TÖÖKESKKONNA KÄSIRAAMAT

TÖÖKESKKONNA KÄSIRAAMAT

12. oktoober 2009. a.

Sisu - Sisu

2

Sisu

Sisu

Ohutegurid ................................................................................................................................... 9

Töökeskkonna ohutegurid .............................................................................. 9 Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid ................................................ 9

Bioloogilised ohutegurid .......................................................................................... 10 Bioloogilised ohutegurid ............................................................................... 10 Bioloogiliste ohutegurite ohurühmad ............................................................ 10 Bioloogiliste ohutegurite ohurühmad vastavalt nakatamisvõimele ............... 10

Füsioloogilised ohutegurid ....................................................................................... 12 Füsioloogilised ohutegurid ............................................................................ 12 Alaseljavaevused.......................................................................................... 12 Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohud ja riskid töökohal ................. 17 Raskuste käsitsi teisaldamise ohutegurid, mis võivad põhjustada terviseriski

...................................................................................................................... 18 Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused ............................................ 19 Tööga seotud luu-lihaskonna vaevused ....................................................... 20

Füüsikalised ohutegurid ........................................................................................... 22 Füüsikalised ohutegurid ............................................................................... 22 Müra ............................................................................................................. 22 Müra - mõisted .............................................................................................. 23 Müra kahjustav toime - kuulmiskahjustused ................................................ 23 Vibratsioon - mõisted .................................................................................... 29

Keemilised ohutegurid .............................................................................................. 30 Keemilised ohutegurid .................................................................................. 30 Keemilised ohutegurid – kahjustav toime ..................................................... 30 Ohtlik kemikaal ............................................................................................. 33

Psühhosotsiaalsed ohutegurid ................................................................................ 34 Emotsionaalsed nõuded tööl ........................................................................ 34 Enesehinnang ............................................................................................... 34 Enesetõhusus (self-efficacy) ........................................................................ 36 Isiklik vastutus .............................................................................................. 37 Juhtimise kvaliteet ........................................................................................ 38 Kognitiivsed nõuded töös (cognitive job demands) ...................................... 39 Kontrollikese oma töö üle (Work Locus of Control) ...................................... 39 Kvantitatiivsed nõuded tööl .......................................................................... 40 Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid ......................................................... 40 Psühholoogilised ohutegurid ........................................................................ 42 Psühhosotsiaalsed faktorid .......................................................................... 42 Puhkus .......................................................................................................... 43 Roll ............................................................................................................... 44 Rollinõuded ja rollikonfliktid .......................................................................... 44 Sensoorsed nõuded tööl .............................................................................. 45 Sotsiaalne toetus .......................................................................................... 46 Stress ........................................................................................................... 47 Stress, üldise kohanemise sündroom .......................................................... 49 Stressi negatiivsed tagajärjed, stressihaigused ........................................... 50 Stressiga toimetuleku mudel ........................................................................ 53

Sisu - Sisu

3

Stressor ........................................................................................................ 57 Suhted tööl ................................................................................................... 57 Turvatunne tööl (job security) ....................................................................... 58 Tähelepanu - töö nõuded ............................................................................. 58 Töö korduvus ................................................................................................ 59 Töö mõttekus (meaning of work) .................................................................. 59 Töö sisu ........................................................................................................ 60 Töö tempo .................................................................................................... 61 Töörahulolu ................................................................................................... 61 Tööstress ...................................................................................................... 61 Tööstressorid ................................................................................................ 62 Töötaja areng ja karjäär ............................................................................... 64 Uni ................................................................................................................ 65 Vastastikususe norm ja sotsiaalne vahetus ................................................. 67 Õpitud abitus ja depressioon ........................................................................ 70

Riskitundlikud töötajad ............................................................................................. 73 Ohud tööl - juhised noortele ......................................................................... 73

Riskianalüüs .............................................................................................................................. 76

Riskianalüüs ................................................................................................. 76 Audit ............................................................................................................. 76 Eesmärgid .................................................................................................... 77 Huvipooled .................................................................................................... 77 Mittevastavus ................................................................................................ 77 Oht ................................................................................................................ 77 Ohu identifitseerimine ................................................................................... 77 Ohutus .......................................................................................................... 77 Organisatsioon ............................................................................................. 78 Pidev parendamine....................................................................................... 78 Risk ............................................................................................................... 78 Risk, kvantitatiivne hinnang .......................................................................... 78 Riski hindamine ............................................................................................ 79 Riskianalüüsi tulemuste kasutamine ............................................................ 79 Riskianalüüsi vajalikkus ................................................................................ 79 Riskide tüübid ettevõtluses ........................................................................... 80 Riskifaktor, ehk riskitegur ............................................................................. 81 Riskihindamine ............................................................................................. 81 Talutav risk ................................................................................................... 81 Tegevuskava ................................................................................................ 81 Toimivus ....................................................................................................... 81 Töökeskkond ................................................................................................ 81 Töökoht ......................................................................................................... 82 Tööohutus ..................................................................................................... 82 Töötervishoid ja tööohutus (TTO) ................................................................. 82 Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem .............................................. 82 Töötervishoiu- ja tööohutusealase tegevuskava koostamine ...................... 82 Töövahend .................................................................................................... 83 Vahejuhtum .................................................................................................. 83 Õnnetuse tekkimise šveitsi juustu mudel ..................................................... 84 Õnnetusjuhtum ............................................................................................. 86 Õnnetusoht ................................................................................................... 86

Bioloogilised ohutegurid ............................................................................................... 86

Sisu - Sisu

4

Bioloogiliste ohutegurite riskianalüüs ........................................................... 86

Füsioloogilised ohutegurid ........................................................................................... 88 Alaseljavaevuste ennetamine tervishoiusektoris .......................................... 88 Alaseljavaevuste ennetamine transpordisektoris ......................................... 94 Müra - töökeskkonna riskianalüüs .............................................................. 100

Hindamine ................................................................................................................. 101 Bioloogilised ohutegurid - töötaja terviseriski hindamine ........................... 101 Faktorid, mis mõjutavad õnnetuse tagajärgi .............................................. 101 Faktorid, mis mõjutavad õnnetuse võimalikkust ......................................... 101 Kantserogeensed ja mutageensed kemikaalid - töökeskkonna riskianalüüs

.................................................................................................................... 102 Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste riski hindamine .................. 103 Töötamiskoha hindamine ........................................................................... 103 Valgustus .................................................................................................... 103 Vibratsioon - töökeskkonna riskianalüüs .................................................... 104 Riskide hindamine, USA kaitseministeeriumi metoodika ........................... 104

Korraldus .................................................................................................................. 108 Ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüsi läbiviimine ................................ 108 Riskianalüüs - eeldused riskianalüüsi edukaks läbiviimiseks ................... 109 Riskianalüüs – Queenslandi mudel ............................................................ 109 Riskianalüüsi 5 sammu – Tööinspektsiooni soovitused ............................. 113 Riskianalüüsi ettevalmistav osa ................................................................. 114 Riskianalüüsi läbiviimise meetodid ja tegevuskava koostamise alused ..... 115 Riskianalüüsi tulemuste dokumenteerimine ............................................... 117 Riskihindamise juhend - Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri

soovitus ...................................................................................................... 117

Mõõtmine .................................................................................................................. 143 Füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmine ....................................... 143 Müra mõõtmine ........................................................................................... 143 Ohtlikud kemikaalid - töökeskkonna riskianalüüs ....................................... 143 Pädev mõõtja .............................................................................................. 144 Soojuslik (termiline) töökeskkond ............................................................... 144 Vibratsiooni mõõtmise kord ........................................................................ 144

Normid ...................................................................................................................... 146 Elektromagnetkiirguse piirnormid keha osalise ekspositsiooni korral ........ 146 Elektromagnetvälja piirnormid kontrollitavas keskkonnas .......................... 146 Elektromagnetvälja piirnormid mittekontrollitavas keskkonnas .................. 147 Müra piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas ............. 147 Raadiosageduslike indutseeritud ja kontaktvoolude piirnormid kontrollitavas

keskkonnas ................................................................................................. 147 Raadiosageduslike indutseeritud ja kontaktvoolude piirnormid

mittekontrollitavas keskkonnas ................................................................... 148 Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ....................................... 148 Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ........................................................ 149 Töökeskkonnale esitatavad üldnõuded ...................................................... 149 Vibratsiooni piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas .. 149

Nõuded ...................................................................................................................... 150 Elektromagnetiline kiirgus .......................................................................... 150 Hooned ja tööruumid .................................................................................. 150 Kuvariga töötamine - nõuded töökeskkonnale .......................................... 150 Kuvariga töötamine - nõuded töötamiskohale ............................................ 150

Sisu - Sisu

5

Raskuste käsitsi teisaldamine .................................................................... 151 Soojuslik (termiline) töökeskkond ............................................................... 152 Tool ja töölaud ............................................................................................ 153 Tööolme ...................................................................................................... 154 Tööruumi aknad .......................................................................................... 154 Tööruumi põrandad .................................................................................... 154 Tööruumi seinad ......................................................................................... 154 Tööruumi seinale või lakke paigaldatud seadmed või konstruktsioonid .... 155 Töötaja tööasend ja -liigutused .................................................................. 155 Töövahendile esitatavad nõuded ............................................................... 155 Uksed ja väravad ........................................................................................ 155 Valgustus .................................................................................................... 156 Valgustus kuvariga töötamisel .................................................................... 156 Ventilatsioon ............................................................................................... 156

Nõuded – ESV 18001:2006 Töötervishoiu ja tööohutuse süsteemid nõuded ... 158 Audit (ESV 18001 nõue) ............................................................................. 158 Dokumendiohje (ESV 18001 nõue) ............................................................ 158 Dokumenteerimine (ESV 18001 nõue) ...................................................... 159 Eesmärgid (ESV 18001 nõue) .................................................................... 159 Juhtkonnapoolne ülevaatus (ESV 18001 nõue) ......................................... 159 Kasutamise ohje (ESV 18001 nõue) .......................................................... 159 Koolitus, teadlikkus ja pädevus (ESV 18001 nõue) ................................... 160 Nõustamine ja tebevahetus (ESV 18001 nõue) ......................................... 160 Ohtude identifitseerimise, riskihindamise ja riskide ohjamise planeerimine

(ESV 18001 nõue) ...................................................................................... 161 Struktuur ja vastutused (ESV 18001 nõue) ................................................ 161 Toimivuse ja mõõtmine ja seire (ESV 18001 nõue) ................................... 162 Tõendusdokumentide ohje (ESV 18001 nõue) .......................................... 162 Töötervishoiu ja tööohutuse poliitika (ESV 18001 nõue) ........................... 162 Töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava (kavad) (ESV 18001 nõue) ...... 163 Valmisolek hädaolukordadeks ja tegutsemine nende puhul (ESV 18001

nõue) .......................................................................................................... 163 Õigusaktide ja muud nõuded (ESV 18001 nõue) ....................................... 164 Õnnetusjuhtumid, vahejuhtumid, mittevastavuse ning korrigeeriv ja ennetav

tegevus (ESV 18001 nõue) ........................................................................ 164

Riskitundlikud töötajad ........................................................................................... 165 Riskitundlikud töötajad ............................................................................... 165 Puudega inimesed ...................................................................................... 165 Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht ............................................. 165 Rasedate ja rinnaga toitvate naistöötajate ning alaealiste ja puudega

töötajate töötingimused ja -ohutus ............................................................. 165

Statistiline lähenemine ............................................................................................ 166 Statistiline lähenemine ............................................................................... 166 Absoluutne risk (Absolute risk, AR) ............................................................ 166 Baasrisk (Baseline risk) .............................................................................. 166 Intsidents ja prevalents ............................................................................... 167 Riski absoluutne juurdekasv (Absolute risk increase, ARI) ........................ 167 Riskisuhe (odds ratio, OR) ......................................................................... 167 Statistiline tähenduslikkus / Statistiliselt tähenduslik .................................. 168 Suhteline risk, e riskikordaja (risk ratio, relative risk, RR) .......................... 169 Suhtelise riski juurdekasv ja suhtelise riski vähenemine............................ 170

Sisu - Sisu

6

Tõenäosussuhe, šanss .............................................................................. 170 Usaldusvahemik (confidence interval, CI) .................................................. 170

Tegevus .................................................................................................................................... 171

Psühhosotsiaalsete faktorite interventsiooni tasemed ............................... 171 Tööandja ennetustegevus .......................................................................... 171

Ergonoomika ............................................................................................................ 172 Otsustamise raskuse hinnang tulenevalt töö iseloomust ........................... 172 Töö piirangud .............................................................................................. 172 Tööasend ja –liigutused, ergonoomiline hinnang ....................................... 173 Töökoha ergonoomiline kujundus .............................................................. 178 Töötaja suhtlemine ja isiklikud kontaktid .................................................... 181 Üdine füüsiline aktiivsus tööl ...................................................................... 181

Füsioloogilised ohutegurid ..................................................................................... 183 Kuidas luu-lihaskonna vaevustega toime tulla ........................................... 183 Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohude ja riskide ennetusmeetmed

.................................................................................................................... 183 Raskuste teisaldamine - abinõud terviseriski vähendamiseks ................... 185 Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste ennetamine ....................... 185

Füüsikalised ohutegurid ......................................................................................... 186 Müra tase .................................................................................................... 186

Keemilised ohutegurid ............................................................................................ 186 Ohtlike kemikaalide kõrvaldamine ja asendamine ..................................... 186

Psühhosotsiaalsed faktorid .................................................................................... 189 Tööstress: nõudmised-kontroll-toetus mudel ............................................. 189 Tööstressi preventsiooni edu faktorid......................................................... 190 Tööstressi preventsiooni viisid ja tasandid ................................................. 190 Individuaalne stressiga toimetulek – enda elu ja keskkonna kontrollimise

printsiibid .................................................................................................... 191 Individuaalsed stressiga toimetuleku tehnikad ........................................... 192 Otsustamine – töötajate osalemine otsuste tegemises .............................. 194

Riskitundlikud töötajad ........................................................................................... 196 Noore töötaja ohutus - nõuandeid vanematele .......................................... 196 Noorte töötajate kaitse töökohal ................................................................. 198 Noorte töötajate ohutus - nõuanded tööandjatele ...................................... 199 Noortöötajate ohutus – nõuanded juhendajatele ....................................... 201 Raseda või rinnaga toitva naistöötajale ohutu töö tagamise abinõud ........ 203 Rasedate ja rinnaga toitvate naiste suhtes erinõuete rakendamine .......... 204 Tööd, mida rasedad ei ole kohustatud tegema .......................................... 204 Tööd, mida rinnaga toitvad naised ei ole kohustatud tegema .................... 204

Tervis ........................................................................................................................................ 205

Füüsiline tervis ............................................................................................ 205 Tervis .......................................................................................................... 205 Töötervishoid .............................................................................................. 206 Töötervishoiuteenus ja selle osutaja .......................................................... 206 Vaimne tervis ehk psühholoogiline heaolu ................................................. 207

Kutsehaigused ......................................................................................................... 208 Kutsehaigestumisest teatamine ................................................................. 208 Kutsehaigus, tööga seotud haigus, tööst põhjustatud haigus .................... 208 Kutsehaiguse diagnoosimine ..................................................................... 208 Kutsehaiguse mõiste .................................................................................. 208

Sisu - Sisu

7

Kutsenahahaigused ja -kasvajad ............................................................... 209 Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused ........................................ 209 Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad .............................................. 209 Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud

kutsehaigused ............................................................................................ 210 Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused ...... 211

Tervisekontroll ......................................................................................................... 213 Tervisekontrolli alla kuuluvad töötajad ....................................................... 213 Tervisekontrolli läbiviimise kulud ja kord .................................................... 213 Töökeskkonna ohutegurid või töölaad, mis võivad põhjustada tööga seotud

haigestumisi ja on aluseks töötaja suunamiseks tervisekontrolli ............... 213 Töötaja tervisekontrolli suunamise alus ..................................................... 214

Tööohutusalase tegevuse korraldus ..................................................................................... 215

Ettekirjutus .................................................................................................. 215 Ettekirjutuse vaidemenetlus ....................................................................... 215 Riikliku järelevalve teostaja ........................................................................ 215 Tööandja ja töötajate koostöö .................................................................... 216 Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korraldamine .. 216

Kohustused .............................................................................................................. 217 Ergonoomi tööülesanded ........................................................................... 217 Esmaabi korraldus ettevõttes ..................................................................... 217 Personali organiseerimine .......................................................................... 217 Tööandja kohustused ................................................................................. 218 Tööandja kohustused ja õigused ................................................................ 219 Tööandja kohustused sisekontrolli läbiviimiseks ........................................ 220 Tööandja õigused ....................................................................................... 220 Tööhügieeniku tööülesanded ..................................................................... 220 Tööinspektori kohustused ja õigused ......................................................... 221 Tööpsühholoogi tööülesanded ................................................................... 221 Töötaja kohustused .................................................................................... 222 Töötaja õigused .......................................................................................... 222 Töötervishoiuarsti ja töötervishoiuõe tööülesanded ................................... 223

Korraldus .................................................................................................................. 224 Esmaabiandja väljaõpe ja täiendõpe.......................................................... 224 Järelevalve ja kontrolli korraldamine tegevuskava täitmise ning sisekontrolli

korralduse efektiivsuse üle ......................................................................... 224 Sisekontroll ................................................................................................. 224 Strateegia kavandamine sisekontrolli organiseerimiseks........................... 225 Töökeskkonna sisekontrolli korralduse etapid ........................................... 226 Töökeskkonnanõukogu .............................................................................. 226 Töökeskkonnaspetsialist ............................................................................ 227 Töökeskkonnavolinik .................................................................................. 228

Vastutus .................................................................................................................... 230 Vastutus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine eest ..................... 230 Vastutus tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamise eest ............................ 230

Tööõnnetus .............................................................................................................................. 231

Tööõnnetus ................................................................................................. 231 Tööõnnetuse raporti täitmise selgitus......................................................... 231 Tööõnnetusest teatamine ........................................................................... 235 Tööõnnetuste liigitus................................................................................... 235

Sisu - Sisu

8

Õnnetusjuhtum ........................................................................................... 235

Kohustused .............................................................................................................. 236 Tööandja ja töötaja kohustused õnnetusohu tekkimisel ............................ 236 Tööandja kohustused võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks ........................... 236

Uurimine ................................................................................................................... 237 Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine ............ 237

Indeks ......................................................................................................................................239

Ohutegurid - Töökeskkonna ohutegurid

9

Ohutegurid

Ohutegurid

Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla:

• füüsikalised

• keemilised

• bioloogilised

• füsioloogilised

• psühholoogilised

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561

Ohutegurid

Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress.

Allikas: PE Konsult, www.pekonsult.ee

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561

http://www.pekonsult.ee/

Bioloogilised ohutegurid - Bioloogilised ohutegurid

10

Ohutegurid

Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 8; 1. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561

Bioloogilisi ohutegureid leidub paljudes majandussektorites. Kuna nad on harva nähtavad, ei ole nende põhjustatud riskid alati hinnatavad. Need ohutegurid hõlmavad baktereid, viirusi, seeni (pärmi- ja hallitus seened) ning parasiite.

Bioloogiliste ohutegurite ja muude ohtlike ainete vaheline põhierinevus seisneb paljunemisvõimes. Väike kogus mikroorganisme võib soodsates tingimustes väga lühikese ajaga märkimisväärselt kasvada.

Mikroorganismid suudavad siseneda inimkehasse kahjustatud naha või limaskesta kaudu. Neid võib sisse hingata või alla neelata, mis põhjustab ülemiste hingamisteede või seedesüsteemi infektsiooni. Esineb ka juhuslikku kokkupuudet loomahammustuse või süstlatorke vigastuste tõttu.

Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi:

parasiitide, viiruste või bakterite poolt põhjustatud nakkused

allergiad, millele on pannud aluse kokkupuude selliste orgaaniliste tolmudega nagu jahutolm ja loomne kõõm, ensüümid ja lestad

mürgistavad ehk toksilised mõjud

Mõnel bioloogilised ohuteguril on võime põhjustada kasvajat või kahjustada loodet.

Allikas: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (2003). Bioloogilised ohutegurid. Teabeleht. 41. http://osh.sm.ee/good_practice/Teabeleht41.pdf

Ohutegurid Bioloogilised ohutegurid

Bioloogiliste ohutegurite ohurühmad Bioloogiliste ohutegurite ohurühmad:

• bakterid

• viirused

• parasiidid

• seened

Allikas: Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» lisa 3. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1024264

Ohutegurid Bioloogilised ohutegurid

Bioloogiliste ohutegurite ohurühmad vastavalt nakatamisvõimele Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele:

1. ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist;


http://osh.sm.ee/good_practice/Teabeleht41.pdf

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1024264

Bioloogilised ohutegurid - Bioloogiliste ohutegurite ohurühmad vastavalt nakatamisvõimele

11

2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid;

3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid;

4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad.

Allikas: Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega nr 144. § 2. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1024264


Füsioloogilised ohutegurid - Füsioloogilised ohutegurid

12

Ohutegurid

Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni


Ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid

Alaseljavaevused Mis võib põhjustada alaseljavaevusi?

Alaseljavaevuste päritolu on sageli raske täpselt määratleda, kuna nende tekkimiseks on mitmeid põhjusi. Seepärast räägitakse „riskiteguritest.”

Riskitegurid võib jagada kolme kategooriasse:

• Individuaalsed tegurid:

- vanus, sugu, kehaehitus, nikotiini tarbimine, passiivne elustiil

• füüsilise töö kurnavusega seotud tegurid

- raskuste käsitsi kandmine ja tõstmine;

- sagedased liigutused, mis nõuavad kallutamist ja pööramist (eriti ülakeha);

- staatilised ja/või pikaajalised asendid;

- kogu keha mõjutav vibratsioon.

• Psühholoogilised ja organisatoorsed tegurid

- tähtajad, töökorraldus, iseseisvuse, kõrvalise abi, koostöö ja tunnustuse puudumine, rahulolematus tööga.

B Millest koosneb lülisammas (selgroog)?

1. Lülisamba osad

Lülisammas koosneb 33-st selgroolülist ja 24-st lülivahekettast. Selgroolülid annavad lülisambale tugevuse ning lülivahekettad liikuvuse, neid toetavad lihased ja ligamendid. Seljaaju ja närvijuured, mida kaitseb kõiki selgroolülisid läbiv kanal (selgrookanal), kannavad informatsiooni kehast ajusse ja vastupidi.


Füsioloogilised ohutegurid - Alaseljavaevused

13

2. Lülivahekettad

Lülivahekettad on olulised: mitte ainult nn amortisaatorina, vaid ka lülisamba liikuvuse tagamisel Nende peamised omadused esinevad paarikaupa:

a. kaks osa

Lülivaheketas paikneb kahe selgroolüli vahel. Ketas koosneb kahest osast:

- selle sees on sültjas tuum,

- selle ümber on võru, mis kujutab endast kattuvate kiudude võrgustikku, mis hoiab tuuma keskel oma kohal.

Tuum on näidatud kollasega (keskel), ümbritsev kiududest ketas on must ja oranž

b. kaks ülesannet

- pehmendab survet: ketas, mida võib võrrelda tühja autokummiga, pehmendab ja absorbeerib survemuutusi;

- hõlbustab liikumist: kallutamist, sirutamist, pööramist…

c. kaks eriomadust

- väga vähe närvirakke => seega pole alguses vigastustele väga vastuvõtlik


14

Rohelised nooled vastavad vähestele närvirakkudele, mis paiknevad ketta tagumises ääres

- veresooned puuduvad => ketas sõltub liikumisest, et saada toitaineid ja toksiine eemaldada (see toimib käsnana).

C Alaseljavaevuste põhjused

Järgnevad on arsti igapäevatööst võetud näited, mis kujutavad endast riskitegureid seljale.

1. Korduvad või pikaajalised asendid ja liigutused

Seismine püstiasendis on lähteasend: selles asendis langeb ketastele ja ligamentidele kõige väiksem rõhk ja pinge ning see jaotub kõige ühtlasemalt.

Allpool toodud liigutused ja asendid on seljale, eriti alaselja alumistele lülivaheketastele kõige ohtlikumad, eriti kui neid sooritatakse sageli või pikemate perioodide jooksul.


15

a. Ettepoole kallutamine (kumera seljaga). Nende liigutuste liigne kordus võib viia ligamentide ja lülivaheketta kahjustuseni järgmistel põhjustel:

- selja ebaloomulik kõverdamine (kumer selg)

- lülivaheketta esiosa kokkusurumine

- tagumiste ligamentide ja ketta tagaosa venitamine

- suurenenud surve kettale (kangiefekt)

b. Küljele pööramine ja samal ajal ette kummardumine. See asend avaldab seljale kõige suuremat survet. Samuti avaldab see lülisambale ja eriti lülivaheketastele järgnevat mõju:

- selja ebaloomulik kõverdamine (kumer selg)

- lülivaheketta eesmise ja külgmise osa kokkusurumine

- lülivaheketta külgmise ja tagaosa venitamine (need on kõige õrnemad)

- võru kiudude nihestamine või rebenemine

- suurenenud surve lülivahekettale (kangiefekt)

c. Koormuse haaramine, samal ajal keha tahapoole kallutades. Sellel asendil on järgnev mõju:

- selja äärmine kõverdamine

- lülivaheketta tagaosa ja tagumiste liigeste kokkusurumine

- suurenenud surve lülivahekettale (kangiefekt)

d. Pikka aega toolil istumine

Pikaaegne istumine takistab lülivaheketaste toitainete saamist.

e. Põlvitamine või kükitamine pikka aega. See asend pole ohtlik mitte ainult teie liigestele, vaid väsitav ka lihastele ja südamele. Kui te peate maast raskuse haaramiseks põlvi painutama, ei tohiks te seda teha rohkem kui 90°.

2. Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riskid

a. Raskuse kirjeldus

Raskuse kaal on faktor, mida kõige sagedamini peetakse tõsiseks stressiallikaks. 25 kg koormust meestel ja 15 kg naistel peetakse maksimaalseks, kui seda tõstetakse püstiasendis tasasel pinnal seistes. Teised omadused võivad ülesande veelgi raskemaks muuta.

Inertse raskuse teisaldamist iseloomustab

- raskuse ebastabiilsus

- kaal ei viita raskuse mahule

- kaalu ebaühtlane jaotumine


16

- raske haarata/kinni võtta (käepidemed puuduvad)

- raskuse pind võib olla terav, libe või määrdunud

Patsiendi kandmise viisi iseloomustab

- patsiendi rahutus

- patsiendi osaluse puudumine

- patsiendi kaalu hindamise raskus

- võimalus käetugesid seadistada

b. Haaramiskaugus

Raskuse kandmise viis suurendab lülivaheketastele avalduvat mõju. Surve lülisamba toetuspunktidele sõltub sellest, kui kaugel kehast raskust haaratakse. Kehtib „kangiefekt”: mida kaugemal asub raskus, seda kaugemale ettepoole peab keha kallutama, seda suuremat tõstejõudu on vaja ning seda suurem on surve.

3. Vibratsioon ja põrutused

Sõiduki juhtimisel mõjub juhile vibratsioon. Üldjuhul toimivad istmed amortisaatorina, kuid halvasti kohandatud või madala kvaliteediga istmed vibratsiooni toime eest ei kaitse, vastupidi, nad isegi suurendavad vibratsiooni mõju. Vibratsiooni negatiivset mõju suurendab sage sõidukikasutus, suured sõidukiirused, samuti sõidu ajal kummargil asendis püsimine või keha pööramine. Vibratsiooni otsene mõju väljendub ebamugavustundena. Pikema aja jooksul võib vibratsioonist põhjustatud füüsiline ülekoormus kiirendada lülisambastruktuuride kulumist ja rebenemist.

4. Füüsilise aktiivsuse puudumine

Kuna lülivaheketaste toitumine on seotud asendimuutusega (käsnaefekt), siis oluline osa lülisamba hea seisundi säilimisel on liikumine. Veelgi enam, hea füüsiline seisund (vormis, painduv lihaskond) muudab selgasäästval viisil liikumise lihtsamaks.

5. Stress

Töötajad seostavad sageli stressi seljavaluga. „Ma tundsin, et selg hakkab haigeks jääma, sest olen juba paar nädalat olnud pinges ja närviline.” Teaduslike uuringute tulemused näitavad, et kroonilise seljavalu risk suureneb oluliselt, kui inimene on pidevalt stressis, eriti kui töö ei paku rahuldust. Stress avaldab kehale ja vaimule tugevat mõju. Üks peamisi on pinges lihased. Kui teie seljalihased tõmbuvad kokku ja jäävad kokkutõmbunud olekusse, siis selle tulemusena suureneb surve lülivaheketastele ja ajapikku mõjub nendele kahjustavalt.

Tõstetavate raskuste soovitatud kaalud. Näidatud raskusi peab sõltuvalt asjaoludest, käsitsemise sagedusest ja töötajast isegi vähendama.

Allikas: Tööinspektsioon (2007). Kergenda koormat! Alaseljavaevuste ennetamine transpordisektoris. http://osh.sm.ee/good_practice/transpordisektor-2007.pdf / Tööinspektsioon (2007). Kergenda koormat! Alaseljavaevuste ennetamine tervishoiusektoris. http://osh.sm.ee/good_practice/tervishoiusektor-2007.pdf

http://osh.sm.ee/good_practice/transpordisektor-2007.pdf

http://osh.sm.ee/good_practice/tervishoiusektor-2007.pdf

Füsioloogilised ohutegurid - Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohud ja riskid töökohal

17


Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohud ja riskid töökohal Raskuste käsitsi teisaldamine on igasugune alljärgnev tegevus, mida teeb üks või mitu töötajat: raskuste tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine. Raskus võib olla elus (inimene või loom) või elutu (ese).

Olgugi et viimasel ajal võib täheldada langust, on suuri raskusi tõstvate või liigutavate töötajate määr EL-25s ikkagi kõrge (34,5%) ning EL-10s on see isegi 38%.

Kuidas võib raskuste käsitsi teisaldamine töötajate tervist mõjutada

Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada:

■ kuhjuvaid tervisehäireid, mille põhjuseks on pidevast tõstmisest tulenev luu-lihaskonna seisundi järkjärguline ja süvenev halvenemine, nt alaseljavalu;

■ ägedaid traumasid, näiteks õnnetustes tekkinud haavad või luumurrud.

Seljavalu on Euroopa Liidus peamine tööga seotud tervisekaebus (23,8%) ja uutes liikmesriikides kaebab selle üle märkimisväärselt rohkem töötajaid (38,9%).

Mis muudab raskuste käsitsi teisaldamise ohtlikuks?

On mitmeid ohutegureid, mis muudavad raskuste käsitsi teisaldamise ohtlikuks ja suurendavad seega vigastuse võimalust. Need tegurid on eelkõige seljavigastuste korral seotud nelja raskuste käsitsi teisaldamise aspektiga.

Raskus. Seljavigastuse oht suureneb, kui raskus:

■ kaalub liiga palju; täpset ohutut kaalupiirangut ei ole: enamiku inimeste jaoks on raske tõsta 20–25 kg;

■ on liiga suur; kui raskus on liiga suur, ei ole võimalik järgida tõstmise ja kandmise põhireegleid, st hoida raskust võimalikult keha lähedal; seetõttu väsivad lihased palju kiiremini;

■ on raskesti kinnihoitav: tulemus võib olla see, et ese libiseb käest ja põhjustab õnnetuse; teravate servadega või ohtlikest materjalidest valmistatud raskused võivad töötajaid vigastada;

■ on tasakaalustamata või ebastabiilne: see põhjustab lihaste ebaühtlase koormuse ja väsimuse, sest eseme raskuskese on töötaja keha keskmest eemal;

■ on raskesti kinnihaaratav: väljasirutatud kätega haaramiseks, kummardamiseks või keha pööramiseks on vaja suuremat lihasjõudu;

■ on sellise kuju või suurusega, et piirab töötaja vaatevälja, suurendades seega libastumise, komistamise, kukkumise või kokkupõrke ohtu.

Ülesanne. Seljavigastuse oht suureneb, kui ülesanne:

■ on liiga pingutav, näiteks tehakse seda liiga tihti või liiga kaua;

■ hõlmab ebamugavaid poose või liigutusi, näiteks kummardamine ja/või keha pööramine, käte tõstmine, randmete painutamine, ülepingutus;

■ hõlmab korduvat teisaldamist.

Keskkond. Seljavigastuse ohtu võivad suurendada järgmised töökeskkonna iseärasused:

■ raskuste käsitsi teisaldamiseks ebapiisav ruum võib olla ebamugava kehahoiaku ja raskuste ebakindla teisaldamise põhjus;

■ ebaühtlane, ebastabiilne ja libe põrand võib suurendada õnnetuste ohtu;

■ kuumus teeb töötajad loiuks ja higistamise tõttu on raske töövahendeid käes hoida, seetõttu tuleb rohkem jõudu kasutada; külm temperatuur võib muuta käed tuimaks ja see teeb haaramise raskeks;

■ ebapiisav valgustus võib suurendada õnnetuste ohtu või sundida töötajaid ebamugavasse poosi, et oma tegevust selgelt näha.

Inimene. Seljavigastuste ohtu võivad mõjutada mõningad inimese endaga seotud tegurid:

Raskuste käsitsi teisaldamine - Raskuste käsitsi teisaldamise ohutegurid, mis võivad põhjustada terviseriski

18

■ puudulikud kogemused, ebapiisav väljaõpe ja töö halb tundmine;

■ vanus: alaseljavaevuste oht suureneb vanuse ja tööaastatega;

■ kehalised omadused ja võimed, näiteks pikkus, kaal ja tugevus;

■ varasemad seljavaevused.

Allikas: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (2007). Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohud ja riskid töökohal. Teabeleht 73. ISSN 1725-7026. http://osh.sm.ee/good_practice/fs73.pdf

Ohutegurid Raskuste käsitsi teisaldamine

Raskuste käsitsi teisaldamise ohutegurid, mis võivad põhjustada terviseriski Raskuste käsitsi teisaldamine - st esemete, millede mass on 5 kg ja enam, tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist või tõmbamist-lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt - suurendab luu- ja lihaskonna ülekoormuse ja seljavigastuse riski.

Raskus võib põhjustada terviseriski, kui see:

1) on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas;

2) on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga;

3) on ebastabiilne või selle sisu võib liikuda;

4) oma kuju või konsistentsi tõttu võib töötajat vigastada, eriti kokkupõrkel teise esemega.

Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski, kui:

1) nõutav füüsiline pingutus on liiga suur;

2) seda saab teha ainult ülakeha pöörates;

3) sellega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine;

4) seda tehakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga.

Töötingimused võivad põhjustada terviseriski, kui:

1) teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas;

2) põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu;

3) teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel;

4) jalgealune on ebapüsiv;

5) õhutemperatuur või -niiskus ei ole teisaldustööks sobiv või puudub vajalik ventilatsioon.

Teisaldustöö korraldus võib põhjustada terviseriski, kui:

1) teisaldustöö on liiga sagedane või pikaajaline, põhjustades suurt koormust eelkõige selgroole;

2) teisaldustööd tehakse istudes;

3) puhke- või taastusaeg on liiga lühike;

4) raskuse tõstmine-langetamine toimub ebamugavas kõrguses, nt õlavöötmest kõrgemale või allpool põlvede kõrgust, või ebamugavas kauguses, nt kehast eemal;

5) raskust ei saa kandmisel toetada vastu keha või kui kandmise vahemaa on liiga pikk;

6) tööprotsessist johtuvatel tehnilistel põhjustel ei saa töötaja oma töötempot muuta;

7) töötaja kannab ebasobivat riietust, jalanõusid või kui tema muu varustus ei sobi teisaldustööks.

Töötaja isikust tulenevad omadused võivad põhjustada terviseriski, kui:

1) ta on füüsiliselt nõrk konkreetse ülesande täitmiseks;

2) tal puudub ohutuks teisaldustööks vajalik väljaõpe.

http://osh.sm.ee/good_practice/fs73.pdf

Füsioloogilised ohutegurid - Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused

19

Allikas: Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määrus nr 26. § 5. Ohutegurid, mis võivad põhjustada terviseriski. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=84808


Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused Ligikaudu 2/3 ELi töötajatest on sunnitud tegema töökohal käelaba ja käsivarre korduvliigutusi ning ligi veerand puutub kokku vibreerivate tööriistadega, mis on tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste kujunemisel olulised riskitegurid. Paljudel eri elualade töötajatel tekivad tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused ning see on kõige levinum kutsehaigus Euroopas, moodustades ligi 45% kõikidest kutsehaigustest. Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste tagajärjeks on lisaks isiklikele kannatustele ja sissetuleku kaotamisele ka kahju ettevõtetele ja kogu riigi majandusele. Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste tõttu saamata jäänud tulu arvatakse olevat 0,5−2% riigi kogutoodangust.

Mida kujutavad endast tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused?

Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused on organismi osade (nt lihased, liigesed, kõõlused, sidemed, närvid, luud ja vereringe) kahjustused, mille põhjused või tüsistused on esmajoones seotud tööülesannete ja töökeskkonnaga. Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste sümptomid võivad ilmneda pika aja jooksul ja nendeks võivad olla valu, ebamugavustunne, kangestus või kihelus. Lisaks võib esineda liigeste tursumist, liikumisvõime ja haardetugevuse vähenemist, käelaba või sõrmede nahavärvi muutusi. Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevusi nimetatakse mõnikord nikastusteks, ülekoormusvigastusteks või kumulatiivseteks traumaatilisteks kahjustusteks. Konkreetsed näited on randmekanali sündroom, kõõlusepõletik ja Raynaud’ sündroom (valgesõrmsus).

Kuidas põhjustab töö kaela- ja ülajäsemete vaevusi?

Füüsilise tööga kaasneb jõu kasutamine, kas siis esemete liigutamise või paigalhoidmise eesmärgil. Käsitsitöö ajal töötavad kaela, õlavöötme, käsivarre ja käelaba eri lihasgrupid. Mida suuremat jõudu esemete käsitsemine nõuab, seda suuremat lihasjõudu erinevate kehaosade piires rakendatakse. Kuigi mõned tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused tekivad maksimaalse jõu järsu rakendamise tõttu, on suurem osa kahjustustest põhjustatud korduvast, näiliselt mõõdukast jõu rakendamisest pikema aja jooksul. Tulemuseks võib olla lihasväsimus, kaela ja ülajäsemete pehmekudede mikroskoopilised kahjustused ning samuti tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused.

Millised on tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste riskitegurid?

Peamised riskitegurid:

■ jõu kasutamine, mille tagajärjel suureneb koormus kaelale, õlavöötmele ja ülajäsemetele;

■ ebasobiv tööasend: lihased on sunnitud kokku tõmbuma ja keha peab kandma suuremat mehaanilist koormust;

■ korduvliigutused, eriti sellised, milles kasutatakse samu liigese ja lihasgruppe, ning kui esineb seos korduvliigutuste ja jõu kasutamise vahel;

■ kauakestev töö võimaluseta puhata ja pingutusest taastuda;

■ töövahendite ja -pindade kohtsurve;

■ käelaba/käsivarre vibratsioon, mis põhjustab kangestust, kihelust või tundetust ja nõuab esemete haaramisel suuremat jõudu.

Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste tekkevõimalust suurendavad tegevused

Kael ja õlavööde:

■ tööasendid, milles kehaosade raskust või hoitavaid esemeid on tarvis toetada, nt töötamine ülestõstetud kätega;

■ kauakestev töö staatilistes asendites, millega kaasneb samade lihasgruppide järjepidev kokkutõmbumine, nt töö mikroskoobiga;

■ korduv käte tõstmine või pea pööramine küljele.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=84808

Füsioloogilised ohutegurid - Tööga seotud luu-lihaskonna vaevused

20

Küünarnukid, randmed ja käelabad:

■ suure lihasjõu rakendamine esemete käsitsemisel, nt laiade esemete haaramine või esemete kokkupressimine;

■ ebaloomulikud randmeasendid, nt randmete sisse- või väljapoole pööramisest tulenev koormus;

■ korduvad randmeliigutused

Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste riskitegurid on ka järgmised asjaolud.

Töökeskkond:

■ töökoha halb planeering, mis põhjustab ebamugavas asendis töötamist, töövahendite ja masinate vilets konstruktsioon;

■ ülemäärane kuumus, mis suurendab üldist väsimust, samal ajal kui liiga külm töökeskkond võib piirata haardejõudu;

■ halb valgustus, mis sunnib inimesi töötama ebamugavas asendis;

■ kõrge müratase, mis tekitab kehas pingeid.

Individuaalsed tegurid:

■ töötajate kehaline suutlikkus on erinev, varasemate vigastuste tõttu tekivad kergemini uued vigastused;

■ kogemuste, väljaõppe ja tööoskuste puudumine;

■ ebamugav riietus või isikukaitsevahendid võivad takistada liikumist või suurendada tööks vajalikku jõudu;

■ riskitegurid, nt suitsetamine, ülekaalulisus.

Organisatsioonilised ja psühhosotsiaalsed tegurid:

■ monotoonne või tempokas töö;

■ ajaline surve;

■ kontrolli puudumine täidetavate tööülesannete üle;

■ piiratud võimalused sotsiaalseks suhtluseks või juhtide ja kolleegide vähene toetus.

Kõik need tegurid võivad mõjuda eraldi, kuid riskitegurite koostoimel on risk suurem.

Allikas: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (2007). Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused. Teabeleht 72. ISSN 1725-7026. http://osh.sm.ee/good_practice/fs71.pdf


Tööga seotud luu-lihaskonna vaevused Luu-lihaskonna vaevused on Euroopas kõige levinum tööga seotud terviseprobleem. Ligi 24% EL-25 töötajaist kannatab seljavalu ja 22% kurdab lihasvalusid. Mõlemat liiki vaevusi esineb rohkem uutes liikmesriikides – vastavalt 39% ja 36%. Luulihaskonna vaevused ei põhjusta mitte üksnes isiklikke kannatusi ja sissetuleku vähenemist, vaid tekitavad kahju ka ettevõtetele ja riikide majandusele. Vaevused võivad tekkida igal töötajal; samas on luu-lihaskonna vaevusi võimalik ära hoida tööülesannete hindamise ning ennetusabinõude rakendamise ja nende tõhususe kontrollimise kaudu.

Mis on luu-lihaskonna vaevused?

Tööga seotud luu-lihaskonna vaevused on tööst või vahetu töökeskkonna mõjust tingitud või nende tõttu halvenevad lihaste, liigeste, kõõluste, sidemete, närvide, luude ja kohaliku vereringe häired. Enamik tööga seotud luu-lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed ning tulenevad suure või väikese intensiivsusega koormuse korduvast talumisest pika aja jooksul. Luu-lihaskonna vaevusteks võivad olla ka õnnetuse korral tekkivad ägedad traumad, näiteks luumurrud. Vaevatud on tavaliselt selg, kael, õlad ja käed, kuid mõnikord ka jalad. Mõned luu-lihaskonna vaevused (nt randmetunneli sündroom) on oma konkreetselt määratletud nähtude ja sümptomite tõttu spetsiifilised. Teised aga ei ole, sest nad tekitavad vaid valu või ebamugavust, kuid konkreetse vaevuse selged nähud puuduvad.


Füsioloogilised ohutegurid - Tööga seotud luu-lihaskonna vaevused

21

Millised tegurid võivad luu-lihaskonna vaevusi võimendada?

Luu-lihaskonna vaevusi võivad võimendada mitmesugused tegurid, sealhulgas füüsilised-füüsikalised, biomehaanilised, organisatsioonilised ja psühhosotsiaalsed ning individuaalsed ja isiklikud tegurid. Tegurid võivad toimida eraldi või koosmõjus.

Luu-lihaskonna vaevusi tõenäoliselt võimendavad tegurid

Füüsilised-füüsikalised tegurid:

• jõu rakendamine, nt tõstmine, kandmine, tõmbamine, lükkamine, tööriistade kasutamine;

• liigutuste kordamine;

• ebamugavad ja staatilised asendid, nt käte hoidmine õlgadest kõrgemal või kestev seismine või istumine;

• tööriistade ja pindade kohtsurve;

• vibratsioon;

• külm või kuum temperatuur;

• halb valgustus (võib põhjustada nt õnnetuse);

• kõrge müratase (põhjustab kehalist pinget).

Organisatsioonilised ja psühhosotsiaalsed tegurid:

• keeruline töö, kontrolli puudumine tööülesannete üle ja vähe iseseisvust;

• madal tööga rahulolu;

• rutiinne, monotoonne, kiire tempoga töö;

• kolleegide ja juhtide toetuse puudumine.

Individuaalsed tegurid:

• varasemad haigused;

• kehaline võimekus;

• vanus;

• ülekaalulisus;

• suitsetamine.

Allikas: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (2007). Tööga seotud luu-lihaskonna vaevused. Teabeleht 71. ISSN 1725-7026. http://osh.sm.ee/good_practice/fs71.pdf


Füüsikalised ohutegurid - Füüsikalised ohutegurid

22

Ohutegurid

Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on:

müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;

õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;

masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused,

kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 7; 1, § 6; 1. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561

Ohutegurid Füüsikalised ohutegurid

Müra Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid.

Verbaalset kommunikatsiooni nõudvad tööd – tööd, mille tegemiseks või juhtimiseks peavad inimesed olema võimelised omavahel suhtlema.

Kontsentratsiooni nõudvad tööd – tööd, mille tegemiseks peab töötaja mõtlema, arutlema, tegema otsuseid, pidevalt kasutama mälu ja kontsentreeruma tegevusele.

Mürataseme suhteline hinnang

Müratase, dB(A)

Näide

130 Reaktiivlennuk

110 Kivipuurimismasin

100 Metallitöökoda

85 Ofset-trükimasin, treipink

75 Trükkimine kirjutusmasinal, veoauto kabiin

65 Jutuajamine kontoris

55 Kontrollruum

45 Väike vaikne kontor

10 Isoleeritud ruum

0 Kuulmispiir

Verbaalset kommunikatsiooni mittenõudev töö

Verbaalset kommunikatsiooni nõudev töö

Kontsentratsiooni nõudev töö

alla 60 dB(A) alla 50 dB(A) alla 45 dB(A)

60-70 dB(A) 50-60 dB(A) 45-55 dB(A)

70-80 dB(A) 60-70 dB(A) 55-65 dB(A)

80-90 dB(A) 70-80 dB(A) 65-75 dB(A)

üle 90 dB(A) üle 80 dB(A) üle 75 dB(A)


Füüsikalised ohutegurid - Müra - mõisted

23

Müra hindamisel tuleb arvestada seaduspära: müraallika kauguse kahekordistamine vähendab müra tugevust 6 dB. Seda seaduspära saab arvestada müra mõõtmisel ja müra kahjustava mõju raadiuse määramisel.

Allikas: Ahonen, M., Launis, M., Kuorinka, T. (1989). Ergonomic workplace analysis. Finnish Institute of Occupational Health, Ergonomic Section.


Müra - mõisted Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) heli – rõhu (deformatsiooni) lained keskkonnas;

2) müra – töötaja tervist kahjustav heli;

3) infraheli – heli sagedusega alla 20 Hz;

4) ultraheli – heli sagedusega üle 20 kHz;

5) helirõhk – heli lisarõhk gaasis või vedelikus, ühik paskal (Pa);

6) helirõhutase (müratase) – suhteline helirõhk, määratakse detsibellides (dB) kuuldeläve helirõhu suhtes;

7) ekvivalentne müratase – mingi aja jooksul toimiva heli (heli ekspositsiooni) energeetiline ekvivalent, ühik dB(A);

8) müra taandatud ekspositsioonitase LEX (edaspidi müraga kokkupuute tase) – töötajale mõjuv ekvivalentne müratase tööpäeva (päevane kokkupuutetase LEX,8h) või töönädala (nädalane kokkupuutetase LEX,40h) jooksul, mis leitakse alljärgneva valemi kohaselt:

LEX,To = LAeq,Te + 10 log(Te/T0),

kus

LAeq,Te – ekvivalentne müratase ajavahemiku Te jooksul,

Te – töötaja müraväljas viibimise aeg tööpäeva/töönädala kestel (tundides),

T0 – tööpäeva/töönädala pikkus (tööpäeva puhul T0=8h, töönädala puhul T0=40h);

9) impulssheli – alla 1 sekundi kestev heli;

10) tipphelirõhk (ptipp) – maksimaalne «C»-sagedus-korrigeeritud hetkeline helirõhk.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 108. § 2. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12819460


Müra kahjustav toime - kuulmiskahjustused Inimese kuulmisorganiks on kõrv, mis koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kõrvalesta ülesanne on helilainete suunamine välisesse kuulmekäiku, kus need panevad võnkuma trummikile.


Füüsikalised ohutegurid - Müra kahjustav toime - kuulmiskahjustused

24

Keskkõrvas asuvad vasar, alasi ja jalus (kuulmeluud) kannavad võnkumise edasi esikuaknale. Kuulmeluude kaudu heli ülekanne võimendab seda 30 dB. Kuulmetõri, ehk Eustachiuse tõri on ühendatud ninaneeluga ja selle ülesandeks on välis- ja sisekõrva rõhkude tasakaalustamine.

Tigu kujutab endast spiraali keeratud ja omavahel ühendatud vedelikuga täidetud kahte spiraaltoru (esikuastrik ja trummiastrik), mille vahel on basilaarmembraan. Helilained antakse jaluse kaudu esikuaknale ja sealt edasi tigu täitvale vedelikule. Teisene trummikile võimaldab vedelikul vabamalt võnkuda.


25

Sisekõrvas, teo sees basilaarmembraanil asub Corti elund (spiraalelund), mis on kõrva helitundlik osa, “mikrofon”. See koosneb neljast pinnast väljaulatuvast kuulmis-, ehk karvarakkude (mida on 16 – 20 000) reast. Nende peal on kattemembraan, mis võngub vastavalt teo sees asuva vedeliku (perilümfi) võnkumisele.

Perilümfi panevad võnkuma helilained, mis saabudes kõrva panevad võnkuma trummikile. Trummikile võnkumine kantakse vasara, alasi ja jaluse kaudu esikuaknale (teisesele trummikilele), mis paneb omakorda võnkuma perilümfi. Perilümfi võnkumine antakse edasi kattemembraanile ja see omakorda karvarakkudele. Karvarakkude liikumine muudetakse karvarakkude poolt elektrisignaaliks, mis kantakse kuulmisnärvi kaudu peaaju kuulmiskeskusesse.

Teo kanalid kujutavad endast spiraali keeratud resonantstoru. Olenevalt helikõrgusest, võngub perilümf selles torus erinevates kohtades eri tugevusega ja nii määrab kõrv kindlaks heli


26

kõrguse. Kõrgemad helid tekitavad suurema võnkumise “toru” alguses, madalamad “toru” lõpus. Heli tugevuse äratundmine tuleneb karvarakkude liikumise suurusest.

Järgneval fotol on näha neli rida karvarakke – kolm rida välimisi ja üks rida sisemisi, nähtavad on karvarakkude karvakesed (strereocilia, stereotsiiliia).

Sagedusvahemik, milles inimene helisid kuuleb on 20 – 20 000 Hz (võnget sekundis), kusjuures erinevatel sagedustel on tundlikkus erinev. Seda näitab tüüpiline audiogramm.

Kõige tundlikum on inimene helile, mille kõrgus on 3 000 Hz. Kuulmiskahjustuste mõju erinevate kõrgusega helide tajumisele on erinev – tavaliselt on kõige vähem kahjustatud madalamate helide kuulmine.


27

Kuulmine pole ajas ühtlane, sest inimene kohaneb (adapteerub) heli tugevusega. Näiteks pärast kolme minutit 80 dB-st heli väheneb inimese tundlikkus 20 dB, st talle tundub, nagu heli tugevus oleks 60 dB, mis vastab täiesti normaalsele heli tasemele (jutuajamine). Kohanemine heli tugevusega on üks põhjuseid, miks inimesed lasevad endal kuulmiskahjustusi tekkida – nad lihtsalt ei taju, et viibivad liiga mürarikkas keskkonnas. Soovitus: kui müra tundub esimesel hetkel liiga tugev, siis see ON liiga tugev ja tuleb kasutada kuulmiskaitseid - hilisemad hinnangud ON VALED.

Presbüakuus on loomulik, vanusega progresseeruv kuulmise nõrgenemine mõlemas kõrvas. Presbüakuus algab 18. eluaastast. Peale kuuldava heli tugevuse on mõjutatud kuuldava heli kõrgus – kui lapsed kuulevad helisid 23 000 Hz, siis kõrgemate helide kuulmine väheneb aja jooksul (peale 40. eluaastat keskmiselt 80 Hz aastas). Kuulmise nõrgenemine on individuaalne, on väga vanu inimesi, kellede kuulmine on väga hea. Inimesed ei märka tavaliselt ise aeglast kuulmise nõrgenemist enne kui teised sellele tähelepanu pööravad. Mõnikord on presbüakuusil halvad tagajärjed sotsiaalsetele suhetele – halvenenud kuulmisega vanem inimene hakkab arvama, et teised inimesed tema ümber sosistavad, varjavad midagi, on vaenulikud.

Kõrva- ja kuulmiskahjustused

Väliskõrva kahjustused:

kõrvalesta külmakahjustused, mille ärahoidmiseks on vaja külmas keskkonnas kõrvu külma eest kaitsta.

väline kõrvapõletik (otiit), on välise kuulmekäiku katva naha põletik. Põletiku võivad põhjustada ärritavad kemikaalid, viirusted, bakterid ja seened. Põletiku risk on suurem soojas ja niiskes kekskonnas. Töötajad peavad hoolitsema kuulmiskaitsete puhtuse eest, et mitte nende kaudu infektsiooni või ärritavat kemikaali kõrva viia.

kõrvavaik võib põhjustada välise kuulmekäigu ummistuse. Tavaliselt eemaldub skuulmekäigu nahka kaitsev kõrvavaik ise, kuid kui seda ei toimu, tuleb vaik ettevaatlikult eemaldada. Kõrvavaik ei lahustu õlides, kuid lahustub vees. Tavaliselt piisab kõrvavaigu eemaldamiseks dušši all käimisest.

trummikile kahjustused on enamasti mehaanilised, võõrkeha (pliiats, tikk jms) tekitatud. Võõrkehaks võib olla ka keevitamisel tekkiv säde, mis kõrva sattudes võib põletada trummikile. Trummikilet kahjustavad ka plahvatused. Kuigi trummikile mitte väga suurte kahjustuste korral taastub, vähendab tekkinud armkude trummikile elastsust ja vastavalt võnkumiste edasikande võimet.

Keskkõrva kahjustused:

keskkõrvapõletik (otiit), tekib tavaliselt hingamisteede infektsioonist ja võib olla kas akuutne või krooniline. Kui põletik on äge, tursuvad sisekõrva pinnad, kaasa arvatud seal asuvate trummikilede pinnad. Tulemuseks on terav valu. Põletik võib tekitada ka sisekõrva kudede nekroosi (suremise). Infektsiooni tekitatud vedelik võib mitte keskkõrvast eemalduda ja see vähendab kuulmist.. Kroonilise põletiku korral on võimalik trummikile mulgustumine, mille tagajärjel kuulmine halveneb või kaob ning on võimalik infektsiooni kandumine kõrva, eriti siis kui kõrva vett satub. Keskkõrvapõletiku tagajärjel võib kuulmine halveneda 20 -50 dB või kaduda täielikult.

barotrauma on seotud rõhuvahetuse ja kuulmetõri võimega rõhku tasakaalustada ja võib kaasa tuua kuulmisvõime ajutise kaotuse või raksematel juhtudel verevalumid. Barotrauma riski suurendab näiteks nohu (ka allergiline), mis tekitab kuulmetõri turse.

