Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste

ohutegurite parameetrite

motildeotildetmine

Juhend

2010

2

Juhendi koostas Tartu Uumllikooli Keemia Instituudi katsekoda Sotsiaalministeeriumi tellimusel

Toumloumlgrupis osalesid

Olev Saks (toumloumlgrupi juht)

Martin Vilbaste

Siim Kinnas

Kalle Kepler

3

SISUKORD 1 Uumlldosa 11 Mida peavad teadma toumloumlandjad kes vastutavad ohutu toumloumlkeskkonna tagamise eest 12 Kellelt tellida toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetmisi 13 Notildeuded dokumentidele mida annavad vaumllja akrediteeritud teenuseosutajad 14 Mis on motildeotildetemaumlaumlramatus 15 Kuidas peab hindama toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetetulemuste vastavust normvaumlaumlrtustele ja -vahemikele 16 Alusdokumendid 2 Toumloumlkeskkonna soojusmugavus 21 Potildehimotildeisted ja maumlaumlratlused 22 Erinevad lahendused toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks 23 Soojusmugavuse parameetrid hoonetes mis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt standardi EVS-EN 15251 notildeuetele 24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 25 Alusdokumendid 3 Toumloumlruumide ventilatsioon 31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks 32 Ventilatsioon ohutegurina 33 Soovitusi toumloumlandjale 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele 35 Alusdokumendid 4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid 43 Soovitusi toumloumlandjale 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra 46 Alusdokumendid 5 Muumlra 51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal 52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid 53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele 54 Alusdokumendid

4

6 Vibratsioon 61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks 62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele 63 Vibratsiooni piirnormid 64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine 65 Soovitusi toumloumlandjale 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele 67 Alusdokumendid 7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele 72 Soovitusi toumloumlandjale 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile 8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele 83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid 84 Soovitusi toumloumlandjale 85 Alusdokumendid 9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskkonnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid 93 Alusdokumendid

5

1 Uumlldosa

Kaumlesolev juhendmaterjal on motildeeldud toumloumlandjale laiemas taumlhenduses mille all motildeeldakse asutuse votildei ettevotildette juhti tema maumlaumlratud toumloumltajat votildei toumloumlkeskkonnaspetsialisti kes kotildeik uumlhel votildei teisel maumlaumlral vastutavad ohutu toumloumlkeskkonna tagamise eest Juhendmaterjalis on luumlhidalt kaumlsitletud toumloumlandja kohustusi ja potildehimotildeisteid mis on seotud fuumluumlsikaliste ohutegurite parameetrite motildeotildetmise korraldamisega asutuses votildei ettevotildettes ja motildeotildetetulemuste normidele vastavuse hindamisega

11 Mida peavad teadma toumloumlandjad kes vastutavad ohutu toumloumlkeskkonna tagamise eest Kaumlesolevas juhendmaterjalis kaumlsitletakse jaumlrgmisi toumloumlkeskkonnas enim esinevaid fuumluumlsikalisi ohutegureid toumloumlkeskkonna soojusmugavus (otildehu liikumise kiirus otildehu temperatuur otildehu suhteline niiskus) toumloumlruumide ventilatsioon toumloumlkohavalgustus muumlra vibratsioon elektromagnetvaumlljad tehislik optiline kiirgus ja ioniseeriv kiirgus Toumloumlandja on kohustatud laumlbi viima toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi mille kaumligus

bull selgitatakse vaumllja toumloumlkeskkonna ohutegurid ja motildeotildedetakse vajadusel ohutegurite parameetrid

bull hinnatakse toumloumltaja tervise ja ohutuse riske bull kooskotildelastatakse ettevotildette juhtimistasandil vajalikud tegevused ja kinnitatakse

tegevuskava terviseriskide vaumlltimiseks votildei vaumlhendamiseks Riskianaluumluumlsi viib laumlbi toumloumlandja ise votildei ettevotildettevaumlline toumloumltervishoiuteenuse osutaja

Ohutegurite vaumlljaselgitamine on riskianaluumluumlsi esimene etapp Selle tulemusena saadakse teada missugused ohud ettevotildettes esinevad Esmase hindamise kas fuumluumlsikaliste ohutegurite tase votildeib piirnorme uumlletada saab teha toumloumlandja ise indikaatorseadme abil kuid taumlpsemad motildeotildetmised tuleb tellida paumldevalt teenuseosutajalt kes kasutab kalibreeritud motildeotildetevahendeid Motildeotildetetulemustega motildeotildeteprotokollid saumlilitatakse koos riskianaluumluumlsi tulemustega Riskianaluumluumlsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid saumlilitatakse 55 aastat Motildeotildetmisi korratakse kui toumloumlkohas tehtavad muudatused votildeivad suurendada ohuteguri taset Motildeotildetetulemused tehakse teatavaks toumloumltajatele ja nende esindajatele

6

12 Kellelt tellida toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetmisi Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) poolt akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajate akrediteerimisulatuse kohta leiad andmed EAK kodulehelt wwweakee Enne tellimuse esitamist on soovitatav wwweakee kaudu tutvuda teie poolt vaumllja valitud teenuseosutaja akrediteerimistunnistuse lisaga Selles on naumlidatud milline on konkreetse motildeotildeteteenuse osutaja akrediteerimisulatus (motildeotildetmised motildeotildeteulatused motildeotildetevotildeime) Milles peitub oht Kui motildeotildetmise on teinud kuumlll EAK poolt akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kuid motildeotildetetulemus on vaumlljaspool akrediteerimisulatust siis on see otildeigustuumlhine (kohtumenetluses kasutu) 13 Notildeuded dokumentidele mida annavad vaumllja akrediteeritud teenuseosutajad Toumloumlkeskkonna motildeotildetmiste alal akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad peavad taumlitma standardi EVS-EN ISOIEC 17025 [2] notildeudeid sh miinimumnotildeudeid tellijale esitatavate katseprotokollide motildeotildeteprotokollide ja tunnistuste vormistamise osas Iga teenuseosutaja akrediteerimise uumlheks eelduseks on vaumlljaantavate protokollide jms vormide vastavus standardi notildeuetega Nende taumlitmist kontrollib EAK jaumlrelvisiitide kaumligus igal aastal Kui tellijal on kahtlusi notildeuetest kotildervelekaldumise kohta siis on votildeimalik poumloumlrduda EAK poole Lisaks sellele on motildenes motildeotildetemeetodeid normeerivas standardis loetletud parameetrid mis peavad katse- votildei motildeotildeteprotokollis sisalduma Naumliteks on selline loetelu esitatud standardis EVS 891 bdquoToumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamineldquo (vt kaumlesoleva juhendi p 43) 14 Mis on motildeotildetemaumlaumlramatus Motildeotildetevahendi naumlit votildei mingi konkreetne motildeotildetevaumlaumlrtus uumlksinda ei ole motildeotildetetulemus paljude rahvusvaheliste standardite kaumlsitluses Motildeotildetevaumlaumlrtus vaumlljendab ainult ligikaudselt motildeotildedetava suuruse totildeelist vaumlaumlrtust ja ei sisalda teavet motildeotildetmise usaldusvaumlaumlrsuse kohta Sellepaumlrast eristatakse motildeisteid bdquomotildeotildetetulemusldquo ja bdquomotildeotildetevaumlaumlrtusldquo [3] Taumlielik motildeotildetetulemus peab sisaldama infot selle kohta millises vaumlaumlrtuste vahemikus on motildeotildedetud suuruse totildeeline vaumlaumlrtus Selle vahemiku iseloomustamiseks kasutatakse parameetrit mida nimetatakse motildeotildetemaumlaumlramatuseks [3] Vahemiku piirid hinnatakse tavaliselt totildeenaumlosustasemel 95 Selle selgitamiseks kasutame taumlhistusi QT ndash motildeotildedetava totildeeline vaumlaumlrtus QM ndash motildeotildetevaumlaumlrtus U(95) ndash motildeotildetemaumlaumlramatus totildeenaumlosustasemel 95 Motildeotildetemaumlaumlramatus totildeenaumlosustasemel 95 vaumlljendab seda et motildeotildedetava totildeeline vaumlaumlrtus QT on vahemikus QM ndash U(95) kuni QM + U(95) Tavaliselt esitatakse see kompaktsel kujul jaumlrgmiselt

QT = QM plusmn U(95) Naumliteks olgu teatud tingimustes muumlrataseme paljukordsel motildeotildetmisel 8 tunni vaumlltel kogutud motildeotildetevaumlaumlrtustest arvutatud aritmeetiline keskmine QM = 84 dB ja motildeotildetemaumlaumlramatus U(95) = 3 dB Motildeotildetetulemuse saab siis esitada jaumlrgmisel kujul

QT = (84 plusmn 3) dB P = 95 Selliselt esitatud motildeotildetetulemus sisaldab jaumlrgmist infot

7

motildeotildedetud suuruse totildeeline vaumlaumlrtus on mis tahes vaumlaumlrtus vahemikus 81ndash87 dB kusjuures vahemiku piirid on hinnatud totildeenaumlosusega 95 15 Kuidas peab hindama toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetetulemuste vastavust normvaumlaumlrtustele ja -vahemikele Kui ohuteguri parameetri motildeotildetevaumlaumlrtus koos maumlaumlramatusega ei uumlleta piirnormi votildei ei vaumllju normvahemiku piiridest loetakse olukord piirnormi (votildei normvahemiku) suhtes rahuldavaks Seejuures peab motildeotildetemaumlaumlramatus olema hinnatud usaldatavusega 95 Selgitame naumlidetega 1 naumlide Muumlrataseme piirnorm on 85 dB 8 tunni vaumlltel Kui motildeotildetetulemuseks on (84 plusmn 3) dB kaheksatunnise toumloumlpaumleva vaumlltel siis loetakse see piirnormi uumlletavaks sest (84 + 3) dB uumlletab piirnormi (vt naumliteks EVS-EN ISO 96122009) [4] 2 naumlide Motildeotildetmise tulemusena on saadud otildehu temperatuur toumloumlkohal (195 plusmn 12) degC Antud toumloumlkoha puhul on standardis soovitatud otildehu temperatuuri normvahemik naumliteks 19ndash25 degC Kas toumloumlkohal motildeotildedetud otildehu temperatuur vastab standardi notildeuetele Arvutame (195 ndash 12) degC = 183 degC Otsus on ei vasta sest 183 degC on vaumlljaspool normvahemikku Selline kaumlsitlus tagab motildeotildetetulemuste normvaumlaumlrtuste votildei -vahemikega votilderdlemisel uumlksuumlheselt totildelgendatavad otsused mis ei ole vaidlustatavad kohtuski 16 Alusdokumendid

1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse seadus 2 EVS-EN ISOIEC 170252006 ndash Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse

uumlldnotildeuded 3 ISO Guide to the Expression of Uncertainty in Measurement First edition 1993 ISBN

92-67-10188-9 4 EVS-EN ISO 96122009 ndash Muumlraekspositsiooni maumlaumlramine toumloumlkeskkonnas Tehniline

meetod

8

2 Toumloumlkeskkonna soojusmugavus 21 Potildehimotildeisted ja maumlaumlratlused Soojusmugavus ndash uumlldistatud karakteristik mis on saadud statistilise uurimise tulemusel kui inimesed asudes uumlhes ja samas ruumis hindavad etteantud skaala jaumlrgi oma mugavustunnet ja rahulolu sisekliima ja muude parameetrite mitmesuguste vaumlaumlrtuste puhul Sisekliima ndash temperatuuri siseotildehu kvaliteedi ja ventilatsiooni otildehuhulkadega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Mikrokliima ndash otildehu temperatuuri otildehu suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiirusega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Otildehu suhteline niiskus ndash otildehus oleva veeauru sisalduse ja antud temperatuuril otildehku kuumlllastava veeauru sisalduse suhe vaumlljendatuna protsentides Veeauruga kuumlllastatud otildehk taumlhendab seda et otildehk ei ole votildeimeline veeauru rohkem siduma Toumloumlkeskkonna soojusmugavuse maumlaumlramiseks votildeetakse arvesse jaumlrgmisi parameetreid [1] operatiivne temperatuur otildehu suhteline niiskus otildehu liikumise kiirus toumloumltaja fuumluumlsiline aktiivsus riiete soojapidavus Operatiivne temperatuur ndash otildehu temperatuuri ja ruumi piirete keskmiste kiirgustemperatuuride vahepealne temperatuur1 Ruumi (hoone) piirded ndash ruumi moodustavate seinte potilderanda lae uste akende uumlhisnimetus Eristatakse vaumllis- ja sisepiirdeid Vaumllissein vaumllisuks ja -aknad on vaumllispiirded Kiirgustemperatuur ndash kiirgava keha pinna omadustest ja pinna temperatuurist sotildeltuv karakteristik mis iseloomustab keha poolt tekitatavat soojuskiirgust2 Optimaalne operatiivne temperatuur ndash operatiivne temperatuur mis rahuldab suurima votildeimaliku arvu inimestest antud riietuse votildei tegevusaktiivsuse puhul [1] Kerge fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria Ia korral on toumloumltaja energiakulu kuni 500 kJh Need on toumloumld mida tehakse istudes ja mis ei notildeua fuumluumlsilist pingutust kategooria Ib ndash toumlouml mida tehakse istudes votildei seistes votildei mis on seotud kaumlimisega millega kaasneb motildeningane fuumluumlsiline pingutus ja energiakulu 500ndash630 kJh Keskmise raskusega fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria IIa ndash energiakulu 630ndash840 kJh Siia kuuluvad toumloumld mis on seotud kaumlimisega ja kuni 1 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega kategooria IIb ndash energiakulu 840ndash1050 kJh Siia kuuluvad toumloumld mida tehakse seistes mis on seotud kaumlimisega kuni 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega Raske fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria III ndash toumloumltaja energiakulu uumlletab 1050 kJh Rasket toumloumld iseloomustab pidev liikumine ja uumlle 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamine votildei kandmine

1 Taumlpsemalt operatiivne temperatuur on teoreetiline uumlhtlane temperatuur piiratud alal milles kasutaja vahetab kiirguse ja konvektsiooni teel samasuguse hulga soojust kui tegelikult mitteuumlhtlases ruumis ordmC 2 Taumlpsemalt keskmine kiirgustemperatuur on teoreetiline uumlhtlane tasapinna temperatuur piiratud alal mille kasutaja vahetaks kiirguse teel sama hulga soojust kui ta vahetab tegelikult mitteuumlhtlaselt piiratud alal ordmC

9

22 Erinevad lahendused toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks Paljude ettevotildetete ja asutuste kogemused Euroopas USA-s jm naumlitavad et toumloumlkohtade soojusmugavuse tagamisega on saavutatav maumlrkimisvaumlaumlrne toumlouml efektiivsuse kasv Kui varem arvati et toumloumlkoha mikrokliima iseloomustamiseks piisab otildehu temperatuuri suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiiruse normeerimisest ja motildeotildetmisest siis kaasaegne toumloumlkoha soojusmugavuse maumlaumlratlemine toimub teistsugustel alustel mis on esitatud harmoneeritud standardis EVS-EN 15251 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast [1] Neid norme ei saa alati ja taumlies ulatuses rakendada varem ehitatud hoonete puhul kui neid hooneid kasutatakse taumlnapaumleval toumloumlkeskkonna loomiseks Varem ehitatud hoonete puhul votildeib soovitada toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks mikrokliima parameetrite normvahemikke mida on varem rakendatud hoonete projekteerimisel Eestis Vastavad normvahemikud on esitatud tabelis 21 Normvahemikud sotildeltuvad toumlouml kategooriast ja aastaajast Toumloumlde jaotamisel raskuskategooriateks on laumlhtutud energiakulust toumloumlde tegemisel Toumloumlstusettevotildetetes votildeivad soojusmugavuse parameetrid motildenel juhul jaumlaumlda vaumlljapoole tabelis 21 esitatud normvahemikke Sel juhul aitab toumloumltajate uumllekuumenemise votildei -jahtumise vastu eelkotildeige otildeige riietuse valik Kuumllmal ajal tasub toumloumlandjal motildeelda ka soojendusruumide votildeimaldamisele Tabel 21 Soojusmugavuse parameetrite soovitatavad normvahemikud sotildeltuvalt toumlouml kategooriast ja aastaajast

Kuumllm aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise

kiirus ms Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumlouml kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 20 24 19 25 40 60 70 01 01 Ib (kerge) 19 23 18 24 40 60 70 01 02 IIa (keskmise raskusega)

17 20 16 23 40 60 70 02 03

IIb (keskmise raskusega)

16 19 15 21 40 60 70 02 04

III (raske) 15 18 13 19 40 60 70 03 05

10

Soe aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise kiirus ms

Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumloumlde kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 23 25 21 26 40 60 65 01 02 Ib (kerge) 22 24 20 25 40 60 70 02 03 IIa (keskmise raskusega)

21 23 18 24 40 60 70 03 04

IIb (keskmise raskusega)

20 22 16 23 40 60 75 03 05

III (raske) 18 20 15 22 40 60 80 04 06 23 Soojusmugavuse parameetrid hoonetes mis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt standardi EVS-EN 15251 notildeuetele [1] Sisekliima on jaotatud nelja klassi Klasside kirjeldused on esitatud tabelis 22

Tabel 22 Sisekliima klasside kirjeldus [1]

Sisekliima

klass Selgitus

I Kotilderged notildeudmised sisekliima kvaliteedile Soovitatav ruumides kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega ja erinotildeuetega inimesed naumliteks puuetega inimesed haiged vaumlga vaumlikesed lapsed eakad inimesed

II Tavapaumlrased notildeudmised sisekliima kvaliteedile Tule ks rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

III Motildeotildedukad notildeudmised sisekliima kvaliteedile Votildeib rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

IV Sisekliima kvaliteedi vaumlaumlrtused mis jaumlaumlvad vaumlljapoole eelmainitud klasse Antud klass votildeib olla vastuvotildeetav ainult piiratud ajal aastast

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass Soojusliku mugavuse klasside maumlaumlramise aluseks on kaks statistilist naumlitajat [1] - oodatav rahulolematuse tase PPD (predicted percentage of dissatisfied) naumlitab kui palju inimesi ei ole rahul kui soojusliku mugavuse parameetrid jaumlaumlvad vaumlljapoole vastavale soojusliku mugavuse klassile kehtestatud vahemikust Naumliteks klassi B puhul on vaumlhem kui 10 ja klassi C puhul vaumlhem kui 15 inimestest rahulolematud [1] - oodatav mugavustunde indeks PMV (predicted mean vote) vaumlljendab suure hulga inimeste keskmist hinnet vastavale soojusliku mugavuse klassile 7-pallises skaalas (-3 kuni 3) millest

11

hinne -3 vastab kuumllmale ja hinne +3 kuumale Klassi B puhul jaumlaumlb PMV indeks vahemikku -05 kuni +05 ja klassi C puhul on vastav vahemik -07 kuni +07 Tabelis 23 on esitatud naumlitena motildeningatele hoonetele kehtivad soojusmugavuse parameetrite normvahemikud Uutes ja renoveeritud hoonetes on toumloumlandjal kehtiva standardi kohaselt soovitatav tagada II klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Vanemates hoonetes on potildehjendatud tagada III klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Tabelis 23 ei ole esitatud I klassile vastavaid soojusmugavuse parameetrite vahemikke Need vahemikud on potildehjendatud hoonetes kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega inimesed kes reeglina ei kuulu toumloumljotildeu hulka (vt tabel 22) [1]

Tabel 23 Soojusmugavuse parameetrite soovituslikud normvahemikud sotildeltuvalt soojusmugavuse klassidest standardi EVS-EN 15251 jaumlrgi 3

Operatiivne temperatuur degC [1]

Otildehu liikumise suurim kiirus 4 ms

Hoone (ruumi) tuumluumlp

Soojus-liku muga-vuse klass

Minimaal-ne talvel

Maksi-maalne suvel

Otildehu suhteline niiskus [1]

Suvel

Talvel

II 200 260 25ndash60 022 018 Buumlroo III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Konverentsi-

ruum III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Auditoorium III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 020 016 Kohvik

restoran III 190 270 20ndash70 024 019 II 160 250 25ndash60 020 015 Kauplus III 150 260 20ndash70 023 018

Kooliruumid [2] otildepperuum votildeimlasaal duširuum

190 250 180

230 240 270

30ndash70 mitte uumlle 021

Lasteaed [3] ruumlhmaruum muusika- ja votildeimlemissaal

20 18

22 20

30ndash70

3 Tabelis 23 on soojusmugavuse parameetrite esitamisel kooliruumides ja lasteaedades laumlhtutud sotsiaalministri maumlaumlrustest [2] ja [3]

4 Otildehu liikumise kiirused on soovituslikud varem kehtinud standardist EVS 8392003 ndash Sisekliima

12

24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 1 Toumloumltajate kaebused on peamiseks signaaliks millal toumloumlandja peaks motildetlema toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrite kontrollimisele kaumlepaumlrast olevate indikaatormotildeotildetevahendite abil Soovitatav on et vaumlhemalt kahte toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrit ndash otildehu temperatuuri ja suhtelist niiskust ndash saaksid toumloumltajad ise soovi korral indikaatormotildeotildetevahenditega kontrollida Juhul kui toumloumlkeskkonna parameetrite korrigeerimine ei vaumlhenda toumloumltajate kaebusi on toumloumlandjal soovitatav kasutada motildeotildeteteenuse osutajate teenust 2 Toumloumltajale motildejuv operatiivne temperatuur votildetab arvesse nii otildehu temperatuuri kui ka keskmist kiirgustemperatuuri Juhul kui ruumi piiretelt (seinad aknad potilderand lagi) laumlhtuv keskmine kiirgustemperatuur erineb otildehu temperatuurist on toumloumltaja soojusmugavuse kirjeldamisel otildeigem kasutada operatiivset temperatuuri otildehu temperatuuri asemel Kuumllmal aastaajal on soovitatav kaitsta toumloumlkohti klaasitud akende pindadelt kiirguva kuumllma soojal aastaajal aga paumlikesekiirguse eest 3 Otildehu suhtelise niiskuse hoidmine normvahemiku piires votildeib olla raske uumllesanne Just pakaselistel paumlevadel kipub otildehu suhteline niiskus jaumlaumlma allapoole normvahemikku Selle vastu votildeib soovitada vee aurutamist ruumiotildehu temperatuurist kotildergematel temperatuuridel kui kliimaseadme kasutamine pole votildeimalik votildei praktiline Liiga madal suhteline niiskus potildehjustab teatud osal inimestest silmade kipitust kuni potildeletiku tekkimiseni ninaverejooksu limaskestade kuivamist 4 Liiga kotilderge suhteline niiskus (85 ja enam) soodustab mikroorganismide (hallituse) arengut ndash seda eelkotildeige ruumi piirkondades mis on halvasti tuulutatud ja kus on otildehu temperatuur keskmisest madalam Hallitusega kokkupuude votildeib inimesel potildehjustada allergia teket 5 Tuuletotildembus votildei liigne otildehu liikumise kiirus vaumlhendab samuti toumloumltaja soojusmugavust Seetotildettu on soovitatav et toumloumlkohad ei asuks ventilatsioonisuumlsteemi sissepuhkeavade laumlhedal Otildehujaotuskasti votildei muu otildehujoa suunamise ja hajutamise vahendi kasutamine aitab vaumlhendada otildehu liikumise kiirust toumloumlkohal kui see on kaebuse potildehjustaja

Joonis Mikrokliima parameetrite motildeotildetmine kolme sensoriga (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus)

13

Joonis Soojusmugavuse parameetrite motildeotildetmine toumloumlkohal (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus) 24 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast 2 Tervisekaitsenotildeuded koolidele Sotsiaalministri 11122009 a maumlaumlrus nr 94 (RTL 2009 96 1437) 3 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse tervise edendamise ja paumlevakava koostamise notildeuded Sotsiaalministri 21052010 a maumlaumlrus nr 40 (RTL 2010 26 458)

Termomeeter ja huumlgromeeter

Termoanemo-meeter

Naumliduseade

14

3 Toumloumlruumide ventilatsioon

31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks Ventilatsiooni otildehuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke votildei vaumlljatotildembe maht ajauumlhikus Seda motildeotildedetakse tavaliselt uumlhikutes kuupmeetrit tunnis (m3h) votildei liitrit sekundis (Ls) Vaumllisotildehk tuleb ruumi votildei hoonesse ventilatsioonisuumlsteemi kaudu votildei laumlbi uste akende seinte ja votildeimalike tihendamata kohtade Ventilatsiooni otildehuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis mis on saumltestatud ehituseeskirjade ja standarditega [1ndash4] Hoone valdaja seisukohalt on taumlhtis dokument ventilatsioonisuumlsteemi projekt kus on detailselt kirjas otildehuvooluhulgad suumlsteemi seadmed ja detailid Ventilatsioonisuumlsteemi otildehupidavus ehk otildehutihedus ndash parameeter mida iseloomustatakse otildehulekke kiirusega ventilatsioonikanali uumlhe ruutmeetri kohta naumliteks uumlhikutes liitrit sekundis uumlhe ruutmeetri kohta L(smiddotm2) Standardite [7 ja 8] kohaselt jagatakse otildehupidavuse jaumlrgi suumlsteemid nn otildehutiheduse klassidesse A B C D Alates klassist A on iga jaumlrgmise klassi lubatud otildehulekke piirnorm votilderreldes eelmise klassiga 3 korda vaumliksem Tavalistes toumloumlruumides ja hoonetes kus ei kasutata muumlrgiseid lenduvaid uumlhendeid on piisav otildehutihedusklass B votildei C Selleks kasutatakse ventilatsioonisuumlsteemi osade torude potildelvede jms uumlhendamiseks kummitihendeid mis tagavad B-klassi puhul lekke kuni 0802 L(smiddotm2) kui staatiline rotildehk suumlsteemi sees ei uumlleta 1000 Pa votilderra baromeetrilist rotildehku ja C-klassi puhul kuni 0267 L(smiddotm2) Kui ventilatsioonisuumlsteemi vaumlljatotildembekanali otildehus liigub muumlrgine votildei muu inimestele ohtlik lisand kasutatakse torude uumlhendamiseks teisi votildetteid sh keevisliiteid mis rahuldab D-klassi tihedusnotildeudeid 0089 L(smiddotm2) Ventilatsiooni muumlra ndash ventilatsioonisuumlsteemi tekitatav muumlra toumloumlkohtadel uumlhiskondlikes hoonetes lasteasutustes koolides haiglates jm Kaitse muumlra eest vt standard [5] Muumlra motildeotildetmist kaumlsitletakse juhendi 5 osas 32 Ventilatsioon ohutegurina Ventilatsioon on uumlks abinotildeudest millega tagatakse toumloumlkeskkonna mugavus ja teatud tervisekahjustuste vaumlltimine mida votildeivad tekitada saastunud aga ka vaumlljahingatud suumlsihappegaasiga (CO2) rikastunud otildehk ruumis Vaumlheliikuv otildehk ja tuuletotildembus ruumis kujutavad inimesele samuti ohtu Soodsa mikrokliima tekitamiseks kasutatakse loomuliku ventileerimise votildei mehaanilise ventilatsiooni suumlsteeme Need projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt standardite [1ndash5] notildeuetele kuid vajavad nii enne kasutuselevotildetmist kui ka ekspluatatsiooni kaumligus perioodiliselt motildeotildedistamist reguleerimist ja kontrollimist katselisel teel sest aja jooksul suumlsteemid saastuvad tolmu ja pruumlgiga kuluvad ja votildeivad muutuda inimtegevuse totildettu 33 Soovitusi toumloumlandjale 1 Toumloumlandja peab hoiatama kotildeiki toumloumltajaid ja ruumide kasutajaid ventilatsiooniseadmete omavolilise reguleerimise eest mis votildeib kogu ventilatsioonisuumlsteemi tasakaalust vaumllja viia Uumlhes kohas ventilatsioonisuumlsteemi lotildeppelementi (plafooni otildehujaotuskasti vms) reguleerides votildeivad otildehuvooluhulgad suumlsteemi teistes osades suuremal votildei vaumlhemal maumlaumlral muutuda 2 Ventilatsioonisuumlsteemi reguleerimist ja projekteeritud vaumlaumlrtustega vastavusse seadmist peaksid tegema ainult selleks koolitatud spetsialistid On normaalne kui seda teeb ventilatsioonisuumlsteemi ehitaja-ettevotildete

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

2

Juhendi koostas Tartu Uumllikooli Keemia Instituudi katsekoda Sotsiaalministeeriumi tellimusel

Toumloumlgrupis osalesid

Olev Saks (toumloumlgrupi juht)

Martin Vilbaste

Siim Kinnas

Kalle Kepler

3

SISUKORD 1 Uumlldosa 11 Mida peavad teadma toumloumlandjad kes vastutavad ohutu toumloumlkeskkonna tagamise eest 12 Kellelt tellida toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetmisi 13 Notildeuded dokumentidele mida annavad vaumllja akrediteeritud teenuseosutajad 14 Mis on motildeotildetemaumlaumlramatus 15 Kuidas peab hindama toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetetulemuste vastavust normvaumlaumlrtustele ja -vahemikele 16 Alusdokumendid 2 Toumloumlkeskkonna soojusmugavus 21 Potildehimotildeisted ja maumlaumlratlused 22 Erinevad lahendused toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks 23 Soojusmugavuse parameetrid hoonetes mis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt standardi EVS-EN 15251 notildeuetele 24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 25 Alusdokumendid 3 Toumloumlruumide ventilatsioon 31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks 32 Ventilatsioon ohutegurina 33 Soovitusi toumloumlandjale 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele 35 Alusdokumendid 4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid 43 Soovitusi toumloumlandjale 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra 46 Alusdokumendid 5 Muumlra 51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal 52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid 53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele 54 Alusdokumendid

4

6 Vibratsioon 61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks 62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele 63 Vibratsiooni piirnormid 64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine 65 Soovitusi toumloumlandjale 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele 67 Alusdokumendid 7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele 72 Soovitusi toumloumlandjale 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile 8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele 83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid 84 Soovitusi toumloumlandjale 85 Alusdokumendid 9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskkonnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid 93 Alusdokumendid

5

1 Uumlldosa

Kaumlesolev juhendmaterjal on motildeeldud toumloumlandjale laiemas taumlhenduses mille all motildeeldakse asutuse votildei ettevotildette juhti tema maumlaumlratud toumloumltajat votildei toumloumlkeskkonnaspetsialisti kes kotildeik uumlhel votildei teisel maumlaumlral vastutavad ohutu toumloumlkeskkonna tagamise eest Juhendmaterjalis on luumlhidalt kaumlsitletud toumloumlandja kohustusi ja potildehimotildeisteid mis on seotud fuumluumlsikaliste ohutegurite parameetrite motildeotildetmise korraldamisega asutuses votildei ettevotildettes ja motildeotildetetulemuste normidele vastavuse hindamisega

11 Mida peavad teadma toumloumlandjad kes vastutavad ohutu toumloumlkeskkonna tagamise eest Kaumlesolevas juhendmaterjalis kaumlsitletakse jaumlrgmisi toumloumlkeskkonnas enim esinevaid fuumluumlsikalisi ohutegureid toumloumlkeskkonna soojusmugavus (otildehu liikumise kiirus otildehu temperatuur otildehu suhteline niiskus) toumloumlruumide ventilatsioon toumloumlkohavalgustus muumlra vibratsioon elektromagnetvaumlljad tehislik optiline kiirgus ja ioniseeriv kiirgus Toumloumlandja on kohustatud laumlbi viima toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi mille kaumligus

bull selgitatakse vaumllja toumloumlkeskkonna ohutegurid ja motildeotildedetakse vajadusel ohutegurite parameetrid

bull hinnatakse toumloumltaja tervise ja ohutuse riske bull kooskotildelastatakse ettevotildette juhtimistasandil vajalikud tegevused ja kinnitatakse

tegevuskava terviseriskide vaumlltimiseks votildei vaumlhendamiseks Riskianaluumluumlsi viib laumlbi toumloumlandja ise votildei ettevotildettevaumlline toumloumltervishoiuteenuse osutaja

Ohutegurite vaumlljaselgitamine on riskianaluumluumlsi esimene etapp Selle tulemusena saadakse teada missugused ohud ettevotildettes esinevad Esmase hindamise kas fuumluumlsikaliste ohutegurite tase votildeib piirnorme uumlletada saab teha toumloumlandja ise indikaatorseadme abil kuid taumlpsemad motildeotildetmised tuleb tellida paumldevalt teenuseosutajalt kes kasutab kalibreeritud motildeotildetevahendeid Motildeotildetetulemustega motildeotildeteprotokollid saumlilitatakse koos riskianaluumluumlsi tulemustega Riskianaluumluumlsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid saumlilitatakse 55 aastat Motildeotildetmisi korratakse kui toumloumlkohas tehtavad muudatused votildeivad suurendada ohuteguri taset Motildeotildetetulemused tehakse teatavaks toumloumltajatele ja nende esindajatele

6

12 Kellelt tellida toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetmisi Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) poolt akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajate akrediteerimisulatuse kohta leiad andmed EAK kodulehelt wwweakee Enne tellimuse esitamist on soovitatav wwweakee kaudu tutvuda teie poolt vaumllja valitud teenuseosutaja akrediteerimistunnistuse lisaga Selles on naumlidatud milline on konkreetse motildeotildeteteenuse osutaja akrediteerimisulatus (motildeotildetmised motildeotildeteulatused motildeotildetevotildeime) Milles peitub oht Kui motildeotildetmise on teinud kuumlll EAK poolt akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kuid motildeotildetetulemus on vaumlljaspool akrediteerimisulatust siis on see otildeigustuumlhine (kohtumenetluses kasutu) 13 Notildeuded dokumentidele mida annavad vaumllja akrediteeritud teenuseosutajad Toumloumlkeskkonna motildeotildetmiste alal akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad peavad taumlitma standardi EVS-EN ISOIEC 17025 [2] notildeudeid sh miinimumnotildeudeid tellijale esitatavate katseprotokollide motildeotildeteprotokollide ja tunnistuste vormistamise osas Iga teenuseosutaja akrediteerimise uumlheks eelduseks on vaumlljaantavate protokollide jms vormide vastavus standardi notildeuetega Nende taumlitmist kontrollib EAK jaumlrelvisiitide kaumligus igal aastal Kui tellijal on kahtlusi notildeuetest kotildervelekaldumise kohta siis on votildeimalik poumloumlrduda EAK poole Lisaks sellele on motildenes motildeotildetemeetodeid normeerivas standardis loetletud parameetrid mis peavad katse- votildei motildeotildeteprotokollis sisalduma Naumliteks on selline loetelu esitatud standardis EVS 891 bdquoToumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamineldquo (vt kaumlesoleva juhendi p 43) 14 Mis on motildeotildetemaumlaumlramatus Motildeotildetevahendi naumlit votildei mingi konkreetne motildeotildetevaumlaumlrtus uumlksinda ei ole motildeotildetetulemus paljude rahvusvaheliste standardite kaumlsitluses Motildeotildetevaumlaumlrtus vaumlljendab ainult ligikaudselt motildeotildedetava suuruse totildeelist vaumlaumlrtust ja ei sisalda teavet motildeotildetmise usaldusvaumlaumlrsuse kohta Sellepaumlrast eristatakse motildeisteid bdquomotildeotildetetulemusldquo ja bdquomotildeotildetevaumlaumlrtusldquo [3] Taumlielik motildeotildetetulemus peab sisaldama infot selle kohta millises vaumlaumlrtuste vahemikus on motildeotildedetud suuruse totildeeline vaumlaumlrtus Selle vahemiku iseloomustamiseks kasutatakse parameetrit mida nimetatakse motildeotildetemaumlaumlramatuseks [3] Vahemiku piirid hinnatakse tavaliselt totildeenaumlosustasemel 95 Selle selgitamiseks kasutame taumlhistusi QT ndash motildeotildedetava totildeeline vaumlaumlrtus QM ndash motildeotildetevaumlaumlrtus U(95) ndash motildeotildetemaumlaumlramatus totildeenaumlosustasemel 95 Motildeotildetemaumlaumlramatus totildeenaumlosustasemel 95 vaumlljendab seda et motildeotildedetava totildeeline vaumlaumlrtus QT on vahemikus QM ndash U(95) kuni QM + U(95) Tavaliselt esitatakse see kompaktsel kujul jaumlrgmiselt

QT = QM plusmn U(95) Naumliteks olgu teatud tingimustes muumlrataseme paljukordsel motildeotildetmisel 8 tunni vaumlltel kogutud motildeotildetevaumlaumlrtustest arvutatud aritmeetiline keskmine QM = 84 dB ja motildeotildetemaumlaumlramatus U(95) = 3 dB Motildeotildetetulemuse saab siis esitada jaumlrgmisel kujul

QT = (84 plusmn 3) dB P = 95 Selliselt esitatud motildeotildetetulemus sisaldab jaumlrgmist infot

7

motildeotildedetud suuruse totildeeline vaumlaumlrtus on mis tahes vaumlaumlrtus vahemikus 81ndash87 dB kusjuures vahemiku piirid on hinnatud totildeenaumlosusega 95 15 Kuidas peab hindama toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetetulemuste vastavust normvaumlaumlrtustele ja -vahemikele Kui ohuteguri parameetri motildeotildetevaumlaumlrtus koos maumlaumlramatusega ei uumlleta piirnormi votildei ei vaumllju normvahemiku piiridest loetakse olukord piirnormi (votildei normvahemiku) suhtes rahuldavaks Seejuures peab motildeotildetemaumlaumlramatus olema hinnatud usaldatavusega 95 Selgitame naumlidetega 1 naumlide Muumlrataseme piirnorm on 85 dB 8 tunni vaumlltel Kui motildeotildetetulemuseks on (84 plusmn 3) dB kaheksatunnise toumloumlpaumleva vaumlltel siis loetakse see piirnormi uumlletavaks sest (84 + 3) dB uumlletab piirnormi (vt naumliteks EVS-EN ISO 96122009) [4] 2 naumlide Motildeotildetmise tulemusena on saadud otildehu temperatuur toumloumlkohal (195 plusmn 12) degC Antud toumloumlkoha puhul on standardis soovitatud otildehu temperatuuri normvahemik naumliteks 19ndash25 degC Kas toumloumlkohal motildeotildedetud otildehu temperatuur vastab standardi notildeuetele Arvutame (195 ndash 12) degC = 183 degC Otsus on ei vasta sest 183 degC on vaumlljaspool normvahemikku Selline kaumlsitlus tagab motildeotildetetulemuste normvaumlaumlrtuste votildei -vahemikega votilderdlemisel uumlksuumlheselt totildelgendatavad otsused mis ei ole vaidlustatavad kohtuski 16 Alusdokumendid

1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse seadus 2 EVS-EN ISOIEC 170252006 ndash Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse

uumlldnotildeuded 3 ISO Guide to the Expression of Uncertainty in Measurement First edition 1993 ISBN

92-67-10188-9 4 EVS-EN ISO 96122009 ndash Muumlraekspositsiooni maumlaumlramine toumloumlkeskkonnas Tehniline

meetod

8

2 Toumloumlkeskkonna soojusmugavus 21 Potildehimotildeisted ja maumlaumlratlused Soojusmugavus ndash uumlldistatud karakteristik mis on saadud statistilise uurimise tulemusel kui inimesed asudes uumlhes ja samas ruumis hindavad etteantud skaala jaumlrgi oma mugavustunnet ja rahulolu sisekliima ja muude parameetrite mitmesuguste vaumlaumlrtuste puhul Sisekliima ndash temperatuuri siseotildehu kvaliteedi ja ventilatsiooni otildehuhulkadega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Mikrokliima ndash otildehu temperatuuri otildehu suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiirusega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Otildehu suhteline niiskus ndash otildehus oleva veeauru sisalduse ja antud temperatuuril otildehku kuumlllastava veeauru sisalduse suhe vaumlljendatuna protsentides Veeauruga kuumlllastatud otildehk taumlhendab seda et otildehk ei ole votildeimeline veeauru rohkem siduma Toumloumlkeskkonna soojusmugavuse maumlaumlramiseks votildeetakse arvesse jaumlrgmisi parameetreid [1] operatiivne temperatuur otildehu suhteline niiskus otildehu liikumise kiirus toumloumltaja fuumluumlsiline aktiivsus riiete soojapidavus Operatiivne temperatuur ndash otildehu temperatuuri ja ruumi piirete keskmiste kiirgustemperatuuride vahepealne temperatuur1 Ruumi (hoone) piirded ndash ruumi moodustavate seinte potilderanda lae uste akende uumlhisnimetus Eristatakse vaumllis- ja sisepiirdeid Vaumllissein vaumllisuks ja -aknad on vaumllispiirded Kiirgustemperatuur ndash kiirgava keha pinna omadustest ja pinna temperatuurist sotildeltuv karakteristik mis iseloomustab keha poolt tekitatavat soojuskiirgust2 Optimaalne operatiivne temperatuur ndash operatiivne temperatuur mis rahuldab suurima votildeimaliku arvu inimestest antud riietuse votildei tegevusaktiivsuse puhul [1] Kerge fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria Ia korral on toumloumltaja energiakulu kuni 500 kJh Need on toumloumld mida tehakse istudes ja mis ei notildeua fuumluumlsilist pingutust kategooria Ib ndash toumlouml mida tehakse istudes votildei seistes votildei mis on seotud kaumlimisega millega kaasneb motildeningane fuumluumlsiline pingutus ja energiakulu 500ndash630 kJh Keskmise raskusega fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria IIa ndash energiakulu 630ndash840 kJh Siia kuuluvad toumloumld mis on seotud kaumlimisega ja kuni 1 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega kategooria IIb ndash energiakulu 840ndash1050 kJh Siia kuuluvad toumloumld mida tehakse seistes mis on seotud kaumlimisega kuni 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega Raske fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria III ndash toumloumltaja energiakulu uumlletab 1050 kJh Rasket toumloumld iseloomustab pidev liikumine ja uumlle 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamine votildei kandmine

1 Taumlpsemalt operatiivne temperatuur on teoreetiline uumlhtlane temperatuur piiratud alal milles kasutaja vahetab kiirguse ja konvektsiooni teel samasuguse hulga soojust kui tegelikult mitteuumlhtlases ruumis ordmC 2 Taumlpsemalt keskmine kiirgustemperatuur on teoreetiline uumlhtlane tasapinna temperatuur piiratud alal mille kasutaja vahetaks kiirguse teel sama hulga soojust kui ta vahetab tegelikult mitteuumlhtlaselt piiratud alal ordmC

