TEGEVUSRAAMAT Terved taimed, terve planeet

International Plant ProtectionConvention

Nõutud viide: FAO. 2020. Tegevusraamat – Terved taimed, terve planeet. Rooma. https://doi.org/10.4060/ca9327en

Infomaterjalis kasutatud nimetused ja esitatud materjal ei väljenda ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) arvamust mistahes riigi, territooriumi, linna või muu piirkonna õigusliku või arengustaatuse, ametiasutuste või piirialade ja nende määratlemise kohta. Konkreetsete ettevõtete või patenteeritud või patenteerimata toodete mainimine ei tähenda, nagu FAO kiidaks need heaks või soovitaks neid, eelistades neid sarnastele toodetele või ettevõtetele, mida pole mainitud.

Infomaterjalis väljendatud vaated esindavad selle autori arvamust ega ole tingimata seotud FAO vaadete või poliitiliste suundadega.

ISBN 978-92-5-133723-3 © FAO, 2020

Õigused osaliselt kaitstud. See töö on tehtud kättesaadavaks Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 IGO litsentsi alusel (CC BY-NC-SA 3.0 IGO; https://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/igo/legalcode/legalcode).

Selle litsentsi tingimuste kohaselt võib seda tööd kopeerida, edasi levitada ja kohandada mitteärilistel eesmärkidel, tingimusel, et tööle on nõuetekohaselt viidatud. Selle töö mistahes moel kasutamisel ei tohi otse ega kaudselt jätta muljet, nagu FAO toetaks mõnda konkreetset organisatsiooni, toodet või teenust. FAO logo kasutamine pole lubatud. Kui teost on kohandatud, peab see olema litsentsitud sama või samaväärse Creative Commons litsentsi alusel. Kui teosest luuakse tõlge, peab see koos nõutava viitega sisaldama järgmist hoiatusteksti: „Seda tõlget ei loonud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO). FAO ei vastuta tõlke sisu ega täpsuse eest. Originaalne [inglisekeelne] väljaanne on autoriteetne väljaanne. “

Litsentsi alusel tekkinud vaidlused, mida ei saa rahumeelselt lahendada, lahendatakse vahendusmenetluse ja vahekohtu teel, nagu on kirjeldatud litsentsi artiklis 8, kui siin pole sätestatud teisiti. Kohaldatavad vahendusreeglid on Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni http://www.wipo.int/amc/en/mediation/rules vahendusreeglid ja mis tahes vahekohus viiakse läbi vastavalt ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjoni (UNCITRAL) vahekohtureeglitele.

Kolmandate poolte materjalid. Kasutajad, kes soovivad taaskasutada selle teose materjale, mis on omistatud kolmandale poolele, nagu tabelid, joonised või pildid, peavad tegema kindlaks, kas nende taaskasutamiseks on vaja luba, ja vajadusel taotlema loa autoriõiguste omanikult. Vastutus teose mistahes kolmanda poole omandis oleva osa õiguste rikkumisest tekkivate kahjunõuete eest lasub ainult kasutajal.

Müük, õigused ja litsentsimine. FAO infotooted on saadaval FAO veebisaidil (www.fao.org/publications) ja neid saab osta aadressilt publications-sales@fao.org. Kommertskasutuse taotlused tuleb esitada aadressil www.fao.org/contact-us/licence-request. Päringud õiguste ja litsentside kohta tuleb saata aadressile copyright@fao.org.

FAO tänab Torino ülikooli professorit Maria Lodovica Gullinot väljaande koostamisse tehtud panuse eest.

Märkus juhendajatele:Raamat on kavandatud,

kirjutatud ja illustreeritud selleks, et aidata õpetajatel

ja juhendajatel tuua lapsed ja noored lähemale

taimekaitse maailmale ehk teadusele, mis tegeleb

taimede tervisega. Kuigi raamat on mõeldud

vanuserühmale 8–12 aastat, võib see olla kasulik ka

vanematele lastele. Seda võib võtta kui esimest,

lihtsat taimetervise käsiraamatut, mis on välja

antud rahvusvahelise taimetervise aasta puhul.

Kõik algab seemnest… Maal leiduvate eluvormide hulgas on üks, mis teistest erineb, kuna sellest sõltuvad kõik teised, sealhulgas inimesed. Ilma selle eluvormita ei oleks Maal elu.

