HD LISA IIITEHNILINE KIRJELDUS

„Kõrvalmaantee 13115 Kohtla – Kohtla-Nõmme km 0,0-3,346 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“

1. Projekti eesmärk 1.1. Töö teostaja ülesandeks on koostada kõrvalmaantee 13115 Kohtla – Kohtla-Nõmme km

0,0-3,346 põhiprojekt.1.2. Projekti eesmärk on teekatte ümberehitus kandevõime tõstmiseks ning seisukorra

parandamiseks koos asulasisese liikluskeskkonna ohutuks muutmisega. Remondimeetme (rekonstrueerimine või taastusremont) valik ja ulatus sõltub teostatud uuringutest, tee seisukorrast ning liiklusprognoosidest. Meetme valiku tegemiseks tuleb töö teostajal teha põhjalik analüüs ning teha omapoolne põhjendatud ettepanek katendiarvutuse koosseisus

1.3. Töö teostajal tuleb välja töötada tehniliselt optimaalsed ning majanduslikult põhjendatud katendilahendused. Projektis on vajalik määratleda võimaliku täiendava teemaa vajadus. Projekti alusel on planeeritud korraldada ehitustööde hange 2017. aasta neljandas kvartalis. Töövõtja peab arvestama Lepingus määratud tähtaegadega Töö tegemiseks vajaliku meeskonna komplekteerimisel ning hinnapakkumise tegemisel.

1.4. Töövõtja organisatsiooni tuleb kaasata spetsialiste tee-ehituse, kui ka paljude tehnovõrkude (vajadusel vee- ja kanalisatsioonirajatised ning side ja elektriliinid) valdkonnast.

1.5. Objekti eeldatavaks maksumuseks koos käibemaksuga on rekonstrueerimise osas 773 000 eurot ning silla ümberehituse osas 250 000 eurot. Eeldatavat maksumust võib ületada ainult veenvalt põhjendatud juhtudel.

2. Olemasolev olukord2.1. Käsitletavaks objektiks on kõrvalmaantee 13115 Kohtla – Kohtla- Nõmme km 0,0-3,346

lõik, mis asub Ida-Viru maakonnas Kohtla-Nõmme vallas, Kohtla-Nõmme alevis. 2.2. Liiklussagedus:

2.2.1. Keskmine ööpäevane liiklussagedus teelõigul on 2016. aasta liiklusloenduse andmetel – 1024 autot/ööp (SAPA 97%, VAAB 3%, AR 0%)

2.3. Olemasolevad laiused:2.3.1. Keskmine olemasolev katte laius: 3,7 -7 m; muldkeha laius: 5,7 - 10,5 m.

2.4. Katte ehitusaasta on km 0,0-2,4 – 1981; km 2,0-3,35 – 1965, tihe asfaltbetoon uue pealmise kihi rajamisega olemasolevale kattele.

2.5. Viimane pindamine on teostatud: 2009. a (graniitkillustik fr 8-12);2.6. Lõikude alg- ja lõppkilomeeter ja käesoleva tehnilise kirjelduse punktides fikseeritud

kilomeetrid täpsustatakse koos Tellijaga projektide koostamise käigus. Antud tehnilises kirjelduses esitatud andmed olemasoleva olukorra kohta põhinevad Maa-ameti kaardirakendusel, Teeregistril ja leitud arhiiviandmetel, mida tuleb Töövõtjal täpsustada projekti koostamiseks tehtavate uuringute käigus.

3. Lähteülesanne3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette

lõigule kandevõime tagamiseks vajaliku kestva katendi ehitamine. Vajadusel projekteerida olemasoleva muldkeha remonti ja laiendamist ning lahendada vete äravool.

3.2. Projekteerida välisvalgustuse ümberehitus lähtuvalt p 14 nimetatud mahtudest. 3.3. Projekteerita ohutud lahendused nii jalakäijate kui sõidukite jaoks, sealhulgas ristumisel

riigiteega 13116 ja Juurdeveo tänavaga.3.4. Lõigul km 0,0-2,30 arvestada järgmiste parameetritega:

3.4.1. projekteerimise lähtetase – rahuldav;

2

3.4.2. sõiduradade arv – 2;3.4.3. sõiduraja laius – 2,75 m;3.4.4. kindlustatud peenra laius – 0,5 m;3.4.5. tugipeenra laius – 0,5 m;3.4.6. mulde laius – 7,5 m;

3.5. Lõigul km 2,3-3,4 arvestada järgmiste parameetritega:3.5.1. projekteerimise lähtetase – rahuldav;3.5.2. sõiduradade arv – 1(2 möödasõidutaskut);3.5.3. sõiduraja laius – 3,5 m (kate 4 m);3.5.4. kindlustatud peenra laius – 0,25 m;3.5.5. tugipeenra laius – olemasolev laius;3.5.6. mulde laius – olemasolev laius;3.5.7. Projekteerida kaks möödasõidutaskut (paremale ja vasakule)

3.6. Sõiduradade ja katte laiuste lõplikul valimisel lähtuda testkasutuses olevast juhisest „Sõiduradade laiuse valimise juhis 1+1 sõiduradadega teedel“ ning projektkiirusest.

