Teooria- ja praktikadidaktika minikursus

18.11.2016

Ene Pukk

o Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimustele, mida ja

kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi.

(Krull, 2001, lk 28)

o Kutseõppes määrab õppesisu tööturu vajadus

o Kutseõppe teooria- ja praktikaõppe ideekaart kirjeldab

protsessi, eeldusi, sisu ja eesmärki

Tunnikava näidis 2x45 min

Moodul

Tunni teema

Seosed

Praktiline töö koolis ja praktika ettevõttes – õppija teadlikkus tööprotsessist, kaasnevatest terviseriskidest ja nende mõju vähendamisel vastutustundlik suhtumine

Pindade ettevalmistamine värvimiseks

Tolmutekitavad tööprotsessid automaalri töös, hingamiselundite kaitsevahendid

Sihtrühm

Automaalri eriala kutseõppe 1. kursus, 12 õpilast rühmas

1. Tunni planeerimineTunni eesmärk - milliste õppija teadmiste, oskuste ja vilumuste kujunemist taotletakse

Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb tööprotsessis tolmu tekkepõhjusi, teab, kuidas tolmu töökeskkonnas vähendada, mõistab tolmu, kui ohuteguri mõju inimese tervisele ning oskab õigesti valida ja kasutada tolmumaski töötamisel tolmuses töökeskkonnas

Õpiväljundid

Õppimise tulemusena õppija:

oskab kirjeldada automaalri töökojas tolmutekke mehhanismi;

teab, kuidas vähendada tolmu töökeskkonnas;

oskab selgitada tolmu mõju inimese tervisele;

tunneb tolmumaske kaitseklasside järgi;

oskab valida tööprotsessi sobiva tolmumaski;

oskab väljendada enda teadlikkust ja vastutustundlikkust tolmu terviskahjustava mõju vältimisel;

Hindamine/tagasiside• Kujundav hindamine toimub tunnis arutelu ja mõistekaardi koostamise käigus.

• Tunni esimese osa õpiväljundite saavutatust hindab õpetaja mitteformaalse, kujundava hindamisega mõistekaardi põhjal. Mõistekaardi koostamise juhis on tunnikavas kirjeldatud.

MeetodidLoeng, vestlus, videosalvestuste jälgimine, lugemine, erinevate tolmumaskidega tutvumine, arutelu,mõistekaardi koostamine.

Tunni varustus• Arvuti, projektor, internetiühendus, YouTube`i link arvutimenüüs valmis;

• Pabertahvel, paberid ja markerid;

• Automaalri tööd illustreerivad plakatid on klassiruumi seinal;

• Ühekordne tolmumask P2 kogus 13 tk (arvestusega igale õppijale üks ja õpetajale), mis jääb õppijale järgmiseks praktilise töö tunniks;

• P1 ja P3 tolmumaskid 13 tk tutvustamiseks, võrdlemiseks;

Taustainformatsioon

• Õppija on eelnevalt omandanud teadmised automaalri kutse tööosadest ja värvimise eeltöö materjalidest.

• Tund kestab 2x45 minutit Tund algab (näidises) 8:10 Lõpeb 9:40

2. Tunni etapid. I Aktualiseerimine ehk sissejuhatus

8.00 – 8.10 Enne tunnikella õpetaja on klassis. Klassi tuulutamine, arvuti käivitamine,

tehnikavidinate ja võrguühenduse kontroll, õppevahendite väljapanek. Õppijate

tervitamine, suhtluse loomine.

8.10 - 8.15 Tunni alustamine. Kohalolek. Õpilaste häälestamine koostööle

8.15 – 8.20 Tunni eesmärgi tutvustamine. Õpiväljundite tutvustamine. Varasemalt õpitu meeldetuletamine ja seoste loomine selle tunni teemaga.

Õpilased kogunevad klassi, suhtlevad omavahel, istuvad oma kohtadele, uudistavad tunni varustust ja sumisevad arvamusi eesootava üle. Õpilased annavad infot, kui neil on seda puudja/hilineja kohta.

Õpilased osutavad oma valmisolekule ja ootusele asuda peagi praktiktilise töö tundi. Küsivad küsimusi ja saavad vastused.

Õpilased kuulavad, vastavad õpetaja küsimustele õpitud teemade kohta ja mõtlevad tolmupilvede peale

I Pedagoogiline põhjendus (miks?)