Taimi on väga erinevaid. Nende kõigi üleslugemine oleks võimatu. Mõtle vaid – ainuüksi metsad katavad rohkem kui 30 protsenti kogu maismaa pinnast ja nende hulka ei kuulu rohumaad, aiamaad, džunglid, savannid ega teised maismaal olevad elupaigad. Kosmosest Maad vaadates märkad, et roheline on üks kolmest põhivärvist pruuni ja sinise kõrval. Ja isegi sinist värvi pindade all elavad taimed!

Taimed.

3

Taimed on elu

Igapäevaelus on palju asju, mida me võtame tihti iseenesest mõistetavalt. Hingamine, söömine, mängimine, õppimine ja jooksmine on kõik tegevused, mida me teeme, küsimata endalt, miks. Kindlasti kõlab üllatavalt, aga paljud neist tegevustest ei oleks võimalikud ilma meie roheliste ja vaiksete kaaslasteta – taimedeta. Miks? Sest taimed annavad meile hapnikku hingamiseks, toitu söömiseks ning rohealasid, kus joosta ja mängida!

Üle 98 protsendi hapnikust, mida me sisse hingame, toodavad taimed. Samuti pakuvad nad peavarju loomadele ning on meie peamiseks toiduallikaks. Kas sa teadsid, et 80 protsenti meie toidust koosneb taimedest ja looduslikust toorainest? Praeguseks on avastatud üle 250 000 erineva taimeliigi, millest umbes 30 000 sobivad inimtoiduks. Toidulaud ja hapnik, mida taimed meile pakuvad, annavad meile jõudu, et kasvada ja liikuda. Taimedest saame ka ravimeid, mida vajame, kui oleme jäänud haigeks.

Oma juurtega hoiavad nad mulda paigal ja aitavad ära hoida erosiooni ehk muldade ärauhtumist. Samuti hoiavad taimed mulla tervena, mis tähendab, et pinnasesse saab salvestuda rohkem süsinikku, mis on oluline kliimamuutuste vastu võitlemisel. Hea, kobe muld ja terved taimed käivad käsikäes. Seetõttu on taimede tervena hoidmine väga tähtis nii inimeste kui ka teiste elusorganismide ellujäämiseks.

4

Üle 98% hapnikust, mida me sisse hingame,

toodavad taimed.

5

Taimed ja säästva arengu eesmärgid

Säästva arengu 17 eesmärki on just need, mida maailm vajab, et olla kõigi jaoks rahulik, turvaline ja tervislik paik. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmesriigid on pühendunud nende 17 eesmärgi saavutamisele aastaks 2030. Tundub võimatu? Sugugi mitte, aga see sõltub meist endist. Me kõik saame anda oma panuse.

Taimetervise valdkond panustab eesmärgi nr 2 „Kaotada näljahäda” saavutamisesse, aidates kaasa sellele, et maailma rahvastik oleks toiduga kindlustatud. Terved taimed aitavad kaitsta ka eesmärki nr 15 – „Maa ökosüsteemid”. Eesmärk nr 13, „Kliimamuutuste vastased meetmed” algab tervetest taimedest, mis aitavad muldades rohkem süsinikku säilitada. Samal ajal on kliimamuutused ohuks taimede tervisele, sest üha soojenevas kliimas hakkavad taimekahjurid ja haigused liikuma üha uutesse riikidesse (vaata lk 16).

Läbi suureneva rahvusvahelise kaubavahetuse (kaupade müümine kahe või enama riigi vahel) aitavad terved taimed kaasa eesmärgile nr 8, „Tööhõive ja majanduskasv”. Rahvusvaheline kaubavahetus võib aga mõjutada taimede tervist, kuna taimed ja taimsed saadused (seemned, lõikelilled ja viljad) on tihti saastunud taimekahjurite ja -haigustega, mis tähendab, et taimekahjustajad liiguvad ühest piirkonnast teise.

