Liiter valgust ehk „säästupirn“ Filipiinide moodi

TEISTMOODI

Tekst: Anu RosenfeldFotod: My Shelter Foundation

TEISTMOODISamal ajal kui meil nutetakse taga hõõgniidiga lambipirne ja kirutakse säästupirne, on filipiinlased ikkagi meist sammu võrra ees. Seal on kasutusel tõelised „säästupirnid“. Kui ootate kõrgtehnoloogilist ja ultramoodsat leiutist, siis kahjuks pean teid kurvastama. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi tuden-gid on leiutanud tehnoloogia, kuidas teha tavalisest filtreeritud veest, plastikpudelist ja kloorist „säästupirn“, mis annab valgust sama palju kui 50-vatine elektripirn.

See lihtne lahendus on aidanud tuhandeid inimesi tsunamidest ja maavärinatest laastatud Filipiinidel. Oleme kõik näinud kaadreid, kus miljonid inimesed elavad agulites, majad tihedalt üksteise kõrvale ehitatud. Loomuliku päevaval-gust nendesse hurtsikutesse ei paista ja seetõttu kasutatakse elektri- ja küünlavalgust kogu päeva vältel. Esiteks on see tohutult kulukas ja teiseks üliohtlik, sest ametliku statistika kohaselt on enam kui pool Filipiinidel puhkenud tulekahju-dest põhjustatud vigastest elektrijuhtmetest või lahtise tulega hooletust ümberkäimisest.

Fakt on ka see, et veel 2009. aastal oli 3 miljonit majapidamist Filipiinidel väljaspool pealinna-regiooni Metro Manilat elektrita. Nii otsustaski MyShelter Foundation luua programmi Isang Litrong Liwanag ehk Liiter Valgust. Programmi nimi võtab lühidalt kokku selle eesmärgi - liiter liitri haaval tuua valgust vaesemate riikide inimestele, eeskätt Filipiinidele. Kuid seda on kasutatud juba ka teistes piirkondades üle maailma. Projekt on leidnud kajastamist maailma suuremates uudistekanalites nagu Reuters, BBC ja CNN. Valgusesaadikute kodu-lehel http://isanglitrongliwanag.org/ ja YouTube'i keskkonnas on avaldatud mitmeid artikleid, videoid ning õpetusi, kuidas sellist „säästupirni“ valmistada. See on nii lihtne, et iga inimene, kellel on kaks kätt ja kaks toimivat ajupoolkera, saab sellega raskusteta hakkama.

Tegemist ei ole lihtsalt järjekordse popi ja moodsa „recycling“ projektiga, vaid praktilise lahendusega reaalselt eksisteerivale probleemile. Kõlab võibolla veidi läägelt ja kulunult, aga see toob lootust ja loob uusi võimalusi sealsetele

liiter liitri haavalvalgust

TEISTMOODIinimestele ja eeskätt lastele. Sellisel viisil loodus-likku valgust kasutades on pilootpiirkondade elanike elektriarved vähenenud keskmiselt 40%. See omakorda võimaldab niigi nappi sissetulekut kasutada toidu ja muude esmatarbekaupade ostmiseks.

Kogu asja juures on tähelepanuväärne see, et tegemist on tõelise kogukonnaprojektiga, kus MyShelter Foundationi koordinaatorid õpetavad välja kooli lõpetanud noored, kes valmistavad pudelid ette ja paigaldavad katustele. Selleks puuritakse katusesse pudeli läbimõõduga auk ja pudel torgatakse august läbi. Augu ümbrus kaetakse uuesti katuseplekiga ja tihendatakse veekindla mastiksiga, et vihm sisse ei sajaks.

Kui nüüd natuke viriseda, siis üks puudus sellel „säästupirnil“ siiski on. Nimelt valgust annab ta vaid siis, kui väljas on valge ja õhtuti tuleb ikkagi läita küünal või klõpsata põlema lamp.

Kes tahab kodus järele proovida, siis olgu siinkohal ära toodud ka vajalikud materjalid ja valmista-mise õpetus.

2-liitrine tühi plastikpudel (Coca Cola või mõni muu)filtreeritud vesi10 ml kloori või pesuvalgendit

Pudel täidetakse filtreeritud või destilleeritud veega ning lisatakse sinna 10 ml pesuvalgendit. Pudelisuu pitseeritakse kinni silikoonmastiksi või mõne muu käepärase vahendiga. Pudel selle „kokteiliga“ kinnitatakse läbi katuse. Saagu valgus!