• Distsipliini tagamise eelduseks on õpetaja laitmatu eeskuju. Värske õhk soodustab mõttetegevust ja õpetaja reibas olek peletab õpilaste varahommikust unisust. Korrastatud tegevus (või ka tegevusetus) enne tunnikella on osa õppimisprotsessist. Klassiruumis nähtav tunni varustus äratab õppijas ootused ja loob õpilastele kuvandi tunni teemadest.

• Didaktilise õppekeskkonna looja on õpetaja. Didaktiline õppekeskkond toetab kutse- ja erialaste oskuste arendamist, õpipdevust, tegevuspädevusi jm (Noorväli, et al., 2014)

• Õpetaja saavutab domineeriva seisundi ja omab kontrolli rühma üle, kui tema käitumine on teadlikult enesekindel ja asjalik. (Pollard & Triggs, 2001, lk 389)

• Püstitõusmine on õpilastele heaks märguandeks tunni algusest

(Krull, 2001, lk 503)

I Pedagoogiline põhjendus (Miks?) • Päevik tuleb täita kohe tunni alguses, et rühmajuhendaja saaks päeviku

kannete alusel teha toiminguid õpilaste puudumistega/hilinemistega seoses. (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, 2014)

• Oluline on õpilastele eelmisel päeval meelde tuletada õppetöökojas viibimise nõudeid sh tööriiete ja –jalatsite kandmise kohustust

• Küsimuste kaudu õpetaja kaasab õpilasi mõtlema • Meeldetuletamise kaudu saab õpetaja häälestada õpilased ühistegevusele,

õpilaste tähelepanu on õpetajale suunatud ja õpetaja saab loogilise jätkuna asuda tunni esimest teemat käsitlema (TLU õpiobjekt , 2016) (Krull, 2001, lk 504)

• Eelnevalt õpitu meeldetuletamise kaudu toimub üleminek järgmisele teemale. Õppematerjali on kergem omandada seoste kaudu

• Kui õpilasele anda ülesandeid, mille puhul nad näevad ülesannete seotust oma varasemate teadmistega ja oma eesmärkidega ning mis on paraja raskusega, kujuneb neis sisemine soov õppida. (Mathews, Löfström, & Poom-Valickis, 2008, lk 42)

Tunni II etapp. Uute teadmiste ja tegevusvõtete omandamine. Õppimine 8.20-8.40 Õpetaja loeng. Loengut näitlikustab õpetaja slaididega

tööprotsessist, töövahenditest ja töövõtetest.

8.40-8.45 Õpetaja teeb loengust kokkuvõtte, küsib mõned küsimused (nt. Millised on teie kogemused tolmusest keskkonnast?). Sissejuhatus järgmisesse tunni etappi.

Õpilased kuulavad ja vaatavad, vajadusel küsivad ja vastavad kokkuvõtte käigus õpetaja poolt esitatud küsimustele.

Tunni II etapp. Koosõppimine,visualiseerimine

• 8.45-8.48 • Loengulise osa järel palub õpetaja õppijatel jaguneda rühmadesse (3

õppijat rühmas), palub paigutada toolid ja lauad sobivalt. Annab igale rühmale paberid ja kolm erivärvi pliiatsit ja kuus pilti tööprotsessist, kus on näha ebaõiged töövõtted ja õiged töövõtted.

• Õpilased jagunevad rühmadesse oma soovi järgi, paigutavad töölaua ja toolid sobivalt ning istuvad pilte vaatama, nähtu üle arutlema ja töölehte täitma.

• Õpilaste ülesanne on omavahel arutada ja märkida töölehele, mida nad piltidel õigeks peavad ja mida valeks, lähtudes tunni teemast ja varemõpitust

Tunni II etapp. Õppima õppimine

8.48-9.00 Õpetaja annab ülesande (räägib ja kuvab tahvlile slaidid piltidega automaalri tööprotsessist). Vaadata pildid läbi ja arutada omavahel, millised piltidel kujutatud tööd, materjalid või töövõtted: mõjutavad tolmu tekkimist?kuidas oleks võimalik teha teisiti, et tolmu tekiks vähem?mis on pildil sellist, mis näitab, et töö tegija kaitseb ennast tolmu eest? • Õpilased koostavad mõistekaardi, millel ühe kuni kahesõnalised vastused

küsimustele nii, kasutades värvilisi pliiatseid vastavalt küsimuse numbrile järgmiselt Punane kollane roheline

• Õpetaja selgitab, et värvide loogika seondub küsimuste sisuga (viitab valgusfoorile). Ülesande jaoks on aega 10 minutit.