TegevusKas oskaksid välja pakkuda teisi säästva arengu eesmärke, mille saavutamisele taimetervise valdkond saaks kaasa aidata? Uuri lähemalt säästva arengu eesmärke ja seda, kuidas saaksid Sina anda oma panuse nende saavutamiseks: worldslargestlesson.globalgoals.org

https://worldslargestlesson.globalgoals.org/

6

Ka taimed jäävad haigeks ja saavad vigaJust nagu inimesed ja kõik teised elusolendid Maal, võivad taimed jääda haigeks ja saada viga. Ent kui see juhtub, mõjutab see kogu meie planeeti. Taimekahjurid ja haigused võivad hävitada näiteks meie tera- või köögiviljasaagi, takistada puid vilja kandmast või rikkuda meile toiduks olevad viljad. Veelgi halvem – inimesed, kelle igapäevane toit sõltub peamiselt põllumajandustoodetest, kannataks seetõttu nälga.

Kuidas taimed jäävad haigeks või saavad viga? Seemned, mugulad, lehed ja teised taimeosad võivad saada transpordivahendiks – kui mitte jäädavaks elukohaks –taimehaiguste kolooniatele, kahjurite massidele või teistele taimede vaenlastele. Just nagu leetrid või gripp, võivad ka taimehaigused olla nakkusohtlikud ja liikuda edasi ühelt taimelt teisele, põhjustades suurt keskkonnakahju. Mõtle vaid – üks nakatunud seeme kümne tuhande seas võib hävitada kogu saagi põllul ning röövida tervelt kogukonnalt nende toidu.

Taimed jäävad haigeks või saavad

haiget

7

Taimede vaenlasedTaimede vaenlased on väiksed ja surmavad, erineva suuruse, kuju ja värvusega. Mõned putukad, seened, viirused, bakterid või nematoodid võivad hävitada terveid metsi, aedu ja põlde. Nende taimekahjustajate tuvastamine on tihti väga keeruline, sest nad suudavad end hästi varjata paikadesse, kust keegi isegi ei mõtleks neid otsida. Nad võivad pugeda su reisikohvrisse või rännata koos sinuga su kingatalla all. Nad rändavad nii kaubalaevade kui ka lennukitega. Nende lemmiktegevus on reisida maailmas ringi ja otsida uusi vilju ja terveid taimi, keda rünnata. Paljud nendest ohtlikest tegelastest võivad jääda pikalt märkamatuks, nn puhkeseisundisse. Lõpuks aga ärkavad nad unest puhanuna ja on tugevamad kui kunagi varem.

Kui taimed saavad viga või jäävad haigeks, vajavad ka nemad päris ravimeid, mis hoiaks neist haigused eemal või raviks nad terveks. Lisaks sünteetilistele kemikaalidele uurivad ja töötavad teadlased välja viimasel ajal üha rohkem looduslikke vahendeid taimekahjustajatega võitlemiseks – kasulikke baktereid, seeni, viirusi ja putukaid, kes on võimelised võitlema taimekahjurite või haigustega. Teisisõnu, sõbralikke mikroorganisme ja putukaid, kes võitlevad taimi haigeks tegevate pahade tegelastega.

8

Taimed on eluTaimed toodavad peaaegu kogu hapniku, mida me hingame, ning moodustavad kuni 80 protsenti meie toidulauast. Isegi liha-, kala- ja piimatooted saame loomadelt, kes vajavad kasvamiseks taimi.

Majanduslikud hüvedKõik riigid müüvad teistele riikidele taimi või taimseid saadusi läbi rahvusvahelise kaubavahetuse. Viimasel aastakümnel on see tegevus aidanud taimehaigustel ja kahjuritel levida uutesse riikidesse, kuna nad oskavad end sellistes toodetes varjata.

Kasvav vajadus toidu järeleSelleks, et toita ära kiiresti kasvav ja jõukamaks muutuv rahvastik, kes elab peamiselt linnades, peavad põllumehed aastaks 2050 tootma kaks korda sama palju saaki kui praegu.

PISUT ARVE

TegevusVali oma lemmiktoit ja mõtle, millest see koosneb. Joonista oma lemmiktoit ja kirjuta juurde, mis seosed on sellel taimedega, isegi kui selle koostises pole otseselt mingit taimeosa.

9

Taimekahjustajate põhjustatud kahjuTaimekahjustajad võivad hävitada suurel hulgal taimi, mistõttu riigid võivad kaotada palju raha, sest kahjustatud taimi ega nende saadusi ei saa enam turustada. Kõige raskemal juhul, mida tihtilugu esineb arengumaades, võib seetõttu hävida rohkem kui kolmandik kogu saagist.