9

22 Erinevad lahendused toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks Paljude ettevotildetete ja asutuste kogemused Euroopas USA-s jm naumlitavad et toumloumlkohtade soojusmugavuse tagamisega on saavutatav maumlrkimisvaumlaumlrne toumlouml efektiivsuse kasv Kui varem arvati et toumloumlkoha mikrokliima iseloomustamiseks piisab otildehu temperatuuri suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiiruse normeerimisest ja motildeotildetmisest siis kaasaegne toumloumlkoha soojusmugavuse maumlaumlratlemine toimub teistsugustel alustel mis on esitatud harmoneeritud standardis EVS-EN 15251 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast [1] Neid norme ei saa alati ja taumlies ulatuses rakendada varem ehitatud hoonete puhul kui neid hooneid kasutatakse taumlnapaumleval toumloumlkeskkonna loomiseks Varem ehitatud hoonete puhul votildeib soovitada toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks mikrokliima parameetrite normvahemikke mida on varem rakendatud hoonete projekteerimisel Eestis Vastavad normvahemikud on esitatud tabelis 21 Normvahemikud sotildeltuvad toumlouml kategooriast ja aastaajast Toumloumlde jaotamisel raskuskategooriateks on laumlhtutud energiakulust toumloumlde tegemisel Toumloumlstusettevotildetetes votildeivad soojusmugavuse parameetrid motildenel juhul jaumlaumlda vaumlljapoole tabelis 21 esitatud normvahemikke Sel juhul aitab toumloumltajate uumllekuumenemise votildei -jahtumise vastu eelkotildeige otildeige riietuse valik Kuumllmal ajal tasub toumloumlandjal motildeelda ka soojendusruumide votildeimaldamisele Tabel 21 Soojusmugavuse parameetrite soovitatavad normvahemikud sotildeltuvalt toumlouml kategooriast ja aastaajast

Kuumllm aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise

kiirus ms Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumlouml kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 20 24 19 25 40 60 70 01 01 Ib (kerge) 19 23 18 24 40 60 70 01 02 IIa (keskmise raskusega)

17 20 16 23 40 60 70 02 03

IIb (keskmise raskusega)

16 19 15 21 40 60 70 02 04

III (raske) 15 18 13 19 40 60 70 03 05

10

Soe aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise kiirus ms

Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumloumlde kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 23 25 21 26 40 60 65 01 02 Ib (kerge) 22 24 20 25 40 60 70 02 03 IIa (keskmise raskusega)

21 23 18 24 40 60 70 03 04

IIb (keskmise raskusega)

20 22 16 23 40 60 75 03 05

III (raske) 18 20 15 22 40 60 80 04 06 23 Soojusmugavuse parameetrid hoonetes mis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt standardi EVS-EN 15251 notildeuetele [1] Sisekliima on jaotatud nelja klassi Klasside kirjeldused on esitatud tabelis 22

Tabel 22 Sisekliima klasside kirjeldus [1]

Sisekliima

klass Selgitus

I Kotilderged notildeudmised sisekliima kvaliteedile Soovitatav ruumides kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega ja erinotildeuetega inimesed naumliteks puuetega inimesed haiged vaumlga vaumlikesed lapsed eakad inimesed

II Tavapaumlrased notildeudmised sisekliima kvaliteedile Tule ks rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

III Motildeotildedukad notildeudmised sisekliima kvaliteedile Votildeib rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

IV Sisekliima kvaliteedi vaumlaumlrtused mis jaumlaumlvad vaumlljapoole eelmainitud klasse Antud klass votildeib olla vastuvotildeetav ainult piiratud ajal aastast

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass Soojusliku mugavuse klasside maumlaumlramise aluseks on kaks statistilist naumlitajat [1] - oodatav rahulolematuse tase PPD (predicted percentage of dissatisfied) naumlitab kui palju inimesi ei ole rahul kui soojusliku mugavuse parameetrid jaumlaumlvad vaumlljapoole vastavale soojusliku mugavuse klassile kehtestatud vahemikust Naumliteks klassi B puhul on vaumlhem kui 10 ja klassi C puhul vaumlhem kui 15 inimestest rahulolematud [1] - oodatav mugavustunde indeks PMV (predicted mean vote) vaumlljendab suure hulga inimeste keskmist hinnet vastavale soojusliku mugavuse klassile 7-pallises skaalas (-3 kuni 3) millest

11

hinne -3 vastab kuumllmale ja hinne +3 kuumale Klassi B puhul jaumlaumlb PMV indeks vahemikku -05 kuni +05 ja klassi C puhul on vastav vahemik -07 kuni +07 Tabelis 23 on esitatud naumlitena motildeningatele hoonetele kehtivad soojusmugavuse parameetrite normvahemikud Uutes ja renoveeritud hoonetes on toumloumlandjal kehtiva standardi kohaselt soovitatav tagada II klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Vanemates hoonetes on potildehjendatud tagada III klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Tabelis 23 ei ole esitatud I klassile vastavaid soojusmugavuse parameetrite vahemikke Need vahemikud on potildehjendatud hoonetes kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega inimesed kes reeglina ei kuulu toumloumljotildeu hulka (vt tabel 22) [1]

Tabel 23 Soojusmugavuse parameetrite soovituslikud normvahemikud sotildeltuvalt soojusmugavuse klassidest standardi EVS-EN 15251 jaumlrgi 3

Operatiivne temperatuur degC [1]

Otildehu liikumise suurim kiirus 4 ms

Hoone (ruumi) tuumluumlp

Soojus-liku muga-vuse klass

Minimaal-ne talvel

Maksi-maalne suvel

Otildehu suhteline niiskus [1]

Suvel

Talvel

II 200 260 25ndash60 022 018 Buumlroo III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Konverentsi-

ruum III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Auditoorium III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 020 016 Kohvik

restoran III 190 270 20ndash70 024 019 II 160 250 25ndash60 020 015 Kauplus III 150 260 20ndash70 023 018

Kooliruumid [2] otildepperuum votildeimlasaal duširuum

190 250 180

230 240 270

30ndash70 mitte uumlle 021

Lasteaed [3] ruumlhmaruum muusika- ja votildeimlemissaal

20 18

22 20

30ndash70

3 Tabelis 23 on soojusmugavuse parameetrite esitamisel kooliruumides ja lasteaedades laumlhtutud sotsiaalministri maumlaumlrustest [2] ja [3]

4 Otildehu liikumise kiirused on soovituslikud varem kehtinud standardist EVS 8392003 ndash Sisekliima

12

24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 1 Toumloumltajate kaebused on peamiseks signaaliks millal toumloumlandja peaks motildetlema toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrite kontrollimisele kaumlepaumlrast olevate indikaatormotildeotildetevahendite abil Soovitatav on et vaumlhemalt kahte toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrit ndash otildehu temperatuuri ja suhtelist niiskust ndash saaksid toumloumltajad ise soovi korral indikaatormotildeotildetevahenditega kontrollida Juhul kui toumloumlkeskkonna parameetrite korrigeerimine ei vaumlhenda toumloumltajate kaebusi on toumloumlandjal soovitatav kasutada motildeotildeteteenuse osutajate teenust 2 Toumloumltajale motildejuv operatiivne temperatuur votildetab arvesse nii otildehu temperatuuri kui ka keskmist kiirgustemperatuuri Juhul kui ruumi piiretelt (seinad aknad potilderand lagi) laumlhtuv keskmine kiirgustemperatuur erineb otildehu temperatuurist on toumloumltaja soojusmugavuse kirjeldamisel otildeigem kasutada operatiivset temperatuuri otildehu temperatuuri asemel Kuumllmal aastaajal on soovitatav kaitsta toumloumlkohti klaasitud akende pindadelt kiirguva kuumllma soojal aastaajal aga paumlikesekiirguse eest 3 Otildehu suhtelise niiskuse hoidmine normvahemiku piires votildeib olla raske uumllesanne Just pakaselistel paumlevadel kipub otildehu suhteline niiskus jaumlaumlma allapoole normvahemikku Selle vastu votildeib soovitada vee aurutamist ruumiotildehu temperatuurist kotildergematel temperatuuridel kui kliimaseadme kasutamine pole votildeimalik votildei praktiline Liiga madal suhteline niiskus potildehjustab teatud osal inimestest silmade kipitust kuni potildeletiku tekkimiseni ninaverejooksu limaskestade kuivamist 4 Liiga kotilderge suhteline niiskus (85 ja enam) soodustab mikroorganismide (hallituse) arengut ndash seda eelkotildeige ruumi piirkondades mis on halvasti tuulutatud ja kus on otildehu temperatuur keskmisest madalam Hallitusega kokkupuude votildeib inimesel potildehjustada allergia teket 5 Tuuletotildembus votildei liigne otildehu liikumise kiirus vaumlhendab samuti toumloumltaja soojusmugavust Seetotildettu on soovitatav et toumloumlkohad ei asuks ventilatsioonisuumlsteemi sissepuhkeavade laumlhedal Otildehujaotuskasti votildei muu otildehujoa suunamise ja hajutamise vahendi kasutamine aitab vaumlhendada otildehu liikumise kiirust toumloumlkohal kui see on kaebuse potildehjustaja

Joonis Mikrokliima parameetrite motildeotildetmine kolme sensoriga (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus)

13

Joonis Soojusmugavuse parameetrite motildeotildetmine toumloumlkohal (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus) 24 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast 2 Tervisekaitsenotildeuded koolidele Sotsiaalministri 11122009 a maumlaumlrus nr 94 (RTL 2009 96 1437) 3 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse tervise edendamise ja paumlevakava koostamise notildeuded Sotsiaalministri 21052010 a maumlaumlrus nr 40 (RTL 2010 26 458)

Termomeeter ja huumlgromeeter

Termoanemo-meeter

Naumliduseade

14

3 Toumloumlruumide ventilatsioon

31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks Ventilatsiooni otildehuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke votildei vaumlljatotildembe maht ajauumlhikus Seda motildeotildedetakse tavaliselt uumlhikutes kuupmeetrit tunnis (m3h) votildei liitrit sekundis (Ls) Vaumllisotildehk tuleb ruumi votildei hoonesse ventilatsioonisuumlsteemi kaudu votildei laumlbi uste akende seinte ja votildeimalike tihendamata kohtade Ventilatsiooni otildehuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis mis on saumltestatud ehituseeskirjade ja standarditega [1ndash4] Hoone valdaja seisukohalt on taumlhtis dokument ventilatsioonisuumlsteemi projekt kus on detailselt kirjas otildehuvooluhulgad suumlsteemi seadmed ja detailid Ventilatsioonisuumlsteemi otildehupidavus ehk otildehutihedus ndash parameeter mida iseloomustatakse otildehulekke kiirusega ventilatsioonikanali uumlhe ruutmeetri kohta naumliteks uumlhikutes liitrit sekundis uumlhe ruutmeetri kohta L(smiddotm2) Standardite [7 ja 8] kohaselt jagatakse otildehupidavuse jaumlrgi suumlsteemid nn otildehutiheduse klassidesse A B C D Alates klassist A on iga jaumlrgmise klassi lubatud otildehulekke piirnorm votilderreldes eelmise klassiga 3 korda vaumliksem Tavalistes toumloumlruumides ja hoonetes kus ei kasutata muumlrgiseid lenduvaid uumlhendeid on piisav otildehutihedusklass B votildei C Selleks kasutatakse ventilatsioonisuumlsteemi osade torude potildelvede jms uumlhendamiseks kummitihendeid mis tagavad B-klassi puhul lekke kuni 0802 L(smiddotm2) kui staatiline rotildehk suumlsteemi sees ei uumlleta 1000 Pa votilderra baromeetrilist rotildehku ja C-klassi puhul kuni 0267 L(smiddotm2) Kui ventilatsioonisuumlsteemi vaumlljatotildembekanali otildehus liigub muumlrgine votildei muu inimestele ohtlik lisand kasutatakse torude uumlhendamiseks teisi votildetteid sh keevisliiteid mis rahuldab D-klassi tihedusnotildeudeid 0089 L(smiddotm2) Ventilatsiooni muumlra ndash ventilatsioonisuumlsteemi tekitatav muumlra toumloumlkohtadel uumlhiskondlikes hoonetes lasteasutustes koolides haiglates jm Kaitse muumlra eest vt standard [5] Muumlra motildeotildetmist kaumlsitletakse juhendi 5 osas 32 Ventilatsioon ohutegurina Ventilatsioon on uumlks abinotildeudest millega tagatakse toumloumlkeskkonna mugavus ja teatud tervisekahjustuste vaumlltimine mida votildeivad tekitada saastunud aga ka vaumlljahingatud suumlsihappegaasiga (CO2) rikastunud otildehk ruumis Vaumlheliikuv otildehk ja tuuletotildembus ruumis kujutavad inimesele samuti ohtu Soodsa mikrokliima tekitamiseks kasutatakse loomuliku ventileerimise votildei mehaanilise ventilatsiooni suumlsteeme Need projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt standardite [1ndash5] notildeuetele kuid vajavad nii enne kasutuselevotildetmist kui ka ekspluatatsiooni kaumligus perioodiliselt motildeotildedistamist reguleerimist ja kontrollimist katselisel teel sest aja jooksul suumlsteemid saastuvad tolmu ja pruumlgiga kuluvad ja votildeivad muutuda inimtegevuse totildettu 33 Soovitusi toumloumlandjale 1 Toumloumlandja peab hoiatama kotildeiki toumloumltajaid ja ruumide kasutajaid ventilatsiooniseadmete omavolilise reguleerimise eest mis votildeib kogu ventilatsioonisuumlsteemi tasakaalust vaumllja viia Uumlhes kohas ventilatsioonisuumlsteemi lotildeppelementi (plafooni otildehujaotuskasti vms) reguleerides votildeivad otildehuvooluhulgad suumlsteemi teistes osades suuremal votildei vaumlhemal maumlaumlral muutuda 2 Ventilatsioonisuumlsteemi reguleerimist ja projekteeritud vaumlaumlrtustega vastavusse seadmist peaksid tegema ainult selleks koolitatud spetsialistid On normaalne kui seda teeb ventilatsioonisuumlsteemi ehitaja-ettevotildete

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

3

SISUKORD 1 Uumlldosa 11 Mida peavad teadma toumloumlandjad kes vastutavad ohutu toumloumlkeskkonna tagamise eest 12 Kellelt tellida toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetmisi 13 Notildeuded dokumentidele mida annavad vaumllja akrediteeritud teenuseosutajad 14 Mis on motildeotildetemaumlaumlramatus 15 Kuidas peab hindama toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetetulemuste vastavust normvaumlaumlrtustele ja -vahemikele 16 Alusdokumendid 2 Toumloumlkeskkonna soojusmugavus 21 Potildehimotildeisted ja maumlaumlratlused 22 Erinevad lahendused toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks 23 Soojusmugavuse parameetrid hoonetes mis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt standardi EVS-EN 15251 notildeuetele 24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 25 Alusdokumendid 3 Toumloumlruumide ventilatsioon 31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks 32 Ventilatsioon ohutegurina 33 Soovitusi toumloumlandjale 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele 35 Alusdokumendid 4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid 43 Soovitusi toumloumlandjale 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra 46 Alusdokumendid 5 Muumlra 51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal 52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid 53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele 54 Alusdokumendid

4

6 Vibratsioon 61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks 62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele 63 Vibratsiooni piirnormid 64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine 65 Soovitusi toumloumlandjale 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele 67 Alusdokumendid 7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele 72 Soovitusi toumloumlandjale 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile 8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele 83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid 84 Soovitusi toumloumlandjale 85 Alusdokumendid 9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskkonnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid 93 Alusdokumendid

5

1 Uumlldosa

Kaumlesolev juhendmaterjal on motildeeldud toumloumlandjale laiemas taumlhenduses mille all motildeeldakse asutuse votildei ettevotildette juhti tema maumlaumlratud toumloumltajat votildei toumloumlkeskkonnaspetsialisti kes kotildeik uumlhel votildei teisel maumlaumlral vastutavad ohutu toumloumlkeskkonna tagamise eest Juhendmaterjalis on luumlhidalt kaumlsitletud toumloumlandja kohustusi ja potildehimotildeisteid mis on seotud fuumluumlsikaliste ohutegurite parameetrite motildeotildetmise korraldamisega asutuses votildei ettevotildettes ja motildeotildetetulemuste normidele vastavuse hindamisega

11 Mida peavad teadma toumloumlandjad kes vastutavad ohutu toumloumlkeskkonna tagamise eest Kaumlesolevas juhendmaterjalis kaumlsitletakse jaumlrgmisi toumloumlkeskkonnas enim esinevaid fuumluumlsikalisi ohutegureid toumloumlkeskkonna soojusmugavus (otildehu liikumise kiirus otildehu temperatuur otildehu suhteline niiskus) toumloumlruumide ventilatsioon toumloumlkohavalgustus muumlra vibratsioon elektromagnetvaumlljad tehislik optiline kiirgus ja ioniseeriv kiirgus Toumloumlandja on kohustatud laumlbi viima toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi mille kaumligus

bull selgitatakse vaumllja toumloumlkeskkonna ohutegurid ja motildeotildedetakse vajadusel ohutegurite parameetrid

bull hinnatakse toumloumltaja tervise ja ohutuse riske bull kooskotildelastatakse ettevotildette juhtimistasandil vajalikud tegevused ja kinnitatakse

tegevuskava terviseriskide vaumlltimiseks votildei vaumlhendamiseks Riskianaluumluumlsi viib laumlbi toumloumlandja ise votildei ettevotildettevaumlline toumloumltervishoiuteenuse osutaja

Ohutegurite vaumlljaselgitamine on riskianaluumluumlsi esimene etapp Selle tulemusena saadakse teada missugused ohud ettevotildettes esinevad Esmase hindamise kas fuumluumlsikaliste ohutegurite tase votildeib piirnorme uumlletada saab teha toumloumlandja ise indikaatorseadme abil kuid taumlpsemad motildeotildetmised tuleb tellida paumldevalt teenuseosutajalt kes kasutab kalibreeritud motildeotildetevahendeid Motildeotildetetulemustega motildeotildeteprotokollid saumlilitatakse koos riskianaluumluumlsi tulemustega Riskianaluumluumlsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid saumlilitatakse 55 aastat Motildeotildetmisi korratakse kui toumloumlkohas tehtavad muudatused votildeivad suurendada ohuteguri taset Motildeotildetetulemused tehakse teatavaks toumloumltajatele ja nende esindajatele

6

12 Kellelt tellida toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetmisi Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) poolt akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajate akrediteerimisulatuse kohta leiad andmed EAK kodulehelt wwweakee Enne tellimuse esitamist on soovitatav wwweakee kaudu tutvuda teie poolt vaumllja valitud teenuseosutaja akrediteerimistunnistuse lisaga Selles on naumlidatud milline on konkreetse motildeotildeteteenuse osutaja akrediteerimisulatus (motildeotildetmised motildeotildeteulatused motildeotildetevotildeime) Milles peitub oht Kui motildeotildetmise on teinud kuumlll EAK poolt akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kuid motildeotildetetulemus on vaumlljaspool akrediteerimisulatust siis on see otildeigustuumlhine (kohtumenetluses kasutu) 13 Notildeuded dokumentidele mida annavad vaumllja akrediteeritud teenuseosutajad Toumloumlkeskkonna motildeotildetmiste alal akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad peavad taumlitma standardi EVS-EN ISOIEC 17025 [2] notildeudeid sh miinimumnotildeudeid tellijale esitatavate katseprotokollide motildeotildeteprotokollide ja tunnistuste vormistamise osas Iga teenuseosutaja akrediteerimise uumlheks eelduseks on vaumlljaantavate protokollide jms vormide vastavus standardi notildeuetega Nende taumlitmist kontrollib EAK jaumlrelvisiitide kaumligus igal aastal Kui tellijal on kahtlusi notildeuetest kotildervelekaldumise kohta siis on votildeimalik poumloumlrduda EAK poole Lisaks sellele on motildenes motildeotildetemeetodeid normeerivas standardis loetletud parameetrid mis peavad katse- votildei motildeotildeteprotokollis sisalduma Naumliteks on selline loetelu esitatud standardis EVS 891 bdquoToumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamineldquo (vt kaumlesoleva juhendi p 43) 14 Mis on motildeotildetemaumlaumlramatus Motildeotildetevahendi naumlit votildei mingi konkreetne motildeotildetevaumlaumlrtus uumlksinda ei ole motildeotildetetulemus paljude rahvusvaheliste standardite kaumlsitluses Motildeotildetevaumlaumlrtus vaumlljendab ainult ligikaudselt motildeotildedetava suuruse totildeelist vaumlaumlrtust ja ei sisalda teavet motildeotildetmise usaldusvaumlaumlrsuse kohta Sellepaumlrast eristatakse motildeisteid bdquomotildeotildetetulemusldquo ja bdquomotildeotildetevaumlaumlrtusldquo [3] Taumlielik motildeotildetetulemus peab sisaldama infot selle kohta millises vaumlaumlrtuste vahemikus on motildeotildedetud suuruse totildeeline vaumlaumlrtus Selle vahemiku iseloomustamiseks kasutatakse parameetrit mida nimetatakse motildeotildetemaumlaumlramatuseks [3] Vahemiku piirid hinnatakse tavaliselt totildeenaumlosustasemel 95 Selle selgitamiseks kasutame taumlhistusi QT ndash motildeotildedetava totildeeline vaumlaumlrtus QM ndash motildeotildetevaumlaumlrtus U(95) ndash motildeotildetemaumlaumlramatus totildeenaumlosustasemel 95 Motildeotildetemaumlaumlramatus totildeenaumlosustasemel 95 vaumlljendab seda et motildeotildedetava totildeeline vaumlaumlrtus QT on vahemikus QM ndash U(95) kuni QM + U(95) Tavaliselt esitatakse see kompaktsel kujul jaumlrgmiselt

QT = QM plusmn U(95) Naumliteks olgu teatud tingimustes muumlrataseme paljukordsel motildeotildetmisel 8 tunni vaumlltel kogutud motildeotildetevaumlaumlrtustest arvutatud aritmeetiline keskmine QM = 84 dB ja motildeotildetemaumlaumlramatus U(95) = 3 dB Motildeotildetetulemuse saab siis esitada jaumlrgmisel kujul

QT = (84 plusmn 3) dB P = 95 Selliselt esitatud motildeotildetetulemus sisaldab jaumlrgmist infot

7

motildeotildedetud suuruse totildeeline vaumlaumlrtus on mis tahes vaumlaumlrtus vahemikus 81ndash87 dB kusjuures vahemiku piirid on hinnatud totildeenaumlosusega 95 15 Kuidas peab hindama toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetetulemuste vastavust normvaumlaumlrtustele ja -vahemikele Kui ohuteguri parameetri motildeotildetevaumlaumlrtus koos maumlaumlramatusega ei uumlleta piirnormi votildei ei vaumllju normvahemiku piiridest loetakse olukord piirnormi (votildei normvahemiku) suhtes rahuldavaks Seejuures peab motildeotildetemaumlaumlramatus olema hinnatud usaldatavusega 95 Selgitame naumlidetega 1 naumlide Muumlrataseme piirnorm on 85 dB 8 tunni vaumlltel Kui motildeotildetetulemuseks on (84 plusmn 3) dB kaheksatunnise toumloumlpaumleva vaumlltel siis loetakse see piirnormi uumlletavaks sest (84 + 3) dB uumlletab piirnormi (vt naumliteks EVS-EN ISO 96122009) [4] 2 naumlide Motildeotildetmise tulemusena on saadud otildehu temperatuur toumloumlkohal (195 plusmn 12) degC Antud toumloumlkoha puhul on standardis soovitatud otildehu temperatuuri normvahemik naumliteks 19ndash25 degC Kas toumloumlkohal motildeotildedetud otildehu temperatuur vastab standardi notildeuetele Arvutame (195 ndash 12) degC = 183 degC Otsus on ei vasta sest 183 degC on vaumlljaspool normvahemikku Selline kaumlsitlus tagab motildeotildetetulemuste normvaumlaumlrtuste votildei -vahemikega votilderdlemisel uumlksuumlheselt totildelgendatavad otsused mis ei ole vaidlustatavad kohtuski 16 Alusdokumendid

1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse seadus 2 EVS-EN ISOIEC 170252006 ndash Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse

uumlldnotildeuded 3 ISO Guide to the Expression of Uncertainty in Measurement First edition 1993 ISBN

92-67-10188-9 4 EVS-EN ISO 96122009 ndash Muumlraekspositsiooni maumlaumlramine toumloumlkeskkonnas Tehniline

meetod

8

2 Toumloumlkeskkonna soojusmugavus 21 Potildehimotildeisted ja maumlaumlratlused Soojusmugavus ndash uumlldistatud karakteristik mis on saadud statistilise uurimise tulemusel kui inimesed asudes uumlhes ja samas ruumis hindavad etteantud skaala jaumlrgi oma mugavustunnet ja rahulolu sisekliima ja muude parameetrite mitmesuguste vaumlaumlrtuste puhul Sisekliima ndash temperatuuri siseotildehu kvaliteedi ja ventilatsiooni otildehuhulkadega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Mikrokliima ndash otildehu temperatuuri otildehu suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiirusega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Otildehu suhteline niiskus ndash otildehus oleva veeauru sisalduse ja antud temperatuuril otildehku kuumlllastava veeauru sisalduse suhe vaumlljendatuna protsentides Veeauruga kuumlllastatud otildehk taumlhendab seda et otildehk ei ole votildeimeline veeauru rohkem siduma Toumloumlkeskkonna soojusmugavuse maumlaumlramiseks votildeetakse arvesse jaumlrgmisi parameetreid [1] operatiivne temperatuur otildehu suhteline niiskus otildehu liikumise kiirus toumloumltaja fuumluumlsiline aktiivsus riiete soojapidavus Operatiivne temperatuur ndash otildehu temperatuuri ja ruumi piirete keskmiste kiirgustemperatuuride vahepealne temperatuur1 Ruumi (hoone) piirded ndash ruumi moodustavate seinte potilderanda lae uste akende uumlhisnimetus Eristatakse vaumllis- ja sisepiirdeid Vaumllissein vaumllisuks ja -aknad on vaumllispiirded Kiirgustemperatuur ndash kiirgava keha pinna omadustest ja pinna temperatuurist sotildeltuv karakteristik mis iseloomustab keha poolt tekitatavat soojuskiirgust2 Optimaalne operatiivne temperatuur ndash operatiivne temperatuur mis rahuldab suurima votildeimaliku arvu inimestest antud riietuse votildei tegevusaktiivsuse puhul [1] Kerge fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria Ia korral on toumloumltaja energiakulu kuni 500 kJh Need on toumloumld mida tehakse istudes ja mis ei notildeua fuumluumlsilist pingutust kategooria Ib ndash toumlouml mida tehakse istudes votildei seistes votildei mis on seotud kaumlimisega millega kaasneb motildeningane fuumluumlsiline pingutus ja energiakulu 500ndash630 kJh Keskmise raskusega fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria IIa ndash energiakulu 630ndash840 kJh Siia kuuluvad toumloumld mis on seotud kaumlimisega ja kuni 1 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega kategooria IIb ndash energiakulu 840ndash1050 kJh Siia kuuluvad toumloumld mida tehakse seistes mis on seotud kaumlimisega kuni 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega Raske fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria III ndash toumloumltaja energiakulu uumlletab 1050 kJh Rasket toumloumld iseloomustab pidev liikumine ja uumlle 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamine votildei kandmine

1 Taumlpsemalt operatiivne temperatuur on teoreetiline uumlhtlane temperatuur piiratud alal milles kasutaja vahetab kiirguse ja konvektsiooni teel samasuguse hulga soojust kui tegelikult mitteuumlhtlases ruumis ordmC 2 Taumlpsemalt keskmine kiirgustemperatuur on teoreetiline uumlhtlane tasapinna temperatuur piiratud alal mille kasutaja vahetaks kiirguse teel sama hulga soojust kui ta vahetab tegelikult mitteuumlhtlaselt piiratud alal ordmC

9

22 Erinevad lahendused toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks Paljude ettevotildetete ja asutuste kogemused Euroopas USA-s jm naumlitavad et toumloumlkohtade soojusmugavuse tagamisega on saavutatav maumlrkimisvaumlaumlrne toumlouml efektiivsuse kasv Kui varem arvati et toumloumlkoha mikrokliima iseloomustamiseks piisab otildehu temperatuuri suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiiruse normeerimisest ja motildeotildetmisest siis kaasaegne toumloumlkoha soojusmugavuse maumlaumlratlemine toimub teistsugustel alustel mis on esitatud harmoneeritud standardis EVS-EN 15251 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast [1] Neid norme ei saa alati ja taumlies ulatuses rakendada varem ehitatud hoonete puhul kui neid hooneid kasutatakse taumlnapaumleval toumloumlkeskkonna loomiseks Varem ehitatud hoonete puhul votildeib soovitada toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks mikrokliima parameetrite normvahemikke mida on varem rakendatud hoonete projekteerimisel Eestis Vastavad normvahemikud on esitatud tabelis 21 Normvahemikud sotildeltuvad toumlouml kategooriast ja aastaajast Toumloumlde jaotamisel raskuskategooriateks on laumlhtutud energiakulust toumloumlde tegemisel Toumloumlstusettevotildetetes votildeivad soojusmugavuse parameetrid motildenel juhul jaumlaumlda vaumlljapoole tabelis 21 esitatud normvahemikke Sel juhul aitab toumloumltajate uumllekuumenemise votildei -jahtumise vastu eelkotildeige otildeige riietuse valik Kuumllmal ajal tasub toumloumlandjal motildeelda ka soojendusruumide votildeimaldamisele Tabel 21 Soojusmugavuse parameetrite soovitatavad normvahemikud sotildeltuvalt toumlouml kategooriast ja aastaajast

Kuumllm aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise

kiirus ms Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumlouml kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 20 24 19 25 40 60 70 01 01 Ib (kerge) 19 23 18 24 40 60 70 01 02 IIa (keskmise raskusega)

17 20 16 23 40 60 70 02 03

IIb (keskmise raskusega)

16 19 15 21 40 60 70 02 04

III (raske) 15 18 13 19 40 60 70 03 05

10

Soe aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise kiirus ms

Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumloumlde kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 23 25 21 26 40 60 65 01 02 Ib (kerge) 22 24 20 25 40 60 70 02 03 IIa (keskmise raskusega)

21 23 18 24 40 60 70 03 04

IIb (keskmise raskusega)

20 22 16 23 40 60 75 03 05

III (raske) 18 20 15 22 40 60 80 04 06 23 Soojusmugavuse parameetrid hoonetes mis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt standardi EVS-EN 15251 notildeuetele [1] Sisekliima on jaotatud nelja klassi Klasside kirjeldused on esitatud tabelis 22

Tabel 22 Sisekliima klasside kirjeldus [1]

Sisekliima

klass Selgitus

I Kotilderged notildeudmised sisekliima kvaliteedile Soovitatav ruumides kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega ja erinotildeuetega inimesed naumliteks puuetega inimesed haiged vaumlga vaumlikesed lapsed eakad inimesed

II Tavapaumlrased notildeudmised sisekliima kvaliteedile Tule ks rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

III Motildeotildedukad notildeudmised sisekliima kvaliteedile Votildeib rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

IV Sisekliima kvaliteedi vaumlaumlrtused mis jaumlaumlvad vaumlljapoole eelmainitud klasse Antud klass votildeib olla vastuvotildeetav ainult piiratud ajal aastast

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass Soojusliku mugavuse klasside maumlaumlramise aluseks on kaks statistilist naumlitajat [1] - oodatav rahulolematuse tase PPD (predicted percentage of dissatisfied) naumlitab kui palju inimesi ei ole rahul kui soojusliku mugavuse parameetrid jaumlaumlvad vaumlljapoole vastavale soojusliku mugavuse klassile kehtestatud vahemikust Naumliteks klassi B puhul on vaumlhem kui 10 ja klassi C puhul vaumlhem kui 15 inimestest rahulolematud [1] - oodatav mugavustunde indeks PMV (predicted mean vote) vaumlljendab suure hulga inimeste keskmist hinnet vastavale soojusliku mugavuse klassile 7-pallises skaalas (-3 kuni 3) millest

11

hinne -3 vastab kuumllmale ja hinne +3 kuumale Klassi B puhul jaumlaumlb PMV indeks vahemikku -05 kuni +05 ja klassi C puhul on vastav vahemik -07 kuni +07 Tabelis 23 on esitatud naumlitena motildeningatele hoonetele kehtivad soojusmugavuse parameetrite normvahemikud Uutes ja renoveeritud hoonetes on toumloumlandjal kehtiva standardi kohaselt soovitatav tagada II klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Vanemates hoonetes on potildehjendatud tagada III klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Tabelis 23 ei ole esitatud I klassile vastavaid soojusmugavuse parameetrite vahemikke Need vahemikud on potildehjendatud hoonetes kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega inimesed kes reeglina ei kuulu toumloumljotildeu hulka (vt tabel 22) [1]

Tabel 23 Soojusmugavuse parameetrite soovituslikud normvahemikud sotildeltuvalt soojusmugavuse klassidest standardi EVS-EN 15251 jaumlrgi 3

Operatiivne temperatuur degC [1]

Otildehu liikumise suurim kiirus 4 ms

Hoone (ruumi) tuumluumlp

Soojus-liku muga-vuse klass

Minimaal-ne talvel

Maksi-maalne suvel

Otildehu suhteline niiskus [1]

Suvel

Talvel

II 200 260 25ndash60 022 018 Buumlroo III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Konverentsi-

ruum III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Auditoorium III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 020 016 Kohvik

restoran III 190 270 20ndash70 024 019 II 160 250 25ndash60 020 015 Kauplus III 150 260 20ndash70 023 018

Kooliruumid [2] otildepperuum votildeimlasaal duširuum

190 250 180

230 240 270

30ndash70 mitte uumlle 021

Lasteaed [3] ruumlhmaruum muusika- ja votildeimlemissaal

20 18

22 20

30ndash70

3 Tabelis 23 on soojusmugavuse parameetrite esitamisel kooliruumides ja lasteaedades laumlhtutud sotsiaalministri maumlaumlrustest [2] ja [3]

4 Otildehu liikumise kiirused on soovituslikud varem kehtinud standardist EVS 8392003 ndash Sisekliima

12

24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 1 Toumloumltajate kaebused on peamiseks signaaliks millal toumloumlandja peaks motildetlema toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrite kontrollimisele kaumlepaumlrast olevate indikaatormotildeotildetevahendite abil Soovitatav on et vaumlhemalt kahte toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrit ndash otildehu temperatuuri ja suhtelist niiskust ndash saaksid toumloumltajad ise soovi korral indikaatormotildeotildetevahenditega kontrollida Juhul kui toumloumlkeskkonna parameetrite korrigeerimine ei vaumlhenda toumloumltajate kaebusi on toumloumlandjal soovitatav kasutada motildeotildeteteenuse osutajate teenust 2 Toumloumltajale motildejuv operatiivne temperatuur votildetab arvesse nii otildehu temperatuuri kui ka keskmist kiirgustemperatuuri Juhul kui ruumi piiretelt (seinad aknad potilderand lagi) laumlhtuv keskmine kiirgustemperatuur erineb otildehu temperatuurist on toumloumltaja soojusmugavuse kirjeldamisel otildeigem kasutada operatiivset temperatuuri otildehu temperatuuri asemel Kuumllmal aastaajal on soovitatav kaitsta toumloumlkohti klaasitud akende pindadelt kiirguva kuumllma soojal aastaajal aga paumlikesekiirguse eest 3 Otildehu suhtelise niiskuse hoidmine normvahemiku piires votildeib olla raske uumllesanne Just pakaselistel paumlevadel kipub otildehu suhteline niiskus jaumlaumlma allapoole normvahemikku Selle vastu votildeib soovitada vee aurutamist ruumiotildehu temperatuurist kotildergematel temperatuuridel kui kliimaseadme kasutamine pole votildeimalik votildei praktiline Liiga madal suhteline niiskus potildehjustab teatud osal inimestest silmade kipitust kuni potildeletiku tekkimiseni ninaverejooksu limaskestade kuivamist 4 Liiga kotilderge suhteline niiskus (85 ja enam) soodustab mikroorganismide (hallituse) arengut ndash seda eelkotildeige ruumi piirkondades mis on halvasti tuulutatud ja kus on otildehu temperatuur keskmisest madalam Hallitusega kokkupuude votildeib inimesel potildehjustada allergia teket 5 Tuuletotildembus votildei liigne otildehu liikumise kiirus vaumlhendab samuti toumloumltaja soojusmugavust Seetotildettu on soovitatav et toumloumlkohad ei asuks ventilatsioonisuumlsteemi sissepuhkeavade laumlhedal Otildehujaotuskasti votildei muu otildehujoa suunamise ja hajutamise vahendi kasutamine aitab vaumlhendada otildehu liikumise kiirust toumloumlkohal kui see on kaebuse potildehjustaja

Joonis Mikrokliima parameetrite motildeotildetmine kolme sensoriga (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus)

13

Joonis Soojusmugavuse parameetrite motildeotildetmine toumloumlkohal (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus) 24 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast 2 Tervisekaitsenotildeuded koolidele Sotsiaalministri 11122009 a maumlaumlrus nr 94 (RTL 2009 96 1437) 3 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse tervise edendamise ja paumlevakava koostamise notildeuded Sotsiaalministri 21052010 a maumlaumlrus nr 40 (RTL 2010 26 458)

Termomeeter ja huumlgromeeter

Termoanemo-meeter

Naumliduseade

14

3 Toumloumlruumide ventilatsioon

31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks Ventilatsiooni otildehuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke votildei vaumlljatotildembe maht ajauumlhikus Seda motildeotildedetakse tavaliselt uumlhikutes kuupmeetrit tunnis (m3h) votildei liitrit sekundis (Ls) Vaumllisotildehk tuleb ruumi votildei hoonesse ventilatsioonisuumlsteemi kaudu votildei laumlbi uste akende seinte ja votildeimalike tihendamata kohtade Ventilatsiooni otildehuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis mis on saumltestatud ehituseeskirjade ja standarditega [1ndash4] Hoone valdaja seisukohalt on taumlhtis dokument ventilatsioonisuumlsteemi projekt kus on detailselt kirjas otildehuvooluhulgad suumlsteemi seadmed ja detailid Ventilatsioonisuumlsteemi otildehupidavus ehk otildehutihedus ndash parameeter mida iseloomustatakse otildehulekke kiirusega ventilatsioonikanali uumlhe ruutmeetri kohta naumliteks uumlhikutes liitrit sekundis uumlhe ruutmeetri kohta L(smiddotm2) Standardite [7 ja 8] kohaselt jagatakse otildehupidavuse jaumlrgi suumlsteemid nn otildehutiheduse klassidesse A B C D Alates klassist A on iga jaumlrgmise klassi lubatud otildehulekke piirnorm votilderreldes eelmise klassiga 3 korda vaumliksem Tavalistes toumloumlruumides ja hoonetes kus ei kasutata muumlrgiseid lenduvaid uumlhendeid on piisav otildehutihedusklass B votildei C Selleks kasutatakse ventilatsioonisuumlsteemi osade torude potildelvede jms uumlhendamiseks kummitihendeid mis tagavad B-klassi puhul lekke kuni 0802 L(smiddotm2) kui staatiline rotildehk suumlsteemi sees ei uumlleta 1000 Pa votilderra baromeetrilist rotildehku ja C-klassi puhul kuni 0267 L(smiddotm2) Kui ventilatsioonisuumlsteemi vaumlljatotildembekanali otildehus liigub muumlrgine votildei muu inimestele ohtlik lisand kasutatakse torude uumlhendamiseks teisi votildetteid sh keevisliiteid mis rahuldab D-klassi tihedusnotildeudeid 0089 L(smiddotm2) Ventilatsiooni muumlra ndash ventilatsioonisuumlsteemi tekitatav muumlra toumloumlkohtadel uumlhiskondlikes hoonetes lasteasutustes koolides haiglates jm Kaitse muumlra eest vt standard [5] Muumlra motildeotildetmist kaumlsitletakse juhendi 5 osas 32 Ventilatsioon ohutegurina Ventilatsioon on uumlks abinotildeudest millega tagatakse toumloumlkeskkonna mugavus ja teatud tervisekahjustuste vaumlltimine mida votildeivad tekitada saastunud aga ka vaumlljahingatud suumlsihappegaasiga (CO2) rikastunud otildehk ruumis Vaumlheliikuv otildehk ja tuuletotildembus ruumis kujutavad inimesele samuti ohtu Soodsa mikrokliima tekitamiseks kasutatakse loomuliku ventileerimise votildei mehaanilise ventilatsiooni suumlsteeme Need projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt standardite [1ndash5] notildeuetele kuid vajavad nii enne kasutuselevotildetmist kui ka ekspluatatsiooni kaumligus perioodiliselt motildeotildedistamist reguleerimist ja kontrollimist katselisel teel sest aja jooksul suumlsteemid saastuvad tolmu ja pruumlgiga kuluvad ja votildeivad muutuda inimtegevuse totildettu 33 Soovitusi toumloumlandjale 1 Toumloumlandja peab hoiatama kotildeiki toumloumltajaid ja ruumide kasutajaid ventilatsiooniseadmete omavolilise reguleerimise eest mis votildeib kogu ventilatsioonisuumlsteemi tasakaalust vaumllja viia Uumlhes kohas ventilatsioonisuumlsteemi lotildeppelementi (plafooni otildehujaotuskasti vms) reguleerides votildeivad otildehuvooluhulgad suumlsteemi teistes osades suuremal votildei vaumlhemal maumlaumlral muutuda 2 Ventilatsioonisuumlsteemi reguleerimist ja projekteeritud vaumlaumlrtustega vastavusse seadmist peaksid tegema ainult selleks koolitatud spetsialistid On normaalne kui seda teeb ventilatsioonisuumlsteemi ehitaja-ettevotildete