Sisekõrva kahjustused:

Peamiseks probleemiks sisekõrva kahjustustes on see, et karvarakud ei taastu. Inimese vananedes nende arv väheneb, samuti soodustavad nende kadu infektsioonid ja traumad.

nakkushaigused, leetrid ja mumps, samuti meningiit võivad kahjustada sisekõrva.

tinnitus, segav heli kõrvades, on tavaline fenomen. Täiskasvanutest tunneb seda kolmandik. Heli võib olla väga mitmesugune: vile, sahin, sumin, kõlin - enamasti kõrgetooniline. Tinnitus on ärritav, kuid kahjutu. Tinnitus pole haigus ja kindlasti mitte hallutsinatsioon või vaimuhaigus. Mööduv tinnitus tekib pärast intensiivset müra (näit. pärast diskot). Tinnituse põhjused pole


28

teada, kuid oletatakse, et see on seotud aju auditoorse osa funktsioonidega, mitte sisekõrvaga. Väga häiriv tinnitus võib olla märgiks, et kuulmissüsteemis pole kõik päris korras.

mürakahjustused tekivad mürast, mille tase algab 85 dB-st, nendeks on ajutine ja püsiv kuulmisläve tõus.

ajutine kuulmisläve (st. missugune on kõige nõrgem heli, mida inimene kuuleb) tõus (TTS - temporary threshold shift) on kõige tavalisem mürakahjustus ja selle põhjuseks on kas karvarakkude kurnatus või stereotsiiliia kahjustus. Kahjustus on pöörduv, kuulmislävi taastub tundide või päevade jooksul kui viibitakse müravabas keskkonnas. Töötaja märkab seda näit. autoraadio abil – kui ta õhtul töölt koju sõites on ta raadiot kuulanud ja hommikul seda kuulama hakates tundub helitugevus liiga suurena. See on otsene märk sellest, et ta viibib tööl liiga mürarikkas keskkonnas. Fotodel on näha merisea stereotsiiliiad (suurendus 1700 X). A – pärast 30 minutist 110 dB müra, näha on stereotsiiliate eraldumine, „sassiminek“, ajutine kuulmisläve tõus on 25-30 dB; B - pärast 30 minutist 110 dB müra ja 8-päevast viibimist müravabas keskkonnas - näha on taastunud stereotiliiad, kuulmine on normaalne.

püsiva kuulmisläve tõus (PTS - permanent threshold shift) tekitab püsiva kuulmise halvenemise, mille korral kuulmine ei taastu ka siis, kui viibitakse pikka aega müravabas keskkonnas. Püsiv kuulmisläve tõus kujuneb tavaliselt välja umbes 4-10 aastaga, kuid võib olla põhjustatud ka ühekordsest väga tugeva müra mõjust. Kõige enam kahjustub kuulmine kõrgetel sagedustel. Enamasti on kahjustus kahepoolne ja sümmeetriline. Fotodel on näha merisea stereotsiiliiad (suurendus 1700 X). A – pärast 30 minutist 120 dB müra, näha on stereotsiiliate suured kahjustused, ajutine kuulmisläve tõus on 45-50 dB; B - pärast 30 minutist 120 dB müra ja 8-päevast viibimist müravabas keskkonnas - näha on, et Corti organi pinnalt on kadunud stereotiliiad ja karvarakud.

Füüsilised ohutegurid - Vibratsioon - mõisted

29

akustiline trauma, mis tekib väga intensiivse müra (plahvatused jms) tagajärjel, võib hävitada nii kesk, kui sisekõrva elundeid (trummikile, kuulmeluud, tigu, Corti elund, karvarakud jm). Elundite kude ei taastu ja asendub armkoega. Kuulmiskahjustus võib olla osaline või täielik ning on enamasti püsiv.

Müra kahjustav toime pole seotud ainult kõrvaga. Müra, olenevalt oma iseloomust ja tugevusest, võib olla väga suure mõjuga stressor.

Allikas: Peter W.Alberti, P.W. (2001). The anatomy and physiology of the ear and hearing. In Occupational exposure to noise: evaluation, prevention and control. World Health Organisation / Peter W.Alberti, P.W. (2001). The pathophysiology of the ear. In Occupational exposure to noise: evaluation, prevention and control. World Health Organisation / Georgia State University, Department of Physics and Astronomy (2009). Organ of Corti. Hyperphysics. http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/sound/corti.html / Schiffman, H. R. (2001). Sensation and perception. An integrated approach. Fift edition. John Wiley and Sons, Inc. / Tinnitus Zentrum Wien (2009) Wie funktioniert das Hören? http://www.tz-wien.at /

Ohutegurid Füüsilised ohutegurid

Vibratsioon - mõisted 1) vibratsioon – tahke keha mehaaniline võnkumine;

2) üldvibratsioon – mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kehale;

3) kohtvibratsioon – mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele;

4) päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) (m/s2) – 8-tunnisele võrdlusperioodile taandatud ekspositsioon, mis leitakse vastavalt standarditele EVS-ISO 2631-1:2002 ja EVS-EN 14253:2004;

5) päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) (m/s2) – 8-tunnisele võrdlusperioodile taandatud ekspositsioon, mis leitakse vastavalt standardi EVS-EN ISO 5349-1:2002 peatükkidele 4 ja 5 ning lisale A.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 109. § 2. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12819465

http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/sound/corti.html

http://www.tz-wien.at/


Keemilised ohutegurid - Keemilised ohutegurid

30

Ohutegurid

Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid


Ohutegurid Keemilised ohutegurid

Keemilised ohutegurid – kahjustav toime Kemikaalid (keemilised elemendid, keemiliste elementide ühendid, keemiliste ühendite segud) võivad olla ohtlikud kahel peamisel viisil:

• Füüsiliselt ohtlikud: kemikaalid võivad olla süttivad, rõhu all olevad, plahvatavad, oksüdeerivad, kergestisüttivad, ebastabiilsed (reaktiivsed) või veega reageerivad;

• Tervisele ohtlikud: kemikaalidel võivad olla akuutsed või kroonilised mõjud töötajate tervisele: kantserogeenid (vähitekitajad), mürgid, reproduktiiv-toksiinid, ärritajad, söövitajad, allergeenid, hepatotoksiinid (maksamürgid), nefrotoksiinid (neerumürgid), neurotoksiinid (närvisüsteemi mürgid), vereloomet mõjutavad kemikaalid, kemikaalid, mis kahjustavad kopsu, nahka, silmi ja limaskesti. Peale selle võivad kemikaalid mõjuda kahjulikult kardiovaskulaarsüsteemile, immuunsüsteemile, tundeorganitele (nägemine, kuulmine, maitsmine), seedeelunditele, endokriinsüsteemile, luudele ja lihastele, sidekoele.

Tuleoht. Kemikaalid võivad põleda või toetada põlemist, mis tekitab raskeid füüsilisi tagajärgi. Kemikaalid võivad olla isesüttivad, st süttimiseks ei pole vaja mingit kõrvalist mõju (leek, säde). Vedelad kemikaalid võivad olla kergestisüttivad (flammable), st nende süttimispunkt (madalaim temperatuur, millel kemikaal eritab süttimiseks piisavalt aure) on alla 38°C ja süttivad (combustable), st nende süttimispunkt on vahemikus 38°C - 93°C. Tuleohtlikud võivad olla aerosoolid (kemikaalide, tolmuosakeste, gaaside, aurude segud õhuga) ja gaasid, samuti võivad tuleohtlikud olla tahked materjalid (näit. magneesium). Kemikaalid võivad olla isesüttivad, pürofoorsed, st süttivad ilma kõrvalise mõjuta õhuga kokkupuutes temperatuuril alla 54°C (näit. liitium, pulbriline alumiinium, magneesium), kusjuures suurem õhuniiskus suurendab süttimise tõenäosust.

Oksüdandid on kemikaalid, mis süütavad või soodustavad teiste materjalide põlemist. Kõige laialtlevinum on atmosfääri hapnik. Oksüdantideks on kemikaalid, mis sisaldavad konkreetseid keemilisi gruppe, nagu perkloraadid (ClO4-), kloraadid (ClO3-), kloriidid (ClO2-), hüpokloriidid (ClO-), peroksiidid (-O-O-), nitraadid (NO3-), nitritid (NO2-), dikromaadid (Cr2O7), persulfaadid (S2O8) ja permanganaadid (MnO4).

Plahvatusoht. Surve all olev gaas võib surveanuma lõhkuda või selle kiirel väljalaskmisel tekitada mehaanilisi vigastusi (näit. suruõhk), kaasneda võivad tuleoht (näit. propaan) või mürgistusoht (näit. ammoniaak). Plahvatusohtlikud on iseenesestmõistetavalt lõhkeained – kemikaalid, mis põhjustavad momentaalse surve, gaaside ja soojuse vabastamise. Lõhkeained jagunevad detoneerivateks, ülehelikiiruse leviva reaktsiooniga (näit. TNT, nitroglütseriin) ja kiirestipõlevateks, millede reaktsiooni kiirus on alla helikiiruse (näit. püssirohi). Ebastabiilsed (reaktiivsed) kemikaalid – kemikaalid, mis võivad mingitel tingimustel (surve, temperatuur, löök jne) energiliselt polümeriseeruda, laguneda või kondenseeruda, millega kaasneb kõrge temperatuur, surve tõus või plahvatusohtlike gaaside eristumine.

Veega reageerivad materjalid – kemikaalid, mis veega reageerides tekitavad gaase, mis kas põlevad või on tervistkahjustavad. Näiteks naatriumi ja kaaliumi reageerimisel veega tekib vesinik, mis on plahvatusohtlik. Karbiidid tekitavad atsetüleeni – põlevat gaasi. Kaaliumtsüaniid eritab veega kokku puutudes tsüaniidgaasi, mis on äärmiselt mürgine.

Terviseohte on mitut laadi, sest kemikaalide mõju organismile on väga mitmesugune ja see sõltub kemikaali kogusest, mõju sagedusest, kestvusest ning mõju viisidest. Saab eristada


Keemilised ohutegurid - Keemilised ohutegurid – kahjustav toime

31

akuutset mõju (ühekordsel kokkupuutel tekib mingi kahjustus) ja kroonilist mõju (kahjustus tekib pikaajalisel kokkupuutel). Kemikaalidel võib olla nii akuutne kui ka krooniline mõju. Näiteks: etüülalkohol võib põhjustada surma, kui seda tarbida ühekordselt suures koguses, sünnidefekte, kui rase naine tarbib seda mõnel päeval, maksatsirroosi, kui seda tarbitakse pidevalt aastate jooksul. Kemikaalid võivad olla ohtlikud süsteemselt, mõjudes kogu kehale või mõjutada üksikuid organeid.

Kantserogeen (vähitekitaja) on kemikaal, mis potentsiaalselt tekitab vähki. Vähk on kasvaja eriliik ja kasvaja (neoplasm) on kontrollimatu rakkude paljunemine ja kasvamine. Kasvajad võivad olla hea- ja pahaloomulised. Healoomulised kasvajad ei levi ja on seepärast suhteliselt kergesti ravitavad, kõrvaldatavad. Pahaloomulised kasvajad levivad teistesse organitesse, st tekitavad metastaase ja on raskesti ravitavad. Vähi omadused olenevad tüübist ja organismi toimimisest. Mõned vähiliigid arenevad aeglaselt ja tekitavad harva metastaase, teiste areng on väga kiire ja metastaase tekib paljudes organites. Vähi spetsiifilised nimetused tulenevad kahjustatud rakutüübist või organist –leukeemia (leukotsüüte kahjustav), kopsuvähk, maksavähk jne.

Mürk – kemikaal, millega kokkupuude põhjustab akuutselt surma. Kokkupuude võib toimuda suu kaudu (oraalselt), naha kaudu (dermaalselt) või hingamise kaudu (inhalatsioon). Kemikaalide mürgisust hinnatakse loomkatsetes ja selle väljenduseks on oraalse või dermaalse mõju korral surmav annus (letaalne doos, LD, mg/kg) ja sissehingamise korral surmav kontsentratsioon (letaalne kontsentratsioon, LC, mg/m3). LD50 ja LC50 näitavad doose ja kontsentratsioone, mille puhul 50% katseloomadest surid (LD50 - 24 tunni jooksul, LC50 – 1 tunni jooksul).

Ärritaja – kemikaal, mis kokkupuutel organismi koega või seda keemiliselt mõjutades tekitab pöörduva põletikulise efekti. Ärritavateks kemikaalideks on näiteks äädikhape, ammoniaak, isopropüülalkohol. Söövitaja - kemikaal, mis eluskoega kokkupuutel tekitab kontaktikohas pöördumatuid muutusi. Söövitajateks on happed (väga madal pH) ja alused (väga kõrge pH). Alused on üldiselt rohkem söövitavama toimega kui happed. Söövitajad on näiteks leelis (naatriumhüdrooksiid), väävelhape. Ärritava ja söövitava kemikaali vahe on tagajärjes – kas see on taastuv või jääv. Kas mingi kemikaal on ärritaja või söövitaja, oleneb ka kemikaali kontsentratsioonist, mõju ajast jt teguritest.

Allergeen – kemikaal, mis tekitab olulises osas inimestes organismi normaalses koes immunoloogilise reaktsiooni pärast sellega korduvat kokkupuudet. Allergeenid ei tekita esimestel kokkupuudetel kemikaaliga, probleem tekib edaspidisel kokkupuutel. Reaktsioon ei pea ilmtingimata ilmnema vahetult kokkupuute kohas või mõjutatud organis, vaid võib väljenduda organismi üldseisundis. Tööstuses on tavalised nahaallergiad. Samuti on sagedased hingamisteede allergiad.

Mõjud organismile

Hepatoksiin, maksatoksiin – kemikaal, mis tekitab maksa sapipõie ja sapijuha kahjustusi. Maksakahjustuste tunnuseks võib olla kollatõbi või maksa laienemine. Maksa läbib suur hulk verd ja see mängib suurt osa organismi ainevahetuses. See tekitab maksas suure toksiinide, samuti toksiliste ainevahetuse produktide kontsentratsiooni. Peamised maksakahjustused on: keemiline hepatiit (maksapõletik), steatoos (rasva kogunemine maksarakkudesse), maksanekroos (maksarakkude hävimine), tsirroos (krooniline maksakoe armistumine – enamasti alkoholi tagajärjel), ülitundlikkus (immuunreaktsioon, mille tagajärjeks on maksanekroos), maksavähk. Maksatoksiinideks on näiteks etüülalkohol, vinüülkloriid, arseen.

Nefrotoksiin, neerutoksiin – kemikaal, mis tekitab neerukahjustusi. Tunnusteks on tursed ja proteiinuria (proteiinide kõrgendatud sisaldus uriinis). Neerud tegelevad vere puhastamisega jääkainetest ja toksiinidest, reguleerib elektrolüütide tasakaalu, toodab ensüüme ja hormoone, mis omakorda reguleerivad vererõhku, kaltsiumi taset jne. Neerukahjustuste tagajärjed on oma olemuses süsteemsed, näit. kõrgvererõhutõbi, keha vedelikutasakaalu häired ja aneemia (kehvveresus). Neerukahjustusteks on nefriit (neerupõletik), glomerulonefriit (neeru kapillaarveresoonte kahjustus), akuutne või krooniline neerukahjustus. Neerutoksiinideks on näiteks raskemetallid (näit. kroom, plii, elavhõbe, uraan), halogeneeritud hüdrokarbonaadid (näit. süsiniktetrakloriid ja kloroform). Mõnedel neerutoksiinidel on akuutne mõju, enamuse toksilisus avaldub pikaajalise madaladoosilise mõju järel.

Keemilised ohutegurid - Keemilised ohutegurid – kahjustav toime

32

Neurotoksiin, närvitoksiin – kemikaal, mis tekitab otsest toksilist mõju närvisüsteemile. Närvisüsteem juhib enamusi keha funktsioonidest ja muutused närvisüsteemis ilmnevad väga erineval viisil. Närvisüsteemis liiguvad elektriimpulsid mööda närvirakkude (neuronite) aksoneid (närvikiude). Toksiinid võivad kahjustada kesknärvisüsteemi (pea- ja seljaaju) või perifeerset närvisüsteemi (närvid väljaspool kesknärvisüsteemi). Peamised neurotoksiliste kahjustuste liigid on: neuronopaatia (neuronite kahjustus), aksonopaatia (taksonite kahjustus), demüelisatsioon (aksonote isolatsiooni kadu) ja mõju neurotransmissioonile (närviimpulsside ülekandele). Neurotoksiinide sümptomiteks on narkoos, käitumismuutused, liigutusfunktsiooni halvenemine. Neurotoksiinideks on näiteks plii, elavhõbe, heksaan.

Hemotoksiin, veretoksiin - kemikaalid, mis mõjutavad verd või vereloomet, vähendades hemoglobiini funktsioneerimist ja kudede hapnikuga varustamist. Hemotoksiinid võivad mõjutada vahetult punaseid vereliblesid (erütrotsüüte) sidudes ennast oleva hemoglobiiniga, takistades nii hapniku transporti kudedesse (hüpoksia - hapnikupuudus). Viimaste kemikaalide näideteks on vingugaas. Tsüaniidid tekitavad hüpoksiat, mõjutades rakkude võimet hapnikku kasutada. Hemotoksiinid võivad mõjutada vereloomesüsteemi, kahjustades vere elementide (rakkude ja vereliistakute) loomist ja nii vähendada vere võimet funktsioneerida. Mõned hemotoksiinid kahjustavad luuüdi, milles luuakse granolotsüüte ja tagajärjeks on vähenenud vastupanuvõime infektsioonidele. Aspiriin ja nitroglütseriin võivad kahjustada megakariotsüüte, mis loovad vereliistakuid – tagajärjeks on vere hüübivuse vähenemine. Arseen ja benseen vähendavad kõikide vereelementide teket, tekitades aplastilise aneemia. Vereloomesüsteemi vähk (leukeemia) tekib kokkupuutel kemikaalidega, näit. benseen, fenüülbutasoon.

Respiratoortoksiin, hingamisteede toksiin – kemikaal, mis ärritab või kahjustab kopsukudet. Respiratoorsüsteemi peamiseks ülesandeks on vere hapnikuga rikastamine ja sealt süsihappegaasi eemaldamine. Respiratoorsüsteemi kudede kahjustus mõjutab vere gaasivahetust ja selle tagajärjeks on kõigi teiste organite alatalitlus, eriti on mõjutatud aju ja süda. Respiratoorroksiinid võivad mõjutada ülemisi hingamisteid (nina, kurk, kõri, hingetoru) või alumisi hingamisteid (bronhid, kopsu alveoolid). Peamise kahjustused võivad olla kopsuärritus, astma, bronhiit, emfüseem, fibroos, pneumokonioos (kopsutolmustustõbi), kopsuvähk. Mõned respiratoortoksiinid mõjuvad kiiresti (akuutne mõju, näit. kopsuärritus), samas kui teised mõjuvad pikaajaliselt (krooniline mõju, näit. fibroos – sidekoe tekkimine kopsukoe asemele pidevate vigastuste tulemusena). Respiratoortoksiinid on näiteks asbest, formaldehüüd, osoon, lämmastikdioksiid, räni.

Reproduktiivtoksiin – kemikaal, mis mõjutab reproduktsioonivõimet, kaasa arvatud kromosoomide kahjustamine (mutatsioon) ja mõjud lootele (teratogenees). Reproduktiivtoksiinide mõju on väga mitmesugune: viljatus (steriilsus), vähenenud sugutung, impotentsus, raseduse katkemine (abort, loote surm, enneaegne sünnitus), laste sünnidefektid, arenguhälbed, laste kõrgendatud suremus ja laste haigestumine vähki. Kahjustatud võib olla nii meeste kui naiste reproduktiivsüsteem. Kemikaalid võivad mõjutada loote arengut kahel viisil. Kemikaal võib mõjutada loodet vahetult, tekitades rakkude surma või rakukahjustuse, mis viib organi väärarengule. Kemikaal võib mõjutada (muteerida) kas seemne- või munarakke (mutageenes) ja mõnedest muteerunud viljastatud rakkudest võivad areneda väärarenguga loode. Mutatsioonid võivad olla pärilikud.

Nahale ohtlik kemikaal – kemikaal, mis mõjutab nahka. Kattub osaliselt eelnimetatud ärritava ja söövitava mõjuga kemikaalidega. Kemikaalid tekitavad mitmeid muutusi nahas. Kontaktdermatiiti või nahapõletikku on kahte liiki: ärritusdermatiit ja allergiline kontaktdermatiit. Põletikuline reaktsioon on neil ühesugune, kuid tekkepõhjused erinevad. Ärritusdermatiit tekib kemikaaliga kokkupuutel kohe, allergiline dermatiit allergia arenemise järel. Kontaktdermatiit on tavaline ja väljendub naha punetuses (erüteem), naha paksenemises ja kõvenemises (induratsioon), kestendamises, villide tekkes (vesikultatsioon). Tavaliselt kontaktdermatiit kaob, kui ärritaja või allergeen kõrvaldatakse. Keemiline põletus tekitab kohese kudede kärbumise (nekroosi), haavandumise ja nahk võib eralduda. Sellised kahjustused võivad olla jäävad, jätta järele sügavaid haavasid ja vajavad naha transplantatsiooni. Mõned kemikaalid ärritavad nahka, kuna rasvatustavad selle (näit. bensiin). Õlid võivad põhjustada vinnpõletiku (akne), elavhõbe ja plii pigmenteeruda nahks, nahavähk võib tekkida kokkupuutel arseeniga.

Silmale ohtlik kemikaal – kemikaal, mis mõjutab silma ja nägemisvõimet. Otsesel kokkupuutel kemikaaliga võib tekkida konjunktiviit või sarvkesta kahjustus. Konjuktiviit on silma katva kesta põletik, sarvkest on silma läbipaistev ala. Kemikaalid, mis satuvad näkku, võivad sattuda kontakti silmaga ja kahjustada neid silma struktuure. Kanged happed ja alused võivad söövitada

Keemilised ohutegurid - Ohtlik kemikaal

33

sarvkesta ja tekitada alalise pimedus. Orgaanilised lahustid (näit. atsetoon) ja puhastusvahendid võivad tekitada ajutise uduse nägemise, sest lahustavad sarvkestal olevad rasvad. Mõned kemikaalid kahjustavad silma isegi siis, kui need vahetult silmaga kokku ei puutu. –sisse hingatud või alla neelatud kemikaalid võivad vereringe kaudu sattuda silma ja tekitada kahjustusi. 2-4-dinitrofenool (puidukaitsevahend) cõib pärast sissehingamist tekitada katarrakti (silmaläätse kae). Talliumisoolade (esineb mõnedes pestitsiidides) ja metanooli allaneelamine tekitab nägemiskahjustust, kuna kahjustab nägemisnärvi. Silmapõhja kahjustusi võivad tekitada arseeniühendid ja süsinikdisulfiid.

Kardiovaskulaartoksiin – kemikaal, mis kahjustab kardiovaskulaarsüsteemi, st südant ja veresooni. Kemikaalid võivad kahjustada närviülekannet südamenärvides või kahjustada südamelihaseid (kardiomüopaatia). Mõlemat tüüpi kahjustused raskendavad südame kokkutõmbumist, mille tagajärjel keha pole verega korralikult varustatud ja millele omakorda järgnevad organite kahjustused ja väärtalitus (düsfunktsioon). Mõned kemikaalid mõjutavad veresooni (veene, artereid ja kapillaare). Kardiovaskulaartoksiinide näiteks on etanool ja koobalt (tekitavad kardiomüopaatiat), arseen (tekitab arteroskleroosi), tolueen (tekitab arütmiat), elavhõbe (tekitab aordikahjustusi).

Immuuntoksiin – kemikaal, mis mõjutab immuunsüsteemi. Mõju võib olla mitmesugune: maha suruda immuunreaktsiooni, muuta immuunreaktsiooni (näit. allergia/ülitundlikkus) või tekitada autoimmuunreaktsiooni (immuunsüsteem kahjustab organismi enda kudesid). Immunotoksiinideks on näiteks tolueen, formaldehüüd, silikoon, benseen, raskemetallid, putukamürgid.

Allikas: Euroopa Tööohutuse j a Töötervishoiu Agentuur (2003), Töökoha keemiliste ohutegurite tutvustus, Teabeleht 33. http://osh.sm.ee/good_practice/Teabeleht33.pdf / NIOSH (2007) NIOSH POCKET GUIDE TO CHEMICAL HAZARDS. Department Of Health And Human Services, Centers for Disease Control and Prevention, National Institute for Occupational Safety and Health. September 2007. DHHS (NIOSH) Publication No. 2005-149. http://www.cdc.gov/niosh/npg/pdfs/2005-149.pdf / Foulke, E. G. () GUIDANCE FOR HAZARD DETERMINATION . U.S. Department of Labor, Occupational Safety and Health Administration / The 2008 Emergency Response Guidebook (ERG2008). Transport Canada (TC), U.S. Department of Transportation (DOT), Secretariat of Transport and Communications of Mexico (SCT), CIQUIME (Centro de Información Química para Emergencias) Argentina. http://phmsa.dot.gov/staticfiles/PHMSA/DownloadableFiles/Files/erg2008_eng.pdf

Ohutegurid Keemilised ohutegurid

Ohtlik kemikaal Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.

Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.

Ohtliku kemikaali künniskogus on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal ruumiliselt piiritletud alal võib käitlemisel põhjustada inimese tervisekahjustuse, surma või muu raske tagajärjega suurõnnetuse.

Ohtlike kemikaalide arvestuse kord kehtestatakse sotsiaalministri määrusega.

Allikas: Kemikaaliseadus. §5. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=834116


http://www.cdc.gov/niosh/npg/pdfs/2005-149.pdf

http://phmsa.dot.gov/staticfiles/PHMSA/DownloadableFiles/Files/erg2008_eng.pdf


Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Emotsionaalsed nõuded tööl

34

Ohutegurid

Psühhosotsiaalsed ohutegurid Emotsionaalsed nõuded tööl Töö iseloom võib nõuda töötajalt oma emotsioonide ja nende väljendamise reguleerimist.

Emotsioonide kohta käivaid nõudeid on mitu:

nõue näidata positiivseid emotsioone,

nõue näidata negatiivseid emotsioone,

nõue olla sensitiivne emotsioonide suhtes – kliendi emotsioone ära tunda ja nendele reageerida,

nõue varjata oma loomulikke emotsioone.

Emotsionaalsed nõuded on määratud töö iseloomu, samuti tegevusala tavade või ettevõtte konkreetsete nõudmiste poolt. Praktiliselt kõik tööalad, mis on seotud inimestega suhtlemisega, esitavad emotsionaalseid nõudeid. Emotsionaalseid nõudeid tööle esitatakse teenindusega seotud ettevõtetes, kus sotsiaalne suhtlemine ja positiivsete emotsioonide näitamine klientidele on oluline osa tööst. Tervishoiuteenuse osutamisel lisandub positiivsete emotsioonide näitamise kohustusele emotsioonide varjamise kohustus. Emotsioonide varjamise kohustus on oluline kohtunike töös.

Emotsionaalsete nõudmiste täitmine ja sellest tulenev töö efektiivsus, on seotud olulise ja küllaltki raskesti täidetava kriteeriumiga: töötaja emotsionaalne väljendus peab olema kliendi poolt tajutud kui ehtne ja loomulik. Kui klient tajub emotsionaalset väljendust kui teeseldut, on kliendi reaktsioon negatiivne.

Emotsionaalsete nõudmiste osas saab töö raskust hinnata järgmiste kriteeriumite alusel:

(a) suhtlemisaktide (interaktsioonide) sagedus;

(b) vajaliku tähelepanu hulk (emotsioonide intensiivsus, suhtlemisakti kestvus)

(c) erinevate vajalike emotsioonide arv;

(d) emotsionaalne dissonants (st kuivõrd väljendatavad emotsioonid ja tegelikult tuntavad emotsioonid teineteisest erinevad).

Töö emotsionaalsed nõuded võivad olla kurnavad ja viia läbipõlemiseni. Kõige stressitekitavam on emotsionaalne dissonants. Nõue näidata positiivseid emotsioone ja olla sensitiivne emotsioonide suhtes võivad olla töötajale positiivse mõjuga. Hea toimetulek töö emotsionaalsete nõuetega tõstab töörahulolu.

Toimetulek töö emotsionaalsete nõudmistega toimub kahel tasandil:

sisemine tasand – olukorra, kliendi jms ümberhindamine töötaja poolt (näit. lennureisijad on lapsed, kelle halva käitumise peale stjuardessil pole mõtet pahane olla);

väline tasand – väline vastav käitumine (näit. heade käitumis- ja suhtelmisviiside, etiketipärase kasutamine).

Allikas: PE Konsult, www.pekonsult.ee / Zapf, D., Holz, M. (2006).On the positive and negative effects of emotion work in organizations. European journal of work and organizational psychology, vol. 15, no1, pp. 1-28. / Grandey, A. (2000). Emotion Regulation in the Workplace: A New Way to Conceptualize Emotional Labor. Journal of Occupational Health Psychology, Vol. 5,No. 1,95-110

Ohutegurid Psühhosotsiaalsed ohutegurid

Enesehinnang Enesehinnang on inimese üldine hinnang endale ja suhtumine endasse. Inimene võib suhtuda endasse hästi (positiivne enesehinnang) või halvasti (negatiivne enesehinnang). Enesehinnang sisaldab hinnangut enda kompetentsusele ja enese väärtusele ning põhineb suures osas võrdlusele teistega.

Enesehinnangu komponendid:


Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Enesehinnang

35

• enesekohased ootused (ma võiksin);

• endale kehtestatud standardid (ma peaksin);

• teadvustatud oskused ja võimed (ma saaksin).

Mida suurem on lahknevus inimese ootuste ja standardite ning tegelike saavutuste vahel, seda negatiivsem on enesehinnang.

Enesehinnang ei ole vahetult seotud: akadeemilise ja karjääri edukusega, paremate suhetega ja tervisega. Enesehinnang on vahetult seotud: õnne ja heaoluga ning maailmapildi, hoiakute ja hinnangutega maailma kohta.

Kõrge enesehinnanguga inimesed:

• on enesekindlad ja peavad endast lugu,

• peavad end vajalikeks,

• peavad end võimekateks,

• tajuvad realistlikult oma võimeid,

• on endaga rahul ja avatud muutusteks,

• peavad ennast teistega võrdväärseteks.

Madala enesehinnanguga inimesed:

• halvustavad ennast,

• on rahulolematud ja ebakindlad,

• ei tunneta oma võimete piire,

• peavad ennast teistest halvemateks,

• neil puudub enesekindlus ja kardavad muutuda.

Madal enesehinnang õhutab inimest ennast teiste ees tõestama, et näidata teistele oma väärtust, suutlikkust (mis iganes see on) ja saada selle kaudu kinnitust oma sisemistele hinnangutele. Tähtsamaks motiiviks saab eneseupitamine – kõikvõimalike vahenditega. Samas ollakse ülitundlik kriitika suhtes. Teiseks võimaluseks madala enesehinnanguga inimesele enda hinnangut parandada, on kompensatoorne käitumine, st kuna mõnel olulisel tegevusalal edu ei saavutata, leitakse mingid kõrvaltegevused, kus edu saavutamine on võimalik. Selline käitumine võib olla nii positiivsete kui negatiivsete tagajärgedega. Madal enesehinnang põhjustab liigset enesejälgimist ja enda kallal urgitsemist ning hirmu oma nõrkuste ees. Inimene, kelle enesehinnang on madal üritab olla teiste meele järgi, seda kas selleks, et saada teistelt kiitust ja tõsta nii oma enesehinnangut või siis, tunnetades oma alaväärsust, lihtsalt alluda endast parematele.

Igal inimesel on vajadus säilitada enesehinnangut suhteliselt stabiilsena, enamasti positiivsena. Inimesed kaitsevad ja üritavad parandada oma positiivset minapilti. Seda loetakse inimese üheks baasvajaduseks.

Enesehinnang sõltub kolmest faktorist:

1. Võrdlus teiste saavutustega - võrreldakse enda saavutusi teiste omadega, endast paremate ja halvematega.

2. Võrdluse väärtus oleneb inimese seotusest, lähedusest teistega – sarnaste, harjunud tegevuste tulemuste võrdlused ja enda võrdlemine sarnaste omadustega inimestega on tähtsamad kui enda võrdlemised ebaharilike tegevuste või tundmatute ja teistsuguste inimestega. Võrdluse tähtsust mõjutab ka võrdluse aluseks olevate tegevuste ja võrdluseks võetavate inimeste meeldivus.

3. Võrdluse tähtsuse jaoks on oluline ka see, mis valdkonnas ennast võrreldakse. Mida rohkem on antud valdkond inimesega seotud või mida olulisem see inimese jaoks on, seda tähtsam on hinnang enesehinnangu jaoks.

Inimese enesehinnang ei ole adekvaatne. Psüühiliselt terve inimese enesehinnang on 10-15% kõrgem tema tegelikest võimetest. See on kasulik, sest motiveerib inimest püüdlema rohkemat ja võib juhtuda, et ta selle saavutabki. Enesehinnangu ebaadekvaatsus põhineb enesetaju hälvetel. Inimesel on kalduvus esitada ennast ja endast mõelda paremini, soosivalt. Üheks selliseks nähtuseks on kausaalse atributsiooni (põhjuste omistamise) üldviga: inimestel on

Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Enesetõhusus (self-efficacy)

36

kalduvus pidada oma edu põhjuseks enda omadusi ja väärtusi ning oma ebaõnnestumise põhjusteks väliseid tegureid (teiste inimeste tegude põhjendamisel on kõik vastupidi). Selleks, et hoida enesehinnangut kõrgel, võivad inimesed tegeleda enesekahjustamisega, st seatakse ennast juba enne tegevust edu saavutamise jaoks ebasoodsasse positsiooni, et ebaedu korral põhjendada seda ... ebasoodsa positsiooniga. Kõrgendatud enesehinnang väljendub positiivsetes illusioonides. Inimestel on ebarealistlikult positiivne minapilt, mis väljendub “keskmisest parema” efektis (näit. 80% USA autojuhtidest peavad ennast keskmisest paremateks). Samuti on inimesed ebarealistlikult optimistlikud ja eeldavad oma tegevustes edu ning ei mõtle oma tegevuste võimalike negatiivsete tagajärgede peale. Inimestel on ka liialdatud kontrolli taju ja nad arvavad sageli, et on suutelised mõjutama juhuslikke protsesse. Viimasest kahest tuleneb näiteks osalemine hasartmängudes (täringu viskamine; loterii jne).

Kas kõrgendatud enesehinnang ja positiivsed illusioonid on kahjulikud? Kuigi ollakse seisukohal, et reaalsusega kontaktis ja realistlik olemine on edu ja rahulolu aluseks võib positiivse illusiooni tulemuseks olla:

• õnn ja rahulolu;

• rahuldustpakkuvad suhted;

• loov ja tulemuslik töö.

Kui enesehinnang ja positiivsed illusioonid on äärmuslikud, siis neil võivad olla negatiivsed tagajärjed.



Enesetõhusus (self-efficacy) Enesetõhusus (self-efficacy) on inimese subjektiivne uskumus oma võimetesse tegutseda määratud tasemel, inimese veendumus oma suutlikkuse kohta midagi teha, näit. lahendada matemaatikaülesandeid, tõsta mingit raskust jne. Enesetõhususe uskumused määravad selle, kuidas inimesed tunnevad, mõtlevad, ennast motiveerivad ja käituvad. Enesetõhususe uskumused mõjutavad kognitiivseid, motivatsioonilisi, afektiivseid ja valikuprotsesse.

Positiivne enesetõhususe hinnang on positiivse tagasisidega. Mida suurem on enesetõhusus, seda suurem on motivatsioon tegevuseks, seda enam kasutatakse olemasolevaid teadmisi, oskusi ja vilumusi tegevuses. Selle tagajärjeks on parem tegevuse tulemus ja kõrgem enesetõhususe hinnang. Madal enesehinnang on negatiivse tagasisidega.

Enesetõhususe peamised allikad on hinnangud tegelikele oskustele, mis põhinevad nii reaalsetele kui ka tajutud tegevuse tulemustele. Teisteks allikateks on teiste inimeste väljendatud arvamus, õppimine vaatluse kaudu ja emotsionaalne aktivatsioon. Inimese enesetõhususe hinnang mõjutab oluliselt tema motivatsiooni, tundeid, mõtteid ja tegevust.


Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Isiklik vastutus

37

Enesetõhusus mõjutab inimeste käitumist: inimesed tahavad teha seda, mida nad oskavad, st milles nad on enda hinnangul tõhusad ja hoiduda sellest, mida nad ei oska. Mida kõrgem on enesetõhususe uskumus, seda enam püütakse, seda püsivamad ja paindlikumad ollakse tegutsemisel.

Suure enesetõhususega inimesed:

• võtavad raskeid ülesandeid kui väljakutseid, millega tuleb toime tulla, mitte aga ähvardustena, millest tuleb hoiduda.

• on suurema sisemise huviga, süvenemisega, seavad endale kõrgendatud eesmärke, seovad ennast eesmärkidega ja jätkavad ka ebaõnnestumise korral.

• ebaõnnestumise korral taastub nende enesetõhususe hinnang kiiremini ja nad põhjendavad oma ebaõnnestumist vähese pingutusega, teadmiste vähesusega ja adekvaatsete oskuste puudumisega.

• madal stressi tase ja vähe depressiooni.

Madala enesetõhususega inimesed:

• Hoiduvad rasketest tegevustest ja peavad neid enesele ohtlikeks.

• Nende püüdlused on väiksed ja seovad ennast nõrgalt enda püstitatud eesmärkidega.

• Kui nad satuvad raskustesse, keskenduvad nad enda nõrkusele, takistustele, halbadele tulemustele, mitte ei keskendu sellele, kuidas paremini toime tulla.

• Raskustesse sattudes lasevad nad ennast lõdvaks ja annavad kiiresti alla.

• Pärast ebaõnnestumist enesetõhususe hinnang aeglaselt.

• Oma ebaõnnestumise põhjuseks peavad nad oma väheseid võimeid.

• Neil on kõrge stress tase ja depressioon.

Uuringutes on selgunud, et enese-efektiivsus mõjutab töökoormuse ja stressi vahelist seost – mida madalam on inimese enesetõhususe hinnang, seda suurem on tööstress, eriti töökoormusest tekkinud stress. Samuti on madala professionaalse enesetõhususega töötajad rohkem emotsionaalset kurnatud. Olukorras, kus rutiin ja rollikonflikt on suured, on sellised töötajad küünilised. Suure professionaalse enesetõhususega töötajate puhu ei too tööstressorite hulga suurenemine kaasa kurnatust.

Organisatsiooni tasandil saab enesetõhusust kasutada töötajate stressi kontrollimiseks. Stressi vähendamise üheks võimaluseks on töötajate enesetõhususe tõstmine läbi professionaalsete ja teiste oskuste õpetamise, mille läbi töötajad oskavad stressoritega paremini toime tulla.

Parim viis oskuste õpetamiseks ja enesetõhususe tõstmiseks:

1) Õpetatav oskus seotakse õppija põhiliste reeglite ja strateegiatega.

2) Õppijat juhendatakse kuni on tekkinud teatud vilumus.

3) Õppija saab kasutada õpitud oskust praktikas edu tooval viisil (luuakse vastav situatsioon).

Allikas: Bandura, A. (1994). Self-efficacy. In V. S. Ramachaudran (Ed.), Encyclopedia of human behavior (Vol. 4, pp. 71-81). New York: Academic Press. (Reprinted in H. Friedman [Ed.], Encyclopedia of mental health. San Diego: Academic Press, 1998). / Grau, R., Salanova, M., Peiró, J. M. (2001). Moderator effects of self-efficacy on occupational stress. Psychology in Spain, Vol. 5. No 1, 63-74. / PE Konsult, www.pekonsult.ee


Isiklik vastutus Töötaja isiklik vastutus on süü ja negatiivsete tagajärgede tekkimine (karistus) vastutajale juhul kui vastutuse all olevaga midagi negatiivset toimub.

Vastutus jaguneb:

formaalne vastutus – vastutus on töötajale pandud seadusaktide, tööeeskirjade, -juhendite, -korralduste jms poolt, karistuste iseloom ja suurus on ette nähtud formaalsete reeglitega.;


Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Juhtimise kvaliteet

38

moraalne vastutus – töötaja vastutus tuleneb ühiskonnas või ettevõttes, grupis olemasolevatest moraalireeglitest. Moraalse vastutuse korral on karistuseks inimese enesehinnangu muutus („südametunnistuse piinad“) ja negatiivsed hinnangud teiste inimeste poolt, mille tagajärjeks võib olla kas agressioon või sotsiaalne isolatsioon. Moraalne vastutus on töötajate käitumisele mõjusam kui formaalne vastutus.

Formaalne ja moraalne vastutus ei lange alati kokku. Töötajal võib olla formaalne vastutus millegi eest, kuid samas ei tunne tema ise (ja sageli ka töökaaslased), et on kohustatud selle eest vastutama. Sellise olukorra sagedaseks põhjuseks on see, et töötajal pole piisavalt ressursse ja volitusi olukorra kontrollimiseks. Taoline olukord tekitab töötajates küünilisust. Teiselt poolt võib töötaja tunda moraalset vastutust ka juhul kui formaalne vastutus on väike või olematu. Selline olukord – näha, et midagi, mille eest sa vastutad läheb halvasti, kuid ei suuda ja ei saa midagi ette võtta - on töötaja jaoks äärmiselt stesseeriv.

Töötaja isiklik vastutus peab vastama tema käsutuses olevate ressursside ja talle antud volitustega. Selle eest vastutab juhtkond.

Juhtkond peab samuti tegelema töötajate isikliku vastutuse tunnetamise probleemiga – töötajatel peab olema selge tema vastutus, nii formaalne kui ka moraalne. Peale selle – formaalse vastutuse sidumine moraalse vastutusega, millele saab viidata juht, tõstab oluliselt töötajate vastutustunnet ja paneb neid täpsemalt nõudmisi täitma.



Juhtimise kvaliteet Juhtimise kvaliteet on töötajate hinnang juhi rolli täitmisele juhtkonna liikmete poolt. Siia alla kuuluvad:

töötajaga arvestamine ja tema hindamine;

töötajale arenguvõimaluste loomine;

töö planeerimine, tööülesannete jagamine;

suhtlemine töötajatega;

konfliktide lahendamise oskus;

jne.

Juhtimise kvaliteet võib olla nii väga tugev stressi tekitav faktor (kui see on halb) või väga suur kaitsefaktor(kui see on hea).

Hinnangute puhul tuleb meeles pidada 360 hinnangu kontseptsiooni:


Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Kognitiivsed nõuded töös (cognitive job demands)

39

Klientide, ülemuste, kolleegide ja alluvate hinnangud konkreetse juhi juhtimise kvaliteedile võivad väga palju erineda.



Kognitiivsed nõuded töös (cognitive job demands) Kognitiivsed nõuded on nõudmised, mis esitatakse vaimsetele võimetele, informatsiooni töötlemisele: tajumisele, mälule ja mõtlemisele (avastamine, tuvastamine, info otsimine, arusaamine, interpreteerimine, meelde jätmine, meeles pidamine, meenutamine, arvutamine, analüüsimine, otsuste tegemine, kommunikeerimine jms). Kognitiivsed nõudmised on mõjutatud:

ajalistest näitajatest (tegevused ei kattu ... paljud tegevused kattuvad);

nõutav vaimne pingutus (pole vaja pingutada, tegevuste sooritus on automaatne ... äärmine vaimne pingutus, kontsentreerumine ja tähelepanu);

psühholoogiline stress (riski, ärevust pole ... äärmine risk, suur ärevus, vaja on otsusekindlust, enesekontrolli).

Kognitiivne töökoormus on inimese käest nõutud vaimsete ressursside hulk, mis on nõutud tööülesande või tööülesannete täitmiseks antud tingimustes. Kognitiivse töökoormuse kontseptsioon viitab sellele, et inimese kognitiivsed ressursid on piiratud ja mittevastavus ressursside ning keskkonna nõuete vahel tekitab vigu.



Kontrollikese oma töö üle (Work Locus of Control) Kontrollikese oma töö üle (Work Locus of Control) on töötaja uskumus, veendumus, mõtlemismudel selle kohta, kes või mis kontrollib tema elu. See on töötaja käitumise aluseks.

Internaalne – töötaja usub, et tema ise kontrollib oma tööelu, tema tööalane edu ja tulemuslikkus sõltub peamiselt temast endast – töökusest, püüdlikkusest, võimetest, teadmistest, oskustest. Internaalne inimene võtab vastutuse oma käitumisse ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab ennast kui inimest, kes suudab kontrollida oma edu.

Internaalne inimene nõustub järgmiste väidetega:

• Ma usun, et võin kontrollida suurt osa oma keskkonnast.

• Ma usun, et olen ise oma õnne sepp.

• Ma usun, et minu rahulolu ja edu sõltuvad peamiselt minust endast, minu võimetest ja jõupingutustest.

Ma usun, et saan ise otsustada oma asjade üle ja juhtida oma tegevust.

Internaalsuse tulemuseks on kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus, individualistlik maailmakäsitlus, suur stressitaluvus, parem vaimne tervis, hea kohanemisvõime, vastutustunne oma elu ja tuleviku eest, kõrgem enesehinnang. Internaalne inimene püstitab endale selged nii lühi- kui pikaajalised eesmärgid ja tal on aktiivne eluhoiak.

Eksternaalne – töötaja usub, et kontroll tema elu üle asub kusagil väljaspool ja temast endast sõltub väga vähe või üldse mitte midagi, et tööalane edu ja tulemuslikkus sõltub pigem teistest inimestest (näiteks juhist), juhusest, horoskoobist, heast õnnest, vedamisest, saatusest vms. Eksternaalne inimene näeb kontrolli ükskõik kus väljaspool ennast ja seletab oma edu või ebaedu väliste faktoritega.

Eksternaalne inimene nõustub järgmiste väidetega:

• Ma usun, et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest ning juhusest kui minust endast.



Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Kvantitatiivsed nõuded tööl

40

• Ma usun, et kõik oluline juhtub väljaspool mind ja mul on vähe võimalusi midagi muuta.

• Välismaailm, juhus dikteerib, mis minuga juhtub.

Eksternaalsuse tulemuseks on madalam sotsiaal-majanduslik staatus, madalam stressitaluvus, tunne, et ollakse välismõjude subjekt, kergesti haavatavus, frustratsioon, madalam enesehinnang, toimimine vastavalt juhusele, lühiajaliste, ja mitte pikaajaliste, eesmärkide püstitamine, passiivsus, madalam kohanemisvõime, eba-adekvaatne mina-kontseptsioon.



Kvantitatiivsed nõuded tööl Kvantitatiivsed nõuded on nõuded tehtava töö hulga suhtes, töökoormus. Kvantitatiivsed nõudeid saab kirjeldada kui ajaühikus tehtavat töö hulka (töö kogus ja töö tempo) suhtes töötaja võimega seda tööd ära teha. Siia alla kuuluvad ka töö iseloom töökoormuse kõikumise osas (suure töökoormusega perioodide vaheldumine väga madalatega), tähtaegadega toimetulek jms.

Töötajapoolne hinnang töö kvantitatiivsetele nõuetele väljendub vastuses küsimustele töö hulga (tööd on liiga palju / liiga vähe), töö tempo, tähtaegadega toimetuleku jt. töö hulga ja tempoga seotud parameetrite kohta.

Liiga suur töökoormus on töötajat kahjustav. Kuigi töötaja võib tema jaoks liiga suurele töökoormusega mingi aeg toime tulla, on tulemuseks kurnatus. Liiga suur töökoormus on läbipõlemise eeltingimuseks, samuti teiste stressihaiguste tekitajaks. Samuti on kahjustav liiga väike töökoormus, mille puhul töötaja ei saa oma potentsiaali ära kasutada. Eelkõige mõjub liiga väike töötempo töömoraalile, enesehinnagule, samuti tekitab hirmu võimaliku vallandamise ees. Nagu paljudes asjades, on ka siin optimumi leidmine kõige õigem tee.



Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid Emotsioonidel on oluline osa inimese tegevuses.

Emotsioonid:

juhivad inimese füsioloogilist seisundit;

on inimese keskkonnaga kohanemise olulised komponendid;

juhivad inimese motivatsiooni (kaugenemine halvast ja liginemine heale);

juhivad, organiseerivad käitumist ja on käitumisviiside õppimise oluline komponent;

mõjutavad ratsionaalset mõtlemist ja on ratsionaalse mõtlemise poolt mõjutatud;

oma väljendustes kommunikeerivad teistele inimestele inimese emotsionaalse seisundi;

võivad olla psühhosomaatiliste haiguste ja psüühikahäirete põhjustajaks.

Kaasaegne kaksikprotsessi (dual-process) teooria käsitleb emotsioone ühe inimese infotöötluse süsteemina teise, ratsionaalse infotöötluse süsteemi, kõrval:

Emotsionaalne infotöötlus (nn süsteem 1), emotsionaalne mõtlemine, intuitsioon: evolutsiooniliselt vanem, assotsiatiivne, automaatne, teadvustamata, paralleelne, kiire. Kasutab heuristikat, mis tegelevad spetsiifiliste adaptatsiooni probleemidega, suunatud võimalikult kiire rahulduse saamisele, probleemi lahendamisele, ei arvesta kaugtagajärgedega.

Ratsionaalne infotöötlus (nn süsteem 2), ratsionaalne mõtlemine: evolutsiooniliselt noorem, inimesele omane, reeglitele põhinev, kontrollitud, teadvustatud, järjestikune, aeglane. Õpitud, paindlik ja ratsionaalsetele normidele põhinev.



Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid

41

Need süsteemid töötavad paralleelselt ja on teineteisest mõjustatud. Süsteemide koostööd seletab „somaatilise markeri hüpotees“ (Antonio Damasio), mille järgi otsuste tegemisel kasutatakse nii kognitiivseid kui ka emotsionaalsei protsesse. Inimene kasutab eelistatult ratsionaalset mõtlemist, kui selleks on aega ja motivatsiooni. Otsustamise situatsioonid võivad aga olla sellised, et ratsionaalsed otsustuste tulemused on nii komplekssed ja/või konfliktsete alternatiividega, vastuolulised ja/või ebamäärased või kui ei rakendata piisavalt ratsionaalse infotöötluse ressursse, et kognitiivne mõtlemine sellega toime ei tule ja pole võimeline tegema lõplikku otsust. Nendel juhtudel haaratakse kaasa emotsionaalne mõtlemine selle somaatilise markeriga, st sellega, milline tähendus (hea-halb) on antud otsustamise objektil või otsustuse tulemusel olnud inimese organismi seisundile minevikus. Otsustuse tulemus on ratsionaalsete ja emotsionaalsete komponentide „segu“, kaldumisega ühele või teisele poole.

Ratsionaalse ja emotsionaalse infotöötluse paralleelsus võimaldab teha olulise järelduse töösituatsioonide jaoks: intuitsioon on kasutatav. Kuigi, intuitsioon „töötab“ õigesti siis, kui olukord on harjumuspärane. Uuringud on näidanud, et juhtidel kulub 3-5 aastat selleks, et koguda piisavalt kogemusi õigete intuitiivsete otsuste tegemiseks. Intuitssioon annab aga täiesti valesid vastuseid ebastandardsetes olukordades, milliste kohta kogemus puudub. Järelikult – proovige alati esmalt ratsionaalselt mõelda.

Ühe või teise mõtlemisviisi kasutamine oleneb suurel määral inimese üldisest emotsionaalsest seisundist. Mida suurem on emotsioon, nii positiivne kui negatiivne, seda väiksem on ratsionaalse ja seda suurem on emotsionaalse mõtlemise osa. Tulemuseks on see, et väga ärritatud inimene on lihtsalt rumal. Järelikult – enne kui midagi otsustate või teete, rahunege maha! Mitte väga suure ärrituse puhul on maharahunemiseks vaja 1 – 1 ½ tundi, suurema puhul palju rohkem.

Positiivsed emotsioonid on seotud rikkama käitumisrepertuaari ja paindliku mõtlemisega. Positiivsed emotsioonid loovad paindliku vaimse seisundi, mis võimaldab inimesel luua ja saavutada üldisi ning pikaajalisi eesmärke. Positiivsete emotsioonidega kaasneb kõrgenenud motivatsioon, üritamine, optimism, paindlikkus, loov mõtlemine ja teised adaptatiivse käitumise viisid.

Negatiivsete emotsioonide korral on käitumine kindlalt struktureeritud, rigiidne ja etteennustatav (äärmuslikes situatsioonides – fight-flight-freeze reaktsioon). Negatiivsed emotsiooni toovad kaasa inimese keskendumise olemasolevatele sotsiaalsetele ja keskkonnastressorile ja vähendavad tema efektiivsust. Negatiivselt meelestatud inimese taju muutub, ta hakkab maailma tajuma „mustades värvides“, kas valides välja (tahtmatult!) negatiivseid keskkonna aspekte või interpreteerides tajutut negatiivselt, samuti muutuvad kõik (!) hinnangud negatiivsemaks, kaasa arvatud hinnangud stressoritele ja stressile. Negatiivselt meelestatud inimene kaldub hindama stressoreid rohkem ähvardustena kui väljakutsetena, vastupidiselt positiivselt meelestatud inimesele.

Töökeskkonnas (ja mitte ainult) on oluline mitte emotsioonide hulk (kuigi liiga vähe või liiga palju emotsioone on kurnav) vaid negatiivsete ja positiivsete emotsioonide suhe, mis peaks olema suuresti positiivsete emotsioonide kasuks. Sellest oleneb inimese üldhinnang situatsioonile,

Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Psühholoogilised ohutegurid

42

suhetele ja sellest tehatavad järeldused. Uuringutes on leitud, et abielusuhet hinnatakse heaks ja abielu on stabiilne, kui negatiivsete ja positiivsete emotsioonide suhe on 1/5, st iga negatiivse suhtlemisakti või tunde kohta tuleb viis positiivset. Kui see suhe muutub negatiivsete emotsioonide kasuks, on tagajärjeks rahulolematus ja abielulahutus. Seda teadmist võib laiendada ka töösuhetele. Kui te olete alluvale või töökaaslastele korra öelnud midagi talle ebameeldivat (seda tuleb ju vahetevahel teha), siis ärge unustage selle järel talle viis korda midagi meeldivat öelda!

Töökeskkonna positiivse „emotsionaalse kliima“ loomine ja säilitamine on suures osas juhtkonna teha, sest juhtkond saab oma hea eeskujuga mõjutada alluvate käitumist positiivses suunas. Viisakus, heatahtlikkus, toetamine, kiitmine, naeratamine ja teised positiivse käitumise viisid loovad meeldiva ja mis veel tähtsam, produktiivse „emotsionaalse kliima“.