KliimamuutusedKliimamuutused ja nendega kaasnev temperatuuri tõus pärsivad taimede kasvu ja vähendavad nende toiteväärtust. Samuti soodustavad need taimekahjustajate levimist uutesse riikidesse ja maailmajagudesse. Kasulikud putukad

Mõned putukad on taimede tervisele kasulikud. Nad aitavad taimi tolmeldada, mis on väga tähtis taimede paljunemisele; nad võitlevad taimekahjuritega ning aitavad kaasa terve mulla kujunemisele. Kahjuks on kasulike putukate arvukus viimase 25—30 aasta jooksul 80 protsenti vähenenud.

Näljased taimekahjustajadSuurimad ritsikaparved võivad ühes päevas süüa enam kui sada tuhat tonni toitu. Sellisest toidukogusest saaks kümned tuhanded inimesed terve aasta söönuks!

10

Ajaloolised vaenlased: rändavad taimekahjurid ja kaugelt tulnud haigusedTaimede vaenlased on eksisteerinud peaaegu sama kaua kui taimed ise. Kuid varem, kui teadus ja tehnoloogia polnud nii arenenud kui praegu, oli taimekahjustajate kindlakstegemine ning nendest jagusaamine palju keerulisem ettevõtmine.

19. sajandi keskel saabus tundmatult maalt Euroopasse üks juhuslikult kaubaga kaasa rännanud mikroorganism, kartuli-lehemädaniku haigustekitaja. Keegi polnud sellise ootamatu külalise tulekuks valmistunud. Iirimaal hävitas see kogu kartulisaagi, mis oli sel ajal iirlaste peamiseks toiduks, ja põhjustas näljahäda, mille tõttu suri rohkem kui miljon inimest.

1943. aastal hävitas seenhaigus, nimega pruunlaiksus, Indias Bengalis terve riisisaagi. Rohkem kui kaks miljonit inimest surid nälga ja teised pidid oma kodukohast toidu leidmiseks riigist välja rändama.

Tihti jääb selliste haiguste päritolu teadmata. Sadakond aastat tagasi sattusid Vahemere riikides kasvavad majesteetlikud puud, näiteks küpressid Itaalias ja Hispaanias, laastavate taimehaiguste rünnakute alla. Need haigused jõudsid ka üle ookeani Ameerikasse.

Taimede vaenlased on eksisteerinud peaaegu sama

kaua kui taimed ise

11

Tänapäeva vaenlased: reisikohvriga taimekahjuridTaimekahjustajate rünnakud on aastate jooksul muutunud üha sagedasemaks ja tõsisemaks. Võimalused kahjustajate rändeks on kasvanud. Suurenenud on riikidevaheline lennuliiklus ning reisid ühest maailma otsast teise on muutunud tavapäraseks. Vanasti, enne rahvusvahelise kaubavahetuse hoogustumist pidid taimekahjurid oma asurmaade laiendamiseks läbima pikki vahemaid omal jõul, kasutades selleks oma jalgu, tiibu või lastes end tuulel kanda. Tänapäeval saavad tänu lennukitele ja kaubalaevadele taimekahjurid reisida rekordkiirustel.

1999. aastal leiti Ugandas taimehaigus nimega nisu kõrrerooste Ug99, mis ründas kõiki peamisi kasvatavaid nisusorte, levides kiiresti üle kogu maailma.

Bakter nimega Xylella fastidiosa hävitab oliivipuid Itaalia lõunaosas Salento piirkonnas. Selle tõttu on kadumas paljude oliivikasvatajatest perekondade elatusallikas, kuna nende sissetulek sõltub oliivipuudest. Hävimas on nii traditsioonid kui ka loodusmaastikud ja kohalik turism.

Märka neid kahjureid ja haigusi!

