Upload
keaira
View
65
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Tervise arendamine kogukonda kaasates ja omavalitsuste koostöös. Ingrid Tilts, MA riigiteadustes Kuressaare Linnavalitsus Eesti Tervislike Linnade Võrgustik Linnade ja Valdade Päevad 27.02.2008. Kogukonna kaasamine - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
1
Tervise arendamine kogukonda kaasates
ja omavalitsuste koostöös
Ingrid Tilts, MA riigiteadustesKuressaare Linnavalitsus
Eesti Tervislike Linnade VõrgustikLinnade ja Valdade Päevad
27.02.2008
2
Kogukonna kaasamine“Kogukonna osalus kohalikus tervise- ja jätkusuutlikus arengus”, WHO Euroopa jätkusuutliku arengu ja tervise sari: 4kogukond, hea valitsemine, sotsiaalne kapital, kaasamine, kaasamistehnikad
Omavalitsuste koostöö Heolu tõstmine terviseliikumise kauduINTERREG IIIA Lõuna-Soome ja Eesti programm7 linna Eestist, 7 linna ja valda Soomest
3
HEA VALITSEMINEValitsemine: protsessid, mis juhivad ja
arvestavad seoseid huvigruppide, võimuorganite ja kodanike vahel
Tunnused:• aruandlus• läbipaistvus• ootustele vastamine• avaliku ja ersektori partnerlus• valitsuse ja kodanike koostegutsemine• võrgustikusuhted
4
KOGUKOND• Geograafilise asupaiga ja/või ühiste huvide,
identiteedi või vastastikuste suhete, sarnaste tingimuste alusel rühma moodustavad inimesed.
• Kogukondi iseloomustab suhtlemise korraldus. IKT areng muudab arusaamu kogukonnast, loob uusi suhtlemise ja seotuse vorme.
• Inimesed võivad, aga ei tarvitse tunnetada kuuluvust kindlasse kogukonda.
• Kogukond ei ole staatiline ega tarvitse olla homogeenne.
• Üks inimene võib kuuluda mitmesse kogukonda.• Kogukonna osana võib vaadelda ka inimesi, kes
töötavad kindla kogukonnaga.• Suurem kogukond jaguneb väiksemateks.
5
KOGUKONNA TAJUMINEKogukond on mitmemõõteline kontseptsioon, mis hõlmab inimeste ja organisatsioonide horisontaalsete ja vertikaalsete suhete kompleksi.
• poliitik: valimisringkond• linnaplaneerija: geograafilised piirid• tervisetöötaja: riskirühm• linna/valla elanik: sama probleemi või huviga
inimeste rühm
6
SOTSIAALNE KAPITAL• ühiskond toimib hästi või halvasti
inimestevahelistest suhetest sõltuvalt• sotsiaalsed võrgustikud, väärtused, normid,
arusaamad, suhted, usaldus, ressursid• vajadus arendada sotsiaalset kapitali, et
kaasata kodanikke valitsemisse – inimeste pettumus valitsuses, võõrandumine
• Sotsiaalse kapitali arendamine ja kogukondade kaasamine tihedalt seotud
• Oluline roll sotsiaalse kapitali arendamisel on KOV-l
7
KOV institutsionaalse ülesehituse neli dimensiooni
• suhted vabatahtliku sektoriga• võimalused avalikkuse kaasamiseks• otsusetegemise vastavus elanike
ootustele• demokraatlik juhtimine ja sotsiaalne
kaasatus
8
Suhted vabatahtliku sektoriga
• tegevuste suunamine• ühenduste tunnustamine• üldine mõjutamine• juurdepääsu määramine infole või
rahale
9
Võimalused avalikkuse kaasamiseksMilleks?• teadlikkuse tõstmine• huvi ja kompetentsuse tõstmine• osalemise ja vastutuse suurendamine (meie
vs nemad)• demokraatlik legitiimsus valitsusele• kohalike teenuste
kvaliteedi,kohasuse,efektiivsuse parandamineMeetodid:• traditsioonilised• konsumeristlikud• uued lähenemised