Saagu valgus!

DISAIN

Vastuseks küsimusele, kas kunst on tema jaoks puhtalt harrastus või äri ning kas see on seotud tema igapäevatööga, vastab Mayer, et tema igapäevatöö kipub olema piisavalt suurel hulgal raha tegemine, et osta aega kunsti tegemiseks. Milline see töö on, varieerub.Kunst on jäänud siiski Mayeri elu lahutamatuks osaks ka sissetulekuallikana.

Mayeri moto on: aju on tuleviku kirjutusmasin; ning kõigile, kes tahavad kineetilise kunstiga algust teha, ütleb ta kaasa sõnad: „Lõbutsege! Varuge aega.“

„Mind inspireerivad inimesed,

kes teevad asju eelaimdustega,

sest mulle meeldib mõelda

tulevikust.”Mayeri tööprotsess on järgmine:

Kirjutusmasinate kogumine.2. Kirjutusmasinate koost lahti võtmine.3. Osade kategoriseerimine ja erinevatesse karpidesseljaotamine.4. Visandi tegemine, kasutades selleks 3D tarkvara, aga ka traditsioonilist visandamist elavate llllmodelllidega.5. Skulptuuri kokkupanemine, kasutades ainult ehtsaid trükimasina osi, ei mingit jootmist, liimi, llllkeevitamist, traati. See on aeganõudev protseduur.6. Tundide viisi arvuti taga istumine, püüdes inimesi veenda, et nad peavad need skulptuurid ära ostma.

TEISTMOODI

Rehvidest ehitatud ainulaadne autonoomse passiivmaja minimaliseeritud näidishoone Eestis asub Harjumaal Saku vallas Rehemetsa talu maadel. Maja haldajaks on MTÜ Metsanurme.Rehvimaja ehitamist alustati 2010. aasta mais rahvusvahelise noorsootöö- ja keskkonnaalase koolituse “Life goes around” raames, eestveda-jateks olid Saku Noortekeskuse noorsootöötaja Külli Kiika ning tehnika- ja kvaliteedispetsialist Erki Soidla, koolitajaks Inglismaalt pärit Kevan Trott.Idee toodi Inglismaalt Earthship´i koolituselt, kus samalaadse maja ehitamispõhimõtetega tutvumas käidi ning kodus püstitamiseks innus-tust saadi.

Earthship´i ehitusstiil on pärit Ameerikast, selle eesmärgiks on kasutada loodussõbralikke või taaskasutusse võetud materjale ning looduslikke energiaallikaid ja vabatahtlike tööjõudu.

h d h d l d

RehvimajaMerle Hillep

2010. aasta jaanuaris alustati õhinaga projekti kirjutamist Euroopa Ühenduse programmi Euroopa Noored. Koostöös Saku Vallaga leiti ökomajale sobiv koht Metsanurme matkaraja lõpus ning rahastuse saades läksid kevadel käima juba reaalne ehitus. Esmane töö oli majaaluse pinna ettevalmistamine. Kaasates kohalikku tööjõudu ja tehnikat, võeti maha puud, kooriti pinnas ning kuna maja raskus on suur, tehti tugev killustikupadi. Varuti kokku mitu koormat ühesuuruseid kasutatud autorehve ning laoti ka esimesed kummiread, et koolituse raames saabuvatel noortel oleks hea ülevaade toimuma hakkavast.Koolituse, kus osales 16 noort Suurbritanniast, Norrast, Hispaaniast ja Eestist, kõik tavaini-mesed, erinevatelt aladelt, käigus ehitati valmis esimene osa majast: laoti rehvidest seinad ja paigaldati pakettaknad (tellijale mõõt ei sobinud, kuid aknad olid valmis ja leidsidki kasutamist).

Fotod Külli Kiika

TEISTMOODIRehviseina ehitamine on küllalt rutiinne, püsivust ja aega nõudev tegevus: rehvid asetatakse õigele kohale, pannakse papp rehvi põhja (selle väikese maja ehitamiseks kulus 100 kg pappi), et täidis välja ei vajuks, ja täidetakse tugevasti tampides liivamulla-seguga (võttes välja suuremad kivid ja juuri-kad). Järgmine rida asetatakse vaheliti eelmise peale, jälgides, et kõik oleks horison-taalselt loodis, vertikaalselt aga seestpoolt vaadates väikse kaldega väljapoole.Murukatus paigaldati 2010. a. oktoobris talgutel valla ehitusteenistuse inimeste abiga ettevõtte Greenroof juhendamisel sponsor-luse korras, ja see on nn näidiskatuseks.2011. a. maitalgutel korrastati rehvimaja ümbrus ja kuhjati maja ümber mullavallid.