Tunni II etapp. Mõistekaardi esitlemine. Tagasiside.

• 9.00 – 9.15

• Esitluse aeg, rühmale on kuni 2 minutit. Õpetaja palub õpilastel kokku leppida, kes-millise värvi vastused esitab ja põhjendab. Rühmatöö ajal õpetaja liigub ringi, vaatleb ja näitab, et ta paneb tähele iga õpilast ja tema tööd, kasutades nii verbaalset kui ka mitteverbaalset suhtlemist

• Õpetaja annab kujundava hindamisega tagasiside rühmatööle ja esitlustele, kiidab õpilasi.

Õpetaja juhatab sisse järgmise tunnietapi.

Tunni II etapp Näitlikustamine

9.16 – 9.20

• Automaalri töö iseloom on selline, et tolm tekib, seega peab töötaja kasutama nõuetekohast isikukaitsevahendit - tolmumaski.

• Õpetaja jagab igale õpilasele tolmumaskide näidised ja samas loob seosed tolmu ja inimese hingamisfunktsiooni vahel. Õpetaja küsib, kas õpilased mäletavad põhikoolis õpitud inimeseõpetust ja kas nad üldse mõtlevad hingamise, kui elutähtsa funktsiooni peale. Õpetajavastab õpilaste arvamustele, või lihtsalt kiidab õigete ja asjakohaste vastuste eest.

Tunni II etapp. Praktiline õppimine

• 9.20 – 9.30 • Hingamiskaitsemaskidega tutvumine, nende võrdlemine, märgituse

õppimine• õpetaja palub mõne minuti vaadata videot, mis annab kiire ülevaate

inimese hingamiselundite ehitusest. Õpetaja käivitab video kopsude ehitusest ja funktsioonidest. „How Lungs Work“ HD animatsioon https://www.youtube.com/watch?v=_zBV1XGFv84 (kestus 3:01 min). Õpetaja tõlgib mõisted ja väljendid.

Video lõppemisel palub õpetaja õpilastel meeles pidada, et igaüks vastutab oma tervise eest ise. Töökeskkonnas on igaühel seadusest tulenev kohustus tööohutuse nõudeid täita ja isikukaitsevahendeid kasutada. Selle tunni teema peategelane ehk tolmu eest kaitsja on tolmumaskiga.• Õpilased õpivad, küsivad küsimusi ja saavad vastused

Tunni III etapp Oskuste ja vilumuste kujunemine. Reflektsioon • 9.30 – 9.36

• Õpetaja näitab, kuidas tolmumaski ette panna ja mis on selle juures oluline meeles pidada

• Õpilased harjutavad tolmumaski paigaldamist

• Õpetaja suunab vajadusel maski õiget asetust

• Õpetaja kiidab õpilasi tubli töö eest

• Õpilane harjutab maski ettepanemist ja äravõtmist õigesti, et mask täidaks täielikult oma funktsiooni.

• Igas praktilise töö tunnis saab maski kasutamine kohustuslikuks

Tunni lõpetamine

• 9.36–9.40

• Tunni peatsest lõppemisest annab õpetaja teada ja kordab lühidalt üle tunnis käsitletud õpiväljundid

• Õpetaja tuletab meelde, et õpitu rakendamist saavad õpilased esitleda järgmise päeva praktilise töö tunnis.

• Seejärel palub õpetaja korrastada ruum, tuua igaühel enda lauale tolmumaskide näidised nii, et erinevat tüüpi maskid on eraldi virnades. Vajadusel õpetaja rahustab, ergutab või suunab õpilaste liikumist ja tegevust. Õpetaja palub kõigil oma kohale tagasi minna.

• Õpetaja selgitab, et ühekordsed tolmumaskid on kooli õppetöökojas alati olemas, kui töö iseloom seda nõuab, seega nende olemasolu pärast ei ole tarvis muretseda.

• Õpetaja küsib üle, kui on küsimusi, siis vastab nendele.

• Õpetaja tänab klassi koostöö eest, kiidab arukate küsimuste ja tõsise suhtumise eest enda tervise kaitsmisel. Õpetaja soovib kõigile ilusat päeva jätku ja ohutut töötamist.

Tunni II etapp Pedagoogiline põhjendus

• Loeng on õpetajakeskne õppemeetod.

• Loeng kui õppematerjali esitamise meetod annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle, on hõlpsasti kombineeritav teiste õppemeetodite ja –vormidega ning kergesti kohandatav ajapiirangutele jt nõuetele.