3.7. Koostada Kohtla silla ümberehituse põhiprojekt (täpsemad nõuded p 4.6 ja p 11).3.8. Projekteerida olemasolevate jalgteede taastusremont minimaalses vajalikus mahus3.9. Projekteerida jalakäijate ühendus olemasoleva jalgtee võrgustiku ja raudteejaama vahel,

kaaludes nii maanteekoridori, kui ka paralleelseid kohalikke teid. Uuringute teostamisel ja projekteerimisel arvestada mõlema variandiga

3.10. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.

3.11. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

4. Uurimistööd ja analüüsid4.1. Geotehnilised uurimustööd – töö on teostanud OÜ Rakendusgeoloogia 2016. a, töö nr 15-

104-4 (aruanne lisa 3)4.1.1. Teostada geotehniliste pinnaseuuringute kontroll juhindudes Maanteeameti

peadirektori 5. jaanuari 2016. a käskkirjaga nr 0002 kinnitatud Geotehniliste pinnaseuuringute juhendist.

4.2. Geodeetilised uurimustööd – töö on teostanud AS Kobras 2016. a, töö nr 2015-201 (aruanne lisa 4)4.2.1. Töövõtja peab üle kontrollima geodeetiliste uuringutes esitatud piirinaabrite

tabelid ning vajadusel korrigeerima tabelid kaasajastatud infoga.4.2.2. Teostama vajadusel projekti koostamiseks vajalikud täiendavad geodeetilised

uuringud ja uuendama kooskõlastused.

4.3. Liiklusuuring4.3.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:

a) määrata koormussagedust.4.3.2. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:

a) liikluse prognoosi;b) liikluskoosseisu ja koormussagedust;c) aruande kokkuvõtet

3

4.3.3. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga.

4.3.4. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi projekteerimisel arvestada.

4.4. Katendi aruanne4.4.1. Arvestada „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi“ kehtiva versiooniga.4.4.2. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema

versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.

4.4.3. Teostada katendiarvutus vähemalt kolmele katendikonstruktsiooni variandile. Lisaks tuleb arvestada „Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkused tooduga. Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust. Alternatiivide valikul tuleb arvestada vähemalt järgmiste eelistustega:a) Kaaluda konstruktsiooni, mille lahenduse kohaselt kasutatakse kohalikke

materjale (~50 km raadiuses).b) Võrrelda erinevate alustega saavutatavaid tulemusi (killustikalus ja

stabiliseeritud või immutatud alused).c) Võrrelda kerg- ja püsikatendeid.

4.4.4. Olemasoleva tee ja rajatiste seisukorra hindaminea) Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud teelõikude seisukorda.

Hinnata tuleb kõiki projektiga puudutatavaid teid ja rajatisi.b) Rajatiste ja nende kõikide elementide (nt truupide päised jms) seisukord tuleb

projekteerijal piltidega fikseerida. Nii elemendi korrasolek kui väljavahetamise/remondi vajadus peab olema projekteerimise käigus piltidega fikseeritud. Tulemused tuleb fikseerida aruande kujul koos katendiarvutuse aruandega, kuid aruanne tuleb lisada projekti koosseisus.

c) Esitada olemasoleva olukorra kompleksanalüüs, mis viiks kokku geotehniliste uuringute tulemused katte tänase seisukorraga (defektid, kandevõime andmed jms). Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid (min 5 tk).

d) Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks, millega projekti koostamisel arvestada. Tuua välja võimalikud remondimeetmed.

4.4.5. Aruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade Maa-ameti jm andmetele tuginedes (~ 50 km raadiuses) koos veokaugustega objektide keskele. Karjääride omanikelt tuleb küsida maksumused, materjalide omadused jms projekteerimiseks vajalik info (esitada koondtabelina).

4.4.6. Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel eelistada, et saada optimaalseim lahendus jms.

4.4.7. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused, mida tuleb teha 20 a kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine). Samuti

4

tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas.

