Balkani majanduse
areng vajab välisinvestoreid. Sa -
mas on need riigid majanduse
struktuurilt üsna sarna sed.
Peamised valdkonnad, ku hu
välisinvestoreid oodatakse, on
turism, kinnisvaraarendus, põl-
lumajandus ja toiduaine töös tus
(Albaania, Bosnia), puidutöös-
tus (Bosnia, Kosovo), info tehno -
loogia (Bosnia, Serbia, Make -
doonia, Horvaatia), metallitöös-
tus ja masinaehitus (Serbia,
Makedoonia, Bosnia), ener gee -
tika ja tekstiilitööstus.
Ka peamised investeerimis -
keskkonna näitajad, millega
loodetakse investoritele meel-
dida, on kogu regioonis val-
davalt kattuvad – madalad
maksud, lisaks veel teatud juh-
tudel maksusoodustused, Eu-
roopa odavaim kvalifitseeritud
tööjõud (v.a Horvaatias), erima-
jandustsoonid, soodsad kauban-
dusrežiimid ELi, Venemaa ja
Türgiga.
Püüdes leida Balti, Põhjala ja
Lääne-Balkani majanduse aren-
gus ühisosa, võiks sobida Risto
Penttilä (Soome Äri ja Poliitika
Foorum, EVA) mõttearendus,
kus ta analüüsis Soome edu -
kuse põhjuseid. Ta nimetas
kolme olulist tegurit: kriis,
eesmärk (ELi liikmelisus) ja eel -
arvedistsipliin (EMU). Samas
vastandas Penttilä Põhjala ja
liberaalse majanduse mudeleid
(näitena Eestit), jättes kuulajate
otsustada, kumb neist võiks olla
edukas kaugemas tulevikus.
Korraldajate arvates täitis
ärifoorum oma ülesande, sest
võimaldas Lääne-Balkani äri -
keskkonnast rohkem teada saa -
da ning kontakte luua. Üritus
jättis jälje, millest tulevikus
saab juba konkreetsemalt edasi
liikuda.
Peamised valdkonnad, kuhu välisinvestoreid oodatakse, on turism, kinnisvaraarendus,põllumajandus ja toiduaine-tööstus (Albaania, Bosnia);puidutööstus (Bosnia, Kosovo); infotehnoloogia (Bosnia, Serbia,Makedoonia, Horvaatia); metallitööstus ja masinaehitus(Serbia, Makedoonia, Bosnia); energeetika ja tekstiilitööstus.
Eesti aukonsulid otsivad koostööd!
Juuni alguses toimus Välis-
ministeeriumi korraldusel Eesti
aukonsulite konverents. Ena -
mik aukonsuleid on kas ette -
võtjad või ettevõtlusega tihe -
dalt seotud isikud. Kauban-
duskoda on läbi aastate mit-
metega neist tihedaid suhteid
omanud ning kasutanud
nende abi äridelegatsioonide
organiseerimisel ja kontaktide
leidmisel. Mitme aukonsuliga
kohtusime ka seekord, et aru-
tada võimalikke projekte ja
koostööd.
Eesti aukonsul Liibanonis
Sami E. Kamouh palus eraldi
rõhutada oma valmisolekut
olla abiks Eesti ettevõtjatele
võimalike ärisidemete leid-
misel Liibanonis, eriti tööstus-
liku allhanke ja turismi vald -
konnas. Teretulnud on nii järe -
lepärimised kui ka ettevõtteid
ja nende toodangut tutvus-
tavad reklaammaterjalid.
Huvilistele jagame meeleldi lisa-
infot. Teavet ja kontaktand -
med kõikide Eesti aukon su lite
kohta leiab Välisministeeriumi
veebilehelt www.vm.ee.
Lisainformatsioon:Sami E. KamouhLiibanoni VabariikVilla Kamouh, Street No 10Rabieh, LebanonTel (konsulaat): (961 4) 415 418Tel: 916 868Faks: (961 4) 418 165E-post: [email protected]
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 200816 Rahvusvahelised üritused
Kutsume taas osalema Elmia allhankemessil!11.–14. novembrini Jönköpingis
Novembris toimub Rootsis Jönköpingi linnas iga-aastane allhan -
ke mess Elmia Subcontractor (www.elmia.se/subcontractor/),
mis on suu rim sellelaadne mess Põhja-Euroopas. Mess hõlmab
masina-, metalli-, plastmassitööstust, elektroonikat jpm. Eesti
ettevõtjad on riik liku ühisstendiga Elmia messil osalenud juba
kümme korda.