Allikas: PE Konsult, www.pekonsult.ee / Izard, C. E. (1991). The Psychology of Emotion. Plenium Press. / Gottman, J., Silver, N. (1994) What makes marriage work? It's how you resolve conflictthat matters most. Psychology Today, Mar/Apr 94 / Oliver, J., Brough, P. (2002). Cognitive appraisal, negative affectivity and psychological well-being. New Zealand Journal of Psychology , Jun 2002.


Psühholoogilised ohutegurid Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.



Psühhosotsiaalsed faktorid Psühhosotsiaalsed faktorid on faktorid, mis mõjutavad tervist, tööd ja kogukonna heaolu tulenevad inimese psühholoogias ja sotsiaalse grupi struktuurist ning funktsioneerimisest. Siia kuuluvad niisugused sotsiaalsed karakteristikud nagu perekonna ja kutsealaste gruppide interaktsioon, kultuurilised karakteristikud nagu traditsioonilised konfliktide lahendamise viisid ja psühholoogilised karakteristikud nagu hoiakud, uskumused ja isikuomadused.

Psühhosotsiaalsed faktorid jagunevad kaheks: riskifaktorid ja kaitsefaktorid, mis mõjutavad stressi tekkimist ja selle süvenemist erinevatel tasanditel ja etappidel kas seda soodustades või ära vähendades.



Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Puhkus

43

Allikas: WHO (2001) Occupational health. A Manual for primary health care workers. WHO Regional Office for the Eastern Mediterrean. Cairo. / Committee on Gulf War and Health (2008). Physiologic, Psychologic, and Psychosocial Effects of Deployment-Related Stress. Gulf War and Health: Volume 6. National Academy of Sciences.


Puhkus Vaadeldes puhkust süsteemis „töö-puhkus“, tuleb seda pidada ajaks, mil töötaja on tööülesannetest vaba. Puhkus on tööst vaba aeg tööpäevadel ja puhkepäevadel ning puhkuseperioodidel. Tööd ja puhkust reguleerivad Töö- ja puhkeaja seadus ning Puhkuseseadus.

Kuna Töö- ja puhkeaja seaduse järgi on töötaja tööaja üldine riiklik norm 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas, tähendab see, et tööpäeval on puhkuseks 16 tundi ja nädalas on puhkuseks 128 tundi. Täisväärtuslikuks puhkeajaks ei saa pidada valveaega, mis on osa puhkeajast, mil töötaja peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööülesannete täitmiseks ja mille kestus võib olla kuni 30 tundi kuus. Tööaja sees on töötajale antavad vaheajad puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud töötamist, kestvusega 30 minutist kuni 1 tunnini, katkematu tööprotsessi korral, kui töö toimub kolmes vahetuses, võib vaheaja kestus olla 20 minutit.

Puhkuse ajal peab töötaja taastama oma töövõime (sööma, magama jne), tulema toime olmega, täitma sotsiaalseid kohustusi perekonna ja lähedaste ees, tegelema oma tervise ja eneseharimisega, rahuldama oma kultuurilisi ja vaimseid vajadusi jne.

Kuna ööpäevas on 24 tundi ja aastas 365 päeva, siis on ilmselge, et tööaja suurendamine vähendab puhkeaega. Samuti on selge, et pikk tööaeg mõjutab inimkapitali ja töötajate heaolu.

Pikad tööpäevad ja töö nädalalõppudel kahjustab tõsiselt pereelu. Ometi ei ole kõik pikki tunde töötavad õnnetud oma töö ja elu tasakaaluga (work-life balance) või kardaks, et töö mõjub negatiivselt nende kodusele elule. Reaalsus on see, et suureneb nende perekondade hulk, kus mõlemad täiskasvanud töötavad, ja kellel jääb järjest väiksemaks aeg koduga tegelda. Sellise töömustri omaksvõtu tulemusena tunnevad need vanemad või hooldajad rohkem kui teised töö piiravat mõju kodu tegemistest osavõtule. Mida rohkem tunde vanemad töötavad, seda vähem tegelevad nad oma lastega ja seda sagedasem on pereelu lõhestumine. Mida rohkem aega ja energiat kulutatakse tööl, seda vähem jääb seda teiste tegevuste jaoks. Selline olukord tekitab lisapingeid, kusjuures – töö poolt kodus tekitatud lisapinged hakkavad mõjutama töökäitumist ja –tulemuslikkust. 2003. aastal Inglismaal läbi viidud uuring näitab, et 60% töötajatest tunneb pika tööaja otsest negatiivset mõju isiklikule elule. Pooled uuritutest teatasid, et on ohverdanud füüsilise treeningu ja sama hulk teatas, et on kaotanud aja partneriga koosolemiseks ning sotsiaalseteks suheteks sõpradega. Tulemusena teatasid paljud uuritutest, et neil on ärevus, depressioon ja teised vaimse tervise probleemid, kaasa arvatud enesetapukatsed.

Pikk töö- ja lühike puhkeaeg toob kaasa negatiivseid tagajärgi: tervise halvenemise ja tööõnnetuste kasvu. Kui pikale tööajale kaasneb kurnatus ja magamatus, vähendab see töö tulemuslikkust, suurendab vigade arvu ja inimestevahelisi konflikte. Nendel on omakorda teisene negatiivne mõju kaastöötajatele ja klientidele, kuni loobumiseni tööst ja teenustest.

Töö iseloom ja ühiskonna tööjõu omadused muutuvad, siis on sellel mõju töö- ja puhkeajale:

• Kuna ühiskonna töövõimelise osa suhe väheneb, tuleb järjest enam kasutada väga erinevate vajadustega inimesi (lapsevanemad, puudega inimesed, vanemad inimesed jne) kelle jaoks töö- ja puhkeaeg peavad olema paindlikumad.

• Kaugtöö (remote working) osakaal tõuseb infotehnoloogia ja kommunikatsiooni arenguga, ning see vähendab transpordile kulutatavat aega. Kuigi see peaks olema kasulik nii tööandjale kui ka töövõtjale, peab valitsuse ja organisatsiooni tasandil arvesse võtma kaugtöö mõjusid töö ja elu tasakaalule ning tööaja pikkusele.

• Teenindus muutub järjest nõudlikumaks ja selle kättesaadavus peab olema ideaalis 7 päeva nädalas 24 tunni jooksul. Vastavalt sellele muutub ka töö iseloom ja kasvab inimeste osakaal, kes töötavad pikki tööpäevi, nädalalõppudel, õhtuti ja öösiti.

• Ennustused näitavad tööjõu, eriti kvalifitseeritud tööjõu, vähenemist. See seab tööandjatele ja juhtidele ülesande hoida kogenud personali. Organisatsioonid peavad

Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Roll

44

olema teadlikud kolleegide töökoormuse suurenemisest absenteeismi tagajärjel, samuti selle potentsiaalsetest mõjudest, kuni inim- ja intellektuaalse kapitali kaotuseni ning kuludeni, mida tuleb uue personali väljaõpetamiseks kulutada.

• Pikem töö- ja lühem puhkeaeg toob läbi füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervis halvenemise kaasa tervishoiu- ja sotsiaalkulude tõusu, mis on lisakoormaks ühiskonnale ja organisatsioonidele.

Allikas: Töö- ja puhkeaja seadus. Vastu võetud 24.01.2001. a seadusega (RT I 2001, 17, 78 ), jõustunud 1.01.2002. a., osaliselt 1.09.2002. a. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13098104 / Puhkuseseadus. Vastu võetud 4.04.2001. a seadusega (RT I 2001, 42, 233), jõustunud 1.01.2002. a. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13097962 / Giga, S. I., Jain, A. K., Cooper, C. L. (2008). Working Longer: Hours of Work and Health. State-of-Science Review: SR-C7. UK Government’s Foresight Project, Mental Capital and Wellbeing.


Roll Roll, täpsemalt sotsiaalne roll, on inimese käitumise tingitus tema asendist ühiskonnas ja sotsiaalses grupis ning sotsiaalsest staatusest, sotsiaalsele situatsioonile vastav omavahel seotud käitumisviiside, õiguste ja kohustuste kompleks. Väljendub selles, et inimeselt oodatakse sotsiaalsele situatsioonile vastaval viisil käitumist ja tema staatusega seotud funktsioonide täitmist.

Lihtsustatult võib öelda, et roll on teiste inimeste poolt oodatud käitumine. Näit. emalt oodatakse, et ta oma lapsi armastaks ja neid kasvataks, juhilt oodatakse, et ta juhendaks oma alluvaid ja nende eest hoolitseks, alluvalt oodatakse, et ta täidaks juhi antud käske jne.

Rolle võib jaotada ajas lühiajalisteks (näit. spordivõistluse võitja), ajas määramatuteks (näit. laps, lapsevanem, abikaasa) või ajas pidevateks (näit. naine, mees).

Rolliga on väga lähedalt seotud teine mõiste – sotsiaalne staatus, mis on inimese küllalt täpselt määratud asend grupi või ühiskonna sotsiaalses hierarhias. Staatus määrab inimese kohustused, õigused, privileegid, võimu teiste suhtes ja rollid, st teiste poolt oodatud tavapärase käitumise.

Allikas: Reber, A. S. Eds. (1995). The Penguin Dictionary of Psychology. Second edition. Penguin Books. / PE Konsult, www.pekonsult.ee


Rollinõuded ja rollikonfliktid Tööalase edu ja töörahulolu jaoks on oluline tööalastest rollidest arusaamine. Igaüks võiks endalt küsida: kas teate täpselt, mis on teie töö eesmärgid; mille eest te vastutate; mille üle te peate ise otsustama; mida teilt oodatakse?

Kui rollinõuded ei ole täpselt ja selgelt määratletud või on töötajale ebaselged, tekib rollisegasus (role ambiguity), mis väljendub töötaja mitteootuspärases käitumises. Arusaadavalt põhjustab selline olukord stressi nii töötajale endale kui ka teistele temaga kokkupuutuvatele või temaga seotud inimestele. Rollisegaduse vältimiseks või vähendamiseks on vaja töötajale selgelt teada anda, mida temalt oodatakse ja missugused on talle esitatavad nõudmised, kellega ta on töös seotud, missugused on tööprotseduurid ja -tavad, kui palju on aega millegi tegemiseks, missugused on oodatavad tulemused jne. Siinkohal tuleb meelde tuletada, et tööalase rolli nõudmised pole lihtsalt tööülesannete ja –protseduuride nimestik, vaid see sisaldab palju muud – isegi nõudeid välimusele ning hääletoonile.

Isiksuse ja rolli vaheline konflikt (person-role conflict) tekib siis kui isiksuse omadused ei sobi põhimõtteliselt kokku rolli poolt esitatavate nõudmistega. Ilmselgelt ei sobi loomaarmastaja lihunikuks, väga heatahtlik ja vastutulelik inimene ülemuseks jne.

Rolli ülekoormus (role overload) tekib siis, kui rollinõuded ületavad inimese võimeid neid täita (ebapiisav haridus, teadmised, oskused, kogemused jne). Töötaja poolt kogetud rolli ülekoormus uuel tööl või uues ametis, on tavaline ja see kaob kui omandatakse rolli jaoks vajalikud teadmised, oskused, vilumused, tavad jne.




Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Sensoorsed nõuded tööl

45

Rolli ja rollide poolt esitatud nõudmised võivad olla stresseerivad. Rollikonflikt tekib siis kui täidetava rolli või rollide nõuetest ja sellele vastavast käitumisest on aru saadud, kuid need ei sobi omavahel kokku või on lausa vastuolulised. Siin tuleb eristada rollidevahelisi ja rollisiseseid konflikte.

• Rollidevaheline konflikt (interrole conflict) tekib siis kui inimene on sunnitud täitma kahte või enamat rolli, mille nõudmised on vastuolulised või ühe rolli nõuete täitmine kahjustab teise rolli nõuete täitmist. Näiteks, töötav naine võib olla ema, kellelt töötaja roll nõuab tööülesannete täitmist ja ema roll oma laste eest hoolitsemist, kusjuures mõlemat peaks tegema väga hästi või juht kes on oma alluvaga sõber - juhi roll nõuab käsutamist ja võrdset suhtumist alluvatesse, kuid sõbra roll heatahtlikku suhtumist ja soosimist.

• Rollisisene konflikt (intrarole conflict) tekib siis, kui ühe rolli nõuded on vastuolulised. Näiteks, juhi roll nõuab samaaegselt alluvatele võimalikult suurema palga maksmist (töötajate rahulolu, motiveerimine jne) ja kulude kokkuhoidu (kasum, vajalikud investeeringud jne) või teenindaja roll nõuab samaaegselt head teenindamist, mis on ajakulukas ja võimalikult paljude klientide teenindamist, mis sunnib ühele kliendile vähem aega kulutama.

Rollikonflikt on põhimõtteliselt lahendamatu, rollikonflikti likvideerib ainult rollist loobumine. Rollikonflikti on võimalik vähendada, leides sobiva kompromissi rolli või rollide poolt esitatud nõudmiste täitmise vahel ja oma elu vastavalt korraldades. Kahjuks ei kõrvalda kompromiss, ükskõik kui hea see ka on, stressi (näit. naine, kes lastega tegeledes muretseb tegemata töö pärast ja töö juures laste pärast, on üpris tavaline) ja seepärast jääb üle sellise olukorraga leppida ning tegeleda stressi maandamisega.



Sensoorsed nõuded tööl Erinevad tööd nõuavad töötajalt erinevate sensoorsete võimete, ehk tajude kasutamist, samuti nende erineval määral ja viisil kasutamist. Inimese tajudeks ja nendega seotud töö iseloomu või töö keskkonna poolt esitatid nõueteks on:

nägemine – nõue tajuda nägemisstiimuleid. Töö iseloom võib esitada äärmuslikke nõudeid tajuda väga nõrku või väga tugevaid nägemisstiimuleid, väga väikseid või väga suuri nägemisstiimuleid ja nende muutusi ja erinevusi, samuti võib nõudeks olla väga paljude erinevate nägemisstiimulite tajumine ja eristamine. Töökeskkond võib raskendada nägemisstiimulite taju – näit. konkreetse või suhteliselt nõrga nägemisstiimuli avastamise paljudest stiimulitest või sarnastest stiimulitest või tugeva stiimuli taustal.

kuulmine – nõue tajuda kuulmisstiimuleid. Töö iseloom võib nõuda töötajalt väga täpset heli kõrguse, tämbri jt heli parameetrite määramist, spetsiifiliste heli või heli allika avastamist või eristamist, kusjuures see võib toimuda segava müra (teiste heliallikate) taustal jms.

haistmine – nõue tajuda haistmisstiimuleid, tunda lõhnasid. Töö iseloom võib nõuda töötajalt spetsiifilise lõhna äratundmist või lõhnade eristamist. Samuti võib töökeskkond võib olla mingite lõhnade poolt reostatud jms.

maitsmine – nõue tajuda maitsmisstiimuleid, tunda maitset. Töö iseloom võib nõuda töötajalt maitse äratundmist, hindamist, eristamist (näit. võrrelde standartiga) jms.

temperatuuritaju – nõue tajuda temperatuuristiimuleid (näit. pindade temperatuure, soojaallikaid), neid avastada, hinnata ja eristada.

taktiilne, ehk puudutustaju – nõue tajuda pindade seisundit (näit. karedus-siledus, tasasus), seda hinnata ja eristada.

tasakaalu ja kiirenduse taju – nõue tajuda keha paiknemist ruumis ja selle liikumist.


Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Sotsiaalne toetus

46

kinesteetiline taju (proprioretseptsioon) – nõue tajuda ja sooritada keha koordineeritud liigutusi. Töö võib esitada liigutuskoordinatsioonil suuri nõudeid täpsuses, ajastatuses jms (näit. ekskavaatorijuht).

valu ja teised kehaga seisundiga seotud tajud – enamasti töö nendele tajudele nõudeid ei esita, kuigi need on ohutuse seisukohast olulised, kuna teavitavad inimesest keha seisundi hälbimisest.

Peale selle tuleb sensoorsete nõuete juures käsitleda veel nende nõuetega kaudselt seotud nõudeid nagu:

tähelepanu – nõue keskenduda ühele või mõnedele sensoorsetele stiimulitele paljude hulgast. Töö puhul on tegemist tahtliku tähelepanuga, st inimene teeb seda tahtlikult (vastupidiselt tahtmatule tähelepanule, kus stiimuli seloom – intensiivsus, erilisus jms – määrab selle tajumise). Tahtlik tähelepanu on pingutav, sest sensoorses suurem osa töötluses esinevad stiimuleid tuleb maha suruda ja see on närvisüsteemi resursse kulutav.

keskendumine – nõue tegeleda pikema aja vältel ühe tegevusega ja mitte lasta ennast segada mittekohastest asjaoludest.

sensoorne koormus – nõue vastu võtta ühes ajaühikus mingi sensoorse informatsiooni hulk. Ühelt poolt võib väga suur sensoorne koormus viia ülekoormusele, kus töötaja ei tule vajaliku informatsiooni tajumise, mõtestamise ja sellele reageerimisega toime. Teiselt poolt võib väga madal sensoorne koormus viia sensoorse näljani – olukorrale, kus inmesel pole midagi tajuda. Sensoorse nälja võib tekitada ka monotoonne, korduv stiimul. Sensoorse nälja äärmuslikel jutudel tekivad hallutsinatsioonid, leebematel juhtudel muutub töötaja tähelepanematuks, uniseks või otsib kõrvalisi sensoorseid ärritajaid ja ei ole võimeline reageerima olulisele stiimulile.

Töö organiseerimisega, korralduse ja tehniliste vahendite kasutamisega saab töö sensoorseid nõudeid töötajale vähendada või teha nende täitmine töötajatele vähem pingutavaks.



Sotsiaalne toetus Sotsiaalset toetus on teiste inimeste ressursid, mida inimene saab kasutada.

Sotsiaalse toetuse liigid:

• materiaalne – raha, asjad jms mida teiste inimeste käest saadakse;

• instrumentaalne – teiste inimeste otsene abi millegi tegemisel;

• emotsionaalne – võimalus teiste inimestega koos emotsioone läbi elada;

• informatsiooniline – saada teiste inimeste käest vajalikku informatsiooni;

• (väärtus)hinnanguline – saada või võrrelda teiste inimestega oma (väärtus)hinnanguid, nende sobivust antud kesk- ja olukorda.

Sotsiaalse toetuse allikad on teised inimesed, kellega kokku puututakse. Selleks võivad olla:

• perekonnaliikmed: abikaasa, vanemad, vanavanemad, lapsed, abikaasa vanemad, teised sugulased;

• töökaaslased: ülemused, kolleegid, alluvad, kliendid;

• mitteformaalsed suhted: sõbrad, tuttavad, naabrid, klubide või teiste ühenduste liikmed ja juhid (näit. kirikuõpetaja);

• professionaalid: arstid, psühholoogid, nõustajad, juristid.

Sotsiaalsel toetusel on stressile kahene mõju, see:

• vähendab stressi tekkimise tõenäosust, sest suurem ressurssidega varustatus tagab parema toimetuleku;


Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Stress

47

• parandab tekkinud stressiga toimetulekut, sest lisaressursid vähendavad stressikoormust.

Sotsiaalse toetuse mõju ei pea olema alati reaalne, sageli piisab ainult teadmisest, et vajaduse korral on teiste inimeste toetus olemas. Ainuüksi selline teadmine muudab inimese enesekindlamaks ja stressile ning selle mõjudele vähem vastuvõtlikuks.

Sotsiaalne toetus tööl parandab füüsilist tervist ja suurendab töörahulolu. Sotsiaalne toetus vähendab: ärevust, ärritatust, depressiooni, somaatilisi sümptomeid, kuid ei mõjuta: tüdimust, tööga rahulolematust, rahulolematust töökoormusega ja turvatunde puudumist tööl. Sotsiaalne toetus pole kasulik mitte ainult toetuse saajale vaid ka selle andjale. Näiteks, vanemate abielupaaride uurimusest selgus, et ende inimeste, kes andsid teistele sotsiaalset toetust, oli suremus poole madalam.

Sotsiaalne toetus ei ole „tasuta“, sotsiaalse toetuse saamist kirjeldab sotsiaalse vahetuse teooria ja vastastikususe norm (norm of reciprocity).



Stress Stress on organismi füsioloogiline, emotsionaalne, kognitiivne või käitumuslik reaktsioon ärritavatele sündmustele, mis kas:

• rikuvad organismi tasakaalu,

• panevad proovile organismi toimetuleku

• või ületavad organismi toimetuleku võime.

Stressi võib käsitleda kui üleüldist ärritatuse- ja pingeseisundit., mis on suunatud kohanemisele ärritava sündmusega.


Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Stress

48

Füsioloogilised reaktsioonid on stressi korral suunatud füüsilise tegevuse ja selle tagajärgedega toimetulekuks. Suureneb lihastoonus, et olla valmis kiireteks liigutusteks – võitlemiseks või põgenemiseks. Suureneb hingamissagedus, pulsisagedus ja vererõhk, et tagada organismi energia (veresuhkur) ja hapnikuga varustatus. Tõuseb veresuhkru ja rasvhapete (energiakandjad) tase veres. Samal ajal pidurdub seedimine, sest seedimise kaudu energia omastamine on kohese energiavajaduse korral liiga pikaajaline protsess. Suureneb higistamine, sest tuleb toime tulla füüsilise tegevusega kaasneva keha temperatuuri tõusuga. Toimuvad muutused immuunsüsteemis, selleks et maha suruda olemasolevaid haigusprotsesse (kortisool põletike mahasurumiseks) ja olla ette valmistatud võimalike vigastuste ja infektsioonidega toimetulekuks. Organismis vabastatakse endogeensed opioidid, et maha suruda olemasolevate või võimalike vigastuste tagajärjel tekkivat valu. Jne. Kusjuures – organismi reaktsioonid on ennetavad, tagavad valmisoleku võimaliku füüsilise tegevuse jaoks. Füsioloogilised reaktsioonid on mittespetsiifilised, st ei olene ärritaja tähendusest (näit. suureneb pulsi sagedus nii meeldivat kui ka ebameeldivat tööd tehes, nii suure rõõmu kui ka valu korral).

Emotsionaalsed reaktsioonid tulenevad hinnangust sündmuse tähendusele inimese jaoks ja eelistatud käitumisviisist selles olukorras. Hirm tekib siis kui inimene hindab ähvardavat sündmust selliseks, millega ta toime ei tule ja eelistaks põgeneda. Viha tekib siis kui inimene hindab ähvardavat sündmust selliseks, millega ta suudab võideldes toime tulla. Kurbus tekib siis kui inimene hindab ähvardavat või toimunud sündmust selliseks, millega ta ei saa toime tulla. Jne. Emotsionaalsed reaktsioonid mõjutavad teiste reaktsioonide, esmajoones füsioloogiliste reaktsioonide mustreid.

Kognitiivsed (mälu ja mõtlemisega seotud) reaktsioonid. Stress, ärritatuse ja pingeseisund muudab seda, mida inimene mälust kätte saab ja kuidas ta mõtleb. Stress vähendab kontsentratsioonivõimet, võimet meelde tuletada, õppida uusi asju, olla loov, otsustada jne.

Peamine seaduspära: mida suurem on pinge, seda primitiivsem on mõtlemine, ehk - ärritatud inimene on rumal. Stressist vähem mõjutatud on lihtsamad ja hästi õpitud ning treenitud teadmised ja oskused, samal ajal kui keerukamad ning harjumatud teadmised ja oskused kaovad (näit. stress mõjutab rohkem liitmisoskust kui korrutamisoskust, sest korrutustabel on korralikult pähe õpitud). Samas ei tohi unustada, et liiga madal ärritatuse tase ei taga head mõtlemise kvaliteeti (uimaselt ja uniselt on mõtted kaootilised ja ebaselged).

Käitumuslikud reaktsioonid. Suure stressi korral võib käitumine muutuda negatiivses suunas, näiteks tööstressi tagajärjeks võib olla töölt põgenemine (näit. streikimine, haigestumine jne), agressiivne käitumine töökaaslaste ja klientidega, halvemini töötamine (näit. tööülesannete mittetäielik või ebakvaliteetne täitmine jms), ennastkahjustav käitumine (näit. alkoholi, narkootikumide ja tubaka suurenenud tarbimine), lohutusõgimine jne millel on negatiivsed tagajärjed nii sotsiaalsetele suhetele kui ka tervisele. Teiselt poolt – stress võib panna inimesi tegutsema sihipäraselt, probleeme lahendama ning selle läbi palju saavutama.

Stress kujutab endast „kiviaegsete“ reaktsioonide mustrit, mis valmistab inimese organismi ette võitlema või põgenema (fight-flight reaktsioon), st füüsiliseks tegevuseks. Stress oli adekvaatne kiviaja inimese jaoks, kes oli sunnitud oma probleemidega toime tulema füüsilise tegutsemisega (näit. kohtudes hundikarjaga). Kaasaja inimese, töötaja jaoks on ärritavateks sündmusteks (stressoriteks) sageli hoopis teistsugused asjad – vahetustega või monotoonne töö, nõudlikud kliendid, halb juhtimine jne. Nendes „kiviaegse“ organismi jaoks uutes tingimustes on stress tihti ebaadekvaatne ja haigusi tekitav.

Eelnev ei tähenda aga seda, et stress on midagi põhimõtteliselt halba. Kõigepealt, stress on normaalne ja tavaline nähtus. Ilma stressimehhanismideta poleks inimese tegutsemine ja isegi elu võimalik, sest nende abil saab inimene tegutsemiseks vajaliku energia ja motivatsiooni. Liiga väike stress teeb inimese passiivseks.

Stress võib Hans Selye järgi liigitada:

• eustressiks (heaks stressiks), mille tekitavad head positiivsed sündmused ja emotsioonid ning mis on vähekahjustav või isegi tervislik, ja

• distressiks (halvaks stressiks), mille tekitavad negatiivsed sündmused ja emotsioonid ning millel on organismi pikaajaliselt kahjustav mõju.

See, kas mingi sündmus tekitab eustressi või distressi, oleneb esmajärjekorras inimese füüsilisest ja vaimsest seisundist ja tema suhtumisest sündmusesse, samuti sündmuse iseloomust – kestvus, intensiivsus, mõju inimesele.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Stress, üldise kohanemise sündroom

49

Stressi mõjusid vaadeldes ei saa mööda minna stressi (kehalise aktiveerituse) ja saavutuse seosest (Yerkes-Dodsoni seadus), mille järgi parima saavutuse annab optimaalne kehaline aktiveeritus. Lihtsate tegevuste jaoks on parima tulemuste saavutamiseks vajalik suur aktiveeritus, keerukate tegevuste jaoks on aga suur aktiveeritus kahjulik, kusjuures keerukus oleneb keerukuseks antud inimese jaoks. Hästi omandatud oskused ja automatismid säilivad ka kõrge stressitaseme korral.

Stress on kumulatiivne, st erinevatest stressoritest tulenev ärritus väljendub ühtses kehalises reaktsioonis. Paljud pisistressorid võivad kokku anda samasuguse reaktsiooni kui üks suur stressor, ning mitme stressori koosmõju võib olla palju suurem kui nende stressorite eraldi mõjude summa.

Stress on eluks vajalik. Kõik oleneb sellest, kuidas, mismoodi ja kui edukalt inimene antud olukorras tegutseb, kas stress on produktiivne või destruktiivne. Õige tegevusplaani, vajalike oskuste ja stressi poolt pakutud energiaga võib palju ära teha. Liiga suur stress võib panna inimesi tegutsema ebaadekvaatselt või kahjustada organismi. Liiga kaua kestev stress kulutab inimese kehalised ressursid, tekitab kurnatuse ja kahjustab organismi.

Inimene peab õppima elama koos stressiga. Stress on tuvastatav, selleks tuleb ennast jälgida: missugused on minu kehalised, emotsionaalsed ja käitumuslikud reaktsioonid erinevatele sündmustele. Stress on enamustel juhtudel ennetatav läbi heade tingimuste (näit. töötingimused) loomise, vajalike teadmiste ja oskuste omandamise. Stress on enamustel juhtudel kontrollitav läbi vastava käitumise, mõtlemise ja stressiga toimetuleku meetodite ning tehnikate kasutamise.

Allikas: Gerring, R. J., Zimbardo, P. G. (2002) Psychology and Life. Allin and Bacon. / European Commission, Directorate-General for Employment and Social Affairs. (1999). Guidance on work-related stress. “Spice of Life – or Kiss of Death?”. / Selye, H. (1976). Forty years of stress research: principal remaining problems and misconceptions. CMA Journal, July 3, 1976/Vol. 115 / PE Konsult, www.pekonsult.ee


Stress, üldise kohanemise sündroom Hans Selye poolt kirjeldatud üldise kohanemise sündroom (general adaptation syndrome) kirjeldab füsioloogiliste stressireaktsioonide ajalist kulgu.


Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Stressi negatiivsed tagajärjed, stressihaigused

50

Stressori ilmnemisel rakendub alarmreaktsioon, organism reageerib konkreetsele stressorile ja reaktsioon on stressori poolt mingil määral mõjutatud. Adrenaliini tase ja füsioloogiline ärritustase on kõrged. Sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Kuna kõik keha füsioloogilised süsteemid ei rakendu üheaegselt, langeb organismi vastupanuvõime lühiajaliselt madalamale normaalsest tasemest, kuid seejärel tõuseb kiirelt.

Alarmreaktsioonile järgneb vastupanu etapp. Inimese emotsionaalset seisundit võib iseloomustada kui aktiivset, kas positiivsena (teotahe, töörõõm jms) või negatiivsena (viha, hirm jms). Selles etapis püüab organism stressoriga toime tulla ja vältida kurnatust. Organismi ressursside kasutamine on väga intensiivne. Sümpaatiline närvisüsteem on kõrgendatult aktiivne (energia vabastamine ja tarbimine, immuunsüsteemi aktiivsus jms), samuti on aktiivne parasümpaatilise närvisüsteem, mis püüab säilitada organismi sisemist tasakaalu (homeostaasi). Organismi vastupanuvõime on normaalsest oluliselt kõrgem. Kui vastupanu etapis tullakse stressoriga edukalt toime, taastub organismi normaalne seisund.

Kui stressori mõju kestab, järgneb kurnatuse etapp. Inimene on üldises ärritus- või masendusseisundis. Kuna organism on kulutanud rohkem energiat ja teisi ressursse kui see on suutnud koguda või taastada, siis on organismi tegutsemise jaoks vajalikud energia- ja ressursivarud kulutatud. Samaaegsed vastuolulised signaalid sümpaatiliselt ja parasümpaatiliselt närvisüsteemilt on rikkunud organite ja organismi kui terviku süsteemse tegevuse. Tagajärjena on vähenenud vastupanuvõime kõigile stressoritele (samas on suurenenud tundlikkus stressorite suhtes). Kui selline seisund kestab kaua, siis tekivad organismi kahjustused, järgnevad haigused ja surm.

Allikas: Selye, H. (1950). Stress And The General Adaptation Syndrome. British Medical Journal, London Saturday June 17 1950. pp. 1383 – 1392. / PE Konsult, www.pekonsult.ee


Stressi negatiivsed tagajärjed, stressihaigused Stressil võivad olla negatiivsed tagajärjed, kusjuures neid võivad tekitada nii äge (akuutne) stress kui ka krooniline stress.



51

Äge stress, mis nõuab inimeselt väga suurt pingutust ja eriti siis kui see ületab inimese toimetuleku võime, võib kahjustada psüühikat ja organismi (näit. vigastada südamelihast). Kuigi vigastused võivad paraneda, ei ole taastumine täielik. Tulemuseks on inimese toimetulekuvõime langus.

Krooniline stress kulutab organismi ressursid ja häirib organite toimimise süsteemsust ning viib kurnatusele selle kõikide negatiivsete tagajärgedega.

Stressihaiguste tekkimisel kroonilise stressi tagajärjel on selgelt jälgitav käik.

Kõigil inimestel on mingi, kroonilise stressori mõjule eelnev stressi tase, koormus kehale ja psüühikale. Uue kroonilise stressori lisandumisel stressi tase kasvab. Kõigepealt toimuvad muudatused inimese psüühikas, tunnetatakse, et olukord on kontrolli alt väljas, valitseb kaos või konflikt on kasvanud üle pea. Selle tagajärjeks on ärevus, meeleolu muutus negatiivses suunas ja unehäired. Sellise negatiivse meeleolu tagajärjeks on inimese tervistkahjustav käitumine (näit. ülesöömine, alkoholi tarbimine, suitsetamine, vähene füüsiline koormus depressiooni korral). Kui stress ise paneb organismile suure koormuse, siis lisandub nüüd sellele ka tervistkahjustavast käitumisest tulenev koormus, mille tagajärjeks on stressikoormuse oluline suurenemine, ülekoormus. Organism proovib stressiga toime tulla, kuid – kuna kõrvalekalded ja koormused on liiga suured ning kestavad liiga kaua – võivad muidu kasulikud stressireaktsioonid organismi kahjustada. Tulemuseks on negatiivsed tagajärjed tervisele. See protsess on positiivselt tagasisidestatud - tulemus muutub ise stressoriks, muutes nii olukorra järjest halvemaks.

Stressihaigused tulenevad liiga suurest koormusest ühele või teisele elundile stressi tingimustes ja sellele järgnevatest reaktsioonidest. Suur osa stressihaigustest on seletatav organismi sümpaatilise ja parasümpaatilise aktiivuse süsteemsuse rikkumisega. Kui sümpaatiline süsteem on viinud organi äärmuslikku seisu, siis võib parasümpaatiline süsteem – üritades saavutada tasakaalu – reageerida liiga tugevalt ja viia organi teise, kahjulikku äärmusse. Niisugused „ülereageerimised“ võivad muutuda krooniliseks. Teiseks stressihaiguste tekke põhjuseks on organite kurnatus ja selle tagajärjel tekkivad haiguslikud muutused.

Stressihaiguste tekkimine oleneb ka soodustavatest teguritest:

pärilikkusest, sellest millise „kvaliteediga“ organid on inimene oma vanematelt saanud. Stressihaigused tabavad kõige nõrgemat organit;


52

inimese headest või halbadest, tervist tugevdavatest või tervist kahjustavatest harjumustest – suitsetamine, alkoholi tarbimine, toitumine, kehaline aktiivsus – mis kas suurendavad või vähendavad organismi vastupanuvõimet.

keskkonnast, selle kahjustavast mõjust – saastatus, äärmuslikud tingimused – panevad organismile täiendava koormuse ja teevad haiguste tekkimise tõenäolisemaks.

Peaaju suurem verevarustuse tagab parasümpaatilise närvisüsteem läbi veresoonte laiendamise. Homeostaatilise tasakaalu säilitamiseks aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteem veresoonte kokkutõmbamise. Kui sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus oli väga suur, on seda ka parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus ja tulemuseks võib olla aju veresoonte liiga suur ahenemine, mille tagajärjeks on peavalud ja migreen. Tegemist on regulatsiooniprotsesside süsteemi „rikkega“.

Stress tõstab lihastoonust ja pikaajaline stress sunnib lihaseid pikalt pinges olema – tagajärjeks on tavaliselt selja- ja kaelavalud.

Hingamise regulatsioonisüsteem võib samuti stressi tagajärjel saada kahjustatud – kui sümpaatiline aktiivsus sunnib bronhe, allveoole „liialiselt“ laienema, siis parasümpaatiline aktiivsus võib need samuti „liialiselt“ kokku tõmmata sundida. Tagajärjeks on astma.

Südame-veresoonkonna haigused tulenevad kurnatusest. Stressist tulenevad liiga suured pingutused kahjustavad südant ja veresooni, mis viib haigulike muutuste tekkimiseni.

Stressi tingimustes rasvhapete verre paiskamine on kasulik, sest rasvad on ette nähtud veresuhkruks muutmiseks ja selles sisalduva energia ärakasutamiseks. Kaasajal aga pole stress sageli seotud kõrgendatud energiatarbega. Tulemuseks on see, et rasvhapped jäävad verre ja rasv ladestub veresoonte seintele. Tulemuseks on verevarustuse halvenemine ja - trombide tekkimise korral – veresoonte blokeerimine.

Seedimise regulatsioonihäired stressi tingimustes kahjustavad seedesüsteemi ja kutsuvad esile haiguslikke muutusi või teevad seedesüsteemi kergemini kahjustatavaks teiste haigustekitajate poolt.

Immuunsüsteemi üle- ja pikaajaline aktiveeritus võib viia kahesugusele tulemusele. Esimeseks on immuunsüsteemi kurnatus, mille tagajärjel see ei suuda enam haigustekitajaid hävitada (tagajärjeks - üldine kõrgenenud haigestumus) või kõrvaldada organismist pidevalt tekkivaid väärmoodustusi (tagajärjeks – vähk). Teiseks immuunsüsteemi tekitatud haiguste liigiks on

Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Stressiga toimetuleku mudel

53

allergiad. Stressi tingimustes immuunsüsteem aktiveeritakse, eeldatakse et organismis peaksid olema haigustekitajad, millele peaks reageerima. Leidmata tegelikke haigustekitajaid ja olles ülitundlik, võib immuunsüsteem hakata reageerima täiesti tavalistele ja kahjututele ainetele, näiteks õietolmule, mõnele kemikaalile. Tagajärjeks on allergia. Üliaktiveeritud ja –ülitundlik immuunsüsteem võib „avastada“, et mõned organismi koed ei ole tema jaoks „õiged“ ja võib hakata neid hävitama – tekib autoimmuunreaktsioon. Kui rünnatavaks koeks on kõhr (pole luu ega lihas, vaid midagi vahepealset), on tulemuseks kõhre kadumine, reumatoidartriit. Kui rünnatavaks koeks on gliia rakud, müeliin (närvide ümber paiknev isoleeriv kude), on tulemuseks sclerosis multiplex. Lihtsustatult võib öelda, et sellise haiguse korral „lähevad juhtmed kokku“. Olenevalt kahjustatud kohtadest, on võivad haigusnähud olla väga erinevad.

Kokkuvõtteks – stress võib ise haigusi tekitada kui ka soodustada teiste haiguste tekkimist.



Stressiga toimetuleku mudel Stressiga toimetuleku (transaktsionaalne) mudeli lõid Richard S. Lazarus ja Susan Folkman. Selle mudeli järgi on stress tasakaalu puudumine inimese toimetuleku vajaduste ja toimetulekuks kasutatavate ressursside vahel, mis tekib siis kui olukorda tajutakse sellisena, et ressursse on vähem kui toimetulekuks vaja. Toimetulek (coping) on isiksuse pidevalt muutuv kognitiivne ja käitumuslik pingutus spetsiifiliste väliste ja/või sisemiste nõudmiste käsitlemiseks, millised on hinnatud kas inimese ressursse kulutavateks või neid ületavateks. Toimetulek on: protsess, dünaamiline ja ajas muutuv ning kontekstuaalne, sest oleneb inimese hinnangutest ja keskkonna tingimustest.

Toimetuleku peamised funktsioonid on:

Stresseerivate emotsioonide reguleerimine – emotsioonidele suunatud toimetulek (emotion-focused coping).

Distressi tekitavate inimese ja keskkonna vaheliste seoste muutmine – probleemile suunatud toimetulek (problem-focused coping).

Toimetuleku eesmärkideks on:

keskkonna negatiivsete mõjude vähendamine ja nendega toimetuleku võimaluste suurendamine;

negatiivsete sündmuste omaksvõtmine ja nendega kohanemine;

positiivse minapildi säilitamine;

emotsionaalse tasakaalu säilitamine;

rahuldust pakkuvate inimsuhete jätkamine või taastamine.



54

Toimetuleku mudel

Kui inimene tajub mingit sündmust, siis toimub esmane hinnang sellele sündmusele – kas see sündmus on mingi tähendusega, kas sellel võivad olla inimese jaoks mingid tagajärjed. Suurem osa inimese tajutud sündmustest on tähenduseta. Kui sündmusel on inimese jaoks mingi tähendus, siis võib seda nimetada stressoriks. Esmase hinnangus võivad stressorid olla kolme liiki:

kaotus – sündmus on tekitanud või tekitab paratamatu kahju ja seda pole võimalik ära hoida;

ähvardus – sündmus tekitab mingi kahju, kuid pole teada kui suur see on, samuti pole küllalt selge, kuidas seda sündmust positiivses suunas mõjutada. Tundmatud asjad, millega me kokku puutume hinnatakse ähvardusteks;

väljakutse – sündmus võib tekitada mingi kahju, kuid on teada, kuidas sellega toime tulla ja on võimalik, et hea toimetuleku korral võib saavutada positiivse tulemuse.

Esmasele hinnangule järgneb teisene hinnang: kas on olemas vastavad, selle stressoriga toimetuleku ressursid. Ressurssideks on kõik see, mida inimene peab enda ressursiks. Selleks võivad olla füüsiline tervis, raha, asjad, teiste inimeste sotsiaalne toetus ja palju muud. Mida rohkem on ressursse, seda kindlamini inimene ennast tunneb ja seda väiksem on stress.

Vastavalt esmasele ja teisesele hinnangule valib inimene toimetuleku strateegiad, milleks võivad olla:

emotsioonidele suunatud strateegiad – mida valitakse tavaliselt siis kui inimene hindab sündmuse kaotuseks – teha pole midagi, saab ainult kurvastada;

probleemile suunatud strateegiad – mida valitakse tavaliselt siis kui inimene hindab sündmuse selliseks, millega toime tulemiseks on mingid ressursid olemas ja olukorrast on võimalik mingit moodi ja enam-vähem positiivse tulemusega välja tulla;

põgenemisstrateegiad – mida valitakse tavaliselt siis, kui inimene on hinnanud sündmuse selliseks, millega ta ei suuda toime tulla või ei taha sellega tegeleda ja loodetakse, et probleem kuidagimoodi ise laheneb;

tähendusele suunatud strateegiad – mida valitakse tavaliselt pärast seda kui inimene on üritanud mitu korda stressoriga toime tulla ja kogenud, et midagi pole paremaks läinud. Ainus pääsetee on oma hinnangute muutmine. Tavaliselt leitakse, et see mida üritati polegi tähtis, tähtsad on hoopis teised asjad, teistsugused eesmärgid.

Emotsionaalsele seisundile suunatud toimetuleku viisideks on:


55

emotsionaalse toetuse otsimine;

emotsioonide läbielamine (kurvastamine, nutmine).

Probleemile suunatud toimetuleku viisideks on:

probleemi lahendamine;

tegevuse planeerimine;

keskendumine vajalikule;

konkreetse abi otsimine.

Põgenemisstrateegiateks on:

probleemi eitamine;

passiivsus;

tegelemine ebaoluliste asjadega tähtsate asjade asemel;

liialdamine mõnuainetega.

Tähendusele põhineva toimetuleku - milleni jõutakse tavaliselt pärast mitmekordset üritamist stressoriga toime tulla - viisideks on:

leppimine olukorraga;

kaotuse tunnistamine ja sellega leppimine;

positiivne olukorra ümberhindamine – vastavusse inimese eesmärkide ja uskumustega;

uute positiivsete tähendustega ootuste tekkimine;

uute eesmärkide leidmine;

tähenduse leidmine igapäevaelus ja tavalistes asjades;

uute üldiste väärtuste loomine;

spirituaalsete uskumuste tekkimine, leidmine, muutmine.

Toimetuleku strateegiate valikul on soolised erinevused. Mehed kasutavad rohkem probleemile suunatud toimetuleku strateegiaid ja naised rohkem emotsioonidele suunatud toimetuleku strateegiaid. Kui aga uuriti sama elukutse esindajad – mehi ja naisi, siis selgus, et nende valikud töösituatsioonis on sarnased, millest järeldub, et (1) toimetuleku strateegiate valiku määravad soorollid ja (2) toimetuleku strateegiate valik ja toimetuleku viisid on õpitavad.

Kui nüüd inimene on valinud mingi toimetuleku viisi, siis ta tegutseb vastavalt ja saab mingi tulemuse. Objektiivne tulemus oleneb sellest, kuivõrd tegutsemisviis vastas tegelikkusele, kas selle abi oli võimalik stressoriga toime tulla. Oluline on aga see, et inimene ise hindab saadud tulemust subjektiivselt, nii ratsionaalselt kui ka emotsionaalselt. Hinnang toimetuleku tulemustele lähtub inimese subjektiivsest hinnangust sellele, kas olukord on lahendatud edukalt või mitte. Siin on oluline - missugused on inimese edu kriteeriumid ja ootused, missugused nõudmised ta on endale seadnud. Hinnang toimetuleku edukusele põhineb inimese väärtustele ja eesmärkidele, samuti ootustele, mis puudutavad stresseeriva olukorra mitmeid aspekte. Näiteks:

• Isegi kui distressi tekitav probleem pole lahendatud, võib inimene hinnata tulemuse heaks, sest ta leiab, et käitus selles situatsioonis parimal viisil.

• Isegi kui distressi tekitav probleem on lahendatud, võib inimene hinnata tulemuse halvaks, sest see võib olla vastuolus inimese teiste väärtuste ja eesmärkidega, või olla väiksem ootustest, või tekitab teisi konflikte inimese sotsiaalses kontekstis.

Toimetuleku tulemuse hinnang on kahene, mis ei tee seda lihtsaks. Selles on ratsionaalne hinnang (mida ma tegelikult sain) ja emotsionaalne hinnang (kuidas ma ennast nüüd tunnen) ning need hinnangud ei lange alati kokku. Näiteks, sain mida tahtsin, kuid tunnen ennast halvasti, sest olen ennast välja kurnanud... jne. Kokkuvõtlik hinnang toimetuleku edukusele määrab järgneva – kui hinnang on positiivne, on selle stressoriga seotu lahendatud, kui aga hinnang on negatiivne, muutub negatiivne tulemus ise stressoriks ja ... ollakse sellega tagasi protsessi alguses, kus kõik hakkab otsast peale – esmane hinnang, teisene hinnang, strateegiate valik jne. Aga nüüd on tegemist juba kahe stressoriga – lahendamata algne


56

probleem + negatiivne tulemus – ja vastavalt on ka stressi tase suurem. On tekkinud positiivne tagasiside, mis võib muutuda „nõiaringiks“.

Peamisteks toimetuleku ebaedu põhjusteks on:

• madal enesehinnang, mille tagajärjeks on enese allahindamine ja vähene üritamine;

• fataalne seletusviis, mille tagajärjeks on kõikide ohtlike sündmuste hindamine kaotusteks ja vastavalt passiivsete toimetuleku meetodite valik ja tegevusetus;

• ülikõrge saavutusvajadus ja täiuslikkuse hoiak, mille tagajärjel ükski tulemus pole rahuldav;

• madal intelligentsus, millest tuleneb võimetus adekvaatseteks hinnanguteks, efektiivsete toimetuleku meetodite valikuks;

• lähisuhete puudumine, mis tähendab sotsiaalse toetuse, väga tähtsa toimetuleku ressursi puudumist;

• sotsiaalne ebastabiilsus, mis teeb raskeks toimetuleku viiside adekvaatse valiku ja tegutsemise.

Stressiga toimetuleku mehhanismis on ka üldine tagasiside. Vastavalt sellele, kuidas mingi stressoriga toime tuldi, võidakse muuta oma hinnanguid – nii stressori tähendusele kui ka toimetuleku strateegiate valikule, samuti toimetuleku tulemustele. Kuigi – tuleb tunnistada, et inimesed muudavad oma hinnanguid väga aeglaselt ja vähe.

Lazaruse ja Folkmani stressiga toimetuleku mudeli näitab stressi tekkimise ja sellega toimetuleku olulisi aspekte:

Hinnangud. Stress tuleneb inimeste hinnangutest. Stressiga toimetuleku tagajärg tuleneb inimese hinnangutest. Need tõdemused viivad õigustatud küsimustele, mida tuleks aeg-ajalt endalt küsida. Kas minu hinnangud stressorile ja selle võimalikule mõjule ON adekvaatsed? Võibolla ma muretsen asjade pärast, mis mind üldse ei mõjuta? Võibolla ma muretsen asjade pärast, mida ma muuta ei saa ja targem oleks nendega leppida ja need unustada? Kas minu hinnangukriteeriumid, mille abil ma hindan tulemust edukaks või mitte, ON adekvaatsed? Võibolla ma tahan liiga palju? Võibolla ma tahan midagi, mida mulle üldse pole vaja, mis mulle ei sobi? Need on küsimused, mis vajavad vastuseid. Kuid neile küsimustele on raske mõistlikku vastust saada, eriti siis kui stress on suur ja emotsioonid üle pea käivad. Siin on abi väga lähedal. Otsige üles oma lähedane, tark sõber ja arutage temaga oma probleeme. Muidugi võib kasutada ka nõustajate, psühholoogide abi. Teine inimene on ratsionaalsem. Oma suurte probleemidele kainelt lähenemist segavad meid emotsioonid. Teine suur hinnangutega seotud probleem on suhtumine läbikukkumisse. Te olete üritanud midagi ja selles ebaõnnestunud. Läbikukkumine on paha! Kas ikka on? Võibolla polnud see, mida te tahtsite, teile vajalik või sobilik. Kui nii, siis tuleb sellest eesmärgist loobuda ja otsida uus, vajalik ja sobiv. Läbikukkumisel võib olla positiivne tähendus. Läbikukkumine võib olla hoiatusmärk sellest, et valitud eesmärk on vale. Tuleb seda kuulda võtta, oma eesmärke muuta ja nii võib läbikukkumine saada millegi palju parema alguseks.

Ressursid. Mida rohkem on inimesel erinevaid toimetuleku ressursse, seda edukam ta on. Paljude ressurssidega inimesele pole negatiivse tähendusega sündmus hinnangutes „nii kole“. Kuna stressoriga toimetuleku ressursid on olemas, teab ta ette, et probleemi saab lahendada ja vastavalt on ka hirm ning stressireaktsioonid väiksemad. Ressurssidega inimesel pole raske ka stressi tekitavast olukorrast välja tulla, sest ressursid aitavad. Järelikult – et maailm ei tunduks nii kole, et tekkivate probleemidega paremini toime tulla – tuleb säilitada, luua ja koguda ressursse. Inimese hea tervis, head peresuhted, sõbrad, abivalmid töökaaslased, mõningane rahatagavara on peamised ressursid, mis teevad elu paremaks ja lihtsamaks, stressivabamaks.

Erinevad toimetuleku strateegiad ja viisid. Stressile võib reageerida erineval viisil ja kunagi pole selge, missugune viis on kõige edukam. Tulemus oleneb sellest, kuivõrd see sobib antud situatsiooni, missugused on keskkonna tingimused. Järelikult – mida rohkem inimesel on erinevaid toimetuleku viise, mida paindlikum ta on, seda suurem on tõenäosus, et ta leiab parima viisi stressiga toimetulekuks. Selle asemel, et - kasutades vaid ühte tegutsemisviisi kogu aeg „peaga vastu seina joosta“ - proovib paindlik inimene erinevai viise ja saavutab edu. Toimetuleku viise tuleb õppida (enamasti teisi jälgides või teiste soovitusi kuulates) ja siis proovida neid kasutada. Kas see sobis? Kui ei, proovige järgmist. Uuringud on näidanud, et inimesed, kes eelistavad hinnata stressoreid väljakutseteks ja vastavalt sellele valivad

Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Stressor

57

probleemiga toimetuleku strateegiad, on edukamad ja keskmiselt madalama stressitasemega. Ometi ei järeldu sellest, et teised stressiga toimetuleku strateegiad oleks kuidagimoodi halvad. Küsimus on strateegiate sobivuses konkreetse olukorraga. Kuigi – alati on kasulik esimesena mõelda: kas selles halvas situatsioonis on midagi head? Kas selle probleemi saab minu jaoks positiivselt lahendada? Kasvõi natuke? Kasulik on näha ka kõige halvemates asjades midagi head ja üritada kõige halvematest olukordadest mingi kasuga välja tulla. Kui see ei õnnestu, siis tuleb kasutada teisi toimetuleku strateegiaid.

Teadmised stressiga toimetuleku mehhanismidest aitavad juhtkonnal alluvate tööstressi vähendada. Juht saab oma hinnagutega mõjutada alluvate hinnanguid. Eriti tähtis on täpsete tegevuse või kvaliteedi või tulemuse kriteeriumite määratlemine, mis muudab tööülesande töötaja hinnangus väljakutseks, selle asemel, et olla liigset pinget tekitav ähvardus. Juht saab varustada alluvaid vajalike ressurssidega. Heade suhete loomine ja hoidmine alluvate seas on üks juhi ülesanne, mille abil ta varustab oma alluvaid sotsiaalse toetusega, mis omakorda teeb nende töö pingevabamaks ja efektiivsemaks. Juht ei tohi unustada, et tema ise on sotsiaalse toetuse ressurss töötajate jaoks. Juhit võib õpetada või soovitada töötajatele tööolukorda sobivaid eduka toimetuleku viise. Juhil on ka oluline osa toimetuleku tulemuste hinnangu juhtimisel – kiitus hea töötulemuse eest suurendab töötaja enesekindlust, vähendab stressi ja teeb töötaja tulevikus efektiivsemaks. Jne.

Allikas: Folkman, S., Lazarus, R. S., Dunkel-Schetter, C., DeLongis, A., Gruen, R. J. (1986). Dynamics of a Stressful Encounter: Cognitive Appraisal, Coping, and Encounter Outcomes. Journal of Personality and Social Psychology, 1986, Vol. 50, No. 5, 992-1003 / PE Konsult, www.pekonsult.ee


Stressor Stressor – sündmus, mis tekitab organismi mingisuguse stressireaktsiooni.

Sündmus on siin mõeldud väga laialt. Sündmuseks võib olla väliskeskkonna füüsiline seisund või selle muutus (näit. kõrge või madal temperatuur), suhtlemine teistega (näit. hea või halb), sotsiaalsed suhted teiste inimestega (näit. alluvus- või juhtpositsioon), sotsiaal-majanduslik seisund, tegevuse iseloom jne.

Kas mingi sündmus saab stressoriks, oleneb inimese subjektiivsest hinnangust sündmusele. Suurem osa toimuvatest sündmustest on inimese jaoks tähenduseta, kuna neil ei ole inimese hinnangu järgi mingit olulist mõju inimesele. Kui inimene leiab, et sündmus teda mingit moodi mõjutab, reageerib ta sellele. Näiteks, päikseloojang on mugavas kodus olevale inimesele tähenduseta, kuid metsa eksinud inimese jaoks on see väga ohtlik sündmus. Inimese reaktsioonid sündmusele olenevad sellest, millise tähenduse annab inimene sündmusele, selle võimalikele tagajärgedele ja oma toimetuleku võimalustele selle sündmusega.



Suhted tööl Suhteid tööl saab käsitleda:

(1) kui töötaja võimalust suhelda töökaaslaste, klientidega, juhtidega jt inimestega,

(2) kui sotsiaalsete suhete kvaliteeti,

(3) kui sotsiaalsete suhete võrgustikku.

Võimalus suhelda tuleneb töö iseloomust ja töökorraldusest. Vähene suhtlemisvõimalus võib tuleneda ruumilises isoleeritusest (töötab üksinda), töö iseloomust (näit. kontsentreerumise vajadus), kommunikeerimisvõimalusest (näit. keeld infot jagada) jms. Teises äärmuses on suur suhtlemiskoormus, kus töö korraldus või töö iseloom sunnib töötajat äärmiselt intensiivselt suhtlema. Mõlemad äärmused on kahjulikud.