• Loengule järgnev ülesanne aitab materjali kinnistada. (Krull, 2001, lk 331-336)

• Rühmatöö on koostöövorm, kus kõigil on ühine eesmärk, tööd tehakse koos ja tulemus on ühiselt saavutatav. Võib ilmenda, et õpilased ei oska arutleda või lähevad vaidlema, siis peab õpetaja suunama ja juhendamaeesmärgi täitmise poole. Õpilaste endi moodustatud rühm pakub sotsiaalse arengu võimalusi ja tagab õpilaste omavahelise hea koostöö. (Pollard & Triggs, 2001, lk 291-296)

Tunni II etapp Pedagoogiline põhjendus

• Värviliste pliiatsite kasutamine aitab visualiseerida, millised küsimused juba on saanud vastuseid, punane loob seose millestki, mida peaks vältima ja roheline millestki õigest, positiivsest. Kollane viitab vajadusele kaaluda riski.

• Rühmatöö ja esitlemise kaudu arenevad õppija suhtlemisoskus, eneseväljendusoskus, enesekindlus ja kinnistub õpitud materjal.

• Rühmatöö käigus on oluline distsipliini tagamine. Kui õpilased kipuvad korda rikkuma või teemast kõrvale kalduma, peab õpetaja vankumatul ja enesekindlal viisil kehtestama reeglistest kinnipidamise.

• Õppima õppides vajavad lapsed võimalusi üksteise õpetamiseks ja üksteiselt õppimiseks. (Fisher, 2004, lk 102)

Tunni II etapp Pedagoogiline põhjendus

• Mitteformaalne hindamine on kohane, kuna tegemist on esmakursusega ja õppeaasta alguse perioodiga. Õpetaja õpib tundma rühma üldist arengutaset, õpimotuvatsiooni ja distsiplineeritust. (Krull, 2001, lk 586)

• Video hingamiselundite ehitusest ja funktsioonidest loob kontekstilise seose reaalse elu ja õpitava teema vahel (Mathews, Löfström, & Poom-Valickis, 2008, lk 20)

• Tunni eelnev osa oli tempokas ja aktiivse suhtlemisega.

• Esmane harjutamine maski õigesti kasutamise ja käsitlemise õppimiseks toimub teooriatunnis õpetaja järelevalve all, vajadusel saab õpilasele anda tagasisidet ja korrigeerida töövõtteid

Tunni III etapp Pedagoogiline põhjendus

• Järgmises praktikatunnis toimub teooriatunnis õpitu meeldetuletamine ja harjumine tolmumaskide praktilise kasutamisega, mis on kohustuslik töö element, kui töö iseloom seda nõuab

• Tunni lõpetamise olulised aspektid:

• ruumist lahkumiseks teadlik valmistumine st töökoha ja –ruumi korrastatuse tagamine;

• distsipliini tagamine – õpilased peavad korrastama ruumi- ja töövahendeid. Õpetaja lubab kõigil klassis liikuda ja seejärel palub oma kohale tagasi minna, õpetaja nõudlikkus tagab eesmärgipärase tegutsemise ja turvalise keskkonna.

• tööruumi ja töövahendite korrastamine on iga tunni lõpetamise osa, millest kujuneb õpilastele harjumus oma töökeskkonna ja töövahendite eest hästi hoolt kanda;

• rühma tunnustamine tehtud töö eest on viisakas ja õppijat motiveeriv, samuti aitab kasvatada rühma kui sotsiaalse grupi ühtekuuluvustunnet.

Kasutatud allikas (Pollard & Triggs, 2001, lk 319)

Tund on lõppenud! Lõpetuseks

• Teema valikul lähtusin enda kogemuste kaudu saadud teadmisest, et õppijad, kuid paraku ka kutseõpetajad, ettevõtetes praktikajuhendajad ja töötajad sageli ignoreerivad tööprotsessis elemente, mis on seotud tolmu tekkimise vähendamisega ja tervisekahju tekkimise ennetamisega. Sage vaatepilt on ninapidi tolmu sees askeldav automaaler.

• Leian, et kutseõppe läbinud automaaler peab omama nn Pavlovi refleksi tolmumaski kasutamise osas ja seda tuleb teadlikult, nõudlikult ja järjekindlalt õppijatele õpetada ja treenida.

•Tervena elamiseks on kops hädavajalik!

Tänan!