Messil on esindatud järgmised valdkonnad:
• toormaterjalid ja pooltooted;
• tooted ja komponendid;
• seadmed ja tööriistad;
• tootmismeetodid ja töötlemine;
• teenused ja organisatsioonid.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda organiseerib 2008. aastal Elmia
allhankemessil Eesti ettevõtjate hallis B03:18 ühisstendi, mille
suurus on 126 m².
Osavõtumaks eksponendile: pind 2890 kr/m² + 25% VAT (1700
SEK + 25% VAT). Ühe eksponendi miinimumpind on 12,6 m².
Kataloogitasu on 3400 krooni + 25% VAT (2000 SEK + 25%
VAT). Hind ühele eksponentfirmale kokku: 39 814 krooni +
25% VAT (23 420 SEK + 25%).
Pinnarendi ja kataloogi eest esitab Elmia messikeskus igale
stendistile 90 päeva enne messi otse arve. Iga firma saab pärast
messi tagasi taotleda 25% käibemaksu, mis katab osaliselt ja
tagantjärele ettevõtte reisikulud. Koda esitab vastavalt ettevõtte
soovidele ja vajadustele reisipaketi arve.
EAS tasub näituse järgmiste teenuste eest: kindlustus, elekter,
Internet, mööbel, stendi kujundus, ülesehitus, transport, sten -
distide voldik ning tehniline abi kohapeal.
Kojal on eelkokkulepe sõlmitud ka nii eksponentide kui ka stendi
kaupade transpordi korraldamiseks. Oma messikauba trans-
portimiseks on kõikidele osalevatele eksponentidele kokku ar-
vestatud 5 laadimismeetrit (ldm), põrandapinda kokku 12 m².
Ehitaja viib messile ainult stendi ehitamiseks mõeldud kaubad
ning stendistide kaubad transporditakse eraldi. Palume kõigil
osalejatel sellega arvestada ning nendesse piiridesse mahtuda.
Registreeruda saab kuni juuni lõpuni või kuni kohti jätkub.
Lisainfo ja registreerimine: Liis Liivoja • Tel: 604 0081 • E-post: [email protected]
EST 2008: ÖkoturismÖkoturismi valdkonna kontaktkohtumised 20.–22. novembrini Hiinas Shanghais
Projekti toetab EU – Asia Invest Programm, mille ülesanded on toetada ELi ja Aasia
koostööd ning suurendada kahe regiooni kaubavahetust ja investeeringute mahtu.
Üritusel saab koguda teavet sihtturgude kohta ning arendada koostööd ökoturismi
valdkonnas tegutsevate Aasia ettevõtjatega. Kohtumisgraafikute koostamisel arves-
tatakse ettevõtja indivi duaalseid kohtumissoove ning ettevõtja eesmärke. Kohtumised
toimuvad messi China International Travel Mart (vt ka: www.citm.com.cn) raames
20. ja 21. novembril. Palume ürituse veebilehel täita firma profiil ning ära märkida
kohtu missoovid. Profiil tuleb täita väga täpselt, sest selle alusel korraldatakse teile
kontaktkohtumised. Ka ise saab oma kohtumis soovidest teada anda Eesti-poolsele
korraldajale. Lisainfo ja registreerimine: www.italasia.it/est2008.
Osalemise eelised:
• Sihtriigi turu-uuring
• Kaks päeva kontaktkohtumisi graafiku alusel
• Infoseminar
• Teie firma profiil avaldatakse tasuta projekti kodulehel ja kataloogis
• Tasuta tõlgiteenused kohtumiste ajal
• Kaks ööd korraldaja valitud hotellis Shanghais
• Tasuta lõuna- ja õhtusöök programmi raames
• Tasuta bussitransfeer hotellist messikeskusesse ja tagasi
• Abi reisi planeerimisel ja majutuse broneerimisel
Üritusele on oodatud 30 osalejat Euroopast ning 80 osalejat Aasiast. Projektis võivad
osaleda reisikorraldajad, teenusepakkujad ja konsultatsioonifirmad, varustuse tarni-
jad, hotellide ehitajad ning säästvate transpordilahenduste pakkujad, kes on seotud
öko- ja säästva turismiga jne.