10
Võimalused avalikkuse kaasamiseks (2)
Kohaliku võimu eesmärgid võivad olla:• manageristlikud• instrumentalistlikud• sümboolsed• küünilised
Kodanike eesmärgid võivad olla:• isiklike huvide kaitsmine• rühma huvi kaitsmine
11
Otsusetegemise vastavus elanike ootustele ehk
kogukonna kaasamise tasandidkontroll kõrge
• omab kontrolli• on delegeerinud võimu• osaleb planeerimises• annab nõu• temaga konsulteeritakse• saab informatsiooni• tegevus puudub
kontroll madal
12
Demokraatlik juhtimine ja sotsiaalne kaasatus
Kõik nõudmised ei tarvitse olla demokraatlikud
(esindades kitsa kildkonna huve)
Demokraatlikud institutsioonid peavad suutma:
• mobiliseerida kodanikualgatuse• vahendada konkureerivaid huve• formuleerida kollektiivse vaatenurga
13
KOGUKONNA OSALUSprotsess, mille kaudu inimestel tekib võimalus olla aktiivselt ja tõeliselt kaasatud neid puudutavate küsimuste määratlemisel, nende elu mõjutavate
tegurite üle otsustamisel, poliitikate kujundamisel ja elluviimisel, teenuste planeerimisel ja osutamisel ning muutuste saavutamiseks vajalikes tegevustes
• Eesmärgid: mida tahetakse muuta, mida saavutada
• Sihtrühmad• Sidusrühmad• Sobiv lähenemisviis lähtuvalt kogukonna
koosseisust• Võrdsete võimaluste tagamine osalemiseks• Tagasiside kogukondadele
14
MUUTUSTE SAAVUTAMISE PROTSESSA. Vajaduste ja vahendite määratlemineB. Visiooni loomine ja kokkuleppimineC. Ideede genereerimine ja
tegevusplaanidD. TegevusedE. Seire ja hindamine
15
KAASAMISTEHNIKAD (vajadused, vahendid)
A.1 Kogukonna profiil ja hinnangu andmineEesmärk: uurida ja analüüsida kindla kogukonna
vajadusi ja ressursse, saadava info kasutamine otsusetegijate teavitamiseks ning asjakohaste lahenduste väljatöötamiseks
A.2 Paikkonna kaardistamineEesmärk: kogukond määratleb kohalikule
piirkonnale iseloomulikud omadused ja kogukonnaliikmete väärtused
A.3 Kiirhinnang osaluse abilEesmärk: selgitada kogukonna aktiivsel
osalemisel kiiresti välja kogukonna vajadused, probleemid ja eelistused
16
KAASAMISTEHNIKAD (visioon)
B.1 Tuleviku õpikojadEesmärk: kogukonnad sõnastavad oma probleemid,
vajadused, soovid ja ettepanekud elukeskkonna parandamiseks. Oluline on osata sõnastada seda, mille eest seistakse, mitte üksnes seda, mille vastu seistakse.
B.2 Juhendatud visualiseerimineEesmärk: luua üldine visioon tervest ja/või
jätkusuutlikust kogukonnastB.3 Euroopa teadlikkuse stsenaariumi õpikodaEesmärk: teha sidusgruppide vahelise toetatud
dialoogi abil kindlaks tulevikustsenaariumid jätkusuutliku elu arendamiseks linnakeskkonnas
B.4 Tuleviku-uuringEesmärk: luua erinevate sidusgruppide ühine
tulevikuvisioon ja algatada muutusteks vajalikud tegevused
17
KAASAMISTEHNIKAD (ideed, tegevuskavad)
C.1 Mudeldamine ja simulatsioonEesmärk: kaasata kogukonnad oma elupiirkondade
planeerimisse ja kujundamisseC.2 TöövihikumeetodEesmärk: kogukondade dialoog planeerijatega,
võimaldades osaleda kodukoha arendamise otsuste tegemisel
C.3 KodanikekomisjonidEesmärk: tõsta kohalike võimuorganite ja
ametiasutuste aruandluse kohustust; kaasata kogukondi ideede genereerimisse, teatud küsimuste, ettepanekute ja plaanide arutamisse ja hindamisse.