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

4

6 Vibratsioon 61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks 62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele 63 Vibratsiooni piirnormid 64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine 65 Soovitusi toumloumlandjale 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele 67 Alusdokumendid 7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele 72 Soovitusi toumloumlandjale 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile 8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele 83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid 84 Soovitusi toumloumlandjale 85 Alusdokumendid 9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskkonnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid 93 Alusdokumendid

5

1 Uumlldosa

Kaumlesolev juhendmaterjal on motildeeldud toumloumlandjale laiemas taumlhenduses mille all motildeeldakse asutuse votildei ettevotildette juhti tema maumlaumlratud toumloumltajat votildei toumloumlkeskkonnaspetsialisti kes kotildeik uumlhel votildei teisel maumlaumlral vastutavad ohutu toumloumlkeskkonna tagamise eest Juhendmaterjalis on luumlhidalt kaumlsitletud toumloumlandja kohustusi ja potildehimotildeisteid mis on seotud fuumluumlsikaliste ohutegurite parameetrite motildeotildetmise korraldamisega asutuses votildei ettevotildettes ja motildeotildetetulemuste normidele vastavuse hindamisega

11 Mida peavad teadma toumloumlandjad kes vastutavad ohutu toumloumlkeskkonna tagamise eest Kaumlesolevas juhendmaterjalis kaumlsitletakse jaumlrgmisi toumloumlkeskkonnas enim esinevaid fuumluumlsikalisi ohutegureid toumloumlkeskkonna soojusmugavus (otildehu liikumise kiirus otildehu temperatuur otildehu suhteline niiskus) toumloumlruumide ventilatsioon toumloumlkohavalgustus muumlra vibratsioon elektromagnetvaumlljad tehislik optiline kiirgus ja ioniseeriv kiirgus Toumloumlandja on kohustatud laumlbi viima toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi mille kaumligus

bull selgitatakse vaumllja toumloumlkeskkonna ohutegurid ja motildeotildedetakse vajadusel ohutegurite parameetrid

bull hinnatakse toumloumltaja tervise ja ohutuse riske bull kooskotildelastatakse ettevotildette juhtimistasandil vajalikud tegevused ja kinnitatakse

tegevuskava terviseriskide vaumlltimiseks votildei vaumlhendamiseks Riskianaluumluumlsi viib laumlbi toumloumlandja ise votildei ettevotildettevaumlline toumloumltervishoiuteenuse osutaja

Ohutegurite vaumlljaselgitamine on riskianaluumluumlsi esimene etapp Selle tulemusena saadakse teada missugused ohud ettevotildettes esinevad Esmase hindamise kas fuumluumlsikaliste ohutegurite tase votildeib piirnorme uumlletada saab teha toumloumlandja ise indikaatorseadme abil kuid taumlpsemad motildeotildetmised tuleb tellida paumldevalt teenuseosutajalt kes kasutab kalibreeritud motildeotildetevahendeid Motildeotildetetulemustega motildeotildeteprotokollid saumlilitatakse koos riskianaluumluumlsi tulemustega Riskianaluumluumlsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid saumlilitatakse 55 aastat Motildeotildetmisi korratakse kui toumloumlkohas tehtavad muudatused votildeivad suurendada ohuteguri taset Motildeotildetetulemused tehakse teatavaks toumloumltajatele ja nende esindajatele

6

12 Kellelt tellida toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetmisi Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) poolt akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajate akrediteerimisulatuse kohta leiad andmed EAK kodulehelt wwweakee Enne tellimuse esitamist on soovitatav wwweakee kaudu tutvuda teie poolt vaumllja valitud teenuseosutaja akrediteerimistunnistuse lisaga Selles on naumlidatud milline on konkreetse motildeotildeteteenuse osutaja akrediteerimisulatus (motildeotildetmised motildeotildeteulatused motildeotildetevotildeime) Milles peitub oht Kui motildeotildetmise on teinud kuumlll EAK poolt akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kuid motildeotildetetulemus on vaumlljaspool akrediteerimisulatust siis on see otildeigustuumlhine (kohtumenetluses kasutu) 13 Notildeuded dokumentidele mida annavad vaumllja akrediteeritud teenuseosutajad Toumloumlkeskkonna motildeotildetmiste alal akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad peavad taumlitma standardi EVS-EN ISOIEC 17025 [2] notildeudeid sh miinimumnotildeudeid tellijale esitatavate katseprotokollide motildeotildeteprotokollide ja tunnistuste vormistamise osas Iga teenuseosutaja akrediteerimise uumlheks eelduseks on vaumlljaantavate protokollide jms vormide vastavus standardi notildeuetega Nende taumlitmist kontrollib EAK jaumlrelvisiitide kaumligus igal aastal Kui tellijal on kahtlusi notildeuetest kotildervelekaldumise kohta siis on votildeimalik poumloumlrduda EAK poole Lisaks sellele on motildenes motildeotildetemeetodeid normeerivas standardis loetletud parameetrid mis peavad katse- votildei motildeotildeteprotokollis sisalduma Naumliteks on selline loetelu esitatud standardis EVS 891 bdquoToumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamineldquo (vt kaumlesoleva juhendi p 43) 14 Mis on motildeotildetemaumlaumlramatus Motildeotildetevahendi naumlit votildei mingi konkreetne motildeotildetevaumlaumlrtus uumlksinda ei ole motildeotildetetulemus paljude rahvusvaheliste standardite kaumlsitluses Motildeotildetevaumlaumlrtus vaumlljendab ainult ligikaudselt motildeotildedetava suuruse totildeelist vaumlaumlrtust ja ei sisalda teavet motildeotildetmise usaldusvaumlaumlrsuse kohta Sellepaumlrast eristatakse motildeisteid bdquomotildeotildetetulemusldquo ja bdquomotildeotildetevaumlaumlrtusldquo [3] Taumlielik motildeotildetetulemus peab sisaldama infot selle kohta millises vaumlaumlrtuste vahemikus on motildeotildedetud suuruse totildeeline vaumlaumlrtus Selle vahemiku iseloomustamiseks kasutatakse parameetrit mida nimetatakse motildeotildetemaumlaumlramatuseks [3] Vahemiku piirid hinnatakse tavaliselt totildeenaumlosustasemel 95 Selle selgitamiseks kasutame taumlhistusi QT ndash motildeotildedetava totildeeline vaumlaumlrtus QM ndash motildeotildetevaumlaumlrtus U(95) ndash motildeotildetemaumlaumlramatus totildeenaumlosustasemel 95 Motildeotildetemaumlaumlramatus totildeenaumlosustasemel 95 vaumlljendab seda et motildeotildedetava totildeeline vaumlaumlrtus QT on vahemikus QM ndash U(95) kuni QM + U(95) Tavaliselt esitatakse see kompaktsel kujul jaumlrgmiselt

QT = QM plusmn U(95) Naumliteks olgu teatud tingimustes muumlrataseme paljukordsel motildeotildetmisel 8 tunni vaumlltel kogutud motildeotildetevaumlaumlrtustest arvutatud aritmeetiline keskmine QM = 84 dB ja motildeotildetemaumlaumlramatus U(95) = 3 dB Motildeotildetetulemuse saab siis esitada jaumlrgmisel kujul

QT = (84 plusmn 3) dB P = 95 Selliselt esitatud motildeotildetetulemus sisaldab jaumlrgmist infot

7

motildeotildedetud suuruse totildeeline vaumlaumlrtus on mis tahes vaumlaumlrtus vahemikus 81ndash87 dB kusjuures vahemiku piirid on hinnatud totildeenaumlosusega 95 15 Kuidas peab hindama toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetetulemuste vastavust normvaumlaumlrtustele ja -vahemikele Kui ohuteguri parameetri motildeotildetevaumlaumlrtus koos maumlaumlramatusega ei uumlleta piirnormi votildei ei vaumllju normvahemiku piiridest loetakse olukord piirnormi (votildei normvahemiku) suhtes rahuldavaks Seejuures peab motildeotildetemaumlaumlramatus olema hinnatud usaldatavusega 95 Selgitame naumlidetega 1 naumlide Muumlrataseme piirnorm on 85 dB 8 tunni vaumlltel Kui motildeotildetetulemuseks on (84 plusmn 3) dB kaheksatunnise toumloumlpaumleva vaumlltel siis loetakse see piirnormi uumlletavaks sest (84 + 3) dB uumlletab piirnormi (vt naumliteks EVS-EN ISO 96122009) [4] 2 naumlide Motildeotildetmise tulemusena on saadud otildehu temperatuur toumloumlkohal (195 plusmn 12) degC Antud toumloumlkoha puhul on standardis soovitatud otildehu temperatuuri normvahemik naumliteks 19ndash25 degC Kas toumloumlkohal motildeotildedetud otildehu temperatuur vastab standardi notildeuetele Arvutame (195 ndash 12) degC = 183 degC Otsus on ei vasta sest 183 degC on vaumlljaspool normvahemikku Selline kaumlsitlus tagab motildeotildetetulemuste normvaumlaumlrtuste votildei -vahemikega votilderdlemisel uumlksuumlheselt totildelgendatavad otsused mis ei ole vaidlustatavad kohtuski 16 Alusdokumendid

1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse seadus 2 EVS-EN ISOIEC 170252006 ndash Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse

uumlldnotildeuded 3 ISO Guide to the Expression of Uncertainty in Measurement First edition 1993 ISBN

92-67-10188-9 4 EVS-EN ISO 96122009 ndash Muumlraekspositsiooni maumlaumlramine toumloumlkeskkonnas Tehniline

meetod

8

2 Toumloumlkeskkonna soojusmugavus 21 Potildehimotildeisted ja maumlaumlratlused Soojusmugavus ndash uumlldistatud karakteristik mis on saadud statistilise uurimise tulemusel kui inimesed asudes uumlhes ja samas ruumis hindavad etteantud skaala jaumlrgi oma mugavustunnet ja rahulolu sisekliima ja muude parameetrite mitmesuguste vaumlaumlrtuste puhul Sisekliima ndash temperatuuri siseotildehu kvaliteedi ja ventilatsiooni otildehuhulkadega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Mikrokliima ndash otildehu temperatuuri otildehu suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiirusega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Otildehu suhteline niiskus ndash otildehus oleva veeauru sisalduse ja antud temperatuuril otildehku kuumlllastava veeauru sisalduse suhe vaumlljendatuna protsentides Veeauruga kuumlllastatud otildehk taumlhendab seda et otildehk ei ole votildeimeline veeauru rohkem siduma Toumloumlkeskkonna soojusmugavuse maumlaumlramiseks votildeetakse arvesse jaumlrgmisi parameetreid [1] operatiivne temperatuur otildehu suhteline niiskus otildehu liikumise kiirus toumloumltaja fuumluumlsiline aktiivsus riiete soojapidavus Operatiivne temperatuur ndash otildehu temperatuuri ja ruumi piirete keskmiste kiirgustemperatuuride vahepealne temperatuur1 Ruumi (hoone) piirded ndash ruumi moodustavate seinte potilderanda lae uste akende uumlhisnimetus Eristatakse vaumllis- ja sisepiirdeid Vaumllissein vaumllisuks ja -aknad on vaumllispiirded Kiirgustemperatuur ndash kiirgava keha pinna omadustest ja pinna temperatuurist sotildeltuv karakteristik mis iseloomustab keha poolt tekitatavat soojuskiirgust2 Optimaalne operatiivne temperatuur ndash operatiivne temperatuur mis rahuldab suurima votildeimaliku arvu inimestest antud riietuse votildei tegevusaktiivsuse puhul [1] Kerge fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria Ia korral on toumloumltaja energiakulu kuni 500 kJh Need on toumloumld mida tehakse istudes ja mis ei notildeua fuumluumlsilist pingutust kategooria Ib ndash toumlouml mida tehakse istudes votildei seistes votildei mis on seotud kaumlimisega millega kaasneb motildeningane fuumluumlsiline pingutus ja energiakulu 500ndash630 kJh Keskmise raskusega fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria IIa ndash energiakulu 630ndash840 kJh Siia kuuluvad toumloumld mis on seotud kaumlimisega ja kuni 1 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega kategooria IIb ndash energiakulu 840ndash1050 kJh Siia kuuluvad toumloumld mida tehakse seistes mis on seotud kaumlimisega kuni 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega Raske fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria III ndash toumloumltaja energiakulu uumlletab 1050 kJh Rasket toumloumld iseloomustab pidev liikumine ja uumlle 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamine votildei kandmine

1 Taumlpsemalt operatiivne temperatuur on teoreetiline uumlhtlane temperatuur piiratud alal milles kasutaja vahetab kiirguse ja konvektsiooni teel samasuguse hulga soojust kui tegelikult mitteuumlhtlases ruumis ordmC 2 Taumlpsemalt keskmine kiirgustemperatuur on teoreetiline uumlhtlane tasapinna temperatuur piiratud alal mille kasutaja vahetaks kiirguse teel sama hulga soojust kui ta vahetab tegelikult mitteuumlhtlaselt piiratud alal ordmC

9

22 Erinevad lahendused toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks Paljude ettevotildetete ja asutuste kogemused Euroopas USA-s jm naumlitavad et toumloumlkohtade soojusmugavuse tagamisega on saavutatav maumlrkimisvaumlaumlrne toumlouml efektiivsuse kasv Kui varem arvati et toumloumlkoha mikrokliima iseloomustamiseks piisab otildehu temperatuuri suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiiruse normeerimisest ja motildeotildetmisest siis kaasaegne toumloumlkoha soojusmugavuse maumlaumlratlemine toimub teistsugustel alustel mis on esitatud harmoneeritud standardis EVS-EN 15251 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast [1] Neid norme ei saa alati ja taumlies ulatuses rakendada varem ehitatud hoonete puhul kui neid hooneid kasutatakse taumlnapaumleval toumloumlkeskkonna loomiseks Varem ehitatud hoonete puhul votildeib soovitada toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks mikrokliima parameetrite normvahemikke mida on varem rakendatud hoonete projekteerimisel Eestis Vastavad normvahemikud on esitatud tabelis 21 Normvahemikud sotildeltuvad toumlouml kategooriast ja aastaajast Toumloumlde jaotamisel raskuskategooriateks on laumlhtutud energiakulust toumloumlde tegemisel Toumloumlstusettevotildetetes votildeivad soojusmugavuse parameetrid motildenel juhul jaumlaumlda vaumlljapoole tabelis 21 esitatud normvahemikke Sel juhul aitab toumloumltajate uumllekuumenemise votildei -jahtumise vastu eelkotildeige otildeige riietuse valik Kuumllmal ajal tasub toumloumlandjal motildeelda ka soojendusruumide votildeimaldamisele Tabel 21 Soojusmugavuse parameetrite soovitatavad normvahemikud sotildeltuvalt toumlouml kategooriast ja aastaajast

Kuumllm aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise

kiirus ms Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumlouml kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 20 24 19 25 40 60 70 01 01 Ib (kerge) 19 23 18 24 40 60 70 01 02 IIa (keskmise raskusega)

17 20 16 23 40 60 70 02 03

IIb (keskmise raskusega)

16 19 15 21 40 60 70 02 04

III (raske) 15 18 13 19 40 60 70 03 05

10

Soe aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise kiirus ms

Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumloumlde kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 23 25 21 26 40 60 65 01 02 Ib (kerge) 22 24 20 25 40 60 70 02 03 IIa (keskmise raskusega)

21 23 18 24 40 60 70 03 04

IIb (keskmise raskusega)

20 22 16 23 40 60 75 03 05

III (raske) 18 20 15 22 40 60 80 04 06 23 Soojusmugavuse parameetrid hoonetes mis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt standardi EVS-EN 15251 notildeuetele [1] Sisekliima on jaotatud nelja klassi Klasside kirjeldused on esitatud tabelis 22

Tabel 22 Sisekliima klasside kirjeldus [1]

Sisekliima

klass Selgitus

I Kotilderged notildeudmised sisekliima kvaliteedile Soovitatav ruumides kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega ja erinotildeuetega inimesed naumliteks puuetega inimesed haiged vaumlga vaumlikesed lapsed eakad inimesed

II Tavapaumlrased notildeudmised sisekliima kvaliteedile Tule ks rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

III Motildeotildedukad notildeudmised sisekliima kvaliteedile Votildeib rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

IV Sisekliima kvaliteedi vaumlaumlrtused mis jaumlaumlvad vaumlljapoole eelmainitud klasse Antud klass votildeib olla vastuvotildeetav ainult piiratud ajal aastast

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass Soojusliku mugavuse klasside maumlaumlramise aluseks on kaks statistilist naumlitajat [1] - oodatav rahulolematuse tase PPD (predicted percentage of dissatisfied) naumlitab kui palju inimesi ei ole rahul kui soojusliku mugavuse parameetrid jaumlaumlvad vaumlljapoole vastavale soojusliku mugavuse klassile kehtestatud vahemikust Naumliteks klassi B puhul on vaumlhem kui 10 ja klassi C puhul vaumlhem kui 15 inimestest rahulolematud [1] - oodatav mugavustunde indeks PMV (predicted mean vote) vaumlljendab suure hulga inimeste keskmist hinnet vastavale soojusliku mugavuse klassile 7-pallises skaalas (-3 kuni 3) millest

11

hinne -3 vastab kuumllmale ja hinne +3 kuumale Klassi B puhul jaumlaumlb PMV indeks vahemikku -05 kuni +05 ja klassi C puhul on vastav vahemik -07 kuni +07 Tabelis 23 on esitatud naumlitena motildeningatele hoonetele kehtivad soojusmugavuse parameetrite normvahemikud Uutes ja renoveeritud hoonetes on toumloumlandjal kehtiva standardi kohaselt soovitatav tagada II klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Vanemates hoonetes on potildehjendatud tagada III klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Tabelis 23 ei ole esitatud I klassile vastavaid soojusmugavuse parameetrite vahemikke Need vahemikud on potildehjendatud hoonetes kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega inimesed kes reeglina ei kuulu toumloumljotildeu hulka (vt tabel 22) [1]

Tabel 23 Soojusmugavuse parameetrite soovituslikud normvahemikud sotildeltuvalt soojusmugavuse klassidest standardi EVS-EN 15251 jaumlrgi 3

Operatiivne temperatuur degC [1]

Otildehu liikumise suurim kiirus 4 ms

Hoone (ruumi) tuumluumlp

Soojus-liku muga-vuse klass

Minimaal-ne talvel

Maksi-maalne suvel

Otildehu suhteline niiskus [1]

Suvel

Talvel

II 200 260 25ndash60 022 018 Buumlroo III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Konverentsi-

ruum III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Auditoorium III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 020 016 Kohvik

restoran III 190 270 20ndash70 024 019 II 160 250 25ndash60 020 015 Kauplus III 150 260 20ndash70 023 018

Kooliruumid [2] otildepperuum votildeimlasaal duširuum

190 250 180

230 240 270

30ndash70 mitte uumlle 021

Lasteaed [3] ruumlhmaruum muusika- ja votildeimlemissaal

20 18

22 20

30ndash70

3 Tabelis 23 on soojusmugavuse parameetrite esitamisel kooliruumides ja lasteaedades laumlhtutud sotsiaalministri maumlaumlrustest [2] ja [3]

4 Otildehu liikumise kiirused on soovituslikud varem kehtinud standardist EVS 8392003 ndash Sisekliima

12

24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 1 Toumloumltajate kaebused on peamiseks signaaliks millal toumloumlandja peaks motildetlema toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrite kontrollimisele kaumlepaumlrast olevate indikaatormotildeotildetevahendite abil Soovitatav on et vaumlhemalt kahte toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrit ndash otildehu temperatuuri ja suhtelist niiskust ndash saaksid toumloumltajad ise soovi korral indikaatormotildeotildetevahenditega kontrollida Juhul kui toumloumlkeskkonna parameetrite korrigeerimine ei vaumlhenda toumloumltajate kaebusi on toumloumlandjal soovitatav kasutada motildeotildeteteenuse osutajate teenust 2 Toumloumltajale motildejuv operatiivne temperatuur votildetab arvesse nii otildehu temperatuuri kui ka keskmist kiirgustemperatuuri Juhul kui ruumi piiretelt (seinad aknad potilderand lagi) laumlhtuv keskmine kiirgustemperatuur erineb otildehu temperatuurist on toumloumltaja soojusmugavuse kirjeldamisel otildeigem kasutada operatiivset temperatuuri otildehu temperatuuri asemel Kuumllmal aastaajal on soovitatav kaitsta toumloumlkohti klaasitud akende pindadelt kiirguva kuumllma soojal aastaajal aga paumlikesekiirguse eest 3 Otildehu suhtelise niiskuse hoidmine normvahemiku piires votildeib olla raske uumllesanne Just pakaselistel paumlevadel kipub otildehu suhteline niiskus jaumlaumlma allapoole normvahemikku Selle vastu votildeib soovitada vee aurutamist ruumiotildehu temperatuurist kotildergematel temperatuuridel kui kliimaseadme kasutamine pole votildeimalik votildei praktiline Liiga madal suhteline niiskus potildehjustab teatud osal inimestest silmade kipitust kuni potildeletiku tekkimiseni ninaverejooksu limaskestade kuivamist 4 Liiga kotilderge suhteline niiskus (85 ja enam) soodustab mikroorganismide (hallituse) arengut ndash seda eelkotildeige ruumi piirkondades mis on halvasti tuulutatud ja kus on otildehu temperatuur keskmisest madalam Hallitusega kokkupuude votildeib inimesel potildehjustada allergia teket 5 Tuuletotildembus votildei liigne otildehu liikumise kiirus vaumlhendab samuti toumloumltaja soojusmugavust Seetotildettu on soovitatav et toumloumlkohad ei asuks ventilatsioonisuumlsteemi sissepuhkeavade laumlhedal Otildehujaotuskasti votildei muu otildehujoa suunamise ja hajutamise vahendi kasutamine aitab vaumlhendada otildehu liikumise kiirust toumloumlkohal kui see on kaebuse potildehjustaja

Joonis Mikrokliima parameetrite motildeotildetmine kolme sensoriga (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus)

13

Joonis Soojusmugavuse parameetrite motildeotildetmine toumloumlkohal (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus) 24 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast 2 Tervisekaitsenotildeuded koolidele Sotsiaalministri 11122009 a maumlaumlrus nr 94 (RTL 2009 96 1437) 3 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse tervise edendamise ja paumlevakava koostamise notildeuded Sotsiaalministri 21052010 a maumlaumlrus nr 40 (RTL 2010 26 458)

Termomeeter ja huumlgromeeter

Termoanemo-meeter

Naumliduseade

14

3 Toumloumlruumide ventilatsioon

31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks Ventilatsiooni otildehuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke votildei vaumlljatotildembe maht ajauumlhikus Seda motildeotildedetakse tavaliselt uumlhikutes kuupmeetrit tunnis (m3h) votildei liitrit sekundis (Ls) Vaumllisotildehk tuleb ruumi votildei hoonesse ventilatsioonisuumlsteemi kaudu votildei laumlbi uste akende seinte ja votildeimalike tihendamata kohtade Ventilatsiooni otildehuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis mis on saumltestatud ehituseeskirjade ja standarditega [1ndash4] Hoone valdaja seisukohalt on taumlhtis dokument ventilatsioonisuumlsteemi projekt kus on detailselt kirjas otildehuvooluhulgad suumlsteemi seadmed ja detailid Ventilatsioonisuumlsteemi otildehupidavus ehk otildehutihedus ndash parameeter mida iseloomustatakse otildehulekke kiirusega ventilatsioonikanali uumlhe ruutmeetri kohta naumliteks uumlhikutes liitrit sekundis uumlhe ruutmeetri kohta L(smiddotm2) Standardite [7 ja 8] kohaselt jagatakse otildehupidavuse jaumlrgi suumlsteemid nn otildehutiheduse klassidesse A B C D Alates klassist A on iga jaumlrgmise klassi lubatud otildehulekke piirnorm votilderreldes eelmise klassiga 3 korda vaumliksem Tavalistes toumloumlruumides ja hoonetes kus ei kasutata muumlrgiseid lenduvaid uumlhendeid on piisav otildehutihedusklass B votildei C Selleks kasutatakse ventilatsioonisuumlsteemi osade torude potildelvede jms uumlhendamiseks kummitihendeid mis tagavad B-klassi puhul lekke kuni 0802 L(smiddotm2) kui staatiline rotildehk suumlsteemi sees ei uumlleta 1000 Pa votilderra baromeetrilist rotildehku ja C-klassi puhul kuni 0267 L(smiddotm2) Kui ventilatsioonisuumlsteemi vaumlljatotildembekanali otildehus liigub muumlrgine votildei muu inimestele ohtlik lisand kasutatakse torude uumlhendamiseks teisi votildetteid sh keevisliiteid mis rahuldab D-klassi tihedusnotildeudeid 0089 L(smiddotm2) Ventilatsiooni muumlra ndash ventilatsioonisuumlsteemi tekitatav muumlra toumloumlkohtadel uumlhiskondlikes hoonetes lasteasutustes koolides haiglates jm Kaitse muumlra eest vt standard [5] Muumlra motildeotildetmist kaumlsitletakse juhendi 5 osas 32 Ventilatsioon ohutegurina Ventilatsioon on uumlks abinotildeudest millega tagatakse toumloumlkeskkonna mugavus ja teatud tervisekahjustuste vaumlltimine mida votildeivad tekitada saastunud aga ka vaumlljahingatud suumlsihappegaasiga (CO2) rikastunud otildehk ruumis Vaumlheliikuv otildehk ja tuuletotildembus ruumis kujutavad inimesele samuti ohtu Soodsa mikrokliima tekitamiseks kasutatakse loomuliku ventileerimise votildei mehaanilise ventilatsiooni suumlsteeme Need projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt standardite [1ndash5] notildeuetele kuid vajavad nii enne kasutuselevotildetmist kui ka ekspluatatsiooni kaumligus perioodiliselt motildeotildedistamist reguleerimist ja kontrollimist katselisel teel sest aja jooksul suumlsteemid saastuvad tolmu ja pruumlgiga kuluvad ja votildeivad muutuda inimtegevuse totildettu 33 Soovitusi toumloumlandjale 1 Toumloumlandja peab hoiatama kotildeiki toumloumltajaid ja ruumide kasutajaid ventilatsiooniseadmete omavolilise reguleerimise eest mis votildeib kogu ventilatsioonisuumlsteemi tasakaalust vaumllja viia Uumlhes kohas ventilatsioonisuumlsteemi lotildeppelementi (plafooni otildehujaotuskasti vms) reguleerides votildeivad otildehuvooluhulgad suumlsteemi teistes osades suuremal votildei vaumlhemal maumlaumlral muutuda 2 Ventilatsioonisuumlsteemi reguleerimist ja projekteeritud vaumlaumlrtustega vastavusse seadmist peaksid tegema ainult selleks koolitatud spetsialistid On normaalne kui seda teeb ventilatsioonisuumlsteemi ehitaja-ettevotildete

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

5

1 Uumlldosa

Kaumlesolev juhendmaterjal on motildeeldud toumloumlandjale laiemas taumlhenduses mille all motildeeldakse asutuse votildei ettevotildette juhti tema maumlaumlratud toumloumltajat votildei toumloumlkeskkonnaspetsialisti kes kotildeik uumlhel votildei teisel maumlaumlral vastutavad ohutu toumloumlkeskkonna tagamise eest Juhendmaterjalis on luumlhidalt kaumlsitletud toumloumlandja kohustusi ja potildehimotildeisteid mis on seotud fuumluumlsikaliste ohutegurite parameetrite motildeotildetmise korraldamisega asutuses votildei ettevotildettes ja motildeotildetetulemuste normidele vastavuse hindamisega

11 Mida peavad teadma toumloumlandjad kes vastutavad ohutu toumloumlkeskkonna tagamise eest Kaumlesolevas juhendmaterjalis kaumlsitletakse jaumlrgmisi toumloumlkeskkonnas enim esinevaid fuumluumlsikalisi ohutegureid toumloumlkeskkonna soojusmugavus (otildehu liikumise kiirus otildehu temperatuur otildehu suhteline niiskus) toumloumlruumide ventilatsioon toumloumlkohavalgustus muumlra vibratsioon elektromagnetvaumlljad tehislik optiline kiirgus ja ioniseeriv kiirgus Toumloumlandja on kohustatud laumlbi viima toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi mille kaumligus

bull selgitatakse vaumllja toumloumlkeskkonna ohutegurid ja motildeotildedetakse vajadusel ohutegurite parameetrid

bull hinnatakse toumloumltaja tervise ja ohutuse riske bull kooskotildelastatakse ettevotildette juhtimistasandil vajalikud tegevused ja kinnitatakse

tegevuskava terviseriskide vaumlltimiseks votildei vaumlhendamiseks Riskianaluumluumlsi viib laumlbi toumloumlandja ise votildei ettevotildettevaumlline toumloumltervishoiuteenuse osutaja

Ohutegurite vaumlljaselgitamine on riskianaluumluumlsi esimene etapp Selle tulemusena saadakse teada missugused ohud ettevotildettes esinevad Esmase hindamise kas fuumluumlsikaliste ohutegurite tase votildeib piirnorme uumlletada saab teha toumloumlandja ise indikaatorseadme abil kuid taumlpsemad motildeotildetmised tuleb tellida paumldevalt teenuseosutajalt kes kasutab kalibreeritud motildeotildetevahendeid Motildeotildetetulemustega motildeotildeteprotokollid saumlilitatakse koos riskianaluumluumlsi tulemustega Riskianaluumluumlsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid saumlilitatakse 55 aastat Motildeotildetmisi korratakse kui toumloumlkohas tehtavad muudatused votildeivad suurendada ohuteguri taset Motildeotildetetulemused tehakse teatavaks toumloumltajatele ja nende esindajatele

6

12 Kellelt tellida toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetmisi Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) poolt akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajate akrediteerimisulatuse kohta leiad andmed EAK kodulehelt wwweakee Enne tellimuse esitamist on soovitatav wwweakee kaudu tutvuda teie poolt vaumllja valitud teenuseosutaja akrediteerimistunnistuse lisaga Selles on naumlidatud milline on konkreetse motildeotildeteteenuse osutaja akrediteerimisulatus (motildeotildetmised motildeotildeteulatused motildeotildetevotildeime) Milles peitub oht Kui motildeotildetmise on teinud kuumlll EAK poolt akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kuid motildeotildetetulemus on vaumlljaspool akrediteerimisulatust siis on see otildeigustuumlhine (kohtumenetluses kasutu) 13 Notildeuded dokumentidele mida annavad vaumllja akrediteeritud teenuseosutajad Toumloumlkeskkonna motildeotildetmiste alal akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad peavad taumlitma standardi EVS-EN ISOIEC 17025 [2] notildeudeid sh miinimumnotildeudeid tellijale esitatavate katseprotokollide motildeotildeteprotokollide ja tunnistuste vormistamise osas Iga teenuseosutaja akrediteerimise uumlheks eelduseks on vaumlljaantavate protokollide jms vormide vastavus standardi notildeuetega Nende taumlitmist kontrollib EAK jaumlrelvisiitide kaumligus igal aastal Kui tellijal on kahtlusi notildeuetest kotildervelekaldumise kohta siis on votildeimalik poumloumlrduda EAK poole Lisaks sellele on motildenes motildeotildetemeetodeid normeerivas standardis loetletud parameetrid mis peavad katse- votildei motildeotildeteprotokollis sisalduma Naumliteks on selline loetelu esitatud standardis EVS 891 bdquoToumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamineldquo (vt kaumlesoleva juhendi p 43) 14 Mis on motildeotildetemaumlaumlramatus Motildeotildetevahendi naumlit votildei mingi konkreetne motildeotildetevaumlaumlrtus uumlksinda ei ole motildeotildetetulemus paljude rahvusvaheliste standardite kaumlsitluses Motildeotildetevaumlaumlrtus vaumlljendab ainult ligikaudselt motildeotildedetava suuruse totildeelist vaumlaumlrtust ja ei sisalda teavet motildeotildetmise usaldusvaumlaumlrsuse kohta Sellepaumlrast eristatakse motildeisteid bdquomotildeotildetetulemusldquo ja bdquomotildeotildetevaumlaumlrtusldquo [3] Taumlielik motildeotildetetulemus peab sisaldama infot selle kohta millises vaumlaumlrtuste vahemikus on motildeotildedetud suuruse totildeeline vaumlaumlrtus Selle vahemiku iseloomustamiseks kasutatakse parameetrit mida nimetatakse motildeotildetemaumlaumlramatuseks [3] Vahemiku piirid hinnatakse tavaliselt totildeenaumlosustasemel 95 Selle selgitamiseks kasutame taumlhistusi QT ndash motildeotildedetava totildeeline vaumlaumlrtus QM ndash motildeotildetevaumlaumlrtus U(95) ndash motildeotildetemaumlaumlramatus totildeenaumlosustasemel 95 Motildeotildetemaumlaumlramatus totildeenaumlosustasemel 95 vaumlljendab seda et motildeotildedetava totildeeline vaumlaumlrtus QT on vahemikus QM ndash U(95) kuni QM + U(95) Tavaliselt esitatakse see kompaktsel kujul jaumlrgmiselt

QT = QM plusmn U(95) Naumliteks olgu teatud tingimustes muumlrataseme paljukordsel motildeotildetmisel 8 tunni vaumlltel kogutud motildeotildetevaumlaumlrtustest arvutatud aritmeetiline keskmine QM = 84 dB ja motildeotildetemaumlaumlramatus U(95) = 3 dB Motildeotildetetulemuse saab siis esitada jaumlrgmisel kujul

QT = (84 plusmn 3) dB P = 95 Selliselt esitatud motildeotildetetulemus sisaldab jaumlrgmist infot

7

motildeotildedetud suuruse totildeeline vaumlaumlrtus on mis tahes vaumlaumlrtus vahemikus 81ndash87 dB kusjuures vahemiku piirid on hinnatud totildeenaumlosusega 95 15 Kuidas peab hindama toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetetulemuste vastavust normvaumlaumlrtustele ja -vahemikele Kui ohuteguri parameetri motildeotildetevaumlaumlrtus koos maumlaumlramatusega ei uumlleta piirnormi votildei ei vaumllju normvahemiku piiridest loetakse olukord piirnormi (votildei normvahemiku) suhtes rahuldavaks Seejuures peab motildeotildetemaumlaumlramatus olema hinnatud usaldatavusega 95 Selgitame naumlidetega 1 naumlide Muumlrataseme piirnorm on 85 dB 8 tunni vaumlltel Kui motildeotildetetulemuseks on (84 plusmn 3) dB kaheksatunnise toumloumlpaumleva vaumlltel siis loetakse see piirnormi uumlletavaks sest (84 + 3) dB uumlletab piirnormi (vt naumliteks EVS-EN ISO 96122009) [4] 2 naumlide Motildeotildetmise tulemusena on saadud otildehu temperatuur toumloumlkohal (195 plusmn 12) degC Antud toumloumlkoha puhul on standardis soovitatud otildehu temperatuuri normvahemik naumliteks 19ndash25 degC Kas toumloumlkohal motildeotildedetud otildehu temperatuur vastab standardi notildeuetele Arvutame (195 ndash 12) degC = 183 degC Otsus on ei vasta sest 183 degC on vaumlljaspool normvahemikku Selline kaumlsitlus tagab motildeotildetetulemuste normvaumlaumlrtuste votildei -vahemikega votilderdlemisel uumlksuumlheselt totildelgendatavad otsused mis ei ole vaidlustatavad kohtuski 16 Alusdokumendid

1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse seadus 2 EVS-EN ISOIEC 170252006 ndash Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse

uumlldnotildeuded 3 ISO Guide to the Expression of Uncertainty in Measurement First edition 1993 ISBN

92-67-10188-9 4 EVS-EN ISO 96122009 ndash Muumlraekspositsiooni maumlaumlramine toumloumlkeskkonnas Tehniline

meetod

8

2 Toumloumlkeskkonna soojusmugavus 21 Potildehimotildeisted ja maumlaumlratlused Soojusmugavus ndash uumlldistatud karakteristik mis on saadud statistilise uurimise tulemusel kui inimesed asudes uumlhes ja samas ruumis hindavad etteantud skaala jaumlrgi oma mugavustunnet ja rahulolu sisekliima ja muude parameetrite mitmesuguste vaumlaumlrtuste puhul Sisekliima ndash temperatuuri siseotildehu kvaliteedi ja ventilatsiooni otildehuhulkadega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Mikrokliima ndash otildehu temperatuuri otildehu suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiirusega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Otildehu suhteline niiskus ndash otildehus oleva veeauru sisalduse ja antud temperatuuril otildehku kuumlllastava veeauru sisalduse suhe vaumlljendatuna protsentides Veeauruga kuumlllastatud otildehk taumlhendab seda et otildehk ei ole votildeimeline veeauru rohkem siduma Toumloumlkeskkonna soojusmugavuse maumlaumlramiseks votildeetakse arvesse jaumlrgmisi parameetreid [1] operatiivne temperatuur otildehu suhteline niiskus otildehu liikumise kiirus toumloumltaja fuumluumlsiline aktiivsus riiete soojapidavus Operatiivne temperatuur ndash otildehu temperatuuri ja ruumi piirete keskmiste kiirgustemperatuuride vahepealne temperatuur1 Ruumi (hoone) piirded ndash ruumi moodustavate seinte potilderanda lae uste akende uumlhisnimetus Eristatakse vaumllis- ja sisepiirdeid Vaumllissein vaumllisuks ja -aknad on vaumllispiirded Kiirgustemperatuur ndash kiirgava keha pinna omadustest ja pinna temperatuurist sotildeltuv karakteristik mis iseloomustab keha poolt tekitatavat soojuskiirgust2 Optimaalne operatiivne temperatuur ndash operatiivne temperatuur mis rahuldab suurima votildeimaliku arvu inimestest antud riietuse votildei tegevusaktiivsuse puhul [1] Kerge fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria Ia korral on toumloumltaja energiakulu kuni 500 kJh Need on toumloumld mida tehakse istudes ja mis ei notildeua fuumluumlsilist pingutust kategooria Ib ndash toumlouml mida tehakse istudes votildei seistes votildei mis on seotud kaumlimisega millega kaasneb motildeningane fuumluumlsiline pingutus ja energiakulu 500ndash630 kJh Keskmise raskusega fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria IIa ndash energiakulu 630ndash840 kJh Siia kuuluvad toumloumld mis on seotud kaumlimisega ja kuni 1 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega kategooria IIb ndash energiakulu 840ndash1050 kJh Siia kuuluvad toumloumld mida tehakse seistes mis on seotud kaumlimisega kuni 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega Raske fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria III ndash toumloumltaja energiakulu uumlletab 1050 kJh Rasket toumloumld iseloomustab pidev liikumine ja uumlle 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamine votildei kandmine

1 Taumlpsemalt operatiivne temperatuur on teoreetiline uumlhtlane temperatuur piiratud alal milles kasutaja vahetab kiirguse ja konvektsiooni teel samasuguse hulga soojust kui tegelikult mitteuumlhtlases ruumis ordmC 2 Taumlpsemalt keskmine kiirgustemperatuur on teoreetiline uumlhtlane tasapinna temperatuur piiratud alal mille kasutaja vahetaks kiirguse teel sama hulga soojust kui ta vahetab tegelikult mitteuumlhtlaselt piiratud alal ordmC

9

22 Erinevad lahendused toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks Paljude ettevotildetete ja asutuste kogemused Euroopas USA-s jm naumlitavad et toumloumlkohtade soojusmugavuse tagamisega on saavutatav maumlrkimisvaumlaumlrne toumlouml efektiivsuse kasv Kui varem arvati et toumloumlkoha mikrokliima iseloomustamiseks piisab otildehu temperatuuri suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiiruse normeerimisest ja motildeotildetmisest siis kaasaegne toumloumlkoha soojusmugavuse maumlaumlratlemine toimub teistsugustel alustel mis on esitatud harmoneeritud standardis EVS-EN 15251 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast [1] Neid norme ei saa alati ja taumlies ulatuses rakendada varem ehitatud hoonete puhul kui neid hooneid kasutatakse taumlnapaumleval toumloumlkeskkonna loomiseks Varem ehitatud hoonete puhul votildeib soovitada toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks mikrokliima parameetrite normvahemikke mida on varem rakendatud hoonete projekteerimisel Eestis Vastavad normvahemikud on esitatud tabelis 21 Normvahemikud sotildeltuvad toumlouml kategooriast ja aastaajast Toumloumlde jaotamisel raskuskategooriateks on laumlhtutud energiakulust toumloumlde tegemisel Toumloumlstusettevotildetetes votildeivad soojusmugavuse parameetrid motildenel juhul jaumlaumlda vaumlljapoole tabelis 21 esitatud normvahemikke Sel juhul aitab toumloumltajate uumllekuumenemise votildei -jahtumise vastu eelkotildeige otildeige riietuse valik Kuumllmal ajal tasub toumloumlandjal motildeelda ka soojendusruumide votildeimaldamisele Tabel 21 Soojusmugavuse parameetrite soovitatavad normvahemikud sotildeltuvalt toumlouml kategooriast ja aastaajast

Kuumllm aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise

kiirus ms Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumlouml kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 20 24 19 25 40 60 70 01 01 Ib (kerge) 19 23 18 24 40 60 70 01 02 IIa (keskmise raskusega)

17 20 16 23 40 60 70 02 03

IIb (keskmise raskusega)

16 19 15 21 40 60 70 02 04

III (raske) 15 18 13 19 40 60 70 03 05

10

Soe aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise kiirus ms

Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumloumlde kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 23 25 21 26 40 60 65 01 02 Ib (kerge) 22 24 20 25 40 60 70 02 03 IIa (keskmise raskusega)

21 23 18 24 40 60 70 03 04

IIb (keskmise raskusega)

20 22 16 23 40 60 75 03 05

III (raske) 18 20 15 22 40 60 80 04 06 23 Soojusmugavuse parameetrid hoonetes mis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt standardi EVS-EN 15251 notildeuetele [1] Sisekliima on jaotatud nelja klassi Klasside kirjeldused on esitatud tabelis 22

Tabel 22 Sisekliima klasside kirjeldus [1]

Sisekliima

klass Selgitus

I Kotilderged notildeudmised sisekliima kvaliteedile Soovitatav ruumides kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega ja erinotildeuetega inimesed naumliteks puuetega inimesed haiged vaumlga vaumlikesed lapsed eakad inimesed

II Tavapaumlrased notildeudmised sisekliima kvaliteedile Tule ks rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

