Tööjõuvajadus 2016 ja 2020.Ettevõtlikkus ja ettevõtlusõpe.

Kavas

• Kus me oleme täna?• Millistel elualadel ja ametirühmades

arvatakse olevat suurim tööjõuvajadus aastal 2016, 2020?

• Millised oskused aitavad hästi hakkama saada ka tulevikus?

• Ettevõtlikkus, Ettevõtlusõppe Mõttekoda

• Kaubanduskoja missioon - Eesti ettevõtluse edendamine ettevõtjasõbraliku keskkonna arendamise ja praktiliste teenuste osutamise läbi

• majandus- ja hariduspoliitika mõjutamine proaktiivsete tegemiste kaudu– asutatud 1925, taasasutatud 1989– 2010. a eelarve 25 miljonit krooni– liikmes-ettevõtteid 3200– töötajaid 35 (Pärnu, Tartu, Jõhvi, Kuressaare)– Sidusorganisatsioonid:

• Eesti Konjunktuuriinstituut• Standardikeskus MTÜ • Kutsekoda SA

Kaubanduskoda – ettevõtjate esindusorgan

Majanduse struktuur (tööhõive)

Allikas: Statistikaamet

Tööga hõivatute arv ja tööpuudus

Allikas: Statistikaamet, 15-69 aastased

Hõivatud tegevusalade järgi (tuhat)

17,45,3 1,3 6,4

113,8

10,1

58,3

83,2

49,7

20,114,311,4

46,536,7

62,5

3314,211,5

020406080

100120140160tuhat

2005 2007 2009

Allikas: Statistikaamet 15-74 aastased

Tööjaotusmudel täna

LIHTTÖÖLISED LIHTTÖÖLISED 10%10%

OSKUSTÖÖTAJAD OSKUSTÖÖTAJAD 32%32%

TEENINDAJAD TEENINDAJAD 18%18%

SPETSIALISTID SPETSIALISTID 27%27%

JUHID JUHID 13%13%

Allikas: Statistikaamet

Hõivatute struktuur haridustasemeti (%)

10

55

35

24

49

27

0

10

20

30

40

50

60

I haridustase II haridustase III haridustase

Eesti (2006-08) EL 27

Allikas: Statistikaamet, Eurostat, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Hinnad vs palgad

Eesti hinnatase vs EL keskmine

020406080

100120

Hinnatase, EL27=100

Allikas: Eurostat, 2008

Tööstusbaromeeter 01.-07.2010

-60

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

01.10 02.10 03.10 04.10 05.10 06.10 07.10

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu

Eksporttellimused toodangule praegu

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul

Kindlustunde indikaator

Allikas: Konjunktuuriinstituut

Ehitusbaromeeter 01.-07. 2010

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

01 02 03 04 05 06 07

Ehitustööde maht viimase 3 kuu jooksul * Tellimuste portfell praegu Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul

Ehitustööde hinnad järgneva 3 kuu jooksul KINDLUSTUNDE INDIKAATOR ***

Allikas: Konjunktuuriinstituut

Kaubandusbaromeeter 01.-07.2010

-60

-40

-20

0

20

40

60

01 02 03 04 05 06 07

Müük viimase 3 kuu jooksul

Kaubavarud Kaupade tellimused järgneval 3 kuul

Müük järgneva 3 kuu jooksul

Töötajate arv 3 kuu pärast

Kindlustunde indikaator *

Allikas: Konjunktuuriinistuut

Teenindusbaromeeter 01.-07.2010

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

01 02 03 04 05 06 07

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul *

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul

Kindlustunde indikaator ***

Allikas: Konjunktuuriinstituut

Kindlustunde indikaatorid 01.-07.2010

-60

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

01 02 03 04 05 06 07

Tööstusettevõtetekindlustunde indikaator

Ehitusettevõtetekindlustunde indikaator

Kaubandusettevõtetekindlustunde indikaator

Teenindusettevõtetekindlustunde indikaator

Tarbijate kindlustunde indikaator

Allikas: Konjunktuuriinstituut

Tulevikuprognoosid2009 2010* 2011* 2012* 2013* 2014*

Majanduskasv, % -14,1 1 4 4,2 3,9 3,7

Eratarbimise kasv, % -18,5 -5,4 2 3,9 3,7 3,8

Tööga hõivatute arv, tuhat 595,8 576,4 579,3 588,6 601,5 614,7

Tööpuuduse määr, % 13,8 15,5 13,9 11,9 9,5 7

Keskmine palk, krooni 12317 11972 12265 12682 13215 13770

Tarbijahindade muutus, % -0,1 1,1 2 2,4 2,7 2,7

Allikas: Rahandusministeerium

Kui inimene teaks, kus maha kukub, küll siis õled alla paneks.