18
KAASAMISTEHNIKAD (tegevused)
D.1 KogukonnavõrgustikudEesmärk: võimaldada kogukondadel jagada ideid ja
kogemusi, õppides üksteiselt ja toetades üksteist kogukonnategevuse tulemuslikkuse tõstmisel
D.2 Kogukonna osaluse nõustamisgrupid ja kogukonnanõukogud
Eesmärk: võimaldada kogukonna laiaulatuslik kaasatus ja tegevus, nõustada ametiasutusi, koostöö kogukondade ja võimuesindajatega, olla vahendaja erinevate huvide vahel
D.3 Rõhutute teaterEesmärk: võimaldada näidendi abil inimestel
paremini aru saada nende elu mõjutavatest teguritest, nende muutmise võimalustest ning julgustada reaalsetele tegudele
19
KAASAMISTEHNIKAD (seire, hindamine)
E.1 Jutustav dialoogEesmärk: jutustava ja struktureeritud dialoogi
kasutamisel saada tehtu kohta tagasisidet, sellest õppida ja seda hinnata, kasutades nii praktikute kui kogukonna liikmete kogemusi
E.2 Kogukonna indikaatoridEesmärk: lihtsustada, mõõta ja anda edasi infot
oluliste küsimuste kohta terve ja jätkusuutliku kogukonna arendamise seire ja stimuleerimise vahendina
20
MIDA KOGUKONNA OSALUS ANNAB• suurenev demokraatia• tõrjutuse ärahoidmine• inimeste võimestumine• ressursside ja energia mobiliseerimine• tervikliku ja integreeritud lähenemise
arendamine• paremad otsused ja tõhusamad tulemused• omanikutunde suurenemine, jätkusuutlikkuse
kasv
22
Heolu tõstmine terviseliikumise kaudu
INTERREG IIIA Lõuna-Soome ja Eesti programmjuuli 2005 – detsember 2007
Juhtpartner: Turu Ülikooli TäiendkoolituskeskusKoordineeriv partner Eestis: Eesti Tervislike
Linnade VõrgustikPartnerid: Kuressaare, Elva, Keila, Paide, Põlva,
Rakvere, ViljandiKemiö, Masku, Perniö vallad, Raisio, Tammisaari, Paimio, Turu linnad, Itämeren Alueen Terveet Kaupungit ry
23
TERVISELIIKUMINE
TEGEVUSED:• Elanikkonna küsitlus olukorra kaardistamiseks• Koolitus- ja koostööseminarid, õppekäigud
Soome ja Eesti partneritele• Terviseliikumise strateegiate koostamine ja
vormistamine• Kogemuse tutvustamine omavalitsustele Eestis
ja Soomes• Terviseliikumise kampaaniüritus(ed)
24
TERVISELIIKUMINEElanikkonna küsitlus:• Üldine rahulolu erinevate eluvaldkondadega linnades
(töö leidmine, vaba aja veetmine, laste koolitamine, koolieelsed lasteasutused, sideteenused, sportimisvõimalused, kultuurielu, vee- ja kanalisatsioonisüsteem, arstiabi kättesaadavus, avalik kord, teed ja tänavad)
• Terviseliikumise plokkteema aktuaalsus, kes peaks propageerima, mida oodatakse omavalitsuselt; milline on tervislik eluviis, kas vastajad seda järgivad; terviseliikumise võimalused linnas, milliseid üritusi soovitakse; kas ja kui tihti tegeldakse liikumisega, mis seda takistab, millele kulutatakse raha tervise tugevdamise eesmärgil
• Hinnang oma tervislikule seisundilekui terveks end hinnatakse, kui tihti võetakse ravimeid, käiakse arsti juures
25
TERVISELIIKUMINE
Terviseliikumise üritused• Üksiküritused• Sarjad
Terviseliikumise strateegiate koostamine:
• Oma vajadustest lähtuvalt• Sarnane struktuur• Koostöö strateegiate koostamise käigus
26
TERVISELIIKUMINE
7 linna terviseliikumise strateegiad• Koondatud ühte väljaandesse• Ühine sissejuhatus (mõisted, visioon, füüsilise
tegevuse määrajad, liikumisvajadused erinevates vanuserühmades, kokkuvõte elanikkonna küsitlusest)
• Linnade strateegiad• www.kuressaare.ee