III Motildeotildedukad notildeudmised sisekliima kvaliteedile Votildeib rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

IV Sisekliima kvaliteedi vaumlaumlrtused mis jaumlaumlvad vaumlljapoole eelmainitud klasse Antud klass votildeib olla vastuvotildeetav ainult piiratud ajal aastast

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass Soojusliku mugavuse klasside maumlaumlramise aluseks on kaks statistilist naumlitajat [1] - oodatav rahulolematuse tase PPD (predicted percentage of dissatisfied) naumlitab kui palju inimesi ei ole rahul kui soojusliku mugavuse parameetrid jaumlaumlvad vaumlljapoole vastavale soojusliku mugavuse klassile kehtestatud vahemikust Naumliteks klassi B puhul on vaumlhem kui 10 ja klassi C puhul vaumlhem kui 15 inimestest rahulolematud [1] - oodatav mugavustunde indeks PMV (predicted mean vote) vaumlljendab suure hulga inimeste keskmist hinnet vastavale soojusliku mugavuse klassile 7-pallises skaalas (-3 kuni 3) millest

11

hinne -3 vastab kuumllmale ja hinne +3 kuumale Klassi B puhul jaumlaumlb PMV indeks vahemikku -05 kuni +05 ja klassi C puhul on vastav vahemik -07 kuni +07 Tabelis 23 on esitatud naumlitena motildeningatele hoonetele kehtivad soojusmugavuse parameetrite normvahemikud Uutes ja renoveeritud hoonetes on toumloumlandjal kehtiva standardi kohaselt soovitatav tagada II klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Vanemates hoonetes on potildehjendatud tagada III klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Tabelis 23 ei ole esitatud I klassile vastavaid soojusmugavuse parameetrite vahemikke Need vahemikud on potildehjendatud hoonetes kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega inimesed kes reeglina ei kuulu toumloumljotildeu hulka (vt tabel 22) [1]

Tabel 23 Soojusmugavuse parameetrite soovituslikud normvahemikud sotildeltuvalt soojusmugavuse klassidest standardi EVS-EN 15251 jaumlrgi 3

Operatiivne temperatuur degC [1]

Otildehu liikumise suurim kiirus 4 ms

Hoone (ruumi) tuumluumlp

Soojus-liku muga-vuse klass

Minimaal-ne talvel

Maksi-maalne suvel

Otildehu suhteline niiskus [1]

Suvel

Talvel

II 200 260 25ndash60 022 018 Buumlroo III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Konverentsi-

ruum III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Auditoorium III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 020 016 Kohvik

restoran III 190 270 20ndash70 024 019 II 160 250 25ndash60 020 015 Kauplus III 150 260 20ndash70 023 018

Kooliruumid [2] otildepperuum votildeimlasaal duširuum

190 250 180

230 240 270

30ndash70 mitte uumlle 021

Lasteaed [3] ruumlhmaruum muusika- ja votildeimlemissaal

20 18

22 20

30ndash70

3 Tabelis 23 on soojusmugavuse parameetrite esitamisel kooliruumides ja lasteaedades laumlhtutud sotsiaalministri maumlaumlrustest [2] ja [3]

4 Otildehu liikumise kiirused on soovituslikud varem kehtinud standardist EVS 8392003 ndash Sisekliima

12

24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 1 Toumloumltajate kaebused on peamiseks signaaliks millal toumloumlandja peaks motildetlema toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrite kontrollimisele kaumlepaumlrast olevate indikaatormotildeotildetevahendite abil Soovitatav on et vaumlhemalt kahte toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrit ndash otildehu temperatuuri ja suhtelist niiskust ndash saaksid toumloumltajad ise soovi korral indikaatormotildeotildetevahenditega kontrollida Juhul kui toumloumlkeskkonna parameetrite korrigeerimine ei vaumlhenda toumloumltajate kaebusi on toumloumlandjal soovitatav kasutada motildeotildeteteenuse osutajate teenust 2 Toumloumltajale motildejuv operatiivne temperatuur votildetab arvesse nii otildehu temperatuuri kui ka keskmist kiirgustemperatuuri Juhul kui ruumi piiretelt (seinad aknad potilderand lagi) laumlhtuv keskmine kiirgustemperatuur erineb otildehu temperatuurist on toumloumltaja soojusmugavuse kirjeldamisel otildeigem kasutada operatiivset temperatuuri otildehu temperatuuri asemel Kuumllmal aastaajal on soovitatav kaitsta toumloumlkohti klaasitud akende pindadelt kiirguva kuumllma soojal aastaajal aga paumlikesekiirguse eest 3 Otildehu suhtelise niiskuse hoidmine normvahemiku piires votildeib olla raske uumllesanne Just pakaselistel paumlevadel kipub otildehu suhteline niiskus jaumlaumlma allapoole normvahemikku Selle vastu votildeib soovitada vee aurutamist ruumiotildehu temperatuurist kotildergematel temperatuuridel kui kliimaseadme kasutamine pole votildeimalik votildei praktiline Liiga madal suhteline niiskus potildehjustab teatud osal inimestest silmade kipitust kuni potildeletiku tekkimiseni ninaverejooksu limaskestade kuivamist 4 Liiga kotilderge suhteline niiskus (85 ja enam) soodustab mikroorganismide (hallituse) arengut ndash seda eelkotildeige ruumi piirkondades mis on halvasti tuulutatud ja kus on otildehu temperatuur keskmisest madalam Hallitusega kokkupuude votildeib inimesel potildehjustada allergia teket 5 Tuuletotildembus votildei liigne otildehu liikumise kiirus vaumlhendab samuti toumloumltaja soojusmugavust Seetotildettu on soovitatav et toumloumlkohad ei asuks ventilatsioonisuumlsteemi sissepuhkeavade laumlhedal Otildehujaotuskasti votildei muu otildehujoa suunamise ja hajutamise vahendi kasutamine aitab vaumlhendada otildehu liikumise kiirust toumloumlkohal kui see on kaebuse potildehjustaja

Joonis Mikrokliima parameetrite motildeotildetmine kolme sensoriga (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus)

13

Joonis Soojusmugavuse parameetrite motildeotildetmine toumloumlkohal (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus) 24 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast 2 Tervisekaitsenotildeuded koolidele Sotsiaalministri 11122009 a maumlaumlrus nr 94 (RTL 2009 96 1437) 3 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse tervise edendamise ja paumlevakava koostamise notildeuded Sotsiaalministri 21052010 a maumlaumlrus nr 40 (RTL 2010 26 458)

Termomeeter ja huumlgromeeter

Termoanemo-meeter

Naumliduseade

14

3 Toumloumlruumide ventilatsioon

31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks Ventilatsiooni otildehuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke votildei vaumlljatotildembe maht ajauumlhikus Seda motildeotildedetakse tavaliselt uumlhikutes kuupmeetrit tunnis (m3h) votildei liitrit sekundis (Ls) Vaumllisotildehk tuleb ruumi votildei hoonesse ventilatsioonisuumlsteemi kaudu votildei laumlbi uste akende seinte ja votildeimalike tihendamata kohtade Ventilatsiooni otildehuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis mis on saumltestatud ehituseeskirjade ja standarditega [1ndash4] Hoone valdaja seisukohalt on taumlhtis dokument ventilatsioonisuumlsteemi projekt kus on detailselt kirjas otildehuvooluhulgad suumlsteemi seadmed ja detailid Ventilatsioonisuumlsteemi otildehupidavus ehk otildehutihedus ndash parameeter mida iseloomustatakse otildehulekke kiirusega ventilatsioonikanali uumlhe ruutmeetri kohta naumliteks uumlhikutes liitrit sekundis uumlhe ruutmeetri kohta L(smiddotm2) Standardite [7 ja 8] kohaselt jagatakse otildehupidavuse jaumlrgi suumlsteemid nn otildehutiheduse klassidesse A B C D Alates klassist A on iga jaumlrgmise klassi lubatud otildehulekke piirnorm votilderreldes eelmise klassiga 3 korda vaumliksem Tavalistes toumloumlruumides ja hoonetes kus ei kasutata muumlrgiseid lenduvaid uumlhendeid on piisav otildehutihedusklass B votildei C Selleks kasutatakse ventilatsioonisuumlsteemi osade torude potildelvede jms uumlhendamiseks kummitihendeid mis tagavad B-klassi puhul lekke kuni 0802 L(smiddotm2) kui staatiline rotildehk suumlsteemi sees ei uumlleta 1000 Pa votilderra baromeetrilist rotildehku ja C-klassi puhul kuni 0267 L(smiddotm2) Kui ventilatsioonisuumlsteemi vaumlljatotildembekanali otildehus liigub muumlrgine votildei muu inimestele ohtlik lisand kasutatakse torude uumlhendamiseks teisi votildetteid sh keevisliiteid mis rahuldab D-klassi tihedusnotildeudeid 0089 L(smiddotm2) Ventilatsiooni muumlra ndash ventilatsioonisuumlsteemi tekitatav muumlra toumloumlkohtadel uumlhiskondlikes hoonetes lasteasutustes koolides haiglates jm Kaitse muumlra eest vt standard [5] Muumlra motildeotildetmist kaumlsitletakse juhendi 5 osas 32 Ventilatsioon ohutegurina Ventilatsioon on uumlks abinotildeudest millega tagatakse toumloumlkeskkonna mugavus ja teatud tervisekahjustuste vaumlltimine mida votildeivad tekitada saastunud aga ka vaumlljahingatud suumlsihappegaasiga (CO2) rikastunud otildehk ruumis Vaumlheliikuv otildehk ja tuuletotildembus ruumis kujutavad inimesele samuti ohtu Soodsa mikrokliima tekitamiseks kasutatakse loomuliku ventileerimise votildei mehaanilise ventilatsiooni suumlsteeme Need projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt standardite [1ndash5] notildeuetele kuid vajavad nii enne kasutuselevotildetmist kui ka ekspluatatsiooni kaumligus perioodiliselt motildeotildedistamist reguleerimist ja kontrollimist katselisel teel sest aja jooksul suumlsteemid saastuvad tolmu ja pruumlgiga kuluvad ja votildeivad muutuda inimtegevuse totildettu 33 Soovitusi toumloumlandjale 1 Toumloumlandja peab hoiatama kotildeiki toumloumltajaid ja ruumide kasutajaid ventilatsiooniseadmete omavolilise reguleerimise eest mis votildeib kogu ventilatsioonisuumlsteemi tasakaalust vaumllja viia Uumlhes kohas ventilatsioonisuumlsteemi lotildeppelementi (plafooni otildehujaotuskasti vms) reguleerides votildeivad otildehuvooluhulgad suumlsteemi teistes osades suuremal votildei vaumlhemal maumlaumlral muutuda 2 Ventilatsioonisuumlsteemi reguleerimist ja projekteeritud vaumlaumlrtustega vastavusse seadmist peaksid tegema ainult selleks koolitatud spetsialistid On normaalne kui seda teeb ventilatsioonisuumlsteemi ehitaja-ettevotildete

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

6

12 Kellelt tellida toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetmisi Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) poolt akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajate akrediteerimisulatuse kohta leiad andmed EAK kodulehelt wwweakee Enne tellimuse esitamist on soovitatav wwweakee kaudu tutvuda teie poolt vaumllja valitud teenuseosutaja akrediteerimistunnistuse lisaga Selles on naumlidatud milline on konkreetse motildeotildeteteenuse osutaja akrediteerimisulatus (motildeotildetmised motildeotildeteulatused motildeotildetevotildeime) Milles peitub oht Kui motildeotildetmise on teinud kuumlll EAK poolt akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kuid motildeotildetetulemus on vaumlljaspool akrediteerimisulatust siis on see otildeigustuumlhine (kohtumenetluses kasutu) 13 Notildeuded dokumentidele mida annavad vaumllja akrediteeritud teenuseosutajad Toumloumlkeskkonna motildeotildetmiste alal akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad peavad taumlitma standardi EVS-EN ISOIEC 17025 [2] notildeudeid sh miinimumnotildeudeid tellijale esitatavate katseprotokollide motildeotildeteprotokollide ja tunnistuste vormistamise osas Iga teenuseosutaja akrediteerimise uumlheks eelduseks on vaumlljaantavate protokollide jms vormide vastavus standardi notildeuetega Nende taumlitmist kontrollib EAK jaumlrelvisiitide kaumligus igal aastal Kui tellijal on kahtlusi notildeuetest kotildervelekaldumise kohta siis on votildeimalik poumloumlrduda EAK poole Lisaks sellele on motildenes motildeotildetemeetodeid normeerivas standardis loetletud parameetrid mis peavad katse- votildei motildeotildeteprotokollis sisalduma Naumliteks on selline loetelu esitatud standardis EVS 891 bdquoToumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamineldquo (vt kaumlesoleva juhendi p 43) 14 Mis on motildeotildetemaumlaumlramatus Motildeotildetevahendi naumlit votildei mingi konkreetne motildeotildetevaumlaumlrtus uumlksinda ei ole motildeotildetetulemus paljude rahvusvaheliste standardite kaumlsitluses Motildeotildetevaumlaumlrtus vaumlljendab ainult ligikaudselt motildeotildedetava suuruse totildeelist vaumlaumlrtust ja ei sisalda teavet motildeotildetmise usaldusvaumlaumlrsuse kohta Sellepaumlrast eristatakse motildeisteid bdquomotildeotildetetulemusldquo ja bdquomotildeotildetevaumlaumlrtusldquo [3] Taumlielik motildeotildetetulemus peab sisaldama infot selle kohta millises vaumlaumlrtuste vahemikus on motildeotildedetud suuruse totildeeline vaumlaumlrtus Selle vahemiku iseloomustamiseks kasutatakse parameetrit mida nimetatakse motildeotildetemaumlaumlramatuseks [3] Vahemiku piirid hinnatakse tavaliselt totildeenaumlosustasemel 95 Selle selgitamiseks kasutame taumlhistusi QT ndash motildeotildedetava totildeeline vaumlaumlrtus QM ndash motildeotildetevaumlaumlrtus U(95) ndash motildeotildetemaumlaumlramatus totildeenaumlosustasemel 95 Motildeotildetemaumlaumlramatus totildeenaumlosustasemel 95 vaumlljendab seda et motildeotildedetava totildeeline vaumlaumlrtus QT on vahemikus QM ndash U(95) kuni QM + U(95) Tavaliselt esitatakse see kompaktsel kujul jaumlrgmiselt

QT = QM plusmn U(95) Naumliteks olgu teatud tingimustes muumlrataseme paljukordsel motildeotildetmisel 8 tunni vaumlltel kogutud motildeotildetevaumlaumlrtustest arvutatud aritmeetiline keskmine QM = 84 dB ja motildeotildetemaumlaumlramatus U(95) = 3 dB Motildeotildetetulemuse saab siis esitada jaumlrgmisel kujul

QT = (84 plusmn 3) dB P = 95 Selliselt esitatud motildeotildetetulemus sisaldab jaumlrgmist infot

7

motildeotildedetud suuruse totildeeline vaumlaumlrtus on mis tahes vaumlaumlrtus vahemikus 81ndash87 dB kusjuures vahemiku piirid on hinnatud totildeenaumlosusega 95 15 Kuidas peab hindama toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetetulemuste vastavust normvaumlaumlrtustele ja -vahemikele Kui ohuteguri parameetri motildeotildetevaumlaumlrtus koos maumlaumlramatusega ei uumlleta piirnormi votildei ei vaumllju normvahemiku piiridest loetakse olukord piirnormi (votildei normvahemiku) suhtes rahuldavaks Seejuures peab motildeotildetemaumlaumlramatus olema hinnatud usaldatavusega 95 Selgitame naumlidetega 1 naumlide Muumlrataseme piirnorm on 85 dB 8 tunni vaumlltel Kui motildeotildetetulemuseks on (84 plusmn 3) dB kaheksatunnise toumloumlpaumleva vaumlltel siis loetakse see piirnormi uumlletavaks sest (84 + 3) dB uumlletab piirnormi (vt naumliteks EVS-EN ISO 96122009) [4] 2 naumlide Motildeotildetmise tulemusena on saadud otildehu temperatuur toumloumlkohal (195 plusmn 12) degC Antud toumloumlkoha puhul on standardis soovitatud otildehu temperatuuri normvahemik naumliteks 19ndash25 degC Kas toumloumlkohal motildeotildedetud otildehu temperatuur vastab standardi notildeuetele Arvutame (195 ndash 12) degC = 183 degC Otsus on ei vasta sest 183 degC on vaumlljaspool normvahemikku Selline kaumlsitlus tagab motildeotildetetulemuste normvaumlaumlrtuste votildei -vahemikega votilderdlemisel uumlksuumlheselt totildelgendatavad otsused mis ei ole vaidlustatavad kohtuski 16 Alusdokumendid

1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse seadus 2 EVS-EN ISOIEC 170252006 ndash Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse

uumlldnotildeuded 3 ISO Guide to the Expression of Uncertainty in Measurement First edition 1993 ISBN

92-67-10188-9 4 EVS-EN ISO 96122009 ndash Muumlraekspositsiooni maumlaumlramine toumloumlkeskkonnas Tehniline

meetod

8

2 Toumloumlkeskkonna soojusmugavus 21 Potildehimotildeisted ja maumlaumlratlused Soojusmugavus ndash uumlldistatud karakteristik mis on saadud statistilise uurimise tulemusel kui inimesed asudes uumlhes ja samas ruumis hindavad etteantud skaala jaumlrgi oma mugavustunnet ja rahulolu sisekliima ja muude parameetrite mitmesuguste vaumlaumlrtuste puhul Sisekliima ndash temperatuuri siseotildehu kvaliteedi ja ventilatsiooni otildehuhulkadega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Mikrokliima ndash otildehu temperatuuri otildehu suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiirusega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Otildehu suhteline niiskus ndash otildehus oleva veeauru sisalduse ja antud temperatuuril otildehku kuumlllastava veeauru sisalduse suhe vaumlljendatuna protsentides Veeauruga kuumlllastatud otildehk taumlhendab seda et otildehk ei ole votildeimeline veeauru rohkem siduma Toumloumlkeskkonna soojusmugavuse maumlaumlramiseks votildeetakse arvesse jaumlrgmisi parameetreid [1] operatiivne temperatuur otildehu suhteline niiskus otildehu liikumise kiirus toumloumltaja fuumluumlsiline aktiivsus riiete soojapidavus Operatiivne temperatuur ndash otildehu temperatuuri ja ruumi piirete keskmiste kiirgustemperatuuride vahepealne temperatuur1 Ruumi (hoone) piirded ndash ruumi moodustavate seinte potilderanda lae uste akende uumlhisnimetus Eristatakse vaumllis- ja sisepiirdeid Vaumllissein vaumllisuks ja -aknad on vaumllispiirded Kiirgustemperatuur ndash kiirgava keha pinna omadustest ja pinna temperatuurist sotildeltuv karakteristik mis iseloomustab keha poolt tekitatavat soojuskiirgust2 Optimaalne operatiivne temperatuur ndash operatiivne temperatuur mis rahuldab suurima votildeimaliku arvu inimestest antud riietuse votildei tegevusaktiivsuse puhul [1] Kerge fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria Ia korral on toumloumltaja energiakulu kuni 500 kJh Need on toumloumld mida tehakse istudes ja mis ei notildeua fuumluumlsilist pingutust kategooria Ib ndash toumlouml mida tehakse istudes votildei seistes votildei mis on seotud kaumlimisega millega kaasneb motildeningane fuumluumlsiline pingutus ja energiakulu 500ndash630 kJh Keskmise raskusega fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria IIa ndash energiakulu 630ndash840 kJh Siia kuuluvad toumloumld mis on seotud kaumlimisega ja kuni 1 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega kategooria IIb ndash energiakulu 840ndash1050 kJh Siia kuuluvad toumloumld mida tehakse seistes mis on seotud kaumlimisega kuni 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega Raske fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria III ndash toumloumltaja energiakulu uumlletab 1050 kJh Rasket toumloumld iseloomustab pidev liikumine ja uumlle 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamine votildei kandmine

1 Taumlpsemalt operatiivne temperatuur on teoreetiline uumlhtlane temperatuur piiratud alal milles kasutaja vahetab kiirguse ja konvektsiooni teel samasuguse hulga soojust kui tegelikult mitteuumlhtlases ruumis ordmC 2 Taumlpsemalt keskmine kiirgustemperatuur on teoreetiline uumlhtlane tasapinna temperatuur piiratud alal mille kasutaja vahetaks kiirguse teel sama hulga soojust kui ta vahetab tegelikult mitteuumlhtlaselt piiratud alal ordmC

9

22 Erinevad lahendused toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks Paljude ettevotildetete ja asutuste kogemused Euroopas USA-s jm naumlitavad et toumloumlkohtade soojusmugavuse tagamisega on saavutatav maumlrkimisvaumlaumlrne toumlouml efektiivsuse kasv Kui varem arvati et toumloumlkoha mikrokliima iseloomustamiseks piisab otildehu temperatuuri suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiiruse normeerimisest ja motildeotildetmisest siis kaasaegne toumloumlkoha soojusmugavuse maumlaumlratlemine toimub teistsugustel alustel mis on esitatud harmoneeritud standardis EVS-EN 15251 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast [1] Neid norme ei saa alati ja taumlies ulatuses rakendada varem ehitatud hoonete puhul kui neid hooneid kasutatakse taumlnapaumleval toumloumlkeskkonna loomiseks Varem ehitatud hoonete puhul votildeib soovitada toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks mikrokliima parameetrite normvahemikke mida on varem rakendatud hoonete projekteerimisel Eestis Vastavad normvahemikud on esitatud tabelis 21 Normvahemikud sotildeltuvad toumlouml kategooriast ja aastaajast Toumloumlde jaotamisel raskuskategooriateks on laumlhtutud energiakulust toumloumlde tegemisel Toumloumlstusettevotildetetes votildeivad soojusmugavuse parameetrid motildenel juhul jaumlaumlda vaumlljapoole tabelis 21 esitatud normvahemikke Sel juhul aitab toumloumltajate uumllekuumenemise votildei -jahtumise vastu eelkotildeige otildeige riietuse valik Kuumllmal ajal tasub toumloumlandjal motildeelda ka soojendusruumide votildeimaldamisele Tabel 21 Soojusmugavuse parameetrite soovitatavad normvahemikud sotildeltuvalt toumlouml kategooriast ja aastaajast

Kuumllm aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise

kiirus ms Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumlouml kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 20 24 19 25 40 60 70 01 01 Ib (kerge) 19 23 18 24 40 60 70 01 02 IIa (keskmise raskusega)

17 20 16 23 40 60 70 02 03

IIb (keskmise raskusega)

16 19 15 21 40 60 70 02 04

III (raske) 15 18 13 19 40 60 70 03 05

10

Soe aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise kiirus ms

Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumloumlde kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 23 25 21 26 40 60 65 01 02 Ib (kerge) 22 24 20 25 40 60 70 02 03 IIa (keskmise raskusega)

21 23 18 24 40 60 70 03 04

IIb (keskmise raskusega)

20 22 16 23 40 60 75 03 05

III (raske) 18 20 15 22 40 60 80 04 06 23 Soojusmugavuse parameetrid hoonetes mis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt standardi EVS-EN 15251 notildeuetele [1] Sisekliima on jaotatud nelja klassi Klasside kirjeldused on esitatud tabelis 22

Tabel 22 Sisekliima klasside kirjeldus [1]

Sisekliima

klass Selgitus

I Kotilderged notildeudmised sisekliima kvaliteedile Soovitatav ruumides kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega ja erinotildeuetega inimesed naumliteks puuetega inimesed haiged vaumlga vaumlikesed lapsed eakad inimesed

II Tavapaumlrased notildeudmised sisekliima kvaliteedile Tule ks rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

III Motildeotildedukad notildeudmised sisekliima kvaliteedile Votildeib rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

IV Sisekliima kvaliteedi vaumlaumlrtused mis jaumlaumlvad vaumlljapoole eelmainitud klasse Antud klass votildeib olla vastuvotildeetav ainult piiratud ajal aastast

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass Soojusliku mugavuse klasside maumlaumlramise aluseks on kaks statistilist naumlitajat [1] - oodatav rahulolematuse tase PPD (predicted percentage of dissatisfied) naumlitab kui palju inimesi ei ole rahul kui soojusliku mugavuse parameetrid jaumlaumlvad vaumlljapoole vastavale soojusliku mugavuse klassile kehtestatud vahemikust Naumliteks klassi B puhul on vaumlhem kui 10 ja klassi C puhul vaumlhem kui 15 inimestest rahulolematud [1] - oodatav mugavustunde indeks PMV (predicted mean vote) vaumlljendab suure hulga inimeste keskmist hinnet vastavale soojusliku mugavuse klassile 7-pallises skaalas (-3 kuni 3) millest

11

hinne -3 vastab kuumllmale ja hinne +3 kuumale Klassi B puhul jaumlaumlb PMV indeks vahemikku -05 kuni +05 ja klassi C puhul on vastav vahemik -07 kuni +07 Tabelis 23 on esitatud naumlitena motildeningatele hoonetele kehtivad soojusmugavuse parameetrite normvahemikud Uutes ja renoveeritud hoonetes on toumloumlandjal kehtiva standardi kohaselt soovitatav tagada II klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Vanemates hoonetes on potildehjendatud tagada III klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Tabelis 23 ei ole esitatud I klassile vastavaid soojusmugavuse parameetrite vahemikke Need vahemikud on potildehjendatud hoonetes kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega inimesed kes reeglina ei kuulu toumloumljotildeu hulka (vt tabel 22) [1]

Tabel 23 Soojusmugavuse parameetrite soovituslikud normvahemikud sotildeltuvalt soojusmugavuse klassidest standardi EVS-EN 15251 jaumlrgi 3

Operatiivne temperatuur degC [1]

Otildehu liikumise suurim kiirus 4 ms

Hoone (ruumi) tuumluumlp

Soojus-liku muga-vuse klass

Minimaal-ne talvel

Maksi-maalne suvel

Otildehu suhteline niiskus [1]

Suvel

Talvel

II 200 260 25ndash60 022 018 Buumlroo III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Konverentsi-

ruum III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Auditoorium III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 020 016 Kohvik

restoran III 190 270 20ndash70 024 019 II 160 250 25ndash60 020 015 Kauplus III 150 260 20ndash70 023 018

Kooliruumid [2] otildepperuum votildeimlasaal duširuum

190 250 180

230 240 270

30ndash70 mitte uumlle 021

Lasteaed [3] ruumlhmaruum muusika- ja votildeimlemissaal

20 18

22 20

30ndash70

3 Tabelis 23 on soojusmugavuse parameetrite esitamisel kooliruumides ja lasteaedades laumlhtutud sotsiaalministri maumlaumlrustest [2] ja [3]

4 Otildehu liikumise kiirused on soovituslikud varem kehtinud standardist EVS 8392003 ndash Sisekliima

12

24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 1 Toumloumltajate kaebused on peamiseks signaaliks millal toumloumlandja peaks motildetlema toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrite kontrollimisele kaumlepaumlrast olevate indikaatormotildeotildetevahendite abil Soovitatav on et vaumlhemalt kahte toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrit ndash otildehu temperatuuri ja suhtelist niiskust ndash saaksid toumloumltajad ise soovi korral indikaatormotildeotildetevahenditega kontrollida Juhul kui toumloumlkeskkonna parameetrite korrigeerimine ei vaumlhenda toumloumltajate kaebusi on toumloumlandjal soovitatav kasutada motildeotildeteteenuse osutajate teenust 2 Toumloumltajale motildejuv operatiivne temperatuur votildetab arvesse nii otildehu temperatuuri kui ka keskmist kiirgustemperatuuri Juhul kui ruumi piiretelt (seinad aknad potilderand lagi) laumlhtuv keskmine kiirgustemperatuur erineb otildehu temperatuurist on toumloumltaja soojusmugavuse kirjeldamisel otildeigem kasutada operatiivset temperatuuri otildehu temperatuuri asemel Kuumllmal aastaajal on soovitatav kaitsta toumloumlkohti klaasitud akende pindadelt kiirguva kuumllma soojal aastaajal aga paumlikesekiirguse eest 3 Otildehu suhtelise niiskuse hoidmine normvahemiku piires votildeib olla raske uumllesanne Just pakaselistel paumlevadel kipub otildehu suhteline niiskus jaumlaumlma allapoole normvahemikku Selle vastu votildeib soovitada vee aurutamist ruumiotildehu temperatuurist kotildergematel temperatuuridel kui kliimaseadme kasutamine pole votildeimalik votildei praktiline Liiga madal suhteline niiskus potildehjustab teatud osal inimestest silmade kipitust kuni potildeletiku tekkimiseni ninaverejooksu limaskestade kuivamist 4 Liiga kotilderge suhteline niiskus (85 ja enam) soodustab mikroorganismide (hallituse) arengut ndash seda eelkotildeige ruumi piirkondades mis on halvasti tuulutatud ja kus on otildehu temperatuur keskmisest madalam Hallitusega kokkupuude votildeib inimesel potildehjustada allergia teket 5 Tuuletotildembus votildei liigne otildehu liikumise kiirus vaumlhendab samuti toumloumltaja soojusmugavust Seetotildettu on soovitatav et toumloumlkohad ei asuks ventilatsioonisuumlsteemi sissepuhkeavade laumlhedal Otildehujaotuskasti votildei muu otildehujoa suunamise ja hajutamise vahendi kasutamine aitab vaumlhendada otildehu liikumise kiirust toumloumlkohal kui see on kaebuse potildehjustaja

Joonis Mikrokliima parameetrite motildeotildetmine kolme sensoriga (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus)

13

Joonis Soojusmugavuse parameetrite motildeotildetmine toumloumlkohal (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus) 24 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast 2 Tervisekaitsenotildeuded koolidele Sotsiaalministri 11122009 a maumlaumlrus nr 94 (RTL 2009 96 1437) 3 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse tervise edendamise ja paumlevakava koostamise notildeuded Sotsiaalministri 21052010 a maumlaumlrus nr 40 (RTL 2010 26 458)

Termomeeter ja huumlgromeeter

Termoanemo-meeter

Naumliduseade

14

3 Toumloumlruumide ventilatsioon

31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks Ventilatsiooni otildehuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke votildei vaumlljatotildembe maht ajauumlhikus Seda motildeotildedetakse tavaliselt uumlhikutes kuupmeetrit tunnis (m3h) votildei liitrit sekundis (Ls) Vaumllisotildehk tuleb ruumi votildei hoonesse ventilatsioonisuumlsteemi kaudu votildei laumlbi uste akende seinte ja votildeimalike tihendamata kohtade Ventilatsiooni otildehuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis mis on saumltestatud ehituseeskirjade ja standarditega [1ndash4] Hoone valdaja seisukohalt on taumlhtis dokument ventilatsioonisuumlsteemi projekt kus on detailselt kirjas otildehuvooluhulgad suumlsteemi seadmed ja detailid Ventilatsioonisuumlsteemi otildehupidavus ehk otildehutihedus ndash parameeter mida iseloomustatakse otildehulekke kiirusega ventilatsioonikanali uumlhe ruutmeetri kohta naumliteks uumlhikutes liitrit sekundis uumlhe ruutmeetri kohta L(smiddotm2) Standardite [7 ja 8] kohaselt jagatakse otildehupidavuse jaumlrgi suumlsteemid nn otildehutiheduse klassidesse A B C D Alates klassist A on iga jaumlrgmise klassi lubatud otildehulekke piirnorm votilderreldes eelmise klassiga 3 korda vaumliksem Tavalistes toumloumlruumides ja hoonetes kus ei kasutata muumlrgiseid lenduvaid uumlhendeid on piisav otildehutihedusklass B votildei C Selleks kasutatakse ventilatsioonisuumlsteemi osade torude potildelvede jms uumlhendamiseks kummitihendeid mis tagavad B-klassi puhul lekke kuni 0802 L(smiddotm2) kui staatiline rotildehk suumlsteemi sees ei uumlleta 1000 Pa votilderra baromeetrilist rotildehku ja C-klassi puhul kuni 0267 L(smiddotm2) Kui ventilatsioonisuumlsteemi vaumlljatotildembekanali otildehus liigub muumlrgine votildei muu inimestele ohtlik lisand kasutatakse torude uumlhendamiseks teisi votildetteid sh keevisliiteid mis rahuldab D-klassi tihedusnotildeudeid 0089 L(smiddotm2) Ventilatsiooni muumlra ndash ventilatsioonisuumlsteemi tekitatav muumlra toumloumlkohtadel uumlhiskondlikes hoonetes lasteasutustes koolides haiglates jm Kaitse muumlra eest vt standard [5] Muumlra motildeotildetmist kaumlsitletakse juhendi 5 osas 32 Ventilatsioon ohutegurina Ventilatsioon on uumlks abinotildeudest millega tagatakse toumloumlkeskkonna mugavus ja teatud tervisekahjustuste vaumlltimine mida votildeivad tekitada saastunud aga ka vaumlljahingatud suumlsihappegaasiga (CO2) rikastunud otildehk ruumis Vaumlheliikuv otildehk ja tuuletotildembus ruumis kujutavad inimesele samuti ohtu Soodsa mikrokliima tekitamiseks kasutatakse loomuliku ventileerimise votildei mehaanilise ventilatsiooni suumlsteeme Need projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt standardite [1ndash5] notildeuetele kuid vajavad nii enne kasutuselevotildetmist kui ka ekspluatatsiooni kaumligus perioodiliselt motildeotildedistamist reguleerimist ja kontrollimist katselisel teel sest aja jooksul suumlsteemid saastuvad tolmu ja pruumlgiga kuluvad ja votildeivad muutuda inimtegevuse totildettu 33 Soovitusi toumloumlandjale 1 Toumloumlandja peab hoiatama kotildeiki toumloumltajaid ja ruumide kasutajaid ventilatsiooniseadmete omavolilise reguleerimise eest mis votildeib kogu ventilatsioonisuumlsteemi tasakaalust vaumllja viia Uumlhes kohas ventilatsioonisuumlsteemi lotildeppelementi (plafooni otildehujaotuskasti vms) reguleerides votildeivad otildehuvooluhulgad suumlsteemi teistes osades suuremal votildei vaumlhemal maumlaumlral muutuda 2 Ventilatsioonisuumlsteemi reguleerimist ja projekteeritud vaumlaumlrtustega vastavusse seadmist peaksid tegema ainult selleks koolitatud spetsialistid On normaalne kui seda teeb ventilatsioonisuumlsteemi ehitaja-ettevotildete

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

7

motildeotildedetud suuruse totildeeline vaumlaumlrtus on mis tahes vaumlaumlrtus vahemikus 81ndash87 dB kusjuures vahemiku piirid on hinnatud totildeenaumlosusega 95 15 Kuidas peab hindama toumloumlkeskkonna ohutegurite motildeotildetetulemuste vastavust normvaumlaumlrtustele ja -vahemikele Kui ohuteguri parameetri motildeotildetevaumlaumlrtus koos maumlaumlramatusega ei uumlleta piirnormi votildei ei vaumllju normvahemiku piiridest loetakse olukord piirnormi (votildei normvahemiku) suhtes rahuldavaks Seejuures peab motildeotildetemaumlaumlramatus olema hinnatud usaldatavusega 95 Selgitame naumlidetega 1 naumlide Muumlrataseme piirnorm on 85 dB 8 tunni vaumlltel Kui motildeotildetetulemuseks on (84 plusmn 3) dB kaheksatunnise toumloumlpaumleva vaumlltel siis loetakse see piirnormi uumlletavaks sest (84 + 3) dB uumlletab piirnormi (vt naumliteks EVS-EN ISO 96122009) [4] 2 naumlide Motildeotildetmise tulemusena on saadud otildehu temperatuur toumloumlkohal (195 plusmn 12) degC Antud toumloumlkoha puhul on standardis soovitatud otildehu temperatuuri normvahemik naumliteks 19ndash25 degC Kas toumloumlkohal motildeotildedetud otildehu temperatuur vastab standardi notildeuetele Arvutame (195 ndash 12) degC = 183 degC Otsus on ei vasta sest 183 degC on vaumlljaspool normvahemikku Selline kaumlsitlus tagab motildeotildetetulemuste normvaumlaumlrtuste votildei -vahemikega votilderdlemisel uumlksuumlheselt totildelgendatavad otsused mis ei ole vaidlustatavad kohtuski 16 Alusdokumendid

1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse seadus 2 EVS-EN ISOIEC 170252006 ndash Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse

uumlldnotildeuded 3 ISO Guide to the Expression of Uncertainty in Measurement First edition 1993 ISBN

92-67-10188-9 4 EVS-EN ISO 96122009 ndash Muumlraekspositsiooni maumlaumlramine toumloumlkeskkonnas Tehniline

meetod

8

2 Toumloumlkeskkonna soojusmugavus 21 Potildehimotildeisted ja maumlaumlratlused Soojusmugavus ndash uumlldistatud karakteristik mis on saadud statistilise uurimise tulemusel kui inimesed asudes uumlhes ja samas ruumis hindavad etteantud skaala jaumlrgi oma mugavustunnet ja rahulolu sisekliima ja muude parameetrite mitmesuguste vaumlaumlrtuste puhul Sisekliima ndash temperatuuri siseotildehu kvaliteedi ja ventilatsiooni otildehuhulkadega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Mikrokliima ndash otildehu temperatuuri otildehu suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiirusega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Otildehu suhteline niiskus ndash otildehus oleva veeauru sisalduse ja antud temperatuuril otildehku kuumlllastava veeauru sisalduse suhe vaumlljendatuna protsentides Veeauruga kuumlllastatud otildehk taumlhendab seda et otildehk ei ole votildeimeline veeauru rohkem siduma Toumloumlkeskkonna soojusmugavuse maumlaumlramiseks votildeetakse arvesse jaumlrgmisi parameetreid [1] operatiivne temperatuur otildehu suhteline niiskus otildehu liikumise kiirus toumloumltaja fuumluumlsiline aktiivsus riiete soojapidavus Operatiivne temperatuur ndash otildehu temperatuuri ja ruumi piirete keskmiste kiirgustemperatuuride vahepealne temperatuur1 Ruumi (hoone) piirded ndash ruumi moodustavate seinte potilderanda lae uste akende uumlhisnimetus Eristatakse vaumllis- ja sisepiirdeid Vaumllissein vaumllisuks ja -aknad on vaumllispiirded Kiirgustemperatuur ndash kiirgava keha pinna omadustest ja pinna temperatuurist sotildeltuv karakteristik mis iseloomustab keha poolt tekitatavat soojuskiirgust2 Optimaalne operatiivne temperatuur ndash operatiivne temperatuur mis rahuldab suurima votildeimaliku arvu inimestest antud riietuse votildei tegevusaktiivsuse puhul [1] Kerge fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria Ia korral on toumloumltaja energiakulu kuni 500 kJh Need on toumloumld mida tehakse istudes ja mis ei notildeua fuumluumlsilist pingutust kategooria Ib ndash toumlouml mida tehakse istudes votildei seistes votildei mis on seotud kaumlimisega millega kaasneb motildeningane fuumluumlsiline pingutus ja energiakulu 500ndash630 kJh Keskmise raskusega fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria IIa ndash energiakulu 630ndash840 kJh Siia kuuluvad toumloumld mis on seotud kaumlimisega ja kuni 1 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega kategooria IIb ndash energiakulu 840ndash1050 kJh Siia kuuluvad toumloumld mida tehakse seistes mis on seotud kaumlimisega kuni 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega Raske fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria III ndash toumloumltaja energiakulu uumlletab 1050 kJh Rasket toumloumld iseloomustab pidev liikumine ja uumlle 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamine votildei kandmine

1 Taumlpsemalt operatiivne temperatuur on teoreetiline uumlhtlane temperatuur piiratud alal milles kasutaja vahetab kiirguse ja konvektsiooni teel samasuguse hulga soojust kui tegelikult mitteuumlhtlases ruumis ordmC 2 Taumlpsemalt keskmine kiirgustemperatuur on teoreetiline uumlhtlane tasapinna temperatuur piiratud alal mille kasutaja vahetaks kiirguse teel sama hulga soojust kui ta vahetab tegelikult mitteuumlhtlaselt piiratud alal ordmC

9

22 Erinevad lahendused toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks Paljude ettevotildetete ja asutuste kogemused Euroopas USA-s jm naumlitavad et toumloumlkohtade soojusmugavuse tagamisega on saavutatav maumlrkimisvaumlaumlrne toumlouml efektiivsuse kasv Kui varem arvati et toumloumlkoha mikrokliima iseloomustamiseks piisab otildehu temperatuuri suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiiruse normeerimisest ja motildeotildetmisest siis kaasaegne toumloumlkoha soojusmugavuse maumlaumlratlemine toimub teistsugustel alustel mis on esitatud harmoneeritud standardis EVS-EN 15251 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast [1] Neid norme ei saa alati ja taumlies ulatuses rakendada varem ehitatud hoonete puhul kui neid hooneid kasutatakse taumlnapaumleval toumloumlkeskkonna loomiseks Varem ehitatud hoonete puhul votildeib soovitada toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks mikrokliima parameetrite normvahemikke mida on varem rakendatud hoonete projekteerimisel Eestis Vastavad normvahemikud on esitatud tabelis 21 Normvahemikud sotildeltuvad toumlouml kategooriast ja aastaajast Toumloumlde jaotamisel raskuskategooriateks on laumlhtutud energiakulust toumloumlde tegemisel Toumloumlstusettevotildetetes votildeivad soojusmugavuse parameetrid motildenel juhul jaumlaumlda vaumlljapoole tabelis 21 esitatud normvahemikke Sel juhul aitab toumloumltajate uumllekuumenemise votildei -jahtumise vastu eelkotildeige otildeige riietuse valik Kuumllmal ajal tasub toumloumlandjal motildeelda ka soojendusruumide votildeimaldamisele Tabel 21 Soojusmugavuse parameetrite soovitatavad normvahemikud sotildeltuvalt toumlouml kategooriast ja aastaajast

Kuumllm aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise

kiirus ms Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumlouml kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 20 24 19 25 40 60 70 01 01 Ib (kerge) 19 23 18 24 40 60 70 01 02 IIa (keskmise raskusega)

17 20 16 23 40 60 70 02 03

IIb (keskmise raskusega)