Suhete kvaliteedi all saab käsitleda sotsiaalseid suhteid töökaaslaste, klientide ja juhtidega hinnanguskaalal „hea-halb / suhete puudumine“, „lähedane-kauge“, „konflikte vähe – palju“ jms.



Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Turvatunne tööl (job security)

58

Suhete kvaliteeti käsitledes ei saa mööda minna sellest, et tegemist on töösuhetega, mis tähendab teatud piiride seadmist ja arus saamist, et töösuhted ei ole ei isiklikud või intiimsuhted („nothing personal, just business“). Kui töösuhete piirid ületatakse, võivad sellel olla katastroofilised tagajärjed juhtimisele ja organisatsioonile tervikuna.

Sotsiaalsete suhete võrgustik (social network) on töötajate struktuur, mis on omavahel seostud mingite seoste kaudu, nagu väärtused, ideed, sotsiaalne või majanduslik vahetus, sõprus, vihkamine, konflikt jms. Heade seostega sotsiaalne suhete võrgustik on ettevõtte eduks ja töötajate rahuloluks äärmiselt vajalik, sest selle kaudu rahuldavad töötajad oma sotsiaalseid vajadusi, saavad sotsiaalset toetust. Heade suhete loomine ja säilitamine peaks olema nii töötajate kui juhtkonna tähtis eesmärk.



Turvatunne tööl (job security) Turvatunne tööl (job security) on töötaja subjektiivne hinnang kindlusele või kindluse puudumisele tasuva töö jätkuvuses. Seda võib käsitleda ka kui töökaotuse hirmu või selle puudumist.

Turvatunne tööl oleneb seaduse poolt reguleeritavatest asjaoludest nagu tööleping (pidev, ajutine või lepinguline töö), kollektiivleping, tööseadusandluse, majandusseisundist - ettevõtte ja üldisem majanduslik olukord jms, samuti mõjutavad seda inimese omadused: vanus, sugu, haridus, kvalifikatsioon, tervislik seisund, eelnev töötuse kogemus, majanduslik seisund jms.

Turvatunde puudumine, ebakindlus töö jätkuvuses, hirm töö kaotada on töötajale väga suur stressor.



Tähelepanu - töö nõuded Tähelepanelikkus on tähelepanu ja vaatlusvõime, mille töötaja peab suunama tööle, instrumentidele, seadmetele, masinatele, ekraanidele, kontrollsignaalidele, protsessidele. Nõudmisi tähelepanule saab hinnata vaatlusaja pikkuse ja vajaliku tähelepanu seosega.

Vaatlusperiood Nõudmine tähelepanule

% töö-tsüklist

Vajalik tähelepanu Näited

Metallitööstus Kontoritöö

alla 30% Pinnapealne Materjali laadimine

Paberite tembeldamine

30-60% Keskmine Detaili asetamine rakisesse

Trükkimine

60-80% Suur Koostetööd Korrektuuri tegemine

üle 80% Väga suur Mõõtevahendite kasutamine

Diagrammide joonistamine




Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Töö korduvus

59


Töö korduvus Töö korduvus on määratletud korduva töötsükli pikkuse poolt, ning on mõõdetud tsükli algusest selle lõpuni. Töö korduvust saab hinnata ainult nende tööde juures, mille tegevusi korratakse enam-vähem samal viisil pidevalt. Korduva töö näiteks on töö konveieril, pakkimine jms.

Tsükli pikkus 30 minutit

Tsükli pikkus 10-30 minutit

Tsükli pikkus 5-10 minutit

Tsükli pikkus 1/2 - 5 minutit

Tsükli pikkus alla 1/2 minuti



Töö mõttekus (meaning of work) Töö pole ainult leivateenimine. Töö efektiivuse ja –rahulolu uuringud näitavad, et töötajate jaoks on oluline ka töö tähendus – mõttetut tööd, ka suure raha eest ei taha keegi teha.

Tööd on mõttekas kui töötaja tajub tööd sellisena, et sellel on eesmärk, otstarve ja väärtus ning tähendus.

Tööle annab tähenduse:

1. kiindumus oma töösse ja töökohta;

2. sotsiaalsed suhted tööl ja võimalus teiste eest hoolitseda;

3. tunne, et töö on kasulik ja vajalik kui suurema tähendusliku „asja“ osa;

4. tunne, et tehtud töö on teiste inimeste heaoluks vajalik;

5. võimalus midagi õppida ja ennast teostada, midagi ära teha;

6. võimalus osaleda ja anda oma panus tööprotseduuride arendamisse ja töötingimuste parandamisse;

7. iseseisvuse kogemine, mis annab vabaduse tunde;

8. vastutuse tunne ja uhkus oma töö üle.

Töö mõttekus kuulub olulise osana inimese identiteedi määratlemisse, mis on inimese olemise üks põhiküsimusi:

Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Töö sisu

60

Tööle mõtte andmine tõstab oluliselt töötajate motivatsiooni ja töörahulolu. Tööle mõtte andmine on suures osas juhtide ja juhtkonna teha. Näiteks:

töö tuleb organiseerida selliselt, et töötaja saaks midagi mõttekat (st mingit lõpp- või vaheprodukti, millel on omaette tähendus) algusest lõpuni valmis teha, mitte lihtsalt sooritada tööoperatsioone;

töötajatele tuleb seletada ja anda tagasisidet, milline on nende töö tähtsus, kes sellest sõltuvad, missugust kasu teised sellest tööst saavad;

panna töötajale mingi vastutus oma töö tulemuste eest ja anda talle mingisugune vabadus.

Allikas: PE Konsult, www.pekonsult.ee / Morin, E. (2008). The meaning of work, mental health and organizational commitment. Institut de recherche Robert-Sauvé en santé et en sécurité du travail (IRSST).


Töö sisu Töö sisu on määratletud töö tegemiseks vajalike erinevate tegevuste arvu ja nende kvaliteediga.

Töötaja teostab kogu töö, , st planeerib ja teeb töö, kontrollib ja parandab tulemuse, samuti tegeleb parandamise ning materjalidega varustamisega

Töötaja teeb ainult osa terviklikust tööst.

Töötaja sooritab vaid ühte lihtsat tööoperatsiooni



Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Töö tempo

61


Töö tempo Töö tempo on üks töö kvantitatiivsete nõuete parameetritest. Kvantitatiivsed nõudeid saab kirjeldada kui ajaühikus tehtavat töö hulka (töö kogus / ajaühik) suhtes töötaja võimega seda tööd ära teha.

Töö tempo parameetriteks on:

töö tempo – tööoperatisioone ajaühikus;

töö tempo kõikumised, ebaühtlus – väga suure tempoga perioodide vaheldumine väga madala tempoga perioodidega;

töö tempo kontrollitavus töötaja poolt – kus skaala ühes otsas on töötaja poolt vabalt valitav tempo ja teises otsas tempo täielik kontrollimatus (tempo on määratud masinate, töökaaslaste või klientide poolt).

Liiga suur, töötaja võimetele mitte vastav töö tempo on töötajat kahjustav, tekitab stressi ja kurnatust. Sama mõju on töö tempo kontrollimatusel. Töö tempo kõikumine, kui see vastab töötaja vajadustele ja seisundile, võib olla kasulik, kuid enamasti on see kahjulik.

Töö tempo peab olema töötaja jaoks optimaalne, et säilitada töötaja efektiivsus võimalikult pika aja jooksul.



Töörahulolu Töötaja emotsionaalne, subjektiivne üldhinnang oma heaolule tööl.

Enamasti sisaldab töörahulolu üldhinnang järgmiseid rahulolu aspekte:

• töörahulolu tehtava töö sisuga – tööülesannetega, mida tegelikult täidate; motiveerituse taset, mida teile annab teie töö; tööde või ülesannete liike, mida te peate tegema; taset, milleni te enda arvates oma praeguses ametis võite areneda; teie oskuste rakendamist teie töös; taset, mille te tunnete end olevat saavutanud oma töös

• töörahulolu töö korralduse ja organiseerimisega – töö korraldamisele ja organiseerimisele, peaksite arvesse võtma oma rahulolu mitmest aspektist: teie töö organseerimine, järelvalve ja kontrollimise viis (stiil), mida kasutavad teie ülemused; struktuur, kuidas teie organisatsioon on kujundatud; muudatuste läbiviimise korraldamine, tööalaste konfliktide lahendamine; info liikumisega teie organisatsioonis ja/või allüksuses.



Tööstress Tööstress on pingeseisund, mida põhjustavad tööl esinevad stressorid.

Euroopa Komisjon kirjeldab tööstressi töötaja emotsionaalsete, kognitiivsete (tunnetuslike), käitumuslike ja füsioloogiliste reaktsioonide kogumina, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldus ja muud töökeskkonnas erinevad psühhosotsiaalsed faktorid. Tööstressi põhjustab paljude psühhosotsiaalsete töökeskkonna ohutegurite koostoime.

Tööstressi mudel



Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Tööstressorid

62

Tööstress on töötaja ennast ja organisatsiooni kahjustavad reaktsioonid olukorrale, kus töö poolt esitavad tingimused ei vasta töötaja võimetele, ressurssidele ja vajadustele. Sellisteks reaktsioonideks võivad olla närvilisus, ärritatus, ärevus, depressioon, vaenulikkus, läbipõlemine, madal moraal, tööga rahulolematus, kurnatus, samuti käitumuslikud sümptomid nagu uneprobleemid, absenteism (töölt puudumine), presentism (töötamine alla oma suutlikkuse), personali liikuvus jne.

Allikas: European Commission, Directorate-General for Employment and Social Affairs. (1999). Guidance on work-related stress. “Spice of Life - or Kiss of Death?”. / Murphy, L. R. (2008). Current Sources of Workplace Stress and Wellbeing. State-of-Science Review: SR-C1. Division of Applied Research and Technology Organizational Science and Human Factors Branch Work Organization and Stress Research Section National Institute for Occupational Safety and Health (NIOSH). / Houtman (2007). Work-Related Stress. European Foundation for the Improvement of living and Working Conditions. www.eurofound.europa.eu / PE Konsult, www.pekonsult.ee


Tööstressorid Tööstressorid on tööga seotud asjaolud või sündmused, mis tekitavad stressireaktsioone. Tööstressorid võivad olla väga erinevad ja need olenevad töö keskkonnast ja töö iseloomust.

Tööstressoritest tuleks esmalt nimetada keskkonnastressoreid, millel on otsene mõju töötaja füüsilisele seisundile ja selle läbi vaimsele seisundile. Keskkonnastressorite vaimne mõju toimub peamiselt läbi suure füsioloogilise koormuse organismile, mille tagajärjel kogu organismi aktiveeritus on väga suur ja mille tagajärjel tekib kurnatus. Kuna organism on tervik, siis toimuvad paralleelsed muutused ka inimese psüühikas – suure füsioloogilise koormusega kaasnevad ärritusseisund, frustratsioon, agressiivsus jms ja kurnatusseisundile masendus, depressioon jms.

Keskkonnastressorid:

• kõrge/madal temperatuur, niiskus;

• vibratsioon, müra;

• hapnikupuudus, aurud, mürgid, kemikaalid;

• energia kasutamine (masinad, seadmed, tehnoloogilised protsessid);

• ioniseeriv kiirgus;

• haigustekitajad / haigused;

http://www.eurofound.europa.eu/


Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Tööstressorid

63

• nahaärritajad;

• valgustus (liialt ere, pimestav või liialt madal valgustatus, pimedus) ja nähtavus;

• füüsilist pingutust nõudev keskkond.

Tööstressoreid võib kategoriseerida töö iseloomu järgi:

Töö ajalised aspektid ja töö ise:

• vahetustega töö, eriti rotatsiooniga vahetustes;

• ületunnitöö, ebameeldiv töö, ülekoormusperioodid;

• mitmel töökohal töötamine;

• tükitöö, laiemalt töötempot mõjutavad tasustamise mehhanismid;

• kõrge töötempo, eriti kui see on seotud suurte valvsuse nõudmistega;

• ebapiisav aeg töödega tähtajaks toimetulekuks;

• töö ja puhkuse vaheldumine;

• töökoormuse muutused;

• töökatkestused.

Töö sisu – mitteajalised aspektid:

• vähese tegevuste või kasutatavate oskuste varieeruvusega fragmentaarne, korduv, monotoonne töö;

• autonoomia, sõltumatus, mõju, kontroll;

• olemasolevate oskuste mittekasutamine;

• võimalus õppida uusi oskusi;

• vaimne erksus ja kontsentratsioon;

• ebaselged ülesanded ja nõudmised;

• konfliktsed ülesanded ja nõudmised;

• antud töö, ülesannete ja nõudmiste jaoks ebapiisavad ressursid (näit. oskused, töövahendid, organisatsiooni struktuur).

Interpersonaalsed – töögrupp:

• võimalus suhelda kaastöölistega (töö ajal, puhkepausidel, pärast tööd);

• peamise töögrupi suurus, kokkukuuluvus;

• töötulemuse tunnustamine töökaaslaste poolt;

• töökaaslaste sotsiaalne toetus;

• töökaaslaste instrumentaalne toetus;

• võrdne töökoormus;

• ahistamine töökaaslaste poolt.

Interpersonaalne – juhtimine, järelvalve, kontroll:

• osalemine otsustamisel;

• juhilt tagasiside ja tunnustuse saamine;

• juhile tagasiside andmine;

• juhi lähedus;

• juhipoolne sotsiaalne toetus;

• juhipoolne instrumentaalne toetus;

• ebaselged, konfliktsed nõudmised;

• juhipoolne ahistamine.

Organisatsioonilised tingimused:

• organisatsiooni suurus;

• organisatsiooni struktuur (näit. hierarhiaastmete arv);

Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Töötaja areng ja karjäär

64

• positsioon organisatsioonis;

• töötamine organisatsiooni piiril (näit. klientidega);

• töö suhteline prestiiž;

• ebaselge organisatsiooni struktuur (käsuliinid; vastutus, rollikonflikti ja rollisegaduse organisatsioonilised põhjused);

• organisatsiooni (administratiivne) punane joon ja kohmakad (irratsionaalsed) protseduurid;

• diskrimineerimine (näit. töölevõtmisel, edutamisel).

Tööstressoreid võib liigitada töö sisu ja töö konteksti aspektidest lähtuvalt:

Töö sisu Töö kontekst

Töö sisu:

igavad, monotoonsed tegevused;

varieeruvuse puudumine;

võimete ja oskuste alakasutus;

ebameeldivad, vastumeelsed tegevused.

Roll organisatsioonis:

rollisegadus;

rolli- ja rollidekonfliktid tööl;

inimeste eest vastutamine;

otsustamine ja vastutus;

piirirollid (kontaktid kliendiga).

Töökoormus ja –tempo:

liiga palju või liiga vähe tööd;

alamehitatus;

aja/tähtaja surve;

mittevastavad tööriistad ja seadmed;

masinate poolt määratud töötempo.

Karjäärivõimalused:

töö ebaturvalisus (jätkuvus);

karjääripotentsiaali puudumine;

ala- või üleedutamine;

töö madal sotsiaalne väärtus;

ebaõiglane töösaavutuse hindamine.

Tööaeg ja vahetused:

paindumatu tööaeg;

pikad tööpäevad;

kohustuslik ületöö;

etteteadmatu tööaeg;

roteerivad vahetused.

Inimestevahelised suhted:

juhipoolse toetuse puudumine;

töökaaslaste poolse toetuse puudumine;

kiusamine, ahistamine, vägivald;

teistest isoleeritud töö või töötamine üksinda;

ebaadekvaatne konfliktide lahendamine.

Osalemine ja kontroll:

vähene osalemine otsustamisest;

kontrolli puudumine töömeetodite ja –tempo ning töövahetuste üle.

Organisatsiooni kliima / kultuur:

ebaadekvaatne kommunikatsioon;

halb juhtimine;

diskrimineerimine (vanuse, soo, rahvuse, rassi jne järgi);

vägivald, ahistamine, kiusamine.

Allikas: Directorate-General for Employment and Social Affairs. (1999). Guidance on work-related stress. “Spice of Life – or Kiss of Death?”. / Murphy, L. R. (2008). Current Sources of Workplace Stress and Wellbeing. State-of-Science Review: SR-C1. Division of Applied Research and Technology Organizational Science and Human Factors Branch Work Organization and Stress Research Section National Institute for Occupational Safety and Health (NIOSH).


Töötaja areng ja karjäär Töötaj subjektiivne hinnang oma arenguvõimalustele või reaalsele arengule ja edenemisele karjääriredelil antud ettevõttes on oluline osa töötajate sidumisele ettevõttega, töötaja lojaalsusele ettevõttele, samuti töörahulolule.

Isiklik areng on nende teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine, mida töötaja leiab enda jaoks kasulikud olevaks. Karjääri edenemine on liikumine juhtimise hierarhias ülespoole, suurema võimu ja/või suuremate tasude, privileegide poole.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Uni

65

Kui töötaja tunnetab ettevõttes oma arenut ja karjäärivõimalusi, on ta lojaalne ja võib nende nimel paljugi ohverdada. Nende puudumise korral muutub töötaja ükskõikseks, rahulolematuks ja lahkub esimesel võimalusel teise ettevõttesse kus arengu- ja karjäärivõimalused on tema jaoks suuremad. Arengu- ja karjäärivõimaluste puudumist on raske kõrge palgaga kompenseerida, sest isiklik areng on inimese oluline psühholoogiline vajadus.



Uni Uni on loomulik, perioodiliselt taaskorduv puhkeseisund, mida iseloomustab vähenenud aktiivsus, väiksem tundlikkus stiimulite suhtes ja eriline aju elektrilise aktiivsuse muster.

Une funktsioonid:

Organismi energiavarude ja teiste ressursside taastamine. Ärkveloleku ajal kulutab organism rohkem oma ressursse kui omastab, seepärast on vaja väiksema aktiivsusega perioodi ressursside omastamiseks ja taastamiseks (näit. neuromediaatorid).

Organismi taastumine. Näit. uuringud on näidanud, et une ajal paranevad haavad kiiremini.

Mälu „korrastamine“. Une ajal toimub töömälu sisu „ümberlaadimine“ püsimällu koos informatsiooni korrastamise ja mõtestamisega. Rahvatarkus „hommik on õhtust targem“ on teaduslikult tõestatud fakt.

Optimaalne une kestvus täiskasvanul on 6-10 tundi 24 tunni jooksul. Une vajadus väheneb vanuse suurenedes.

Unepuuduse tagajärjed:

Katsed rottidega – kõik rotid surid pärast 11 – 32 päeva täielikku magamatust.

Mingisuguse töövõime säilitamiseks vajalik minimaalne une kestvus on 4 tundi 24 tunni jooksul, kuid 5-7 päeva pärast on inimese võimekus 50% normaalsest.

Iga 24 tundi ilma uneta vähendab vaimset võimekust (otsustamine, mälu, arvutamine jne) 25%.

48 – 72 tundi ilma uneta teeb inimese praktiliselt tegevusvõimetuks.

Pärast 17-19 tundi ilma magamata olemist on inimese reaktsioonid samasugused kui 0,05%-ises, pärast 24 tundi – 0,07%-ises, pärast 28 tundi – 0,10%-ises alkoholijoobes.


Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Uni

66

Unepuuduse mõjud:

Tähelepanu vajavate tegevuste tulemus on ebastabiilne.

Inimese enda poolt määratud tempoga tegevustes toimub aeglustumine, ajadefitsiit suurendab kognitiivseid vigu.

Reaktsiooniaeg pikeneb.

Vähem on mõjutatud lihtsad ja automatismini viidud tegevused, samas kui keerukamate (näit. tuvastamine, otsustamine jms) ja väheomandatud tegevuste kvaliteet langeb – inimene tegutseb „reflektoorselt“, aru andmata, kas selline tegevus antud olukorda sobib.

Lühi- ja töömälu võimekus langeb.

Õppimisvõime, st uute teadmiste ja oskuste omandamine väheneb.

Mõtlemine halveneb.

Suurenevad vead valikuid nõudvates reaktsioonides.

Suureneb ebaefektiivsete lahenduste ja tegevuste kordamise tõenäosus.

Tegevuse efektiivsuse hoidmiseks on vaja järjest suuremat kompenseerimist.

Tegevused võivad alata hästi, kuid tulemuslikkus langeb kui tegevuse kestvus suureneb.

Suureneb hinnanguliselt mitteoluliste tegevuste eitamine, mille tagajärjeks on situatsiooniteadlikkuse kadu.

Tekivad kontrollimatud mikrouned, st inimene uinub sekunditeks.

Teiseks oluliseks une parameetriks peale selle kestvuse on perioodilisus, tsirkaadrütm, mis on biokeemiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike protsesside perioodiliste, umbes 24-tunnise kestvusega, muutuste tsükkel. Tsirkaadrütm on organismi sisemiste protsesside poolt genereeritud ja on samal ajal mõjutatud väliste parameetrite poolt, millest peamine on valgus. Tsirkaadrütmi rikkumisel (reisimine ajatsoonide vahel, roteeruvate vahetustega töö) on negatiivsed tagajärjed (näit. kurnatuse teke, kardiovaskulaarhaigused).

Vahetuste rotatsiooni (tsirkaadrütmi rikkumise) suunal on erinev mõju kurnatuse tekkele.

„Edasirotatsioon“ (hommikune vahetus õhtune vahetus öövahetus) tekitab vähem

kurnatust kui „tagasirotatsioon“ (hommikune vahetus öövahetus õhtune vahetus).

Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Vastastikususe norm ja sotsiaalne vahetus

67

„Edasirotatsiooni“ on kergem taluda ka psühholoogiliselt, sest loomulik tsirkaadrütm liigub edasi, pikenemise suunas, samuti on raskem tavalisest varem magama minna ja uinuda.

Teine vahetustega seotud probleem on rotatsiooni kiirus. Uuringud on näidanud, et aeglane rotatsioon (st ühevahetuseline muutus ühe või kahe nädala järel) tagab parema tsirkaadrütmi kohanemise kui kiire rotatsioon (näit. vahetuste muutus 2-3 päeva järel). Aeglane rotatsioon tagab parema une kvaliteedi, väiksema unisuse töö juures, parema tootlikkuse ja väiksema vigade arvu. Mõningatel juhtudel on täheldatud töötajate suuremat rahulolu vahetuste kiirema rotatsiooni korral, kuid sellise rahulolu mõju tööturvalisusele pole uuritud. Vahetuste äärmiselt aeglane rotatsioon või rotatsiooni puudumine (pidevad öö- või päevased vahetused) tagavad parema tsirkaadrütmi kohanemise ja parema töötulemuse kui roteeruvad vahetused. Ometi ei võimalda päevaaja ja sotsiaalsed kohustused töötajatel töötada ainult öövahetustes, samuti on selliste töötajate rahulolu väike.

Unepuuduse ja unerütmi rikkumise mõju tööturvalisusele on ilmselge: vähemaganud, unine ja kurnatud töötaja on ohtlik endale ja teistele. Piisav une pikkus, selle hea kvaliteet, hea unehügieen, vahetuste aeglane rotatsioon vähendab kurnatuse ja haiguste teket ning parandab töötulemust ja –ohutust ning tööga rahulolu. Lisaks tuleb meelde tuletada, et unepuuduses ja väsinud töötaja on kõrgendatud riskis ka väljaspool tööaega ja –kohta, näiteks soovitab US Department of Health and Human Services' Agency for Healthcare Research and Quality tagada pikki vahetusi tegevatele meditsiinitöötajatele haiglate poolt turvaline transport, sest vahetusejärgselt autojuhtimine on väga riskantne.

Eraldi tuleb meelde tuletada, et unepuudus mõjutab mitte ainult töötajaid vaid ka juhte, kelle otsustuste kvaliteedist oleneb väga palju. Sõjaväelaste uuring näitas: mida kõrgem on sõjaväeline auaste ja mida sarnasem on situatsioon lahinguolukorraga, seda väiksem on juhtide uneaeg (reameestel 8 ja kolonelidel 4 tundi). Arvatavasti on olukord tsiviiljuhtidega sarnane – pingelistel perioodidel magavad juhid vähema. Teades magamatuse mõju, on järeldus selge – elementaarne unerežiimi jälgimine on juhtimise kvaliteedi jaoks oluline. Raskes alkoholijoobes nii auto kui ka inimeste juhtimine pole adekvaatne juhtimine. Ometi unustavad juhid sageli, et magamatusel, une defitsiidil on samasugused negatiivsed mõjud kui alkoholil.

Allikas: Crooks, R. L., Stein, J. (1991). Psychology. Science, behavior and life. Second edition. Dryden Press. Orlando, USA. / Gerring, R. J., Zimbardo, P. G. (2002) Psychology and Life. Allin and Bacon. / Markowitz, A. M. Ed. (2001) Making Health Care Safer. A Critical Analysis of Patient Safety Practices. Evidence Report/Technology Assessment, No. 43. Agency for Healthcare Research and Quality, Contract No. 290-97-0013. University of California at San Francisco (UCSF)-Stanford University Evidence-based Practice Center. / Williamson, A. (2002). Fatigue. National Heavy Vehicle Safety Seminar, Melbourne, October 2002. / Durmer, J. S., Dinges, D. F. (2005) Neurocognitive Consequences of Sleep Deprivation. Semin Neurol. 2005;25(1):117-129. / Belenky, G. (1997). Sleep, Sleep Deprivation, and Human Performance in Continuous Operations. Walter Reed Army Institute of Research. United States Army Medical Research and Materiel Command. / PE Konsult, www.pekonsult.ee


Vastastikususe norm ja sotsiaalne vahetus Vastastikususe norm tähendab seda, et inimesed (ja mitte ainult inimesed) käituvad kas positiivselt või negatiivselt vastuseks teise vastavale käitumisele, ehk väljendatuna rahvatarkuses: „kuidas küla koerale, nii koer külale“. Vastastikususe norm on sotsiaalsete suhete ja sotsiaalse süsteemi stabiilsuse põhialuseks ning selle rikkumist karistatakse – peamiselt sotsiaalse tõrjumisega.

Vastastikususe normil on miinimumnõue, mida inimesed on kohustatud täitma: „inimesed peavad aitama neid, kes on neid aidanud“ ja kui seda nõuet pole võimalik täita, siis tuleb täita väiksem nõue: „inimesed ei tohi kahjustada neid, kes on neid aidanud“.

Vastastikususe normist tuleneb kohustus käituda vastaval: „kui keegi on täitnud oma staatusest (rollist) tuleneva kohustuse sinu suhtes, tuleb sul täita oma staatusest (rollist) tulenev kohustus tema suhtes“. Näiteks, kui juht on täitnud oma juhi rolli alluvate suhtes hästi, on alluvatel kohustus täita võimalikult hästi alluvate rolli, kui aga juht pole oma rolli korralikult täitnud, võivad ka alluvad oma rolli täitmata jätta või teha seda mitte väga korralikult.

Sotsiaalse vahetuse teooria kirjeldab seda, kuidas inimeses vahetavad omavahel mingeid „asju“ – alates tervitamisel kasutatud sõnadest ja väljenditest kuni materiaalsete väärtusteni. Põhireegliks on: „vahetatu väärtus peab olema võrdne“.



68

Suhete alguses on sotsiaalne vahetus väga täpne. Näiteks, kui vastne tuttav „tegi ühe õlle välja“, oleme kohustatud talle võimalikult pea samuti „ühe õlle välja tegema“. Suhete arenedes muutub sotsiaalne vahetus vabamaks. Enam ei ole nii suurt kohustust anda täpselt sama „asi“ tagasi, samuti võib „võlga“ tasuda pikema perioodi vältel. Ometi jääb võrdse vahetuse reegel kehtima, kuigi seda „võetakse vabamalt“ ja „arvestatakse“ pikema perioodi vältel. Võrdse vahetuse korral on mõlemad osapooled suhtega rahul ja hindavad partnerlust võrdseks.

Kui vahetus pole võrdne, tekib mõlemapoolne rahulolematus. Rohkem andja on ärritatud sellest, et ta pole võrdselt tagasi saanud ja vähem andja tunneb süütunnet, et pole sotsiaalse normi kohaselt käitunud. Rahulolematus on seda suurem, mida suurem on ebavõrdsus.

Teatud tingimustes sotsiaalse vahetuse võrdsuse ja vastastikususe normid ei kehti. Laste, vanade ja puuetega inimeste puhul vastastikususe norm ei kehti või selle mõju on väike – neile antakse rohkem kui ise vastu antakse. Lapsi õpetatakse vastastikususe normi täitma ja nõutakse selle täitmist vastavalt tema arenemisele. Vastastikususe norm ei kehti ema rolli puhul – ema on rollinõuetele vastavalt kohustatud andma lastele rohkem kui ise vastu saab. Võrdsus ei kehti ka staatuste erinevuse korral – kõrgema staatusega inimeselt oodatakse, et ta annaks rohkem kui vastu saab. See tekitab võimaluse läbi rohke andmise oma staatust tõsta – mees, kes teistele „välja käristab“ ja on pärast seda „väga kõva“, on üpris tavaline.


69

Ometi ei ole vahetuse võrdusega kõik selge, sest tegemist on inimeste subjektiivsete hinnangutega. Näiteks oleneb antu ja saadu väärtus:

saaja vajaduse suurusest toetuse saamise hetkel – kui vajadus on suur, on ka saadu väärtus suurem;

andja ressursside suurusest – kui andjal on vähe ressursse, siis on antu väärtus suurem;

andmise motiividest – kui antakse ilma midagi tagasi nõudmata, altruistlikult, on antu väärtus suurem.

sunduse olemasolust – kui andmiseks pole sundi ja seda tehakse vabatahtlikult, on antu väärtus suurem.

Sotsiaalse vahetuse võrdus kehtib ka tööturul. Tegemist on omapärase „kaaluga“, mis on seatud vastavusse üldise olukorraga tööturul ja võrdlusele sama eriala ja staatusega töötajatega tööülesannete ja -tasudega tööturul. Kaalud peavad olema tasakaalus: töötajad soovivad, et see, mida nad töösse panevad, oleks võrdne sellega, mida tööst saadakse.

Kui kaalud on tasakaalus, on töötajad töö ja tasuga rahul, kui need on tasakaalust väljas, on tulemuseks rahulolematus ja stress, töötajad pole motiveeritud töötama, vähendavad jõupingutusi ja otsivad muutuse võimalusi kui nad leiavad, et nende sisend ei ole õiglaselt tasustatud. Kahjuks on õiglase jaotamise võimalusi palju ja nende õiglus on mitmeti põhjendatav. Õiglase jaotamise võimalused:

võrdselt – kõik saavad võrdselt;

vastavalt panuse väärtusele – kes teeb rohkem, see saab rohkem;

vastavalt püüdlusele – kes püüab rohkem, saab rohkem;

vastavalt kuludele – kes kulutab rohkem, saab rohkem, kompensatsiooniks;

vastavalt vajadusele – kellel on suuremad vajadused, see saab rohkem;

vastavalt üldisele sotsiaalsele kasule – jaotatakse nii, nagu ühiskonnale, grupile on kõige kasulikum (elukvaliteet, üldine rahulolu).

Kuna kõiki nõudeid pole korraga võimalik täita, siis tuleb leida nendevaheline kompromiss ning tunnistada, et alati on neid, kes leiavad jaotus on ebaõiglane ja on rohkem või vähem rahulolematud.

Ometi tuleb üritada olla nii aus ja õiglane kui võimalik, sest vastasel korral on tagajärjed halvad. Õiglus osutab austusele töötajate vastu ja ja kinnitab töötajate eneseväärtuse hinnangut. Vastastikune austus töötajate vahel on kokkukuuluvuse tunde peamine osis. Töötajad tunnevad ebaõiglust siis kui on olemas ebavõrdsus töökoormuses ja tasus, kui petetakse, kui hindamine ja edutamine on ebaõiglane, kui kaebuste lahendamine ei anna mõlemale osapoolele võrdset sõnaõigust, kui otsused on ebaõiglased. Õigluse puudumine tekitab läbipõlemist kahel viisil: (1)

Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Õpitud abitus ja depressioon

70

ebaõigluse kogemine on äärmiselt ärritav ja kurnav; (2) ebaõiglus tekitab suurt künismi töökoha suhtes.



Õpitud abitus ja depressioon ÕPITUD ABITUS on käitumine, kui inimene jääb lootma ainult teiste abile, kuigi tegelikult tuleks ka ise toime. Sõna „õpitud“ viitab sellele, et selline käitumisviis on inimeste poolt omandatud.

Õpitud abitust võib jagada kaheks:

toimetuleku viis - inimese enam-vähem teadlik tegutsemise viis;

tõeline - depressioon.

Õpitud abitus toimetulekuviisina kasutab ära inimestele omast altruismi – soovi aidata endast nõrgemaid ja hädasolijaid. Selline toimimisviis võib olla väga efektiivne ja ressurssisäästev – selleks et oma probleemi lahendada, ei tule ise midagi teha, peale oma abituse demonstreerimise. Näiteks: mida peab tegema naine, kellel on maanteel vaja autol rehvi vahetada (millega ta tegelikult ise hakkama saaks)? Vastus: näitama, et on abitu – ja mõne aja pärast on rehv vahetatud. Selline käitumine võib pikema aja jooksul muutuda teistele väga kurnavaks. Teisest küljest – altruism on inimesele omane ja teiste aitamine, eriti kui see on vastastikune, on inimseste sotsiaalse elu, ühiskonna üks alustest ning seepärast ei tohiks teiste aitamisest loobuda. Tuleb vahet teha, kes on tegelikult hädas ja abitu ja kes sõidab teiste altruismi peal liugu.

Õpitud abitus, kui see on tõeline, on depressioon, samuti on õpitud abitus Martin Seligmani järgi depressiooni tekkimise seletus. Depressioon tekib tavalisel kroonilise stressi tagajärjel, pärast seda kui inimene on pikka aega üritanud stressoritega toime tulla, kuid pole selles edu saavutanud. Sellest on ta õppinud, et halbade asjadega ei ole võimalik toime tulla.

Depressiooni tekkimisel on eeldused, millest üks on depressiivne seletusviis:

Depressiivse seletusviisi järgi on inimese ebaõnnestumised pidevad, üldise katastroofilise mõjuga ja inimese enda põhjustatud. Selline mõtteviis on samuti õpitud, kas elukogemusest või teistelt inimestelt. (Märkus: depressiooni hoiab ära ja muudab inimesi edukamaks samuti õpitud



71

seletusviis – optimistlik. Selle järgi on konkreetne ebaõnnestumine ajutine, sellel on piiratud mõju ja see pole täielikult inimese enda süü.)

Kui inimesel on hakanud tekkima depressioon, siis satub ta depressiooni „nõiaringi“.

Inimene süüdistab ennast, tema enesehinnang langeb ja tagajärjeks on depressiivne, surutud meeleolu. Surutud meeleolu toob kaasa halva käitumise (suhtlemisest loobumine või negatiivsete tunnete näitamine), samuti ei soovi teised inimesed depressiivse inimesega suhelda (kes tahaks suhelda tusase inimesega?). Tagajärjeks on halvenenud sotsiaalsed suhted ja negatiivsed läbielamused, samuti depressiivse inimese teistele inimestele ja endale antavate hinnangute negatiivsemaks muutumine. Ja siis tuleb järgmine ring suuremate enesesüüdistuste, halvema meeleolu ... jne.

Tulemusena, kui midagi ette ei võeta, on depressiooni süvenemine, mille raskematel juhtudel inimene pole suuteline jätkama sotsiaalset, tööalast ja kodust tegevust, välja arvatud väga osaliselt või piiratud ulatuses (raske depressioon) või on isegi ohtlik iseendale ja ei ole suuteline iseseisvalt on elu korraldama (psühhootiline depressioon). Depressioonil on ka otsesed tagajärjed tervisele – kõrgendunud haigestumine, haigustest paranemise aeglustumine jne.

Nii teiste altruismi ära kasutav inimene kui ka depressiivne inimene on „laias laastus“ sarnased – nad on abitud, ei tule oma asjadega toime. Ometi võib nende käitumises näha erinevusi:

Depressiivne inimene Teisete altruismi ärakasutav inimene

varjab oma abitust demonstreerib oma abitust

suhtlemises passiivne suhtleb aktiivselt

ei teeskle teeskleb, manipuleerib

vähe-emotsionaalne või püsivalt negatiivne emotsioon

emotsionaalne, emotsioonid vahelduvad kiiresti

ei näe eesmärgi saavutamises mõtet äärmiselt huvitatud tulemusest

ei tea, mida teha teab täpselt, mida teised tegema peaksid

igasugune tulemus rahuldab tulemus ei rahulda, on selle suhtes kriitiline

Kuidas nende inimestega käituda? Ühte moodi:

1. Tee nii, et inimene peab ise midagi tegema - nii palju kui oskab ja suudab, kasvõi natuke.

2. Õpeta üksikasjalikult, kuidas midagi teha, instrueeri.


72

3. Julgusta tegutsema, anna lootust, kirjelda head tulemust – motiveeri tegutsema.

4. Kontrolli, kas inimene tegutseb, näit. palu endale teatada, kui ta on midagi ära tehtud.

Tulemus on erinev. Depressioonis inimene võib niimoodi – ise midagi tehes ja saavutades - hakata depressioonist välja tulema (kasvab enesehinnang, väheneb fataalne hinnang jne), teisi ärakasutav inimene läheb otsima kedagi teist, kes on abivalmim kui teie.

Veel üks soovitus: kui te näete, et teie kaaslane on tusane, tujust ära, surutud meeleolus, siis rääkige temaga ja pakkuge talle optimistlikku seletusviisi. Kuigi raskemate depressiooni juhtude puhul tuleks pöörduda psühhiaatri poole, on „rahvameditsiinist“, lihtsast sõbralikust inimlikust suhtlemisest ja toetusest on alati palju abi.

Ja pidage meeles, optimism kaitseb meid halbade tagajärgede eest!

Allikas: PE Konsult, www.pekonsult.ee / Seligman, M. E. P., Csikszentmihalyi, M. (2000). Positive Psychology. An Introduction. American Psychologist, January 2000.


Riskitundlikud töötajad - Ohud tööl - juhised noortele

73

Ohutegurid

Riskitundlikud töötajad

Ohud tööl - juhised noortele Õnnetus võib juhtuda ka sinuga Tööl juhtunud õnnetuse või saadud tervisekahjustuse mõju võib kesta kogu elu. Traagilisi sündmusi võib juhtuda ka kohe esimesel tööpäeval. Enamikku nendest tragöödiatest saab aga ära hoida. Töötamist alustava noorena oled sa rohkem ohus kui vanemad töökaaslased. Nii töö kui töökoht on sinu jaoks uued, sul ei ole kogemusi ning töö või töökeskkond võib olla ohtlik. Sul on õigus ohutule ja tervislikule tööle, sealhulgas saada vajalikku väljaõpet ja juhendamist, samuti küsida küsimusi ja teatada asjadest, mis tunduvad sulle ohtlikud. Kui oled alaealine, keelab seadus sul teha teatud ohtlikke töid, sest oled veel kogenematu ja võib-olla ka liiga noor. See teabeleht kirjeldab töökoha ohte; sinu õiguste ja vastutuse kohta on olemas teine teabeleht.

Eurostati andmetel on vigastusega lõppevate tööõnnetuste arv vanuserühmas 18–24 aastat 50% kõrgem kui mis tahes muus töötajate vanuserühmas.

• 18aastane tehnikuabiline suri neli päeva pärast leekidesse mattumist; ta oli aidanud töödejuhatajal bensiini ja diislikütuse segu jäätmemahutisse valada, kuid bensiin plahvatas.

Peale õnnetuste võivad sind ohustada ka terviseohud.

• Juuksuriõpilasel tekkis juuksehooldustoodetele allergia; ta käenahk lõhenes ja kattus villidega nii, et ta ei suutnud hoida isegi nuga ega kahvlit ja tal tuli oma ametist loobuda.

Tööõnnetuste ja tervisekahjustuste põhjuseks võivad olla näiteks ohtlikud seadmed, stress, kiire töötempo, puudulik väljaõpe ja juhendamine ning õigete töövõtete ja nende järgimise järelevalve puudumine. Kui oled alaealine ja töötad kohal, kus nii noorelt seaduse järgi töötada ei tohi, on õnnetuseoht eriti suur.

Nõuandeid ohutuks töötamiseks:

• Ära tee midagi ilma asjakohase väljaõppeta.

• Kui tunned, et väljaõpe on sinu jaoks liiga kiire ja sa ei suuda süveneda, ütle seda juhendajale ja palu tal juhiseid korrata.

• Ära lahku töökohalt enne, kui sul sealt lahkuda kästakse või lubatakse. Ka väljaspool sinu töökohta võib peituda ohte, mida sa ei tea, näiteks pingestatud juhtmeid, libedaid põrandaid või mürgiseid kemikaale.

• Kui oled milleski ebakindel, küsi kõigepealt nõu. Juhendaja või töökaaslane võib aidata õnnetust ära hoida.

• Kui tunned, et soovid lisaväljaõpet, ära häbene seda küsida.

• Kanna asjakohaseid isikukaitsevahendeid, näiteks kiivrit, kaitsejalatseid ja kaitsekindaid. Veendu, et sa tead, millal tuleb kaitsevahendeid kanda, kus neid hoitakse, kuidas neid kasutada ja kuidas neid hooldada.

• Veendu, et tead, kuidas käituda eriolukorras, näiteks tulekahju või elektrikatkestuse ajal.

• Teata kõigist õnnetustest otsekohe oma juhendajale. Kui su töökohal on töökeskkonnavolinik, teata nendest ka talle.

• Ära jäta tähelepanuta algavaid tervisehäireid, millele viitavad näiteks pea- ja muud valud, peapööritus, nahasügelus või silma-, nina- või kurguärritus. Kui töökohal on arst või muu meditsiinitöötaja, teata nendest kohe talle. Oma perearsti poole pöördumisel ütle talle, mis tööd sa teed.

• Järgi saadud juhiseid ja nõuandeid – see kehtib ka puhkepauside pidamise, töötooli seadistamise ja kaitsevahendite kandmise kohta.

Mida võiksid küsida oma ülemuselt?

• Millised on minu töö ohud ja nende riskid? (Oht on see, mis võib põhjustada haiguse või vigastuse. Riskiks nimetatakse tööohutuses ohu tekitatava haiguse või vigastuse tõenäosust.)


74

• Kas ja millal saan ma tööohutusväljaõppe?

• Kuidas ma saan ennast ohtude eest kaitsta ja kas mul tuleks kanda isikukaitsevahendeid?

• Mida ma pean tegema eriolukorras? Kas ma saan eriväljaõppe?

• Kelle poole ma pöördun, kui mul on küsimusi tööohutuse kohta? Kuidas ma teatan õnnetusest, terviseprobleemist või kui märkan midagi olevat valesti?

• Mida teha haiget saades? Kellelt saab esmaabi?

Mille suhtes peab olema eriti ettevaatlik?

• Libisemine ja komistamine – see on tööõnnetuste tavalisim põhjus, sest sageli võib ohtlikes kohtades täheldada tunglemist, töökohad on segamini, põrand ei ole puhas ega korras ning sellel võib olla juhtmeid.

• Masinad ja seadmed – palju õnnetusi juhtub seetõttu, et seadmed jäetakse korrektselt hooldamata, ei kasutata kaitseseadiseid, väljaõpe on puudulik, elektriseadiste rikked tekitavad põletusi, tulekahjusid või surma, seadmeid üritatakse parandada ilma neid seiskamata ja elektritoidet katkestamata. Ohtlikke seadmeid leidub peale tehaste ka näiteks restoraniköögis.

• Raskuste tõstmine – esemete tõstmisel tekib õnnetusi siis, kui need on liiga rasked või ebapüsivad, tõstmisel on kehaasend vale või kui vajalikud tõste- ja teisaldusvahendid puuduvad.

• Korduv kiire töö, eelkõige ebamugavas asendis ja ebapiisavate puhkepausidega – sellisel töötamisel tekivad valud ning kahjustuvad lihased ja liigesed. Selliseid tervisehäireid võib tekitada näiteks töötamine tehase koosteliinil, poekassas või arvutiga.

• Müra – liiga vali müra võib kahjustada kuulmist. Kuulmine halveneb nii aeglaselt, et seda võib olla raske märgata. Kuulmise halvenemine on pöördumatu. Muud füüsikalised ohud on vibratsioon ja kiirgus.

• Kemikaalid – nende hulka kuuluvad ka tavalised puhastusvedelikud, värvid, juuksehooldusvahendid ja tolm. Töökoha kemikaalid võivad tekitada ägeda allergilise lööbe, püsiva astma või vähktõve või kahjustada sigivust või loodet. Kemikaalid võivad kahjustada maksa, närvisüsteemi ja verd.

• Stress – selle põhjuseks võib olla halb töökorraldus: üle jõu käiv töökoormus, ebaselged kohustused ja rusuv tööatmosfäär. Stressi võib tekitada ka kiusamine ülemuste või töökaaslaste poolt.

• Vägivald – kui puutud oma töökohal sellega avalikult kokku. Vägivald on peale füüsilise rünnaku ka näiteks sõimamine. Kohe kindlasti ei kuulu vägivalla talumine töökohustuste hulka.

• Töökeskkond – alates ebamugavalt soojast või külmast töötamiskohast kuni temperatuuriäärmusteni. Samuti kuulub siia näiteks ebapiisav valgustatus.

Töö liik Ohtude näited

Koristamine • Puhastusvahendites sisalduvad mürgised kemikaalid • Prügis sisalduvad teravad esemed • Libisemise ja kukkumise oht

Toitlustus, restoranid, kiirsöögikohad

• Libe põrand • Kuum pliit • Teravad esemed

Kauplused ja müügitöö • Klientide füüsilised ja sõnalised rünnakud • Raskuste tõstmine • Kauaaegne seismine

Kontoritöö • Arvutilaua halb sobivus • Ebamugav tool • Stress • Kiusamine


75

Töö liik Ohtude näited

Tervishoid • Haigustekitajatega saastunud veri ja eritised • Raskuste tõstmine ja ebamugav tööasend • Füüsilised ja sõnalised rünnakud • Libisemise ja kukkumise oht

Juuksuritöö • Ebamugav tööasend • Kauaaegne seismine • Juuksehooldusvahendites sisalduvad allergiat tekitavad kemikaalid

Tehasetöö • Ohtlikud masinad ja seadmed • Kiire töö • Libisemise ja kukkumise oht • Oht esemete teisaldamisel, näiteks kahveltõstukiga

Tunne oma õigusi ja kohustusi!

Töötajana on sul:

1) 1 . õigus teada;

2) 2 . õigus osaleda;

4. õigus keelduda ohtlikust tööst.

Töö ei ole mäng ja töötajal on ka kohustused:

• tee tööandjaga tervishoiu ja ohutuse nimel alati koostööd;

• järgi enda ja töökaaslaste kaitsmiseks alati ohutuseeskirju;

• kanna ja kasuta alati isikukaitsevahendeid.

Allikas: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (2006). Ohud tööl. Juhised noortele. Teabeleht 66. Ohud tööl. Juhised noortele. ISSN 1725-7026. http://osh.sm.ee/good_practice/fs66ew06_et.pdf

http://osh.sm.ee/good_practice/fs66ew06_et.pdf

Riskitundlikud töötajad - Riskianalüüs

76

Riskianalüüs

Riskianalüüs RISKIANALÜÜS on protsess (tegevuste jada), mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist.

RISKIANALÜÜS on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust.

Allikas: Töökeskkonna sisekontrolli korraldamine ja riskianalüüsi läbiviimine – Tööispektsiooni soovitused. http://www.ti.ee/index.php?page=171&

Riskianalüüs on süstemaatiline kindlas korras läbiviidud tegevus, mitte range teaduslik protseduur. Enamasti pole selleks tarvis põhjalikke matemaatilisi teadmisi. Meetod riskianalüüsi läbiviimiseks peaks olema küllaltki lihtne, et seda rakendada võimalikult paljudes erineva profiili ja tegevusvaldkonnaga ettevõtetes.

Spetsiaalne ja erilist ettevalmistust nõudev riskianalüüs oleks vajalik väga ohtlike ettevõtete jaoks.

Riskianalüüsi läbiviimiseks ei ole vajalik iga tootmisprotsessis kasutatava seadme, masina või töövahendi üksikute detailide või sõlmedeni minev riskianalüüs.

Tootja poolt peab juba projekteerimise staadiumist alates kuni masina või seadme valmiskujuni olema tagatud kasutaja ohutus. Seadmega kaasasolev dokumentatsioon juhib tähelepanu seadme kasutamisel kaasnevatele võimalikele ohtudele ja nende vältimisele (ohutud töövõtted, kaitsevahendid, blokeeringud, avariiline seiskamine).

Tootja tagab tootmisprotsessis kasutatavate seadmete ohutuse. Tööandja kohus on tagada ohutu töökeskkond .


Riskianalüüs on tegevus, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas rasedate ja rinnaga toitvate naistöötajate ning alaealiste ja puudega töötajatega seotud eririske ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. Riskianalüüsi tegemine on tööandja kohustus.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 13;1;3. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561

Riskianalüüs

Audit Audit on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata organisatsiooni poolt püstitatud TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) juhtimissüsteemi auditi kriteeriumite täitmise ulatus.

Allikas: Eesti Standardikeskus (2006) EVS 18001 Rakendusjuhised. EVSi käsiraamat.

http://www.ti.ee/index.php?page=171&



Riskitundlikud töötajad - Eesmärgid

77

Riskianalüüs

Eesmärgid Eesmärgid on TTO-alase (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) toimivuse sihid, mille saavutamise on organisatsioon endale ülesandeks seadnud.


Riskianalüüs

Huvipooled Huvipooled on üksikisik või rühm, keda huvitab ja mõjutab organisatsiooni TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) toimivus.


Riskianalüüs

Mittevastavus Mittevastavus on mistahes kõrvalekalle standarditest, tavadest, protseduuridest, eeskirjadest, juhtimissüsteemi toimivusest jne, mis võib otseslt või kaudselt viia vigastuse või haiguseni, varakahjustuseni, töökeskkonna halvenemise või nende kombinatsioonini.


Riskianalüüs

Oht Oht on põhjus või olukord, mis võib tekitada kahju, vigastuse või põduruse, omandikahjustuse, töökeskkonna halvenemise või nende kombinatsioonina.


Oht on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju.


Riskianalüüs

Ohu identifitseerimine Ohu identifitseerimine on protsess, mille käigus tunnistatakse ohu olemasolu ja määratletakse selle tunnused.


Riskianalüüs

Ohutus Ohutus on vastuvõetamatu riski puudumine.



Riskitundlikud töötajad - Organisatsioon

78

Riskianalüüs

Organisatsioon Organisatsioon on liitunud või üksik avalik või eraõiguslik äriühing, käitis, firma, ettevõte, ametkond või asutus, nende osa või kombinatsioon, millel on oma funktsioonid ja juhtkond.


Riskianalüüs

Pidev parendamine Pidev parendamine on TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) juhtimissüsteemi täiustamise korduv protsess saavutamaks üldise TTO alase toimivuse parendusi kooskõlas organisatsiooni TTO poliitikaga.

Märkus: Nimetatud protsess ei tarvitse üheaegselt aset leida organisatsiooni kõigis tegevusvaldkondades.


Riskianalüüs

Risk Risk on määratletud ohtliku sündmuse toimumise tõenäosuse ja tagajärje (tagajärgede) kombinatsioon.


Risk on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada.


Riskianalüüs

Risk, kvantitatiivne hinnang Riskide hindamisel, nende võrdlemisel on sageli vaja seda teha objektiivselt. Selleks kasutatakse järgmist valemit:

Risk = (õnnetuse tekkimise tõenäosus) (õnnetuse tagajärjel tekkiv kahju)

üldisemalt:

Risk = (sündmuse tõenäosus) (sündmuse tagajärg)

st, mida suurem on mingi sündmuse (õnnetuse) toimumise tõenäosus ja mida suurem on sellise sündmuse tagajärg (kahju), seda suurem on selle sündmuse risk.

Sündmuse tõenäosus on määratud perioodiga, näit. päev, kuu, aasta, töökarjäär ja sündmuse toimumise tõenäosuse arvuline väärtus saab olla vahemikus 0 (sündmust ei toimu kunagi) ... 1 (sündmus toimub kindlasti).

Sündmuse toimumise tõenäosust saab täpselt hinnata läbi eelneva kogemuse, milleks on statistika, spetsiaalsed uuringud. Kui antud sündmuse tõenäosuse kohta pole objektiivseid hinnanguid, saab kasutada subjektiivseid hinnanguid sündmuse toimumise tõenäosusele.

Sündmuse tagajärje hinnang on komplitseeritud, sest raske on määrata parameetreid ja kriteeriume, mille järgi tagajärgi, nende väärtust hinnata. Sündmuse tagajärje hinnangu teeb komplitseerituks see, et sündmus võib mõjutada mitmed parameetrid ja seepärast tuleb riski hindamiseks valida kõige olulisem parameeter. Muidugi on võimalikud kombineeritud


Riskitundlikud töötajad - Riski hindamine

79

mitmeparameetrilised hinnangud, kuid siis tekivad probleemid erinevate parameetrite kaaludega.

Suhteliselt lihtne on hinnata sündmuse tagajärge rahaliselt (näit. haigustoetused, kompensatsioonid, saamatajäänud produkt jms), kuid raskem on määrata sündmuse tagajärge siis, kui tegemist on üldisemate ja rahaliselt mitteüheselt määratud väärtustega (näit. inimelu või töövõime kaotus). Siin võib kasutada suhtelisi skaalasid, kuid ka sellisel juhul on probleemiks tagajärgede suhte määramine (näit. kui hinnata tagajärg – haigestumine, mille kestvus on üks nädal - väärtusega 1, siis missugune suhteline väärtus tuleb anda surmale? 10? 100?).

Riskihindamises kasutatavad skaalad on välja töötatud ekspertide poolt.

Riskianalüüs

Riski hindamine RISKI HINDAMINE on riskianalüüsi oluline osa (tavaliselt rikianalüüsi eraldi etapp või samm), kus hinnatakse töötajate ohutusele ja tervisele suunatud riski, mis tuleneb ohu olemasolust töötamiskohal ja töökeskkonnas.

Riskianalüüs

Riskianalüüsi tulemuste kasutamine Riskianalüüsi tulemuste alusel peab tööandja vajadusel rakendama abinõusid töötaja töötingimuste parandamiseks, lähtudes §-des 4 ja 5 (nõuded töökeskkonnale kuvariga töötamisel ja nõuded töötamiskohale kuvariga töötamisel) esitatud nõuetest.

Allikas: Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362. §3. (2). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=72421

Riskianalüüs

Riskianalüüsi vajalikkus Tööõnnetused, kutsehaigused ja muud tööga seotud haigused ohustavad töötaja elu, kahjustavad suuremal või vähemal määral tema tervist, mõjutades ühtlasi negatiivselt ka ettevõtte tegevust ja mainet (toodangu vähenemine, seadmete kahjustumine, klientide usalduse kaotamine jms.) ning tuues kaasa mitmesuguseid kaudseid inimühiskonda mõjustavaid tagajärgi ja kulutusi. Indiviidi seisukohalt lähtudes on töötajaga juhtunud õnnetuse mõju tuntav eelkõige muidugi kannatanule enesele ja tema lähedastele. Ühiskond tervikuna kaotab iga tööõnnetusega aga tunduvalt rohkem kui üksikisik, ühiskonna kulud on alati suuremad: tööpanuse kaotsiminek, toodangu kaotus või teenindamise halvenemine, maksude väiksem laekumine, kulutused meditsiinile (kannatanu ravi ja hooldus), kulud pensioni ja võimaliku kompensatsiooni maksmiseks, kulutused seoses asendaja või uue töötaja väljaõppega jpm.