Eesti vanasõna

Tööjõuvajaduse prognoos

• koostatakse MKM-i eestvedamisel iga-aastaselt

• sisend kutse- ja kõrghariduse riikliku koolitustellimuse ja ka täiendõppe vajaduse kujundamisel

• prognoositakse arenguid 35 tegevusala ja 5 ametiala grupi lõikes.

Suurima tööjõuvajadusega tegevusalad 2016

0,9 0,91,1

1,41,5

2,1

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

tuha

t aas

tas

Ehitus

Tervishoid

Veondus, laondus, side

Hulgi- ja jaemüük

Haridus

Töötlev tööstus

Tööjõuvajadus ametirühmade lõikes

1,3

3,7

2,2

3,5

0,8

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

tuha

t aas

tas

Juhid

Spetsialistid

Teenindajad

Oskustöölised

Lihttöölised

Elusssünnid 1980 - 2009

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

Allikas: Statistikaamet

Paratamatu reaalsus...

• täna on Eestis ühe pensionäri kohta 3 tööealist inimest (tööjõu hulka loetakse rahvastikust inimesed vanuses 15-74)

• aastal 2050 on ühe pensionäri kohta 2 tööealist inimest

Allikas: Statistikaamet

Tööjõu sisse- ja väljavool (tuhandetes)

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Uued töötajad Tööjõu väljavool

Allikas: Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Väga tõenäolised arengud

• uued tehnoloogiad– nanotehnoloogia – IKT-rakendused– “roheline majandus”

• kaasnev globaalne kiirendusefekt– Et jõuda 50 miljoni kasutajani, kulus

• Raadio 38 aastat• TV 13 aastat• Internet 4 aastat• IPod 2 aastat• Facebook, Youtube 1 aasta

Alli

kas:

Youtu

be, D

id Y

ou K

now

? C

ED

EFO

P,

Osk

ust

e v

aja

dus

Euro

opa t

ööjõ

utu

rul

20

20

Väga tõenäolised arengud• muutuvad nõudmised oskustele

– hakkama saamine tohutu infohulgaga ja oskus hinnata globaalse kommunikatsiooniga kaasnevaid võimalusi ja ohte

– interdistsiplinaarsus (erialade-vahelised sidusoskused, näiteks IT ja ärialased vmt)

– ettevõtlikkus ja ettevõtlusalased oskused, oskus teha teadlikke valikuid ja ise vastutada tehtud valikute eest

– sotsiaalsed oskused– keskkonna-alane teadlikkus kõigil elualadel (roheline

majandus)

Alli

kas:

Youtu

be, D

id Y

ou K

now

; C

ED

EFO

P,

Osk

ust

e v

aja

dus

Euro

opa t

ööjõ

utu

rul 2

02

0

Mina olen ettevõtlik!Mina olen ettevõtlik!

Probleem• Enim kõrgkoolide lõpetajaid leiab tööd avalikus

sektoris (42% lõpetanutest) ja vaid väga väike osa (5% lõpetanutest) töötab oma firmas, füüsilisest isikust ettevõtjana või vabakutselisena.

• Ehkki ettevõtlusaktiivsus on Eestis tõusuteel, oleme passiivsemad kui meie naaberriigid. Eesti inimesed leiavad, et neil puuduvad teadmised, oskused ja julgus ettevõtlusega alustamiseks.

Allikas: 1) Global University Entrepreneureal Spirit Student’s Survey (GUESS), 2009

2) European Commission, Entrepreneurship Survey of the EU (25 members), US, IE and NO 2007

Ettevõtliku meelelaadi ja ettevõtlusõppe edendamisest Eesti

haridussüsteemis (MKM-i ja HTM-i ühisdeklaratsioon, 2007)

• /---/ käesolev deklaratsioon baseerub ühisel arusaamal, et ettevõtlikkuse ja ettevõtluse tähtsustamine haridussüsteemis tervikuna on Eesti jaoks kriitiline tegur ning probleemitunnetusel, et ettevõtlusalaste teadmiste käsitlemine õppeasutustes pole kõige paremini korraldatud. Puudub läbimõeldud ning struktureeritud lähenemine, kuidas edendada ettevõtlikku meelelaadi ja luua motivatsiooni ettevõtluseks vanusest ja õpitavast erialast sõltumata./---/

Ettevõtliku meelelaadi ja ettevõtlusõppe edendamisest Eesti

haridussüsteemis (MKM-i ja HTM-i ühisdeklaratsioon, 2007)

• MKM ettevõtlusõpe kõrghariduses – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtlusõppe töörühma koostatud raport ja tegevuskava aastateks 2010-2013

• Kaubanduskoda ettevõtlusõpe üldhariduses– Ettevõtlusõpe kutseõppes (Euroopa Komisjoni

raport 2009)– Ettevõtlusõppe edendamise kava

Ettevõtlusõpe mitte-majanduserialadel avalik-õiguslikes

kõrgkoolides

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

Tall inna Tehnikaülikool Eesti Maaülikool Eesti Kunstiakadeemia Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemia

Tall inna Ülikool Tartu Ülikool

kohustuslikud ja valikained ainult kohustuslikud ainult valikained puuduvad

Allikas: Ettevõtlusõpe Eesti kõrgkoolides. MKM 2009

Tegevuskava 2010-2013 kõrghariduses

• ettevõtlusõppe kvaliteedi ja sisu arendamine– õpiväljundite sõnastamine– õppematerjalide arendamine– õppejõudude koolitamine

• ettevõtlusõppe laiema kättesaadavuse ja erialaõppesse integreerituse tagamine– ettevõtlusõppe baastase (baasmoodul LTT ja

õpetajakoolituse erialadele)– teadmusmahukas ettevõtlus (valikmoodul)– majandus- ja LTT/muude erialade tihedam integratsioon

kandev roll: Tartu Ülikool ja Tehnikaülikoolkontakt: madli.kaju@mkm.ee

Ettevõtlusõppe Mõttekoda

• aastal 2008 koondas Koda laia ringi ettevõtlusõppe alal tegutsejaid - ülikoolidest kuni ettevõtlike noorte organisatsioonideni

• tegevuse eesmärk - Eestis mõistetakse ettevõtliku hoiaku kujundamise olulisust nii riigi, regiooni kui ka indiviidi tasandil ning haridussüsteemis on loodud sidustatud ja struktureeritud võimalused ettevõtliku hoiaku kujundamiseks ning ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste

omandamiseks

Ettevõtlusõppe edendamise kava

• Kavas sõnastatakse ettevõtlusõppe ja ettevõtlikkuse edendamisega seotud mõisted ning ettevõtlusõppe olemus üldhariduse riikliku õppekava erinevatel tasemetel toimuvas õppes, kirjeldatakse tänased probleemid ja esitatakse neile lahendused ning lepitakse kokku rollijaotus ning erinevate osapoolte tegevused lähitulevikus

• ettevõtlusõppe edendamise kava koostamise ajagraafik sügis 2009 – sügis 2010, väljatöötamist toetab EAS ja see on üks osa 2007. aasta oktoobris MKM-i ja HTM-i vahel sõlmitud samateemalise ühisdeklaratsiooni rakendamisest

Mõistete ühtlustamine

• ettevõtlusõpe (edaspidi EÕ) on suhteliselt noor teadusharu ja üheselt interpreteeritavat kokkulepet erinevates keeleruumides pole välja kujunenud

• Euroopa Komisjoni eestvedamisel sõnastati ettevõtlusõppe terminid kuueteistkümne riigi (toonane EL + Norra) ekspertide koostöös aastal 2002

Mõistete ühtlustamine• sõnal „ettevõtlus“ on hariduslikus kontekstis

tavakõnest laiem tähendus. See hõlmab nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi vaatenurki. Selliselt sõnastatuna on ka EÕ eesmärk märksa laiem kui nn „ettevõtjate taastootmine“

• EÕ eesmärk on tagada nii isikuomaduste ja hoiakute kujundamine kui ka ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamine:– isikuomadused ja hoiakud, mis suurendavad indiviidi

võimekust võimaluste märkamisel ja nende realiseerimisel: see on vundament, baas järgnevaks;

– teadmised ja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks – mida, millal ja kuidas teha?

Ettevõtlikkuse ideaal vanuseastmeti

Lühikokkuvõte analüüsist

• Ettevõtlikkuse ideaalina sõnastatud isikuomadused/hoiakud ja oskused sisaldavad ning toetavad kõikide RÕK-i üldpädevuste kujundamist

• Hästi on toetatud TEGUTSEB ARUKALT ja VASUTAB JA HOOLIB märksõnade ja nende alajaotustena kirjeldatud ettevõtlikkuse näitajad

• Õpitulemustes ei kajastu või kajastub tagasihoidlikult märksõnaga ALGATAB JULGELT seonduvate näitajate kujundamine

• Kõik RÕK-i üldosa ja ainevaldkondade kooliastme üldised õpitulemused toetavad ettevõtlikkuse kujundamist

1-4 õpiväljundit

10-14 õpiväljundit

20 ja enam õpiväljundit

15-20 õpiväljundit

5-9 õpiväljundit

1-20 õpiväljundit

21-40 õpiväljundit

81 ja enam õpiväljundit

41-60 õpiväljundit

61-80 õpiväljundit

Õpiväljundite arv Toetusmäära mõju aineti ja märksõnati

Toetusmäära mõju arvutamisel ainevaldkonniti on mitme õppeaine koosesitamisel jagatud õpiväljundite summa ühiselt esitatud õppeainete arvuga