Üritusele saab registreeruda kuni 1. augustini või kuni kohti jätkub!
Lisainfo ja registreerimine: Liis Liivoja • Tel: 604 0081 • E-post: [email protected]
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 2008 17Rahvusvahelised üritused
Hea ettevõtja! Kaubanduskoda korraldas hiljuti töömessi ja meie kasutuses on messil osalenud tööotsijateandmebaas. Kui vajate lisatööjõudu, nii spetsialiste kui ka oskustöölisi, oleme valmis teidkontaktidega abistama. Koja liikmed saavad info tasuta.
Lisainfo ja registreerimine: Liina PelloTel: 604 0091E-post: [email protected]
Ärivisiit Valgevenesse3.–7. november
Kaubanduskoda korral -dab koostöös Ettevõt -luse Arendamise Siht -asutu se ga Eesti firma -dele 3.–7. novembriniäri visiidi Valgevenesse.Kü las tame Minskit jaMogiljovi.
Programmis on kontakt -kohtumised ning ärisemi-nar mõlemas nimetatudlin na kaubanduskojas. Sa -muti külastame Eesti kon-sulaarosakonda, toimuvadekskursioonid ettevõtetessevõi näituse külastus. Tut -vume ka Valgevene vaba -õhumuuseumi ning sealserahvusrestoraniga. Toimu-vad linnaekskursioonid jaühised lõunasöögid. Tallin -nast Minskisse sõidamelennukiga.
Individuaalsete kontakt -kohtumiste korraldamisekstuleb täita ankeet, millesaab Kaubanduskoja tee -nuste osakonnast. JälgigeKoja veebilehte, millel aval-dame peagi täpsema info.
Loodame aktiivset osavõttu!
Lisainfo:Viive RaidTeenuste osakonna projektijuhtTel: 604 0080E-post: [email protected]
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 200818 Rahvusvahelised üritused
MESSID BERLIINIS
• 29. august – 3. septemberIFA-Internationale FunkausstellungRahvusvaheline olmeelektroonika
ja raadiotehnika mess
• 17.–19. septemberPostPrintRahvusvaheline trükitööstuse mess
• 23.–26. septemberInno TransRahvusvaheline rööbastranspordi ja
liiklustehnika mess
• 15.–17. oktooberBelektroElektrotehnika, elektroonika ja val-
gustehnika mess
Kontakt:ANNELI PIIRATTel: 627 [email protected]
MESSID HANNOVERIS
• 9.–11. oktooberBiotechnica Rahvusvaheline biotehnoloogia
erialamess
• 21.–25. oktooberEuroBlechRahvusvaheline plekitöötlemise
maailmamess
Kontakt :KARIN ALLIKSAARTel: 627 [email protected]
MESSID STUTTGARTIS
• 9.–13. septemberAMBRahvusvaheline metallitöötlusmess
• 9.–13. septemberCAT.PROTootearendusmess (andme- ja
protsessijuhtimise tehnoloogia)
• 15.–18. oktooberInterbadRahvusvaheline erialamess (ujulad,
ujulatehnika, saunad, füsioteraapia)
Kontakt:ELO SAARITel: 627 [email protected]
MESSID HAMBURGIS
• 9.–13. septemberHUSUM WindEnergyRahvusvaheline tuuleenergia mess
• 23.–26. septemberInternational trade fair ham-burg SMM – shipbuilding, ma-chinery & marine technology
• 24.–25. septemberRahvusvaheline konverents
MS&D Maritime Security and Defense International (mereteede ja sadamate turvamine
ning kaitse)
• 22.–23. oktooberH2 ExpoRahvusvaheline erialamess vesiniku
kasutamisest energiaallikana
• 25. oktoober –2. novemberHansebootRahvusvaheline paadinäitus
Kontakt:ELO SAARITel: 627 [email protected]
MESSID MÜNCHENIS
• 29. juuni – 1. juuliSports Source EuropeRahvusvaheline spordiartiklite ja
-moe erialamess
• 5.–7. oktooberGolf EuropeRahvusvaheline golfispordi
erialamess
• 6.–8. oktooberExpo RealTööstuskinnisvara ja
investeeringute erialamess
• 14.–16. oktooberMaterialicaRahvusvaheline uuenduslike
materjalide, meetodite ja
kasutusviiside erialamess
• 21.–24. oktooberSystemsRahvusvaheline informatsiooni-
tehnika, telekommunikatsiooni ja
uute meediate erialamess
Kontakt :KAIA KUHATel: 627 [email protected]
Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus
Suurtüki 4b, 10133 TallinnTel: 627 6940 • Faks: 627 6950
E-post: [email protected]
Toeta Vabadussõja võidusamba rajamist!