16 19 15 21 40 60 70 02 04

III (raske) 15 18 13 19 40 60 70 03 05

10

Soe aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise kiirus ms

Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumloumlde kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 23 25 21 26 40 60 65 01 02 Ib (kerge) 22 24 20 25 40 60 70 02 03 IIa (keskmise raskusega)

21 23 18 24 40 60 70 03 04

IIb (keskmise raskusega)

20 22 16 23 40 60 75 03 05

III (raske) 18 20 15 22 40 60 80 04 06 23 Soojusmugavuse parameetrid hoonetes mis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt standardi EVS-EN 15251 notildeuetele [1] Sisekliima on jaotatud nelja klassi Klasside kirjeldused on esitatud tabelis 22

Tabel 22 Sisekliima klasside kirjeldus [1]

Sisekliima

klass Selgitus

I Kotilderged notildeudmised sisekliima kvaliteedile Soovitatav ruumides kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega ja erinotildeuetega inimesed naumliteks puuetega inimesed haiged vaumlga vaumlikesed lapsed eakad inimesed

II Tavapaumlrased notildeudmised sisekliima kvaliteedile Tule ks rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

III Motildeotildedukad notildeudmised sisekliima kvaliteedile Votildeib rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

IV Sisekliima kvaliteedi vaumlaumlrtused mis jaumlaumlvad vaumlljapoole eelmainitud klasse Antud klass votildeib olla vastuvotildeetav ainult piiratud ajal aastast

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass Soojusliku mugavuse klasside maumlaumlramise aluseks on kaks statistilist naumlitajat [1] - oodatav rahulolematuse tase PPD (predicted percentage of dissatisfied) naumlitab kui palju inimesi ei ole rahul kui soojusliku mugavuse parameetrid jaumlaumlvad vaumlljapoole vastavale soojusliku mugavuse klassile kehtestatud vahemikust Naumliteks klassi B puhul on vaumlhem kui 10 ja klassi C puhul vaumlhem kui 15 inimestest rahulolematud [1] - oodatav mugavustunde indeks PMV (predicted mean vote) vaumlljendab suure hulga inimeste keskmist hinnet vastavale soojusliku mugavuse klassile 7-pallises skaalas (-3 kuni 3) millest

11

hinne -3 vastab kuumllmale ja hinne +3 kuumale Klassi B puhul jaumlaumlb PMV indeks vahemikku -05 kuni +05 ja klassi C puhul on vastav vahemik -07 kuni +07 Tabelis 23 on esitatud naumlitena motildeningatele hoonetele kehtivad soojusmugavuse parameetrite normvahemikud Uutes ja renoveeritud hoonetes on toumloumlandjal kehtiva standardi kohaselt soovitatav tagada II klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Vanemates hoonetes on potildehjendatud tagada III klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Tabelis 23 ei ole esitatud I klassile vastavaid soojusmugavuse parameetrite vahemikke Need vahemikud on potildehjendatud hoonetes kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega inimesed kes reeglina ei kuulu toumloumljotildeu hulka (vt tabel 22) [1]

Tabel 23 Soojusmugavuse parameetrite soovituslikud normvahemikud sotildeltuvalt soojusmugavuse klassidest standardi EVS-EN 15251 jaumlrgi 3

Operatiivne temperatuur degC [1]

Otildehu liikumise suurim kiirus 4 ms

Hoone (ruumi) tuumluumlp

Soojus-liku muga-vuse klass

Minimaal-ne talvel

Maksi-maalne suvel

Otildehu suhteline niiskus [1]

Suvel

Talvel

II 200 260 25ndash60 022 018 Buumlroo III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Konverentsi-

ruum III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Auditoorium III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 020 016 Kohvik

restoran III 190 270 20ndash70 024 019 II 160 250 25ndash60 020 015 Kauplus III 150 260 20ndash70 023 018

Kooliruumid [2] otildepperuum votildeimlasaal duširuum

190 250 180

230 240 270

30ndash70 mitte uumlle 021

Lasteaed [3] ruumlhmaruum muusika- ja votildeimlemissaal

20 18

22 20

30ndash70

3 Tabelis 23 on soojusmugavuse parameetrite esitamisel kooliruumides ja lasteaedades laumlhtutud sotsiaalministri maumlaumlrustest [2] ja [3]

4 Otildehu liikumise kiirused on soovituslikud varem kehtinud standardist EVS 8392003 ndash Sisekliima

12

24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 1 Toumloumltajate kaebused on peamiseks signaaliks millal toumloumlandja peaks motildetlema toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrite kontrollimisele kaumlepaumlrast olevate indikaatormotildeotildetevahendite abil Soovitatav on et vaumlhemalt kahte toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrit ndash otildehu temperatuuri ja suhtelist niiskust ndash saaksid toumloumltajad ise soovi korral indikaatormotildeotildetevahenditega kontrollida Juhul kui toumloumlkeskkonna parameetrite korrigeerimine ei vaumlhenda toumloumltajate kaebusi on toumloumlandjal soovitatav kasutada motildeotildeteteenuse osutajate teenust 2 Toumloumltajale motildejuv operatiivne temperatuur votildetab arvesse nii otildehu temperatuuri kui ka keskmist kiirgustemperatuuri Juhul kui ruumi piiretelt (seinad aknad potilderand lagi) laumlhtuv keskmine kiirgustemperatuur erineb otildehu temperatuurist on toumloumltaja soojusmugavuse kirjeldamisel otildeigem kasutada operatiivset temperatuuri otildehu temperatuuri asemel Kuumllmal aastaajal on soovitatav kaitsta toumloumlkohti klaasitud akende pindadelt kiirguva kuumllma soojal aastaajal aga paumlikesekiirguse eest 3 Otildehu suhtelise niiskuse hoidmine normvahemiku piires votildeib olla raske uumllesanne Just pakaselistel paumlevadel kipub otildehu suhteline niiskus jaumlaumlma allapoole normvahemikku Selle vastu votildeib soovitada vee aurutamist ruumiotildehu temperatuurist kotildergematel temperatuuridel kui kliimaseadme kasutamine pole votildeimalik votildei praktiline Liiga madal suhteline niiskus potildehjustab teatud osal inimestest silmade kipitust kuni potildeletiku tekkimiseni ninaverejooksu limaskestade kuivamist 4 Liiga kotilderge suhteline niiskus (85 ja enam) soodustab mikroorganismide (hallituse) arengut ndash seda eelkotildeige ruumi piirkondades mis on halvasti tuulutatud ja kus on otildehu temperatuur keskmisest madalam Hallitusega kokkupuude votildeib inimesel potildehjustada allergia teket 5 Tuuletotildembus votildei liigne otildehu liikumise kiirus vaumlhendab samuti toumloumltaja soojusmugavust Seetotildettu on soovitatav et toumloumlkohad ei asuks ventilatsioonisuumlsteemi sissepuhkeavade laumlhedal Otildehujaotuskasti votildei muu otildehujoa suunamise ja hajutamise vahendi kasutamine aitab vaumlhendada otildehu liikumise kiirust toumloumlkohal kui see on kaebuse potildehjustaja

Joonis Mikrokliima parameetrite motildeotildetmine kolme sensoriga (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus)

13

Joonis Soojusmugavuse parameetrite motildeotildetmine toumloumlkohal (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus) 24 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast 2 Tervisekaitsenotildeuded koolidele Sotsiaalministri 11122009 a maumlaumlrus nr 94 (RTL 2009 96 1437) 3 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse tervise edendamise ja paumlevakava koostamise notildeuded Sotsiaalministri 21052010 a maumlaumlrus nr 40 (RTL 2010 26 458)

Termomeeter ja huumlgromeeter

Termoanemo-meeter

Naumliduseade

14

3 Toumloumlruumide ventilatsioon

31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks Ventilatsiooni otildehuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke votildei vaumlljatotildembe maht ajauumlhikus Seda motildeotildedetakse tavaliselt uumlhikutes kuupmeetrit tunnis (m3h) votildei liitrit sekundis (Ls) Vaumllisotildehk tuleb ruumi votildei hoonesse ventilatsioonisuumlsteemi kaudu votildei laumlbi uste akende seinte ja votildeimalike tihendamata kohtade Ventilatsiooni otildehuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis mis on saumltestatud ehituseeskirjade ja standarditega [1ndash4] Hoone valdaja seisukohalt on taumlhtis dokument ventilatsioonisuumlsteemi projekt kus on detailselt kirjas otildehuvooluhulgad suumlsteemi seadmed ja detailid Ventilatsioonisuumlsteemi otildehupidavus ehk otildehutihedus ndash parameeter mida iseloomustatakse otildehulekke kiirusega ventilatsioonikanali uumlhe ruutmeetri kohta naumliteks uumlhikutes liitrit sekundis uumlhe ruutmeetri kohta L(smiddotm2) Standardite [7 ja 8] kohaselt jagatakse otildehupidavuse jaumlrgi suumlsteemid nn otildehutiheduse klassidesse A B C D Alates klassist A on iga jaumlrgmise klassi lubatud otildehulekke piirnorm votilderreldes eelmise klassiga 3 korda vaumliksem Tavalistes toumloumlruumides ja hoonetes kus ei kasutata muumlrgiseid lenduvaid uumlhendeid on piisav otildehutihedusklass B votildei C Selleks kasutatakse ventilatsioonisuumlsteemi osade torude potildelvede jms uumlhendamiseks kummitihendeid mis tagavad B-klassi puhul lekke kuni 0802 L(smiddotm2) kui staatiline rotildehk suumlsteemi sees ei uumlleta 1000 Pa votilderra baromeetrilist rotildehku ja C-klassi puhul kuni 0267 L(smiddotm2) Kui ventilatsioonisuumlsteemi vaumlljatotildembekanali otildehus liigub muumlrgine votildei muu inimestele ohtlik lisand kasutatakse torude uumlhendamiseks teisi votildetteid sh keevisliiteid mis rahuldab D-klassi tihedusnotildeudeid 0089 L(smiddotm2) Ventilatsiooni muumlra ndash ventilatsioonisuumlsteemi tekitatav muumlra toumloumlkohtadel uumlhiskondlikes hoonetes lasteasutustes koolides haiglates jm Kaitse muumlra eest vt standard [5] Muumlra motildeotildetmist kaumlsitletakse juhendi 5 osas 32 Ventilatsioon ohutegurina Ventilatsioon on uumlks abinotildeudest millega tagatakse toumloumlkeskkonna mugavus ja teatud tervisekahjustuste vaumlltimine mida votildeivad tekitada saastunud aga ka vaumlljahingatud suumlsihappegaasiga (CO2) rikastunud otildehk ruumis Vaumlheliikuv otildehk ja tuuletotildembus ruumis kujutavad inimesele samuti ohtu Soodsa mikrokliima tekitamiseks kasutatakse loomuliku ventileerimise votildei mehaanilise ventilatsiooni suumlsteeme Need projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt standardite [1ndash5] notildeuetele kuid vajavad nii enne kasutuselevotildetmist kui ka ekspluatatsiooni kaumligus perioodiliselt motildeotildedistamist reguleerimist ja kontrollimist katselisel teel sest aja jooksul suumlsteemid saastuvad tolmu ja pruumlgiga kuluvad ja votildeivad muutuda inimtegevuse totildettu 33 Soovitusi toumloumlandjale 1 Toumloumlandja peab hoiatama kotildeiki toumloumltajaid ja ruumide kasutajaid ventilatsiooniseadmete omavolilise reguleerimise eest mis votildeib kogu ventilatsioonisuumlsteemi tasakaalust vaumllja viia Uumlhes kohas ventilatsioonisuumlsteemi lotildeppelementi (plafooni otildehujaotuskasti vms) reguleerides votildeivad otildehuvooluhulgad suumlsteemi teistes osades suuremal votildei vaumlhemal maumlaumlral muutuda 2 Ventilatsioonisuumlsteemi reguleerimist ja projekteeritud vaumlaumlrtustega vastavusse seadmist peaksid tegema ainult selleks koolitatud spetsialistid On normaalne kui seda teeb ventilatsioonisuumlsteemi ehitaja-ettevotildete

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

8

2 Toumloumlkeskkonna soojusmugavus 21 Potildehimotildeisted ja maumlaumlratlused Soojusmugavus ndash uumlldistatud karakteristik mis on saadud statistilise uurimise tulemusel kui inimesed asudes uumlhes ja samas ruumis hindavad etteantud skaala jaumlrgi oma mugavustunnet ja rahulolu sisekliima ja muude parameetrite mitmesuguste vaumlaumlrtuste puhul Sisekliima ndash temperatuuri siseotildehu kvaliteedi ja ventilatsiooni otildehuhulkadega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Mikrokliima ndash otildehu temperatuuri otildehu suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiirusega iseloomustatavad tingimused ruumis votildei hoones Otildehu suhteline niiskus ndash otildehus oleva veeauru sisalduse ja antud temperatuuril otildehku kuumlllastava veeauru sisalduse suhe vaumlljendatuna protsentides Veeauruga kuumlllastatud otildehk taumlhendab seda et otildehk ei ole votildeimeline veeauru rohkem siduma Toumloumlkeskkonna soojusmugavuse maumlaumlramiseks votildeetakse arvesse jaumlrgmisi parameetreid [1] operatiivne temperatuur otildehu suhteline niiskus otildehu liikumise kiirus toumloumltaja fuumluumlsiline aktiivsus riiete soojapidavus Operatiivne temperatuur ndash otildehu temperatuuri ja ruumi piirete keskmiste kiirgustemperatuuride vahepealne temperatuur1 Ruumi (hoone) piirded ndash ruumi moodustavate seinte potilderanda lae uste akende uumlhisnimetus Eristatakse vaumllis- ja sisepiirdeid Vaumllissein vaumllisuks ja -aknad on vaumllispiirded Kiirgustemperatuur ndash kiirgava keha pinna omadustest ja pinna temperatuurist sotildeltuv karakteristik mis iseloomustab keha poolt tekitatavat soojuskiirgust2 Optimaalne operatiivne temperatuur ndash operatiivne temperatuur mis rahuldab suurima votildeimaliku arvu inimestest antud riietuse votildei tegevusaktiivsuse puhul [1] Kerge fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria Ia korral on toumloumltaja energiakulu kuni 500 kJh Need on toumloumld mida tehakse istudes ja mis ei notildeua fuumluumlsilist pingutust kategooria Ib ndash toumlouml mida tehakse istudes votildei seistes votildei mis on seotud kaumlimisega millega kaasneb motildeningane fuumluumlsiline pingutus ja energiakulu 500ndash630 kJh Keskmise raskusega fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria IIa ndash energiakulu 630ndash840 kJh Siia kuuluvad toumloumld mis on seotud kaumlimisega ja kuni 1 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega kategooria IIb ndash energiakulu 840ndash1050 kJh Siia kuuluvad toumloumld mida tehakse seistes mis on seotud kaumlimisega kuni 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamisega Raske fuumluumlsiline toumlouml ndash kategooria III ndash toumloumltaja energiakulu uumlletab 1050 kJh Rasket toumloumld iseloomustab pidev liikumine ja uumlle 10 kg massiga toodete votildei esemete teisaldamine votildei kandmine

1 Taumlpsemalt operatiivne temperatuur on teoreetiline uumlhtlane temperatuur piiratud alal milles kasutaja vahetab kiirguse ja konvektsiooni teel samasuguse hulga soojust kui tegelikult mitteuumlhtlases ruumis ordmC 2 Taumlpsemalt keskmine kiirgustemperatuur on teoreetiline uumlhtlane tasapinna temperatuur piiratud alal mille kasutaja vahetaks kiirguse teel sama hulga soojust kui ta vahetab tegelikult mitteuumlhtlaselt piiratud alal ordmC

9

22 Erinevad lahendused toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks Paljude ettevotildetete ja asutuste kogemused Euroopas USA-s jm naumlitavad et toumloumlkohtade soojusmugavuse tagamisega on saavutatav maumlrkimisvaumlaumlrne toumlouml efektiivsuse kasv Kui varem arvati et toumloumlkoha mikrokliima iseloomustamiseks piisab otildehu temperatuuri suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiiruse normeerimisest ja motildeotildetmisest siis kaasaegne toumloumlkoha soojusmugavuse maumlaumlratlemine toimub teistsugustel alustel mis on esitatud harmoneeritud standardis EVS-EN 15251 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast [1] Neid norme ei saa alati ja taumlies ulatuses rakendada varem ehitatud hoonete puhul kui neid hooneid kasutatakse taumlnapaumleval toumloumlkeskkonna loomiseks Varem ehitatud hoonete puhul votildeib soovitada toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks mikrokliima parameetrite normvahemikke mida on varem rakendatud hoonete projekteerimisel Eestis Vastavad normvahemikud on esitatud tabelis 21 Normvahemikud sotildeltuvad toumlouml kategooriast ja aastaajast Toumloumlde jaotamisel raskuskategooriateks on laumlhtutud energiakulust toumloumlde tegemisel Toumloumlstusettevotildetetes votildeivad soojusmugavuse parameetrid motildenel juhul jaumlaumlda vaumlljapoole tabelis 21 esitatud normvahemikke Sel juhul aitab toumloumltajate uumllekuumenemise votildei -jahtumise vastu eelkotildeige otildeige riietuse valik Kuumllmal ajal tasub toumloumlandjal motildeelda ka soojendusruumide votildeimaldamisele Tabel 21 Soojusmugavuse parameetrite soovitatavad normvahemikud sotildeltuvalt toumlouml kategooriast ja aastaajast

Kuumllm aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise

kiirus ms Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumlouml kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 20 24 19 25 40 60 70 01 01 Ib (kerge) 19 23 18 24 40 60 70 01 02 IIa (keskmise raskusega)

17 20 16 23 40 60 70 02 03

IIb (keskmise raskusega)

16 19 15 21 40 60 70 02 04

III (raske) 15 18 13 19 40 60 70 03 05

10

Soe aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise kiirus ms

Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumloumlde kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 23 25 21 26 40 60 65 01 02 Ib (kerge) 22 24 20 25 40 60 70 02 03 IIa (keskmise raskusega)

21 23 18 24 40 60 70 03 04

IIb (keskmise raskusega)

20 22 16 23 40 60 75 03 05

III (raske) 18 20 15 22 40 60 80 04 06 23 Soojusmugavuse parameetrid hoonetes mis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt standardi EVS-EN 15251 notildeuetele [1] Sisekliima on jaotatud nelja klassi Klasside kirjeldused on esitatud tabelis 22

Tabel 22 Sisekliima klasside kirjeldus [1]

Sisekliima

klass Selgitus

I Kotilderged notildeudmised sisekliima kvaliteedile Soovitatav ruumides kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega ja erinotildeuetega inimesed naumliteks puuetega inimesed haiged vaumlga vaumlikesed lapsed eakad inimesed

II Tavapaumlrased notildeudmised sisekliima kvaliteedile Tule ks rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

III Motildeotildedukad notildeudmised sisekliima kvaliteedile Votildeib rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

IV Sisekliima kvaliteedi vaumlaumlrtused mis jaumlaumlvad vaumlljapoole eelmainitud klasse Antud klass votildeib olla vastuvotildeetav ainult piiratud ajal aastast

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass Soojusliku mugavuse klasside maumlaumlramise aluseks on kaks statistilist naumlitajat [1] - oodatav rahulolematuse tase PPD (predicted percentage of dissatisfied) naumlitab kui palju inimesi ei ole rahul kui soojusliku mugavuse parameetrid jaumlaumlvad vaumlljapoole vastavale soojusliku mugavuse klassile kehtestatud vahemikust Naumliteks klassi B puhul on vaumlhem kui 10 ja klassi C puhul vaumlhem kui 15 inimestest rahulolematud [1] - oodatav mugavustunde indeks PMV (predicted mean vote) vaumlljendab suure hulga inimeste keskmist hinnet vastavale soojusliku mugavuse klassile 7-pallises skaalas (-3 kuni 3) millest

11

hinne -3 vastab kuumllmale ja hinne +3 kuumale Klassi B puhul jaumlaumlb PMV indeks vahemikku -05 kuni +05 ja klassi C puhul on vastav vahemik -07 kuni +07 Tabelis 23 on esitatud naumlitena motildeningatele hoonetele kehtivad soojusmugavuse parameetrite normvahemikud Uutes ja renoveeritud hoonetes on toumloumlandjal kehtiva standardi kohaselt soovitatav tagada II klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Vanemates hoonetes on potildehjendatud tagada III klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Tabelis 23 ei ole esitatud I klassile vastavaid soojusmugavuse parameetrite vahemikke Need vahemikud on potildehjendatud hoonetes kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega inimesed kes reeglina ei kuulu toumloumljotildeu hulka (vt tabel 22) [1]

Tabel 23 Soojusmugavuse parameetrite soovituslikud normvahemikud sotildeltuvalt soojusmugavuse klassidest standardi EVS-EN 15251 jaumlrgi 3

Operatiivne temperatuur degC [1]

Otildehu liikumise suurim kiirus 4 ms

Hoone (ruumi) tuumluumlp

Soojus-liku muga-vuse klass

Minimaal-ne talvel

Maksi-maalne suvel

Otildehu suhteline niiskus [1]

Suvel

Talvel

II 200 260 25ndash60 022 018 Buumlroo III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Konverentsi-

ruum III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Auditoorium III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 020 016 Kohvik

restoran III 190 270 20ndash70 024 019 II 160 250 25ndash60 020 015 Kauplus III 150 260 20ndash70 023 018

Kooliruumid [2] otildepperuum votildeimlasaal duširuum

190 250 180

230 240 270

30ndash70 mitte uumlle 021

Lasteaed [3] ruumlhmaruum muusika- ja votildeimlemissaal

20 18

22 20

30ndash70

3 Tabelis 23 on soojusmugavuse parameetrite esitamisel kooliruumides ja lasteaedades laumlhtutud sotsiaalministri maumlaumlrustest [2] ja [3]

4 Otildehu liikumise kiirused on soovituslikud varem kehtinud standardist EVS 8392003 ndash Sisekliima

12

24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 1 Toumloumltajate kaebused on peamiseks signaaliks millal toumloumlandja peaks motildetlema toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrite kontrollimisele kaumlepaumlrast olevate indikaatormotildeotildetevahendite abil Soovitatav on et vaumlhemalt kahte toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrit ndash otildehu temperatuuri ja suhtelist niiskust ndash saaksid toumloumltajad ise soovi korral indikaatormotildeotildetevahenditega kontrollida Juhul kui toumloumlkeskkonna parameetrite korrigeerimine ei vaumlhenda toumloumltajate kaebusi on toumloumlandjal soovitatav kasutada motildeotildeteteenuse osutajate teenust 2 Toumloumltajale motildejuv operatiivne temperatuur votildetab arvesse nii otildehu temperatuuri kui ka keskmist kiirgustemperatuuri Juhul kui ruumi piiretelt (seinad aknad potilderand lagi) laumlhtuv keskmine kiirgustemperatuur erineb otildehu temperatuurist on toumloumltaja soojusmugavuse kirjeldamisel otildeigem kasutada operatiivset temperatuuri otildehu temperatuuri asemel Kuumllmal aastaajal on soovitatav kaitsta toumloumlkohti klaasitud akende pindadelt kiirguva kuumllma soojal aastaajal aga paumlikesekiirguse eest 3 Otildehu suhtelise niiskuse hoidmine normvahemiku piires votildeib olla raske uumllesanne Just pakaselistel paumlevadel kipub otildehu suhteline niiskus jaumlaumlma allapoole normvahemikku Selle vastu votildeib soovitada vee aurutamist ruumiotildehu temperatuurist kotildergematel temperatuuridel kui kliimaseadme kasutamine pole votildeimalik votildei praktiline Liiga madal suhteline niiskus potildehjustab teatud osal inimestest silmade kipitust kuni potildeletiku tekkimiseni ninaverejooksu limaskestade kuivamist 4 Liiga kotilderge suhteline niiskus (85 ja enam) soodustab mikroorganismide (hallituse) arengut ndash seda eelkotildeige ruumi piirkondades mis on halvasti tuulutatud ja kus on otildehu temperatuur keskmisest madalam Hallitusega kokkupuude votildeib inimesel potildehjustada allergia teket 5 Tuuletotildembus votildei liigne otildehu liikumise kiirus vaumlhendab samuti toumloumltaja soojusmugavust Seetotildettu on soovitatav et toumloumlkohad ei asuks ventilatsioonisuumlsteemi sissepuhkeavade laumlhedal Otildehujaotuskasti votildei muu otildehujoa suunamise ja hajutamise vahendi kasutamine aitab vaumlhendada otildehu liikumise kiirust toumloumlkohal kui see on kaebuse potildehjustaja

Joonis Mikrokliima parameetrite motildeotildetmine kolme sensoriga (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus)

13

Joonis Soojusmugavuse parameetrite motildeotildetmine toumloumlkohal (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus) 24 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast 2 Tervisekaitsenotildeuded koolidele Sotsiaalministri 11122009 a maumlaumlrus nr 94 (RTL 2009 96 1437) 3 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse tervise edendamise ja paumlevakava koostamise notildeuded Sotsiaalministri 21052010 a maumlaumlrus nr 40 (RTL 2010 26 458)

Termomeeter ja huumlgromeeter

Termoanemo-meeter

Naumliduseade

14

3 Toumloumlruumide ventilatsioon

31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks Ventilatsiooni otildehuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke votildei vaumlljatotildembe maht ajauumlhikus Seda motildeotildedetakse tavaliselt uumlhikutes kuupmeetrit tunnis (m3h) votildei liitrit sekundis (Ls) Vaumllisotildehk tuleb ruumi votildei hoonesse ventilatsioonisuumlsteemi kaudu votildei laumlbi uste akende seinte ja votildeimalike tihendamata kohtade Ventilatsiooni otildehuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis mis on saumltestatud ehituseeskirjade ja standarditega [1ndash4] Hoone valdaja seisukohalt on taumlhtis dokument ventilatsioonisuumlsteemi projekt kus on detailselt kirjas otildehuvooluhulgad suumlsteemi seadmed ja detailid Ventilatsioonisuumlsteemi otildehupidavus ehk otildehutihedus ndash parameeter mida iseloomustatakse otildehulekke kiirusega ventilatsioonikanali uumlhe ruutmeetri kohta naumliteks uumlhikutes liitrit sekundis uumlhe ruutmeetri kohta L(smiddotm2) Standardite [7 ja 8] kohaselt jagatakse otildehupidavuse jaumlrgi suumlsteemid nn otildehutiheduse klassidesse A B C D Alates klassist A on iga jaumlrgmise klassi lubatud otildehulekke piirnorm votilderreldes eelmise klassiga 3 korda vaumliksem Tavalistes toumloumlruumides ja hoonetes kus ei kasutata muumlrgiseid lenduvaid uumlhendeid on piisav otildehutihedusklass B votildei C Selleks kasutatakse ventilatsioonisuumlsteemi osade torude potildelvede jms uumlhendamiseks kummitihendeid mis tagavad B-klassi puhul lekke kuni 0802 L(smiddotm2) kui staatiline rotildehk suumlsteemi sees ei uumlleta 1000 Pa votilderra baromeetrilist rotildehku ja C-klassi puhul kuni 0267 L(smiddotm2) Kui ventilatsioonisuumlsteemi vaumlljatotildembekanali otildehus liigub muumlrgine votildei muu inimestele ohtlik lisand kasutatakse torude uumlhendamiseks teisi votildetteid sh keevisliiteid mis rahuldab D-klassi tihedusnotildeudeid 0089 L(smiddotm2) Ventilatsiooni muumlra ndash ventilatsioonisuumlsteemi tekitatav muumlra toumloumlkohtadel uumlhiskondlikes hoonetes lasteasutustes koolides haiglates jm Kaitse muumlra eest vt standard [5] Muumlra motildeotildetmist kaumlsitletakse juhendi 5 osas 32 Ventilatsioon ohutegurina Ventilatsioon on uumlks abinotildeudest millega tagatakse toumloumlkeskkonna mugavus ja teatud tervisekahjustuste vaumlltimine mida votildeivad tekitada saastunud aga ka vaumlljahingatud suumlsihappegaasiga (CO2) rikastunud otildehk ruumis Vaumlheliikuv otildehk ja tuuletotildembus ruumis kujutavad inimesele samuti ohtu Soodsa mikrokliima tekitamiseks kasutatakse loomuliku ventileerimise votildei mehaanilise ventilatsiooni suumlsteeme Need projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt standardite [1ndash5] notildeuetele kuid vajavad nii enne kasutuselevotildetmist kui ka ekspluatatsiooni kaumligus perioodiliselt motildeotildedistamist reguleerimist ja kontrollimist katselisel teel sest aja jooksul suumlsteemid saastuvad tolmu ja pruumlgiga kuluvad ja votildeivad muutuda inimtegevuse totildettu 33 Soovitusi toumloumlandjale 1 Toumloumlandja peab hoiatama kotildeiki toumloumltajaid ja ruumide kasutajaid ventilatsiooniseadmete omavolilise reguleerimise eest mis votildeib kogu ventilatsioonisuumlsteemi tasakaalust vaumllja viia Uumlhes kohas ventilatsioonisuumlsteemi lotildeppelementi (plafooni otildehujaotuskasti vms) reguleerides votildeivad otildehuvooluhulgad suumlsteemi teistes osades suuremal votildei vaumlhemal maumlaumlral muutuda 2 Ventilatsioonisuumlsteemi reguleerimist ja projekteeritud vaumlaumlrtustega vastavusse seadmist peaksid tegema ainult selleks koolitatud spetsialistid On normaalne kui seda teeb ventilatsioonisuumlsteemi ehitaja-ettevotildete

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

9

22 Erinevad lahendused toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks Paljude ettevotildetete ja asutuste kogemused Euroopas USA-s jm naumlitavad et toumloumlkohtade soojusmugavuse tagamisega on saavutatav maumlrkimisvaumlaumlrne toumlouml efektiivsuse kasv Kui varem arvati et toumloumlkoha mikrokliima iseloomustamiseks piisab otildehu temperatuuri suhtelise niiskuse ja otildehu liikumise kiiruse normeerimisest ja motildeotildetmisest siis kaasaegne toumloumlkoha soojusmugavuse maumlaumlratlemine toimub teistsugustel alustel mis on esitatud harmoneeritud standardis EVS-EN 15251 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast [1] Neid norme ei saa alati ja taumlies ulatuses rakendada varem ehitatud hoonete puhul kui neid hooneid kasutatakse taumlnapaumleval toumloumlkeskkonna loomiseks Varem ehitatud hoonete puhul votildeib soovitada toumloumlkeskkonna soojusmugavuse tagamiseks mikrokliima parameetrite normvahemikke mida on varem rakendatud hoonete projekteerimisel Eestis Vastavad normvahemikud on esitatud tabelis 21 Normvahemikud sotildeltuvad toumlouml kategooriast ja aastaajast Toumloumlde jaotamisel raskuskategooriateks on laumlhtutud energiakulust toumloumlde tegemisel Toumloumlstusettevotildetetes votildeivad soojusmugavuse parameetrid motildenel juhul jaumlaumlda vaumlljapoole tabelis 21 esitatud normvahemikke Sel juhul aitab toumloumltajate uumllekuumenemise votildei -jahtumise vastu eelkotildeige otildeige riietuse valik Kuumllmal ajal tasub toumloumlandjal motildeelda ka soojendusruumide votildeimaldamisele Tabel 21 Soojusmugavuse parameetrite soovitatavad normvahemikud sotildeltuvalt toumlouml kategooriast ja aastaajast

Kuumllm aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise

kiirus ms Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumlouml kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 20 24 19 25 40 60 70 01 01 Ib (kerge) 19 23 18 24 40 60 70 01 02 IIa (keskmise raskusega)

17 20 16 23 40 60 70 02 03

IIb (keskmise raskusega)

16 19 15 21 40 60 70 02 04

III (raske) 15 18 13 19 40 60 70 03 05

10

Soe aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise kiirus ms

Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumloumlde kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 23 25 21 26 40 60 65 01 02 Ib (kerge) 22 24 20 25 40 60 70 02 03 IIa (keskmise raskusega)

21 23 18 24 40 60 70 03 04

IIb (keskmise raskusega)

20 22 16 23 40 60 75 03 05

III (raske) 18 20 15 22 40 60 80 04 06 23 Soojusmugavuse parameetrid hoonetes mis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt standardi EVS-EN 15251 notildeuetele [1] Sisekliima on jaotatud nelja klassi Klasside kirjeldused on esitatud tabelis 22

Tabel 22 Sisekliima klasside kirjeldus [1]

Sisekliima

klass Selgitus

I Kotilderged notildeudmised sisekliima kvaliteedile Soovitatav ruumides kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega ja erinotildeuetega inimesed naumliteks puuetega inimesed haiged vaumlga vaumlikesed lapsed eakad inimesed

II Tavapaumlrased notildeudmised sisekliima kvaliteedile Tule ks rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

III Motildeotildedukad notildeudmised sisekliima kvaliteedile Votildeib rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

IV Sisekliima kvaliteedi vaumlaumlrtused mis jaumlaumlvad vaumlljapoole eelmainitud klasse Antud klass votildeib olla vastuvotildeetav ainult piiratud ajal aastast

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass Soojusliku mugavuse klasside maumlaumlramise aluseks on kaks statistilist naumlitajat [1] - oodatav rahulolematuse tase PPD (predicted percentage of dissatisfied) naumlitab kui palju inimesi ei ole rahul kui soojusliku mugavuse parameetrid jaumlaumlvad vaumlljapoole vastavale soojusliku mugavuse klassile kehtestatud vahemikust Naumliteks klassi B puhul on vaumlhem kui 10 ja klassi C puhul vaumlhem kui 15 inimestest rahulolematud [1] - oodatav mugavustunde indeks PMV (predicted mean vote) vaumlljendab suure hulga inimeste keskmist hinnet vastavale soojusliku mugavuse klassile 7-pallises skaalas (-3 kuni 3) millest

11

hinne -3 vastab kuumllmale ja hinne +3 kuumale Klassi B puhul jaumlaumlb PMV indeks vahemikku -05 kuni +05 ja klassi C puhul on vastav vahemik -07 kuni +07 Tabelis 23 on esitatud naumlitena motildeningatele hoonetele kehtivad soojusmugavuse parameetrite normvahemikud Uutes ja renoveeritud hoonetes on toumloumlandjal kehtiva standardi kohaselt soovitatav tagada II klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Vanemates hoonetes on potildehjendatud tagada III klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Tabelis 23 ei ole esitatud I klassile vastavaid soojusmugavuse parameetrite vahemikke Need vahemikud on potildehjendatud hoonetes kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega inimesed kes reeglina ei kuulu toumloumljotildeu hulka (vt tabel 22) [1]

Tabel 23 Soojusmugavuse parameetrite soovituslikud normvahemikud sotildeltuvalt soojusmugavuse klassidest standardi EVS-EN 15251 jaumlrgi 3

Operatiivne temperatuur degC [1]

Otildehu liikumise suurim kiirus 4 ms

Hoone (ruumi) tuumluumlp

Soojus-liku muga-vuse klass

Minimaal-ne talvel

Maksi-maalne suvel

Otildehu suhteline niiskus [1]

Suvel

Talvel

II 200 260 25ndash60 022 018 Buumlroo III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Konverentsi-

ruum III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Auditoorium III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 020 016 Kohvik

restoran III 190 270 20ndash70 024 019 II 160 250 25ndash60 020 015 Kauplus III 150 260 20ndash70 023 018

Kooliruumid [2] otildepperuum votildeimlasaal duširuum

190 250 180

230 240 270

30ndash70 mitte uumlle 021

Lasteaed [3] ruumlhmaruum muusika- ja votildeimlemissaal

20 18

22 20

30ndash70

3 Tabelis 23 on soojusmugavuse parameetrite esitamisel kooliruumides ja lasteaedades laumlhtutud sotsiaalministri maumlaumlrustest [2] ja [3]

4 Otildehu liikumise kiirused on soovituslikud varem kehtinud standardist EVS 8392003 ndash Sisekliima

12

24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 1 Toumloumltajate kaebused on peamiseks signaaliks millal toumloumlandja peaks motildetlema toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrite kontrollimisele kaumlepaumlrast olevate indikaatormotildeotildetevahendite abil Soovitatav on et vaumlhemalt kahte toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrit ndash otildehu temperatuuri ja suhtelist niiskust ndash saaksid toumloumltajad ise soovi korral indikaatormotildeotildetevahenditega kontrollida Juhul kui toumloumlkeskkonna parameetrite korrigeerimine ei vaumlhenda toumloumltajate kaebusi on toumloumlandjal soovitatav kasutada motildeotildeteteenuse osutajate teenust 2 Toumloumltajale motildejuv operatiivne temperatuur votildetab arvesse nii otildehu temperatuuri kui ka keskmist kiirgustemperatuuri Juhul kui ruumi piiretelt (seinad aknad potilderand lagi) laumlhtuv keskmine kiirgustemperatuur erineb otildehu temperatuurist on toumloumltaja soojusmugavuse kirjeldamisel otildeigem kasutada operatiivset temperatuuri otildehu temperatuuri asemel Kuumllmal aastaajal on soovitatav kaitsta toumloumlkohti klaasitud akende pindadelt kiirguva kuumllma soojal aastaajal aga paumlikesekiirguse eest 3 Otildehu suhtelise niiskuse hoidmine normvahemiku piires votildeib olla raske uumllesanne Just pakaselistel paumlevadel kipub otildehu suhteline niiskus jaumlaumlma allapoole normvahemikku Selle vastu votildeib soovitada vee aurutamist ruumiotildehu temperatuurist kotildergematel temperatuuridel kui kliimaseadme kasutamine pole votildeimalik votildei praktiline Liiga madal suhteline niiskus potildehjustab teatud osal inimestest silmade kipitust kuni potildeletiku tekkimiseni ninaverejooksu limaskestade kuivamist 4 Liiga kotilderge suhteline niiskus (85 ja enam) soodustab mikroorganismide (hallituse) arengut ndash seda eelkotildeige ruumi piirkondades mis on halvasti tuulutatud ja kus on otildehu temperatuur keskmisest madalam Hallitusega kokkupuude votildeib inimesel potildehjustada allergia teket 5 Tuuletotildembus votildei liigne otildehu liikumise kiirus vaumlhendab samuti toumloumltaja soojusmugavust Seetotildettu on soovitatav et toumloumlkohad ei asuks ventilatsioonisuumlsteemi sissepuhkeavade laumlhedal Otildehujaotuskasti votildei muu otildehujoa suunamise ja hajutamise vahendi kasutamine aitab vaumlhendada otildehu liikumise kiirust toumloumlkohal kui see on kaebuse potildehjustaja

Joonis Mikrokliima parameetrite motildeotildetmine kolme sensoriga (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus)

13

Joonis Soojusmugavuse parameetrite motildeotildetmine toumloumlkohal (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus) 24 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast 2 Tervisekaitsenotildeuded koolidele Sotsiaalministri 11122009 a maumlaumlrus nr 94 (RTL 2009 96 1437) 3 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse tervise edendamise ja paumlevakava koostamise notildeuded Sotsiaalministri 21052010 a maumlaumlrus nr 40 (RTL 2010 26 458)

Termomeeter ja huumlgromeeter

Termoanemo-meeter

Naumliduseade

14

3 Toumloumlruumide ventilatsioon

31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks Ventilatsiooni otildehuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke votildei vaumlljatotildembe maht ajauumlhikus Seda motildeotildedetakse tavaliselt uumlhikutes kuupmeetrit tunnis (m3h) votildei liitrit sekundis (Ls) Vaumllisotildehk tuleb ruumi votildei hoonesse ventilatsioonisuumlsteemi kaudu votildei laumlbi uste akende seinte ja votildeimalike tihendamata kohtade Ventilatsiooni otildehuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis mis on saumltestatud ehituseeskirjade ja standarditega [1ndash4] Hoone valdaja seisukohalt on taumlhtis dokument ventilatsioonisuumlsteemi projekt kus on detailselt kirjas otildehuvooluhulgad suumlsteemi seadmed ja detailid Ventilatsioonisuumlsteemi otildehupidavus ehk otildehutihedus ndash parameeter mida iseloomustatakse otildehulekke kiirusega ventilatsioonikanali uumlhe ruutmeetri kohta naumliteks uumlhikutes liitrit sekundis uumlhe ruutmeetri kohta L(smiddotm2) Standardite [7 ja 8] kohaselt jagatakse otildehupidavuse jaumlrgi suumlsteemid nn otildehutiheduse klassidesse A B C D Alates klassist A on iga jaumlrgmise klassi lubatud otildehulekke piirnorm votilderreldes eelmise klassiga 3 korda vaumliksem Tavalistes toumloumlruumides ja hoonetes kus ei kasutata muumlrgiseid lenduvaid uumlhendeid on piisav otildehutihedusklass B votildei C Selleks kasutatakse ventilatsioonisuumlsteemi osade torude potildelvede jms uumlhendamiseks kummitihendeid mis tagavad B-klassi puhul lekke kuni 0802 L(smiddotm2) kui staatiline rotildehk suumlsteemi sees ei uumlleta 1000 Pa votilderra baromeetrilist rotildehku ja C-klassi puhul kuni 0267 L(smiddotm2) Kui ventilatsioonisuumlsteemi vaumlljatotildembekanali otildehus liigub muumlrgine votildei muu inimestele ohtlik lisand kasutatakse torude uumlhendamiseks teisi votildetteid sh keevisliiteid mis rahuldab D-klassi tihedusnotildeudeid 0089 L(smiddotm2) Ventilatsiooni muumlra ndash ventilatsioonisuumlsteemi tekitatav muumlra toumloumlkohtadel uumlhiskondlikes hoonetes lasteasutustes koolides haiglates jm Kaitse muumlra eest vt standard [5] Muumlra motildeotildetmist kaumlsitletakse juhendi 5 osas 32 Ventilatsioon ohutegurina Ventilatsioon on uumlks abinotildeudest millega tagatakse toumloumlkeskkonna mugavus ja teatud tervisekahjustuste vaumlltimine mida votildeivad tekitada saastunud aga ka vaumlljahingatud suumlsihappegaasiga (CO2) rikastunud otildehk ruumis Vaumlheliikuv otildehk ja tuuletotildembus ruumis kujutavad inimesele samuti ohtu Soodsa mikrokliima tekitamiseks kasutatakse loomuliku ventileerimise votildei mehaanilise ventilatsiooni suumlsteeme Need projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt standardite [1ndash5] notildeuetele kuid vajavad nii enne kasutuselevotildetmist kui ka ekspluatatsiooni kaumligus perioodiliselt motildeotildedistamist reguleerimist ja kontrollimist katselisel teel sest aja jooksul suumlsteemid saastuvad tolmu ja pruumlgiga kuluvad ja votildeivad muutuda inimtegevuse totildettu 33 Soovitusi toumloumlandjale 1 Toumloumlandja peab hoiatama kotildeiki toumloumltajaid ja ruumide kasutajaid ventilatsiooniseadmete omavolilise reguleerimise eest mis votildeib kogu ventilatsioonisuumlsteemi tasakaalust vaumllja viia Uumlhes kohas ventilatsioonisuumlsteemi lotildeppelementi (plafooni otildehujaotuskasti vms) reguleerides votildeivad otildehuvooluhulgad suumlsteemi teistes osades suuremal votildei vaumlhemal maumlaumlral muutuda 2 Ventilatsioonisuumlsteemi reguleerimist ja projekteeritud vaumlaumlrtustega vastavusse seadmist peaksid tegema ainult selleks koolitatud spetsialistid On normaalne kui seda teeb ventilatsioonisuumlsteemi ehitaja-ettevotildete