4.4.8. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.4.4.9. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat.4.4.10. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega. Peale

katendiarvutust tuleb pinnaste nimetused ehitajale kirjeldada projektis EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 järgselt.

4.4.11. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale.

4.5. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute ning piirangute väljaselgitamine

4.5.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse).

4.5.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas.

4.5.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas.

4.5.4. Täpsustada kõik piirangud, mis võivad mõjutada tee ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

4.6. Sildade projekteerimiseks teostada vajalikud hüdroloogilised uuringud ja arvutused, koos vooluveekogu geodeetilise mõõdistamisega.

4.6.1. Vooluveekogu geodeetiliste mõõdistamiste all teostada vooluveekogu sängi mõõdistamine planeeritavast rajatisest kummalegi poole vähemalt 100m ulatuses (voolusängi ristlõiked iga 50m tagant);

4.6.2. Hüdrauliline arvutus peab koosnema järgmistest arvutustest:a) vooluveesängi pikiklade määramine mõõdistatud alal;b) vooluveekogu valgala määramine;c) veevooluhulga määramine (vajadusel analoog jõe põhjal);d) max. vooluhulga määramine (arvestades tõenäosust);e) normaal- ja kõrgveetasemete määramine;f) rajatise läbilaskvusest tulenev paisutuse kõrguse- ja paisutusala suuruse

määramine.

4.6.3. Vajalik veetaseme modelleerimine rajatavate sildade asukohas.4.6.4. Töö teostada olemasolevate andmete põhjal. Täiendavate puuraukude rajamise

vajaduse üle otsustab Töövõtja.

5. Eelprojekt5.1. Koostada eraldi eelprojekt lõigu kohta:5.2. Eelprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud

eelprojekti koostamise nõuetele.5.3. Eelprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud:

5.3.1. tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused;5.3.2. rajatavate kraavide asukohad;5.3.3. juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed;

5

5.3.4. bussipeatused, vajadusel koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega;5.3.5. selgitada vajamineva teemaa ulatus, krundijaotuskava koostamine.5.3.6. koostada lisaks geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus

ortofotole (koos kinnistu piiridega)

5.4. Koostada tehnovõrkude eelprojektid, mida täpsustatakse hiljem põhiprojekti koostamise käigus.

5.5. Koostada katendi aruanne eelprojekti mahus, mida täpsustatakse hiljem põhiprojekti koostamise käigus.

5.6. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon (tööde maksumuste kalkulatsioon 90% mahulise täpsusega põhiprojekti kalkulatsioonist)

5.7. Krundijaotuskava, mida vajadusel täpsustatakse hiljem põhiprojekti koostamise käigus.5.8. Tellija võib tellida projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi.

Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.

6. Keskkonnamõjude eelhinnang6.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang

eelprojekti koostamise staadiumis ning vajadusel korrigeerida seda põhiprojekti koostamisel. Lähtuda kõigist KeHJS § 6 lg 3 kriteeriumidest, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta.

6.2. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht.

7. Krundijaotuskavad7.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise

protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskavad p 1.1 loetletud lõikude kaupa.7.2. Krundijaotuskavad koostada vastavalt 2. juulil 2015. a vastu võetud majandus- ja

taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33.

8. Projekteerimistingimuste menetlus8.1. Projekteerija valmistab ette Tellijale kõik projekteerimise tingimuste kehtestamise

menetluse läbiviimiseks vajalikud kirjad (ettepanekud, vastused, vaiete põhjendused, projektlahenduse selgitused, jne) koos lisadega (joonised, esialgne krundijaotuskava koos esialgse kavandatava võõranduse jms) sh nendele kinnistu omanikele keda projektiga ettenähtud tööd otseselt mõjutavad (nt kraavitööd, läbisõit krundilt, ajutine maakasutus, puude mahavõtmine kinnistu piiri lähistel jms.) Tegevuste kirjeldus peab olema üheselt mõistetav ja hõlmama kõiki töid mida kinnistul või selle vahetusläheduses teostatakse. Piirinaabritega kooskõlastamise vajadus tuleb täpsustada eelnevalt tellijaga.

8.2. Projekteerija kohustub koostama vastuse projekteerimise tingimuste menetluse raames esitatud ettepanekutele, vaietele, jne 10 päeva jooksul, peale Tellija poolt edastatud vastava sisulist kirjalikul kujul esitatud korraldust.