Oma annetuse saad teha
Vaba duse Monu mendi Siht -
asutuse arveldusarvetele:
221037774285 Hansapank
10220074488017 SEB
Iga annetaja nimi lisatakse
toetajate nime kirja, mis ase-
tatakse mo numendi ehita-
misel nurgakivisse. Annetajate
nimekiri avaldatakse ka
Vabaduse Monumendi vee-
bilehel www.vabadusemonu-
ment.ee. Iga annetaja saab
mälestuseks Vaba dusristi ku-
jutisega rinnamärgi.
Oma annetusega saad osaks ajaloost!
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 2008 19Hanketeated • Koostööpakkumised
Inglismaa
• Ostetakse jäätumisvastaseid
vahendeid ja külmumisvasta-
seid preparaate. Tähtaeg on
14.07.2008. Kood 2015
• Ostetakse elektrisõidukeid,
mootorsõidukite, haagiste ja
sõidukite osi, sõidukikeresid,
poolhaagiseid, teisaldatavaid
konteinereid jms. Osalustaot -
luste tähtaeg 06.04.2009.
Kood 2016
• Ostetakse veretooteid ja vere-
analüüsi reaktiive. Pakkumiste
tähtaeg 20.07.2008.
Kood 2017
• Ostetakse eripaate (weedboat).
Osalustaotluste tähtaeg on
07.07.2008. Kood 2018
• Konksude ja aasade tarne.
Tähtaeg 06.07.2008.
Kood 2019
• Ostetakse jahutus- ja ventilat-
siooniseadmeid. Tähtaeg on
07.07.2008. Kood 2020
• Ostetakse rinnaproteese. Täht -
aeg 14.07.2008. Kood 2021
• Ostetakse aiandussaadusi, is-
tikuid, puukoolitooteid ja põõ -
sastaimi. Pakkumiste täht aeg
04.07.2008. Kood 2022
• Ostetakse keevitustarvikuid.
Tähtaeg 05.07.2008.
Kood 2023
Saksamaa
• Ostetakse elektrilisi kodumasi-
naid. Pakkumiste tähtaeg
31.07.2008. Kood 2024
• Ostetakse talihooldesõidukeid.
Tähtaeg 29.07.2008.
Kood 2025
• Rööbastee ehitustööde hange.
Tähtaeg 09.07.2008.
Kood 2026
• Ostetakse vitriinkappe. Pakku-
miste tähtaeg on 18.07.2008.
Kood 2027
Soome
• Ostetakse juhtmeta telefone.
Pakkumiste esitamise tähtaeg
04.08.2008. Kood 2028
• Eluskala ostu hange. Osalus-
taotluste tähtaeg 05.08.2008.
Kood 2029
• Ostetakse katseklaase ning
meditsiinilisi ja hematoloogilisi
tarbekaupu, v.a keemilised tar-
bekaubad. Pakkumiste esita-
mise tähtaeg 24.07.2008.
Kood 2030
• Ostetakse freestreipinke. Pak -
kumiste esitamise tähtaeg on
28.07.2008. Kood 2031
• Ehitiste või nende osade ehi-
tustööde ja tsiviilehitustööde
hange. Pakkumiste tähtaeg
01.08.2008. Kood 2032
• Ostetakse rõivaid ja rõivamanu -
seid. Pakkumiste tähtaeg on
07.08.2008. Kood 2033
NATO
• IT-valdkonna hange: Türgis os-
tetakse riist- ja tarkvara. Osa -
lustaotluste esitamise tähtaeg
27.06.2008.