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

10

Soe aastaaeg

Otildehu temperatuur degC Otildehu suhteline niiskus

Otildehu liikumise kiirus ms

Optimaalne Lubatud Optimaalne

Toumloumlde kategooria

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Alu-mine piir

Uumlle-mine piir

Luba-tud uumllemine piir

Opti-maalne mitte uumlle

Luba-tud mitte uumlle

Ia (kerge) 23 25 21 26 40 60 65 01 02 Ib (kerge) 22 24 20 25 40 60 70 02 03 IIa (keskmise raskusega)

21 23 18 24 40 60 70 03 04

IIb (keskmise raskusega)

20 22 16 23 40 60 75 03 05

III (raske) 18 20 15 22 40 60 80 04 06 23 Soojusmugavuse parameetrid hoonetes mis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt standardi EVS-EN 15251 notildeuetele [1] Sisekliima on jaotatud nelja klassi Klasside kirjeldused on esitatud tabelis 22

Tabel 22 Sisekliima klasside kirjeldus [1]

Sisekliima

klass Selgitus

I Kotilderged notildeudmised sisekliima kvaliteedile Soovitatav ruumides kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega ja erinotildeuetega inimesed naumliteks puuetega inimesed haiged vaumlga vaumlikesed lapsed eakad inimesed

II Tavapaumlrased notildeudmised sisekliima kvaliteedile Tule ks rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

III Motildeotildedukad notildeudmised sisekliima kvaliteedile Votildeib rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes

IV Sisekliima kvaliteedi vaumlaumlrtused mis jaumlaumlvad vaumlljapoole eelmainitud klasse Antud klass votildeib olla vastuvotildeetav ainult piiratud ajal aastast

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass Soojusliku mugavuse klasside maumlaumlramise aluseks on kaks statistilist naumlitajat [1] - oodatav rahulolematuse tase PPD (predicted percentage of dissatisfied) naumlitab kui palju inimesi ei ole rahul kui soojusliku mugavuse parameetrid jaumlaumlvad vaumlljapoole vastavale soojusliku mugavuse klassile kehtestatud vahemikust Naumliteks klassi B puhul on vaumlhem kui 10 ja klassi C puhul vaumlhem kui 15 inimestest rahulolematud [1] - oodatav mugavustunde indeks PMV (predicted mean vote) vaumlljendab suure hulga inimeste keskmist hinnet vastavale soojusliku mugavuse klassile 7-pallises skaalas (-3 kuni 3) millest

11

hinne -3 vastab kuumllmale ja hinne +3 kuumale Klassi B puhul jaumlaumlb PMV indeks vahemikku -05 kuni +05 ja klassi C puhul on vastav vahemik -07 kuni +07 Tabelis 23 on esitatud naumlitena motildeningatele hoonetele kehtivad soojusmugavuse parameetrite normvahemikud Uutes ja renoveeritud hoonetes on toumloumlandjal kehtiva standardi kohaselt soovitatav tagada II klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Vanemates hoonetes on potildehjendatud tagada III klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Tabelis 23 ei ole esitatud I klassile vastavaid soojusmugavuse parameetrite vahemikke Need vahemikud on potildehjendatud hoonetes kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega inimesed kes reeglina ei kuulu toumloumljotildeu hulka (vt tabel 22) [1]

Tabel 23 Soojusmugavuse parameetrite soovituslikud normvahemikud sotildeltuvalt soojusmugavuse klassidest standardi EVS-EN 15251 jaumlrgi 3

Operatiivne temperatuur degC [1]

Otildehu liikumise suurim kiirus 4 ms

Hoone (ruumi) tuumluumlp

Soojus-liku muga-vuse klass

Minimaal-ne talvel

Maksi-maalne suvel

Otildehu suhteline niiskus [1]

Suvel

Talvel

II 200 260 25ndash60 022 018 Buumlroo III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Konverentsi-

ruum III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Auditoorium III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 020 016 Kohvik

restoran III 190 270 20ndash70 024 019 II 160 250 25ndash60 020 015 Kauplus III 150 260 20ndash70 023 018

Kooliruumid [2] otildepperuum votildeimlasaal duširuum

190 250 180

230 240 270

30ndash70 mitte uumlle 021

Lasteaed [3] ruumlhmaruum muusika- ja votildeimlemissaal

20 18

22 20

30ndash70

3 Tabelis 23 on soojusmugavuse parameetrite esitamisel kooliruumides ja lasteaedades laumlhtutud sotsiaalministri maumlaumlrustest [2] ja [3]

4 Otildehu liikumise kiirused on soovituslikud varem kehtinud standardist EVS 8392003 ndash Sisekliima

12

24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 1 Toumloumltajate kaebused on peamiseks signaaliks millal toumloumlandja peaks motildetlema toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrite kontrollimisele kaumlepaumlrast olevate indikaatormotildeotildetevahendite abil Soovitatav on et vaumlhemalt kahte toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrit ndash otildehu temperatuuri ja suhtelist niiskust ndash saaksid toumloumltajad ise soovi korral indikaatormotildeotildetevahenditega kontrollida Juhul kui toumloumlkeskkonna parameetrite korrigeerimine ei vaumlhenda toumloumltajate kaebusi on toumloumlandjal soovitatav kasutada motildeotildeteteenuse osutajate teenust 2 Toumloumltajale motildejuv operatiivne temperatuur votildetab arvesse nii otildehu temperatuuri kui ka keskmist kiirgustemperatuuri Juhul kui ruumi piiretelt (seinad aknad potilderand lagi) laumlhtuv keskmine kiirgustemperatuur erineb otildehu temperatuurist on toumloumltaja soojusmugavuse kirjeldamisel otildeigem kasutada operatiivset temperatuuri otildehu temperatuuri asemel Kuumllmal aastaajal on soovitatav kaitsta toumloumlkohti klaasitud akende pindadelt kiirguva kuumllma soojal aastaajal aga paumlikesekiirguse eest 3 Otildehu suhtelise niiskuse hoidmine normvahemiku piires votildeib olla raske uumllesanne Just pakaselistel paumlevadel kipub otildehu suhteline niiskus jaumlaumlma allapoole normvahemikku Selle vastu votildeib soovitada vee aurutamist ruumiotildehu temperatuurist kotildergematel temperatuuridel kui kliimaseadme kasutamine pole votildeimalik votildei praktiline Liiga madal suhteline niiskus potildehjustab teatud osal inimestest silmade kipitust kuni potildeletiku tekkimiseni ninaverejooksu limaskestade kuivamist 4 Liiga kotilderge suhteline niiskus (85 ja enam) soodustab mikroorganismide (hallituse) arengut ndash seda eelkotildeige ruumi piirkondades mis on halvasti tuulutatud ja kus on otildehu temperatuur keskmisest madalam Hallitusega kokkupuude votildeib inimesel potildehjustada allergia teket 5 Tuuletotildembus votildei liigne otildehu liikumise kiirus vaumlhendab samuti toumloumltaja soojusmugavust Seetotildettu on soovitatav et toumloumlkohad ei asuks ventilatsioonisuumlsteemi sissepuhkeavade laumlhedal Otildehujaotuskasti votildei muu otildehujoa suunamise ja hajutamise vahendi kasutamine aitab vaumlhendada otildehu liikumise kiirust toumloumlkohal kui see on kaebuse potildehjustaja

Joonis Mikrokliima parameetrite motildeotildetmine kolme sensoriga (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus)

13

Joonis Soojusmugavuse parameetrite motildeotildetmine toumloumlkohal (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus) 24 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast 2 Tervisekaitsenotildeuded koolidele Sotsiaalministri 11122009 a maumlaumlrus nr 94 (RTL 2009 96 1437) 3 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse tervise edendamise ja paumlevakava koostamise notildeuded Sotsiaalministri 21052010 a maumlaumlrus nr 40 (RTL 2010 26 458)

Termomeeter ja huumlgromeeter

Termoanemo-meeter

Naumliduseade

14

3 Toumloumlruumide ventilatsioon

31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks Ventilatsiooni otildehuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke votildei vaumlljatotildembe maht ajauumlhikus Seda motildeotildedetakse tavaliselt uumlhikutes kuupmeetrit tunnis (m3h) votildei liitrit sekundis (Ls) Vaumllisotildehk tuleb ruumi votildei hoonesse ventilatsioonisuumlsteemi kaudu votildei laumlbi uste akende seinte ja votildeimalike tihendamata kohtade Ventilatsiooni otildehuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis mis on saumltestatud ehituseeskirjade ja standarditega [1ndash4] Hoone valdaja seisukohalt on taumlhtis dokument ventilatsioonisuumlsteemi projekt kus on detailselt kirjas otildehuvooluhulgad suumlsteemi seadmed ja detailid Ventilatsioonisuumlsteemi otildehupidavus ehk otildehutihedus ndash parameeter mida iseloomustatakse otildehulekke kiirusega ventilatsioonikanali uumlhe ruutmeetri kohta naumliteks uumlhikutes liitrit sekundis uumlhe ruutmeetri kohta L(smiddotm2) Standardite [7 ja 8] kohaselt jagatakse otildehupidavuse jaumlrgi suumlsteemid nn otildehutiheduse klassidesse A B C D Alates klassist A on iga jaumlrgmise klassi lubatud otildehulekke piirnorm votilderreldes eelmise klassiga 3 korda vaumliksem Tavalistes toumloumlruumides ja hoonetes kus ei kasutata muumlrgiseid lenduvaid uumlhendeid on piisav otildehutihedusklass B votildei C Selleks kasutatakse ventilatsioonisuumlsteemi osade torude potildelvede jms uumlhendamiseks kummitihendeid mis tagavad B-klassi puhul lekke kuni 0802 L(smiddotm2) kui staatiline rotildehk suumlsteemi sees ei uumlleta 1000 Pa votilderra baromeetrilist rotildehku ja C-klassi puhul kuni 0267 L(smiddotm2) Kui ventilatsioonisuumlsteemi vaumlljatotildembekanali otildehus liigub muumlrgine votildei muu inimestele ohtlik lisand kasutatakse torude uumlhendamiseks teisi votildetteid sh keevisliiteid mis rahuldab D-klassi tihedusnotildeudeid 0089 L(smiddotm2) Ventilatsiooni muumlra ndash ventilatsioonisuumlsteemi tekitatav muumlra toumloumlkohtadel uumlhiskondlikes hoonetes lasteasutustes koolides haiglates jm Kaitse muumlra eest vt standard [5] Muumlra motildeotildetmist kaumlsitletakse juhendi 5 osas 32 Ventilatsioon ohutegurina Ventilatsioon on uumlks abinotildeudest millega tagatakse toumloumlkeskkonna mugavus ja teatud tervisekahjustuste vaumlltimine mida votildeivad tekitada saastunud aga ka vaumlljahingatud suumlsihappegaasiga (CO2) rikastunud otildehk ruumis Vaumlheliikuv otildehk ja tuuletotildembus ruumis kujutavad inimesele samuti ohtu Soodsa mikrokliima tekitamiseks kasutatakse loomuliku ventileerimise votildei mehaanilise ventilatsiooni suumlsteeme Need projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt standardite [1ndash5] notildeuetele kuid vajavad nii enne kasutuselevotildetmist kui ka ekspluatatsiooni kaumligus perioodiliselt motildeotildedistamist reguleerimist ja kontrollimist katselisel teel sest aja jooksul suumlsteemid saastuvad tolmu ja pruumlgiga kuluvad ja votildeivad muutuda inimtegevuse totildettu 33 Soovitusi toumloumlandjale 1 Toumloumlandja peab hoiatama kotildeiki toumloumltajaid ja ruumide kasutajaid ventilatsiooniseadmete omavolilise reguleerimise eest mis votildeib kogu ventilatsioonisuumlsteemi tasakaalust vaumllja viia Uumlhes kohas ventilatsioonisuumlsteemi lotildeppelementi (plafooni otildehujaotuskasti vms) reguleerides votildeivad otildehuvooluhulgad suumlsteemi teistes osades suuremal votildei vaumlhemal maumlaumlral muutuda 2 Ventilatsioonisuumlsteemi reguleerimist ja projekteeritud vaumlaumlrtustega vastavusse seadmist peaksid tegema ainult selleks koolitatud spetsialistid On normaalne kui seda teeb ventilatsioonisuumlsteemi ehitaja-ettevotildete

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

11

hinne -3 vastab kuumllmale ja hinne +3 kuumale Klassi B puhul jaumlaumlb PMV indeks vahemikku -05 kuni +05 ja klassi C puhul on vastav vahemik -07 kuni +07 Tabelis 23 on esitatud naumlitena motildeningatele hoonetele kehtivad soojusmugavuse parameetrite normvahemikud Uutes ja renoveeritud hoonetes on toumloumlandjal kehtiva standardi kohaselt soovitatav tagada II klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Vanemates hoonetes on potildehjendatud tagada III klassile vastavad soojusmugavuse parameetrite vahemikud Tabelis 23 ei ole esitatud I klassile vastavaid soojusmugavuse parameetrite vahemikke Need vahemikud on potildehjendatud hoonetes kus viibivad vaumlga tundlikud notilderga tervisega inimesed kes reeglina ei kuulu toumloumljotildeu hulka (vt tabel 22) [1]

Tabel 23 Soojusmugavuse parameetrite soovituslikud normvahemikud sotildeltuvalt soojusmugavuse klassidest standardi EVS-EN 15251 jaumlrgi 3

Operatiivne temperatuur degC [1]

Otildehu liikumise suurim kiirus 4 ms

Hoone (ruumi) tuumluumlp

Soojus-liku muga-vuse klass

Minimaal-ne talvel

Maksi-maalne suvel

Otildehu suhteline niiskus [1]

Suvel

Talvel

II 200 260 25ndash60 022 018 Buumlroo III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Konverentsi-

ruum III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 022 018 Auditoorium III 190 270 20ndash70 025 021 II 200 260 25ndash60 020 016 Kohvik

restoran III 190 270 20ndash70 024 019 II 160 250 25ndash60 020 015 Kauplus III 150 260 20ndash70 023 018

Kooliruumid [2] otildepperuum votildeimlasaal duširuum

190 250 180

230 240 270

30ndash70 mitte uumlle 021

Lasteaed [3] ruumlhmaruum muusika- ja votildeimlemissaal

20 18

22 20

30ndash70

3 Tabelis 23 on soojusmugavuse parameetrite esitamisel kooliruumides ja lasteaedades laumlhtutud sotsiaalministri maumlaumlrustest [2] ja [3]

4 Otildehu liikumise kiirused on soovituslikud varem kehtinud standardist EVS 8392003 ndash Sisekliima

12

24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 1 Toumloumltajate kaebused on peamiseks signaaliks millal toumloumlandja peaks motildetlema toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrite kontrollimisele kaumlepaumlrast olevate indikaatormotildeotildetevahendite abil Soovitatav on et vaumlhemalt kahte toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrit ndash otildehu temperatuuri ja suhtelist niiskust ndash saaksid toumloumltajad ise soovi korral indikaatormotildeotildetevahenditega kontrollida Juhul kui toumloumlkeskkonna parameetrite korrigeerimine ei vaumlhenda toumloumltajate kaebusi on toumloumlandjal soovitatav kasutada motildeotildeteteenuse osutajate teenust 2 Toumloumltajale motildejuv operatiivne temperatuur votildetab arvesse nii otildehu temperatuuri kui ka keskmist kiirgustemperatuuri Juhul kui ruumi piiretelt (seinad aknad potilderand lagi) laumlhtuv keskmine kiirgustemperatuur erineb otildehu temperatuurist on toumloumltaja soojusmugavuse kirjeldamisel otildeigem kasutada operatiivset temperatuuri otildehu temperatuuri asemel Kuumllmal aastaajal on soovitatav kaitsta toumloumlkohti klaasitud akende pindadelt kiirguva kuumllma soojal aastaajal aga paumlikesekiirguse eest 3 Otildehu suhtelise niiskuse hoidmine normvahemiku piires votildeib olla raske uumllesanne Just pakaselistel paumlevadel kipub otildehu suhteline niiskus jaumlaumlma allapoole normvahemikku Selle vastu votildeib soovitada vee aurutamist ruumiotildehu temperatuurist kotildergematel temperatuuridel kui kliimaseadme kasutamine pole votildeimalik votildei praktiline Liiga madal suhteline niiskus potildehjustab teatud osal inimestest silmade kipitust kuni potildeletiku tekkimiseni ninaverejooksu limaskestade kuivamist 4 Liiga kotilderge suhteline niiskus (85 ja enam) soodustab mikroorganismide (hallituse) arengut ndash seda eelkotildeige ruumi piirkondades mis on halvasti tuulutatud ja kus on otildehu temperatuur keskmisest madalam Hallitusega kokkupuude votildeib inimesel potildehjustada allergia teket 5 Tuuletotildembus votildei liigne otildehu liikumise kiirus vaumlhendab samuti toumloumltaja soojusmugavust Seetotildettu on soovitatav et toumloumlkohad ei asuks ventilatsioonisuumlsteemi sissepuhkeavade laumlhedal Otildehujaotuskasti votildei muu otildehujoa suunamise ja hajutamise vahendi kasutamine aitab vaumlhendada otildehu liikumise kiirust toumloumlkohal kui see on kaebuse potildehjustaja

Joonis Mikrokliima parameetrite motildeotildetmine kolme sensoriga (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus)

13

Joonis Soojusmugavuse parameetrite motildeotildetmine toumloumlkohal (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus) 24 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast 2 Tervisekaitsenotildeuded koolidele Sotsiaalministri 11122009 a maumlaumlrus nr 94 (RTL 2009 96 1437) 3 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse tervise edendamise ja paumlevakava koostamise notildeuded Sotsiaalministri 21052010 a maumlaumlrus nr 40 (RTL 2010 26 458)

Termomeeter ja huumlgromeeter

Termoanemo-meeter

Naumliduseade

14

3 Toumloumlruumide ventilatsioon

31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks Ventilatsiooni otildehuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke votildei vaumlljatotildembe maht ajauumlhikus Seda motildeotildedetakse tavaliselt uumlhikutes kuupmeetrit tunnis (m3h) votildei liitrit sekundis (Ls) Vaumllisotildehk tuleb ruumi votildei hoonesse ventilatsioonisuumlsteemi kaudu votildei laumlbi uste akende seinte ja votildeimalike tihendamata kohtade Ventilatsiooni otildehuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis mis on saumltestatud ehituseeskirjade ja standarditega [1ndash4] Hoone valdaja seisukohalt on taumlhtis dokument ventilatsioonisuumlsteemi projekt kus on detailselt kirjas otildehuvooluhulgad suumlsteemi seadmed ja detailid Ventilatsioonisuumlsteemi otildehupidavus ehk otildehutihedus ndash parameeter mida iseloomustatakse otildehulekke kiirusega ventilatsioonikanali uumlhe ruutmeetri kohta naumliteks uumlhikutes liitrit sekundis uumlhe ruutmeetri kohta L(smiddotm2) Standardite [7 ja 8] kohaselt jagatakse otildehupidavuse jaumlrgi suumlsteemid nn otildehutiheduse klassidesse A B C D Alates klassist A on iga jaumlrgmise klassi lubatud otildehulekke piirnorm votilderreldes eelmise klassiga 3 korda vaumliksem Tavalistes toumloumlruumides ja hoonetes kus ei kasutata muumlrgiseid lenduvaid uumlhendeid on piisav otildehutihedusklass B votildei C Selleks kasutatakse ventilatsioonisuumlsteemi osade torude potildelvede jms uumlhendamiseks kummitihendeid mis tagavad B-klassi puhul lekke kuni 0802 L(smiddotm2) kui staatiline rotildehk suumlsteemi sees ei uumlleta 1000 Pa votilderra baromeetrilist rotildehku ja C-klassi puhul kuni 0267 L(smiddotm2) Kui ventilatsioonisuumlsteemi vaumlljatotildembekanali otildehus liigub muumlrgine votildei muu inimestele ohtlik lisand kasutatakse torude uumlhendamiseks teisi votildetteid sh keevisliiteid mis rahuldab D-klassi tihedusnotildeudeid 0089 L(smiddotm2) Ventilatsiooni muumlra ndash ventilatsioonisuumlsteemi tekitatav muumlra toumloumlkohtadel uumlhiskondlikes hoonetes lasteasutustes koolides haiglates jm Kaitse muumlra eest vt standard [5] Muumlra motildeotildetmist kaumlsitletakse juhendi 5 osas 32 Ventilatsioon ohutegurina Ventilatsioon on uumlks abinotildeudest millega tagatakse toumloumlkeskkonna mugavus ja teatud tervisekahjustuste vaumlltimine mida votildeivad tekitada saastunud aga ka vaumlljahingatud suumlsihappegaasiga (CO2) rikastunud otildehk ruumis Vaumlheliikuv otildehk ja tuuletotildembus ruumis kujutavad inimesele samuti ohtu Soodsa mikrokliima tekitamiseks kasutatakse loomuliku ventileerimise votildei mehaanilise ventilatsiooni suumlsteeme Need projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt standardite [1ndash5] notildeuetele kuid vajavad nii enne kasutuselevotildetmist kui ka ekspluatatsiooni kaumligus perioodiliselt motildeotildedistamist reguleerimist ja kontrollimist katselisel teel sest aja jooksul suumlsteemid saastuvad tolmu ja pruumlgiga kuluvad ja votildeivad muutuda inimtegevuse totildettu 33 Soovitusi toumloumlandjale 1 Toumloumlandja peab hoiatama kotildeiki toumloumltajaid ja ruumide kasutajaid ventilatsiooniseadmete omavolilise reguleerimise eest mis votildeib kogu ventilatsioonisuumlsteemi tasakaalust vaumllja viia Uumlhes kohas ventilatsioonisuumlsteemi lotildeppelementi (plafooni otildehujaotuskasti vms) reguleerides votildeivad otildehuvooluhulgad suumlsteemi teistes osades suuremal votildei vaumlhemal maumlaumlral muutuda 2 Ventilatsioonisuumlsteemi reguleerimist ja projekteeritud vaumlaumlrtustega vastavusse seadmist peaksid tegema ainult selleks koolitatud spetsialistid On normaalne kui seda teeb ventilatsioonisuumlsteemi ehitaja-ettevotildete

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

12

24 Soovitusi toumloumlandjale ja riskitegurid 1 Toumloumltajate kaebused on peamiseks signaaliks millal toumloumlandja peaks motildetlema toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrite kontrollimisele kaumlepaumlrast olevate indikaatormotildeotildetevahendite abil Soovitatav on et vaumlhemalt kahte toumloumlkeskkonna soojusmugavuse parameetrit ndash otildehu temperatuuri ja suhtelist niiskust ndash saaksid toumloumltajad ise soovi korral indikaatormotildeotildetevahenditega kontrollida Juhul kui toumloumlkeskkonna parameetrite korrigeerimine ei vaumlhenda toumloumltajate kaebusi on toumloumlandjal soovitatav kasutada motildeotildeteteenuse osutajate teenust 2 Toumloumltajale motildejuv operatiivne temperatuur votildetab arvesse nii otildehu temperatuuri kui ka keskmist kiirgustemperatuuri Juhul kui ruumi piiretelt (seinad aknad potilderand lagi) laumlhtuv keskmine kiirgustemperatuur erineb otildehu temperatuurist on toumloumltaja soojusmugavuse kirjeldamisel otildeigem kasutada operatiivset temperatuuri otildehu temperatuuri asemel Kuumllmal aastaajal on soovitatav kaitsta toumloumlkohti klaasitud akende pindadelt kiirguva kuumllma soojal aastaajal aga paumlikesekiirguse eest 3 Otildehu suhtelise niiskuse hoidmine normvahemiku piires votildeib olla raske uumllesanne Just pakaselistel paumlevadel kipub otildehu suhteline niiskus jaumlaumlma allapoole normvahemikku Selle vastu votildeib soovitada vee aurutamist ruumiotildehu temperatuurist kotildergematel temperatuuridel kui kliimaseadme kasutamine pole votildeimalik votildei praktiline Liiga madal suhteline niiskus potildehjustab teatud osal inimestest silmade kipitust kuni potildeletiku tekkimiseni ninaverejooksu limaskestade kuivamist 4 Liiga kotilderge suhteline niiskus (85 ja enam) soodustab mikroorganismide (hallituse) arengut ndash seda eelkotildeige ruumi piirkondades mis on halvasti tuulutatud ja kus on otildehu temperatuur keskmisest madalam Hallitusega kokkupuude votildeib inimesel potildehjustada allergia teket 5 Tuuletotildembus votildei liigne otildehu liikumise kiirus vaumlhendab samuti toumloumltaja soojusmugavust Seetotildettu on soovitatav et toumloumlkohad ei asuks ventilatsioonisuumlsteemi sissepuhkeavade laumlhedal Otildehujaotuskasti votildei muu otildehujoa suunamise ja hajutamise vahendi kasutamine aitab vaumlhendada otildehu liikumise kiirust toumloumlkohal kui see on kaebuse potildehjustaja

Joonis Mikrokliima parameetrite motildeotildetmine kolme sensoriga (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus)

13

Joonis Soojusmugavuse parameetrite motildeotildetmine toumloumlkohal (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus) 24 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast 2 Tervisekaitsenotildeuded koolidele Sotsiaalministri 11122009 a maumlaumlrus nr 94 (RTL 2009 96 1437) 3 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse tervise edendamise ja paumlevakava koostamise notildeuded Sotsiaalministri 21052010 a maumlaumlrus nr 40 (RTL 2010 26 458)

Termomeeter ja huumlgromeeter

Termoanemo-meeter

Naumliduseade

14

3 Toumloumlruumide ventilatsioon

31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks Ventilatsiooni otildehuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke votildei vaumlljatotildembe maht ajauumlhikus Seda motildeotildedetakse tavaliselt uumlhikutes kuupmeetrit tunnis (m3h) votildei liitrit sekundis (Ls) Vaumllisotildehk tuleb ruumi votildei hoonesse ventilatsioonisuumlsteemi kaudu votildei laumlbi uste akende seinte ja votildeimalike tihendamata kohtade Ventilatsiooni otildehuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis mis on saumltestatud ehituseeskirjade ja standarditega [1ndash4] Hoone valdaja seisukohalt on taumlhtis dokument ventilatsioonisuumlsteemi projekt kus on detailselt kirjas otildehuvooluhulgad suumlsteemi seadmed ja detailid Ventilatsioonisuumlsteemi otildehupidavus ehk otildehutihedus ndash parameeter mida iseloomustatakse otildehulekke kiirusega ventilatsioonikanali uumlhe ruutmeetri kohta naumliteks uumlhikutes liitrit sekundis uumlhe ruutmeetri kohta L(smiddotm2) Standardite [7 ja 8] kohaselt jagatakse otildehupidavuse jaumlrgi suumlsteemid nn otildehutiheduse klassidesse A B C D Alates klassist A on iga jaumlrgmise klassi lubatud otildehulekke piirnorm votilderreldes eelmise klassiga 3 korda vaumliksem Tavalistes toumloumlruumides ja hoonetes kus ei kasutata muumlrgiseid lenduvaid uumlhendeid on piisav otildehutihedusklass B votildei C Selleks kasutatakse ventilatsioonisuumlsteemi osade torude potildelvede jms uumlhendamiseks kummitihendeid mis tagavad B-klassi puhul lekke kuni 0802 L(smiddotm2) kui staatiline rotildehk suumlsteemi sees ei uumlleta 1000 Pa votilderra baromeetrilist rotildehku ja C-klassi puhul kuni 0267 L(smiddotm2) Kui ventilatsioonisuumlsteemi vaumlljatotildembekanali otildehus liigub muumlrgine votildei muu inimestele ohtlik lisand kasutatakse torude uumlhendamiseks teisi votildetteid sh keevisliiteid mis rahuldab D-klassi tihedusnotildeudeid 0089 L(smiddotm2) Ventilatsiooni muumlra ndash ventilatsioonisuumlsteemi tekitatav muumlra toumloumlkohtadel uumlhiskondlikes hoonetes lasteasutustes koolides haiglates jm Kaitse muumlra eest vt standard [5] Muumlra motildeotildetmist kaumlsitletakse juhendi 5 osas 32 Ventilatsioon ohutegurina Ventilatsioon on uumlks abinotildeudest millega tagatakse toumloumlkeskkonna mugavus ja teatud tervisekahjustuste vaumlltimine mida votildeivad tekitada saastunud aga ka vaumlljahingatud suumlsihappegaasiga (CO2) rikastunud otildehk ruumis Vaumlheliikuv otildehk ja tuuletotildembus ruumis kujutavad inimesele samuti ohtu Soodsa mikrokliima tekitamiseks kasutatakse loomuliku ventileerimise votildei mehaanilise ventilatsiooni suumlsteeme Need projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt standardite [1ndash5] notildeuetele kuid vajavad nii enne kasutuselevotildetmist kui ka ekspluatatsiooni kaumligus perioodiliselt motildeotildedistamist reguleerimist ja kontrollimist katselisel teel sest aja jooksul suumlsteemid saastuvad tolmu ja pruumlgiga kuluvad ja votildeivad muutuda inimtegevuse totildettu 33 Soovitusi toumloumlandjale 1 Toumloumlandja peab hoiatama kotildeiki toumloumltajaid ja ruumide kasutajaid ventilatsiooniseadmete omavolilise reguleerimise eest mis votildeib kogu ventilatsioonisuumlsteemi tasakaalust vaumllja viia Uumlhes kohas ventilatsioonisuumlsteemi lotildeppelementi (plafooni otildehujaotuskasti vms) reguleerides votildeivad otildehuvooluhulgad suumlsteemi teistes osades suuremal votildei vaumlhemal maumlaumlral muutuda 2 Ventilatsioonisuumlsteemi reguleerimist ja projekteeritud vaumlaumlrtustega vastavusse seadmist peaksid tegema ainult selleks koolitatud spetsialistid On normaalne kui seda teeb ventilatsioonisuumlsteemi ehitaja-ettevotildete

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

13

Joonis Soojusmugavuse parameetrite motildeotildetmine toumloumlkohal (otildehu temperatuur otildehu liikumise kiirus otildehu suhteline niiskus) 24 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast 2 Tervisekaitsenotildeuded koolidele Sotsiaalministri 11122009 a maumlaumlrus nr 94 (RTL 2009 96 1437) 3 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse tervise edendamise ja paumlevakava koostamise notildeuded Sotsiaalministri 21052010 a maumlaumlrus nr 40 (RTL 2010 26 458)

Termomeeter ja huumlgromeeter

Termoanemo-meeter

Naumliduseade

14

3 Toumloumlruumide ventilatsioon

31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks Ventilatsiooni otildehuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke votildei vaumlljatotildembe maht ajauumlhikus Seda motildeotildedetakse tavaliselt uumlhikutes kuupmeetrit tunnis (m3h) votildei liitrit sekundis (Ls) Vaumllisotildehk tuleb ruumi votildei hoonesse ventilatsioonisuumlsteemi kaudu votildei laumlbi uste akende seinte ja votildeimalike tihendamata kohtade Ventilatsiooni otildehuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis mis on saumltestatud ehituseeskirjade ja standarditega [1ndash4] Hoone valdaja seisukohalt on taumlhtis dokument ventilatsioonisuumlsteemi projekt kus on detailselt kirjas otildehuvooluhulgad suumlsteemi seadmed ja detailid Ventilatsioonisuumlsteemi otildehupidavus ehk otildehutihedus ndash parameeter mida iseloomustatakse otildehulekke kiirusega ventilatsioonikanali uumlhe ruutmeetri kohta naumliteks uumlhikutes liitrit sekundis uumlhe ruutmeetri kohta L(smiddotm2) Standardite [7 ja 8] kohaselt jagatakse otildehupidavuse jaumlrgi suumlsteemid nn otildehutiheduse klassidesse A B C D Alates klassist A on iga jaumlrgmise klassi lubatud otildehulekke piirnorm votilderreldes eelmise klassiga 3 korda vaumliksem Tavalistes toumloumlruumides ja hoonetes kus ei kasutata muumlrgiseid lenduvaid uumlhendeid on piisav otildehutihedusklass B votildei C Selleks kasutatakse ventilatsioonisuumlsteemi osade torude potildelvede jms uumlhendamiseks kummitihendeid mis tagavad B-klassi puhul lekke kuni 0802 L(smiddotm2) kui staatiline rotildehk suumlsteemi sees ei uumlleta 1000 Pa votilderra baromeetrilist rotildehku ja C-klassi puhul kuni 0267 L(smiddotm2) Kui ventilatsioonisuumlsteemi vaumlljatotildembekanali otildehus liigub muumlrgine votildei muu inimestele ohtlik lisand kasutatakse torude uumlhendamiseks teisi votildetteid sh keevisliiteid mis rahuldab D-klassi tihedusnotildeudeid 0089 L(smiddotm2) Ventilatsiooni muumlra ndash ventilatsioonisuumlsteemi tekitatav muumlra toumloumlkohtadel uumlhiskondlikes hoonetes lasteasutustes koolides haiglates jm Kaitse muumlra eest vt standard [5] Muumlra motildeotildetmist kaumlsitletakse juhendi 5 osas 32 Ventilatsioon ohutegurina Ventilatsioon on uumlks abinotildeudest millega tagatakse toumloumlkeskkonna mugavus ja teatud tervisekahjustuste vaumlltimine mida votildeivad tekitada saastunud aga ka vaumlljahingatud suumlsihappegaasiga (CO2) rikastunud otildehk ruumis Vaumlheliikuv otildehk ja tuuletotildembus ruumis kujutavad inimesele samuti ohtu Soodsa mikrokliima tekitamiseks kasutatakse loomuliku ventileerimise votildei mehaanilise ventilatsiooni suumlsteeme Need projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt standardite [1ndash5] notildeuetele kuid vajavad nii enne kasutuselevotildetmist kui ka ekspluatatsiooni kaumligus perioodiliselt motildeotildedistamist reguleerimist ja kontrollimist katselisel teel sest aja jooksul suumlsteemid saastuvad tolmu ja pruumlgiga kuluvad ja votildeivad muutuda inimtegevuse totildettu 33 Soovitusi toumloumlandjale 1 Toumloumlandja peab hoiatama kotildeiki toumloumltajaid ja ruumide kasutajaid ventilatsiooniseadmete omavolilise reguleerimise eest mis votildeib kogu ventilatsioonisuumlsteemi tasakaalust vaumllja viia Uumlhes kohas ventilatsioonisuumlsteemi lotildeppelementi (plafooni otildehujaotuskasti vms) reguleerides votildeivad otildehuvooluhulgad suumlsteemi teistes osades suuremal votildei vaumlhemal maumlaumlral muutuda 2 Ventilatsioonisuumlsteemi reguleerimist ja projekteeritud vaumlaumlrtustega vastavusse seadmist peaksid tegema ainult selleks koolitatud spetsialistid On normaalne kui seda teeb ventilatsioonisuumlsteemi ehitaja-ettevotildete

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

14

3 Toumloumlruumide ventilatsioon

31 Potildehimotildeisted ja parameetrid ventilatsioonisuumlsteemide iseloomustamiseks Ventilatsiooni otildehuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke votildei vaumlljatotildembe maht ajauumlhikus Seda motildeotildedetakse tavaliselt uumlhikutes kuupmeetrit tunnis (m3h) votildei liitrit sekundis (Ls) Vaumllisotildehk tuleb ruumi votildei hoonesse ventilatsioonisuumlsteemi kaudu votildei laumlbi uste akende seinte ja votildeimalike tihendamata kohtade Ventilatsiooni otildehuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis mis on saumltestatud ehituseeskirjade ja standarditega [1ndash4] Hoone valdaja seisukohalt on taumlhtis dokument ventilatsioonisuumlsteemi projekt kus on detailselt kirjas otildehuvooluhulgad suumlsteemi seadmed ja detailid Ventilatsioonisuumlsteemi otildehupidavus ehk otildehutihedus ndash parameeter mida iseloomustatakse otildehulekke kiirusega ventilatsioonikanali uumlhe ruutmeetri kohta naumliteks uumlhikutes liitrit sekundis uumlhe ruutmeetri kohta L(smiddotm2) Standardite [7 ja 8] kohaselt jagatakse otildehupidavuse jaumlrgi suumlsteemid nn otildehutiheduse klassidesse A B C D Alates klassist A on iga jaumlrgmise klassi lubatud otildehulekke piirnorm votilderreldes eelmise klassiga 3 korda vaumliksem Tavalistes toumloumlruumides ja hoonetes kus ei kasutata muumlrgiseid lenduvaid uumlhendeid on piisav otildehutihedusklass B votildei C Selleks kasutatakse ventilatsioonisuumlsteemi osade torude potildelvede jms uumlhendamiseks kummitihendeid mis tagavad B-klassi puhul lekke kuni 0802 L(smiddotm2) kui staatiline rotildehk suumlsteemi sees ei uumlleta 1000 Pa votilderra baromeetrilist rotildehku ja C-klassi puhul kuni 0267 L(smiddotm2) Kui ventilatsioonisuumlsteemi vaumlljatotildembekanali otildehus liigub muumlrgine votildei muu inimestele ohtlik lisand kasutatakse torude uumlhendamiseks teisi votildetteid sh keevisliiteid mis rahuldab D-klassi tihedusnotildeudeid 0089 L(smiddotm2) Ventilatsiooni muumlra ndash ventilatsioonisuumlsteemi tekitatav muumlra toumloumlkohtadel uumlhiskondlikes hoonetes lasteasutustes koolides haiglates jm Kaitse muumlra eest vt standard [5] Muumlra motildeotildetmist kaumlsitletakse juhendi 5 osas 32 Ventilatsioon ohutegurina Ventilatsioon on uumlks abinotildeudest millega tagatakse toumloumlkeskkonna mugavus ja teatud tervisekahjustuste vaumlltimine mida votildeivad tekitada saastunud aga ka vaumlljahingatud suumlsihappegaasiga (CO2) rikastunud otildehk ruumis Vaumlheliikuv otildehk ja tuuletotildembus ruumis kujutavad inimesele samuti ohtu Soodsa mikrokliima tekitamiseks kasutatakse loomuliku ventileerimise votildei mehaanilise ventilatsiooni suumlsteeme Need projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt standardite [1ndash5] notildeuetele kuid vajavad nii enne kasutuselevotildetmist kui ka ekspluatatsiooni kaumligus perioodiliselt motildeotildedistamist reguleerimist ja kontrollimist katselisel teel sest aja jooksul suumlsteemid saastuvad tolmu ja pruumlgiga kuluvad ja votildeivad muutuda inimtegevuse totildettu 33 Soovitusi toumloumlandjale 1 Toumloumlandja peab hoiatama kotildeiki toumloumltajaid ja ruumide kasutajaid ventilatsiooniseadmete omavolilise reguleerimise eest mis votildeib kogu ventilatsioonisuumlsteemi tasakaalust vaumllja viia Uumlhes kohas ventilatsioonisuumlsteemi lotildeppelementi (plafooni otildehujaotuskasti vms) reguleerides votildeivad otildehuvooluhulgad suumlsteemi teistes osades suuremal votildei vaumlhemal maumlaumlral muutuda 2 Ventilatsioonisuumlsteemi reguleerimist ja projekteeritud vaumlaumlrtustega vastavusse seadmist peaksid tegema ainult selleks koolitatud spetsialistid On normaalne kui seda teeb ventilatsioonisuumlsteemi ehitaja-ettevotildete

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

15

3 Soovitatav on et reguleeritud ventilatsioonisuumlsteemi otildehuhulgad motildeotildedab uumlle akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja kes ei sotildeltu ventilatsioonisuumlsteemi ehitajast Tema koostatud motildeotildedistamisprotokollis peavad iga motildeotildetetulemuse juures olema peale otildehuvooluhulkade naumlidatud ka motildeotildetemaumlaumlramatused Standardi [6] kohaselt ei peaks otildehuvooluhulgad erinema projekteeritud vaumlaumlrtustest enam kui 20 Kui erinevused on suuremad tasub vaumllja selgitada potildehjused kaasates selleks ehitaja-ettevotildetet 4 Otildehuvooluhulkade ajaline muutumine ventilatsioonisuumlsteemis on paratamatu naumlhtus Potildehjuseks votildeib olla naumliteks otildehufiltrite saastumine (need vajavad perioodiliselt vahetamist votildei puhastamist) Ventilatsioonisuumlsteemi kanalitesse votildeib sattuda ka sinna mittekuuluvaid esemeid koguneda tolmu liiva ja aumlmblikuvotilderke Seetotildettu peab ventilatsioonisuumlsteemi perioodiliselt puhastama mida votildeib teha ettevotildete votildei asutus ise aga teenusena ka ventilatsioonifirma 5 Siseotildehu kvaliteeti motildeotildedetakse peamiselt kaudsel viisil motildeotildetes tegelikult ventilatsiooni otildehuvooluhulkade koguseid ruumide kaupa Ainult siis kui toumloumltajate konkreetsed kaebused jaumlaumlvad puumlsima (nt mittetervislik otildehk otildehupuuduse tunne ebameeldiv lotildehn) aga otildehuvooluhulkade motildeotildetmised on naumlidanud et vaumlrske otildehu sissepuhe on justkui korras (projektile vastav votildei soovitusliku normi piires) tuleb uurida CO2 kontsentratsiooni ja motildeotildeta konkreetseid saasteaineid otildehus naumliteks viimistlusmaterjalidest eralduvaid uumlhendeid lenduvaid orgaanilisi aineid peentolmu jm 6 Ruumides kus peamiseks saasteallikaks on inimesed tuleb motildeotildeta CO2 kontsentratsiooni eelistatavalt talvekuudel kuna kuumllmal ajal tavaliselt vaumlhendatakse sissepuhet votildei avatakse aknaid tuulutamiseks harvem CO2 kontsentratsiooni motildeotildedetakse eelistatavalt pea kotildergusel ja ajal mil on oodata suurimat CO2 kontsentratsiooni naumliteks toumloumlpaumleva lotildepul 34 Notildeutavad ventilatsiooni otildehuvooluhulgad vastavalt erinevatele sisekliima klassidele [1] Ventilatsiooni koguotildehuvooluhulk ruumis arvutatakse alljaumlrgneva valemi jaumlrgi