Riskianalüüsi käigus ilmnenud tööprotsessiga kaasneda võivate õnnetuste ennetamine on väga oluline. See võimaldab kaitsta töötaja tervist võimalike vigastuste või kutsehaigestumiste eest ja hoida ära märkimisväärset materiaalset kahju. Analüüsi käigus selgub, kas ohutuse tagamiseks käesoleva ajani rakendatud abinõud on piisavad või vajavad täiendamist.

Riskianalüüs annab võimaluse uurida ettevõttes tööandja poolt seni kasutusele võetud tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmise meetodite ja vahendite efektiivsust.

Põhimõtted:

tööohutuse ja töötervishoiu probleeme tuleb ratsionaalselt analüüsida, nagu mistahes teisi tootmisega seotud probleeme;

õnnetuse analüüsimisel tuleb arvestada mitte ainult tehniliste, vaid ka organisatsiooniliste põhjustega, viga võib olla organisatsioonis, mitte aga masinas või töötajas;


Riskitundlikud töötajad - Riskide tüübid ettevõtluses

80

riski ei saa vältida ainult töötajate väljaõppe ja isikukaitsevahendite kasutamise kaudu, vajalik on plaanipärane riskide analüüsimise ja ennetamise süsteem;

riskianalüüs peab hõlmama ka meetmeid toimimiseks suurõnnetuse korral. Isikud, kes vastutavad hädaolukorras tegutsemise ja päästetööde eest, peavad saama täiendava heatasemelise väljaõppe.

töötajad saavad võimaluse olla aktiivselt kaasatud tööohutuse ja töötervishoiu korraldamisse;

tööandja võib võtta tööle töökeskkonnaspetsialisti, kuid vastutajaks jääb ikkagi tööandja ise;

töötaja mittenõuetekohane käitumine ei vabasta tööandjat vastutusest;

igapäevases elus ja töös arvestab iga inimene suuremal või vähemal määral võimalike riskidega.


Riskianalüüs

Riskide tüübid ettevõtluses Riski tüübid on ettevõtluse aladel erinevad, samuti erinevad need ettevõtteti. Tehes tööohutuse alast riskianalüüsi, tuleks arvesse võtta ka ettevõtluse laiemaid riske – vähemalt taustana.

Finantsriskid – ettevõtte finantsstruktuuriga seotud riskid, näit. otsene rahaline kaotus, usaldatavuse kaotus jms. Võimalikud tagajärjed: ettevõtte peatumine, rahavoogude vähenemine, kulude suurenemine.

Keskkonnariskid – keskkonnakahjustused takistavad ettevõtte tööd või ettevõte tekitab keskkonnakahjustusi. Võimalikud tagajärjed: vara kahjustamine, töötmise peatamine või vähenemine, kulud kahjustuste likvideerimiseks, trahvid jms.

Poliitilised ja majanduslikud riskid – mõned ettevõtted võivad olla mõjutatud poliitilistest otsustest, samuti üldistest muutustest majanduses. Sellised riskid pole alati otsesed, vaid mõjud on kaudsed – nõudmise-pakkumise vahekorra muutuse kaudu jms.

Reputatsiooniga seotud riskid – risk kaotada toote või teenuse väärtus, ettevõtte staatus, avalikkuse, klientide ja tarbijate usaldus.

Strateegilised riskid – suurte muutustega seotud riskid, näit. muutused klientide ja tarbijate nõudmistes, uuest tehnoloogiad ja tegevusviisid. Võimalikud tagajärjed: toode või teenus on ajast maha jäänud või konkurent pakub paremat kvaliteeti või madalamat hinda.

Tegevusriskid – tegevuse ja selle korralduse protseduurid, näit. desorganiseeritud või vigane dokumentatsioon, vana või vigane IT-süsteem, korrapäratu tegevus, varustamine jms. Potentsiaalseid riske tuleks vaadelda eraldi. Võimalikud tagajärjed: muutub klientide silmis ebausaldusväärseks, vajalike andmete kadumine jms.

Tervise ja ohutuse riskid – legaalsed ja moraalsed põhjused kohustavad hoolitsema töötajate, klientid ja teiste elu, tervise ja ohutuse eest. Võimalikud tagajärjed: kohtuasjad, halb reputatsioon, kindlustuskulude kasv jms.

Töötajatega seotud riskid – surm, haigestumine, töövõime langus jms. Võimalikud tagajärjed: häired tegevuses ja tootmises.

Varaliste kahjude risk – vara ja töövahendite kahjustamine, kadu.

Vastavusega seotud riskid – olla vastavuses seadusandluse nõuetega. Võimalikud tagajärjed – trahvid, kohtuasjad, karistused.


Riskitundlikud töötajad - Riskifaktor, ehk riskitegur

81

Riskianalüüs

Riskifaktor, ehk riskitegur Riskifaktor ehk riskitegur on mingi omadus (näit. sugu, vanus, elukutse) või muutuja (näit. suitsetamine, kahjustava agendiga kokkupuude), mis on seotud negatiivse tagajärje tekkimise tõenäosuse suurenemisega. Näiteks: vanematel inimestel on kuulmiskahjustuste tekkimise tõenäosus suurem; kuulmiskahjustuste tekkimise tõenäosus on seda suurem, mida enam töötajad viibivad kõrge müratasemega keskkonnas.

Riskifaktorile vastupidise mõistena saab defineerida kaitsefaktori, mis on mingi omadus (näit. sugu, vanus, elukutse) või muutuja (näit. mittesuitsetamine, kahjustava agendiga kokkupuute vältimine), mis on seotud negatiivse tagajärje tekkimise tõenäosuse vähenemisega. Näiteks: noorematel inimestel on kuulmiskahjustuste tekkimise tõenäosus väiksem; kuulmiskaitsete kasutamine vähendab kuulmiskahjustuste tekkimise tõenäosust kõrge müratasemega keskkonnas. Tavaliselt uuringutes riski- ja kaitsefaktoreid ei eristata – risk tähendab igasuguse muutuse või erinevuse tõenäosust, olgu see siis kas negatiivse või positiivse tähendusega.

Riskianalüüs

Riskihindamine Riskihindamine on üldine protsess selleks, et anda hinnang riski suuruse kohta ja teha otsus, kas risk on talutav või mitte.


Riskianalüüs

Talutav risk Talutav risk on risk, mis on vähendatud tasemeni, mida organisatsioon võib oma õiguslikke kohustusi ja töötervishoiu ja tööohutuse poliitikat arvesse võttes endale lubada.


Riskianalüüs

Tegevuskava TEGEVUSKAVA on põhimõtteliselt töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, näidates, kuidas on ettevõttes korraldatud töötervishoiu ja tööohutuse probleemid.


Riskianalüüs

Toimivus Toimivus on TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) juhtimissüsteemi mõõdetavad tulemused, mis seostuvad organisatsiooni TTO poliitikal ja eesmärkidel põhineva tervise ja ohutusriskide ohjamisega.


Riskianalüüs

Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.


Riskitundlikud töötajad - Töökoht

82

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. § 3. (1). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561

Riskianalüüs

Töökoht Töökoht on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muu töötamiskoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.

Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. § 4. (1), (2). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561

Riskianalüüs

Tööohutus Tööohutus on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.


Riskianalüüs

Töötervishoid ja tööohutus (TTO) Töötervishoid ja tööohutus on tingimused ja tegurid, mis mõjutavad töötajate, ajutiste töötajate, lepingupartneri personali, külastajate ja mistahes teiste isikute heaolu töökohal.


Riskianalüüs

Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) juhtimissüsteem on üldise juhtimissüsteemi osa, mis hõlbustab organisatsiooni tegevusega seotud TTO riskide juhtimist. See hõlmab organisatsioonistruktuuri, kavandamistegevusi, vastutusi ja kohustusi, tavasid, protseduure, protsesse ja ressursse, mis on vajalikud organisatsiooni TTO poliitika väljatöötamiseks, elluviimiseks, saavutamiseks, ülevaatamiseks ja toimivana hoidmiseks.


Riskianalüüs

Töötervishoiu- ja tööohutusealase tegevuskava koostamine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 kohaselt tööandja on kohustatud:

töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;

teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.

TEGEVUSKAVA on põhimõtteliselt töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, näidates, kuidas on ettevõttes korraldatud töötervishoiu ja tööohutuse probleemid. Tegevuskava on abiks tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste vältimisel. Väikeettevõtetes peaks strateegia olema koostatud võimalikult lihtsas vormis.




Riskitundlikud töötajad - Töövahend

83

Kirjalik kava peab olema ajakohane selge, töötajatele arusaadav. Koostatud kava on aluseks riskide süstemaatilise kontrollimise tulemused. Kavas peavad olema märgitud vastutajad ja täitmise aeg.

Tööandja peab iga-aastases tegevuskavas ära näitama, milliseid abinõusid planeerib ta kavandada töökeskkonna parandamiseks. Tegevuskavast peab selguma, mis ajaks peavad olema planeeritud abinõud tarvitusele võetud. Tegevuskavasse ei pea kirja panema koheselt rakendatavaid abinõusid ega selliseid, mis pole seotud töö planeerimisega.

Seejuures tuleb silmas pidada Euroopa Liidu raamdirektiivi 89/391/EEC üldpõhimõtteid:

väldi riski;

kontrolli riski, mida ei ole võimalik vältida;

väldi või kontrolli riski selle tekkekohal;

kohanda töö töötajale vastavaks, eeskätt töökoha kujundamisel, töövahendite ning töö- ja tootmismeetodite valikul, arvestades monotoonse ja sundrütmiga tööga seotud terviseriskide vähendamist töötaja tervisele;

rakenda tehnilise progressi saavutusi;

asenda ohtlik vähemohtlikuga;

tööta välja arusaadav ennetamispoliitika, mis arvestab kasutatavat tehnoloogiat, töö organiseerimist, töötingimusi, sotsiaalseid suhteid ja töökeskkonda mõjutavate ohutegurite mõju;

eelista kollektiivseid kaitsevahendeid individuaalsetele kaitsevahenditele;

edasta töötajatele asjakohast teavet, teadmisi ja oskusi.


Riskianalüüs

Töövahend Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine – sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda.

Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. § 5. (1), (2). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561

Riskianalüüs

Vahejuhtum Vahejuhtum on sündmus, mis põhjustas õnnetusjuhtumi või mis oleks võinud viia õnnetusjuhtumini.

Märkus: Vahejuhtumit, kus põdurus, vigastus, kahjustus või muu kaotus aset ei leia, on nimetatud „peaaegu õnnetusjuhtum“. Termin „vahejuhtum“ hõlmab endasse „peaaegu vahejuhtumi“.




Riskitundlikud töötajad - Õnnetuse tekkimise šveitsi juustu mudel

84

Riskianalüüs

Õnnetuse tekkimise šveitsi juustu mudel Inimese poolt tehtud vigadele saab läheneda kaheti. Nendeks on inimkeskne ja süsteemikeskne lähenemine. Mõlemal mudelil on oma vigade põhjused ja vigade vältimise vahendid. Nendest erinevustest aru saamine on tähtis ohutuse praktiliste meetmete rakendamisel praktikas.

Inimkeskne lähenemine kontsentreerub tegutseva, vahetult tööd tegeva inimese inimese vigadele ja toimimisreeglite rikkumistele. Ebaturvalised tegevused on põhjustatud hälbivatest vaimsetest protsessidest nagu unustamine, tähelepanematus, vilets motivatsioon, hoolimatus, lohakus ja hulljulgus. On loomulik, et vastumeetmed on suunatud peamiselt inimeste käitumise variatiivsuse vähendamiseks. Meetoditeks on siin kampaaniad, mis rõhuvad inimese hirmutundele, protseduurireeglite lisamine olemasolevatele, distsiplinaarmeetodid, kohtuliku karistuse oht, ümberõpe ja treenimine, süüdistamine ja häbistamine. Inimkeskse lähenemise järgijad vaatlevad vigasid moraalse probleemina, pidades enesestmõistetavaks, et halvad asjad juhtuvad halbade inimestega – seisukoht, mida psühholoogid nimetavad õiglase maailma hüpoteesiks.

Süsteemikeskne lähenemine kontsentreerub tingimustele millistes inimene töötab ja üritab luua kaitseid vigade vältimiseks või nende tagajärgede vähendamiseks. Siin leitakse, et inimene on ekslik ja vigade tekkimist eeldatakse, ka kõige paremas organisatsioonis. Vigasid nähakse tagajärgedena, mitte põhjustena. Vead tulenevad mitte inimloomusest, vaid „ülalttulevatest“ süsteemsetest faktoritest. Nende faktorite hulka kuuluvad töökoha ja organisatsiooni protsesside vead. Vastumeetmeted põhinevad eeldusel, et kui me ei suuda muuta inimest, siis muudame töökeskkonda, milles inimene töötab. Peamine idee on süsteemses kaitses. Kõik ohtlikud tehnoloogiad tuleb eristada barjääridega ja kaitsmetega. Kui õnnetus juhtub, siis pole tähtis mitte süüdistamine, vaid välja selgitamine – miks ja kuidas kaitse üles ütles.

Inimkeskne lähenemine on traditsiooniline ja domineeriv. Inimese süüdistamine toob suurema rahulduse kui institutsiooni süüdistamine. Inimesi vaadeldakse sellistena, nagu nad oleksid võimelised valima turvalise ja mitteturvalise käitumisviisi vahel. Kui midagi läheb valesti, on selge ,et konkreetne inimene (või grupp inimesi) vastutab selle eest. Kuigi inimesed käituvad valesti ja põhjustavad selle läbi õnnetusi, pole nende süü enamusel juhtudel ainult neil. Efektiivne ohutuse tagamine sõltub põhimõtteliselt aruandluse, kontrolli ja järelvalve kultuurist. Ilma õnnetuste, avariide, peaaegu juhtunud õnnetuste ja „tasuta õppetundide“ detailse analüüsita ei näe me korduvaid vigade võimalusi, ei tea kus on „piir“, enne kui üle selle kukume. Näiteks, praktiliselt puuduv aruandluse ja kontrolli kultuuri puudumine oli peamine Tšernobõli avarii põhjus. Aruandluse ja kontrolli põhielement on usaldus ja see nõuab õigluse kultuuri olemasolu – üldist arusaama sellest, kuhu tõmmata piir laitmatu ja laiduväärse käitumise vahel. Õigluse kultuuri loomine on oluline oluline algetapp ohutuse kultuuri loomisel.

Inimkeskse lähenemise teisks nõrkuseks on selle keskendumine individuaalsetele vigade põhjustele, millega see eristatakse süsteemi kontekstist. Tulemuseks on kahe inimvigade oluliste iseärasuse tähelepanuta jätmine. Esiteks, sageli teevad parimad inimesest suurimaid vigu – viga pole väheste õnnetute monopol. Teiseks, õnnetustel on korduv „muster“. Sarnaste asjaolude kogum või järjestus viib sarnaste vigade tekkimisele, olenemata konkreetsest inimesest. Ohutuse tagamine pole võimalik, kui ei vaadelda süsteemi vigasid loovaid omadusi.

Šveitsi juustu mudel kirjeldab süsteemi vigade teket. Süsteemis on palju kaitse kihte, osa nendest on seadmepõhised (häiresignaalid, füüsilised barjäärid, automaatlülitid jne), teised kihid toetuvad inimestele (valik, väljaõpe, treening jms), kolmandad kihid sõltuvad protseduuridest ja administratiivsest kontrollist. Kõikide nende kihtide ülesanne on kaitsta potentsiaalset õnnetuse ohvrit ja vara kohapealse ohu eest. Enamasti toimivad kaitsekihid efektiivselt, kuid siin on alati nõrkuseid.

Ideaalses maailmas on iga kaitsekiht läbimatu. Tegelikkuses on kaitsekihid nagu šveitsi juust, millel on palju auke. Erinevalt juustulõikudest need augud avanevad ja sulguvad, muudavad oma asukohta. Ühe kihi aukude olemasolu ei tekita veel halba tagajärge, selleks on vaja mitme kihi aukude sattumist kohakuti, mis annab õnnetuse potentsiaalile (ohtudele) vaba juurdepääsu õnnetuse ohvrile.

Riskitundlikud töötajad - Õnnetuse tekkimise šveitsi juustu mudel

85

Augud kaitsekihtides on kahte liiki: aktiivsed vead ja latentsed tingimused. Praktiliselt kõik õnnetused on põhjustatud nende faktorite kombinatsioonist.

Aktiivsed vead on inimese mitteturvalised teod. Neil on palju vorme: väärsamm, kõrvalekalle, kohmakus, eksimine, reeglite rikkumine. Aktiivsetel vigadel on otsene ja lühiajaline mõju kaitsekihtide läbimatusele.

Latentsed tingimused on paratamatud „haigustekitajad“ süsteemi sees. Need võivad tekkida otsustest, mida on teinud konstruktorid, ehitajad, eeskirjade kirjutajad, tegevusprotseduuride kehtestajad ja kõrgtaseme juhid. Neist otsustest võidakse valesti aru saada, kuid see ei pea nii olema. Kõigil strateegilistel otsustel on potentsiaal luua süsteemis „haigustekitajaid“. Latentsetel tingimustel on kahte tüüpi ebasoovitavaid mõjusid: (1) need võivad luua töökohal vigasid tekitavaid tingimusi (näit. ajasurve, alamehitatus, mittevastavad töövahendid, kurnatus, kogenematus jms) ja (2) need võivad tekitada kestvaid auke või nõrkusi kaitsetes (mitteusaldusväärsed hoiatussignaalid ja indikaatorid, protseduurid, mida pole võimalik täita, projekteerimis- ja ehitusvead jms). Latentsed tingimused – nagu termin ütleb – võivad „magada“ süsteemis aastaid, enne kui need, kombineerudes aktiivsete vigade ja mingite muude mõjuritega, tekitavad õnnetuse võimaluse. Vastupidiselt aktiivsetele vigadele, milliseid on raske ette näha, on latentsed tingimsed tuvastatavad enne kui õnnetused toimuvad. Sellest arusaamine viib proaktiivsele, mitte reaktiivele riskijuhtimisele.

Põhimõtted:

Inimeste süüdistamine on emotsionaalselt palju rahuldusttoovam kui institutsioonide / süsteemide mõjutamine.

Me ei saa muuta inimest, tema seisundit, kuid me saame muuta tingimusi, milles inimene töötab.

Teine analoogia: aktiivsed vead on nagu sääsed. Neid võib tappa ühekaupa, kuid teised jätkavad sellest hoolimata tulemist. Parim pääsetee on luua tegus kaitse ja kuivatada soo, milles sääsed sigivad. Soo on selles analoogias olemasolevad latentsed tingimused.

Vigadega toimetulekus on kaks põhilist komponenti:

(1) ohtlike vigade esinemise vähendamine ja – kuna see ei saa olla täielikult efektiivne,

Bioloogilised ohutegurid - Õnnetusjuhtum

86

(2) selliste süsteemide loomine, mis taluksid vigade tekkimist ja vähendaksid vigade kahjustavat toimet. Vigade vähendamine eeldab mitmetasandilist lähenemist: inimene, grupp (töörühm, brigaad), allüksus, ettevõte tervikuna, tegevus, töökoht.

Allikas: Reason, J. (2000). Human error: models and management. British Medical Journal. 2000;320:768-770 ( 18 March )

Riskianalüüs

Õnnetusjuhtum Õnnetusjuhtum on soovimatu sündmus, mille tagajärjeks on surm, põdurus, vigastus, (vara-)kahjustus või muu kahjustus.


Riskianalüüs

Õnnetusoht Õnnetusoht on olukord, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 15. (1). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561

Riskianalüüs Bioloogilised ohutegurid

Bioloogiliste ohutegurite riskianalüüs Direktiiv nõuab tööandjatelt:

* bioloogiliste ohutegurite põhjustatud riskide hindamist ja

* töötajate terviseriski vähendamist:

* kõrvaldamise või asendamise teel

* kokkupuute ärahoidmise ja järelevalve abil

* töötajate teavitamise ja väljaõppega ning

* asjakohase tervisekontrolli tegemist

Kui töötegevus sisaldab bioloogiliste ohutegurite (tahtlikku ettekavatsetud) kasutamist (nagu mikroorganismide kultiveerimine mikrobioloogia laborites või nende kasutamine toiduainete tootmisel), on bioloogiline ohutegur tuntud, seda saab palju lihtsamalt seirata ja kohandada preventsioonimeetmeid selle organismi põhjustatud riskile. Teave kasutatava bioloogilise ohuteguri omaduste ja mõjude kohta tuleks sel juhul lülitada ohtlike ainete inventuuriloendisse.

Kui bioloogiliste ohuteguritega kokkupuude on töö mittetahtlik tagajärg (nagu see on jäätmete sorteerimise või põllumajandustegevuse puhul), on töötajate ekspositsiooniriskide hindam ine raskem. Sellele vaatamata leidub mõne kõnesoleva toimingu kohta ekspositsiooni- ja kaitsemeetmete alast teavet.

Riskiga tegevusalad Ohuriskid Preventiivmeetmed

Toiduainete (juust, jogurt, salaami vorst) või toidulisandite tootmine, pagaritöökojad

Hallitused/ pärmid, allergiat põhjustavad bakterid ja lestad Orgaanilised teravilja-, piimapulbri- või jahutolmud, mis on saastatud bioloogiliste ohuteguritega Sellised toksiinid nagu botulinus-toksiinid või aflatoksiinid

Suletud protsessid Vältige aerosooli teket Eraldage saastatud alad Asjakohased hügieeniabinõud

Tervishoiuteenuse osutamine

Mitmed viirus- ja bakterinfektsioonid nagu HIV, hepatiidid või tuberkuloos Süstlatorke- vigastused

Infektsioossete proovide, väljaheidete, saastunud voodipesu ja muude materjalide ohutu käsitsemine


Bioloogilised ohutegurid - Bioloogiliste ohutegurite riskianalüüs

87

Riskiga tegevusalad Ohuriskid Preventiivmeetmed

Verepritsmete ja muude kehavedelike ohutu käsitsemine ja puhastamine Piisavad kaitsevahendid, kindad, rõivad, prillid Asjakohased hügieeniabinõud

Laborid Infektsioonid ja allergiad mikroorganismide ja rakukultuuride (näiteks inimkudede) käsitsemisel Juhuslikud mahakallamised ja süstlatorkevigastused

Mikrobioloogilised ohutuskapid Tolmu ja aerosooli vähendavad abinõud Proovide ohutu käsitsemine ja transport Asjakohane personalikaitse ja hügieeniabinõud Saastumisest puhastamine ja hädaabinõud mahakallamise puhul Piiratud juurdepääs Hoiatusmärkide paigaldus

Põllumajandus Metsandus Aiandus Loomatoidu ja kuivsööda tootmine

Loomadelt, parasiitidelt ja puukidelt ülekandunud bakterid, seened, lestad ja viirused Respiratoorsed probleemid mikroorganismide ja lestade tõttu teravilja, piimapulbri, jahu ja vürtside orgaanilistes tolmudes Teatavad allergilised haigused nagu “põllumehe kops” ja “linnukasvataja kops”

Tolmu- ja aerosoolivähendamise abinõud Hoiduge kontaktist nakatunud loomade või saastunud seadmetega

Metallitöötlemistööstus Puidutöötlemistööstus

Nahaprobleemid bakterite ja bronhiaalastma tõttu seoses hallituste/pärmidega ringelevates vedelikes sellistes tööstuslikes protsessides nagu jahvatamine, puidumassining metalli- ja kivilõikevedelikes

Kohalik väljatõmbeventilatsioon Vedelike ja mehhanismide regulaarne hooldamine, filtreerimine ja saastumisest puhastamine Nahakaitse Asjakohased hügieeniabinõud

Õhukonditsioneerimis-süsteemide ja kõrge niiskusega töötsoonid (näiteks tekstiilitööstus, trükitööstus ja paberi tootmine)

Allergia ja respiratoorsed häired hallituste/ pärmide tõttu Leegionääri-haigus

Tolmu ja aerosoole vähendavad abinõud Regulaarne ventilatsiooni, mehhanismide ja töötsooni hooldamine Töötajate arvu piiramine Kõrge kuumavee temperatuuri (kraanist) hoidmine

Arhiivid, muuseumid, raamatukogud

Tolmu ja aerosoolide vähendamine Saastumisest puhastamine Piisavad isikukaitsevahendid

Ehitustööstus, looduslike materjalide nagu savi, õled, pilliroog töötlemine; ehituste taashõivamine

Hallitused ja bakterid ehitusmaterjalide riknemise tõttu

Tolmu ja aerosoolide vähendamise abinõud Asjakohased personali kaitse ja hügieeniabinõud

Kui olete kindlaks teinud mingi töötoimingu, kus töötajad võivad kokku puutuda bioloogiliste ohuteguritega, koguge kokkupuudete kohta teavet. Mõelge sellega otseselt seotud inimestele ja ka teistele, keda see võiks mõjutada – nagu näiteks puhastuspersonal. Vaadake pigem, kuidas tööd tegelikult tehakse, kui seda, kuidas peaks tegema või tuleks teie meelest teha.

Füsioloogilised ohutegurid - Alaseljavaevuste ennetamine tervishoiusektoris

88

Hinnake riske ja tehke kindlaks, kuidas riski vähendada. Kaaluge, kas olemasolevad abinõud tagavad piisava kaitse ja mida veel võiksite riskide vähendamiseks teha. Kas riskist on võimalik lahti saada erinevat mõjurit või protsessi kasutades?

Kui kokkupuude ei ole ärahoitav, tuleks seda töötajate arvu ja toime aja piiramisega hoida minimaalsena. Kontrollmeetmed tuleb kohandada tööprotsessiga, töötajad hästi õpetada järgima ohutuid töövõtteid.

Sammud, mida on vaja astuda riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks töötajate suhtes, sõltuvad konkreetsest bioloogilisest ohust, ent on mitmeid üldtoiminguid, mida saab rakendada:

Mitmed bioloogilised ohutegurid nagu väljahingatavad bakterid või hallitanud teravilja toksiinid levivad õhu kaudu. Vältige aerosoolide ja tolmude tekkimist, ka puhastamisel või tehnilise hooldamise ajal.

Hea majapidamine, hügieenilised tööviisid ja asjakohaste hoiatusmärkide kasutamine on ohutute ja tervislike töötingimuste põhielemendid.

Mitmed mikroorganismid on soojuse, veetustamise või radiatsiooni talumiseks või sellele vastupanu avaldamiseks arendanud välja mehhanismid (näiteks spooride tekitamise teel). Jäätmete, seadmete ja rõivaste jaoks võtke kasutusele saastumisest puhastamise abinõud, samuti asjakohased hügieeniabinõud töötajatele. Võtke kasutusele juhendid jäätmete ohutuks hoidmiseks, hädaabitoiminguteks ning esmaabiks.

Mõningatel juhtudel hõlmavad preventiivmeetmed vaktsineerimist, mida tuleb töötajatele teha vabatahtlikkuse alusel.

Protokollige oma leiud. Vajadusel või kui materjalide, seadmete, töövõtete, asukoha või kaasatud inimeste osas on aset leidnud tähtsaid muutusi, vaadake oma hinnang üle ja revideerige seda. Samuti siis, kui esineb tööga seotud õnnetusi või kaebusi.

Allikas: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (2003). Bioloogilised ohutegurid. Teabeleht. 41. http://osh.sm.ee/good_practice/Teabeleht41.pdf

Riskianalüüs Füsioloogilised ohutegurid

Alaseljavaevuste ennetamine tervishoiusektoris Alaseljavaevuste ennetamise põhimõtted viiakse ellu kolmes peamises faasis: riskide analüüsimine, lahenduste otsimine ja määratletud ennetusmeetmete rakendamine.

Mis? Kuidas?

1. etapp: riskide tuvastamine ja hindamine

kas töötajad puutuvad kokku - valulike asenditega? - raskuste käsitsi teisaldamisega? - patsientide liigutamisega?

- vaadelge töökohti - koguge informatsiooni töötajatelt, juhatuselt, organisatsiooni oma töökeskkonnatalitusest või töökeskkonnaspetsialistilt - analüüsige tööga seotud õnnetusi - analüüsige tulemusi

2. etapp: lahenduste otsimine

1. etapis saadud tulemuste põhjal valige olukorra parandamiseks sobivad meetmed

- kas mingeid ennetusmeetmeid juba rakendatakse? - valige sobivaim lahendus lähtuvalt riskihierarhiast: 1. kõrvaldage riskid 2. asendage ohtlikud olukorrad vähemohtlikega 3. vähendage riskiallikaid

3. etapp: teostamine

Rakendage lahendust antud kohal ja jälgige, kas olukord paraneb

- võtke meetmed kasutusele ja korraldage sellele jätk (infojagamise, juhendite või väljaõppe näol) - kontrollige, et lahendust kasutatakse - hinnake meetmeid (kas teostamine andis soovitud tulemusi, kas on tekkinud uusi



89

Mis? Kuidas?

riske...?) - juhul kui töö muutub, viige läbi uus riskianalüüs (korrake 1. etappi jne).

Iga ettevõte areneb aastate jooksul ja kahtlemata on hea mõte läbi viia ennetusmeetmete regulaarseid hindamisi, kontrollimaks, kas need on endiselt kooskõlas rakendatava ennetuspoliitikaga.

Ennetusmeetmete valik

Kui risk on tuvastatud, on vaja tegutseda. Kuidas? Selle kõrvaldamise või vähendamise kaudu. Kõigepealt peab alati keskenduma meetmetele, mis võimaldavad riski kõrvaldada. Järgnevas tabelis on kokkuvõte võimalikest ennetusmeetmetest:

Ennetustegevuse tüüp

Mida? Kuidas?

Riski kõrvaldamine Vältige käsitsi teisaldamist Täielik mehhaniseerimine või automatiseerimine

Riski vähendamine Mehhaanilised seadmed Kasutage tõstukit/ lifti, kehatoetussüsteemi

Muutke kõrgust Voodi, vann, tööpind jne

Vahendid patsiendi liigutamiseks

Libistamislinad, libistamislauad, pööramiskettad, tõstmisrihmad jne

Parandage kauba ladustamist Paigutage sageli kasutatavad/ rasked koormused puusakõrgusele

Suurendage ligipääsetavust Trepp, lift….

Organisatoorsed meetmed

Töökorraldus Töö planeerimine, tegevuste vaheldumine, ülesannete parem jaotus

1. Riski kõrvaldamine

Üheks paremaks ennetavaks meetmeks on riski kõrvaldamine ehk raskuste käsitsi teisaldamise vältimine. See tähendab teisaldamisülesande täielikku mehhaniseerimist või automatiseerimist. Vajadus inimeste käsitsemiseks haiglakeskkonnas muudab selle raskestiteostatavaks. Samuti on hädavajalik arvestada patsiendi väärikust.

Patsientide liigutamise jõud (tool-voodi, voodi-venitaja, voodi-vann ….) mõjutab seljaga seotud riskitegureid põhiliselt patsiendi kaalu, tervishoiutöötaja poolt võetud asendite jne kaudu. Ohtlikku käsitsemist saab vältida tõstuki või tõstmisabivahendite abil


90

2. Riski vähendamine

a. Tehnilised meetmed (mehhaanilised abivahendid) Tehnilised abivahendid, nagu muudetava kõrgusega voodid, libistamisplaadid, kärud muudavad käsitsemisülesande kergemaks. Need võimaldavad käsitsemisega seotud riske vähendada või lausa kõrvaldada.

(1) Kõrguste muutmine

- Muudetava kõrgusega voodid ja vannid. Sellised seadeldised võimaldavad tervishoiutöötajatel vältida asendeid, mis võivad põhjustada seljavalu, eriti ettepoole kummardamist. Samuti muudavad need patsiendi liigutamise kergemaks.

- Tööpinna kõrguse muutmine vastavalt vajadusele. Seljavalu põhjustavate asendite, nagu ettepoole kummardumise või keha kallutamise/ pööramise vältimiseks on vaja muuta tööpinna kõrgust vastavalt tehtava töö iseloomule.


91

(2) Tehke patsientide liigutamine lihtsamaks

Tervishoiusektori töötajad kogevad seljavaevusi kõige sagedamini siis, kui nad patsiendi liigutamiseks teda toetavad või tõstavad (ühest voodist teise, voodist toolile…). Patsientide liigutamist hõlbustab hulk tehnilisi abivahendeid, mis vähendavad ka töötajate selgadele langevat koormust. Järgnevalt mõned näited:

- Libistamislina. Tugevast ja vähese hõõrdumisega materjalist linad võimaldavad patsienti otsese tõstmise asemel tõsta libistades, nihutada või muuta asendit patsientidel, kes on sunnitud voodis olema.

- Libistamisplaadid. Libeda kangaga kaetud või libedast materjalist valmistatud plaatide abil saab patsiente ühest voodist teise, voodist tooli või ratastooli aidata pigem libistades kui tõstes.

- Tõusmistugi. Need tehnilised abivahendid aitavad tervishoiutöötajaid patsientide tõstmisel ja liigutamisel, võimaldades iseseisvamat liikumist.


92

- Pööramisketas. Voodist tooli või ratastooli liikumine nõuab patsiendilt sageli märkimisväärset pingutust. Seda tüüpi seadeldis lihtsustab inimese liigutamist, arvestades seejuures nende füüsilisi omadusi ja ühtlasi vähendades nende toetamiseks vajalikku pingutust. Sarnased kettad kergendavad ka sõidukitesse sisenemist või sealt väljumist.

(3) Parandage ligipääsetavust.

- Ratastooli tõstmisseadeldis treppidel. Väljaspool haiglaid pääseb ülemistele korrustele sageli vaid treppi mööda, osaliselt seetõttu, et liftid on liiga kitsad. Trepitõstukid võimaldavad ratastoolis inimestel treppe kasutada.

- Reguleeritavad toolid. Sageli raskendab käetugede olemasolu istumist ja sunnib tervishoiutöötajaid teisaldamisel kohmakaid liigutusi sooritama. Madalamaks reguleeritavate käetugedega tool on eriti kasulik koos libistamisplaadiga.


93

3. Parandage kauba ladustamist

Raskuste tasakaalustatud paigutus ladustamisruumides väldib lülisamba ülekoormuse teket ja hõlbustab ligipääsu ladustamisruumile.

4. Organisatoorsed meetmed

Töö planeerimine, tegevuste vaheldumine ja ülesannete parem jaotus on kõik töö organiseerimise meetmed, mis võimaldavad riske vähendada. Töökeskkonna kohandamine ehk ergonoomika hõlmab mööbli, materjalide ja tööviisi muutmist. Neid muutusi pole muidugi alati lihtne teostada. Näiteks sõltuvad koduhoolduse puhul töötingimused suurel määral juba olemasolevatest seadmetest ja lisavarustusest ning hooldatava soovist ja rahalistest vahenditest. Seepärast on oluline, et hooldaja kannab oma keha eest hoolt, liigub ettevaatlikult ja töö tegemisel on asendites, mis ei kahjusta tema selga. Samuti võivad tööandjad luua töötajatele võimaluse töö juures sporti harrastada (treeningsaal, dušid…) või julgustada neid spordiga tegelema väljaspool töökohta (sportlike tegevuste kulude kompenseerimine...). Samuti võivad tööandjad julgustada töötajaid tööle tulema jalgrattaga või jalgsi.

Kokkuvõte

Protsess toimub järgnevalt:

a. Selgitage välja ja hinnake riske

Selle tegemiseks on vajalik analüüsida:

- tööprotsessi (mida töötaja töökohal teeb?)

- töömeetodeid (kuidas töötajaid neile määratud ülesandeid teostavad?)

- riske, nende põhjuseid ja mõjusid (mis võivad põhjustada tööõnnetusi või viia tööga seotud haigusteni?).

b. Kõrvaldage või vähendage riski:

- viige raskuste käsitsi teisaldamisega seotud tegevused miinimumini

- kindlustage mehhaanilisi abivahendeid ja ergonoomilisi lahendusi

c. Kontrollige allesjäänud riske

- teavitage töötajaid ja nende esindajaid riskidest

- koolitage töötajaid, et nad oleksid paremini kaitstud

- muutke töökorraldust, et vähendada ohtlikus olukorras viibimise kestust ja intensiivsust

- ennetage teisi riskitegureid, mis võivad kaasmõju avaldada (nt stress)

- hinnake oma töötajate tervist

- vaadake aeg-ajalt üle riskianalüüs tööolukordade (võimalike) muutuste seisukohalt.

Füsioloogilised ohutegurid - Alaseljavaevuste ennetamine transpordisektoris

94

Allikas: Tööinspektsioon (2007). Kergenda koormat! Alaseljavaevuste ennetamine tervishoiusektoris. http://osh.sm.ee/good_practice/tervishoiusektor-2007.pdf

Riskianalüüs Füsioloogilised ohutegurid

Alaseljavaevuste ennetamine transpordisektoris Vastavalt ennetusplaanile on oluline töötada süstemaatiliselt ja läheneda struktureeritult.

Alaseljavaevuste ennetamise poliitikat rakendatakse kolmes peamises etapis: riskide analüüsimine, lahenduste otsimine ja määratletud ennetusmeetmete rakendamine.

Mida? Kuidas?

1. etapp: riskiolukordadeleidmine ja analüüsimine

Kas töötajad puutuvad kokku - ebamugavate asenditega? - raskuste käsitsi teisaldamisega? - vibratsiooniga?

- vaadelge töökohti - koguge informatsiooni töötajatelt, juhatuselt, organisatsiooni oma tervise- ja ohutusosakonnast - analüüsige tööga seotud õnnetusi - analüüsige tulemusi

2. etapp: lahenduste otsimine

1. etapis saadud tulemuste põhjal valige olukorra parandamiseks sobivad meetmed

- kas mingeid ennetusmeetmeid juba rakendatakse? - valige sobivaim lahendus lähtuvalt riskihierarhiast: 1. kõrvaldage riskid 2. asendage ohtlikud olukorrad vähemohtlikega 3. vähendage riskiallikaid

3. etapp: ellu rakendamine

rakendage lahendust antud kohal ja jälgige, kas olukord paraneb

- rakendage meetmed ja korraldage sellele jätk (infojagamise, juhendite või väljaõppe näol) - kontrollige, et lahendust kasutatakse - hinnake meetmeid (kas meetmete rakendamine andis soovitud tulemusi, kas on tekkinud uusi riske..?) - olukorra muutumisel viige läbi uus riskianalüüs (korrake 1. etappi jne).

Aastate jooksul areneb iga ettevõte ja kahtlemata on otstarbekas läbi viia ennetusmeetmete regulaarseid hindamisi, kontrollimaks, kas need on endiselt kooskõlas rakendatava ennetuspoliitikaga.

B Ennetusmeetmete valik

Kui risk on välja selgitatud, on vaja tegutseda. Kuidas? Selle kõrvaldamise või vähendamise kaudu. Kõigepealt peab alati keskenduma meetmetele, mis võimaldavad riski kõrvaldada. Järgnevas tabelis on kokkuvõte võimalikest ennetusmeetmetest:


Mida? Kuidas?

Riski kõrvaldamine Vältige raskuste käsitsi teisaldamist Täielik mehhaniseerimine või automatiseerimine

Riski vähendamine Tehnilised meetmed (käsitsetava materjali või mööbli kohandamine)

Tehke raskuste liigutamine lihtsamaks

1. Mehhaniseerige ülesanne (konveierid, rullkonveierid, teisaldatav riiulisüsteem…) 2. Paigutage esemed ümber (konteinerisse, virna….) 3. Tehke raskuste liigutamine lihtsamaks (liftid, vaakumtõstukid, kraanad…) 4. Kasutage kärusid, eriti teisaldamiseks kohandatud seadmeid jne.

http://osh.sm.ee/good_practice/tervishoiusektor-2007.pdf


95


Mida? Kuidas?

Kohandage raskuste ladustamisviisi

1. Kõrguste muutmine - kasutage fikseeritud või liikuvaid tõstukeid: käärlaud, tõstuklauad jne. - kohandage mööbli kõrgust vastavalt kasutamise sagedusele ja raskuse kaalule 2. Suurendage ligipääsetavust pööramine, kaldpinnad jne…

Vähendage vibratsiooni

Reguleeritavad ja kohandatavad istmed, liikumisteekondade tasandamine, amortisaatorsüsteemide hooldus…

Organisatoorsed meetmed

Töö organiseerimine

Töö planeerimine, tegevuste vaheldumine, ülesannete parendatud jaotus

1. Riski kõrvaldamine

Üheks paremaks riski ennetamise meetmeks on riski kõrvaldamine ehk raskuste käsitsi teisaldamise vältimine.. See tähendab teisaldamistöö täielikku mehhaniseerimist või automatiseerimist.

a. Ladustamine

b. Veokite ja laevade laadimine ja mahalaadimine

Puistematerjali automatiseeritud laadimine laevadele on muidugi parim ennetusviis. See mitte ainult ei kõrvalda raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riske, vaid ka vibratsiooniohu, mille toimele allutakse sõidukit juhtides.


96

Raskuste paigutamine konteineritesse mitte ainult ei hõlbusta korrastatud laadimist, vaid võimaldab kasutada ka tõsteseadeldisi ja seega kõrvaldab raskuste teisaldamisega seotud riskid.

2. Riski vähendamine

a. Tehnilised meetmed (mehhaanilised abivahendid)

Teisaldamistöid aitavad lihtsustada tehnilised seadmed nagu konveierid, tõstukid, vaakumil põhinevad tõstuksüsteemid, kärud jne. Need võimaldavad raskuste käsitsemisega seotud riske vähendada või lausa kõrvaldada.

(1) Tehke raskuste teisaldamine lihtsamaks

- Mehhaniseerige töö

Õhutranspordi juurde kuulub vältimatult pagasi laadimine ja mahalaadimine, mis on seljale kõrget riski kujutav tegevus tänu pagasi kaalule, esemete arvule ja asjaolule, et seda tehakse ebamugavalt lennuki pagasiruumis. Kuna pagasiruumide kujundus on üks suuremaid takistusi seljavaevuste ennetamisel, on loodud pagasiruumidesse paigutatavad konveierid (vt allpool toodud näidet). Teisest küljest kõrvaldab suure osa raskuste käsitsi teisaldamisest ka unifitseeritud konteinerite kasutamine, mida saab peale tõsta konveierite ja tõstukite abil.

Haagiste, konteinerite käsitsi laadimine põhjustab lülisambale märkimisväärset biomehhaanilist pinget, kuna suurendab alaselja lülivaheketaste kokkusurumist. Üks parimaid viise riski vähendada on konveierlintide kasutamine koormuse teisaldamiseks. Järgnevalt hulk näiteid, mida kasutatakse merenduses ja maanteetranspordis:

- Esemete rühmitamine


97

Raskuste käsitsi teisaldamist väldib pakkide paigutamine ühte ULD-tüüpi konteinerisse, mida seejärel teisaldatakse mehhaaniliselt motoriseeritud seadme abil.

- Tehke raskuste tõstmine lihtsamaks

Tehnilise tõsteseadeldise kasutamine, mis vähendab käsitsi teisaldamist, on üks põhilisi ennetusmeetmeid. Näiteks vaakumseade kasutab koormuste tõstmiseks ja teisaldamiseks vaakumsüsteemi.

- Kasutage kärusid ning eriti kohandatud teisaldamisseadmeid.

Raskuste käsitsi teisaldamine pikkadel vahemaadel väsitab selga ja põhjustab suurt energiakulu. Füüsiline väsimus suureneb ja keskendumisvõime väheneb isegi neil, kes selja kaitsmiseks võtavad teatud asendeid. Seega on teisaldamisvahendite kasutamine raskuste teisaldamisel väga kasulik.

(2) Kohandage raskuste ladustamisviisi

- Kõrguste muutmine

Käärplatvormid, tõstetud kahveltõstukid, tõstukplatvormid vähendavad töölistel vajadust võtta seljale ohtlikke asendeid, eriti selliseid, kus keha kallutatakse ettepoole. Tõstukit kasutades saab muuta ka kõrgust või nagu allpool näidatud, „tõstja” abil, et teha konteinerist tulevate pakkide haaramine lihtsamaks.


98

Koormuse kaugus inimese kehast määrab lubatava koormuse. Järgnev on kokkuvõtlik tabel teisaldatavast maksimumkoormusest vastavalt raskuse kaalule ja kaugusele kehast.

- Parandage ligipääsetavust

Parim viis oma selja kaitsmiseks on kindlaks teha, kas saate haarata raskusest või selle erinevatest osadest nii, et ei peaks seda tegemaebamugavates asendites. Hea näide on kilepakendaja, mis katab kaubaalused kilega. Kui platvorm on paigutatud pöörlevale alusele, pöörleb see ise ja pakkimine toimub automaatselt.

Lihtne töövahendi kohandus või loomine võib raskusele juurdepääsul sageli olla suureks abiks. Allpool olevad illustratsioonid näitavad vedaja valmistatud töövahendit, mis lihtsustab juurdepääsu haagise külgmistele plankudele juhuks kui neid on vaja maha võtta.


99

Automaatsete platvormide (käsiplatvormide asemel) kasutamine võimaldab sobivat kõrguse kohandamist, mis tagab hõlpsa juurdepääsu haagise laadimiseks/mahalaadimiseks.

(3) Vähendage vibratsiooni

- Õige valik

Esmane ennetav samm on võibolla juba õige sõiduki valimisega tehtud. Tõepoolest, veoki või kraana müümisel peaksid müüjad detailselt selgitama võimalikku vibratsiooni taset samuti mootori võimsust ja masina mahutavust. Informatsiooni erinevat tüüpi sõidukite vibratsiooni kohta võite leida ka järgnevalt internetiküljelt: http://umetech.niwl.se/eng/wbvsearch.lasso.

- Vedrustussüsteemide hooldus ja õige kasutamine

Oluline on regulaarselt kontrollida masina erinevate osade seisundit, mis määravad masina reageerimise vibratsioonile. Tähelepanu pöörata õhkelementide, kabiini vedrustuse ja istme seisundile. Viimasele pöörata erilisist tähelepanu iga kord, kui sõidukit kasutatakse.

Iste peab olema reguleeritud vastavalt:

- juhi kaalule (õhkvedrustuse puhul toimub see automaatselt, kuid mehaanilise vedrustuse puhul nõuab käsitsi reguleerimist)

- juhi jalgade pikkusele, et tagada istumise ajal reite kõrgusel korralik toetus

- juhi keha kõrgusele, et tagada liikuvus ja korralik tugi seljale

- vajalik ligipääs juhtimissüsteemile

b. Organisatoorsed meetmed

Töö planeerimine, tegevuste vaheldumine ja ülesannete parem jaotus on kõik töökorralduslikud meetmed, mis võimaldavad riske vähendada. Töökeskkonna kohandamine ehk „ergonoomika” hõlmab mööbli, materjalide ja tööviisi muutmist. Neid muutusi pole muidugi alati lihtne rakendada. Seepärast on oluline, et transporttööline oma keha eest hoolitseb, liigub

Füüsikalised ohutegurid - Müra - töökeskkonna riskianalüüs

100

ettevaatlikult ja võtab asendeid, mis selga ei ohusta. Tööandjad võivad luua töötajatele võimaluse töö juures sporti harrastada (treeningsaal, dušid…) või julgustada neid mujal spordiga tegelema (sportlike tegevuste kulude kompenseerimine ...). Samuti võivad tööandjad julgustada töötajaid tööle tulema jalgrattaga või jalgsi.

Allikas: Tööinspektsioon (2007). Kergenda koormat! Alaseljavaevuste ennetamine transpordisektoris. http://osh.sm.ee/good_practice/transpordisektor-2007.pdf

Riskianalüüs Füüsikalised ohutegurid

Müra - töökeskkonna riskianalüüs Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitama olulised müraallikad.

Riskianalüüsi käigus peab pöörama erilist tähelepanu:

1) müraga, sh impulssmüraga kokkupuute tasemele, tüübile ja kestusele, arvestades töövahendi tootja või tarnija esitatud andmeid töövahendi mürataseme kohta, mürataseme määramist indikaatorseadmega või müra mõõtmise tulemusi;

2) käesolevas määruses sätestatud müra piirnormidele ja meetmete rakendusväärtustele;

3) müra võimalikule mõjule riskitundlike töötajate (nt rasedad, rinnaga toitvad naised, alaealised) tervisele;

4) müra ja töös kasutatavate ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni koostoimest tulenevale mõjule, kui selle hindamine on tehniliselt teostatav;

5) müra ja hoiatussignaalide või muude õnnetusohu vähendamiseks antavate helisignaalide koostoimest tulenevale kaudsele mõjule;

6) mürataseme alandamiseks mõeldud alternatiivsete töövahendite või -meetodite olemasolule;

7) küllaldaste summutamisomadustega kuulmiskaitsevahendite olemasolule;

8) müraga kokkupuute võimalusele väljaspool tööaega, kui töötaja asub tööandja vastutusalas (nt viibimine puhke- või riietusruumis);

9) töötajate tervisekontrolli käigus saadavatele asjakohastele andmetele.


http://osh.sm.ee/good_practice/transpordisektor-2007.pdf


Hindamine - Bioloogilised ohutegurid - töötaja terviseriski hindamine

101

Riskianalüüs

Hindamine Bioloogilised ohutegurid - töötaja terviseriski hindamine Kõikide tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.

Kui töökeskkonnas esineb samaaegselt mitmesse ohurühma kuuluvaid bioloogilisi ohutegureid, tuleb terviseriski hindamisel võtta arvesse nende koosmõju.

Töötaja terviseriski tuleb hinnata regulaarselt. Täiendav hindamine tehakse siis, kui töökeskkonnas leiavad aset töötaja tervist mõjutada võivad muutused.

Allikas: Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega nr 144. § 3. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1024264

Riskianalüüs Hindamine

Faktorid, mis mõjutavad õnnetuse tagajärgi Järgmised faktorid võivad mõjutada võimaliku õnnetuse tagajärgede raskust:

• Võimalik „ahelreaktsioon“: kõrvaldamata ohud võivad eriolukorras valla päästa üksteisele järgnevad vead / õnnetused.

• Ainete kontsentratsioonid: näiteks lahustunud hape võib kaasa tuua kergeid vigastusi, kuid sama kontsentsentreeritud happe poolt tekitatud vigastused on palju suuremad.

• Materjalide kogused: sama ontliku aine väiksed kogused on ohutumad kui suured, näit. väikse koguse ammoniaagi lekkimise tagajärjed on väiksed, suure koguse lekkimine aga lõppeda surmaga.

• Liikumis kiirus: mida kiiremini mingi asi (masin, masina osa, teisaldatav ese jms) liigub, seda raskemad on selle tekitatud vigastused.

• Kõrgus: mida suurem on inimest tabava langeva objekti või inimese kukkumistee, seda suuremad on vigastused.

• Töötaja paiknemine ohu suhtes: näit. mida lähemal on töötaja müraallikale, seda suurem on tema kuulmiskahjustus.

• Kaal: näit. töötaja võib saada suuremaid vigastusi tõstes 50 kg raskusi, kui tõstes 30 kg raskusi.

• Jõud ja energiatase: näit. kõrgepinge tekitab suuremaid vigastusi kui madalpinge.

Allikas: Workplace Health and Safety Queensland. Risk Management Code of Practice 2007. Risk assessment. Supplement 2.


Faktorid, mis mõjutavad õnnetuse võimalikkust Järgmised faktorid võivad mõjutada võimaliku õnnetuse tekkimise võimalikkust:

• Tegevuse sagedus: mida sagedamini ohtlikke tegevusi tehakse, seda suurem on õnnetuse võimalus. Näit. kui sagedasti töötajad kannavad suuri raskusi, kasutavad vibreerivaid töövahendeid..

• Ohule eksponeeritud inimeste arv: mida rohkem inimesi on ohule eksponeeritud, seda suurem on õnnetuse tekkimise võimalikkus.

• Ohule eksponeerimise kestvus: mida pikema aja jooksul on inimene ohule eksponeeritud, seda suurem on õnnetuse toimumise võimalikkus. Näit. töötaja viibimine mürarikkas tööruumis.


Hindamine - Kantserogeensed ja mutageensed kemikaalid - töökeskkonna riskianalüüs

102

• Ohtlike materjalide hulk või ohule eksponeerimise kohtade arv: näit. väikse hulga bensiini süttimine toob kaasa väiksemaid tagajärgi kui suure hulga bensiini süttimine või suur hulk erinevates ettevõttes kohtades paiknevaid kaitsmata liikuvaid masinaosi tõstab õnnetuse tekkimise võimalikkust.

• Ohu painemine töötajate ja teiste ohtude suhtes: näit. töötaja paiknemine müraallika suhtes või tuleohtliku kemikaali paiknemine soojusallika suhtes.

• Töötajate kompetentsus ja oskused: töötajad, kes pole saanud vastavat ohutusalast väljaõpet, satuvad sagedamini õnnetustesse.

• Ohule eksponeeritud inimese kogemused: kogenud tööline teeb vähem vigu kui vähemkogenud.

• Inimeste omadused: näit. noored töötajad (16-24 aastat vanad) võivad käituda riskantsemalt, sest neil on „surematuse tunne“, st minuga ei saa midagi halba juhtuda, kogemuse puudus, puudub oskus ohte tajuda, üritavad väga kiiresti tegutseda jms. Rasedatel naistel võivad tekkida loote kahjustused.

• Segamine: õnnetuse võimalikkus tõiseb, kui töötaja ei pööra täit tähelepanu tegevusele või ümbrusele. Näit. kõrvaklappidega muusikat kuulaval ehitustöölisel on suurem võimalus sattuda õnnetusse.

• Keskkonnatingimused: näit. suur õhuniiskus suurendab elektriga toimuvate õnnetuste võimalikkust.

• Korduvus: kui töötaja peab kordama liigutust või tegevust.

• Seadmete seisukord: defektiga seadmete kasutamine suurendab õnnetuse tekkimise tõenäosust.

• Kasutavate ohtude kontrolli meetmete ja vahendite efektiivsus: Kas meetmed ja vahendid vastavad heale tavale? Kas meetmed ja vahendid välistavad või minimeerivad ohtudele eksponeerimise? Kas töötajad teavad ohtude kontrolli meetmeid ja vahendeid? Kas ohtude kontrolli vahendeid kasutatakse ja meetmeid järgitakse? Kas on olemas korralikud ohtude kontrolli protseduurid? Kas on olemas ohtude kontrolli alane väljaõpe ja järelvalve? Kas ohtude kontrolli vahendeid hooldatakse? Kas ohtude kontrolli vahendeid on kerge kasutada või meetmeid järgida?

Allikas: Workplace Health and Safety Queensland. Risk Management Code of Practice 2007. Risk assessment. Supplement 2.


Kantserogeensed ja mutageensed kemikaalid - töökeskkonna riskianalüüs Kõikide tööprotsesside puhul, kus esineb töötajate kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötajate tervisele ja ohutusele ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.

Riski hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute viise, sealhulgas ka absorbeerumist nahka või naha kaudu organismi.