Pilte nägemata võiks seda maja kirjeldada kui maapealset maakeldrit. See on U-kujuline, kus seinad on rehvidest, väljast kaetud muldvalliga ja U avatud osa on lõunapoolne, pakettakendega, et ära kasutada võimalikult palju looduslikku päikeseenergiat ja -soojust. Katuseks on loodussõbralik murukatus.Nagu ikka, selgub ehituse käigus ettenäge-matuid olukordi ja maja valmimine on viibi-nud. Hetkel on puudu uks ja selle vastas-seinas asuv pudelisein, mis peaks kinni püüdma veel viimased värvilised valguskiired. Rehviseintele veel siseviimistlus savikrohviga, põrandale kivid, pursuika keset tuba – ja valmis. Kuna tegemist on väikese matkamajaga, siis ei paigaldata päikesepatareisid ega vee-kogumisseadmeid.

Külli Kiika avaldas mõtte, mida rehvimaja ehitamisel on silmas peetud: taaskasutamine pole vaid vana ja katkise asja uueks ja ilusaks tegemine, vaid taas kasutamine – kui keegi midagi ei vaja ning leidub teine, kes just seda asja otsib, leiabki asi endale uue elu.

Ja muide: rehvid ei haise!

DISAIN

Krista “teise ringi”

kotidEve Hint

sellest saaks laheda koti:D

Tuleviku joogivesi võib tulla ümber töödeldud

uriinistTundub ehk veidrana, aga võib saabuda päev, kui villitud joogivesi on tegelikult ümber töödeldud uriin. Kui USA kosmoseagentuuri NASA sellesisulised katsed edukaks osutuvad, võib see nii juhtuda.

Uriini joogiveeks ümbertöötlemine on osa suuremast kosmose hõivamise projektist. NASA seisab silmitsi väljakutsetega, mis on seotud kondenseerunud veega kosmoselendudel, mis kestavad kauem kui mõne nädala. NASA teadlased on uurinud võimalusi töödelda inimese vedelad jääkained nagu uriin ja higi ümber kondenseerunud joogiveeks. Kui katsed on edukad, peavad kosmoselaevad kaasa võtma vähem joogivett.

Kuigi kõik see on alles katsefaasis, on need katsed abiks tulevikus, kui kogu Maal olev vesi on saastunud või inimesed lähevad pikkadele kosmoselendudele.

Tuleb märkida, et vee vedamine kosmoselaevades läheb palju rohkem maksma kui ümbertöötlemisprotsess. See on samm tuleviku suunas ja võib tulla aeg, kui me oleme sunnitud ümber töötlema kogu vee, mida meie keha eritab.

ÖKO

Üleskutse!Mõtle kaasa ja kirjuta meile teemal:

Kas töö teeb vabaks?

Parimad lood leiavad avaldamist ajakirja järgmises numbris.Lisaks saavad kolm kiiremat ajakirja järgmise numbri tasuta oma postkasti.

Kirja pandud lood palume saata e-mailile: info@digironk.ee, või kirja teel: Teine Ring, Sinilille 7, Saku, Harjumaa, 75501.

NOKITSEMINE

Nigeeria tudeng ehitab tagahoovis kasutatud

autoosadest helikoptereidLauri Laugen

„Mul kulus kopteri

ehitamiseks

kaheksa kuud”

24-aastane nigeerlane Mubarak Muhammad Abdullahi kergitab lahkelt saladusekatet sellelt, kuidas ehitada edukalt neljakohaline helikopter vanematekodu tagahoovis.

Põhja-Nigeeria Kano osariigi füüsikatudeng Abdullahi võtab tagahoovis koost lahti vanu autosid ja mootorrattaid ning ehitab nende osadest päris oma helikoptereid, vahendab Rasta Livewire.Bayero ülikooli tudengi sõnul tuleb osa materjalist helikopteri jaoks 2002. aastal Kanos alla kukku-nud reisilennuki Boeing 747 kerest. Teised osad pärinevad vanadelt autodelt ja mootorratastelt ning vajaliku alumiiniumi ostab ta isa antud raha ja enese säästude eest.