RIIGIHANKETEATED
KOOSTÖÖPAKKUMISED
Täpsem info:Julia Malev
Tel: 604 0082 E-post: [email protected]
• Sri Lanka saatkond
Stockholmis otsib Ees -
tist PR-firmat, kes teeks
turu-uuringu Baltimaa -
des, et välja selgitada
võimalikud Sri Lanka
keraamika huvilised.
Lisainfo:[email protected]
NB! Kaubanduskoja veebilehel www.koda.ee › teenused › hanked saab vaadata Euroopa Kaitseagentuuri (European Defence Agency) kaitsevaldkonna viimaseid riigihankepakkumisi. Lisainfo: Lea Aasamaa • Tel: 604 0090 • E-post: [email protected]
Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukugakutsuvad kuulama saadet
MAJANDUSRUUM kolmapäeval kell 11.00-12.00
Kuku raadio ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani
majanduse aktuaalsed teemad. Saade on eetris kolmapäeviti kell 11.00−12.00, õhtul kell 20.00−21.00
ja kolmapäeva ööl vastu neljapäeva kell 03.00−04.00. Saatejuht on Vallo Toomet.
Saateid on tagantjärele võimalik kuulata ka KUKU raadio arhiivist http://www.u-pop.ee/kuku/arhiiv2.
Toimunud saadete kohta vaata lisaks Kaubanduskoja kodulehelt http://www.koda.ee/?id=6957.
• Läti kinnisvaraarendaja ot -
sib logistikapargi rentnikke
ja koostööpartnereid.
Kood 12042
• Alkoholitoodete tootja ja
importija Valgevenest soo -
vib osta mitmesugust toor -
ainet ja pakenditooteid
Eesti tootjatelt/tarnijatelt.
Kood 12043
• Šoti viski tootja otsib edasi -
müüjaid. Kood 12044
• Lemmikloomakonservide
tootja Tšehhist otsib edasi -
müüjaid. Kood 12045
• Prantsuse firma otsib
mööb li tootjat (FSC või
PEFC sertifikaat on kohus-
tuslik!). Kood 12046
• Biomäärdeainete tootja
Prantsusmaalt otsib edasi -
müüjaid. Kood 12047
• Itaalia käsitöö (majoolika
laua nõude) tootja otsib
edasi müüjaid.
Kood 12048
• Toiduainete edasimüüja
Slovakkiast pakub abi
firma dele, kes soovivad
laieneda Slovakkia turule.
Kood 12049
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 200820 Juubilarid
20TEA KIRJASTUS AS
liige alates 1996
15ÅF-ESTIVO AS
liige alates 1997
ALFA LAVAL OÜ
liige alates 2000
ALLIKA ÕIGUSABI OÜ
liige alates 2000
AVERA-TRADING AS
liige alates 1993
COMBINENT OÜ
liige alates 2001
CONTROL AS
liige alates 1998
ET MÕISAKÜLA AS
liige alates 1996
EUROPRINT AS
liige alates 1996
GLASMIR OÜ
liige alates 1998
KREDIIDIINFO AS
liige alates 1996
LASREF AS
liige alates 1996
LINDREM AS
liige alates 1998
MITERRA OÜ
liige alates 1996
MONOTAL AS
liige alates 1997
NAUTEX-E OÜ
liige alates 1995
PLUVO OÜ
liige alates 2006
PRIMUS PR OÜ
liige alates 2002
RAIDMAN OÜ
liige alates 1996
SILBERAUTO AS
liige alates 1995
TESMAN AS
liige alates 1997
T-FARMID OÜ
liige alates 2003
TOYOTA BALTIC AS
liige alates 1998
VALGA GOMAB MÖÖBEL AS
liige alates 2003
VALOOR AS
liige alates 1998
10A.I.R. SPORT PROJEKT OÜ
liige alates 2000
AUTIRA METALL OÜ
liige alates 1998
INTERNATIONAL TESTING
SERVICES OÜ
liige alates 1998
JAVICAR OÜ
liige alates 2002
LARSSEN CS OÜ
liige alates 2000
LINDAL ENTERPRISE OÜ
liige alates 1997
MALSCO
ADVOKAADIBÜROO OÜ
liige alates 2004
MIKARE BALTIC OÜ
liige alates 2000
POLVEN OÜ
liige alates 2004
RAKE AS
liige alates 2003
SAKALA SAEVESKI AS
liige alates 1999
TAEVAKIVI OÜ
liige alates 2001
TRUNK-LINE B.S OÜ
liige alates 2004
ÕNNITLEME JUULIKUU JUUBILARE!