Tööandja peab erilist tähelepanu pöörama riskitundlike töötajate, nagu rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töötajate osalemisele tööprotsessis ning arvestama nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.

Tööandja on tööinspektori nõudmisel kohustatud esitama töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.

Allikas: Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 308. § 3. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=969602


Hindamine - Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste riski hindamine

103


Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste riski hindamine Põhjalik riskihindamine hõlmab järgmist:

■ potentsiaalsete ohtude tuvastamine: kõigi selliste ohtude või nende koosluste kindlakstegemine, mis võivad tekitada tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevusi;

■ ohustatud isikute ja õnnetuste juhtumise viiside kindlakstegemine: võtke arvesse kõiki isikuid, kes võivad viga saada;

■ riskide hindamine ja otsused edasise tegevuse kohta, kaaludes, kas:

– ohtu saab täielikult kõrvaldada;

– riski saab ohjata;

– kaitsemeetmeid tuleks rakendada kõigi töötajate kaitseks;

– nõuda isikukaitsevahendite kasutamist;

■ riskiseire ja ennetustegevuse läbivaatamine.



Töötamiskoha hindamine Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama töötaja töötamiskohta, arvestades:

1) töötaja nägemist ohustavaid tegureid;

2) töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust;

3) töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas valgustatust, müra, elektromagnetilist kiirgust ja tööruumi sisekliimat;

4) töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.

Allikas: Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362. §3. (1) . https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=72421


Valgustus Töökoha valgustingimusi tuleb hinnata vastavalt tehtava töö iseloomule. Normaalset visuaalset täpsust vajavate tegevuste puhul on vaja mõõta valgustatus (valgustihedus) ja hinnata pimestatus läbi vaatluse. Suurt visuaalset täpsust nõudvate tegevuste puhul tuleks võimaluse korral mõõta valgustatuse erinevused. Pimestatus tähendab näkku suunatud valgust, ereda valguse peegeldumist pindadelt.

Töö, mis nõuab normaalset visuaalset tähelepanu

Valgustatus, % soovitatavast väärtusest

Pimestatus

100% Pole pimestatust

50-100% Pole pimestatust

10-50% Mõningane pimestatus

alla 10% Suur pimestatus



Hindamine - Vibratsioon - töökeskkonna riskianalüüs

104



Vibratsioon - töökeskkonna riskianalüüs Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama vibratsiooni allikad, millega töötajad kokku puutuvad, ning vajadusel mõõtma kokkupuudet vibratsiooniga.

Riskianalüüsi käigus peab pöörama erilist tähelepanu:

1) töötaja vibratsiooniga kokkupuute suurusele, tüübile ja kestusele, kaasa arvatud igasugune kokkupuude katkendliku vibratsiooniga või korduvate põrutustega;

2) käesolevas määruses sätestatud vibratsiooni piirnormidele ja meetmete rakendusväärtustele;

3) vibratsiooni võimalikule mõjule riskitundlike töötajate (nt rasedad, rinnaga toitvad naised, alaealised) tervisele;

4) kaudsetele mõjudele töötajate ohutusele, mis tulenevad olukorrast, kus vibratsioon häirib juhtimisseadiste nõuetekohast käsitsemist, näidikute jälgimist või töövahendi või ehitise stabiilsust;

5) töövahendi tootja või tarnija esitatud andmetele töövahendi vibratsioonitaseme kohta;

6) töövahendi seisukorrale ja kulumise astmele;

7) vibratsiooniga kokkupuute vähendamiseks kavandatud abiseadmete olemasolule;

8) üldvibratsiooniga kokkupuute võimalusele väljaspool tööaega, kui töötaja asub tööandja vastutusalas (nt viibimine puhke- või riietusruumis);

9) vibratsiooni mõju suurendavatele töötingimustele (nt madal õhutemperatuur, suur õhuniiskus, müra);

10) töötajate tervisekontrolli käigus saadavatele asjakohastele andmetele.


Riskianalüüs Hindamines

Riskide hindamine, USA kaitseministeeriumi metoodika Standard on mõeldud süsteemide projekteerijatele, kuid kirjeldatud metoodikat võib kasutada laiemalt.

Oht (Hazard) – iga reaalne või potentsiaalne seisund, mis võib tekitada personalile vigastuse, haiguse või surma, süsteemi, seadmete või omandi kahjustamise või hävimise, või kahjustada keskkonda.

Ohtlik materjal (Hazardous material) – igasugune substants, mis - tulenevalt oma keemilistest, füüsilistest või bioloogilisest olemusest – põhjustab ohutuse, tervise ja keskkonna seotud probleeme (concerns), millised vajavad kõrgendatud tasemel jõupingutusi nendega toimetulekuks.

Elutsükkel (Life cycle) – süsteemi elu kõik faasid, kaasa arvatud projekteerimine, uuringud, arendus, testimine ja hindamine, tootmine, kasutusele võtmine, kasutamine ja varustamine ning kasutuselt kõrvaldamine.

Õnnetusjuhtum (Mishap) – planeerimata sündmus või sündmuste seeria, mille tagajärjeks on surm, vigastus, kutsehaigus, seadmete või vara kahjustamine või häving, või keskkonnakahjustus.

Õnnetusrisk (Mishap risk) – tuletis õnnetuse mõjust ja selle võimalikkusest, mis on väljendatud õnnetuse potentsiaalset tagajärgede ja õnnetuse toimumise tõenäosuses kaudu.


Hindamines - Riskide hindamine, USA kaitseministeeriumi metoodika

105

Jääk-õnnetusrisk (Residual mishap risk) – õnnetusrisk, mis on olemas pärast kõikide riski vähendamise tehniliste võtete, mis on vastavuses süsteemi ohutusalase kavandiga, kasutusele võtmist või ammendamist.

Ohutus (Safety) – selliste tingimuste, seisundite (conditions) puudumine, mis võivad tekitada surma, vigastusi, kutsehaigusi, seadmete ja vara kahjustamist või hävimist, või kahjusid keskkonnale.

Süsteem (System) – inimeste, asjade ja protsesside integreeritud ühendus, millel on võime rahuldada kindlaks määratud vajadusi või saavutada eesmärke.

Süsteemi ohutus (System safety) – projekteerimise ja kasutamise printsiipide, kriteeriumite ja tehniliste võtete rakendamine kasutamise efektiivsuse ja sobivuse, aja ja kulude piirangutes läbi süsteemi kõikide elufaaside vastuvõetava õnnetusriski saavutamiseks.

Ohtude identifitseerimine (Identification of hazards) – identifitseeri ohud läbi süstemaatilise ohtude analüüsi protsessi, mis hõlmab süsteemi raud- ja tarkvara, süsteemi eksisteerimise keskkonda ja selle kavatsevat kasutamist. Vaata läbi ja kasuta ajaloolisi ohtude ja õnnetuste kohta käivaid andmeid, kaasa arvatud kogemused teiste süsteemidega.

Õnnetusriski hindamine (Assessment of mishap risk) – hinda õnnetuse raskust ja tõenäosuse iga identifitseeritud õnnetusriski kohta, st määra potentsiaalne negatiivne ohu mõju personalile, tootmiskeskkonnale, seadmetele, tegevusele, avalikkusele ja keskkonnale, samuti süsteemile endale.

Identifitseeri õnnetusriski vähendamise abinõud – identifitseeri potentsiaalsed õnnetusriski vähendamise alternatiivid ja nende eeldatav efektiivsus iga meetodi jaoks. Õnnetusriski vähendamine on korduv (iteratiivne) protsess, mille tulemuseks on õnnetusriski vähendamine vastava instantsi (authority) poolt lubatavale tasemele. Süsteemi ohutust saab tagada identifitseeritud ohtude vähendamise abinõudega, esitatud prioriteetuse järjekorras:

a. Ohu välistamine läbi konstruktsiooni. Kui identifitseeritud ohtu pole võimalik välistada, vähenda seda lubatavale tasemele vastava konstruktsiooni valimisega.

b. Kaitseseadeldiste kasutamine. Kui pole võimalik ohtu välistada, vähenda õnnetusriski lubatavale tasemele kasutades kaitseseadeldisi või vastavaid funktsioone.

c. Kasuta hoiatusseadeldisi. Kui kaitseseadeldised ei vähenda õnnetusriski lubatavale tasemele, kasuta personali hoiatamiseks vastava ohu eest ohu tuvastamise ja hoiatamise süsteemi.

d. Tööta välja protseduurid ja väljaõpe. Kui eeltoodud abinõudega pole võimalik viia õnnetusriski lubatavale tasemele, tööta välja spetsiaalsed protseduurid ja väljaõpe. Protseduurideks on ka personaalsete kaitsevahendite kasutamine. Katastroofiliste ja kriitiliste õnnetuste kategooriate puhul hoidu väldi hoiatuste või teiste kirjalike juhendite kasutamist ainukeste riski vähendamise meetoditena.

Õnnetusriski vähenemise kinnitamine. Kinnita õnnetusriski vähendamist läbi vastava analüüsi, katsetamise ja järelevaatuse. Dokumenteeri kindlaks määratud õnnetusrisk ja teata katsetuste käigus selgunud uutest ohtudest.

Ohtude monitooring, nende vähenemine ja jääkrisk. Loo süsteem ohtude ja jääkriski pidevaks jälgimiseks.

Õnnetuse raskus. Õnnetuse raskuse kategooriad on määratud õnnetuse raskuse kvalitatiivseks hindamiseks. Konkreetne rahaline väärtus oleneb süsteemi suurusest või tema tähtsusest.

Õnnetuse raskuse kategooriad

Kirjeldus Kategooria Keskkonna, ohutuse ja tervise tagajärje kriteeriumid / võimalik tagajärg

Katastroofiline (catastrophic)

I

surm, üldine püsiv puue, kahju, mis ületab 1 miljoni USD pöördumatu raske keskkonnakahjustus, + rikub seadusi või eeskirju

Kriitiline (critical) II osaline püsiv puue, vigastused või kutsehaigused, mille tagajärjeks on vähemalt kolme töötaja hospitaliseerimine,


106

kahju mis on suurem kui 200 tuhat, kuid väiksem kui 1 miljon USD, pöörduv keskkonnakahjustus + rikub seadusi või eeskirju

Piiripealne (marginal)

III

Vigastused või kutsehaigused, mille tagajärjeks on ühe või rohkema tööpäeva kadu, Kahju, mis on üle 10 tuhande ja väiksem kui 200 tuhat USD, Korvatavad keskkonnakahjud Ei rikuta seadusi ja eeskirju

Ebaoluline (negligible)

IV

Vigastus või haigestumine, mis ei põhjusta tööpäeva kaotust, Kahjud üle 2 tuhande ja vähem kui 10 tuhat USD, Minimaalsed keskkonnakahjustused Ei rikuta seadusi ja eeskirju

Õnnetuse tõenäosus – tõenäosus, et õnnetus toimub süsteemi planeeritud kasutusaja (eluaja) kestel. Seda võib kirjeldada õnnetuse potentsiaalses toimumises mingite ühikute kestel: ajaühikus (näit. aasta jooksul), sündmuse ühikutes (näit. X kasutamiskorra kohta), populatsiooni ühikutes (näit. X töötaja kohta), ühikutes (näit. X tööriista kohta), tegevuste ühikutes (näit. X vahetuse kohta). Kvalitatiivset ohu tõenäosuse hinnangut saab sarnaste süsteemide ajaloolise andmestiku uurimustest, analüüsist ja hinnangutest.

Õnnetuse tõenäosuse tasemed

Kirjeldus Tase Ühe objekti kohta Laiem kirjeldus

Sage (frequent)

A

Tõenäoliselt toimub mitu korda objekti kasutamisaja jooksul, toimumise tõenäosus on suurem kui 10-1 (0,1 = 10%)

Pidevalt kogetud

Võimalik (probable)

B

Juhtub mitu korda objekti kasutusaja jooksul, toimumise tõenäosus on väiksem kui 10-1 (0,1 = 10%), kuid suurem kui 10-2 (0,01 = 1%)

Toimub sageli

Episoodiline (occasional) C

Toimumise tõenäosus on väiksem kui 10-2 (0,01 = 1%), kuid suurem kui 10-3 (0,001 = 0,1%)

Võib toimuda mitmel korral

Väike (remote) D

Toimumise tõenäosus on väiksem kui 10-3 (0,001 = 0,1%), kuid suurem kui 10-6 (0,000001 = 0,0001%)

Ebatõenäoline, kuid on mõistlik selle toimumist eeldada

Ebatõenäoline (improbable) E

Ebatõenäoline, kuid võib arvata, et toimumise tõenäosus on väiksem kui 10-6 (0,000001 = 0,0001%)

Ebatõenäoline, kuid võimalik

Õnnetusriski hinnang. Riski hindamiseks kasutatakse riskimaatriksi. Tulemust kasutatakse riski tasemete määramiseks.

Õnnetusriski väärtused

RASKUS

TÕENÄOSUS

Katastroofiline (catastrophic) I

Kriitiline (critical) II

Piiripealne (marginal) III

Ebaoluline (negligible) IV

Sage (frequent) A

1 3 7 13

Võimalik (probable) B

2 5 9 16

Episoodiline (occasional) C

4 6 11 18

Väike (remote) D

8 10 14 19

Ebatõenäoline (improbable) 12 15 17 20


107

E

Õnnetusriski kategooriad. Õnnetusriski väärtusi saab kasutada üksikute ohtude grupeerimiseks õnnetusriski kategooriatesse. Õnnetusriski kategooriaid saab kasutada spetsiifiliste tegevuste määratlemiseks, näit. ettekandmise vajadus, probleemi lahendamise või vastutuse tase jms.

Õnnetusriski kategooriad

Õnnetusriski väärtus Õnnetusriski kategooria

1-5 Suur (high)

6-9 Tõsine (serious)

10-17 Keskmine (medium)

18-20 Low (madal)

Õnnetusriski mõju. Kui on vaja, siis võib hinnata õnnetusriski mõju, kasutades teisi faktoreid, et eristada sama õnnetusriski väärtusega ohtusid. Selleks võib kasutada selliseid parameetreid nagu mõju toimimisvõimele, sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised faktorid jms. Parameetrite valikul tuleb määratleda nende prioriteetsus.

Allikas: Department of Defense (2000). Standard practice for system safety. MIL-STD-882D. 10 February 2000.

Korraldus - Ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüsi läbiviimine

108

Riskianalüüs

Korraldus Ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüsi läbiviimine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 kohaselt tööandja on kohustatud: viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötaja tervisele.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõige 2 kohaselt: Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõige 3 kohaselt: Töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele.

Tööõnnetusi tekitavad tavaliselt tehnilised (mehaanilised) ohutegurid, näiteks, löök, raskus, pigistus, lõikamine jne. See võib olla ka füüsikaline ohutegur, näiteks elekter, plahvatus, tugev vibratsioon, kuumus. Mehaanilised ja füüsikalised ohutegurid esinevad sageli koos, mõnikord lisanduvad neile ka keemilised ohutegurid (happe või leelisega söövitus, mürgistus) või füsioloogilised ohutegurid. See tähendab, et paljud töötajad on samaaegselt ohustatud mitmete ohutegurite poolt või et erinevad ohutegurid ohustavad teatud tööde korral sama töötajat. Näiteks, ehitustööde korral võivad samaaegselt ohustada töötajat temperatuur, niiskus, müra, vibratsioon, tolm, füüsiline ülekoormus ning seadmetest ja masinatest tulenevad mehaanilised (tehnilised) ohud, näiteks löök, raskus, pigistus, lõikamine jne.

Seadmest või masinast tulenevaid ohte ja nende tekitatavaid riske saab kindlaks teha näiteks uurides samm sammult masina või seadme tööd:

Millal tekib oht?

Millises olukorras või mida tehes võib tekkida probleeme?

Kui mingi masina või seadme osas tekib viga?

Kas kõik ohtlikud seadme ja masina osad on kaitstud ettenägematute olukordade tekkimisel või juhuslike isikute juurdepääsu korral/eest?

Riskide juhtimist ehk kontrollimist on õige aeg läbi viia siis, kui töötatakse välja uusi tooteid, ostetakse või projekteeritakse uusi seadmeid või masinaid ning projekteeritakse ja luuakse töökeskkonda (töökohti).

Füüsikaliste ja keemiliste ohutegurite mõju tagajärjel tekivad tavaliselt kutsehaigused. Füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide hindamisel tuginetakse tavaliselt piirnormidele ja piirmääradele. See tähendab, et tuleb teha töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmised. Neid mõõtmisi võivad läbi viia selleks akrediteeritud mõõtelaborid. Riskide analüüsimisel võrreldakse saadud mõõtmistulemusi kehtivate piirnormidega.

Töökeskkonna mõõtmiste abil saab näiteks kindlaks teha konkreetse töötamiskoha õhutemperatuuri, õhu liikumiskiiruse ja relatiivse niiskuse, mürataseme, valgustustugevuse. Mõõtmistele lisaks tuleb arvesse võtta töö iseloomu (kerge, raske, istuv töö/liikuv töö, välistöö/sisetöö, jne), kasutatavat riietust, töökohtade paigutust ja seadmeid ning loomulikult antud töötamiskohas töötavate inimeste arvu.

Kemikaalid võivad olla ohtlikud nii tervisele kui ka keskkonnale ning need võivad põhjustada tulekahju ja plahvatusohtu. Kemikaalide kasutamine võib tekitada kutsehaigusi või allergiat ning muid tööga seotud haigestumisi. Samuti võivad kemikaalid tekitada nii kergemaid tööõnnetusi kui ka suurõnnetusi.

Kemikaalide omaduste väljaselgitamine ja nendest tulenevate ohtude kindlakstegemine on kemikaalide ohutu kasutamise aluseks. Terviseriski suurus sõltub ohuteguri kontsentratsioonist, mõju ulatusest, ajast ning inimese individuaalsetest omadustest ja tundlikkusest. Kui töökohal kasutatakse ohtlikke aineid, peab tööandja hindama töötaja ohutusele ja tervisele mõjuvate ohutegurite mõju ja võimaliku riski suurust. Selgitatakse välja, kas, kui palju ja millises tööprotsessis kasutatakse kemikaale; kas töökohal on tolmu, gaase, auru, suitsu või kemikaalidele iseloomulikku lõhna. Samuti võetakse arvesse varasemad töökeskkonna

Korraldus - Riskianalüüs - eeldused riskianalüüsi edukaks läbiviimiseks

109

mõõtmise tulemused (kui need on olemas), tööinspektori tehtud ettekirjutused, informatsioon esinenud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta ettevõttes.


Riskianalüüs Korraldus

Riskianalüüs - eeldused riskianalüüsi edukaks läbiviimiseks Riskianalüüsi eduka läbiviimise tagab see kui:

tööandja suhtub heatahtlikult RISKIANALÜÜSI kohustuslikkusesse ja tegeleb sellega omal initsiatiivil, lähtudes seadustest/normidest ja üldtunnustatud headest tavadest;

tööandja on võimeline leidma riski suurusele vastava õige lahenduse, lähtudes tootmisvajadustest ja kulutuste suurusest (tasuvusanalüüs);

usk oma töö tulemuslikkusesse ning tahtmine mõtteviisi muuta, olla avatud ja uuendustele vastuvõtlik. Mõtteviisi muutmine ei tähenda muidugi seda, et me oleksime pimedad ja kurdid probleemide suhtes ning märkaksime ümbritsevas ainult positiivset.

mõeldes riskianalüüsist kui raskest ja ebameeldivast probleemist, millega tuleb tegelema hakata ning millega tegelemiseks puudub igasugune motiiv, tekitame iseenesele tarbetu emotsionaalse barjääri. Võtame seda hoopis kui huvitavat väljakutset ja võimalust oma varem omandatud teadmisi rakendada ning õppida juurde midagi uut;

iga ülesande juures on oluline, kuidas sellele läheneda: kas otsida takistusi või näha võimalusi, kas otsida süüdlasi või lahendusi.



Riskianalüüs – Queenslandi mudel Riskide juhtimine (risk management) on viiesammuline protsess:

Ettevalmistus

(1) määratle kontekst ja

(2) identifitseeri mõjutatavad tegevused, tööd, töökohad, töötajad

1. samm. Identifitseeri ohud:

• jälgi, inspekteeri, uuri, küsitle ja konsulteeri;

• dokumenteeri identifitseeritud ohud.

2. samm. Hinda nende ohtude poolt tekitatud riske:

• hinda ja prioretiseeri

• tegele kõrge prioriteetsusega riskidega esimesena ja

• madala prioriteetsusega riskidega hiljem.

3. samm. Otsuste milliste meetmetega riske kontrollida:

• elimineeri risk, kui riski ei saa elimineerida, kasuta järgmisi meetodeid (eelistuse järjekorras):

1) asendamine

2) isoleerimine

3) minimeerimine insenerlike vahenditega

4) administratiivmeetmete kasutamine



Korraldus - Riskianalüüs – Queenslandi mudel

110

5) individuaalsete kaitsevahendite kasutamine

5. samm. Rakenda kohased kontrollimeetmed, mis peavad:

• kontrollima riske adekvaatselt,

• mitte looma uusi riske,

• lubada töötajatel teha oma tööd liigse ebamugavuse ja ahistamiseta.

5. samm. Jälgi kontrollimeetmeid ja analüüsi protsessi:

A. Jälgi

• kas kontrollimeetmeid rakendatakse nii, nagu ette nähtud?

• kas kontrollimeetmed on adekvaatsed?

• kas kontrollimeetmed loovad uusi ohte?

B. Analüüsi

• kas midagi on muutunud sellest ajast kui kontrollimeetmed rakendati?

• kas kontrollimeetmed on praegu adekvaatsed?

• kas riskide kontrolli protsess on adekvaatne?

Neid viite sammu saab kasutada erinevates töökohtades, mõningatel juhtudel on efektiivsem teha mitu sammu korraga. Riski kontrolli protsess võib sõltuda ettevõtte tüübist, tegevustest, Näiteks – väikeettevõttes tegeletakse ohtudega teistmoodi kui suurettevõttes.

Kes peaks juhatama riskide juhtimise protsessi? On tähtis, et riskide juhtimisega tegelev isik oleks oleks nii objektiivne ja praktiline kui võimalik.

Riskide juhtimisega tegelev isik peab:

• aru saama, mis tegelikult töökohas toimub,

• analüüsima olemasolevaid hinnanguid ja kõiki eelnevaid intsidente,


111

• määratlema, kas olemasolevad kontrollivahendid on adekvaatsed ja määrama kindlaks, et kõik olulised ohud on käsitletud,

• konsulteerima töötajatega, sest riskidega kokku puutuvad töötajad identifitseerivad paremini kõiki ohte,

• informeerima juhtkonda (kui isik ei kuulu ise juhtkonda), kes siis otsustab kontrollimeetmete rakendamise konsulteerides töölistega,

• jälgib ja analüüsib kasutatavate kontrollimeetmete efektiivsust ja kogu riskijuhtimise protsessi.

1. SAMM. Ohtude identifitseerimine. Kuidas identifitseerida ohte? Ohtude identifitseerimine tähendab, seda et töökohal vaadatakse neid asju, mis võivad kahju tekitada. Alustades ohtude identifitseerimist, lihtsalt küsi lihtne küsimus: „Kas see tegevus / töö / olukord / sündmus võib kahjustada inimest?“ Teine võimalus on küsida: „Mis siis kui...?“ Näiteks ehitusplatsil võib küsida: „Mis juhtub siis kui laps satub üksinda siia ehitusplatsile?“ See on proaktiivne viis läheneda ohtudele. Ohte võib identifitseerida ka läbi eelnevate õnnetuste või õnnetuselähedaste olukordade (near misses).

Ohtude kategoriseerimine. Töökoha ohud pole alati selgesti nähtavad. Mõned ohud tekitavad pikajalise mõju järel tervisekahjustusi, näit. müra tekitab aja jooksul kuulmiskahjustuse, lahustitega kokkupuude dermatiidi. Ohte võib kategoriseerida:

• ilmsed ohud on vahetult nähtavad, kuuldavad jne (näit. katmata liikuvad masinaosad, ehiusvead, katkine elektriseadmestik),

• varjatud ohud pole vahetult tuntavad (näit. elekter, mürgiste aurude olemasolu, ultraheli).

• arenevat ohtu ei saa ära tunda kohe ja see tekib aja jooksul (näit. kulunud rehv, kulunud tross),

• lühiajaline oht on perioodiline või ajutine oht (näit. masinate ülekoormus jms)

Tähtis on meeles pidada, et ohte märgatakse paremini siis kui töötaja täidab tööülesandeid. Eriti selge on see ergonoomiliste ja käsitsi tehtavate tegevuse ohtude identifitseerimisel.

Ohtude identifitseerimisel on vaja vaadelda ja dokumenteerida:

• kõiki tööprotsessi tegevusi;

• kõiki töötajaid, kes osalevad selles tegevuses;

• kõiki kasutatavaid materjale ja töövahendeid.

2. SAMM. Riskide hindamine. Võimalikkus ja tagajärjed. Riski taseme hindamiseks on vaja arvesse võtta kahte asjaolu: (1) sündmuse toimumise võimalikkus (kas see võib juhtuda?) ja missugused on selle sündmuse tagajärjed (kui see juhtub, siis kui tõsised on selle tulemused?). Mõlemad faktorid on olulised riski taseme määratlemisel.

Sündmuse võimalikkus oleneb sündmuse tõenäosusest ja ohule eksponeerituse sagedusest. Võimalikkust mõjutavad niisigused faktorid, nagu:

• kuidas, kus ja kuna on inimesed ohule eksponeeritud, ja

• kuidas see eksponeeritus aja jooksul muutub.

Võimalikkus Peaaegu kindel (Almost certain) Eeldatud enamuses olukordades

Tõenäoline (Likely) Juhtuv tõenäoliselt enamuses olukordades

Võimalik (Possible) Juhtub mõnikord

Ebatõenäoline (Unlikely) Võib juhtuda mõnikord

Harv (Rare) Võib juhtuda ainult erandlikes olukordades

Tagajärgede määratlemine. Õnnetuse potentsiaalsete tagajärgede raskust määravad mitmed faktorid, nagu:

• kui palju kahju võib oht tekitada;


112

• kui palju inimesi on mõjutatud;

• kas kahju on lühiajaline või kestev.

Tagajärjed Katastroofilised (Catastrophic) Surm, mürgiste kemikaalide pääs keskkonda

Suured (Major) Suured vigastused, kahjud tootmisele

Keskmised (Moderate) Meditsiiniline abi, välise abita likvideeritav reostus

Väiksed (Minor) Ainult esmaabi andmine, kohalik, ettevõtte sisene reostus

Tähtsusetud (Insignificant) Vigastused puuduvad

Riski hinnang ja tegevused. Antud riski võimalikkuse ja tagajärje kaudu leiame riskimaatriksist hinnangu riskile

Võimalikkus Kui suur on võimalus, et see juhtub?

Tagajärjed Kui raskesti saab keegi kannatada (kui see juhtub)?

Tähtsusetud Väiksed Keskmised Suured Katastroofilised

Peaaegu kindel 3 suur

3 suur

4 akuutne

4 akuutne

4 akuutne

Tõenäoline 2 keskmine

3 suur

3 suur

4 akuutne

4 akuutne

Võimalik 1 madal

2 keskmine

3 suur

4 akuutne

4 akuutne

Ebatõenäoline 1 madal

1 madal

2 keskmine

3 suur

4 akuutne

Harv 1 madal

1 madal

2 keskmine

3 suur

3 suur

ja sellele vastava tegevuse:

Riski hinnang Tegevused

4 - akuutne TEGUTSE KOHE! Edasilükkamatu! Tee selle riski suhtes midagi kohe. Vajab kohest tähelepanu.

3 - suur Kiiresti on vaja vastu võtta mingi juhtkonna otsus.

2 - keskmine Järgi eeskirju.

1 - madal Praegu on kõik korras. Jälgi inimesi / seadmeid / materjale / tööprotsesse / muutusi

Niimoodi saadud riski skoorid ei ole absoluutse väärtusega ja neid saab kasutada ainult riskide võrdlemiseks ja prioriteetide seadmiseks – missuguse ohuga / riskiga tuleb tegeleda kõigepealt, millistega hiljem. Kui mitu ohtu on saanud samasuure riski hinnangu, tuleb neid omavahel võrrelda ja otsustada, milline neist on suurema riskiga. Kokkuvõttes saab koostada ohtude / riskide nimekirja, kus ohud / riskid on järjestatud nende riski suuruse ja nendega tegelemise vajaduse järgi.

3. SAMM. Ohu kontrolli meetmete valik

Ohtude kontrolli meetmete valik peab järgima hierarhiat: kõige efektiivsemad meetmed on eelistatud.

Ohtude kontrolli meetmete hierarhia

Elimineeri, kõrvalda oht, kui see pole võimalik, siis

Kõige efektiivsem

Vähenda riski - asenda riski tekitav oht vähemohtlikuga, kui see pole võimalik, siis

Isoleeri oht nendest, kes võiksid ohtu sattuda, kui see pole võimalik, siis

Minimeeri oht insenerlike vahenditega,

Korraldus - Riskianalüüsi 5 sammu – Tööinspektsiooni soovitused

113

Ohtude kontrolli meetmete hierarhia

kui see pole võimalik, siis

vähefektiivsem

Kasuta administratiivmeetmeid (väljaõpe, piirangud, protseduurireeglid, töökorraldus, märgistamine jms), kui see pole võimalik, siis

Kasuta individuaalseid kaitsevahendeid

Vähemefektiivse meetme valimisel tuleks põhjendada, miks ei rakendatud efektiivsemat meedet.

Meetmete valikul on kasulik konsulteerida töölistega, sest nemad võivad anda parimaid nõuandeid riskide vähendamiseks sellisel viisil, et see ei vähenda nende töö efektiivsust.

Valitud ohtude kontrolli meetmed peavad:

• adekvaatselt kontrollima riske ja tegema seda kestvalt;

• mitte looma uusi ohte;

• võimaldama töötajatel täita oma tööülesandeid mugavalt ja pingevabalt;

• olema proportsionaalne riski suuruse ja olemusega (st raskemate tagajärgedega oht, peab olema kontrollitud efektiivsemate meetoditega).

4. SAMM. Ohtude kontrolli meetmete rakendamine

Ohtude kontrolli plaani koostamine. Plaan peab määratlema:

• ohtude kontrollimise vahendid, meetodid;

• vajalikud tegevused;

• vajalikud ressursid (aeg ja kulud);

• vastutuse (kes teeb mida ja kuna);

• ajakava (mis ajaks peab midagi olema tehtud);

• kordusülevaatuse tähtaja

Plaanis peab sisalduma:

• meetmete rakendamise dokumenteerimise korra, kaasa arvatud tegevuse jälgija.

• ohu kontrolli meetmete kohase konsulteerimise ja informeerimise viisid;

• samuti plaanid ja protseduurid tegutsemiseks õnnetuse korral.

Plaan tuleb rakendada.

5. SAMM. Jälgimine, kontroll, analüüs. Tuleb jälgida ohtude kontrolli meetmete rakendamist ja nende meetmete efektiivsust, muutusi (tegevuses, tehnoloogias jms). Kas siin on vahe selles, mis oli planeeritud (soovitud) ja mis toimub tegelikult töökohtadel?

Allikas: Workplace Health and Safety Queensland. Risk Management Code of Practice 2007. / Workplace Health and Safety Queensland. Risk Management Code of Practice 2007. Hazard identification. Supplement 1 / Workplace Health and Safety Queensland. Risk Management Code of Practice 2007. Risk assessment. Supplement 2. / Workplace Health and Safety Queensland. Risk Management Code of Practice 2007. Control, Implement, Monitor and Review. Supplement 3


Riskianalüüsi 5 sammu – Tööinspektsiooni soovitused I samm: Selgita välja ohud (ohutegurid)

OHT on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju.

Korraldus - Riskianalüüsi ettevalmistav osa

114

Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.

II samm: Selgita, kes on ohustatud ja kuidas

Ohtudega kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine ja neile mõjuvatest ohtudest tuleneva riski hindamine on äärmiselt oluline. Ohustatud töötajatele tuleb korraldada tervisekontroll vastavalt kehtivale õigusaktile (Töötajate tervisekontrolli kord).

III samm: Hinda riski suurust ja otsusta, kas olemasolevad ettevaatusabinõud on piisavad või peaks neid täiendama

RISK on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Riskide hindamisel tuleb arvestada ka tagajärgede raskust.

Tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsi alusel kasutama tööl ohumärguannet, kui tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega ei ole võimalik riski piisavalt vähendada (Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas).

IV samm: Dokumenteeri avastused

V samm: Analüüsi hindamise tulemusi ja tee vajalikud korrektiivid.

Töötervishoiu- ja tööohutusealase tegevuskava koostamine



Riskianalüüsi ettevalmistav osa Analüüsi läbiviimiseks on soovitav moodustada rühm, kuhu kuulub ettevõtte erinevate elualade inimesi (töödejuhataja, analüüsitava tööpingi/süsteemiga töötav inimene, remondi-teeninduspersonal või mõned teised töötajad, struktuuriüksuse juht jne), kellel on vajalikud teadmised ja kogemused. Rühmajuhiks on sobiv ettevõtte töökeskkonnaspetsialist.

Vajaliku üldinformatsiooni saamiseks tuleb esitada mistahes küsimusi, mida peetakse otstarbekaks. On vaja koguda teavet põhitoodangu, tootmisprotsessi, töötajate arvu (eraldi nais- ja meestöötajad), tööaja (ka lõunavaheaeg, puhkepausid, ületunnid) ning teiste analüüsiks oluliste küsimuste kohta.

Töötajad võiksid vastata järgmistele küsimustele (häid tulemusi ausate vastuste saamiseks annab anonüümselt täidetav ankeet):

• millised ohud esinevad nende töökeskkonnas, s.t. töötaja otseses ümbruses;

• millised ohud tulenevad tööprotsessist või kasutatavatest töövahenditest;

• mida peaks töötaja arvates tegema, et vältida vigastusi ja töötada ohutult;

• mis häirib töötajat kõige rohkem (millega ta rahul ei ole) tema töökohal/tööprotsessis.

Määrata analüüsitav piirkond. Kui on tegemist väikese ettevõttega, võib hinnata ühekorraga kogu tootmistegevust. Suurema ettevõtte puhul hinnatakse eraldi erinevaid tootmis- või tegevuslõike. Eelnevalt on vajalik läbi mõelda kuidas nimelt seda jaotust teha, kas (näiteks):

• struktuuriüksuste kaupa;

• jagada ettevõte mõttelisteks osadeks;

• tööoperatsioonide või töövahendite järgi;

• mõnel muul antud ettevõtte jaoks sobivamal viisil.

Selgitada välja ettevõttes viimastel aastatel toimunud tööõnnetused ja nende põhjused, endistel või praegustel töötajatel diagnoositud kutsehaigused.




Korraldus - Riskianalüüsi läbiviimise meetodid ja tegevuskava koostamise alused

115


Riskianalüüsi läbiviimise meetodid ja tegevuskava koostamise alused Riskide hindamise ja analüüsimise meetodeid on arvukalt. Meetodi valik on tööandja enda otsustada. Ohuteguritest tulenevate riskide analüüsimine on põhiliselt subjektiivne, toetudes hindaja(te) varasemale praktilisele kogemusele, omandatud teadmistele, analüütilisele mõtlemisele, töötajate küsitlusele ning hindaja isiksusest tulenevale võimele teha teemakohaseid üldistusi.

Ohutegurite kindlakstegemist võib alustada näiteks ohutegurite kaardistamisega. Nii saadakse üldpilt ettevõtte olukorrast ja tehakse kindlaks ohtlikumad piirkonnad ja tootmisprotsessid, mida tuleb riskianalüüsi käigus täpsemalt uurida. Ohtude kindlakstegemine ja riskide analüüsimine toimub sellisel juhul üldiselt üksikule. Esialgselt saadud üldhinnangut töökeskkonnale tuleks aeg-ajalt täpsustada.

Võiks kasutada ankeetküsitlust, kus ankeedis on loetletud antud ettevõtte tootmistegevusele tüüpilised ohud. Neid ankeete kasutades saab ohutegureid täpsustades hinnata ka ohtudest tulenevaid riske. Ankeetküsitlusest on kasu ainult siis, kui selle on koostanud antud tootmistegevust hästi tundev inimene.

Ohutegurite kindlakstegemisel tuleb pöörata tähelepanu nii igapäevase töö olukordadele kui ka harva tehtavatele töödele, nagu hooldus- ja korrastustööd, uute masinate ja seadmete kasutuselevõtmisele ning asendustöötajatele ja uutele töötajatele. Tuleb meeles pidada, et ohustatud võivad olla ka naabertöökohtade töötajad ning teised möödakäijad, kliendid, külalised.

Riskianalüüs võib vastavalt olukorrale, vajadusele ja selle läbiviija(te)le olla väga erinev. Lihtsaim viis on liikuda ringi töökohal ning teha kindlaks võimalikud ohud vastavalt riskianalüüsi läbiviija(te) pädevusele ja kogemusele. Sellise riskianalüüsi eesmärgiks on saada ülevaade töökohal esinevatest ohtudest ja nende mõjust. Kõik tähelepanekud märgitakse üles ja nn kaardistatakse ohutegurid ning hinnatakse neist tulenevad riskid.

Järgmine tase on kas pädeva ja kogemustega ettevõtte oma töökeskkonna spetsialisti ja töötervishoiuarsti poolt või väljastpoolt ettevõtet töötervishoiu-teenistustelt tellitud riskihindamine. See võib olla samuti kas üldine süstemaatiline riskihindamine või siis keskendutakse teatud töötamiskohale, tööprotsessile vms, mille hindamisega näiteks ettevõtte spetsialistid üksi ei tule toime.

Riskianalüüsimeetoditega saab ohtude kindlakstegemisel võtta arvesse paljusid erinevaid tegureid ning täpsemalt määratleda nende vahelist sõltuvust ja suhet. Analüüsimisel jagatakse kontrollitav seade, protsess väiksemateks osadeks/lõikudeks ning hinnatakse neis riskid. Sageli kasutatakse sellisel analüüsil kontrollküsimustikke või nn võtmesõnu.

Ettevõttest endast sõltuvaid ohte saab kindlaks teha kogu ettevõtte tegevusprotsessi kaardistamisega/dokumenteerimisega. Tegevusprotsessi kontrollimine aitab näha sõltuvust finantseerimisest, allhankijatest ja teistest koostööpartneritest. Mis juhtub, kui selle protsessi üks osa ei toimi?

Riskianalüüsi läbiviimisel võib olla sageli vaja kaasata asjatundjate abi, eriti siis, kui ohtude tekkimine ja nende mõju ei ole ettevõttes selge (nt erinevate kemikaalide kasutamisel).

Sarnased ohutegurid ja võimalikud riskid on suure tõenäosusega juba mõnes teises ettevõttes kindlakstehtud ja hinnatud. Lisateabe omamine aitab hinnata ja analüüsida riske oma ettevõttes. Sellist teavet omavad tööinspektsioon, tervisekaitseamet, töötervishoiukeskus, töötervishoiuteenistused jne.

Riskianalüüsil tuleb arvestada juba toimunud tööõnnetusi ja tekkinud kutsehaigestumisi.

Riskianalüüs töökeskkonnas hõlmab ohutegurite kindlakstegemist ja nende mõju hindamist. Seejärel võetakse arvesse:

• tööõnnetuste, kutsehaiguste, teiste tööga seotud haigestumiste ja muude soovimatute kaasmõjude võimalikku teket;

• ohustatud töötajaid, nende arvu ja võimalikke teisi ohustatud isikuid;

Korraldus - Riskianalüüsi läbiviimise meetodid ja tegevuskava koostamise alused

116

• tehnilisi abinõusid ja isikukaitsevahendeid.

Ohtude süstemaatiline kindlakstegemine võimaldab välja selgitada palju erinevaid ohte ning seetõttu ei ole kõikide riskide kõrvaldamine või vähendamine koheselt võimalik.

Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada kõige kiiremat rakendamist vajavad ohutusabinõud. Abinõude rakendamise ajaline järjestus määratakse peamiselt riski suuruse põhjal.

Riski suurus (tase) sõltub võimaliku õnnetuse toimumise tõenäosusest ja õnnetuse raskusest.

Riski suuruse (e. taseme) määramiseks võib kasutada nii numbrilisi kui ka sõnalisi meetodeid. Arvutuslike meetodite puhul antakse sündmuse tõenäosusele ja tagajärgedele kindlad väärtused (koodid), millede kombinatsioon annab riski suuruse, st.:

Riski suurus (tase) = tõenäosus x tagajärg

Riski suurust võib vastavalt Inglise töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise standardi BS 8800 järgi lihtsalt jagada järgmisteks riskitasemeteks:

Tagajärgede tõsidust võib määrata järgmiselt:

Vähene - mööduv haigus või vigastus, mis ei põhjusta püsivat kahju = 1;

Ohtlik - põhjustab suuremat või püsivat terviseriski, nagu põletushaavad, põrutused, kuulmise vähenemine, astma, jne = 2.

Väga ohtlik - tagajärg põhjustab püsivaid ja pöördumatuid kahjustusi, näiteks jäsemete kaotus, mürgistused, surmaga lõppev õnnetus, paljude töötajatega juhtunud õnnetused, jne. = 3

Oletatavat tõenäosust võib määrata:

Ebatõenäoline - on juhtum, mis esineb harva ja millel puudub seaduspärasus = 1;

Vähetõenäoline - - on juhtum, mis esineb korduvalt, kuid ebareeglipäraselt = 2;

Tõenäoline - on juhtum, mis esineb pidevalt ja reeglipäraselt = 3.

Riski suuruse hinnang ja arvuline väärtus (tagajärje ja oletatava tõenäosuse koodi korrutis) on esitatud riskimaatriksis:

Tagajärg Vähene (1)

Ohtlik (e. kahjulik) (2)

Väga ohtlik (3) Tõenäosus

Ebatõenäoline (e. võimatu) (1)

Olematu risk (e. tühine) (1)

Vähene risk (e. talutav) (2)

Lubatav risk (e. ohustav) (3)

Vähetõenäoline (e. võimalik) (2)

Vähene risk (e. talutav) (2)


Lubatav koos kontrollimisega (e. kahjustav) (6)

Tõenäoline (3)


Lubatav koos kontrollimisega (e. kahjustav) (6)

Lubamatu risk (e. eluohtlik) (9)

Riski suurusest tulenevad vastavad ettevaatusabinõud:

Lubamatu risk - töötamine on keelatud kuni riski kõrvaldamiseni;

Lubatav koos kontrollimisega - on vajalik riski suuruse üksikasjalik hindamine ning võimalikult kiire riski vähendamine sobivate ettevaatusabinõude rakendamisega;

Lubatav risk - risk tervisekahjustuseks on vastuvõetavalt madalal tasemel;

Vähene risk - - see ei eelda ettevaatusabinõude kasutuselevõtmist, küll aga riskide kontrollimist;

Olematu risk - meetmeid rakendada ei tule.

Riski suuruse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:

Kui sageli tekib ohuolukord?

Kas tekib seiku, mis aitavad kaasa ohuolukorra tekkimisele? Sellisteks seikadeks võivad olla näiteks, kiire töö, väsimus, halvad töösuhted või keerulised seadmed.

Korraldus - Riskianalüüsi tulemuste dokumenteerimine

117

Milline on ohu mõju?

Millised on tagajärjed?

Mis võib juhtuda ohuolukorras? Näiteks, küllalt tavalisel samal tasapinnal kukkumise tagajärjed võivad olla väga rasked.

Kui palju inimesi, töid, masinaid/seadmeid, kliente või toodangut kahjustub?



Riskianalüüsi tulemuste dokumenteerimine Dokumenteerida tuleb:

• sisekontrolli strateegia (eesmärgid, tööülesannete jaotus, järelevalve korraldamine jne), st lähtuvalt juhendmaterjali punktidest 1 ja 2;

• riskianalüüsi tulemused;

• tegevuskava.

Väikeettevõttes ja asutustes, kus ohutegureid on suhteliselt vähe ja riskid väikesed, on võimalik riskianalüüsi läbiviimise ja tegevuskava koostamise kohta vormistada ühine dokument. Samuti võib sisekontrolli strateegiat käsitlevas dokumendis viidata teistele asjaomastele asutuse- või ettevõttesisestele dokumentidele.

NB! Nende dokumentide jaoks ei ole kehtestatud mingit ühtset vormi, vaid selle üle otsustab tööandja. Tähtis on dokumendi sisu.



Riskihindamise juhend - Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri soovitus I OSA: ÜLDINFO

Mis on ohutegur? Mis on risk? Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju. Ohutegurid võivad olla seotud inimeste, vara ja tööprotsessidega; need võivad põhjustada õnnetusi, kahjustada tervist või töövahendeid, vähendada tootlikkust jne. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud vigastuse või haiguse raskusaste ja selle tõenäosus.

Miks peaks riski hindama? Tööriski hindamise peaeesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab minimeerida võimalust, et töötajad või keskkond saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida see ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt.

Kuidas riski hinnata? Töökohaga seotud riske saab hinnata järgmises viies lihtsas astmes:



Korraldus - Riskihindamise juhend - Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri soovitus

118

KÄESOLEV JUHEND ON TOEKS ÜLALTOODUD ASTMETE LÄBIMISEL NING ALUSEKS RISKI HINDAMISEL JA DOKUMENTEERIMISEL

Kuidas käesolevat juhendit kasutada?


119

II OSA: RISKIHINDAMINE – ÜLDINE

1. ASTE

Millist teavet tuleks koguda? Selleks et hinnata töökohas esinevaid riske, on vaja teada järgmist:

• kus asub töökoht ja/või kus tööd tehakse;

• kes seal töötavad: erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele töötajatele, kes on tööohtude suhtes tavalisest tundlikumad, näiteks rasedad, noored töötajad ja puuetega inimesed. Unustada ei tohi ka osalise tööajaga töötajaid, alltöövõtjaid, külastajaid ega töötajaid, kes töötavad töökohast eemal (sealhulgas autojuhid, kliente külastavad töötajad jt);

• milliseid töövahendeid, -materjale ja -meetodeid kasutatakse;

• mida tehakse (näiteks kuidas ja kui kaua midagi tehakse);

• millised ohutegurid on juba tuvastatud ja millest need tulenevad;

• millised on olemasolevate ohutegurite võimalikud tagajärjed;

• milliseid kaitsemeetmeid kasutatakse;

• milliseid õnnetusi, kutsehaigusi ja teisi tervisehäireid on esinenud;

• millised on töökohaga seotud õiguslikud või muud nõuded.

Kuidas sedalaadi teavet koguda?

Teavet võib leida järgmistest allikatest:

• töökohas kasutatavate seadmete, materjalide või ainete tehnilised andmed;

• tehnoloogiamenetluste kirjeldused ja tööjuhendid;

• töökohas leiduvate kahjulike või ohtlike ja pingutust nõudvate tegurite mõõtmiste tulemused;

• andmed esinenud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta;

• kemikaalide ohutuskaardid;

• eeskirjad ja tehnilised standardid;

• teadus- ja tehnikakirjandus.

Teavet saab ka:

• töökeskkonda jälgides;

• töökohas täidetavaid ülesandeid jälgides;

• väljaspool töökohta täidetavaid tööülesandeid jälgides;

• töötajaid küsitledes;

• jälgides väliseid tegureid, mis võivad töökohta mõjutada (näiteks ilmastikutingimusi või kolmandate isikute täidetavaid ülesandeid).

Riskihindamises peaksid aktiivselt osalema kõik töötajad.

2. ASTE. Kuidas tuvastada ohutegureid?

Ohutegurite tuvastamiseks töökohas kasutage ÜLDIST KONTROLL-LOENDIT ning:

• kui nimetatud ohutegur Teile teadaolevalt esineb – tehke märge lahtrisse “JAH”

• kui nimetatud ohutegurit Teile teadolevalt ei esine – tehke märge lahtrisse “EI”

• kui Te pole kindel, kas nimetatud ohutegur esineb või mitte:

• kasutage OHUSPETSIIFILIST KONTROLL-LOENDIT, millele on viidatud viiendas veerus;

• kui ÜLDISE KONTROLL-LOENDI viiendas veerus ei ole osutatud ühelegi ohuspetsiifilisele loendile, saab lisateavet kas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri või vastavate riiklike ametiasutuste veebilehtedelt, abi saamiseks võib pöörduda ka kohalike tööohutuse ja tervishoiu nõustajate poole.

Käesolevas juhendis on kontroll-loendid järgmiste spetsiifiliste valdkondade kohta:

• kontoritöö


120

• ehitus

• autoremont

• toiduainetöötlus

• puidutöötlus

• põllumajandus

• väikesed karjäärid

Riski hindamisel mõnes nimetatud valdkonnas kasutage IV OSAS olevat sektorispetsiifilist kontroll-loendit.

KONTROLL-LOEND – ÜLDINE

Nr OHUTEGUR

Kas ohutegur esineb?

JAH EI

EI OSKA ÖELDA: kasutage osutatud ohuspetsiifilist kontroll-loendit:

1 2 3 4 5

Ebatasased või libedad pinnad (võivad põhjustada libastumist, komistamist, kukkumist jms)

III OSA - 1

Sõidukid ja liikuvad masinad III OSA - 2

Liikuvad masinaosad III OSA- 3

Ohtliku pinnaga esemed või osad (teravad, karedad jms)

Kuumad või külmad pinnad, materjalid jm

Kõrgel asuvad töökohad ja ronimine (võib põhjustada kõrgelt kukkumist)

Käsi-tööriistad

Kõrgsurve

Elektriseadmed III OSA- 4

Tulekahju III OSA- 5

Plahvatus III OSA- 6

Õhus leiduvad kemikaalid (sealhulgas tolm) III OSA- 7

Müra III OSA- 8

Kohtvibratsioon III OSA- 9

Üldvibratsioon III OSA- 9

Valgustus III OSA- 10

UV-, infrapuna-, laser- ja mikrolainekiirgus

Elektromagnetväljad

Kõrge või madal temperatuur

Raskuste tõstmine ja kandmine

Halba kehahoiakut tingiv töö

Bioloogilised ohutegurid (viirused, parasiidid, hallitus, bakterid)

Stress, vägivald, ahistamine (kiusamine)

Muu: täpsustage palun järgnevatel ridadel ja tehke märge lahtrisse "JAH":


121

3. ASTE. Kuidas hinnata ohutegurist tulenevat riski?

A. Iga tuvastatud ohuteguri puhul: (1) Määrake kindlaks, kas risk on madal, keskmine või kõrge, võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tõenäosust ja raskusastet, (2) Otsustamisel kasutage järgmist tabelit.

Tõenäosus

Tagajärgede raskusaste

Mõõdukalt kahjulik Keskmiselt kahjulik Väga kahjulik

Väga ebatõenäoline Madal (1) Madal (1) Keskmine (2)

Tõenäoline Madal (1) Keskmine (2) Kõrge (3)

Väga tõenäoline Keskmine (2) Kõrge (3) Kõrge (3)

Väga ebatõenäoline: ei tohiks ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul kordagi.

Mõõdukalt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis ei põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged haavad, silmaärritus, peavalu jms).

Tõenäoline: võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul ainult paar korda.

Keskmiselt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks haavad, kerged luumurrud, teise astme põletushaavad piiratud osal kehapinnast, nahaallergia jms).

Väga tõenäoline: võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul korduvalt.

Väga kahjulik: õnnetused ja haigused, mis põhjustavad raskeid ja püsivaid kahjustusi ja/või surma (näiteks amputatsioon, puuet põhjustavad rasked luumurrud, teise ja kolmanda astme põletushaavad suurel osal kehapinnast jms).

B. Otsustage, kas ohutegurist tulenev risk on lubatav või mitte. Üldiselt: kõrge risk ei ole lubatav, madal ja keskmine risk on lubatav.

Juhul kui õigusnõuded ei ole täidetud, ei ole risk lubatav!

NB! Riski tuleks alati hinnata töötajate aktiivsel osalusel. Riski lubatavuse üle otsustades tuleks arvestada töötajate arvamusega ning nende töötajate soo, vanuse ja tervisega, kelle huvides riski hinnatakse.

4. ASTE. Kuidas kavandada tegevusi ohutegurist tuleneva riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks?

• Kui risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb otsekohe astuda samme riski vähendamiseks.

• Kui risk on keskmine ja hinnatud lubatavaks, on soovitav kavandada tegevusi riskitaseme alandamiseks.

• Kui risk on madal ja hinnatud lubatavaks, on vaja tagada, et see nii ka püsiks.

Ennetus- ja kaitsemeetmeid tuleks rakendada järgmises tähtsusjärjekorras:

ohuteguri/riski kõrvaldamine,

ohuteguri/riski minimeerimine korralduslike meetmete abil,

ohuteguri/riski minimeerimine ühiskaitsemeetmete abil,

riski vähendamine sobivate isikukaitsevahendite abil.

Näiteid riski vähendamiseks sobivate meetmete kohta leiab III ja IV osas esitatud ohuspetsiifilistest kontroll-loenditest.

5. ASTE. Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida?

Riskihindamise dokumenteerimiseks igas töökohas võib kasutada järgmist RISKIHINDAMISE ANKEETI.

• Pange kirja põhiandmed: ettevõtte nimi ja aadress, töökoha nimetus, mille riske hinnatakse, seal töötavate inimeste nimed, hindamise kuupäev ja riski hinnanud inimese/inimeste nimi/nimed.

• RISKIHINDAMISE ANKEEDI teise veergu märkige tuvastatud ohutegurid (need, mille kohta te ÜLDISES KONTROLL-LOENDIS märkisite "JAH").


122

• Iga tuvastatud ohuteguri kohta:

• märkige kolmandasse veergu ohutegurist tuleneva riski piiramiseks kasutusele võetud ennetus- ja/või kaitsemeetmed;

• neljandasse veergu märkige riskihindamise tulemus (näiteks kõrge/lubamatu);

• viiendasse veergu märkige riski vähendamiseks kavandatud tegevused.


123

III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE

ÜLDINE OHUTEGUR: Ebatasased või libedad pinnad

KONTROLL-LOEND NR 1

A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte.

Küsimus JAH EI

Kas põrandad on kohati ebatasased, halvasti viimistletud, kas seal esineb auke, loike jms?

Kas põrandad on mõnikord libedad, näiteks pärast pesemist, vedelike (näiteks õli), vihmavee või pori põrandale sattumise tõttu, või tolmused tööprotsessi tõttu?

Kas põrand on kohati ebatasane, näiteks lävede tõttu?

Kas põrandal on kaableid?

Kas töötajad võivad ebasobivate jalatsite tõttu libastuda?

Kas põrandaid hoitakse puhtana?

Kas tööpiirkonnas on mingeid takistusi või esemeid (v.a need, mida ei saa eemaldada)?

Kas eemaldamatud takistused on tähistatud?

Kas kõik liikumisteed on piisaval moel tähistatud?

Kas põrandad ja liikumisteed on piisavalt valgustatud?

B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta

Valige põrandakattematerjali hoolikalt, eriti kui on tõenäoline, et põrand saab töö käigus märjaks või tolmuseks; hoidke põrandapinnad kuivad.

Vajaduse korral töödelge libedaid pindu keemiliselt; kasutage sobivaid puhastusmeetodeid.

Tagage põrandate ja liikumisteede regulaarne kontroll.