8.3. Projekteerija kohustub korrigeerima projekteerimise tingimuste kehtestamiseks koostatud projektlahendust vastavalt Tellija korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida esitatud vaided, ettepanekud või Tellija muutunud nägemus projektist, jne

8.4. Projekteerija korraldab eelprojekti avalikustamised kohalikes omavalitsustes koostöös Maanteeametiga ja koostab avalikustamistest osavõtjatele arusaadavad maanteelõikude ning ristmike lahendusi illustreerivad joonised.

6

9. Põhiprojekti osad9.1. Koostada eraldi määrusele „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ vastavad

põhiprojektid järgnevalt:9.1.1. Lõik km 0,0-3,3469.1.2. Kohtla silla ümberehitus9.1.3. Välisvalgustuse ümberehitus

9.2. Koostada katendi aruanne (täpsustatakse eelprojektis koostatud katendi aruannet).9.3. Tehnovõrkude eelprojektid.9.4. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.9.5. Vajadusel krundijaotuskava täpsustamine.9.6. Tellija võib tellida projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi.

Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.

10. Projektide koostamise üldised nõuded10.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.10.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta

Eesti mastaabis.10.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti

kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).

10.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.

10.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.

10.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond kuhu on vastav tüüp projekteeritud.

10.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25 m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt.

10.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.10.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt:

10.9.1. truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued;

10.9.2. selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise;

10.9.3. vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks;

10.9.4. maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga;

10.9.5. vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni;

10.10. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel vältida.

7

10.11. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

10.12. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega.

10.13. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa).10.14. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).10.15. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.10.16. Koostada töömahuloend (kululoend).10.17. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.

Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, mahasõitude, rajatiste, ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused.

10.18. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses:10.18.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel.10.18.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D

joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga.

10.18.3. 3D mudelis tuleb koostada nii eelprojekt kui ka põhiprojekt.

11. Rajatised11.1. Projekteerida olemasoleva silla ümberehituse põhiprojekt või lammutusprojekt ja uue

silla põhiprojekt.11.2. Enne silla põhiprojekti koostamist tuleb esitada minimaalselt kolm erinevat silla tüübi

eelprojekti lahendust koos kirjeldavate joonistega. peamise lahendusena kaaluda üheavalise silla varianti ning ka olemasoleva silla säilitamise võimalust. Eelprojekti lahenduste tegemisel esitada rajatise eeldatav maksumus, ehitusaeg, hooldekulud (näiteks vuugivahetus, tugiosade vahetus), elueakulude arvutus, mille põhjal Tellija valib välja sobiliku eskiislahenduse, mille põhjal koostatakse rajatise põhiprojekt.

11.3. Silla pealne laiusgabariit peab olema võrdne sillale läheneva tee piiretevahelise gabariidiga.

11.4. Rajatise eluiga vähemalt 100 aastat. (remondi puhul vähemalt 75 aastat)11.5. Koormused KM-1 ja KM-3 (1200 kN).11.6. Rajatiste põhiprojekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama vähemalt tee

ehitusprojektile esitatavatele nõuetele.11.7. Koostada erinevate põhikonstruktsioonide elementide ja sõlmede tehnilised

lahendused ja detailsed paigaldusjuhised.11.8. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded:

11.8.1. eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi11.8.2. näha ette lahendused vajaliku kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad,

piirded jne).11.9. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded:

11.9.1. Tavahooldus:a) Projekteeritud rajatis peab olema võimalikult hooldevaba.

8

b) Projekteeritud rajatisel tee ja pealesõidud peavad olema mehhanismidega hooldatavad.

11.10. Talvine hooldus:a) Rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet.b) Lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku.c) Muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.

11.11. Hooldusjuhendi koostamine:11.11.1. Hooldusjuhend peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade

hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi (vigade kirjeldus mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti).

11.12. Rajatise vaated tuleb esitada selliselt, et nende järgi oleks võimalik hinnata rajatise sobivust antud asukohas, võttes arvesse nii rajatist kui ka selle suhet ümbritseva maastikuga. Rajatise vaatejoonistel esitatakse vähemalt:11.12.1. ristprojektsioonina nähtavad sambad ja talad, piirded koos käsipuudega,

teenindustrepid, kaldakindlustus, tugimüürid ning muud nähtavad rajatise või tarindi osad;

11.12.2. projekteeritud ja olev maapind, kui viimane erineb projekteeritavast;11.12.3. vooluveekoguga ristumistel vee voolusuund.

11.13. Rajatise projekteerimisel soovitatav kasutada mudelprojekteerimist, kus esialgu koostatakse kolmemõõtmeline mudel ning seejärel valmistatakse mudelist vajalikud lõiked.