14

Rändavad taimekahjustajad: võõrliigid

Minu nimi on José Carlos ja ma olen pärit Mehhikost. Üks maisikahjur (Spodoptera frugiperda) ajab oma kahjustustega hulluks maisikasvatajaid üle kogu maailma. See on ussike, kes kasvab läbi moondumisprotsessi ehk metamorfoosi ööliblikaks. See kahjustaja avastati esimest korda minu kodumandril – Ameerikas. Kahjuks ei jäänud ta paikseks ja on agaralt levimas üle kogu maailma, hävitades maisisaaki. See ussike on väga näljane. Ta eelistab maisi, kuid võib süüa enam kui 80 erinevat kultuurtaime, sealhulgas riisi, suhkruroogu, köögivilju ja puuvilla.

Ta võib läbida pikki vahemaid – kuni 100 km päevas – ning on jõudnud Aafrikasse, Indiasse, Jeemenisse, Hiinasse, Koreasse, Jaapanisse ja Austraaliasse! Selle taimekahjuriga on raske võidelda, sest ta lendab kaugele ja paljuneb kiiresti. Üks emane isend võib muneda kuni tuhat muna!

15

TegevusOma vanemate loal pildista kõiki putukaid, keda näed. Tuvasta, kellega tegu ja millest ta toitub. Kas tegemist on taimekahjuri või kasuliku putukaga?

Seal, kust mina pärit olen, põhjustavad suurt kahju rändtirtsud. Nad on nagu rohutirtsud. Olen Zala Etioopiast, kus rändtirtsud rändavad kümnete miljonite isendite suurustes parvedes, hävitades kõik taimed oma teel. Eriti suur mõju on neil vaestele piirkondadele, sest sealsed inimesed kannatavad juba niigi nälga. Tirtsud on ka väga kiired. Nad võivad ühes päevas rännata 150 km ja süüa oma kehakaalu jagu toitu. Sa võid küll arvata, et nad on nii väikesed ja palju see nende kehakaalu jagu toitu ikka on, aga korruta see kogus miljonitega – nii palju võib neid olla ühes parves. See on hirmuäratav!

Taimekahjustajad ja kliimamuutusedSa oled kindlasti kuulnud kliimamuutustest. Väga paljud noored, ka sinuvanused, annavad juba üle maailma oma panuse, et võidelda kliimamuutuste vastu ja aidata meie planeedil edasi kesta. Aga sa võib-olla veel ei tea, et kliimamuutused aitavad kaasa taimekahjustajate levikule.

Enamik taimekahjustajaid ei talu külma. Mida soojem on kliima, seda paremad tingimused avanevad kahjustajate armeedele uute alade vallutamiseks, paljunemiseks ja uute sõdurite värbamiseks.

Seda on eriti hästi märgata taimekahjurite puhul, keda on meil näha suviti – näiteks puuviljakärbsed. Need putukad vajavad elamiseks ja paljunemiseks niiskeid ja sooje tingimusi. Aga see pole veel kõik! Kliimamuutustest tulenevad kahjustused nõrgendavad taimede vastupanu- ja taastumisvõimet, mis tähendab, et nad ei ole taimekahjustajate rünnakule enam nii vastupidavad.

Aga sa võib-olla veel ei tea, et

kliimamuutused aitavad kaasa

taimekahjustajate levikule

16

17

TaimearstidTaimearstid, astuge ette! Need eksperdid armastavad elu ja kevadet ning roheline on ilmselgelt nende lemmikvärv. Just nagu inimeste arstid ja loomaarstid, kes aitavad meie neljajalgseid sõpru, sekkuvad taimearstid, kui taimed on haiged või viga saanud. Nad näevad palju vaeva, et leida haiguste vastu tõhusaid ravimeid ja taimi päästa. Uute taimehaiguste ja -kahjurite avastamine annab neile võimaluse katsetada ka uusi vahendeid taimekahjustajatega võitlemisel. Taimearstid ei anna mitte kunagi alla, sest nad teavad, et taimede kaitsmine tähendab elu kaitsmist.

Järgmistelt lehekülgedel saad teada, mida teevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja rahvusvaheline taimekaitsekonventsioon (IPPC) selleks, et taimi kaitsta.

Kes võiks päästa planeedi taimede vaenlaste eest?