Kõrvaldage augud, praod, kulunud vaibad või matid, hoidke põrandad ja liikumisteed takistustest vabad.

Eemaldage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks.

Varustage töötajad sobivate jalatsitega.

Tagage põrandate ja liikumisteede piisav tähistamine.

Tagage põrandate ja liikumisteede piisav valgustatus.

Paigutage seadmed nii, et kaablid ei satuks töötajate käiguteedele; kinnitage kaablid korralikult katete alla.

Kasutage põrandatel ja liikumisteedel libisemist takistavaid ja kergesti puhastatavaid materjale.

Tagage vedelike äravool põrandatelt ja liikumisteedelt.

OHUTEGUR: Sõidukid ja liikuvad masinad

KONTROLL-LOEND nr 2


Küsimus JAH EI

Kas transpordivahendeid kasutatakse vahel ka riketest hoolimata?

Kas peale- ja mahalaadimiseks kasutatavaid transpordi- või töövahendeid (näiteks sõidukeid, tõstukeid, tõsteplatvorme) koormatakse mõnikord üle?

Kas transporditeed on takistusteta?

Kas nähtavus transporditeedel on piiratud?

Kas transpordivahendeid kasutavad mõnikord selleks volitamata isikud?

Kas koormad on alati nõuetekohaselt kinnitatud?

Kas suur koorem piirab mõnikord juhi vaatevälja?


124


Hoolitsege selle eest, et transpordivahendid oleks konkreetse töö jaoks sobivad.

Kasutage asjakohaseid sertifitseeritud töövahendeid.

Kasutage töövahendeid vastavalt tootja ettekirjutustele ja kasutusjuhendile.

Tehke töövahenditele regulaarset tehnilist kontrolli.

Hoolitsege selle eest, et transporditeed oleks korralikult tähistatud ja et neid hoitaks vabana.

Hoolitsege selle eest, et transporditeed oleks piisavalt laiad ja et seal poleks halva nähtavusega kohti.

Hoolitsege selle eest, et koormad oleks nõuetekohaselt paigutatud ja kinnitatud.

Tagage töötajate piisav väljaõpe.

Hoolitsege selle eest, et iseliikuvad transpordivahendid oleks varustatud seadistega, mis takistavad nende juhuslikku käivitumist.

OHUTEGUR: Liikuvad masinaosad

KONTROLL-LOEND nr 3


Küsimus JAH EI

Kas masinatel on ohtlikke liikuvaid osi (sealhulgas tarvikuid), millel puuduvad kaitseseadised?

Kas masina kaitseseadistest piisab, et takistada töötaja kämbla, käsivarre või muu kehaosa kokkupuutumist ohtliku liikuva osaga?

Kas kõik masina kaitseseadised on korralikult kinnitatud ja raskesti eemaldatavad?

Kas masina liikuva osa vastu võib sattuda mõni ese?

Kas kaitseseadised muudavad masinaga töötamise ebamugavamaks või keerukamaks?

Kas masinat saab määrida või õlitada kaitseseadiseid eemaldamata?

Kas kaitseseadiseid saab eemaldada masina ohtlikku liikumist peatamata?

Kas töökohas on kaitseta hammas-, keti-, rihma- või hoorattaid?

Kas töökohas on kaitseta rihm- või kettülekandega seadmeid?

Kas töökohas on kaitseta seadekruvisid, liistusooni, seadevõrusid jms?

Kas masina käitaja ulatub kergesti toitelülititeni?

Kas mitme käitaja jaoks on ühed juhtimisseadised?


Hoolitsege selle eest, et masinaid kasutaksid vastava väljaõppe saanud ja selleks volitatud töötajad.

Hoolitsege selle eest, et kõik vajalikud kaitseseadised oleksid paigaldatud ja töökorras.

Kasutage plakateid ja silte, et töötajatele meelde tuletada kaitseseadiste kasutamise vajadust.

Kontrollige enne iga masina käivitamist, et kõik vajalikud kaitseseadised oleksid oma kohal.

Hoolitsege selle eest, et masinate ümbrus oleks puhas ja korras ning et seal ei leiduks segavaid esemeid.

Hoolitsege selle eest, et töötajatel oleks piisavalt ruumi vabalt liikumiseks.

Varustage töötajad vajalike isikukaitsevahenditega.

Tagage masinate ja nende ümbruse piisav valgustatus.

Rikkis seadmete juhusliku käivitamise vältimiseks võtke kasutusele selgesti mõistetav teavitamissüsteem.

Tagage masinate hooldus ja rikete kiire parandamine.

Hoolitsege selle eest, et masina liikuvate osade ja masina lähedal olevate kinnisesemete vahel oleks piisavalt ruumi.


125

OHUTEGUR: Elektriseadmed

KONTROLL-LOEND nr 4


Küsimus JAH EI

Kas kaitseseadised ja -lülitid on kindlasti paigaldatud ja töökorras?

Kas juhtmete isolatsioon on kohati kahjustatud (näiteks murtud või kaitseta juhtmed)?

Kas mõne elektriseadme korpus on kahjustatud või volitamata kasutamise eest kaitsmata?

Kas mõne elektriseadme korpuseI puudub tähis IEC - 60417-5036 (must välgunool kollases musta servaga kolmnurgas)?

Kas mõni pistik või pistikupesa on kahjustatud?

Kas elektriseadmeid on võimalik väärkasutada?

Kas võib juhtuda, et kasutatakse niiskeid elektriseadmeid või kasutatakse elektriseadmeid märgade käte või niiskete riietega?

Kas võib juhtuda, et tööd tehakse elektrisüsteemidele ohtlikult lähedal?

Kas tööpiirkondade lähedal on pingestatud osi?

Kas töökohas leidub elektrit juhtivaid osi, mis on kaitseta ja maandamata?

Kas võib esineda elektrostaatilisi laenguid (näiteks tankimisel)?


Kontrollige enne töö algust visuaalselt, et seadmestik oleks korras.

Hoolitsege selle eest, et elektriseadmeid kontrolliksid regulaarselt elektrikud.

Kasutage üksnes CE-vastavusmärgisega seadmeid.

Seadme kahjustuse või rikke korral lülitage toide kohe välja, tõmmake pistik pistikupesast välja ja teatage rikkest.

Hoolitsege selle eest, et rikkeid parandaks spetsialist.

Valige sobivat liiki seadmed (õige IP-kaitseklass, mehhaaniline kaitse jms).

Töötage vastavalt juhistele.

Lülitage vool välja.

Piirake tõsteseadmetega töötamise ala.

Kontrollige elektriseadmeid pärast remonti enne uuesti kasutamist ja ka regulaarselt.

Kasutage maandust.

OHUTEGUR: Tulekahju

KONTROLL-LOEND nr 5


Küsimus JAH EI

Kas töökohas kasutatakse oksüdeerivaid või tuleohtlikke aineid, nagu värvid, viimistlusmaterjalid, liimid ja lahustid?

Kas oksüdeerivate ja tuleohtlike ainete hoiuruumides on ventilatsioon?

Kas kõigi ohtlike kemikaalide kohta on olemas ohutuskaardid?

Kas töökohas on süüteallikaid (nagu lahtine leek, elektriseadmed, elektrostaatilised laengud, kõrge temperatuur)?

Kas tuleohtlikud alad on asjakohaselt tähistatud?

Kas põlevaid või tuleohtlikke aineid kasutavad töötajaid teavitatakse regulaarselt nende kemikaalide ohtlikest omadustest?

Kas tuletõrjevahendid on olemas ja kas need on sobivad?

Kas tuletõrjevahendid on kasutuskõlblikud ja kas neid hooldatakse regulaarselt?

Kas tuletõrjevahendid on kergesti kättesaadavad?

Kas on olemas hädaolukorra- ja evakuatsiooniplaan?


126

Kas evakuatsiooniteed on tähistatud?

Kas on olemas tulekahjuhäireseadmed?

Kas korraldatakse tuletõrje- ja tulekahjuhäireõppusi?

Kas korraldatakse tuletõrjeväljaõpet?


Hoidke põlevaid ja tuleohtlikke aineid nõuetele vastavates tingimustes (näiteks mitte üle lubatud suurima temperatuuri).

Hoidke põlevaid ja tuleohtlikke aineid eraldi.

Vältige süüteallikaid või kõrvaldage need (sealhulgas keelake suitsetamine).

Hoolitsege selle eest, et kõigi tuleohtlike ainete kohta oleksid olemas ohutuskaardid.

Piirake juurdepääs ohtlikele aladele.

Hoolitsege selle eest, et lahtise leegiga töötamiseks oleks olemas luba.

Hankige tulekustutid (vastavalt põlevatele materjalidele ja töökoha suurusele).

Tagage elektriseadmete regulaarne kontroll.

Tagage sobivate tuletõrjevahendite valik.

Kontrollige ja hooldage tuletõrjevahendeid regulaarselt.

Paigaldage tulekahjuhäireseadmed.

Tähistage evakuatsiooni- ja pääseteed ning hoidke need vabad.

Tagage töötajate väljaõpe.

Korraldage hädaolukorra õppusi.

OHUTEGUR: Plahvatus

KONTROLL-LOEND nr 6


Küsimus JAH EI

Kas töökohas kasutatakse plahvatusohtlikke aineid?

Kas kõigi kasutatavate plahvatusohtlike kemikaalide kohta on olemas ohutuskaardid?

Kas plahvatusohtlikud kemikaalid on nõuetekohaselt märgistatud?

Kas töö käigus tekib plahvatusohtlikke segusid (näiteks õhust ja gaasidest (vesinik või metaan), õhust ja benseeni- või atsetooniaurudest, õhust ja puidutolmust)?

Kas töökohas on kõrge plahvatusohuga alasid (näiteks ruume, kus hoitakse värve, lahusteid, tuleohtlikke vedelikke või gaase)?

Kas töökohas on alasid, kus tuleohtlike ainete põhjustatud saaste, liiga kõrge temperatuuri või suurte tootekoguste tõttu on plahvatuse oht?

Kas gaasiseadmed on suletud ja kas neid kontrollitakse regulaarselt?

Kas plahvatusohtlikel aladel kasutatakse sobivaid elektriseadmeid?

Kas plahvatusohtlikel aladel leidub tuleallikaid?

Kas plahvatusohtlikel aladel on kuumusallikaid?

Kas plahvatusohtlikel aladel on elektrostaatilisi välju?

Kas töökohas on ventilatsioon ja kas seda kontrollitakse regulaarselt?

Kas plahvatusohtlikud alad on tähistatud?

Kas plahvatusohtlikel aladel kontrollitakse pidevalt seal leiduvate plahvatusohtlike ainete kogust?

Kas järelevalveseadmeid katsetatakse regulaarselt?

Kas plahvatusohtlikke aineid või valmistisi kasutavaid töötajaid teavitatakse regulaarselt nimetatud kemikaalide ohtlikest omadustest?


Kasutage ventilatsiooni ja tehke ainete töökoha õhus sisaldumise järelevalvet.

Hoolitsege selle eest, et kõigi plahvatusohtlike kemikaalide kohta oleksid olemas ohutuskaardid.


127

Vältige süüteallikaid või kõrvaldage need.

Hoidke õhuga kokkupuutel plahvatavaid segusid moodustavad ained eemal lahtisest leegist, elektriseadmetest, sädemetest jms.

Hoiustage korraga võimalikult väikesi ainekoguseid.

Järgige juhiseid, mis keelavad teatud toodete koos hoiustamist.

Vältige saastet ja ärge asetage originaalpakendist välja võetud ainet samasse tagasi.

Piirake juurdepääs plahvatusohtlikele aladele.

Tähistage kõik plahvatusohtlikud alad.

Hoolitsege selle eest, et lahtise leegiga töötamiseks oleks olemas luba.

Tähistage evakuatsiooni- ja pääseteed ning hoidke need vabad.

Tagage töötajatele väljaõpe.

Korraldage hädaolukorra õppusi.

OHUTEGUR: Kemikaalid

KONTROLL-LOEND nr 7


Küsimus JAH EI

Kas töökohas kasutatakse ohtlikke kemikaale (aineid, mis on klassifitseeritud väga mürgiseks, mürgiseks, kahjulikuks, söövitavaks, ärritavaks, sensibiliseerivaks, kantserogeenseks, mutageenseks, reproduktiivtoksiliseks, plahvatusohtlikuks, oksüdeerivaks, eriti tuleohtlikuks, väga tuleohtlikuks või tuleohtlikuks)?

Kas kõigi töökohas kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta on olemas ohutuskaardid?

Kas kõik ohtlikud kemikaalid on nõuetekohaselt märgistatud?

Kas kõiki ohtlike kemikaale käsitsetakse nõuetekohaselt?

Kas ohtlikke kemikaale kasutavaid töötajaid teavitatakse regulaarselt nimetatud kemikaalide ohtlikest omadustest?

Kas noored töötajad või rasedad puutuvad kokku kantserogeensete või mutageensete ainetega?

Kas on tagatud nende ainete sisalduse mõõtmine (töökoha õhus), millele on kehtestatud lubatud sisalduse piirmäär?

Kas töökoha õhus on kemikaalide sisaldus lubatud piirmäärast väiksem?

Kas töökohtades, kus kasutatakse kemikaale, on olemas ühiskaitsevahendid (üldventilatsioon ja kohtventilatsioon)?

Kas ventilatsioonisüsteemi kontrollitakse regulaarselt?

Kas kemikaale kasutavatel töötajad on varustatud isikukaitsevahenditega (kindad, kaitseprillid, näokaitsed, respiraatorid)?

Kas ohtlike kemikaalide või valmististega kokkupuutuvate töötajate tervist kontrollitakse regulaarselt?

Kas kantserogeensete ainetega kokku puutuvad töötajad on erilise meditsiinilise järelevalve all?

Kas kõik töötajad on saanud ohtlike kemikaalide ja valmististe kasutamiseks ja käitlemiseks vajaliku väljaõppe?


Asendage väga mürgised ained vähem mürgistega.

Võimaluse korral vältige kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamist.

Kemikaalidega töötamisel kasutage automaatsüsteeme.

Hoolitsege selle eest, et kõigi ohtlike kemikaalide kohta oleks olemas ohutuskaardid.

Hoolitsege selle eest, et kõik ohtlikud kemikaalid oleksid korralikult märgistatud.

Hoolitsege selle eest, et kõiki ohtlikke kemikaale käsitsetaks nõuetekohaselt.

Eraldage põlevad ja tuleohtlikud ained üksteisest.

Hoolitsege selle eest, et ohtlike kemikaalide sisaldust õhus mõõdetaks ja jälgitaks.


128

Paigaldage sobivad ühiskaitsevahendid.

Hoolitsege selle eest, et töötajad oleks varustatud isikukaitsevahenditega.

Paigaldage pidev kohalik väljatõmme igasse töökohta, kus kemikaalide sisaldus ületab lubatud piirmäära (väljatõmbeseadmeid on vaja näiteks pihustamisel, värvimisel ja pinnakatmisel).

Kontrollige regulaarselt kemikaalidega töötamisel kasutatavaid seadmeid ja vahendeid.

Kontrollige ja puhastage regulaarselt väljatõmbeseadmeid, et tagada nende parim võimalik efektiivsus.

Hoolitsege selle eest, et ohtlike kemikaalidega, eriti kantserogeensete ja mutageensete ainetega kokkupuutuvate töötajate tervist kontrollitaks regulaarselt.

Korraldage töötajate regulaarne väljaõpe ohtlike kemikaalidega seotud riskide ja tööohutuse teemal.

OHUTEGUR: Müra

KONTROLL-LOEND nr 8


Küsimus JAH EI

Kas tööprotsess (näiteks metalli põrkamine metalli vastu, mootorid) võib tingida kõrge mürataseme?

Kas kõrge mürataseme võib tingida hoonetesse tungiv välismüra?

Kas töömüra võib summutada häiresignaale?

Kas töökohas on müra nii vali, et inimestega rääkimiseks tuleb häält tõsta?

Kas Te pärast töökohast lahkumist jätkate tavalisest valjema häälega rääkimist?


Tehke kindlaks töötajate müraga kokkupuutumise ulatus; kontrollige selle vastavust eeskirjades sätestatud piirnormidele.

Võtke müraemissiooni piiravaid meetmeid (näiteks isoleerige vibreeriv masin või masinaosa, varustage väljatõmbeseadmed summutitega).

Paigutage müraallikad töötajatest kaugemale.

Lühendage mürarikastes piirkondades viibimise aega.

Müraemissiooni vähendamiseks sulgege seadmed mürasummutusümbristesse.

Paigaldage barjäärid või vaheseinad, et takistada heli sirgjoonelist levimist.

Määrake kindlaks piirkonnad, kus tuleb kanda kuulmiskaitsevahendeid, ning tähistage need alad kuulmiskaitsevahendeid nõudvate märkidega.

Võtke kasutusele sobivad kuulmiskaitsevahendid (pidage nõu töötajate või nende esindajatega).

Tagage, et kuulmiskaitsevahendeid tõesti kasutataks.

Hoolitsege selle eest, et kuulmiskaitsevahendid oleks tõhusad ja et neid hooldataks korralikult.

Korraldage teabe jagamist, juhendamist ja koolitamist.

Hoolitsege selle eest, et kõigi kõrge müratasemega kokku puutuvate töötajate kuulmist kontrollitaks regulaarselt.

OHUTEGUR: Vibratsioon

KONTROLL-LOEND nr 9


Küsimus JAH EI

Kas tööd tehakse (tihti või pikema aja jooksul) tingimustes, kus istudes või seistes on vibratsioon selgelt tunda?

Kas töötamisel kasutatakse (tihti või pikema aja jooksul) vibratsiooni


129

tekitavaid elektrilisi käsitööriistu ja seadmeid?


Määrake kindlaks iga töötaja vibratsiooniga kokkupuutumise ulatus; kontrollige selle vastavust eeskirjades sätestatud piirnormidele.

Isoleerige töökoht (istmed, pinnad) vibratsioonist.

Vältige vibratsiooni tekitavaid seadmeid ja töövahendeid.

Lühendage vibratsiooni tekitavate seadmetega töötamise aega.

Kasutage õigeid tööriistu (isoleeritud või vibratsiooni vähendava käepidemega) ja hoolitsege selle eest, et neid korralikult hooldataks.

Järgige seadmete ja tööriistade kasutusjuhendit.

Tagage vajalik väljaõpe ja teave.

Kaitseks kohtvibratsiooni eest varustage töötajad kaitsekinnastega.

Hoolitsege selle eest, et kaitsekindaid kasutataks ja et neid korralikult hooldataks.

Hoidke töökoht soe, eriti tähtis on käte soojana hoidmine; tehke käeharjutusi.

Varustage töötajad kaitserõivastega, mis hoiavad sooja ja kaitsevad niiskuse eest.

Korraldage regulaarseid tervisekontrolle.

OHUTEGUR: Valgustus

KONTROLL-LOEND nr 10


Küsimus JAH EI

Kas valgustus töökohas on piisav tööülesannete tõhusaks ja täpseks täitmiseks?

Kas tööülesannete täitmise piirkonnas esineb varje, mis võivad mõjutada töö tõhusust ja täpsust?

Kas liikumisaladel, koridorides, treppidel, ladudes jm on piisav valgustus ohutuks liikumiseks ja takistuste märkamiseks (augud põrandas, põrandal olevad esemed, astmed, libedad pinnad ja loigud, kõrgemad servad jms)?

Kas eredad valgusallikad või pinnad halvendavad töötajate jaoks esemete nähtavust?

Kas töötajad on kaevanud töökohas halva nähtavuse, pimestava või sobimatu valguse üle?

Kas nägemisväljas on liigset kontrastsust, mis väsitab silmi või nõuab silmadelt pidevat ümberkohanemist?

Kas tööpiirkonnas esineb nähtavust häirivaid loorpeegeldusi (otsesed peegeldused poleeritud, helkivatelt või läikivatelt pindadelt)?

Kas tööpiirkonna ümbruses esineb väga erineva valgustusega alasid, mis võib silmi koormata?

Kas töökoha tehisvalguses paistab esemete ja naha värv normaalsena?

Kas ohutusvärvid paistavad töökoha tehisvalguses välja?

Kas töötajad näevad vilkuvat valgust?

Kas töökoha tehisvalguses paistab tavapärasel režiimil pöörlev masin liikumatuna (st valgusel on stroboskoopiline mõju)?


Mõõtke regulaarselt valgustust ja selle ühtlust tööülesande täitmise kohas ja selle ümbruses.

Mõõtke regulaarselt valgustust ja selle ühtlust liikumisaladel, koridorides, treppidel jm.

Järgige valgustuse projekteerija antud hooldusjuhiseid, sealhulgas lampide vahetamise sagedust, ruumide puhastamise sagedust ja puhastamisemeetodeid.

Järgige valgustusprojekti nõudeid, nagu töökoha elementide paigutus, valgustite liik ja eriomadused (võimsus, valguse toon, värviesitustegur) ning pindade viimistlus (peegelduvus, värvus, matt või läikiv).

Töökohtades, mis nõuavad väga kõrget valgustustaset, kasutage lisakohtvalgustust.


130

Kasutage rohkem kaudset ja kohtvalgustust, et vältida varje tööülesannete täitmise paigas.

Vältige töökohas läikivaid pindu (laudadel, ülejäänud mööblil jm).

Vältige vilkuvat valgust ja stroboskoopilist efekti.

Kasutage regulaarselt kontroll-loendit või küsitlege töötajaid seoses valgustusprobleemidega.

IV OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE – ERI SEKTORID

KONTROLL-LOEND: KONTORITÖÖ


Küsimus Jah Ei

Töökeskkond

Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)?

Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv?

Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)?

Kas ruumis on loomulik valgustus?

Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad, mis takistavad (või minimeerivad) valguse langemist kuvariekraanile?

Kas valgusallikad, aknad ja uksed, lakitud mööbel või seinad peegelduvad kuvariekraanil?

Kas müra segab keskendumist või suulist suhtlemist?

Kas juhtmed ja kaablid takistavad töötajate vaba liikumist või võivad põhjustada komistamist?

Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi?

Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult?

Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks?

Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad?

Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega?

Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)?

Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti?

Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse?

Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad?

Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm?

Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused?

Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik?

Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi?

Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil?

Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga?

Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada?

Töökoha varustus

Kas tool on püsiv, kas see võimaldab vaba liikumist ja mugavat kehaasendit?

Kas tooli kõrgust saab kergesti reguleerida?

Kas seljatoe kõrgust saab reguleerida?

Kas vajaduse korral on olemas käetoed?

Kas vajaduse korral on olemas jalatoed?

Kas kõige sagedamini kasutatavad töövahendid ja muud esemed on kättesaadavad pead ja keha pööramata?


131



Küsimus Jah Ei

Kas laua kõrgus võimaldab jalgu (ja reisi) liigutada?

Kas dokumendihoidikut saab reguleerida; kas selle asendit saab muuta nii, et kasutajal oleks lugeda mugav?

Tarkvara ergonoomia

Kas tarkvara vastab tööülesande nõuetele?

Kas tarkvara saab kohandada algaja tasemele?

Kas tarkvaraga on kaasas emakeelsed abifailid?

Kas tarkvara esitab teavet kasutajale sobival kujul?

Kas tarkvaraprobleemide tekkimise korral saab töötaja kelleltki abi paluda?

Töökorraldus

Kas töötajal on võimalik teha sobivaid pause või vahetada tööviisi, kui ta teeb pidevalt kuvaritööd?

Kas tegelik kuvaritööaeg on lühem kui kuus tundi päevas?

Kas töötaja tööülesanded on mitmekesised?

Kas töötajad saavad ise korraldada oma tööülesannete tegemise järjekorda?

Kas keerulised eesmärgid või tööde tähtajad tekitavad töötajates üleliigset pinget?

Kas tööandja jagab piisavalt teavet ning korraldab koolitusi ja konsultatsioone enne arvutite kasutamisega seotud töökohtade loomist, ajakohastamist või täiustamist?

Ohud tervisele

Kas töötajate kaebustele nägemisprobleemide üle pööratakse tähelepanu?

Kas töötajate nägemist kontrollitakse pidevalt (vastavalt siseriiklikele õigusaktidele)?

Kui silmaarst tuvastab läbivaatuse käigus, et töötaja prillid või kontaktläätsed ei ole kuvaritööks sobivad, kas siis töötaja varustatakse prillidega, mis tagavad korraliku nägemise?

Kui töötajad kaebavad luu-lihaskonna (kael, selg, õlad, jalad) valude üle, kas siis hinnatakse töökoha ergonoomiat?


Töökeskkond

Hinnake riski regulaarselt.

Arutage töötajatega võimalikke sobivaid muudatusi töökeskkonnas.

Mõõtke ja jälgige keskkonnaparameetreid.

Töökohtade kujundamisel (või ümberkujundamisel) kaasake spetsialiste.

Kuvarid ja arvutid

Hoolitsege selle eest, et iga töö jaoks kasutataks sobivaid vahendid. Töökohtade kujundamisel (või ümberkujundamisel) arvestage ergonoomiliste aspektidega.

Töökoha varustus

Hooldage seadmeid regulaarselt.

Tehke tööpiirkonnas ümberpaigutusi (parendage töökoha ergonoomiat).

Inimese ja masina vastasmõju (tarkvara ergonoomia)

Koolitage töötajaid tarkvara kasutama.

Rakendage tehnilise arengu tulemusi (tarkvarauuendused ja -täiustused).

Töökorraldus

Teavitage töötajaid sobivatest tööohutuse ja -tervishoiu alastest juhistest.

Hinnake pidevalt ennetusmeetmete tõhusust.

Töökorraldust puudutavate otsuste tegemisel pidage nõu töötajatega. Jälgige tööaja ja -graafiku mõju tervisele.

Ohud tervisele


132



Küsimus Jah Ei

Parendage töökoha sisseseade ergonoomilist funktsionaalsust, eriti laua, kuvari ja tooli omavahelise kauguse osas.

Parandage valgustust, kõrvaldage kuvarite peegeldus ja helkimine

Kontrollige süstemaatiliselt töötajate tervist (eriti seoses nägemise ja luu-lihaskonna vaevustega).

KONTROLL-LOEND: TOIDUAINETÖÖTLUS


Küsimus JAH EI

Töövahendid

Kas töötamisel kasutatakse teravaid tööriistu (lõikureid, nuge, kirveid jms)?

Kas kõigil masinatel on olemas kaitseseadised?

Kas tööd tehakse tootmisliinis (kaasahaaramise, sisselõikamise, amputatsiooni jms oht)?

Kas töötajate riided võivad sattuda masinate liikuvate osade vahele ja põhjustada nii vigastusi?

Kas töökohas kasutatakse virnastamisseadmeid?

Kas töötajad puutuvad kokku kuumade või külmade materjalide ja/või seadmetega?

Kas masinate puhastamisel ja hooldamisel on nende elektritoide sisse lülitatud?

Keemilised ja bioloogilised ohutegurid

Kas jahutamiseks kasutatakse ammoniaaki või mõnda muud kemikaali?

Kas suletud paake, tsisterne ja/või mahuteid on vaja avada (näiteks kontrollimiseks, hooldamiseks)?

Kas töötajad puutuvad otseselt kokku toorainete ja/või loomsete või taimsete ainetega (bioloogilised ohutegurid)?

Plahvatused

Kas töökeskkonnas on heljuvat/sadenenud tolmu (näiteks jahutolmu)?

Kas töökohas leidub surveseadmeid?

Õhu kvaliteet

Kas töötajad puutuvad kokku halva lõhnaga?

Kas ventilaatorite tiivikud on kaitseteta?

Kas töötajate hingamiselundite kaitseks kasutatakse korralikke respiraatoreid?

Terviserisk

Kas töötajad puutuvad kokku kuuma ja/või külma keskkonnaga?

Kas töötajad kannavad raskeid koormaid või töötavad väsitavas asendis?

Kas töötajad töötavad monotoonses või pealesunnitud rütmis?

Kas töötajad töötavad öises vahetuses?


Töövahendid

Tagage töötajate pidev ja regulaarne juhendamine, tootmisseadmete ja töökohtade kontroll.

Paigaldage sobivad kaitseseadised; hoolitsege selle eest, et seadmete teatud osad (segurid, lõikurid jm) oleksid varustatud kaitseseadistega.

Kasutage sobivaid isikukaitsevahendeid.

Korraldage regulaarseid koolitusi toiduainetöötluse riskide teemal.

Õpetage töötajaid masinaid ja seadmeid õigesti kasutama ja hooldama; lubage seadmeid kasutada ainult asjakohase väljaõppe saanud töötajatel.

Jälgige, et töötajad kasutaksid seadmete teatud osi vastavalt ohutuseeskirjadele.


133

Tagage seadmete kõigi osade regulaarne hooldus ja puhastamine.

Hoolitsege selle eest, et seadmete ohtlikud osad oleksid liigitatud.

Jälgige, et kunagi ei puhastataks ega hooldataks masinaid, mille toide on sisse lülitatud.

Keemilised ja bioloogilised ohutegurid

Kemikaalidega töötamisel kasutage õigeid isikukaitsevahendeid (kaitsekindad, kaitseprillid, näokaitsed, respiraatorid).

Hoolitsege selle eest, et keemiliste valmististe hoiuruumid oleksid tähistatud vastavalt kasutuskohas kehtivatele tööeeskirjadele, järgides sealhulgas juhiseid ainete käitlemise kohta nende hoiustamisel ja töötlemisseadmetes.

Jälgige, et paake, tsisterne või mahuteid ei avataks teise inimese juuresolekuta.

Teavitage töötajaid kemikaalide mõjudest, nende mõjude eest kaitsmisest ja esmaabi andmisest.

Korraldage töötajatele tervisekontrolle, võttes arvesse töökohaga seotud erinõudeid (meditsiiniline järelevalve).

Plahvatused

Hinnake jahutus- ja surveseadmete ohutust, kontrollige masinaid ja seadmeid regulaarselt.

Pöörake erilist tähelepanu tolmuses õhus asuvate seadmete ja masinate hooldusele ja puhastamisele piirkondades, kus on plahvatusoht.

Õhu kvaliteet

Saastatud õhuga töökohtades tuleb paigaldada ventilatsioonisüsteem ning seda kontrollida ja hooldada.

Masinakäitaja lähedal asuvate ventilaatorite tiivikud tuleb varustada kaitsetega.

Jälgige töökoha õhukvaliteeti.

Terviserisk

Järgige kõiki asjakohaseid hügieenistandardeid.

Teavitage ja õpetage töötajaid regulaarselt.

Kontrollige regulaarselt töötajate tervist.

Võimaldage puhkepauside tegemist ning sobivat töö ja puhkuse režiimi.

KONTROLL-LOEND: PUIDUTÖÖTLUS


Küsimus JAH EI

Töövahendid

Kas kõigil masinatel on olemas kaitseseadised?

Kas ohutu töötamise juhised on kättesaadavad?

Kas töötajad on saanud väljaõppe masinate kasutamiseks?

Kas töövahendeid kontrollitakse ja hinnatakse regulaarselt?

Kas töötajad kasutavad väikeste detailide saest läbi juhtimiseks tõukepulka?

Kas töötaja riided võivad jääda masina liikuvastesse osadesse kinni ja põhjustada nii vigastusi?

Elektrilised ohutegurid

Kas elektriga töötavad masinad on maandatud?

Kas kõik elektrijuhtmed, kaablid ja pistikud on heas korras?

Kas kõik pistikupesad, ühendused, lülitid ja liitekohad on kaetud?

Kas seadmete kaitseklass vastab töökeskkonna iseloomule?

Õhu kvaliteet

Kas puidutöötlusmasinate jaoks on olemas kohtväljatõmme, mis käivitub masinate kasutamisel automaatselt?

Kas väljatõmbesüsteeme kontrollitakse regulaarselt?

Kas lagesid, vaheseinu ja kaablitunneleid puhastakse tolmust?

Kas töökoha õhukvaliteeti hinnatakse?

Kas töötajad kasutavad pihustamiskabiinides töötades respiraatoreid?

Kemikaalid

Kas ohtlikke kemikaale kasutavad töötajad saavad regulaarselt asjakohast


134

väljaõpet?

Kas töötajad kasutavad kemikaalidega töötamisel isikukaitsevahendeid (kindad, kaitseprillid või näokaitsed, respiraatorid)?

Kas kemikaalide kokkupuude süttimisallikaga on välistatud?

Müra ja vibratsioon

Kas töökohas hinnatakse mürataset?

Kas kõrge müratasemega kokku puutuvad töötajad kasutavad kuulmiskaitseid?

Kas välditakse vibratsiooni, mis võib kanduda masinalt tooriku kaudu töötaja käeni?

Terviserisk

Kas töötajatele tehakse spetsiaalseid meditsiinilisi läbivaatusi?

Kas kõrge müratasemega kokku puutuvad töötajad käivad regulaarselt audiomeetrilises kontrollis?

Kas töötajad on saanud väljaõppe raskuste õigeks tõstmiseks ja kandmiseks?

Kas töökoha kujundamisel on püütud arvestada töötajate erivajadustega (ergonoomia)?


Töövahendid

Hoolitsege selle eest, et operaator ja masin oleksid varustatud tööga seotud ohte silmas pidades sobivate kaitseseadistega.

Kasutage seadmeid vastavalt kasutusjuhendile.

Kontrollige seadmete tehnilist seisukorda regulaarselt.

Paigaldage sobivad kaitseseadised.

Õpetage töötajad seadmeid kasutama ja hooldama.

Hoolitsege selle eest, et puidutöötlusseadmeid ja kaitseseadiseid hooldataks ja puhastataks regulaarselt.

Lubage seadmeid kasutada ja hooldada ainult vastava väljaõppe saanud ja selleks volitatud inimestel.

Elektrilised ohutegurid

Kõik seadmed, sealhulgas nende mootorid ja raamid, peavad olema maandatud.

Kontrollige regulaarselt kõiki elektriseadmeid.

Õhu kvaliteet

Varustage kõik puidutöötlusmasinad pideva väljatõmbega ning paigaldage omaette väljatõmme pihustamis-, värvimis- ja pinnakatmistööde jaoks.

Puhastage töökoda regulaarselt käsitsi.

Kontrollige ja puhastage väljatõmbesüsteemi regulaarselt, et tagada selle võimalikult tõhus töö.

Hoolitsege selle eest, et kogunenud tolm kunagi suruõhu toimel ei lenduks.

Kemikaalid

Asendage lahustipõhised pinnakattevahendid ja liimid vähem mürgiste pinnakattevahendite ja liimidega.

Pindade katmisel ja liimimisel kasutage automaatsüsteeme.

Õpetage töötajatele ohtlike kemikaalide ohutut käsitsemist.

Müra ja vibratsioon

Alandage masinate mürataset mitmesuguste meetmete abil (müra piiramine tekkekohas).

Alandage mürataset isoleerimise, blokeerimise, kõrvalejuhtimise ja absorbeerimise abil (müra piiramine levikul).

Kasutage seadmetel vibratsiooniisolaatoreid või -summuteid.

Piirake vibreeriva tööriista kasutamise kestust.

Võimaldage vibratsiooniallika lähedal töötavatel inimestel teha iga tunni aja tagant 10–15-minutilisi pause.

Terviserisk

Harige töötajaid pidevalt tööga seostud riskide ja tervisliku elustiili osas.

Kontrollige korrapäraselt töötajate tervist, võttes arvesse töökohaga seotud terviseriske.

Võimaldage pauside tegemist ning sobivat töö ja puhkuse režiimi.


135

KONTROLL-LOEND: AUTOREMONT


Küsimus JAH EI

Kas tasaseid pindu (põrandat, vaatluskanalit jms) puhastatakse regulaarselt?

Kas töötajad on kohustatud töökohta koristama?

Kas tasased pinnad (põrand, töökoja vaatluskanal) on kasutatavate ainete (näiteks õli, diislikütus, bensiin) suhtes värvikindlad?

Kas kasutatavat õli (vana ja uut) hoitakse selleks ettenähtud mahutites?

Kas vaatluskanali trepp on libisemist takistavast materjalist?

Kas töötajad kannavad mittelibisevaid jalatseid?

Kas platvormide lahtistes äärtes on kaitsereelingud?

Kas töötajatel on keelatud astuda piduristendi rullikutele?

Kas töötajatel on keelatud seista ülestõstetud sõiduki all?

Kas vaatluskanal kaetakse pärast tööd ohutult?

Kas vaatluskanal on kukkumiste vältimiseks piisavalt selgelt tähistatud või piiratud tõketega?

Kas mõni töötaja töötab kitsastes oludes?

Kas kitsastes oludes on heli- ja muud signaalid (näiteks mõõteseadmed) märgatavad?

Kas tööriistade jaoks on olemas kindel koht?

Kas töökotta sissesõiduks on olemas tähistatud teed (näiteks põrandal)?

Kas diagnostikastendile peale- ja mahasõitmiseks on olemas ohutusjuhend?

Kas keretööde (näiteks keevitamise, lihvimise, värvimise) jaoks on olemas meetmed vigastuste vältimiseks?

Kas monteerimistööde (kere, mootor) jaoks on olemas kindlad ohutuseeskirjad?

Kas bensiinipaakidega töötamise (näiteks parandamise) jaoks on olemas kindlad ohutuseeskirjad?

Kas sõiduki lahtiste osade kukkumise vältimiseks (näiteks auto tõstmisel) on olemas kindlad liikumisskeemid või kaitsemeetmed?

Kas on olemas kaitsepiirded, mis takistavad töötaja kokkupuutumist liikuvate osadega (näiteks ratta tasakaalustamisel)?

Kas selleks, et vältida töötajate kaasahaaramist liikuvate osade poolt (näiteks mootori paigaldamisel), on võetud meetmeid?

Kas töökoja ust on võimalik kinnitada avatud asendisse, et see kogemata ei sulguks (näiteks autode sisse või välja sõitmisel tekkinud tuuletõmbuse mõjul)?

Kas on olemas korralduslikke ja tehnilisi meetmeid tule ja kuumuse vältimiseks, näiteks siis, kui auto värv kuivab?

Kas on olemas juhised tulekahju vältimiseks akude hoiuruumis?

Kas on rakendatud meetmeid plahvatuse vältimiseks akude laadimisel?

Kas on olemas meetmed elektriseadmete kaitsmiseks vee eest?

Kas tolmu ja muude osakestega kokkupuutumise vältimiseks või vähendamiseks (näiteks lihvimisel, keevitamisel, värvimisel) on kasutusel sobivad meetmed?

Kas valgustus vaatluskanalis on visuaalsete ülesannete täitmiseks sobiv?

Kas temperatuur töökojas on töötamiseks sobiv nii talvel kui ka suvel?

Kas ventilatsioon on piisav vaatluskanalis töötamiseks (näiteks keevitamiseks, lihvimiseks)?

Kas töötajatel on töö jaoks sobivad võimed ja oskused?


Hoidke tasased pinnad, nagu põrand, vaatluskanal jm, ohutu ja mittelibedana; koristage tööpiirkonda regulaarselt.

Koristage eriti põhjalikult pärast lihvimis- või värvimistöid.


136

Kasutage tasastel pindadel sobivaid kattematerjale (mis ei ima vedelikke).

Järgige tööeeskirju õli mahutist välja valamisel ja kasutatud õli kogumisel selleks ettenähtud mahutisse; koristage õli põrandalt.

Kasutage libisemiskindlaid kaitsejalatseid.

Katke vaatluskanalisse viivad astmed libisemist takistava materjaliga.

Ärge astuge pidurstendi rullikutele. Pidurite kontrollimise ajal hoidke stendist eemale.

Ärge viibige üles tõstetud sõiduki all.

Ärge minge töökoja suletud vaatluskanalisse.

Pärast töö lõppu katke töökoja vaatluskanalid kinni.

Hoidke kaablid ning hüdraulika- ja suruõhuvoolikud käiguteedelt eemal.

Määrake tööriistade jaoks kindlad kohad, mida kasutatakse nii töö ajal ja pärast seda.

Tähistage autode sõiduteed ja esemete teisaldamisteed (näiteks põrandale).

Tagage autotõstuki tõstelattide õige paigaldus ja juhtimine; hoidke käed eemal liikuvatest osadest.

Hoolitsege selle eest, et kõiki töid teeksid hea väljaõppega töötajad ja et järgitaks kõiki ohutusmenetlusi.

Akudega töötamisel kasutage üksnes tunnustatud ohutusvahendeid.

Paigaldage mitmesuguste plahvatusohtlike auru-õhusegude ja vedeliku-õhusegude tekkimise vältimiseks korralik ventilatsioon. Ohupiirkondades peab olema suitsetamine rangelt keelatud.

Kaitske kõiki elektriseadmeid niiskuse ja vee eest.

Varustage töötajad vajalike isikukaitsevahenditega (kaitsekindad, respiraatorid, kaitsejalatsid).

Ohtlike aurude kõrvaldamiseks kasutage tõhusat ventilatsiooni- ja väljatõmbesüsteemi; kui sellest ei piisa, tuleb kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid.

Paigaldage vaatluskanalisse sobiv valgustus.

Sobivate töötingimuste tagamiseks varustage kogu tööpiirkond kütte- ja/või jahutusseadmetega.

Kontrollige regulaarselt töötajate tervist.

KONTROLL-LOEND: PÕLLUMAJANDUS


Küsimus JAH EI

Masinad ja seadmed

Kas kõik töötajad on saanud kasutatavate masinate ja seadmetega ohutuks töötamiseks asjakohase väljaõppe?

Kas jõusiirdevõllide ning muude masinate ja seadmete kaitseseadised on paigaldatud ja kas need on heas korras?

Kas ülestõstetud seadme all töötamisel hoiavad seadet üleval KAKS teineteisest sõltumatut vahendit?

Kas traktori rataste ohutuks vahetamiseks on olemas sobivad vahendid ja kas neid kasutatakse?

Kas puidutöötluseks kasutataval ketassael on olemas lõhestusnuga ja kaitseseadised, nagu tõukepulk või tõukeklots?

Kas keevitusseadmetel on olemas kõik vajalikud kaitseseadised ja kas seadmeid hooldatakse õigesti?

Kas kettsaega töötamisel kasutatakse sobivaid isikukaitsevahendeid (nagu kaitsepüksid, -saapad, -kindad ning näokaitse ja kuulmiskaitsemetega kiiver)?

Kas ohutu töötamise juhised on kättesaadavad?

Kas töövahendeid kontrollitakse regulaarselt?

Transport ja liikurmasinad

Kas kõik sõidukite ning kahvel- ja teleskooptõstukite juhid on saanud nende masinatega ohutu töötamise väljaõppe?

Kas kahvel- ja teleskooptõstukeid ning nende osi kontrollib regulaarselt pädev asutus?

Kas majandi õu on sõidukite ohutuks liiklemiseks sobivalt kujundatud?

Kas traktorite sõidu- ja käsipidureid hooldatakse ja kontrollitakse regulaarselt?


137



Kas haagiste pidurid töötavad korralikult ja kas neid saab kasutada traktori juhiistmelt?

Kas kontrollitakse regulaarselt, et haakerauad ja rippmehhanismid ei oleks kulunud?

Kas kaadumisohtlikes masinates on olemas turvavööd ja kas neid kasutatakse?

Kas vanadel traktoritel on olemas turvakaar või turvakabiin?

Kas vanade kabiinide või turvakaarte tugevust ja roosteastet kontrollitakse?

Kas esi-, suuna-, piduri- ja tagatuled töötavad korralikult?

Kas kõigil liikurmasinatel on olemas tahavaatepeeglid ja kas neid hooldatakse ja hoitakse puhtana?

Kas kõrgepingeliinide lähedal töötamisel on tagatud ohutus?

Kõrgus

Kas kõrgtöödel (hooned, masinad, seadmed, hoidlad) on tagatud ohutus?

Kas kõik redelid on töökorras, raskeks tööks sobivad ja kas neid hoitakse tööde vaheajal ohutus kohas?

Kas kõrgtöödel rakendatakse redeli püsimise kindlustamiseks ettevaatusabinõusid?

Kas kõrgel asuvatele töökohtadele pääsemiseks on kaalutud ka redelist ohutumate vahendite kasutamist?

Kas heinapallikuhjade paiknemine, ladumine ja mahavõtmine on ohutu?

Taimekaitsevahendid

Kas kõiki taimekaitsevahendeid hoiustatakse nõuetekohaselt?

Kas taimekaitsevahenditega töötavaid inimesi koolitatakse regulaarselt?

Kas taimekaitsevahenditest tulenevat ohtu töötajate ja teiste inimeste tervisele on hinnatud ja kas on rakendatud piiranguid?

Kas taimekaitsevahenditega töötamisel kasutatakse sobivaid isikukaitsevahendeid?

Kas taimekaitsevahendeid kasutatakse keskkonnahoidlikul viisil?

Lapsed

Kas laste juurdepääs ohtlikesse kohtadesse (töökohad, sõidukite liikumisteed, kõrged kohad, vedelike hoiuruumid, ohtlikud loomad jms) on välistatud?

Kas on minimeeritud võimalust, et lapsed põhjustavad tulekahju?

Kas lapsi on ohtude eest hoiatatud?

Kas noorte töötajate kohta kehtivaid nõudeid järgitakse?

Loomad

Kas ohtlike loomade (näiteks pullid, sead, hobused, koerad) pidamiseks on rajatud suletud ala?

Kas suletud ala hoitakse korras ja kas loomadele ligipääs on välistatud?

Kas loomadega töötamisel kasutatakse loomade hooldamiseks ja juhtimiseks sobivaid vahendeid?

Kas loomade transportimiseks on olemas sobivad vahendid ja kas need on heas korras?

Bioloogilised ohutegurid

Kas majandis leidub bioloogilisi ohutegureid (taimed, loomad, loomsed ained, orgaaniline tolm, jäätmed jms)?

Kas bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutumise riski on piiratud või vähendatud?

Kas bioloogiliste ohuteguritega töötamisel on tagatud ohutus?

Vedelike hoiustamine

Kas hoiukohad on korralikult taraga piiratud? Kas tarad on heas korras?

Kas maa-alustel hoidlatel ja mahutitel on olemas sobivad katted ja kas need on heas korras?

Kas laadimisplatvormidele on paigaldatud sobivad piirded?


138



Kas on olemas korralikud hoiatusmärgid?

Kuivained

Kas kuivainetega (teravili, väetised, liiv jms) töötamisel on tagatud ohutus?

Kas juurdepääs teraviljahoidlatesse on takistatud?

Biogaas

Kas majandis on kohti, kus võib tekkida ja koguneda biogaas (näiteks lägamahutid, loomade või jäätmete hoiuruumid, kaevud jms)?

Kas juurdepääs sellistele kohtadele on takistatud?

Kas kasutatakse tulekaitsemeetmeid?

Kas sellistes ohtlikes kohtades on töötamise ohutus tagatud?

Ilm

Kas töötajad on kaitstud kõrgete ja madalate temperatuuride, otsese päikesekiirguse, vihma ja tugeva tuule eest?


Kõik ohutegurid

Kindlustage töötajate teavitamine, juhendamine ja väljaõpe.

Masinad ja seadmed

Jälgige, et masinaid ja seadmeid kasutaksid vastava väljaõppe saanud ja selleks volitatud töötajad.

Hoolitsege selle eest, et kõik jõusiirdevõllide kaitsed ja muud masinate ja seadmete kaitseseadised oleksid paigaldatud ja et need oleksid heas korras.

Hankige kergesti kasutatavaid lisavahendeid – tugesid, tõsteplokke, hüdraulilisi tungraudu jm – ülestõstetud seadmete üleval hoidmiseks.

Kasutage traktori suurte tagarataste käsitsemiseks spetsiaalseid seadmeid, kahvel- vm tõstukeid.

Hoolitsege selle eest, et ketassae lõhestusnuga oleks õigesti paigaldatud ning et kasutataks tõukepulki ja -klotse.

Hoidke keevitamisseadmed heas korras ja kasutage sobivaid silmakaitseid.

Kettsaega töötamisel kasutage sobivaid isikukaitsevahendeid.

Kontrollige ja katsetage masinaid ja seadmeid regulaarselt

Transport ja liikurmasinad

Hoolitsege selle eest, et sõidukite, kahvel- ja teleskooptõstukitega töötaksid asjakohase väljaõppe saanud ja selleks volitatud inimesed.

Seadke majandi õues sisse ühesuunaline liiklusskeem ning looge sõidukitele (näiteks veoautodele) kindel koht ümberpööramiseks; hoidke sõidukite ja inimeste liikumisteed lahus.

Hooldage sõidupidureid, hooldage ja seadistage seisupidureid ning haagiste pidureid vastavalt tootja antud soovitustele.

Kontrollige regulaarselt haakeraudu ja rippmehhanisme ning asendage kulunud osad uutega.

Hoolitsege selle eest, et kadumisohtlikesse masinatesse oleks paigaldatud turvavööd ja et neid kasutataks.

Varustage kõik traktorid turvakabiini ja turvakaarega ning kontrollige neid regulaarselt.

Kontrollige regulaarselt tõsteseadmete kõiki osi.

Hoolitsege selle eest, et oleks olemas välis- ja sisetahavaatepeeglid ning et need oleksid heas korras.

Hoolitsege selle eest, et kõigil traktoritel ja haagistel oleksid terved, korralikult töötavad suuna- jm tuled ning et neid hoitaks puhtana.

Kindlustage elektriõhuliinide lähedal ohutu töötamine.

Koostage kaart majandi territooriumil olevate õhuliinide asukoha ja nende kõrguse kohta.

Kõrgus

Võimaluse korral vältige erineva kõrgusega alasid.

Piirake ohtlikud alad sobiliku taraga ja hoidke see heas korras.

Paigaldage vajalikesse kohtadesse hoiatusmärgid.


139



Kasutage töökindlaid redeleid; fikseerige redelid nii, et need ei liiguks.

Hoidke redeleid ohutus ja lastele kättesaamatus paigas.

Kõrgtöödel kasutage sobiva kujuga platvorme, juhul kui kahvel- jm tõstukite kasutamine on võimalik.

Kasutage tõstetavaid tööplatvorme, korvtõstukeid, torntellinguid vms vahendeid (kunagi ei tohiks tööplatvormina kasutada viljakorve ega kartulikaste).

Laduge ja lammutage heinakuhjasid loogilises järjekorras, et vältida kuhjade ümberkukkumist

Taimekaitsevahendid

Kõrvaldage vajadus taimekaitsevahendite järele.

Kasutage tervisele vähem ohtlikke tooteid.

Puhastage pihustid hoolikalt pärast kasutamist. Puhastamist tuleks toimetada kaevudest, lastest ja loomadest eemal.

Kasutage õigeid isikukaitsevahendeid.

Hoiustage taimekaitsevahendid sobivas hoidlas, mis on kaitstud lubamatu sissepääsu eest ja tähistatud selgesti mõistetava hoiatusmärgiga.

Lapsed

Hoidke lapsed eemal põllumajandustöödest ja tööga seotud liiklusest.

Rajage korralike piiretega mänguplats.

Peatage töö, kui tööpiirkonda satub mõni järelevalveta laps, viige laps tööpiirkonnast eemale.

Paigaldage ohtlikesse kohtadesse hoiatusmärgid ja selgitage lastele nende tähendust.

Teavitage lapsi võimalikest ohtudest ja kohtadest, kuhu nad minna ei tohi.

Teavitage, koolitage ja juhendage noori töötajaid ning valvake nende järele.

Loomad

Söötke loomi regulaarselt.

Looge loomadele sobivate suletud alad ja hoolitsege nende korrasoleku eest.


Valige loomade hooldamise ja juhtimise jaoks sobivad vahendid ja kasutage neid õigesti.

Valige loomade transportimiseks sobivad vahendid ja hoidke need heas korras.

Bioloogilised ohutegurid

Kõrvaldage bioloogilise ohu allikad.

Vältige inimeste kokkupuutumist ohuallikatega.

Piirake ohtlikud alad taraga ning hoolitsege tarade korrasoleku eest.


Desinfitseerige.

Vaktsineerige töötajad.

Hoolitsege tööhügieeni eest.

Kasutage õigeid isikukaitsevahendeid.

Kontrollige töötajate tervist regulaarselt.

Vedelike säilitamine

Piirake hoiualad sobiva taraga ning hoolitsege tarade korrasoleku eest.

Hoolitsege maa-aluste hoidlate ja mahutite katete korrasoleku eest.

Hoolitsege platvormide piirete korrasoleku eest.


Kuivained

Võtke meetmed, mis takistavad pääsu teraviljahoidlatesse.


Kasutage juuresviibijate hoiatamiseks valgus- ja helisignaale.

Ärge lubage töökohta kõrvalisi inimesi.

Biogaas

Kõrvaldage biogaasi allikad.

Vältige süüteallikaid või kõrvaldage need.

Kasutage ohtlikes piirkondades sobivat ventilatsiooni.


140



Piirake ohtlikud alad taraga ja hoolitsege tarade korrasoleku eest.

Rakendage tulekaitsemeetmeteid.

Paigaldage hoiatusmärke.

Vältige ohtlikes piirkondades üksinda töötamist.

Ilm

Ohtliku ilmaga peatage töö.

Looge varjualused, kus oleks vett, saaks ennast soojendada ja kuivatada.

Piirake väljas töötamise aega.

Kasutage sobivat kaitseriietust.

KONTROLL-LOEND: VÄIKESED KARJÄÄRID


Küsimus JAH EI

Maalihked

Kas karjääri nõlvadelt võivad materjalid, kivimid vm alla variseda?

Kas mõned kaevandid on tähistamata ja valveta?

Kas mõni esi, kaevandi sein või kaevand on kindlustamata?

Kas töö tagajärjel võib tekkida mõnel eel, küljel või astangul toestamata eendeid või süvendeid?

Kas mineraalide või katendi käsitsi kaevandamine toimub üheaegselt karjääri kahel astangul?

Kas ee olukord muutub töö jooksul järsult?

Kas töökohtade juurde viivad transporditeed on ohustatud, näiteks kivimite varisemise tõttu?

Kas karjääri esi või külgsein on kõrgem kui 1,5 meetrit ja korralikult toestamata?

Vesi

Kas karjääris on veega seotud ohte?

Kas kaevandite lähedal on pealmaakaevandamisega mitte seotud veehoidlaid?

Kas vee vabapinda kontrollitakse vähemalt kord kuue kuu jooksul?

Kas lähedal asuvast jõest või tiigist võib vesi sattuda karjääri?

Kas pääseteed on tähistatud?

Kas kraavid on ummistunud?

Kas päevane sademete hulk võib olla suurem kui pumpade jõudlus 36 tunni jooksul?

Kas vee sissevool kaevanditest on suurem kui pumpade jõudlus 24 tunni jooksul?

Transport

Kas töötajad liiguvad konveieriteedel või kas nende tee ristub konveieriteedega?

Kas kaevandite kalle on suurem kui 4?

Kas mõne laadimis- vm masina hiivaärasti võib liikuda juhikabiini kohal?

Kas töötajad võivad jääda sõidukitele ette?

Lõhkeained ja lõhkamine

Kas karjääris kasutatakse lõhkeaineid?

Kas lõhkeaine hoiukohad võivad ohustada karjääri teisi rajatisi?

Kas lõhkeaine hoiukohtade lähedal olevatel aladel leidub ohutegureid, mis võivad põhjustada plahvatust?

Kas lõhkamisel esineb tõrkelaenguid?