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus,
Eesti Kau ban dus-Tööstuskoda ja
Eesti Tööandjate Keskliit kutsu vad
kõiki ettevõtteid osalema konkurssidel:
Ettevõtluse Auhind 2008Konkurentsivõime Edetabel 2008
Miks tasub osaleda?
• Parimad pälvivad riigi ja ettevõtlusorga nisatsioonidetunnustuse, millega kaasneb kajastus Eesti meedias.
• Konkursside tulemusi kajastavat trükist „Eesti pari-mad ettevõtted 2008” (nii eesti kui ka inglise keeles,tiraažid vastavalt 15 000 ja 5000) levitab järgneva aastajooksul EAS ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kodu-maistel ning rahvusvahelistel üritustel. Trükis ilmubseptembris 2008.
• Võitjad kuulutatakse välja pidulikul auhinna galal 17.septembril Estonia kontserdisaalis.
• Ettevõttel on ainulaadne võimalus end sektorisiseseltkonkurentidega võrrelda.
Ankeedid, tingimused ja sel aastal osalevad firmad leiate veebiaadressilt www.ki.ee/konkurss2008.
Ankeetide saatmise tähtaeg on 22. juuni 2008.
Kõikidele Eesti ettevõtetele!
Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 17. juuni 2008 21Uued liikmed
ADVOKAADIBÜROO Tallinn 640 4650 Õigusabi. Õigusseminarid ja -õppused. Kinnisvara ost-müük, haldamine.AIVAR PILV AS
AMETRO PERSONALIRENT OÜ Tallinn 620 7514 Personali rent ja värbamine.
ATER AS Tallinn 670 6861 Veoste transport ja ekspedeerimine. Autode remonditeenus.
ATSIKIVI OÜ Pärnumaa 5569 7588 Majutusteenus Häädemeestel.
B2B METALWORKS OÜ Pärnumaa 5649 3723 Metallkonstruktsioonide valmistamine.
BAIT PARTNER OÜ Tallinn 680 8900 IT-lahendused.
BALKAN SOLUTION OÜ Tallinn 5804 1980 Tööjõu rent ja vahendus.
EGOVERNANCE Tallinn 529 7825 Eesti edulugude ekspert välisriikides. IT- ja avalikud teenused. Konsultatsioonid.LABORATORY OÜ
EVIKO AS Tartu 730 6050 Ehitustööde peatöövõtt, projektijuhtimine, üldehitus-, viimistlus- ja restaureerimistööd.
FINE MANAGEMENT OÜ Tallinn 501 7641 Koolituste korraldamine. Üritusturundus. Toote- ja turundusjuhtimine. Turu-uuringud.
FM CAPITAL CONSULTING AS Tallinn 614 3135 Ettevõtete registreerimine. Majandus- ja õiguskonsultatsioon. Rahavahendustegevus.
FORANS EESTI AS Tallinn 601 0290 Sidumismaterjalide, kondoomide, kummist ja plastmassist haigehooldusvahendite, meditsiiniliste kinnaste tootmine.
INDOOR GROUP AS Tallinn 680 5570 Mööbli ja sisustuskaupade jaemüük. Mööbli transport.
KABIN JA POJAD OÜ Pärnumaa 501 8707 Teravilja ja õlikultuuride kasvatamine, töötlemine ja turustamine. Metsa- ja puidutööstus. Kinnisvaratehingud ja ehitustegevus. Masinate, seadete, mehhanismide ost-müük ja rent. Transpordi- ja põllumajandustööteenused.
KADARBIKU KÖÖGIVILI OÜ Harjumaa 671 7707 Mahlade, smuutide ja jookide tootmine. Pakendatud köögivilja müük.
KOPRA TRANSPORT OÜ Tallinn 605 8115 Rahvusvaheline kaubavedu. Tollimaaklerite tegevus. Laondus. Veoste ekspedeerimine.