17

Rahvusvaheline kogukondTaimede kaitsmine kahjurite ja haiguste rünnakute eest on ülemaailmne ülesanne. Kõik mandrid, riigid ja inimesed peavad koos võitlema taimede tervise kaitseks. Igal aastal kohtuvad taimetervise eksperdid kogu maailmast Roomas, et koostada taimehaiguste ja -kahjurite vastu võitlemiseks juhiseid ja jagada oma kogemusi. Neid juhiseid järgides saavad kõik riigid takistada taimehaiguste ja kahjurite levikut. Rahvusvahelised tegutsemisjuhised ei aita mitte üksnes vältida neid olukordi, millest rääkisid Zala ja José Carlos, vaid aitavad ka võidelda näljahädade vastu.

Kõik mandrid, riigid ja inimesed peavad

koos võitlema taimede tervise kaitseks

18

19

Taimede kaiTsjad 2

Rahvusvaheline taimekaitsekonventsioonÖeldakse, et ennetamine on parem kui ravi. Kindlasti on lihtsam takistada ohtlikel taimekahjustajatel uutesse elupaikadesse levimist, kui tegeleda nende põhjustatud kahjuga. Nagu oleme juba selgeks saanud, siis taimekahjustajad ei tee kahju ainult taimedele, vaid võivad avaldada katastroofilist mõju nii inimeste

toiduga kindlustatusele kui ka kaubandusele.Rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni

(IPPC) sekretariaat teab seda hästi ning on aastaid töötanud selle nimel,

et kaitsta taimi taimekahjurite ja -haiguste eest. Konventsiooniga

on liitunud enam kui 180 riiki ja nende ühine ülesanne on kaitsta taimi üle kogu maailma. Taimekahjustajate ülemaailmse mõju vähendamine ei oleks võimalik ilma riikide abita. Riiklikud ja regionaalsed taimekaitseorganisatsioonid ongi loodud selleks, et koguda ja jagada teavet ning tulla toime taimehaiguste ja kahjuritega oma piirkonnas.

Taimede kaiTsjad 1

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)

FAO teeb koostööd rohkem kui 190 liikmesriigiga, et võidelda maailmas esineva nälja ja vaesuse vastu

ning et tagada kõikidele inimestele ligipääs ohutule ja toitaineterikkale toidule. FAO aitab kogu maailma

põllumeestel – eriti arengumaades tegutsevatel – kasutada kestlikke maaharimistehnikaid. See

tähendab, et toodetakse piisavalt toitu, et saada nii süüa kui ka elatist, samal ajal kaitstes ka planeedi looduslikke

ressursse ja keskkonda. FAO täidab tähtsat rolli uute, tõhusate tehnoloogiate

levitamisel, mille abil toota toitu ja kaitsta taimi keskkonnasäästlikult. FAO kaitseb taimekahjustajate

eest ka metsi üle kogu maailma, et säiliks

looduse mitmekesisus ning meie suurimad

hapnikutootjad. Taimede kaitsmine ei tähenda

ainult taimekahjustajatega võitlemist. See tähendab ka muldade ja seemnete

tervena hoidmist, vee säästlikku kasutamist ning

taimedele piisaval hulgal toitainete kindlustamist,

kasutades samal ajal kestlikke põllumajandusvõtteid. Taimed on täpselt samasugused nagu meie:

mida tugevam on nende tervis, seda harvem jäävad nad haigeks.

International Plant ProtectionConvention

20

Mida meie saaksime teha? Taimedest hoolimiseks ei pea sa olema taimearst või valitsusasutuse esindaja. Igaüks saab taimede kaitsmiseks midagi ära teha!

• Hakka ise taimede kaitsjaks Juurte, lehtede ja varte tähelepanelik jälgimine on esimene samm, et õppida tundma neid väärtuslike elusolendeid, kes aitavad hoida Maal tasakaalu. Jaluta looduses, botaanikaaias või kohalikus pargis. Kui märkad seal kasvavatel taimedel midagi imelikku, siis maini seda mõnele täiskasvanule. Oma ala ekspert, õpetaja või ka lapsevanem teab, kellega ühendust võtta.

Reisides ole ettevaatlik Kui reisid, siis pea meeles, et sa ei tooks reisilt kaasa seemneid, lilli, puu- või köögivilju, ilma et sul oleks selleks luba. Nende sees võivad end peita taimekahjustajad!