Gümnaasiumi riikliku õppekava eesmärkide ja õpiväljundite toetusmäärad

Ettevõtliku inimese kirjeldus /RÕK osad MÕTLEB LOOVALT ALGATAB JULGELT TEGUTSEB ARUKALT VASTUTAB JA HOOLIB  

 

on uudishimulik avatud ja õpihimuline

oskab leida uusi ideid/lahendusi

oskab probleeme loovalt lahendada ning tehtud vigadest õppida

oskab märgata ja kasutada globaalseid võimalusi

on motiveeritud ja iseseisev

julgeb mõelda suurelt ja ambitsioonikalt ning seada kõrgeid eesmärke

tahab saavutada parimat (saavutustahe)

julgeb otsustada ja katsetada

on sihikindel oma eesmärgini jõudmisel

oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtud valikuga kaasnevaid tagajärgi adekvaatselt hinnata

oskab teadlikult kavandada ja kasutada ressursse

oskab luua suhteid ja teha koostööd

arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber

tegutseb vastutus-tundlikult

tuleb toime ebaõnnestumise ja määramatusega

EVinimese ideaali toetusmäär aineti või ainegrupiti

Üldosa 0 3 2 5 3 0 0 0 0 5 7 3 3 4 2 37

Sotsiaalained (ajalugu, ühiskond, geograafia, inimeseõpetus) 1 1 3 3 3 0 0 1 0 4 3 2 4 3 1 29

Matemaatika 1 1 3 2 2 0 0 0 0 2 6 1 0 0 0 18

Keel ja kirjandus 3 4 5 6 5 0 0 1 0 6 5 4 4 3 1 47

Loodusained (bioloogia, geograafia, keemia, füüsika) 2 3 4 5 3 1 0 4 0 7 8 1 6 2 0 46

Võõrkeeled 1 1 1 4 4 1 0 1 1 5 6 3 2 1 1 32

Kunstiained (kunst, muusika) 6 5 4 9 10 2 1 3 0 11 8 2 7 4 0 72

Kehaline kasvatus 5 2 2 4 10 0 0 3 1 11 7 5 6 11 1 68

EVinimese ideaali toetusmäär märksõnati 19 20 24 38 40 4 1 13 2 51 50 21 32 28 6  

Lühikokkuvõte analüüsist

• erinevate õppeainete õppesisu õpitulemused on esitatud erineva detailsusastmega

• eelnevast tulenevalt erineb ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal õppeaineti olulisel määral

• väiksema tunnimahuga õppeainetes, kus suur osa õpitulemustest on ainepõhiselt detailses, võimendub oht keskenduda ainepõhiste õpitulemuste saavutamisele

• enim detailseid õpitulemusi on kooliastmeid läbivalt loodusainetes, matemaatikas ja ajaloos.

• suurim kasutamata potentsiaal ettevõtlikkuse kujundamisel on eesti keeles ja kirjanduses, matemaatikas ja ajaloos.

Gümnaasiumi kooliastme kõigi ja ettevõtlikkust toetavate õpiväljundite võrdlus

020406080

100120140

kõik õpiväljundid ettevõtlikkust toetavad õpiväljundid

Gümnaasiumi kooliastme ettevõtlikkust toetavate õpiväljundite osakaal (%) ja võimalik potentsiaalne mõju

ainevaldkonniti

020406080

100120

0123456

ettevõtlikkus toetavate õpiväljundite osakaal (%) ainevaldkonna võimalik mõju

Ettevõtlusõpe kutsehariduses

• soovitused liikmesriikidele:– kohustuslik karjääriõpe ja ettevõtlus

kutsenõustamisse– metoodiline toetus koolidele ja õpetajatele– toetus valitsusvälistele organisatsioonidele, kes

tegutsevad vahendajatena koolide ja ettevõtjate vahel ja edendavad ettevõtlusharidust

Allikas: Ettevõtlusõpe kutsehariduses. Euroopa Komisjon 2009

Ettevõtlusõpe kutsehariduses

• soovitused kutseõppeasutustele:– praktiline koolitus siduda ettevõtlusõppe

eesmärkidega (ainetevaheline sidustatus) ning ettevõtte asutamisest huvitatud õpilastele pakkuda täiendavat tuge

– reaalsel kogemusel põhinevad õppemeetodid (N: projektitöö tegutsevate ettevõtetega või kohaliku kogukonna, õpilste miniettevõtetega jne)

– kooliväliste ekspertide laialdasem kaasamine õppeprotsessi läbiviimisesse

Allikas: Ettevõtlusõpe kutsehariduses. Euroopa Komisjon 2009

Rühmatöö

Mida muuta?

õpp

ep

rotse

ss

õpeta

jako

olitu

s

Muu

teem

a /v

ald

kon

d

Kellest/millest see sõltub?Kuidas?

Tänan kaasa mõtlemast!