11.14. Rajatiste joonistele tuleb lisada ka Tehnoloogilised joonised. Tehnoloogiliste jooniste eesmärgiks on anda erinevate elementide konstruktiivne lahendus (kaldasamba tiivad, -tagasein, -esisein, tekiplaadi vuugid jms) projektijärgseks väljaehitamiseks. Tehnoloogiliste joonistena tuleb asjakohasel juhul esitada:11.14.1. kõikide konstruktsiooni elementide ristlõiked koos armeeringu õõnsuste ja

tühimikega; 11.14.2. elementide ristlõiked (vuugid, teenindustrepid, rennid jms);11.14.3. tehnoloogilised ligipääsud;

11.15. Tehnoloogilistel joonistel tuleb asjakohasel juhul esitada muuhulgas ka lubatud tehnoloogilised jätkamised.

11.16. Näha ette vete piki- ja põikisuunaline äravool teemaalt ja rajatiselt ning vajadusel olemasolevate vete ärajuhtimissüsteemide ümberehitamise tööd.

12. Bussipeatused12.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste

asukohad.12.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide

rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt: Ametist/Juhendid).

13. Liikluskorraldusvahendid13.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldus-

vahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).13.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega.13.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning

liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.13.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.

9

13.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Tellijale.

14. Tehnovõrkude ümbertõstmine ja välisvalgustuse ümberehitus14.1. Ehitusele ettejäävate olevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt

koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.

14.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

14.3. Välisvalgustuse ümberehitus14.3.1. Projekteerida olemasoleva tänavavalgustuse ümberehitust kahes erinevas

versioonis:a) Ümberehituse tööprojekt minimaalses mahus – ümber tõsta olemasolevad ning

maantee remondile otseselt ette jäävad valgustuspostidb) Ümberehituse tööprojekt normidele ja juhenditele vastava valgustusolukorra

saavutamiseks – täpsed lähteparameetrid täpsustada kohaliku omavalitsuse ja tellijaga koostöös

14.3.2. Valgustuse ümberehituse ulatus täpsustub peale maantee remondi põhiprojekti taotluseelarve täpsustumist

14.3.3. Mõlemas tööprojektis peab olema viide võimalikule tööprojekti täpsustamise vajadusele

14.4. Valgustuse projekteerimise tehnilised nõuded lisas 5

15. Haljastus ja hooldus14.5. Lähtuda Maanteeameti kodulehel „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise

põhimõtted“.

15. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine15.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike

omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, kaasates vajadusel kohalikke omavalitsusi. Koosoleku asukoht valida soodsaim Tellijale ning arvestades koosoleku eesmärki. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.

15.2. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis.15.3. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub

arutelu projektis esilekerkinud teemadel.15.4. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku

päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega.15.5. Koosolekuid protokollib Töövõtja.15.6. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide

valdajatega ning teiste projektiga seotud asutuste ja isikutega.15.7. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30

päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade.

10

15.8. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud.

15.9. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.

16. Vormistusnõuded16.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada neljas eksemplaris

paberkandjal ja ühes eksemplaris elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sealhulgas krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal).

16.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:16.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul.16.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul.16.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul.16.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid.16.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks

vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid.16.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning

joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.16.2.7. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele

(www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) kahes eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega).

16.3. Üks eksemplar kogu projektdokumentatsioonist tuleb vormistada A4 formaadis arhiveerimiseks.

17. Ajagraafik17.1. Tööde osade esitamise tähtajad on sätestatud Töö ja Töö osade üleandmise ja

maksegraafikus.17.2. Ajagraafikust:

17.2.1. Valmis eelprojektile ja valmis põhiprojektile koostatakse vajadusel ekspertiis ning Tellija esitab läbivaatamisel tekkinud märkused (eeldatav kestvus 14 päeva).

17.2.2. Peale projekteerimistingimuste menetluseks vajalike materjalide esitamist (koos esialgse krundijaotuskavaga) toimub projekteerimistingimuste menetlus ja eelprojekti avalikustamine. Menetluse eeldatav aeg 2 kuud.

Lisad: 1. Projekteeritava lõigu asukoha skeem2. Nõuded töövõtjale3. OÜ Rakendusgeoloogia 2016 töö nr 15-104-44. AS Kobras 2016 töö nr 2015-2015. Valgustuse projekteerimise tehnilised nõuded

11

12

Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem

Joonis

Ühesõidurealine lõik:km 2,3-3,4

Eeldatav jalgteeühenduse vajadusega lõik