21

Uuri, kust on pärit e-poest ostetud kaup? Ütle oma vanematele, et nad oleksid ettevaatlikud, kui tellivad taimi või taimseid tooteid e-poest. Ametiasutused ei jõua kõiki kaupu ja saadetisi kontrollida, mis tähendab, et taimekahjustajad võivad Sinu abiga sattuda uutesse riikidesse.

• Aita muuta linnad rohelisemaks Lisa oma ümbrusesse rohelist, rajades kooli- ja kogukonnaaedu või istutades potitaimi katuseaedadesse või rõdudele. Palu oma vanematel innustada kohalikke valla- ja linnavalitsusi istutama katuseaedu, et katta soojust neelav tõrv. Taimed annavad varju, puhastavad õhku, jahutavad linnamaastikku ja vähendavad veereostust.

Kanna keskkonna eest hoolt Ole keskkonna vastu hooliv ja kaitse Maa väärtuslikke ressursse. Näiteks kasuta vett säästlikult ja sorteeri korrektselt prügi, et kemikaale sisaldavad tooted, värvid ja patareid ei saaks mürgitada meie mulda ja vett.

• Ole taimetervise toetaja Teadmiste levitamine on väga oluline, nii et informeeri ka oma perekonda, klassikaaslasi ja naabreid. Kõik peaksid teadma, et taimede ja kogu meie loodusliku elukeskkonna tervis on väga tähtis nii elu püsimiseks kui ka meile parema tuleviku tagamiseks.

22

TegevusedOtsi internetist pilte taimekahjuritest ja haigustest ning kasuta saadud teavet, et viia need pildid kokku õigete nimedega:

• Otsi koos juhendajaga internetist, kus need kuus taimekahjustajat levivad. Joonista lihtne kaart ja märgi iga kahjustaja levikuteed kaardile. Kasuta oma kujutlusvõimet ja näita, kuidas need taimekahjustajad sinna võisid jõuda.

• Uuri internetist ühe nende nelja taimehaiguse ajalugu. Koosta sellest koos fotodega väike kokkuvõte ja esitle seda oma klassile.

1. Spodoptera frugiperda (fall armyworm)

2. Rhynchophorus ferrugineus (punane palmikärsakas)

3. Anoplophora glabripennis (aasia sikk)

4. Agrilus planipennis (saare-salehundlane)

5. Ceratitis capitata (vahemere puuviljakärbes)

6. Schistocerca gregraria (desert locust)

7. Phytophtora infestans (kartuli-lehemädanik)

8. Hemileia vastatrix (coffee leaf rust)

9. Candidatus Liberibacter asiaticus (citrus greening bacterium)

10. Puccinia striiformis(wheat yellow rust).

a

e

g h i j

f

b c d

23

2020: rahvusvaheline taimetervise aasta ÜRO kuulutas 2020. aasta rahvusvaheliseks taimetervise aastaks. Selle aasta eesmärk on jagada infot ja suurendada avalikkuse teadlikkust taimetervise olulisusest, seda eriti nooremate põlvkondade seas. FAO ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat töötavad selle nimel, et suurendada inimeste teadlikkust taimetervisest ning sellest, kuidas taimede kaitsmine on maailmast näljahäda kaotamiseks eluliselt oluline.

Võta meiega ühendust:

ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOONI TOIDU- JA PÕLLUMAJANDUSORGANISATSIOON

Rooma, Itaalia

iyph@fao.orgippc@fao.org

www.fao.org

• Migratsioon tulevikus• Sinu teejuht FAOni• Tervislik toitumine on oluline

• Kliimamuutused

Tegevusraamatute sariFAO tegevusraamatute sarja saab alla laadida portaalist “Building the #ZeroHunger Generation” koos paljude juhendajatele ja lapsevanematele suunatud abimaterjalidega, mis aitavad neil valmistada ette FAO töö keskmes olevaid olulisi globaalseid teemasid käsitlevaid tegevusi või koolitunde: www.fao.org/building-the-zerohunger-generation

• Näljahäda kaotamise nimel

CA9327ET/1/12.20

ISBN 978-92-5-133723-3

9 7 8 9 2 5 1 3 3 7 2 3 3

mailto:iyph%40fao.org%20?subject=mailto:ippc%40fao.org%20?subject=http://www.fao.org http://www.fao.org/building-the-zerohunger-generation