Bptot qAqnq sdot+sdot=

kus qtot ndash ruumi kogu ventilatsiooni otildehuvooluhulk Ls n ndash ruumis viibivate inimeste arv qp ndash ventilatsiooni otildehuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks Ls uumlhe inimese kohta A ndash ruumi potilderanda pindala m2 qB ndash vajalik ventilatsiooni otildehuvooluhulk laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest L(smiddotm2)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

16

Tabel 32 Notildeutavad ventilatsiooni baasotildehuvooluhulgad inimestelt eralduvate saateainete (bioloogilised saateained) lahjendamiseks vastavalt erinevatele sisekliima klassidele (vt klassid tabel 22)

Sisekliima klass Eeldatav ebamugavust tundvate inimeste protsent

Otildehu vooluhulk inimese kohta Ls

I 15 10 II 20 7 III 30 IV gt 30 lt 4

Vajalikud ventilatsiooni otildehuvooluhulgad (qB ) laumlhtuvalt hoone materjalidest eralduvatest saasteainetest

Vaumlga madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2)

Mitte-madala saasteainete eraldumisega hooned

L(s middotm2) Klass I 05 10 20 Klass II 035 07 14 Klass III 03 04 08

Maumlrkus Standardit [1] laumlbivalt on paksu kirjaga esile totildestetud sisekliima II klass

Joonis Otildehuvooluhulga motildeotildetmine plafoonile asetatud seadmega Testovent 410

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

17

Joonis Plafooni kaudu vaumlljuva otildehuvooluhulga motildeotildetmine digerentsiaalrotildehu meetodil 35 Alusdokumendid 1 EVS-EN 152512007 ndash Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatotildehususe projekteerimiseks

ja hindamiseks laumlhtudes siseotildehu kvaliteedist soojuslikust mugavusest valgustusest ja akustikast

2 EVS 845-12004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 1 Uumlldnotildeuded 3 EVS 845-22004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 2 Ventilatsiooniseadmete

valik 4 EVS 845-32004 ndash Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Osa 3 Erinotildeuded (Koolidele) 5 EVS 8422003 ndash Ehitiste heliisolatsiooninotildeuded Kaitse muumlra eest 6 EVS-EN 125992000 ndash Hoonete ventilatsioon ndash Katsetus- ja motildeotildetmismeetodid paigaldatud

ventilatsiooni ja otildehu konditsioneerimise suumlsteemide uumlleandmiseks 7 EVS-EN 122372003 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Strength and leakage of circular

sheet metal ducts 8 EVS-EN 15072006 Ventilation for buildings ndash Ductwork ndash Sheet metal air ducts with

rectangular section ndash Requirements for strength and leakage

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

18

4 Toumloumlkohavalgustus 41 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohavalgustuse iseloomustamiseks Valgustustihedus heledusjaotus ja raumligus ohuteguritena Valgustustihedus (E) on votilderdne valgustatavale pinnale langeva valgusvoo (Ф) ja pindala (S) suhtega

S

EΦ

=

Valgustustiheduse uumlhik on lmm2 ja see kannab nimetust lux (lx) Valgusvoo uumlhik on luumen (lm) ja pindala motildeotildedetakse selles seoses ruutmeetrites Valgusvoog iseloomustab kiirguse poolt esile kutsutud aistingu intensiivsust inimese silmas Katseliselt on kindlaks tehtud et valgusvoole uumlks luumen (1 lm) lainepikkusel 555 nm vastab kiirgusvoog votildeimsusega 00016 W Valgustihedust nimetatakse ka valgustatuseks Valgustustihedus ning selle ruumiline ja spektraalne jaotus motildejutavad inimese toumloumluumllesannete ja muude naumlgemisuumllesannete taumlitmist kiirust ohutust ja mugavust Valgustustiheduse uumlhtlus on pinna vaumlhima ja keskmise valgustustiheduse suhe Valgustustiheduse hooldevaumlaumlrtus ( mE ) on vaumlaumlrtus millest allapoole antud pinna keskmine

valgustustihedus ei tohi langeda Seda motildeistet votildeib maumlaumlratleda ka kui keskmist valgustustihedust valgustuspaigaldise hooldevahelise aja lotildepus seega vahetult enne korralist hooldust (lampide vahetamist valgustite puhastamist jms) Naumlgemisvaumllja heledusjaotus maumlaumlrab silmade adaptsiooniseisundi mis omakorda motildejutab naumlhtavust See motildejutab ka naumlgemismugavust Haumlsti tasakaalustatud adaptsiooniheledus on vajalik selleks et suurendada naumlgemisteravust kontrastitundlikkust silmade toumloumlvotildeimet Liigheledate laikude vaumlltimiseks soovitatakse et toumloumlpiirkonna suurima ja keskmise valgustustiheduse suhe ei oleks suurem kui 14 Raumligus on aisting mida kutsuvad esile naumlgemisvaumllja liigheledad alad See votildeib avalduda kas ebamugavusraumligusena pimestusraumligusena votildei laumlikivate pindade peegeldusest tingitud raumligusena mida nimetatakse peegeldusraumliguseks ehk loorpeegelduseks (Ebamugavusraumligust nimetatakse ka diskomfortraumliguseks) Raumligust iseloomustatakse uumlhtse raumligusteguriga URG (Unified Glare Rating) Pimestusraumligus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi ja sellest tulenevaid kohtuvaidlusi vigu tehnoloogilises protsessis vaumlsimust Vaumlrviesituse uumlldindeks Ra on karakteristik mis iseloomustab valgusallika vaumlrviesitusomadust Uumlmbruse esemete inimnaha ja ohutusvaumlrvide loomutruu vaumlrviesituse puhul on indeksi suurim votildeimalik vaumlaumlrtus 100 Vaumlrvieristusindeks Ra kahaneb seda enam mida rohkem kasutatava valgusallika kiirgusspekter erineb loomuliku (paumleva)valguse spektrist Lampe mille vaumlrviesitusindeks on alla 80 ei tohiks kasutada neis ruumides milles inimesed kestvalt toumloumltavad votildei viibivad Valgustustihedust tuleb motildeotildeta toumloumluumllesannete taumlitmise alas kotildeikidel tegevuse aegadel ja see peab olema vastavuses standardis EVS-EN 12464-1 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad [2] soovitatud vaumlaumlrtustele Taumlhelepanu Nimetatud standardis soovitatud valgustustiheduse vaumlaumlrtused on tegelikult hooldevaumlaumlrtused (mE )

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

19

Toumloumlkohtade normaalse valgustustiheduse tagamine on toumloumlandja kohustus Mittepiisav valgustustihedus votildeib potildehjustada toumloumlotildennetusi silmade vaumlsimist ja naumlgemise halvenemist Uumllemaumlaumlrane valgustustihedus ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas votildeivad samuti potildehjustada silmade vaumlsimist naumlgemise halvenemist ja uumlldist vaumlsimust aga ka toumloumlotildennetusi Toumloumlkeskkonna motildeotildedistamise seisukohalt on objektiks peamiselt kunstliku valgustusega sisekeskkond Analoogia potildehjal on sisekeskkonna kunstliku valgustustiheduse motildeotildetemeetodid toumloumlvotildetted ja -vahendid kasutatavad ja sarnased vaumlliskeskkonnas asuvate toumloumlkohtade valgustustiheduse motildeotildetemeetoditega Kaumlesolevas juhendis vaumllisvalgustuse motildeotildetmisi ei kaumlsitleta 42 Valgustustiheduse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Motildeotildetevahendit mida kasutataks valgustustiheduse motildeotildetmiseks nimetatakse luksmeetriks Notildeuded valgustustiheduse heledusjaotuse ja raumliguse motildeotildetevahenditele on esitatud standardis EVS 891 [3] Luksmeetri fotomeetrilise anduri vastuvotildetupinna laumlbimotildeotildet ei tohi olla suurem kui 3 cm Vanemaid luksmeetreid mille anduri laumlbimotildeotildet on suurem votildeib kasutada vaid indikaatoritena Luksmeetrid kalibreeritakse akrediteeritud kalibreerimislaboris spetsiaalse fotomeetrilise hotildeotildeglambi abil Kui motildeotildedetava valguse spektraalne jaotus erineb fotomeetrilise lambi spektrist siis luksmeetriga saadud tulemuse motildeotildetemaumlaumlramatus suureneb Motildenel juhul kasutatakse korrigeerivaid valgusfiltreid mis teatud maumlaumlral vaumlhendavad motildeotildetemaumlaumlramatust seda juhul kui filter on ette naumlhtud kindlat tuumluumlpi valgusallika jaoks Suvalise valgusallika puhul peab motildeotildetma spektri ja arvutama motildeotildetetulemusele parandi luksides Uue potildelvkonna luksmeetrid registreerivad motildeotildedetava valgusvoo spektraalse koostise analuumluumlsivad ja annavad inimsilma tundlikkuse jaotusele vastava korrigeeritud tulemuse luksides 43 Soovitusi toumloumlandjale Valgustustiheduse motildeotildetmine asutuses votildei ettevotildettes peaks olema korraldatud perioodiliselt vastavalt projekti koostaja votildei valgustusspetsialisti soovitustele aga ka toumloumltajate kaebuste korral mittepiisava valgustuse kohta Kontrollida tuleb valgustustiheduse vastavust hooldevaumlaumlrtustele ( mE ) Indikaatorseadmega (luksmeetriga) motildeotildetmisi votildeib teha asutuse votildei ettevotildette oma

toumloumlkeskkonnaspetsialist kui ta on saanud selleks asjakohase koolituse Ka indikaatorseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida kalibreerimise teel soovitatavalt kord aastas Kui indikaator-luksmeetriga saadud motildeotildetevaumlaumlrtused on hooldevaumlaumlrtustest vaumliksemad peab asutuse votildei ettevotildette selleks maumlaumlratud toumloumltaja kontrollima toumloumlkohtade valgustusseadmete korrasolekut ja toitepinget vahetama lambid uute vastu ja seejaumlrel on soovitatav korrata motildeotildetmisi indikaatorseadmega Kui valgustustihedus ei ole paranenud tuleb poumloumlrduda akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja poole ja vajadusel spetsialisti soovituste kohaselt muuta valgustussuumlsteemi Veel teadmiseks toumloumlandjale 1 Akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja votildeib kontrollida

1) ehitatud votildei renoveeritud hoonetes tegeliku valgustustiheduse vastavust projektdokumentatsioonile

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

20

2) olemasolevat valgustuslahenduse seisundit ja hetkeolukorda (hooldusvaumlaumlrtust) mida votilderreldakse otildeigusaktide votildei riiklike ja rahvusvaheliste standardite notildeuetega et vaumllja selgitada ruumid ja toumloumlkohad kus valgustuslahendus vajab hooldust vaumlljavahetamist votildei suumlsteemi muutmist

2 Punktis 2 nimetatud tegevuste puhul motildeotildedetakse uumlldvalgustustihedust ja kohtvalgustustihedust Seda tehakse kas pimedal ajal votildei kaetud akendega Motildeotildetmise ajal ei tohiks vaumlljast tuleva valgustustiheduse tase uumlletada 1 lx Valgustustihedust tuleb motildeotildeta soojenenud valgustitel Valgustid peavad olema sisse luumllitatud vaumlhemalt 10 min enne motildeotildetmiste algust Kontrollitakse ka toitepinge vaumlaumlrtusi ja stabiilsut Uumlldvalgustuse kohta koostatakse motildeotildetepunktide plaan ja seda korrigeeritakse toumlouml kaumligus kui selgub et motildeni ala on valgustustiheduse iseloomustamiseks motildeotildetepunktidega halvasti kaetud 3 Raumliguse motildeotildetmine eeldab ruuminurkade motildeotildetmiseks vajalike vahendite (statiivi ja muude abivahendite) olemasolu ja standardis EVS 891 [3] esitatud asjakohaste motildeotildetemeetodite tundmist Raumliguse ja muude valgustusega seotud parameetrite motildeotildetmine ja motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine notildeuavad spetsiaalseid teadmisi optiliste motildeotildetmiste valdkonnas Raumliguse motildeotildetmiseks leidub Eestis vaumlhe spetsialiste samas kui EAK kodulehekuumlljelt leiab palju akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajaid kelle motildeotildeteulatuses on valgustiheduse motildeotildetmine 4 Standardi EVS 891 [3] punktis 9 loetletakse ka miinimumandmed mida motildeotildeteteenuse osutaja poolt tellijale esitatav motildeotildeteprotokoll peab sisaldama Need on jaumlrgmised

a) sise- votildei vaumllistoumloumlkoha ala ruumi vm taumlpne nimetus b) motildeotildetmise eesmaumlrk (kasutuselevotildetu kontroll korraline kontroll vm) c) motildeotildetja nimi ja toumloumlalased andmed d) motildeotildetmise kuupaumlev ja kellaaeg e) kasutatud motildeotildeteriistade taumlpsed andmed sh taumlpsusklass f) motildeotildedetava ruumi votildei vaumllistoumloumlkoha potildehiplaan ja tarbe korral ka lotildeige koos

pealejoonistatud motildeotildeterastriga ja toumloumlkoha motildeotildetepunktidega valgustiheduse motildeotildetepunktid lisaandmed muude suuruste motildeotildetmise korral

g) lampide ja valgustite andmed valgustite paigutus h) motildeotildetetulemused i) lampide motildeotildetmise ajal ja kasutatud parandustegurid j) otildehutemperatuur motildeotildetmiste ajad k) motildeotildetmiste eripaumlrasused (kui neid on) l) motildeotildedetud vaumlaumlrtuste votilderdlus notildeutavate votildei lubatavatega m) motildeotildeteriistade motildeotildetehaumllbe arvestamine n) allkiri ja kuupaumlev

Motildeotildeteprotokoll votildeib sisaldada soovitusi valgustuspaigaldise muutmiseks 44 Motildeotildetemaumlaumlramatuse komponendid valgustustiheduse motildeotildetmisel

1 Luksmeetri kalibreerimisparandi maumlaumlramatus 2 Motildeotildedetava valgusallika spektri erinevus luksmeetri standardsest tundlikkuse jaotusest 3 Valgusallika toitepinge erinevus nominaalvaumlaumlrtusest 4 Astendaja maumlaumlramatus mis valitakse vastavalt valgusallika tuumluumlbile ja toiterežiimile 5 Ruumi (motildeotildetetsooni toumloumlkoha) punktides saadud motildeotildediste aritmeetilise keskmise

maumlaumlramatus 6 Planeeritud motildeotildetepunktidest kotildervalekaldumise maumlaumlramatus

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

21

7 Luksmeetri statiivi skaaladelt loetavate poumloumlrde- ja totildeusunurkade maumlaumlramatus 8 Keskmise valgustustiheduse maumlaumlramatus 9 Valgustustiheduse uumlhtluse maumlaumlramatus

Valgustustiheduse motildeotildetemaumlaumlramatuse (95 usaldatavusega) tavapaumlrane tase on 10 motildeotildetevaumlaumlrtusest Igal konkreetsel juhul hinnatakse see nendest motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidest laumlhtuvalt millest sotildeltub liitmaumlaumlramatus 45 Soovituslikud valgustustiheduse tasemed (hooldevaumlaumlrtused mE ) raumligustegurid UGR ja vaumlrviesituse indeksid Ra

Standardis EVS-EN 12464-1 [2] leidub suur hulk valgustustiheduse soovituslikke vaumlaumlrtusi erinevate toumloumlkohtade jaoks Kui sealt taumlpselt sobivat toumloumlkoha nimetust ei leita tuleb valik teha laumlhima sarnase toumloumlkoha eeskujul Kaumlesoleva juhendmaterjali raames on votildeimalik pakkuda naumlitena vaid vaumlikest osa standardist Tabel 41 Hoone tuumluumlp

Ruum

Saumlilitatav

valgustustihedus mE

toumloumlpiirkondades lx

UGR

Ra

Maumlrkused

Uumlksikbuumlrood 500 19 80 Kotildergusel 08 m Avatud buumlroo 500 19 80 Kotildergusel 08 m Buumlrood Konverentsiruum 500 19 80 Kotildergusel 08 m Klassiruumid 300 19 80 Kotildergusel 08 m Taumliskasvanute ja otildehtuotildeppe koolitusruumid

500 19 80 Kotildergusel 08 m Koolid

Auditooriumid 500 19 80 Kotildergusel 08 m Palati uumlldvalgustus 100 19 80 Kotildergusel 08 m Lihtsad uuringud 300 19 80 Kotildergusel 08 m Tervishoiuasutused Uuringud ja raviprotseduurid 1000 19 90 Kotildergusel 08 m

Restoranid ja hotellid Restoranid soumloumlgisaalid funktsionaalruumid

Valgustus kujundada selliselt et see looks sobiva otildehkkonna

ndash 80 Kotildergusel 08 m

Spordihooned Spordisaalid ja votildeimlad ujumisbasseinid

300 22 80 Kotildergusel 01 m

Kaubandushooned 300 22 80 Kotildergusel 08 m Muumluumlgiruumid Kassapiirkonnad 500 19 80 Kotildergusel 08 m Koridorid 100 28 40 Kotildergusel 01 m Uumlldotstarbelised

ruumid Trepikojad 150 25 40 Kotildergusel 01 m Muud ruumid Vt EVS-EN 12464-1

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

22

Joonis Luksmeeter Testo 545

Joonis Valgustustiheduse motildeotildetmine luksmeetriga Testo 545 46 Alusdokumendid 1 Toumloumlkohale esitatavad toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded VV 14062007 a maumlaumlrus nr 176 (RT I 2007 42 305) 2 EVS-EN 12464-12003 ndash Valgus ja valgustus Toumloumlkohavalgustus Osa 1 Sisetoumloumlkohad 3 EVS 8912008 ndash Toumloumlkohtade tehisvalgustuse motildeotildetmine ja hindamine

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

23

5 Muumlra

51 Potildehimotildeisted ja parameetrid muumlra iseloomustamiseks toumloumlkohal Muumlra on igasugune haumliriv [ebameeldiv keskendumist segav] votildei tervist kahjustav haumlaumll votildei heli Seejuures ei ole vahet kas tegemist on sihipaumlraselt tekitatud (nt vali muusika meelelahutus) votildei vaumlltimatu heliga mis tekib naumliteks toumloumlprotsessis Heli sageduse all motildeistetakse seda mitu otildehuvotildenget sekundis kotilderva jotildeuab nt 1000 Hz puhul 1000 votildenget sekundis Kotildeige paremini kuuleb inimene ca 2500 Hz sagedusega heli halvemini alla 100 Hz ja uumlle ca 15 000 Hz sagedusega helisid Praktikas toimub muumlrataseme motildeotildetmine muumlra tekitatud helirotildehu motildeotildetmise kaudu Madalaim inimese tajutav helirotildehk p0 asymp 20 microPa so 20 miljondikku paskalit Rahulik vestlus vaikses keskkonnas tekitab helirotildehu 02 Pa Helirotildehk u 100 Pa uumlletab nn valulaumlve st selline heli votildeib hetkeliselt tekitada kahjustusi meie kuulmiselunditele Sellise suure helitugevuste diapasooni puhul on osutunud sobivaks helitugevusi ja helirotildehkude tasemeid vaumlljendada logaritmilises nn detsibelliskaalas Selleks kasutatakse jaumlrgmist seost

Lm(dB) = 0

log20p

pmsdot

kus Lm(dB) on motildeotildedetud muumlratase pm motildeotildedetav helirotildehk ja p0 kuuldelaumlvi (20 microPa) Sisuliselt naumlitab detsibelliskaala mitmekordselt motildeotildedetud muumlratase on suurem vaumlhimast helist mida inimene kuuleb Detsibelliskaala 0-punktiks ongi inimese kuulmislaumlvi st muumlratasemel 0 dB on vaikseim heli mida inimene kuuleb (20 microPa) Mida suurem on muumlratase seda kotildergemal see detsibellskaalal asub Naumliteks eluruumides on muumlratase oumloumlsel u 30 dB inimkotildene helirotildehk on u 60ndash70 dB mootorsae muumlratase on u 95 dB Kasulik on meeles pidada jaumlrgmisi aspekte mis kehtivad mis tahes detsibelliskaala punktis

3 dB muutus skaalal = 2-kordne erinevus helitugevuses 10 dB muutus skaalal = 10-kordne erinevus helitugevuses 20 dB muutus skaalal = 100-kordne erinevus helitugevuses 30 dB muutus skaalal = 1000-kordne erinevus helitugevuses

Naumliteks kui votildetame arvesse et 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute taseme piirnorm on 85 dB [1] ja kui tegelikult motildeotildedetud kokkupuutetase uumlletab piirnormi 3 dB votilderra (tulemus 88 dB) taumlhendab see 2-kordset piirnormi uumlletust Uumllaltoodud loogikast laumlhtudes ilmneb ka et kui motildeotildetetulemus on 95 dB uumlletab see piirnnormi juba kuumlmnekordselt Lihtsaim viis muumlrataseme motildeotildetmise vajaduse tuvastamiseks on puumluumlda muumlravaumlljas kellegagi vestelda Kui teineteisest umbes meetri kaugusel seistes on votildeimalik omavahel suhelda ilma oluliselt haumlaumllt totildestmata votildeib eeldada et muumlratase ruumis on alla 70 dB(A) ning terviseohtlikkuse aspektist pole vaja motildeotildedistamisi laumlbi viia Kui kotildene arusaadavuse huvides on tarvis haumlaumllt oluliselt totildesta votildeib muumlrataseme motildeotildetmine olla vajalik Uumlhesuguse (fuumluumlsikaliselt motildeotildedetud) intensiivsusega kuid erineva sagedusega helisid tajub inimkotilderv erineva valjusega helidena (subjektiivne aisting) Selleks et muuta muumlramotildeotildeturi naumlidud vastavaks inimese subjektiivsele tajule kasutatakse nn A- votildei C-tuumluumlpi automaatselt toimivaid arvutuslikke helisageduse kaalufiltreid Need filtrid votildetavad arvesse inimese kotilderva tundlikkuse iseaumlrasusi sotildeltuvalt heli sagedusest Kui naumliteks heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult sagedus siis kaalufiltriga muumlramotildeotildeturi naumlit muutub samavotilderra nagu muutub kotildervaga tajutud heli valjus Filtrile vastavalt taumlhistatakse muumlrataseme uumlhikuid dB(A) votildei dB(C) Kui

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

24

muumlras domineerivad kesk- ja kotildergesageduslikud helid siis kasutatakse A-tuumluumlpi kaalufiltrit madalsageduslike ning vaumlga valjude helide uumllekaalu korral aga C-tuumluumlpi kaalufiltrit (nt lennukimuumlra) Sellise motildeotildetmise tulemusena saadud vaumlaumlrtusi nimetatakse helirotildehutaseme korrigeeritud vaumlaumlrtusteks [2] Selleks et muutuva muumlra puhul hinnata kui palju antud allikas aja jooksul muumlraenergiat olenemata heli sagedusest heli taseme muutlikkusest jne vaumlljastab on kasutusel motildeiste muumlra ekvivalenttase Selle levinuim taumlhis on Leq Kui on kasutatud sageduse kaalufiltreid A votildei C siis on taumlhis LAeq votildei LCeq [1] Muumlra ekvivalenttase on energeetiline ekvivalent mis naumlitab milline peaks olema uumlhtlane muumlratase et see kannaks endas samapalju energiat kui motildeotildedetav mitteuumlhtlane muumlratase Lihtsamalt oumleldes votildeib seda vaadelda ka kui keskmist muumlrataset motildeotildeteperioodi vaumlltel naumliteks minuti tunni oumloumlpaumleva votildei naumldala vaumlltel Toumloumltaja toumloumlpaumlevane muumlraga kokkupuute tase ehk muumlra ekspositsioonitase on parameeter mille maumlaumlramine votildeimaldab leida toumloumltajale toumloumlpaumlevas motildejuva ekvivalentse muumlrataseme votildettes arvesse liikumist erineva muumlratasemega toumloumlkohtade vahel puhkepause ja votildeimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist Tuleb meeles pidada et see ei ole sama mis on elu- votildei toumloumlkeskkonna muumlra ekvivalenttase

Kokkupuutetaseme arvutuseeskirjast laumlhtuvalt (vt allpool esitatud olulisemad otildeigusaktid) saab maumlaumlrata ka maksimaalse ekspositsiooniaja mingi muumlratasemega piirkondades st ajavahemikud kui kaua kaitsmata kuulmiselundkonnaga inimene votildeib antud muumlratasemega ruumis viibida Nii on 85 dB(A) muumlratasemega piirkonnas lubatud viibida kuni 8 tundi ning vastupidi ndash 8-tunnise toumloumlpaumleva muumlraga kokkupuute tase ei tohi uumlletada 85 dB(A) See normvaumlaumlrtuste kombinatsioon iseloomustab tegelikult teatud summaarset muumlraenergiat mis on inimese kuulmiselundile teaduslikult potildehjendatult ja kokkuleppeliselt lubatud Tuletame meelde detsibellskaala iseaumlrasust iga +3 dB muutuse puhul muutub muumlraga kokkupuute votildeimsus

(ehk energiatase ajauumlhikus) 2 korda suuremaks ja vastavalt vaumlheneb ka muumlrakeskkonnas lubatud viibimise aeg 2 korda Selleks et piirnormiga ettenaumlhtud summaarne energia ei uumlletaks piirnormi peab 85 dB + 3 dB = 88 dB puhul vaumlhendama toumloumlaega 2 korda ehk 8 tunnist 4 tunnini Tabelis 51 on muumlratasemetele 85 dB(A) kuni 100 dB(A) vastavad lubatavad muumlras viibimise ajad mis kehtivad juhul kui ei kasutata kuulmiskaitsevahendit Kui naumliteks muumlratasemel 94 dB(A) votildeiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida 1 tund toumloumlpaumlevas siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = ndash 9 dB(A) (st 94 dB ndash 9d B = 85 dB) vaumlheneks kuulmiselunditele langev summaarne muumlraenergia 23 = 8 korda ja lubatud toumloumlaeg suureneks 8 korda ehk 1 tunnist 8 tunnini

52 Soovitusi toumloumlandjale Kuulmiskaitsevahendid ja muumlra motildeotildetmise tuumluumlpilised motildeotildetevahendid Toumloumltaja ekspositsioonitaseme maumlaumlramisel motildeotildedetakse muumlrataset kotildeikidel toumloumlkohtadel kus toumloumltaja toumloumlpaumleva jooksul viibib ning votildeetakse arvesse erinevate muumlratasemetega aladel viibimise kestus

Tabel 51 Maksimaalne lubatav muumlratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne muumlratase

dB(A)

Maksimaalne lubatav

muumlratsoonis viibimise aeg

85 8 tundi 88 4 tundi 91 2 tundi 94 1 tund 97 30 min 100 15 min

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

25

Kui toumloumltaja kasutab kuulmiskaitsevahendeid siis arvestatakse ka seda Igal kuulmiskaitsevahendil on tootja antud summutustegur ndash kui mitme dB votilderra vaumlhendab see kotildervadeni jotildeudva muumlra taset Enamasti on summutusteguri taumlhiseks SNR ning see peaks olema leitav nii kaitsevahendi dokumentatsioonist kui tootja kodulehelt Internetis Kuulmiskaitsevahendi summutustegur (arv detsibellides) lahutatakse muumlraga kokkupuute taseme vaumlaumlrtusest uumlhikutes dB(A) votildei dB(C) mis on saadud motildeotildetmisandmete votildei hinnangute alusel

Joonis Kuulmiskaitsevahend muumlrasummutustegur SNR = 27 dB

Joonis Muumlraanaluumlsaator Joonis Toumloumltaja otildelalkantav muumlradosimeeter

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

26

Muumlrataseme motildeotildetmiseks saab kasutada erineva taumlpsuse ja keerukusega motildeotildete- ja abivahendeid Lihtsaimad muumlramotildeotildeteseadmed naumlitavad hetkenaumlitu A-kaalufiltriga korrigeerituna ja tipphelirotildehku (suurimat rotildehku mida helilaine motildeotildeteseadme mikrofoni juures tekitab) kallimad ja keerulisemad votildeimaldavad maumlaumlrata ka ekvivalenttaset ning palju teisi parameetreid naumliteks muumlratugevuste jaotumist erinevates sagedusvahemikes Seda nimetatakse muumlraspektriks Viimane votildeib osutuda oluliseks naumliteks tugeva infra- votildei ultraheliga keskkonnas votildei tonaalse muumlra olemasolu maumlaumlramisel Selliseid muumlramotildeotildetureid kasutavad akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutajad Uumlheks taumliendavaks votildeimaluseks on nn muumlradosimeetrite kasutamine ndash need on vaumlikesegabariidilised muumlramotildeotildetevahendid mille mikrofon kinnitatakse inimese kuumllge votildeimalikult kotilderva laumlhedale ning mis seejaumlrel liigub inimesega kaasa kogu toumloumlpaumleva vaumlltel Muumlradosimeetrite kasutamine votildeimaldab toumloumltajal tegutseda nii et toumlouml ajal ei esine segavaid faktoreid nt motildeotildetetehnikute kohalolek jms ja samal ajal saab maumlaumlrata toumloumltaja tegeliku muumlraga kokkupuute taseme Asutustele ja ettevotildetetele kus on kotilderge muumlratasemega toumloumlkohti votildeiks soovitada lihtsama muumlramotildeotildeteseadme votildei muumlradosimeetri soetamist Selline seade on nn indikaatorseade millega tehtavad motildeotildetmised ei ole piisavaks totildeendusmaterjaliks toumloumlkeskkonna riskianaluumluumlsi laumlbiviimisel votildei votildeimalike kohtuvaidluste korral Siiski on selle abil votildeimalik firmasiseselt kaardistada muumlrarikkad toumloumlkohad jaumllgida nende olukorda ning teha muumlravaumlhendusmeetmete totildehususe jaumlrelevalvet Kokkupuutetasemest alates 80 dB(A) peab toumloumlandja vastavalt maumlaumlrusele [1] kasutusele votildetma muumlra motildeju vaumlhendavaid meetmeid Peamised meetmed on - kuulmiskaitsevahendite kasutamine - tugevat muumlra tekitavate tootmisvotildetete asendamine vaumliksemat muumlrataset tekitavate votildetetega - toumloumltajatele sagedaste puhkepauside korraldamine madala muumlratasemega ruumides Probleemsed on ka aeg-ajalt esinevad uumlksikud muumlrarikkad tegevused muidu vaiksetes toumloumlruumides Need votildeivad totildesta muumlraga kokkupuute taseme kotildergeks Lisaks votildeivad uumlksikud muumlraimpulsid (nt naela- votildei klambripuumlstoli kasutamisel) olla piisavalt tugevad et kuulmist hetkega oluliselt kahjustada Oluline on jaumllgida kuulmiskaitsevahendite sihipaumlrast kasutamist ndash need peavad olema kasutuses kogu ohtliku tasemega muumlravaumlljas viibimise ajal Rusikareegel on et kasutades kaitsevahendeid 90 ajast saadakse vaid 10 kaitsest Kuulmiskaitsevahendi valikul tuleks laumlhtuda vajalikust muumlra summutuse maumlaumlrast ning seejaumlrel toumloumltaja eelistustest Siinjuures peaks arvestama kogemust et inimesel kulub kuulmiskaitsevahendiga harjumiseks paar paumleva kuni naumldal mistotildettu peaks toumloumltajatele votildeimaldama erinevate kaitsevahendite kasutamist ajavahemiku jooksul mil nad saavad teatada oma eelistuse Peamised toumloumltajate kaebused on kuulmiskaitsevahendi ebamugavuse uumlle kuid harjumisel konkreetse kuulmiskaitsevahendiga kaebused vaumlhenevad ja lotildepuks votildeib saabuda rahulolu

53 Muumlra toime olemus ja ohtlikkus inimesele Uumllaltoodud muumlra kaumlsitlus jagab muumlra kaheks ndash haumlirivaks ja tervist kahjustavaks Uuringud on naumlidanud et ekvivalentne muumlratase mis jaumlaumlb toumloumlpaumleva jooksul alla 70 dB(A) ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale kui anda sellele paumlrast toumloumlpaumleva lotildeppu piisavalt puhkust Seetotildettu nimetatakse muumlra alla 70 dB(A) haumlirivaks muumlraks Haumliriva muumlra naumlideteks on ventilatsioonisuumlsteemi muumlhin toumloumltajate eelistustega kokkusobimatu muusika toumlouml ajal kolleegide

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

27

valjuhaumlaumllne vestlus ruumis toumloumltavate seadmete monotoonne heli vms Haumlirival muumlral on peamiselt vaumlsitav motildeju ndash sellises keskkonnas langeb toumloumlviljakus totildeuseb vigade esinemise sagedus sagenevad vaumlsimusega seotud suumlmptomid (nagu peavalud jm) kotildergenevad stressiindeksi naumlitajad mis omakorda votildeib viia kotilderge vererotildehu ja kroonilise vaumlsimuse probleemideni

54 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded muumlrast motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna muumlra piirnormid ja muumlra motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 108 (RT I 2007 34 214) 2 Muumlra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning uumlhiskasutusega hoonetes ja muumlrataseme motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 04032002 a maumlaumlrus nr 42 (RTL 2002 38 511)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

28

6 Vibratsioon

61 Potildehimotildeisted ja parameetrid toumloumlkohal vibratsiooni iseloomustamiseks Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha votildenkumist mingi tasakaaluasendi uumlmber See votildeib taumlhendada naumliteks kaumles hoitava loumloumlktrelli rappumist augu puurimisel seina kopplaaduri vappumist karjaumlaumlriteel mootorist tingitud potilderanda vaumlrisemist laevas jms Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon toumloumlkeskkonnas uumlldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks5 Uumlldvibratsiooniga on tegemist juhul kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega naumliteks sellel seistes istudes votildei lamades Uumlldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditoumloumllised (nt traktori- auto- totildestuki- kaevandusmasinate juhid) laevameeskonnad ning erinevate liikuvate votildei lihtsalt suuremotildeotildeduliste masinate operaatorid jne Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni mille puhul vibratsioon siseneb ja on piiratud peamiselt motildene jaumlsemega See taumlhendab enamasti et vibreerivast objektist hoitakse kinni kaumlega votildei vibreeriv seadis on inimese kuumllge kinnitatud Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus- metalli- ja puidutoumloumllised mitmesuguste kaumlsitoumloumlriistade kasutamisel aga ka suuremate masinate operaatorid kes vibreerivatest detailidest (roolid juhtkangid jne) kinni hoiavad Objekti votildei pinna votildenkumisel on see kogu aeg muutuva kiirusega liikumises nagu see toimub ka vibratsiooni puhul Ka (kiiruse) muutumine toimub mingi kiirusega Fuumluumlsikalisi termineid kasutades votildeib oumlelda et kiiruse muutumise kiirus on kiirendus Kiirenduse motildeotildetuumlhik on meetrit sekund-ruudu kohta ja selle taumlhis on ms2 Kiirendus on vibratsiooni iseloomustamiseks kotildeige vajalikum parameeter Vibratsioonikiirenduse arvulisest vaumlaumlrtusest sotildeltub vibratsiooni motildeju inimesele kui vibratsioon kandub uumlle inimesele votildei tema kehaosale (vt p 62) Sellepaumlrast on vibratsioonikiirendus ka praktikas enim motildeotildedetav vibratsiooni parameeter

62 Vibratsiooni toime olemus ja ohtlikkus inimesele Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises motildejutamises Uumlldvibratsiooni puhul hakkavad naumliteks istuvas asendis toumloumltaja selgrooluumllid uumlksteise suhtes liikuma kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne Olgugi et see liikumine on motildene mikromeetri suurusjaumlrgus liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale votildei neid surutakse kokku siis nihkuvad jaumllle uumlksteise suhtes kuumlljelt jne ndash seda mitmekuumlmneid kuni sadu kordi sekundis Uumlldvibratsioon avaldab kehas eelkotildeige motildeju raskust kandvatele kehaosadele tugi- ja lihaselundkonnale Esimesteks suumlmptomiteks on sageli selja- (istuva toumlouml puhul) votildei potildelvevalu (seisva toumlouml puhul) Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks Lisaks motildejutab

5 Motildenevotilderra taumlpsemaks votildeib pidada inglisekeelseid vaumlljendeid vastavalt whole-body vibration ja hand-arm vibration

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

29

uumlldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni potildehjustades muu hulgas kotildergenenud vererotildehku tasakaaluhaumlireid votildei isegi maohaavandeid Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas on uumlldjuhul oluliselt kotildergemad kui uumlldvibratsiooniga kokkupuute tasemete vaumlaumlrtused Seetotildettu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini paumlrast toumloumlkohale asumist ning on sageli ka maumlrgatavalt totildesisemad Tihti on esimeseks maumlrguandeks tekkinud kahjustustest kaumlte votildei jalgade ldquosureminerdquo mis on potildehjustatud veresoonte ja nende laumlbilaskvust reguleerivate naumlrvide kahjustusest Vibratsiooni motildeju jaumltkumisel votildeib jaumlsemete liigutamine muutuda valulikuks sotildermede tundlikkus kaduda kaumled muutuda kuumllmaks jne Uumlks kotildeige drastilisemaid tulemusi on nn valge sotilderme suumlndroom mis toob kaasa verevarustuse haumlired jaumlsemetes ning eriti rasketel juhtudel votildeib tuua kaasa sotildermede votildei isegi terve labakaumle amputeerimise vajaduse Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali suumlndroomi omavaheline seos kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab laumlbi selle kanali liikuvat mediaannaumlrvi Tulemuseks on valu ning bdquosurisemineldquo kaumles mis votildeib ulatuda otildelani votildei kaelani ning olla eriti tugev oumloumlsiti 63 Vibratsiooni piirnormid Toumloumlandja kohustused toumloumlkeskkonna loomisel kokkupuutes vibratsiooniga on suurel maumlaumlral analoogilised eespool kaumlsitletutega Sarnaselt muumlraga saab vibratsiooni puhul motildeotildeta ja hinnata 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Vabariigi Valitsuse 12042007 a maumlaumlrus nr 109 [1] naumleb ette jaumlrgmised piirnormid ja meetmete rakendusvaumlaumlrtused toumloumlkeskkonnas 1 Toumloumltaja uumlldvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 115 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 05 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid 2 Toumloumltaja kohtvibratsiooniga paumlevase kokkupuute piirnorm on 50 ms2 Kui kokkupuude uumlletab 25 ms2 tuleb rakendada vibratsiooni motildeju vaumlhendavaid abinotildeusid Vibratsiooniga kokkupuudet vaumlhendavad peamised abinotildeud on

- vibratsiooni summutavate kaitsevahendite kasutamine kui need on vastavates toumloumltingimustes rakendatavad

- toumloumltajale vaumlhem vibratsiooni tekitavate paremate ja kaasaegsete toumloumlvahendite kasutamine - toumloumltajatele puhkepauside korraldamine

64 Vibratsiooni motildeotildetevahendid ja motildeotildetmiste korraldamine Vibratsiooni motildeotildeteseadmed koosnevad enamasti kahest osast ndash kiirenduse andurist ehk aktseleromeetrist mis valitakse vastavalt motildeotildedetava objekti ja vibratsiooni omadustele ja registreerivast ning anduri signaali toumloumltlevast seadmest Viimased on taumlnapaumleval tihtipeale vaumlga sarnased muumlra motildeotildetmisel kasutatavate seadmetega votildei nad ongi lisavotildeimalustega muumlraanaluumlsaatorid mis votildeimaldavad korraga paljude erinevate parameetrite salvestamist ja toumloumltlemist Andurid kinnitatakse enamasti kas jaumligalt kruvidega votildei liimiga vibreeriva pinna kuumllge votildei asetatakse vibreeriva pinna ja toumloumltaja kokkupuutepunkti vahele nii et neid hoiab kinni toumloumltaja ise Ideaaljuhul peaksid vibratsioonimotildeotildetmised toimuma toumloumlkohal tavalisel toumloumlpaumleval tavapaumlraste vahenditega Kui see ei ole votildeimalik simuleeritakse toumloumlolukorda ja -uumllesandeid votildeimalikult tegelikkusele laumlhedasel moel