MKT HOLDING OÜ Ida-Virumaa 5344 3662 Pehmete puitkiudplaatide tootmine ja müük. Kaubandus ja vahendus. Kinnisvaratehingud. Kultuuri- ja spordiürituste ning näituste, seminaride ja konverentside korraldamine.
NEDHOLM DESIGN OÜ Haapsalu 472 0460 Puidust ruumikujundustoodete valmistamine ja müük.
ORACLE EAST CENTRAL Tallinn 628 7700 Tarkvara litsentseerimise teenuse, sh tugi-, koolitus- ja EUROPE LIMITED EESTI FILIAAL nõustamisteenuse osutamine.
POLARPARTNER OÜ Tartu 733 3285 Moodulkonstruktsioonide, moodulmajade, suvemajade, ruumelementide, n-ö mobiilmajade, aiamajade tootmine ja paigaldus. Täispuituste müük.
POLARTEK OÜ Pärnu 447 5950 Mustast metallist toodete valmistamine. Pulbervärvimine.
POMEMET OÜ Lääne-Virumaa 509 2970 Ehitusmasinatele lisaseadmete valmistamine (kopad, kiirkinnitused, lumesahad). Metallitööd.
PUIDUERI OÜ Võrumaa 509 8400 Puidust aiamajade, kuuride jm puidust aiaehitiste valmistamine. Puidust voodipõhjade ja liimpuittoodete valmistamine.
SEVENERT OÜ Tallinn 501 6263 Finantsnõustamine.
SILVIROM OÜ Tallinn 602 6323 Veoste ekspedeerimine. Kaubavedu. Laevade agenteerimine.
TECHNOMAR & ADREM OÜ Harjumaa 603 4865 Puidu töötlemine.
UKSE ILUSALONG OÜ Tallinn 670 7086 Uste (eksklusiivsed, vitraažidega, garaažiuksed) müük ja valmistamine.
WINDAK OÜ Harjumaa 655 9411 Masinaehitus- ja tööstusprojekteerimine.
Tegevliikmetena on Kaubanduskojaga liitunud järgmised firmad:
Kogu perega loomaaeda!
Tallinna loomaaed asutati 25. augustil 1939. Alates
1983. aastast asume ligikaudu 89 ha suurusel maa-
alal looduslikult kaunis ja liigirikkas Veskimetsa park-
metsas, mis lausa kutsub jalutama ja linnulaulu
kuulama.
Põhjamaade põnevaim kollektsioon
Tallinna loomaaias on pea 6000 isendit 520 loomalii -
gist Austraaliast Alaskani. Üks suuremaid ja oma pä -
rasemaid maailmas on kaljukitsede ja mä gilammaste
kollektsioon. On Elevandimaja, Troopi kamaja ja Kulli -
mägi. Suurepärased elutingi mused on loodud vee -
lindudele. Sise-Aasia ekspositsioon tutvus tab stepi ja
poolkõrbe suuri rohusööjaid. Tallinna
loomaaed osa leb hääbuva Euroopa
naaritsa loodusliku asurkonna taas-
tamisel. Suviti töötab lastelooma aed,
kus saab loomi oma käega katsuda ja
lähemalt tundma õppida.
ZOOTALLINNALOOMAAED
Küllap tead, et loodusest on kadunud või kadumas hulk huvitavaid loomaliike. Loomaaiad teevad ohustatud lii -kide päästmiseks järjest tõsisemaid pingutusi ning vajavad seejuures ka Sinu mõistvat suhtumist ja toetust.
Tallinna loomaaed on ellu kutsunud Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi, kuhu oodatakse looduse- ja loomasõpru,kes on nõus toetama loomaaeda ja otsima mõttekaaslasi oma lähikonnas. On võimalus hakata vaderiks valitudloomale, toetades loomaaeda summaga, mis katab looma toiduraha.
Lisateave:www.loomaaed.ee
Koguperega
loomaaeda!
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA
2008/2009 ÄRIHOOAJA AVAMINETOIMUB 30. AUGUSTIL KELL 12–16 TALLINNA LOOMAAIAS
Võta pere kaa
sa
ja veeda kaun
is
päev meiega!
Lisainfo ja koostöösoovid: Moonika Kukk, tel: 6040060 • e-post: [email protected] • www.koda.ee