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

30

Vibratsiooni motildeotildetmisel on olulisimaks eelduseks piisavalt tugeva kontakti tagamine vibreeriva pinnaga Kui uumlldvibratsiooni andur paigutada toumloumltaja jala votildei istmiku alla votildeib eeldada et see rotildehub potilderandapinnale votildei istmele sama tugevalt kui inimene ise ja nii saab motildeotildedetud tegelikult motildejuv vibratsioonitase Kui inimene aga motildeotildetmise ajal sel toumloumlkohal ei ole votildei liigub selle piires ringi tuleb andur kinnitada pinna kuumllge kas kahepoolse kleeplindi liimi spetsiaalse vaha kruvide vms abil Siinjuures tuleb aga arvesse votildetta et inimese keharaskus muudab vibratsiooni tugevust ja muid parameetreid Seetotildettu tuleb toumloumltaja motildeju simuleerimiseks tehnikul endal andurile toetuda votildei vaumlhemalt selle laumlhedal liikumatult seista Kohtvibratsiooni motildeotildetmisel paigutatakse andur kas otse toumloumlriista kaumlepideme kuumllge (nt liimi kruvide votildei kahepoolse teibi abil) votildei pideme ning sellest haarava kaumle vahele Esimesel juhul saadakse kuumlll hea kontakt kuid sellisel juhul ei motildeotildedeta vibratsiooni energia uumllekande kohas ning suure totildeenaumlosusega registreeritakse ka teistsugune kiirenduse jaotus erinevate telgede suunas Teisel juhul hoitakse andurist sama kotildevasti kui kaumlepidemest ning see votildeimaldab arvesse votildetta ka taumlnapaumleval levinud vibratsiooni neelavatest materjalidest valmistatud kaumlepidemete kattematerjalide motildeju Samas motildejutab anduri enda paksus haarde tugevust ning seega ka motildeotildetetulemust mistotildettu on votildeimalikult otildehukeste andurite kasutamine aumlaumlrmiselt oluline 65 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kuna inimene subjektiivselt ei ole suuteline vibratsiooni tugevust kuigi taumlpselt hindama tuleks vibratsiooniga kokkupuute taseme maumlaumlramiseks motildeotildedistamised viia laumlbi juhul kui toumloumltajatel toumloumlkeskkonnaspetsialistil votildei riskianaluumluumlsi tegijal tekib motildene objekti votildei toumloumluumllesandega seoses kahtlus votildei halvemal juhul kui motildenel toumloumltajal ilmnevad esmased vibratsioonikahjustuse tundemaumlrgid ndash surinad jaumlsemetes toumloumlpaumleva lotildepus selja- votildei liigesevalud jne Toumloumltaja tervisekaebuste korral on tema suunamine terviseuuringutele vaumlga soovitatav 2 Kui asutuse votildei ettevotildette toumloumlkeskkonnaspetsialist on saanud asjakohase koolituse votildeib ta vibratsiooni toumloumlkohtadel indikaatorseadmega ise kontrollida Koolituse saanud spetsialist peaks oskama hinnata votildei arvutada ka 8-tunnisele votilderdlusperioodile taandatud paumlevaseid kokkupuuteid vibratsiooniga Kui selleks oskused puuduvad tuleb kasutada akrediteeritud motildeotildeteteenuse osutaja abi Tulemustest tuleb toumloumltajaid teavitada 3 Kui paumlevane kokkupuutetase laumlheneb piirnormi poole vaumlaumlrtuseni peab toumloumlandja valmistuma vibratsiooni motildeju vaumlhendavate abinotildeude rakendamiseks kuid kohe rakendatav meede on votildeimalus vaumlhendada toumloumltaja toumloumlaega vibratsiooniga kokkupuutel 66 Motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni motildeotildetmisel ja hinnangud vastavatele motildeotildetemaumlaumlramatuse komponentidele Nagu eelnevalt mainitud tuleb vibratsiooniga paumlevaste kokkupuudete arvutamisel votildetta arvesse nii toumloumltajale motildejuva vibratsioonikiirenduse vaumlaumlrtust kui ka kestust Motildeotildetevahenditest tuleneva motildeotildetemaumlaumlramatuse osakaal liitmaumlaumlramatuses on teiste allikatega votilderreldes tuumlhine Peamised motildeotildetemaumlaumlramatuse allikad vibratsiooni ja paumlevaste kokkupuudete motildeotildetmisel on kontakti tugevus pinna ja anduri vahel vibratsiooni ebauumlhtlus ja kokkupuuteaja kestuse hindamine Suurima panuse motildeotildetemaumlaumlramatusse votildeib anda vibratsiooni ebauumlhtlus Maumlendus- ja metsamajandusmasinates esineb sagedasti uumlksikuid loumloumlke tugevat raputamist ja kotildeikumist mistotildettu nende tegevusalade puhul moodustab vibratsiooni ebauumlhtlusest tingitud

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

31

motildeotildetemaumlaumlramatuse komponent kuni 30 motildeotildetetulemusest See sotildeltub nii motildeotildedetava seadme tehnilisest seisukorrast kui ka laumlbitavast maastikust Vibratsiooniga kokkupuute aja hindamisel votildeib uumlldjuhul laumlhtuda toumloumltaja enda hinnangust Kui vibratsiooniga kokkupuude on vaumlga korrapaumlratu votildei toumloumltaja hinnang vaumlheusaldatav tuleks kokkupuuteaeg maumlaumlrata kellaga motildeotildetmiste teel Enamikul juhtudel on vibratsiooni motildeotildeteandmetest arvutatud ja paumlevasele kokkupuutele taandatud motildeotildetetulemuse maumlaumlramatus vahemikus 3ndash10 motildeotildetetulemusest Sellest oluliselt suuremaks (uumlle 10) kujunevad motildeotildetetulemuse maumlaumlramatused kui vibratsioon suurtes piirides muutub nagu kaevandus- ja metsatoumloumlmasinate puhul ja kohtvibratsiooni puhul kui toumloumldeldava materjali motildeningad omadused on vaumlga ebauumlhtlased votildei kui toumloumltlemisseadmed elektrilised toumloumlriistad vms on halvas tehnilises seisukorras mis votildeib potildehjustada ebauumlhtlast vibratsiooni

67 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded vibratsioonist motildejutatud toumloumlkeskkonnale toumloumlkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni motildeotildetmise kord VV 12042007 a maumlaumlrus nr 109 (RT I 2007 34 215) 2 Vibratsiooni piirvaumlaumlrtused elamutes ja uumlhiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni motildeotildetmise meetodid Sotsiaalministri 17052002 a maumlaumlrus nr 78 (RTL 2002 62 931)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

32

7 Elektromagnetvaumlljad 71 Fuumluumlsikalised suurused elektromagnetvaumlljade ja nende motildeju iseloomustamiseks Elektromagnetvaumlljade toime ja ohtlikkus inimesele Elektromagnetvaumlljade motildeiste on uumlhine nimetus mida otildeigusaktides kasutatakse staatiliste magnetvaumlljade ajas muutuvate elektri- magnet- ja elektromagnetvaumlljade (sagedusega kuni 300 GHz) kohta Elektrivaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on volti meetri kohta (Vm) magnetvaumllja tugevuse motildeotildetuumlhik on amprit meetri kohta (Am) Motildenel juhul naumliteks bioloogilises koes magnetvaumllja iseloomustamiseks on sobiv fuumluumlsikaline suurus magnetvootihedus mille motildeotildetuumlhik on tesla (T) Taumlhistame magnetvootihedust B magnetvaumllja tugevust H magnetilist konstanti micro0 = 4π middot10ndash7 NA2 ja suhtelist magnetilist laumlbitavust micro mis bioloogilise koe puhul on ligikaudu micro asymp 1 Seos nimetatud suuruste vahel on B = micromiddotmicro0middotH st kui on teada magnetvaumllja tugevuse vaumlaumlrtus H amprites meetri kohta on vastav magnetvootiheduse vaumlaumlrtus B = 4π middot10ndash7

middotH teslat Erinevais sagedusvahemikes elektromagnetvaumlljad votildeivad inimesel potildehjustada piirnorme uumlletavate vaumlljatugevustega kokku puutumisel mitmesuguseid haumlireid votildei kahjustusi Peale vaumlljatugevuste kasutatakse kokkupuute piirnormide kehtestamiseks seoses elektromagnetvaumlljadega ka teisi fuumluumlsikalisi suurusi Voolutihedus milliamprites ruutmeetri kohta (mAm2)

- ajas muutuvate vaumlljade puhul kuni 1 Hz on kokkupuute piirnorm voolutihedusele ette naumlhtud selleks et aumlra hoida kahjulikke motildejusid suumldamele veresoonkonnale ja kesknaumlrvisuumlsteemile

- sagedusvahemikus 1 Hz ndash 10 MHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm voolutihedusele eesmaumlrgiga vaumlltida motildejusid kesknaumlrvisuumlsteemi tegevusele

Erineelduvuskiirus vattides kilogrammi kohta (Wkg) - sagedusvahemikus 100 kHz ndash 10 GHz maumlaumlratakse kokkupuute piirnorm

erineelduvuskiirusele eesmaumlrgiga vaumlltida inimorganismi uumlldist kuumenemist ja kudede lokaalset kuumenemist

- vahemikus 100 kHz ndash 10 MHz on kokkupuute piirnormid maumlaumlratud nii voolutihedusele kui ka erineelduvuskiirusele (Ap)

Votildeimsustihedus vattides ruutmeetri kohta (Wm2) - sagedusvahemikus 10 GHz ndash 300 GHz maumlaumlratakse votildeimsustihedusega kokkupuute

piirnorm eesmaumlrgiga vaumlltida inimkeha pindmiste ja pinnalaumlhedaste kudede kuumenemist Peamised olulisemad terminid on defineeritud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] Need on kaitstav ala kontrollitav ja mittekontrollitav keskkond maksimaalselt lubatud ja osaline ekspositsioon laumlhivaumllja ja kaugvaumllja piirkond raadiosagedusliku vaumllja bdquokuum kohtldquo erineelduvuskiirus (Ap) jm Ohuteguri piirnormi motildeiste kasutamine teeb maumlaumlrusest arusaamise tavapaumlraselt lihtsaks Euroopa Parlamendi ja notildeukogu direktiivis 200440EUuml [2] eristatakse kahte terminit kokkupuute piirvaumlaumlrtused ndash elektromagnetvaumlljadega kokkupuute piirvaumlaumlrtused mis potildehinevad otseselt kindlakstehtud motildejul tervisele ja bioloogilistel kaalutlustel Nende piirvaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab et elektromagnetvaumlljadega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kotildeigi teadaolevate tervisele kahjulike motildejude eest

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

33

rakendusvaumlaumlrtused ndash otseselt motildeotildedetavate parameetrite ulatus mis on antud elektrivaumllja tugevusena (E) magnetvaumllja tugevusena (H) magnetvootihedusena (B) ja votildeimsustihedusena (S) mille puhul tuleb votildetta uumlks votildei mitu direktiivis nimetatud meedet Nende vaumlaumlrtuste jaumlrgimine tagab vastavuse asjakohastele kokkupuute piirvaumlaumlrtustele 72 Soovitusi toumloumlandjale 1 Praegu kehtivad elektromagnetvaumlljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25012002 a maumlaumlruses nr 54 bdquoToumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kordldquo [1] 2 Kuna inimorganism ei taju elektromagnetvaumllju oma meeleelunditega enne kui on tekkinud mingid kahjustused tuleb hoiatada kotildeiki toumloumltajaid nendel toumloumlkohtadel kus on tegemist tugevate alalis- votildei muutuvate magnetvaumlljadega ja elektromagnetiliste kiirgustega 3 Toumloumlandja peab tagama et toumloumltajad jaumllgiksid taumlpselt hoiatusi toodetel kui tegemist on elektromagnetvaumlljadega Naumliteks mikrolaineahju sarnaselt votildeiksid inimese sisekudede uumllekuumenemist tekitada ka muud tugeva elektromagnetvaumlljaga tooted kui puuduksid totildekked tugeva elektromagnetvaumllja keskkonda sattumiseks Enamik selliseid tooteid on varustatud rakenduvate kaitseluumllititega mis seadme sihipaumlrasel kasutamisel vaumlldivad kahjustuse teket Naumliteks mikrolaineahju avamisel luumllitub elektromagnetlainete kiirgaja automaatselt vaumllja Samas on naumliteks remondi kaumligus votildeimalik kaitseluumlliti maha votildetta Siis on juba mikrolaineahi inimesele ohtlik votildeimaliku potildeletuse tekitajana kui seadet valesti kasutatakse 4 Eestis on palju mitmesuguseid telefoniside- raadio- ja televisioonisaatejaamu mille antenni vahetus laumlheduses votildeib olla ohtlikult tugev elektromagnetvaumlli Tavaliselt inimene sinna juhuslikult ei satu ent remonttoumloumlde ajal tegutsemiseks on tootjapoolsete eeskirjade jaumllgimine aumlaumlrmiselt vajalik Ka elektrijaamades ja alajaamades kehtivad ranged eeskirjad elektromagnetvaumlljades toumloumltamise kohta Toumloumlandja kohustuste hulka kuulub vastavate ohutustehniliste otildeppuste laumlbiviimine Sarnaseid ettevaatusabinotildeusid tuleb rakendada ka ettevotildetetes kus tehnoloogilistes seadmetes on tegemist tugevate elektromagnetvaumlljade allikatega 5 Kotildeige olulisem on juhendada toumloumltajat seadme ohutust kasutamisest enne selle kasutuselevotildetmist ning toumlouml kaumligus kontrollida seadme kasutujuhendist tulenevate ohutusnotildeuete taumlitmist

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

34

Joonis Elektromagnetvaumlljade motildeotildeturid Narda EMR-300 (vasakul) ja Chauvin Arnoux CA 43 73 Alusdokumendid ja viide kasutatud materjalile

1 Toumloumlkeskkonna fuumluumlsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite motildeotildetmise kord VV 25012002 a maumlaumlrus nr 54 (RT I 2002 15 83)

2 K Kepler A Vladimirov M Noorma Toumloumltajate terviseriskid kokkupuutel elektromagnet-vaumlljadega direktiivi 200440EUuml alusel Analuumluumls Sotsiaalministeerium Tallinn 2007

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

35

8 Tehislik optiline kiirgus 81 Potildehimotildeisted ja parameetrid tehisliku optilise kiirguse iseloomustamiseks Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 100 nm kuni 1 mm Tehislikud optilise kiirguse allikad on inimese loodud kiirgusallikad Optilise kiirguse teatud lainepikkuste vahemikele on omistatud nimetused ja taumlhistused mis on esitatud alljaumlrgnevas tabelis Piirkondade ja vahemike taumlhistused on rahvusvahelised Tabel 81

Lainepikkuste vahemik Vahemiku taumlhistus votildei nimetus Piirkond

100 kuni 280 nm UV-C 280 kuni 315 nm UV-B 315 kuni 400 nm UV-A

ultravioletne kiirgus

(UV) violett (alates 400 nm) sinine sinakasroheline roheline kollakasroheline ( 555 nm ) kollane oranž

400 kuni 800 nm

punane (kuni 800 nm)

naumlhtav kiirgus ehk valgus

(VIS)

800 kuni1400 nm IR-A 1400 nm kuni 30 microm IR-B

30 microm kuni 1 mm IR-C

infrapunane kiirgus (IR)

Koherentne optiline kiirgus on ajas kooskotildelastatud faasiga elektromagnetvotildenkumistega monokromaatne kiirgus mida tekitavad laserid Mittekoherentne optiline kiirgus on ajas juhusliku faasiga ehk ajas kooskotildelastamata votildenkumistega elektromagnetiline kiirgus mida tekitavad naumliteks mitmesugused kuumllmad ja kuumad valgusallikad kuumad kehad jms vaumllja arvatud laserkiirguse allikad Kokkupuute piirnormid ndash optilise kiirgusega kokkupuute piirnormid mille aluseks on uuringutega tuvastatud tervisemotildejud ja bioloogilised kaalutlused Vastavus nimetatud piirnormidele tagab et optilise kiirguse tehisallikatega kokku puutuvad toumloumltajad on kaitstud kahjulike tervisemotildejude eest Kiirgusintensiivsus (E) votildei votildeimsustihedus ndash kiirguse votildeimsus pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2) Kokkupuude kiirgusega (H) ndash kiirgusintensiivsuse ajaintegraal mida vaumlljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2) Kiirgustihedus (L) ndash kiirgusvoog votildei vaumlljundvotildeimsus ruuminurgauumlhiku ja pindalauumlhiku kohta mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1) (Optilise kiirguse) tase ndash optilise kiirguse keskmine summaarne votildeimsus millega toumloumltaja kokku puutub

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

36

Optilise kiirguse piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 08042010 a maumlaumlruses nr 47 bdquoToumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kordrdquo [1] 82 Mittekoherentse ja koherentse optilise kiirguse toime olemus ja ohtlikkus inimesele Kui optiline kiirgus neeldub keha vaumlliskudedes avaldab see bioloogilist motildeju peamiselt nahale ja fuumlsioloogilistele protsessidele mis on seotud naha toitmise ja kaitsmisega Silmade puhul votildeib optiline kiirgus neelduda nii vaumllistes kui sisemistes kudedes kuid kahjustada ka silma potildehja Optilise kiirguse motildeju votildeib motildenel juhul haarata kogu organismi naumliteks keha uumllekuumenemise puhul IR toimel nahakahjustuse totildettu kehale langenud UV-kiirguse toimel Erinevate lainepikkuste motildeju sotildeltub sellest milline naha votildei silma osa kiirgust neelab Motildeju sotildeltub ka interaktsiooni tuumluumlbist ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised motildejud infrapunapiirkonnas termilised motildejud Valguse naumlgemisel on tegemist fotokeemilise motildejuga Laserkiirgus votildeib avaldada lisamotildeju mis seisneb selles et kude neelab energiat luumlhikeses ajavahemikus rohkem kui organismi kaitsemehhanismid jotildeuavad neile reageerides tasakaalu pakkuda Naumliteks silm ei sulgu piisavalt kiiresti votildei valgustugevuse muutudes kohaneb aeglaselt Sellepaumlrast on laserkiire sattumine silma eriti ohtlik

Bioloogilised kahjustused votildeib laias laastus jagada akuutseteks (esinevad luumlhikest aega) ja kroonilisteks (esinevad pikka aega votildei pika aja jooksul korduva kiiritusega kokkupuute tulemusena) Uumlldiselt on nii et akuutne motildeju esineb vaid juhul kui kokkupuute piirnorme uumlletatakse Tavaliselt on see erinevate inimeste puhul erinev Suurem osa kokkupuute piirnorme tugineb akuutsete motildejude uuringutele ning vastavad piirnormid on tuletatud optilise kiirguse kahjustustega patsientide uurimise tulemuste statistilisest jaotusest Seetotildettu ei taumlhenda kiirgusega kokkupuute piirnormi uumlletamine iga kord tingimata tervisekahjustust Tervist kahjustava motildeju oht kasvab koos kokkupuutetaseme suurenemise ja piirnormi uumlletamisega Enamik allkirjeldatud motildejudest ilmneb tervetel toumloumltavatel taumliskasvanutel juhul kui optilise kiirgusega kokkupuude on oluliselt uumlletanud kehtestatud piirnorme Uumllimalt valgustundlikud isikud kellele votildeib osaks saada kahjulik motildeju ka allpool kokkupuute piirnormi moodustavad erandi

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

37

Tabel 82 Votildeimalikud kahjustused ja diagnoosid sotildeltuvalt lainepikkuste vahemikes

Votildeimalik kahjustus votildei diagnoos Lainepikkus (nm)

Silm Nahk

100ndash280 UV-C Fotokeratiit Fotokonjunktiviit

Eruumlteem Nahavaumlhk

280ndash315

UV-B

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Nahavaumlhk

315ndash400 UV-A

Fotokeratiit Fotokonjunktiviit Kae Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus

Eruumlteem Elastoos (fotovananemine) Pigmendi kohene tumenemine Nahavaumlhk

380ndash780 Naumlhtav valgus

Valgusest potildehjustatud votilderkkestakahjustus (sinine valgus) Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

780ndash1400 IR-A Kae Votilderkkesta potildeletus

Potildeletus

1400ndash3000 IR-B Kae Potildeletus

3000ndash106 IR-C Sarvkesta potildeletus Potildeletus

83 Tehisliku optilise kiirguse motildeotildetmise fuumluumlsikalised alused ja vajalikud motildeotildetevahendid Tervisekahjustusi votildeib potildehjustada optilise kiirguse energia neeldumine inimese organites ja kudedes Kokkupuudet kiirgusega H motildeotildedetakse uumlhikutes džauli ruutmeetri kohta (Jm2) mis peab iseloomustama neeldunud energia tihedust koes Kiirguse intensiivsus E (uumlhik Wm2) kiirgusega kokkupuute aeg t (uumlhik s) ja kokkupuude kiirgusega H on omavahel seotud jaumlrgmise valemiga H = E t Praktikas saab optilise kiirguse ohtlikkuse hindamiseks motildeotildeta kiirguse intensiivsust ja kiirgusega kokkupuute aega arvutada integraalne kokkupuude kiirgusega H ja votilderrelda seda piirnormiga mis on saumltestatud tehisliku optilise kiirguse maumlaumlruse nr 47 lisas Seejuures tuleb silmas pidada maumlaumlruse sect 8 notildeuet bdquo(5) Optilise kiirguse taseme vastavuse hindamisel toumloumlohutuse notildeuetele loetakse motildeotildedetud tase maumlaumlruse notildeudeid rahuldavaks kui motildeotildetetulemuse ja laiendmaumlaumlramatuse summa on vaumliksem piirnormist votildei sellega votilderdne kusjuures laiendmaumlaumlramatus peab olema hinnatud 95 usaldatavusegaldquo Motildenel juhul on piirnorm maumlaumlruse lisas esitatud kiirgustihedus (L) kaudu mida vaumlljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta W(m2 sr) See eeldab ruuminurkade motildeotildetmise hindamise ja arvutamise oskust

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

38

Kiirguse intensiivsuse motildeotildetmiseks kasutatakse vahetatavate sensoritega radiomeetreid ja spektroradiomeetreid mis motildeotildedavad piirkondades UV-A ja UV-C (001200) mWcm2 UV-B (000120) mWcm2 VIS (001200) mWcm2 IR piirkonnas kasutatakse infrapunamotildeotildetureid mis motildeotildedavad soojust kiirgavate pindade temperatuuri aga ka IR allikatelt kiirguvat votildeimsust Laserkiirguse ja mittekoherentse kiirguse votildeimsuse votildei energia motildeotildetmiseks ettenaumlhtud sensorid on sageli erinevad Seda tuleb jaumllgida motildeotildetevahendi soetamisel Kasulik on teada selles valdkonnas kasutatavate kord- ja osauumlhikute vahekordi 1 Wm2 = 01 mWcm2 = 100 microWcm2 1 J = 1000 mJ = 1 Wmiddots = 1000 mWmiddots 84 Soovitusi toumloumlandjale 1 Kui ettevotildettes votildei asutuses kasutatakse tehisliku optilise kiirguse allikaid peab toumloumlandjal olema nendest uumllevaade Ohutegurite allikatena ei kaumlsitata tavalisi toumloumlkoha valgusallikaid ndash hotildeotildeglampe luminestsentslampe LED-lampe ja nende baasil toumloumltavaid lavatehnika- ja toumloumlkohaprožektoreid mida saab kontrollida luksmeetriga (vt kaumlesoleva juhendi ptk 4 bdquoToumloumlkohavalgustusldquo) 2 Valgustus- ja reklaamitehnikas kasutatakse motildenikord laserseadmeid mis votildeivad olla ka ohuallikad See sotildeltub laseri klassist mida peab tootja maumlrkima seadme kasutusjuhendis ja loetlema vastavad ettevaatusabinotildeud Laserkiirguse allikat sisaldavaid seadmeid tuleb toumloumlandjal silmas pidada kotildeikides asutustes ja ettevotildetetes Notilderkade laserkiirguse allikate puhul peaks leiduma kasutamisjuhendis tootja maumlrge seadme ohutuse kohta 3 Kui ettevotildettel votildei asutusel puudub radiomeetriline optilise kiirguse motildeotildetevahend votildei indikaator tuleb vajadusel poumloumlrduda asjaomase teenuseosutaja poole 4 Kuna inimene tajub tehisliku optilise kiirguse naumlhtavat spektriosa silmadega ja infrapunast kiirgust soojuskiirgusena (kehaosade vaumllispinnaga) maumlrkab inimene neid kiirgusi ja reageerib neile instinktiivselt Vajadusel peab toumloumltajal olema votildeimalus kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille kiirgusfiltriga kaitsekilpi vastavat toumloumlriietust kindaid jms) Keevitustoumloumldel kaarleegi tekitatud kiirguses sisaldub peale naumlhtava valguse ja infrapunakiirguse ka ultraviolettkiirgust mille korral tuleb silmade kaitseks kasutada spetsiaalseid prille votildei kaitsekilpi mis neelab nimetatud kolme liiki kiirgust vajalikul maumlaumlral aga samal ajal votildeimaldab naumlha vajalikku objekti 5 Ultraviolettkiirguse tekitatud silma- votildei nahakahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada suure hilinemisega kui tagajaumlrjed on juba naumlhtavad (vt tabel 82) Silma kaitsereaktsioon sulguda kiiresti ereda valguse tekkimisel ei ole piisavalt kiire vaumlltimaks silma kahjustust naumliteks laserkiire sattumisel silma Toumloumlandja peab informeerima toumloumltajaid kotildeikidest ohuteguritest notildeudma individuaalkaitsevahendite kasutamist silmadele puhkepauside andmist ja perioodilist tervisekontrolli Ettevotildettes votildei asutuses peaks toumloumlkeskkonnaspetsialist jaumllgima silmaarsti ettekirjutusi ja diagnoose toumloumltajate puhul kes puutuvad kokku intensiivse optilise kiirgusega 6 Toumloumlandja peab jaumllgima tootjapoolseid juhendeid ja ohutusnotildeudeid tehnoloogias kasutatavate seadmete kohta kui on tegemist tehisliku optilise kiirguse allikaid sisaldavate seadmete ja toumloumlvahenditega Eriti ohtlikud on votildeimsad laserseadmed ja ultraviolettkiirguse allikad kui kiirgus votildeib sattub silma Tavaliselt on sellised seadmed varustatud ekraanide ja muude totildekestavate kaitsevahenditega mis vaumlhendavad ohtu inimesele Toumloumltajaid tuleb hoiatada et nad ei eemaldaks nimetatud totildekestusvahendeid omavoliliselt ega kasutaks optilise kiirguse allikat sisaldavat seadist kui maumlrkavad totildekestusvahendi asendi muu(da)tusi

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

39

Joonis Optilise kiirguse motildeotildetur Ophir Nova II Joonis Loger ELSEC 764 UV+Monitor 85 Alusdokumendid 1 Toumloumltervishoiu ja toumloumlohutuse notildeuded tehislikust optilisest kiirgusest motildejutatud toumloumlkeskkonnas tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse motildeotildetmise kord VV 08042010 a maumlaumlrus nr 47 (RT I 2010 1684) 2 A Non-Binding Guide to the Artificial Optical Radiation Directive 200625EC Tehisliku optilise kiirguse direktiivi 200625EUuml mittesiduv juhend (vt wwwsmee votildei wwwtiee)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

40

9 Ioniseeriv kiirgus meditsiiniasutuste toumloumlkeskko nnas 91 Kiirgusseire meditsiiniasutustes

Meditsiiniasutus kui toumloumlandja peab oma toumloumlkeskkonnas korraldama toumloumltajate ja kuumllastajate kiirguskaitse milleks tuleb muu hulgas osata hinnata kutsekiirituse ja elanikukiirituse hulka ning votilderrelda seda lubatud piirmaumlaumlradega Enamasti sotildeltuvad kutsekiiritus ja elanikukiiritus meditsiiniasutuses otseselt meditsiinikiiritusest mida saavad patsiendid uuringu votildei ravi eesmaumlrgil Tavaroumlntgenuuringus on patsiendi saadav doos ligikaudu tuhat korda suurem votilderreldes patsiendi kotilderval seisva meditsiinitoumloumltaja doosiga Uumlldkehtiva tava jaumlrgi ei kehtestata meditsiinikiiritusele selle diagnostilist funktsiooni votildei raviotstarvet silmas pidades piirmaumlaumlrasid kuid tuleb arvestada et patsiendidoosi optimeerimine mis aitaks vaumlhendada patsiendi kiirgusriski vaumlhendaks uumlhtlasi kiirguskoormust toumloumlkeskkonnale ja toumloumltajatele Paljude meditsiiniradioloogia uuringute korral kui meditsiinitoumloumltaja viibib protseduuri ajal kiirgusvarje (sein sirm vmt) taga on kutsekiirituse aastane efektiivdoos suhteliselt madal ja votilderreldav loodusliku kiirgusfooni aastase efektiivdoosiga (umbes 2 mSv)

Maumlrksa suuremate doosidega on tegemist siis kui meditsiinitoumloumltaja peab diagnostilise votildei raviprotseduuri kaumligus viibima patsiendi vahetus laumlheduses ja olema intensiivses otseses votildei hajunud kiirgusvaumlljas Sellisteks juhtudeks on naumliteks roumlntgenlaumlbivalgustusega seotud menetlusradioloogia protseduurid (nt suumldame ja veresoonte kateteriseerimine) laumlbivalgustuse tavaprotseduurid radiofarmpreparaatide ettevalmistamine ja manustamine nukleaarmeditsiinis brahhuumlteraapia protseduurid Neist kaks esimest valdkonda annavad kuumlllalt arvestatava osa kotildeigi meditsiinikiirgustoumloumltajate kollektiivdoosist ja keskmine aastane efektiivdoos votildeib sel juhul olla uumlle 6 mSv aastas

Ioniseeriva kiirguse toimet ja sellega seotud riski hindamise uumlldisi potildehimotildetteid on kirjeldatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) vaumlljaannetes ICRP teaduslik kaumlsitlus ja soovitused potildehinevad senistel epidemioloogilistel uuringutel ioniseeriva kiirguse kahjustustest votildettes arvesse nii kiirguse stohhastilist (sh paumlrilikku ja pahaloomulisi kasvajaid tekitavat) kui ka deterministlikku (nt nahapunetus juuste vaumlljalangemine silmalaumlaumltse kahjustus) toimet ICRP kiirgusbioloogilise laumlhenemisviisi aluseks on mudel mille jaumlrgi suhteliselt vaumlikeste dooside korral on stohhastiline risk lineaarne doosiga kusjuures see sotildeltuvus on ilma laumlvivaumlaumlrtuseta See taumlhendab et ka kui tahes vaumlikeste nullist erinevate dooside korral esineb kiiritada saanud inimese jaoks nullist erinev fataalne kiirgusrisk ICRP on soovitanud kiirguskahjustuse riski hindamiseks kasutada kiirgusliigi kahjulikkusest sotildeltuvat kiirgusfaktorit wR koe kiirgustundlikkusest sotildeltuvat koefaktorit wT ja vastavaid kiirguskaitselisi suurusi ndash koe (votildei elundi) ekvivalentdoosi HT ja kogu keha efektiivdoosi E Koe ekvivalentdoos HT on arvutatav koe neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori wR korrutisena Efektiivdoos on suurus mis vaumlljendab ioniseeriva kiirguse stohhastilise toime koguriski inimesele ja on arvutatav inimese kotildeigi kudede (ja elundite) vastavate koefaktoritega wT kaalutud ekvivalentdooside HT summana

E = Σ wTsdotHT

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

41

Kiirgusfaktori ja koefaktori vaumlaumlrtused on kinnitatud keskkonnaministri 26 mai 2005 a maumlaumlruses nr 45 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtusedldquo

Siiski ei ole kumbki suurustest HT ega E otseselt motildeotildedetav Seetotildettu on lisaks defineeritud motildeotildedetavad operatiivsuurused mis on tuletatavad neeldumisdoosist vastavate teisenduskordajate kaudu ja mis annavad konservatiivse hinnangu kiirguskaitselistele suurustele HT ja E Vaumlliskiiritust kirjeldavateks operatiivsuurusteks on ambientne doosiekvivalent H(10) suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) ja isiku doosiekvivalent Hp(d) Ruumiseires (ehk maa-ala seires) kasutatakse suurusi H(10) ja Hprime(007 Ω) Ambientne doosiekvivalent H(10) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitab kindlal viisil suunatud ja laiendatud vaumlli nn ICRU keras6 selle vaumllja suunaga vastassuunalisel raadiusel suumlgavusel 10 mm kera pinnast Suunddoosi ekvivalent Hprime(007 Ω) kiirgusvaumllja mingis punktis on selline doosiekvivalent mille tekitaks uumlhesuunaline laiendatud kiirgusvaumlli nn ICRU keras suumlgavusel 007 mm ja etteantud suunaga Ω raadiusel Isikuseires kasutatakse suurust Hp(d) mis definitsiooni jaumlrgi vaumlljendab ICRU koeekvivalentse materjali doosiekvivalenti suumlgavusel d (millimeetrites) inimkeha selle punkti all kus kantakse isikudosimeetrit ja motildeotildedetakse doos Suurusi Hp(10) Hp(007) ja Hp(3) kasutatakse vastavalt efektiivdoosi naha ekvivalentdoosi ja silmalaumlaumltse ekvivalentdoosi hindamiseks Ainult vaumlliskiirguse korral on isikuseire potildehjal efektiivdoosi E arvuline vaumlaumlrtus ligikaudu votilderdne Hp(10) vaumlaumlrtusega ja ruumiseire potildehjal E ligikaudu H(10) vaumlaumlrtusega Motildelemal juhul on otseselt mittemotildeotildedetav efektiivdoos maumlaumlratud doosiekvivalendi (Hp(10) votildei H(10)) motildeotildetetulemusega mis sisaldab ka motildeotildetemaumlaumlramatust Niisiis saab efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi potildehimotildetteliselt hinnata kehale teatud piirkonda paigutatud dosimeetri(te) naumlitude potildehjal Motildenel juhul votildeib olla vajalik motildeotildeta ka suurust Hp(3) et hinnata ekvivalentdoosi silmalaumlaumltsele kuid tavaliselt saab selle tuletada Hp(10) ja Hp(007) motildeotildetmistest

Efektiivdoosi (kogu keha doosi) hindamisel eeldatakse et dosimeetrit kantakse kehaosal mis saab kotildeige rohkem kiiritada Vahel votildeib olla raske hinnata milline kehaosa saab kotildeige rohkem kiiritada Kaitseriietuse nt pliikummist potildelle kandmisel votildei kui on tegemist vaumlga mittehomogeense kiirgusvaumlljaga nt menetlusradioloogias on seetotildettu vaumlga taumlhtis dosimeeter (votildei dosimeetrid) otildeigesti positsioneerida Taumlpsemaks hindamiseks votildeib osutuda vajalikuks kasutada mitut dosimeetrit E ja HT Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhend annab soovitusi isikudosimeetri kandmiseks kas uumlhe- votildei kahekaupa Uumlhe isikudosimeetri kasutamisel kantakse seda rinna piirkonnas Kaitsepotildelle kasutades on soovitatav kanda isikudosimeetrit kaitsepotildelle peal rinna piirkonnas Samaaegselt kahte isikudosimeetrit kasutades on soovitatav kanda uumlhte nendest potildelle all rinna piirkonnas teist aga potildelle peal kaela piirkonnas (kindlasti tuleb jaumllgida et dosimeetrid ei laumlheks omavahel vahetusse)

Toumloumlkeskkonna kiirgusseirekava aluseks peaks uumlldjuhul olema toumloumlkoha kiirgusvaumllja hindamine Kiirgusvaumllja energia- ja suundjaotuse taumlpsemaks maumlaumlramiseks on vaja siiski eriaparatuuri ja seda tundvaid kvalifitseeritud spetsialiste Vastavad motildeotildetmised on uumlsna komplitseeritud Need votildeivad

6 ICRU kera on rahvusvahelise kiirgusuumlhikute ja kiirgusmotildeotildetmiste komisjoni (ICRU) maumlaumlratud inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks ja kujutab definitsiooni potildehjal endast diameetriga 30 cm koeekvivalentsest materjalist kera mille tihedus on 1 gcm3 ja mille koostises on kaaluliselt 762 hapnikku 111 suumlsinikku 101 vesinikku ja 26 laumlmmastikku

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

42

olla aeganotildeudvad ja seega vaumlga kallid Menetlusradioloogia toumloumlkoha kiirgusvaumllja kaardistamise teeb eriti keeruliseks ja ettemaumlaumlramatuks asjaolu et tegemist on tugevalt mittehomogeense vaumlljaga mis sotildeltub patsiendi uumlmberpositsioneerimisest roumlntgentoru suhtes ajas ja ruumis ja mis muutub iga patsiendi korral erinevalt

Eestis ja paljudes teistes riikides on kotildeige levinumaks isikudosimeetriks olnud seni passiivse dosimeetrina termoluminestsentsdosimeeter (TLD) Mujal riikides on kasutusel ka optiliselt stimuleeritud luminestsentsil potildehinev dosimeeter ja aktiivne (elektroonne) isikudosimeeter (APD) APD on saamas uumlha populaarsemaks just oma vahetu naumlidu totildettu olles kasutatav nii integreeriva kui ka alarmdosimeetrina APD energia- ja suundsotildeltuvus on enamikul mudelitel sama hea kui passiivsetel dosimeetritel votildeimaldades motildeotildeta piisava taumlpsusega pidevas kiirgusvaumlljas Probleem mida pole kotildeigi APD mudelite jaoks taumlnaseks lahendatud on APD mitteadekvaatne koste pulseerivas kiirgusvaumlljas Menetlusradioloogias on kiirgus enamasti pulseeriv Seega tuleks enne APD kasutuselevotildettu alati hinnata selle votildeimet detekteerida pulseerivat kiirgust Fotoemulsiooni kiirgustundlikkusel potildehinevat filmdosimeetrit kasutatakse taumlnapaumleval isikudosimeetrina suhteliselt harva 92 Toumloumlkohtadele kehtestatud ioniseeriva kiirguse piirnormid

Piirnormid kontrollialale ja jaumllgimisalale A- ja B-kategooria kiirgustoumloumltajate liigitamisel

Toumloumlkohtadele kehtestatud piirnormid on uumlldjuhul seotud seal toumloumltava isiku aastase efektiivdoosiga votildei motildenede kiirgustundlike kudede ekvivalentdoosidega Vastavalt keskkonnaministri 7 septembri 2004 a maumlaumlrusele nr 113 bdquoRadionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeudedldquo peab kiirgustegevusloa omaja kiirgusallika motildejupiirkonnas moodustama kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane efektiivdoos votildeib uumlletada 6 mSv Sellise efektiivdoosi korral loetakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse maumlaumlratluse potildehjal A-kategooria kiirgustoumloumltajaks Analoogselt peab eelnimetatud maumlaumlruse potildehjal moodustama kiirgusallika motildejupiirkonnas kontrolliala juhul kui kiirgustoumloumltaja aastane ekvivalentdoos silmadele votildeib uumlletada 15 mSv votildei aastane ekvivalentdoos kaumltele sotildermedele votildei nahale votildeib uumlletada 50 mSv Uumlhtlasi liigitatakse kiirgustoumloumltaja kiirgusseaduse potildehjal A-kategooriasse kui ta votildeib saada suurema kui kolm kuumlmnendikku kehtestatud silmalaumlaumltse votildei naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi aastasest piirmaumlaumlrast ehk vastavalt uumlle 45 mSv votildei 150 mSv B-kategooria kiirgustoumloumltajateks loetakse kiirgustoumloumltajad kes ei ole klassifitseeritavad A-kategooriasse Kui aastane kiirgusdoos kiirgusallika motildejupiirkonnas votildeib uumlletada 1 mSv peab kiirgustegevusloa omaja moodustama kontrollialaga votildei kiirgusallikaga piirneva jaumllgimisala Doosi piirmaumlaumlrad

Kiirgustoumloumltaja efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17 mai 2004 a maumlaumlrusega nr 193 bdquoKiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi piirmaumlaumlradldquo 1) kiirgustoumloumltaja poolt viie jaumlrjestikuse aasta jooksul saadud efektiivdoosi piirmaumlaumlr on 100 mSv

tingimusel et uumlhe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 mSv 2) kiirgustoumloumltaja uumlhe aasta jooksul saadud ekvivalentdoosi piirmaumlaumlr on

bull silmalaumlaumltses 150 mSv

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

43

bull nahas keskmiselt 500 mSv naha pindala 1 cm2 kohta arvestamata kiiritatud naha tegelikku pindala

bull jaumlsemetes 500 mSv

Kiirgusseire korraldus

Vastavalt kiirgusseaduse notildeuetele peab kiirgustegevusloa omaja tagama kontrolli- ja jaumllgimisala kiirgusseire kusjuures sotildeltuvalt vajadusest sisaldab see kas doosikiiruse seiret javotildei radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret otildehus votildei pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning fuumluumlsikalise ja keemilise oleku maumlaumlramisega kusjuures kiirgustegevusloa omaja peab registreerima seire tulemused ja saumlilitama need kogu kiirgustegevuse jooksul Kui kiirgustegevusest potildehjustatud kiiritus votildeib uumlletada kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi votildei kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmaumlaumlra uumlhte kuumlmnendikku aastas peab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgusseadusele konsulteerima kvalifitseeritud kiirguseksperdiga votildeimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuses et tagada toumloumlkohal piisav kiirgusohutus Kiirgusseaduse notildeuete kohaselt peab kiirgustoumloumltajate isikudooside seiret teostama tunnustatud dosimeetrialabor Eestis on hetkel akrediteeritud sellise laborina vaid Keskkonnaameti kiirgusosakonna TLD labor Dosimeetrid peavad laumlbima tuumluumlbikatsetused ja regulaarsed kalibreerimised A-kategooria kiirgustoumloumltajate isikudooside seire toumloumlkohal peab toimuma vaumlhemalt uumlks kord kuus B-kategooria kiirgustoumloumltajate seire peab olema piisav naumlitamaks et toumloumltaja on klassifitseeritud B-kategooriasse otildeigesti

Joonis Kiirgusdosimeeter meditsiinitoumloumltajal

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

44

Joonis Meditsiinitoumloumltaja kokkupuude uumllitugeva magnetvaumlljaga 93 Alusdokumendid 1 Notildeukogu direktiiv 9629EURATOM 13 mai 1996 millega saumltestatakse potildehilised

ohutusnormid toumloumltajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EUumlT L 159 2961996 lk 1ndash114)

2 Notildeukogu direktiiv 9743EURATOM 30 juuni 1997 mis kaumlsitleb uumlksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84466EURATOM (EUumlT L 180 971997 lk 22ndash27)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)

45

3 Kiirgusseadus 4 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmalaumlaumltse naha ja jaumlsemete ekvivalentdoosi

piirmaumlaumlrad VV 17052004 a maumlaumlrus nr 193 (RT I 2004 45 321) 5 Kiirgustoumloumltaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide

sissevotildetust potildehjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori vaumlaumlrtused Keskkonnaministri 26052005 a maumlaumlrus nr 45 (RTL 2005 65 934)

6 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ruumide ja kiirgusallika maumlrgistamisele esitatavad notildeuded Keskkonnaministri 07092004 a maumlaumlrus nr 113 (RTL 2004 122 1892)

7 European Commission Technical recommendations for monitoring individuals occupationally exposed to external radiation Radiation Protection 160 CEC Luxembourg 2009

8 Isikudosimeetri kasutaja meelespea (wwwkiirguskeskuseeimageTLDmeelespeapdf)