Kas lõhkeainet saab sisestada ummistunud lõhkeaukudesse?

Kas lõhkeaukude laadimisel kasutatakse tööriistu, mis võivad tekitada sädemeid?

Kas lõhkekoha lähedal hoitakse kasutamata lõhkeainet?


141

Kas lõhkamise eel esineb signalisatsioonisüsteemis tõrkeid?

Kas detonaatoreid ja lõhkeainet hoiustatakse või transporditakse koos?

Kas pärast lõhkamist liiguvad tolm ja gaasid tööpiirkonna poole?


Maalihked

Varustage kaevandamisalad, puistangualad, aherainepuistangud või ebastabiilsed astangud piiretega.

Tähistage ohtlikud alad hoiatusmärkidega.

Kaevamistööde ajal tagage astangute ja nõlvade sobiv kõrgus, võttes arvesse geoloogilisi tingimusi ja kivimi omadusi.

Järskude kaevandiseinte asemel looge astangute (terrasside) süsteem.

Hoidke lahtise pinnase või lagundatud kivimi nõlvad sellises kaldes, mis tagab nende stabiilsuse (mitte üle 45°).

Kindlustage ja tähistage ohtlike seinte ülemised ja alumised servad.

Vältige tingimata kõigi ete, külgede ja astangute sellist töötlemist, mis tekitab toestamata eendeid või süvendeid.

Kaitske seinu ja külgseinu kaitsevõrkudega.

Tehke mõõtmisi ohutust kohast.

Võimaluse korral mõõtke ett suunaga ülevalt alla.

Kasutage sobiva pikkuse ja konstruktsiooniga mõõtevahendeid.

Tehke karjääri ee seisundi pidevat järelevalvet.

Hoidke katendit üksnes selleks ettenähtud kohtades, kaevandi servast vähemalt 3 m kaugusel.

Kohtades, kus ee õõnestamine on vältimatu, paigaldage piisavatelt toestikke (näiteks tugevatest palkidest), et vältida eenduva materjali varisemist.

Vesi

Likvideerige (võimalusel) ebavajalikud veehoidlad.

Võtke kaitsemeetmeid lähedalasuva vooluvee vastu.

Kontrollige regulaarselt karjääri kuivendussüsteemi.

Dispetšer määraku kindlaks pääseteed uputusohu korral töötamiskohast lahkumiseks.

Korraldage kaevandamine võimalikult suures ulatuses nii, et vesi voolaks ära loomulikul teel (näiteks madalamatele mahajäetud kaevealadele).

Juhtige sissetulev vesi mööda nõlvu vee kogumiskohtadesse, et kaitsta karjääri nõlvu. Vajaduse korral paigaldage veekogumiskohtadesse pumbad.

Transport

Valige ja rajage töötajatele konveierite kohal liikumiseks ohutud rajad.

Varustage konveierid kaitseseadistega, mis takistavad kaevandatud materjali mahakukkumist.

Keelake vagonettide käsitsi transportimine kaevandites, mille kalle on suurem kui 4.

Transpordirühma töötajate jaoks tuleb seada sisse teabevahetuse ja signalisatsioonisüsteem.

Määrake kindlaks, milliste seadmete kabiinides on töötajatel keelatud laadimise ajal viibida.

Varustage laadimisplatvormid piiretega, mis takistavad vagonettide allaveeremist.

Tehke rippteede köite ja mehhanismide kontrollimine enne iga vahetuse algust kohustuslikuks.

Lõhkeained ja lõhkamine

Lõhkeaine hoiustamiseks mõeldud hooned tuleb ehitada mittesüttivast, tule- ja sädemekindlast materjalist.

Kui lõhkeaine hoiuruumid on metallist, tuleb need maandada.

Hoiuruumi ülemisse ja alumisse ossa tuleb rajada ventilatsiooniavad, et vältida niiskust ja ülemäärast kuumust.

Paigaldage hoiuruumide sisule viitavad hoiatusmärgid.

Paigaldage asjakohased kaitseseadised, et välistada kõrvaliste isikute sissepääs.

Hoolitsege selle eest, et detonaatoreid ei hoitaks koos lõhkeainega samas kohas, välja arvatud juhul, kui neid hoiustatakse erinevates ruumides.

Hoolitsege selle eest, et 10 m raadiuses lõhkeaine hoiuruumide ümber ei oleks prahti, põõsaid, kuivanud rohtu ega puid.

Hoolitsege selle eest, et lõhkeainelaost 20 m raadiuses ei leiduks muid põlevaid aineid (näiteks bensiini, diislikütust).

Hoolitsege selle eest, et pääs lõhkamiskohale oleks keelatud 30 minutit pärast iga plahvatust.

Kontrollige, kas lõhkamisel esineb tõrkeid.


142

Kontrollige, kas lõhkeaukudes on ummistusi, mida tuleks võimaluse korral puhastada.

Mitte mingil tingimusel ei tohi lõhkeainet lõhkeauku jõuga suruda.

Paigaldage lõhkeaine lõhkeauku üksnes sädemekindlate vahendite abil, näiteks bambusest või muust sarnasest materjalist laadimisvardaga.

Topistamiseks kasutage peeneteralist liiva väikestes paberkottides või savist „nuudleid“.

Kasutamata lõhkeaine paigutage pärast laadimise lõpetamist ohutusse kohta nii ruttu kui võimalik.

Allikas: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (2007) Riskihindamise olulised tegurid. TE-78-07-073-ET-C. http://osh.sm.ee/good_practice/hwi-2007-riskihindamise%20tegurid.pdf / http://osh.sm.ee/good_practice/Riskihindamisjuhend.pdf

http://osh.sm.ee/good_practice/hwi-2007-riskihindamise%20tegurid.pdf

http://osh.sm.ee/good_practice/Riskihindamisjuhend.pdf

Mõõtmine - Füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmine

143

Riskianalüüs

Mõõtmine

Füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmine Määruses nimetatud füüsikaliste ohutegurite parameetreid võib mõõta pädev mõõtja «Mõõteseaduse» (RT I 2004, 18, 132) tähenduses.

Allikas: Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määrusega nr 54. § 19. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12823094

Riskianalüüs Mõõtmine

Müra mõõtmine Müra mõõdetakse, kui müratase indikaatorseadmega määrates ületab § 3 lõikes 2 sätestatud meetmete rakendusväärtusi või kui tööinspektor seda nõuab.

Müra mõõtmisel peavad mõõtetulemused olema tõendatult jälgitavad «Mõõteseaduse» tähenduses.

Müra mõõtmiseks kasutatavad seadmed ja mõõtemeetodid peavad olema sobivad kasutamiseks konkreetsetes müratingimustes.

Müra võrdlemine piirnormiga toimub müraga kokkupuute taseme LEX,To või müra tipphelirõhu ptipp alusel, arvestades mõõtemääramatust, mis esitatakse laiendmääramatusena 95%-lisel tõenäosustasemel.

Kui müra mõõtmisel on juhindutud standardi ISO 9612 nõuetest, eeldatakse, et müra mõõtmise, piirnormidega võrdlemise ja mõõteprotokollide vormistamise nõuded on täidetud.

Tööandja säilitab mõõteprotokolle koos riskianalüüsi tulemustega.

Müra mõõtmist tuleb korrata, kui töökohas tehtavad muudatused võivad mürataset suurendada.



Ohtlikud kemikaalid - töökeskkonna riskianalüüs Töökoha riskianalüüsi käigus on tööandja kohustatud:

1) iseloomustama töökoha töötingimusi, arvestades kõigi võimalike ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega seotud ohutegureid;

2) mõõtma töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisaldust ja võrdlema neid piirnormidega;

3) hindama võimaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust;

4) määrama ohutusabinõud ja nende rakendamise korra;

5) vormistama riskianalüüsi tulemused kirjalikult.

Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamisega seotud uut tehnoloogilist protsessi ei ole lubatud enne käivitada, kui on tehtud uus riskianalüüs ja rakendatud sobivad kaitseabinõud.

Tööandjad peavad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide hankimisel saama tarnijalt kogu asjakohase teabe ohtliku kemikaali kohta, et tagada kõigi võimalike ohutusabinõude õigeaegne rakendamine.

Töökeskkonna õhu ohtlike kemikaalide sisaldust mõõdab tööandja tellimusel Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud või erialase kompetentsuse kinnitust omav mõõtelabor.



Mõõtmine - Pädev mõõtja

144

Mõõtetulemuste üks eksemplar säilitatakse mõõtelaboris, teist säilitab tööandja 40 aastat. Kui tööandja lõpetab tegevuse, antakse mõõtetulemused üle kohalikule Tööinspektsioonile.

Allikas: Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrusega nr 105. § 2. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1026714


Pädev mõõtja Mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel.

Akrediteerimisel hindab akrediteerimisasutus mõõtja vastavust asjakohase laboritele pädevusnõudeid kehtestava rahvusvahelise standardi nõuetele, järgides asjakohastes rahvusvahelistes standardites sätestatud akrediteerimisprotseduure ja nõudeid.

Mõõtja erialast pädevust hindab ja tõendab Eesti akrediteerimisasutus.

Allikas: Mõõteseadus. § 5. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13117522


Soojuslik (termiline) töökeskkond Termilised faktorid tuleb mõõta kõikides siseruumides asetsevates töökohtades. Tööd mis on

seotud soojuskiirgusega või tingimustes, kus temperatuur on pidevalt üle 28 C, on hinnangu aluseks WBGT indeks (ISO 7243). Soojusest tekkiv pinge ja risk tekib paljude parameetrite - õhu temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, soojuskiirgus, töökoormus ja kasutatav riietus - kombineeritud efektist.

Temperatuuri tuleb istuva töölise puhul mõõta pea ja pahkluu kõrguselt. Liikuva töölise puhul mõõdetakse temperatuurid 1 m kauguselt välisseinast, 1 m välisseina vastasest siseseinast ning ruumi keskelt 170 ja 10 cm kõrgustelt. Järgnevalt tuleb arvutada temperatuuride keskmine ja võrrelda seda tabeli väärtustega, vastavalt töö intensiivsusele.



Vibratsiooni mõõtmise kord Päevane kokkupuude vibratsiooniga A(8) leitakse:

1) arvutuste alusel, mis põhinevad töövahendi tootja või tarnija antud teabel töövahendi tekitatava vibratsiooni kohta ning konkreetsete tööoperatsioonide vaatlusel, kui on alust



Mõõtmine - Vibratsiooni mõõtmise kord

145

eeldada, et 8-tunnisele võrdlusperioodile taandatud päevase kokkupuute A(8) suurusjärk on oluliselt väiksem vibratsiooni piirnormist või

2) vibratsiooni otsestel mõõtmistel.

Vibratsiooni mõõtmisel peavad mõõtetulemused olema tõendatult jälgitavad «Mõõteseaduse» tähenduses.

Üldvibratsiooni mõõdetakse kolme risttelje suunas, arvestades töötaja keha asendit ja vibratsiooniallika asukohta, kusjuures üks mõõtesuundadest on piki keha (z-telg), teised risti tagant ette (x-telg) ja küljelt küljele (y-telg). Mõõtmised peavad vastama standardi EVS-ISO 2631-1:2002 nõuetele.

Kohtvibratsiooni mõõdetakse kolme risttelje suunas, arvestades töötaja käte asendit ja nendega kokkupuutuva vibratsiooniallika kuju. Sealjuures üks mõõtesuundadest on piki kätt (z-telg), teised mõõtesuunad (x-telg ja y-telg) on risti z-teljega. Mõõtmised ja mõõteprotokollide vormistus peavad vastama standardi EVS-EN ISO 5349-2:2001 nõuetele. Kahe käega hoitavate töövahendite puhul tehakse mõõtmised mõlema käe juures. Kokkupuute tase määratakse kõrgema taseme järgi ning esitatakse teave ka teise käe kohta.

Mõõtmise tulemused protokollitakse. Tööandja säilitab mõõteprotokolli koos riskianalüüsi tulemustega.



Normid - Elektromagnetkiirguse piirnormid keha osalise ekspositsiooni korral

146

Riskianalüüs

Normid Elektromagnetkiirguse piirnormid keha osalise ekspositsiooni korral Tabelis 7 toodud piirnormid kehtivad kõikide kehaosade kohta, välja arvatud silmad ja munandid:


Riskianalüüs Normid

Elektromagnetvälja piirnormid kontrollitavas keskkonnas

Mitmesageduslike väljade korral määratakse iga sagedusvahemiku (M max)i ja liidetakse nende ruutude suhted eraldi toimivate elektri- ja magnetväljatugevuste ruutudega igas sagedusvahemikus. Saadud summad peavad olema




Normid - Elektromagnetvälja piirnormid mittekontrollitavas keskkonnas

147


Elektromagnetvälja piirnormid mittekontrollitavas keskkonnas Elektromagnetvälja maksimaalne lubatud ekspositsioon mittekontrollitavas keskkonnas on esitatud tabelis 5:



Müra piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas Töötajale mõjuva müra päevane kokkupuutetase (8-tunnise tööpäeva korral) ei tohi ületada 85 dB(A) ja müra tipphelirõhk (ka impulssheli korral) ei tohi ületada 137 dB(C).

Kui töötaja müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(C) (edaspidi meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada müra mõju vähendavaid abinõusid.

Infraheli piirnormid on järgmised:

1/3 oktaavriba kesksagedus Hz 2 2,5 3,15 4 5 6,3 8 10 12,5 16 20

Helirõhutase dB 130 126 122 118 114 110 106 102 98 94 90

Ultraheli piirnorm sageduspiirkonnas 20–25 kHz on 105 dB ja sagedustel üle 25 kHz on 115 dB.

Kui mõnel tegevusalal päevane müraga kokkupuute tase erineb tööpäeviti oluliselt, võib müraga kokkupuute piirnormide ja meetmete rakendusväärtuste kohaldamiseks päevase müraga kokkupuute taseme asemel kasutada nädalast müraga kokkupuute taset (LEX,nädal) järgmistel tingimustel: 1) nädalane müraga kokkupuute tase ei ületa 85 dB(A); 2) terviseriskide vähendamiseks on rakendatud asjakohaseid abinõusid.

Töötajale mõjuva müra päevase kokkupuutetaseme määramisel tuleb arvestada töötaja individuaalsest kuulmiskaitsevahendist tingitud sumbumist.



Raadiosageduslike indutseeritud ja kontaktvoolude piirnormid kontrollitavas keskkonnas Raadiosageduslike indutseeritud ja kontaktvoolude maksimaalne lubatud ekspositsioon kontrollitavas keskkonnas on esitatud tabelis 4:



Normid - Raadiosageduslike indutseeritud ja kontaktvoolude piirnormid mittekontrollitavas keskkonnas

148

Voolutugevuse piirnorm võimalike lülitusefektide korral on I m=1000 f mA keskmiselt igas sekundis (tk = 1 sek) sagedustel 3 kHz kuni 100 kHz ning Imr = 100 mA ruutkeskmiselt iga 6 minuti jooksul (tk = 6 min) sagedustel 0,1 MHz kuni 100 MHz ja lagiväärtusena – 500 mA.

Juhul kui elektromagnetväljas töötava isiku kontakt metallesemetega on välistatud, mõõdetakse voolutugevust läbi ühe jala, kui kontakt ei ole välistatud, määratakse voolutugevus kontaktvoolu mõõtjaga inimkeha takistuse ekvivalendi kaudu.

Indutseeritud voolu mõõtmine ei ole kohustuslik, kui elektriväljatugevuse osaline ekspositsioon ei ületa tabelis 3 antud M max suurust sagedustel, mis ei ületa 0,45 MHz ning sagedusvahemikus 2 kuni 50 MHz on väiksem kui 0,16 Mmax.



Raadiosageduslike indutseeritud ja kontaktvoolude piirnormid mittekontrollitavas keskkonnas Raadiosageduslike indutseeritud ja kontaktvoolude maksimaalne lubatud ekspositsioon mittekontrollitavas keskkonnas on esitatud tabelis 6:

Voolutugevuse piirnormid võimalike lülitusefektide korral on I m = 450 f mA keskmiselt igas sekundis (tk = 1 sek) sagedustel 3 kHz kuni 100 kHz ning Imr = 45 mA ruutkeskmiselt iga 6 minuti jooksul (tk = 6 min) sagedustel 0,1 MHz kuni 100 MHz ja lagiväärtusena – 220 mA.

Indutseeritud voolude mõõtmine ei ole kohustuslik, kui elektriväljatugevuse osaline ekspositsioon ei ületa tabelis 5 antud M max suurust sagedustel, mis ei ületa 0,20 MHz ning sagedusvahemikus 2 kuni 50 MHz on väiksem kui 0,16 Mmax.



Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid on toodud Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määruse nr 293 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ lisas [RT I 2007, 55, 369]

Allikas: Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määrusega nr 293. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12874145






Normid - Töökeskkonna ohutegurite piirnormid

149


Töökeskkonna ohutegurite piirnormid Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.



Töökeskkonnale esitatavad üldnõuded Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.



Vibratsiooni piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s2.

Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) ületab 0,5 m/s2 (edaspidi üldvibratsiooni meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid.

Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s2.

Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s2 (edaspidi kohtvibratsiooni meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid.





Nõuded - Elektromagnetiline kiirgus

150

Riskianalüüs

Nõuded Elektromagnetiline kiirgus Kiirgust, välja arvatud elektromagnetilise kiirguse nähtav osa, tuleb vähendada tasemeni, mis tagab töötaja ohutuse.


Riskianalüüs Nõuded

Hooned ja tööruumid Hooned ja tööruumid peavad olema nende kasutamisotstarbele vastava konstruktsiooni ja tugevusega.

Tööruumid peavad olema küllaldase kõrguse ja pindalaga, mis võimaldab töötajatel tervist kahjustamata oma tööd teha. Töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10 m3 (õhuruumi arvestamisel võetakse ruumi kõrgusest arvesse kuni 3,5 m).

Tööruumid peavad olema väliskeskkonnast piisavalt termoisoleeritud, arvestades selles ruumis tehtava töö laadi. Tööruumi ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad.

Tööruumid ja töövahendid tuleb hoida puhtad.

Allikas: Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määrus nr 176. § 3. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=12843344


Kuvariga töötamine - nõuded töökeskkonnale Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist.

Kiirgust, välja arvatud elektromagnetilise kiirguse nähtav osa, tuleb vähendada tasemeni, mis tagab töötaja ohutuse.

Töötamiskoht tuleb kujundada selliselt, et valgusallikad – aknad ja katuseaknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad, eredalt värvitud seadmed ja seinad – ei asetse töötaja otseses vaateväljas ega halvenda kuva kvaliteeti. Akendel peab olema valgust reguleeriv kate.

Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud.

Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele.

Allikas: Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362. §4. . https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=72421


Kuvariga töötamine - nõuded töötamiskohale Töötamiskoht peab olema projekteeritud ja kujundatud ergonoomiliselt. Töötajal peab olema võimalik saavutada sobiv ja mugav tööasend.

Kuvariga töötamisel peab:




Nõuded - Raskuste käsitsi teisaldamine

151

1) töölaud või -pind olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, klaviatuuri ja osutusseadiste (hiir), dokumendihoidja ning kuvariga ühenduses olevate välisseadmete sobivat paigutamist;

2) töötool olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad, vajadusel peab töötaja saama kasutada jalatuge;

3) dokumendihoidja olema kindlal alusel ja teisaldatav, et vältida pea ja silmade ebamugavaid liigutusi.

Märgid kuvariekraanil peavad olema selged nii ühe rea ulatuses kui ka erinevates ridades. Loetavuse tagamiseks peab:

1) märkide ja ridade vaheline kaugus olema piisavalt suur;

2) märkide paistvus ja kontrastsus ekraanipildi tausta suhtes olema reguleeritav;

3) ekraanipilt olema püsiv ja vaba virvendustest;

4) ekraani kõrgus ja kaldenurk olema muudetavad.

Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölaual nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes. Selleks peab klaviatuuri ees ja kõrval olema piisavalt vaba ruumi käte ja käsivarte toetamiseks ja osutusseadiste kasutamiseks. Klaviatuur ja osutusseadised peavad võimaluse korral asetsema samal tasapinnal.

Märkide tunnused klaviatuuril peavad eristuma taustavärvist ning olema selgesti nähtavad.

Tarkvara väljatöötamisel ja valimisel peab tööandja võtma arvesse järgmisi põhimõtteid:

1) tarkvara peab sobima tööülesande täitmiseks;

2) tarkvara peab olema lihtne kasutada ning võimaluse korral olema kohandatav kasutaja teadmiste ja oskuste tasemele;

3) arvutisüsteem peab andma kasutajale talitlustulemustest tagasisidet;

4) tarkvara peab olema hea ergonoomilise kujundusega, eriti kui seda kasutatakse teksti- või andmetöötluseks.

Kuvariga töötamiskoha projekteerimisel ja kujundamisel on soovitatav lähtuda Euroopa standardist EN 29241.

Allikas: Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362. §5. . https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=72421


Raskuste käsitsi teisaldamine Raskuste teisaldamise all mõeldakse raskuste (esemete, millede mass on 5 kg ja enam) tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist või tõmbamist-lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt.

Üldnõuded

Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk.

Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski.

Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub teisaldustöö temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest tööandjale.

Tööandja kohustused

Tööandja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks. Selleks ta peab:

1) hindama riski töötaja tervisele, arvestades ohutegureid;

2) riski esinemisel rakendama abinõud selle vältimiseks või vähendamiseks.


Nõuded - Soojuslik (termiline) töökeskkond

152

Abinõude valikul ja rakendamisel peab tööandja konsulteerima töökeskkonnavolinikuga ja vajadusel töötervishoiuarstiga.

Tööandja peab töötajaid teavitama kõigist teisaldustööga seotud ohtudest, sealhulgas raskuse massist ja raskuskeskme asukohast, kui raskus on ekstsentriline.

Tööandja peab tagama, et töötajaid juhendatakse enne töötaja tööle lubamist töökohal, kus tema tööülesannete hulka kuulub raskuste teisaldamine tehniliste abivahendite õigest kasutamisest ja teisaldamisega seotud ohtude vältimisest, arvestades §-s 5 loetletud ohutegureid, ning et nad saaksid väljaõppe õigete töövõtete kasutamise kohta.

Asjakohase juhendamise peab saama ka töötaja, kelle igapäevaste tööülesannete hulka teisaldustöö ei kuulu.

Töötajate juhendamist ja väljaõpet võib läbi viia ainult tööandja määratud pädev isik.

Tööandja peab töötajatele, kelle terviseriski hinne käesoleva määruse lisas toodud juhendi alusel on suurem kui 10, korraldama tervisekontrolli kehtestatud korras.

Naistöötajate rakendamisel teisaldustööl peab tööandja jälgima, et teisaldatavad raskused ei ületaks nende eeldatavaid füüsilisi võimeid.

Kui teisaldustöö moodustab põhiosa töötaja tööajast, võib töötajat sellel tööl rakendada alates 18. eluaastast. Rasedal, naisel kolm kuud pärast sünnitust ja alla 16-aastasel on teisaldustöö keelatud.

Allikas: Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määrus nr 26. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=84808


Soojuslik (termiline) töökeskkond Tabelis esitatud väärtused on arvestatud kerges riietuses siseruumis töötavale inimesele. Vastavalt kasutatavale riietusele tuleb hinnangut korrigeerida. Järgnevalt tuleb määrata õhu liikumise kiirus ja õhu suhteline niiskus. Kõrgendatud õhutemperatuuri ja kõrge niiskuse korral, samuti madala õhutemperatuuri ja suure õhu liikumise kiiruse korral tuleb hinnanguid madaldada ühe punkti võrra.

Õhu liikumise kiirus ja suhteline niiskus keskmistes termaalsetes tingimustes

Töö raskus Õhu liikumise kiirus, m/s Suhteline õhuniiskus

Kerge töö alla 0,15

20-50%

Keskmiselt raske töö 0,2-0,5

Raske töö 0,3-0,7

Väga raske töö 0,4-1,0


Nõuded - Tool ja töölaud

153



Tool ja töölaud Tooli ja töölaua või töötasandi paigutus peavad tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Töötooli konstruktsioon ja muud omadused peavad vastama töö laadile. Töötooli kõrgus peab üldjuhul olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad.

Allikas: Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määrus nr 176. § 2. (3). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=12843344


Nõuded - Tööolme

154


Tööolme Olmeruumid on riietus-, pesemis-, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ning muud elukondlikud ruumid.

Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu.

Tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha riietusruumid ning töötajatele, kes töötavad välitöödel, ka soojak ja riiete kuivatusruum.

Töö laadist olenevalt peab töötajatel olema võimalus kasutada puhkeruumi, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning sisustatud laudade ja seljatoega istmetega. Puhkeruumis ei tohi suitsetada.

Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute või duššidega ning sooja ja külma veega.

Tööandja tagab, et olmeruume hoitakse puhtana ja neid koristatakse vähemalt üks kord päevas.

Olmeruumid peavad olema ventileeritavad ja nende temperatuur peab vastama kasutusotstarbele.

Töötajatele peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 11. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561


Tööruumi aknad Kui tööruumi aknad on avatavad, peab neid olema võimalik ohutult avada, sulgeda ja reguleerida. Avatud asendis ei tohi aken töötajat ohustada. Kaitseks otsese päikesevalguse ning soojuskiirguse eest peab päikesepoolseid aknaid saama vajadusel katta. Akende, sealhulgas katuseakende puhastamine ei tohi ohustada puhastajat ega teisi töötajaid.



Tööruumi põrandad Põrandad peavad olema kindlalt paigaldatud ega tohi olla libedad või ohtlike kallakutega.

Põrandad, kuhu tööprotsessi käigus võib sattuda vedelikku või muud libedust suurendavat ainet, peavad olema piisava karedusega.

Allikas: Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määrus nr 176. § 5. (4), (5). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=12843344


Tööruumi seinad Läbipaistvad seinad peavad olema valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest ning olema selgelt märgistatud.

Allikas: Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määrus nr 176. § 5. (2)




Nõuded - Tööruumi seinale või lakke paigaldatud seadmed või konstruktsioonid

155


Tööruumi seinale või lakke paigaldatud seadmed või konstruktsioonid Seinale või lakke paigaldatud seadmed või konstruktsioonid peavad olema kinnitatud ohutul viisil, mis välistab nende allakukkumise.



Töötaja tööasend ja -liigutused Töötaja tööasend ja -liigutused

Töötamiskoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi.

Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud nii, et töötaja saaks oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Juhul kui see ei ole võimalik töötamiskoha eritingimuste tõttu, tuleb töötajale ette näha piisav liikumisruum tema töötamiskoha läheduses.

Allikas: Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määrus nr 176. § 2. (1), (2). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=12843344


Töövahendile esitatavad nõuded Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et:

• on tõkestatud pääs selle ohualale;

• juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele;

• kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud või piirestatud;

• see vastab elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuetele;

• on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada;

• müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme.



Uksed ja väravad Uste ja väravate asukoht, arv, mõõtmed ja materjal valitakse nende kasutusotstarbe alusel. Uksed ja väravad peavad olema kaitstud purunemise eest ja nende liikumine ei tohi töötajat ohustada.

Pöörd- ja pendeluksed ning väravad peavad olema läbipaistvad või vaateavaga. Läbipaistvad uksed peavad olema selgesti märgistatud.

Lükanduksed peavad olema kaitseseadisega, mis takistab väljalibisemist juhtteelt. Tõstustel peab olema allakukkumist takistav mehhanism.

Kui jalakäijatel on ohtlik sõidukite liikumiseks ettenähtud väravaid läbida, peavad nende vahetus läheduses asetsema tähistatud jalgväravad jalakäijate jaoks. Jalgväravad tuleb hoida takistustest vabad.




Nõuded - Valgustus

156

Mehaaniliselt avatavad uksed ja väravad peavad liikuma ohutult ning olema varustatud pidurdusseadisega, mis asub nähtaval ja kergesti juurdepääsetaval kohal.

Kui elektriajamiga väravad ei avane voolukatkestusel automaatselt, peab neid olema võimalik avada käsitsi.

Töötamiskohad tuleb paigutada nii, et uste avamine ei oleks takistatud. Avatud asendis ei tohi uksed töötajat ohustada.

Liikumisteede ääres asuvate uste avamine ei tohi töötajat ohustada.



Valgustus Töökohad peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku päevavalgust. Kui töökoha valgustuse osas on juhindutud standardi EVS-EN 12464-1:2003 «Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus» 1. osast «Sisetöökohad», eeldatakse, et töökoha sisevalgustuse nõuded on täidetud. Vajadusel tuleb töökoha valgustatust suurendada vastavalt töötaja eale või terviseseisundile.

Valgus peab olema suunatud nii, et ei tekiks häirivaid varje ning et see ei pimestaks otse ega peegeldunult. Vältima peab heleduste suuri erinevusi töötaja liikumisel ühest ruumist või ruumiosast teise ning valgusallikast lähtuva valgusvoo värelust.

Tööruumid, kus töötajad võivad sattuda tehisvalgustuse rikke korral ohtu, peavad olema varustatud piisava turvavalgustusega.

Kui päevavalgus ei ole piisav, peavad välistingimustes paiknevad töökohad ja liikumisteed olema varustatud tehisvalgustusega.



Valgustus kuvariga töötamisel Töötamiskoht tuleb kujundada selliselt, et valgusallikad – aknad ja katuseaknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad, eredalt värvitud seadmed ja seinad – ei asetse töötaja otseses vaateväljas ega halvenda kuva kvaliteeti. Akendel peab olema valgust reguleeriv kate.

Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud.

Allikas: Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362. §4. (3), (4) . https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=72421


Ventilatsioon Tööruumis peab toimuma küllaldane õhuvahetus. Selle taseme määramisel arvestatakse töötajate arvu ruumis, töötajate füüsilist koormust, tööruumi suurust ning kasutatavate seadmete hulka ja eripära.

Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid ohtlikke aineid või tolmu, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga. Igasugune sade või mustus, mis võib õhu saastamisega seada otsesesse ohtu töötajate tervise, tuleb viivitamatult kõrvaldada.




Nõuded - Ventilatsioon

157

Ventileerimisseadmed ei tohi oluliselt suurendada töökeskkonna mürataset. Kasutatav ventilatsioonisüsteem tuleb hoida töökorras ning see ei tohi põhjustada tõmbetuult. Ventilatsioonisüsteemil peab olema puhastamise ja reguleerimise võimalus.

Ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud automaatse kontrollisüsteemiga, mis teavitab igast rikkest, kui see on vajalik töötajate tervise kaitseks.



Nõuded – ESV 18001:2006 Töötervishoiu ja tööohutuse süsteemid nõuded - Audit (ESV 18001 nõue)

158

Riskianalüüs

Nõuded – ESV 18001:2006 Töötervishoiu ja tööohutuse süsteemid nõuded Audit (ESV 18001 nõue) Perioodiliselt läbi viidava TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) juhtimissüsteemi auditi jaoks peab organisatsioon sisse seadma, ellu viima ning toimivana hoidma auditi programmi ja protseduurid, et:

a) määratleda, kas TTO juhtimissüsteem:

1) vastab TTO juhtimise korraldusele, sealhulgas käesoleva standardi nõuetele;

2) on nõuete kohaselt ellu viidud ja toimivana hoitud;

ja

3) on mõjus organisatsiooni poliitika teostamisel ja eesmärkide saavutamisel;

b) üle vaadata eelmiste auditite tulemused;

c) tagada juhtkonnale info auditi tulemuste kohta.

Auditi programm, sealhulgas mistahes ajakava, peab põhinema organisatsiooni toimingutega seotud riskihindamise tulemustel ning eelnevate auditite tulemustel. Auditi protseduurid peavad hõlmama auditi käsitlusala, sagedust, metoodikaid ja pädevusnõudeid, aga ka auditi läbiviimise ja tulemustest aruandmise vastutusi ja nõudeid.

Kui vähegi võimalik, peavad auditi läbi viima töötajad, kes on sõltumatud neist, kellel on otsene vastutus uuritava tegevuse eest.

Märkus: Sõna „sõltumatu“ ei tähenda tingimata isikut väljaspoolt organisatsiooni.


Riskianalüüs Nõuded – ESV 18001:2006 Töötervishoiu ja tööohutuse süsteemid nõuded

Dokumendiohje (ESV 18001 nõue) Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ning toimivana hoidma protseduurid, et ohjata kõiki käesolevas standardis nõutud dokumente tagamaks, et:

a) on võimalik kindlaks teha nende dokumentide asukoht;

b) dokumendid vaadatakse perioodiliselt üle, vajadusel muudetakse ja nende adekvaatsust kinnitatakse volitatud töötajate poolt;

c) asjassepuutuvate dokumentide kehtivad versioonid on kättesaadavad kõikides tegevuskohtades, kus sooritatakse TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) süsteemi mõjusa funktsioneerimise seisukohalt olulisi toiminguid;

d) aegunud dokumendid kõrvaldatakse viivitamatult kõikidest väljaandmis- ja kasutamiskohtadest või välditakse mõnel muul viisil nende tahtmatu kasutamine ja

e) arhiividokumendid, mida säilitatakse juriidilistel või teadmiste alalhoidmise eesmärgil, on sobival viisil identifitseeritavad.


Nõuded – ESV 18001:2006 Töötervishoiu ja tööohutuse süsteemid nõuded - Dokumenteerimine (ESV 18001 nõue)

159


Dokumenteerimine (ESV 18001 nõue) Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ning toimivana hoidma informatsiooni, mida peetakse sobilikul kandjal, näiteks paberil või elektroonilisel kujul, ja mis:

a) kirjeldab juhtimissüsteemi tuumikelemente ja nende vastastikust mõju ning

b) näeb ette neid puudutavate dokumentide kohaviidad.

Märkus: Dokumentatsiooni on oluline hoida mõjusust ja tõhusust tagavas miinimummahus.



Eesmärgid (ESV 18001 nõue) Organisatsioon peab iga asjassepuutuva talituse ja tasandi jaoks sisse seadma, ellu viima ning toimivana hoidma töötervishoiu ja tööohutuse dokumenteeritud eesmärgid.

Märkus: Kui vähegi võimalik, peaksid eesmärgid olema mõõdetavad.

Eesmärkide väljatöötamisel ja ülevaatamisel peab organisatsioon silmas pidama enda kohta käivaid õigusaktide ja muid nõudeid, oma TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) ohtusid ja riske, oma tehnoloogilisi valikuvõimalusi, oma rahalisi, toimis- ja ärialaseid nõudeid ning huvipoolte seisukohti. Eesmärgid peavad olema kooskõlas TTO poliitikaga, kaasaarvatud pideva parendamise kohustumusega.



Juhtkonnapoolne ülevaatus (ESV 18001 nõue) Organisatsiooni tippjuhtkond peab enda poolt määratud ajavahemike järel TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) juhtimissüsteemi üle vaatama, et tagada selle järjepidev sobivus, adekvaatsus ja mõjusus. Juhtkonnapoolse ülevaatuse protsess peab tagama, et kogutakse vajalik info, mis võimaldab juhtkonnal nimetatud hindamist läbi viia. See ülevaatus tuleb dokumenteerida.

Kuhtkonnapoolne ülevaatus peab välja selgitama võimaliku vajaduse muudatuste tagamiseks poliitikas, eesmärkides ja teistes TTO juhtimissüsteemi elementides, arvestades TTO juhtimissüsteemi auditi tulemusi, muutunud asjaolusid ja pideva parendamise kohustust.



Kasutamise ohje (ESV 18001 nõue) Organisatsioon peab identifitseerima need toimingud ja tegevused, millega kaasnevad ohjamismeetmete kohaldamist nõudvad riskid. Organisatsioon peab kavandama kõnealused tegevused, sealhulgas hooldustööd, tagamaks, et need tegevused viiakse läbi täpselt määratletud tingimustel:

a) seades sisse ja hoides toimivana dokumenteeritud protseduurid, mis hõlmavad olukordi, kus selliste protseduuride puudumine võiks viia kõrvalekaldumisele TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) poliitikast ja eesmärkidest;

b) määrates kindlaks kasutamise kriteeriumid neis protseduurides;

Nõuded – ESV 18001:2006 Töötervishoiu ja tööohutuse süsteemid nõuded - Koolitus, teadlikkus ja pädevus (ESV 18001 nõue)

160

c) seades sisse ja hoides toimivana protseduurid, mis käivad organisatsiooni poolt ostetavate ja/või kasutatavate kaupade, seadmete ja teenuste juures identifitseeritud TTO riskide kohta, ning edastades asjassepuutuvad protseduurid ja nõuded tarnijatele ja lepingupartneritele;

d) seades sisse ja hoides toimivana protseduurid töökoha, tööprotsessi, seadmete, masinate, kasutamise protseduuride ja töökorralduse kavandamiseks, sealhulgas nende kohaldamine inimese võimetele, et kõrvaldada või vähendada TTO riskid juba eos.



Koolitus, teadlikkus ja pädevus (ESV 18001 nõue) Personal peab olema pädev täitma ülesadeid, mis võivad mõjutada TTOd (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) töökohal. Pädevus peab olema määratletud asjakohase hariduse, koolituse ja/või kogemuse alusel.

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ning toimivana hoidma protseduurid tagamaks, et iga asjassepuutuva talituse ja tasandi töötajad oleksid teadlikud:

TTO poliitikale ja protseduuridele ning TTO juhtimissüsteemi nõuetele vastavuse tähtsusest;

oma tööalaste tegevuste tegelikest või võimalikest tagajärgedest TTOle ning oma parendatud toimingute soodsast mõjust TTOle;

oma rollist ning vastutusest ja kohustustest viia oma tegevus vastavusse TTO poliitika ja protseduuridega ning TTO juhtimissüsteemi nõuetega, sealhulgas hädaolukorraks valmisolek ja nõuded tegutsemiseks hädaolukordades;

kundlaksmääratud kasutamis protseduuridest kõrvalekaldumise võimalikest tagajärgedest.

Koolituse protseduurid peavad arvesse võtma erinevaid

vastutuse, võimekuse ja hariduse; ning

riski-

tasemeid



Nõustamine ja tebevahetus (ESV 18001 nõue) Organisatsiooni peavad olema protseduurid, millega tagatakse asjakohane TTO-alane (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) teabevahetus organisatsiooni ning töötajate ja teiste huvipoolte vahel.

Töötaja kaasamist ning temaga konsulteerimist puudutavad korraldused tuleb dokumenteerida ning huvipooli neist teavitada.

Töötajaid peab:

kaasama riskijuhtimise põhimõtete ning protseduuride jäljaarendamisesse ja ülevaatamisesse;

konsulteerima mistahes muudatuste korral, mis mõjutavad töökohaga seonduvat töötervishoidu ja ohutust.

Töötajad peavad olema:

esindatud töötervishoiu ja ohutuse küsimuste lahendamisel;

informeeritud sellest, kes on nende TTO esindaja(d) töötajate hulgast ja kes on juhtkaonnast nimetatud isik.

Nõuded – ESV 18001:2006 Töötervishoiu ja tööohutuse süsteemid nõuded - Ohtude identifitseerimise, riskihindamise ja riskide ohjamise planeerimine (ESV 18001 nõue)

161



Ohtude identifitseerimise, riskihindamise ja riskide ohjamise planeerimine (ESV 18001 nõue) Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ning toimivana hoidma protseduurid jätkuvaks ohtude identifitseerimiseks, riskide hindamiseks ja vajalike ohjamismeetodite elluviimiseks.

Protseduurid peavad endas sisaldama:

rutiinseid ja mitterutiinseid tegevusi;

kõikide töökohale juurdepääsu omavate iskute (sealhulgas alltöövõtjate ja külastajate) tegevusi;

töökohas olevaid vahendeid/rajatisi, olenemata sellest, kas need on organisatsiooni või kellegi teise valduses.

Organisatsioon peab TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) eesmärkide püstitamisel tagama, et riskihindamise tulemusi ja ohjamismeetmete mõju võetakse arvesse. Organisatsioon peab nimetatud info dokumenteerima ja ajakohasena hoidma.

Organisatsiooni ohtude identifitseerimise ja riskihindamise metoodika peab:

käsitlusala, olemuse ja ajastamise osas olema määratletud nii, et see on pigem proaktiivne kui reaktiivne;

ette nägema jaotistes 4.3.3 (eesmärgid) ja 4.3.4 (TTO juhtimiskava) määratletud meetmete abil kõrvaldavate või ohjatavate riskide identifitseerimise ja liigitamise;

olema kokkusobiv kasutatavate riskiohje meetmete kasutamise kogemuste ja võimalustega;

andma sisendid vahenditele/rajatistele esitatavate nõuete määratlemiseks, väljaõppevajaduste identifitseerimiseks ja/või kasutamismeetmete välja arendamiseks;

ette nägema nõutavate tegevuste seire, et tagada nii nende elluviimise mõjusus kui ka õigeaegsus.



Struktuur ja vastutused (ESV 18001 nõue) TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) juhtimise hõlbustamiseks tuleb määratleda, dokumenteerida ja teatavaks teha nende töötajate rollid, vastutused ja volitused, kes juhivad, viivad täide ja kontrollivad tegevusi, millel on organisatsiooni tegevuste, vahendite/rajatiste ja protsessidega seotud TTO riskidele.

Lõppvastutus töötervishoiu ja –ohutuse eest lasub tippjuhtkonnal. Organisatsioon peab nimetama ühe erivastutusega tippjuhtkonna liikme (suures organisatsioonis näiteks nõukogu või juhatuse liikme) kindlustamaks, et TTO juhtimissüsteem oleks õigesti ellu viidud ja toimiks nõuetekohaselt organisatsiooni kõigis tegevuskohtades ja –valdkondades.

Juhtkond peab eraldama TTO juhtimissüsteemi elluviimiseks, ohjamiseks ja parendamiseks vajalikud ressursid.

Märkus: Ressursid hõlmavad inimressursse ning erioskusi, tehnoloogiat ja rahalisi vahendeid.

Organisatsiooni juhtkonna erivastutusega liikmel peab olema määratletud roll, vastutused (märkus - nii on algtekstis! Toim.) volitused selleks, et tagada:

a) TTO juhtimissüsteemi nõuete sisse seadmine, elluviimine ja toimivana hoidmine kooskõlas käesoleva standardi nõuetega;

Nõuded – ESV 18001:2006 Töötervishoiu ja tööohutuse süsteemid nõuded - Toimivuse ja mõõtmine ja seire (ESV 18001 nõue)

162

b) TTO juhtimissüsteemi toimivuse aruande esitamine tippjuhtkonnale ülevaatamiseks ja TTO juhtimissüsteemi parendamisel aluseks võtmiseks.

Kõik need, kellel on juhtimisalane vastutus, peavad demonstreerima kohustumust TTO toimivuse pidevaks parendamiseks.



Toimivuse ja mõõtmine ja seire (ESV 18001 nõue) Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ning toimivana hoidma protseduurid TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) toimivuse korrapäraseks seireks ja mõõtmiseks. Need protseduurid peavad ette nägema:

nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed näitajad, mis sobivad organisatsiooni vajadustega;

seire selle kohta, kui kaugele on organisatsiooni TTO eesmärkide täitmisel jõutud;

proaktiivsed toimivuse näitajad, mis seiravad TTO juhtimisprogrammi, kasutades kriteeriumide, kohaldatavate õigusaktide ja eeskirjade nõuete järgimist;

reaktiivsed toimimise näitajad õnnetusjuhtumite, põduruse, vahejuhtumite (kaasa arvaud peaaegu-õnnetusjuhtumid) ja TTO varasema puuduliku toimivuse muude tõendite seireks;

seire- ja mõõtmistulemuste ning andmete küllaldase talletamise, mis hõlbustaks hilisemate korrigeerivate ja ennetatavate tegevuste analüüsimist.

Kui toimivuse mõõtmiseks ja seireks on nõutav seireandmete olemasolu, peab organisatsioon sisse seadma, ellu viima ning toimivana hoidma protseduurid selliste seadmete kalibreerimiseks ja hooldamiseks. Tõendysdokumendid kalibreerimis- ja hooldustegevuste ning tulemuste kohta tuleb säilitada.



Tõendusdokumentide ohje (ESV 18001 nõue) Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ning toimivana hoidma protseduurid TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) tõendusdokumentide, aga ka auditite ja ülevaatuste tulemuste identifitseerimiseks, korras hoidmiseks ja kasutuselt kõrvaldamiseks.

TTO tõendusdokumendid peavad olema loetavad ja identifitseritavad ning viima seonduvete tegevusteni. TTO tõendusdokumendid tuleb säilitada ja korras hoida sellisel viisil, et nad oleksid kergelt üles leitavad ning kaitstud kahjustuste, kulumise või kadumise eest. Tuleb sisse seada ja tallendada nende säilitamisajad.

Tõendusdokumendid tuleb säilitada süsteemile ja organisatsioonile sobival viisil, demonstreerimaks vastavust käesoleva standardi nõuetele.



Töötervishoiu ja tööohutuse poliitika (ESV 18001 nõue) Organisatsioonil peab olema tippjuhtkonna poolt kinnitatud poliitika, mis sõnastab selgelt täätervishoiu ja tööohutuse üldeesmärgid ning tervishoiu ja ohutuse toimivuse parendamiseks võetud kohustused.

Poliitika peab:

Nõuded – ESV 18001:2006 Töötervishoiu ja tööohutuse süsteemid nõuded - Töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava (kavad) (ESV 18001 nõue)

163

a) olema sobiv organisatsiooni TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) riskide iseloomule ja tasemele;

b) sisaldama parendamise kohustumust;

c) sisaldama kohustumust järgida vähemasti kohastatavaid TTO alaseid õigusaktide ning muid organisatsiooni poolt tunnustatavaid nõudeid;

d) olema dokumenteeritud, ellu viidud ja toimivana hoitud;

e) olema kõikidele töötajatele teatavaks tehtud, et teadvustada neile nende TTO-alaseid kohustusi;

f) olema huvipooltele kättesaadav;

ja

g) olema perioodiliselt üle vaadatud, kindlustamaks, et see jääb asjakohaseks ning organisatsioonile sobivaks.



Töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava (kavad) (ESV 18001 nõue) Organisatsioon peab oma eesmärkide saavutamiseks sisse seadma, ellu viima ning toimivana hoidma TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) juhtimiskava(d). Neis peab olema dokumenteeritud:

a) täpselt määratletud vastutus ja volitused organisatsiooni asjassepuutuvate talituste ja tasandite eesmärkide saavutamiseks, ning

b) eesmärkide saavutamise vahendid ja ajakava.

TTO juhtimiskava(d) tuleb üle vaadata korrapäraste ja planeeritud ajavahemike järel. Vastavalt muudatustele tegevuses, toodetes või organisatsiooni tegutsemise tingimustes tuleb TTO juhtimiskava (kavasid) parandada seal, kus neid vaja.



Valmisolek hädaolukordadeks ja tegutsemine nende puhul (ESV 18001 nõue) Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma plaanid ja protseduurid, et:

identifitseerida vahejuhtumite ja hädaolukordade võimalikkus ja nende korral tegutsemine, ja

vältida või leevendada nendega kaasneda võivaid haigusi või vigastusi.

Organisatsioon peab hädaolukorraks valmisoleku ja hädaolukorras tegutsemise plaanid ja protseduurid üle vaatama, iseäranis pärast vahejuhtumi või hädaolukorra esinemist.

Organisatsioon peab neid protseduure ka perioodiliselt testima, kus see on teostatav.


Nõuded – ESV 18001:2006 Töötervishoiu ja tööohutuse süsteemid nõuded - Õigusaktide ja muud nõuded (ESV 18001 nõue)

164


Õigusaktide ja muud nõuded (ESV 18001 nõue) Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ning toimivana hoidma protseduuri kohaldatavate õigusaktide ja muude TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) nõuete identifitseerimiseks ja kättesaadavaks tegemiseks.

Organisatsioon peab seda infot hoidma ajakohasena. Ta peab asjassepuutuva info õigusaktide ja muude nõuete koha teatavaks tegema oma töötajatele ja teistele asjassepuutuvatele huvipooltele.



Õnnetusjuhtumid, vahejuhtumid, mittevastavuse ning korrigeeriv ja ennetav tegevus (ESV 18001 nõue) Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ning toimivana hoidma protseduurid, millega määratletakse vastutus, vastutus ja volitused:

a) õnnetusjuhtumite,

vahejuhtumite ning

mittevastavuste

käsitlemiseks ja uurimiseks;

b) meetmete rakendamiseks, et leevendada õnnetusjuhtumitest, vahejuhtumistest või mittevastavustest tulenevaid mistahes tagajärgi;

c) korrigeerivate ja ennetavate tegevuste algatamiseks ning lõpuleviimiseks;

Neis protseduurides peab olema nõue, et kõik väljapakutud korrigeerivad ja ennetavad tegevused tuleb enne elluviimist riskihindamise protsessi üle vaadata.

Mistahes korrigeeriv või ennetav tegevus, mida kasutatakse tegelike ja võimalike mittevastavuste põhjuste kõrvaldamiseks, peab vastama probleemide suurusele ja kogetavale TTO (TTO - töötervishoid ja tööohutus; toim.) riskile.

Organisatsioon peab korrigeerivast ja ennetavast tegevusest tulenevate dokumenteeritud protseduuride mistahes muudatused ellu viima ja tõendid säilitama.


Riskitundlikud töötajad - Riskitundlikud töötajad

165

Riskianalüüs

Riskitundlikud töötajad

Riskitundlikud töötajad Riskitundlikud töötajad on rasedad, rinnaga toitvad naised, alaealised ja puudega inimesed.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, 2. peatükk. Tööandja kohustused. § 4. Töökeskkonna riskianalüüs.

Riskianalüüs Riskitundlikud töötajad

Puudega inimesed Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle.

Allikas: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, § 2. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13065054


Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad.



Rasedate ja rinnaga toitvate naistöötajate ning alaealiste ja puudega töötajate töötingimused ja -ohutus Rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused.

Tööandja järgib rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.

Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 10; 1-3. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561




Statistiline lähenemine - Statistiline lähenemine

166

Riskianalüüs

Statistiline lähenemine Statistiline lähenemine Igasugune otsuste tegemine, ka tööohutuse ja töötervishoiu osas, eeldab tuginemist mingitele hinnangutele. Muidugi võib lihtsalt midagi arvata ja teha otsuseid, kuid kui tegemist on oluliste kulutuste tegemisega, on parem tugineda kindlamale alusele. Suurema kindluse annab tuginemine statistikale, täpsemalt statistilisele analüüsile. Juba mingite keskmiste arvutamine ja võrdlemine (näit. keskmine haiguspäevade hulk ühe töötaja kohta aastate lõikes) näitab suundumusi töötervise olukorras ettevõttes, annab ettekujutuse töötervisele tehtud kulutuste efektiivsusest jne.

Statistika, statistiline analüüs on matemaatiline viis andmete kogumiseks, analüüsiks, interpreteerimiseks või seletamiseks ja andmete esitamiseks.

Statistilise lähenemise esimene samm on andmekogumine, mis polegi nii raske kui esialgu paistab. Suur osa andmeid on ettevõtetes olemas, tuleb need lihtsalt analüüsimiseks välja võtta. Ettevõttes võib läbi viia spetsiaalseid küsitlusi, kuid siin tuleb meeles pidada ühete olulist asjaolu: kui te viite läbi küsitluse, siis te peate selle tulemusel midagi ette võtma, sest vastasel korral töötajate rahulolu väheneb.

Statistilisel analüüsil on kaks eesmärki: kirjeldada ja teha järeldusi. Kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt keskmisi ja standarthälbeid. Järelduste tegemiseks on võimalik kasutada erinevaid meetodeid: vastuste saamiseks jah/ei küsimustele (näit. kas üks suurus on teisest suurem tegelikult või on see juhuslik) spetsiaalseid teste, paremeetrite seoste uurimiseks korrelatsiooni, mudelite loomiseks regressioonanalüüsi jne. Statistilise analüüsi tulemused on tõsikindlamad ja nende alusel tehtud otsustused paremini põhjendatud.

Statistiliks põhiterminite ja meetodite tundmine on oluline ka teaduslikest uuringutest arusaamiseks.

Riskianalüüs Statistiline lähenemine

Absoluutne risk (Absolute risk, AR) Absoluutne risk on mingi määratletud sündmuse toimumise tõenäosus määratletud perioodi kestel. Absoluutse riski arvväärtus on vahemikus 0 – 1, või on väljendatud protsentides. Tavaarusaama vastaselt, kus riski seostatakse mingi negatiivse tagajärgedega sündmusega (näit. vigastuse teke), kasutatakse statistilises analüüsis riski ka positiivsete tagajärgedega sündmuste kirjeldamiseks (näit. terviseseisundi paranemine).

Allikas: British Medical Journal (2009) Clinical Evidence Glossary. http://clinicalevidence.bmj.com/ceweb/resources/glossary.jsp /


Baasrisk (Baseline risk) Baasrisk on sündmuse toimumise tõenäosus juhul kui olukorda pole mõjutatud. Baasrisk on oluline näitaja võimaliku mõjutamise kasulikkuse hindamisel. Kõrge baasriskiga inimesed võivad mõjutamisest saada kõige suuremat kasu, st kõrge algriskiga gruppide puhul võib mõjutamine olla kõige efektiivsem.


http://clinicalevidence.bmj.com/ceweb/resources/glossary.jsp


Statistiline lähenemine - Intsidents ja prevalents

167


Intsidents ja prevalents Intsidents (incidence), ehk esmasjuhtude arv, on uute mingi seisundi (näit. haiguse, kahjustuse) uute juhtude esinemine mingi määratud ajaperioodi kestel. Näiteks, kui mingi kutsehaiguse intsidents 2008. aastal on 8, tähendab see, et 2008. aastal haigestus sellesse kutsehaigusesse 8 inimest.

Prevalents (prevalence), ehk levimus, on mingi seisundi (näit. haiguse, kahjustuse) esinemise suurus antud populatsioonis mingi määratud ajaperioodi kestel. Näiteks, kui mingi kutsehaiguse prevalents on 2/100 000 elaniku kohta, tähendab see, et iga 100 000 elaniku kohta tuleb 2 sellesse kutsehaigusesse haigestunut.



Riski absoluutne juurdekasv (Absolute risk increase, ARI) Riski absoluutne juurdekasv (ARI) on riskigrupi ja kontrollgrupi absoluutsete riskide (AR) vahe.

ARI = ARriskigrupp - ARkontrollgrupp

See väärtus ei anna ettekujutust sellest, missugune on gruppide riskide erinevuse suhe, selle teadasaamiseks tuleb kasutada suhtelise riski (relative risk, RR) hinnangut.



Riskisuhe (odds ratio, OR) Riskisuhe (odds ratio, OR) on kahe grupi (riskigrupp, mis on mõjutatud riskifaktori poolt ja kontrollgrupp, mis pole antud riskifaktori poolt mõjutatud) mõõtmisandmete võrdlemise tulemusena saadav arv, mis näitab kuivõrd riskifaktori poolt mõjutamine suurendab tagajärje tekkimise tõenäosust.

Arvutamise meetod:

a – riskigrupi nende liikmete arv, kellel ilmnes mõõdetav tagajärg;

b - riskigrupi nende liikmete arv, kellel mõõdetavat tagajärge ei ilmnenud;

c – kontrollgrupi nende liikmete arv, kellel ilmnes mõõdetav tagajärg;



Statistiline lähenemine - Statistiline tähenduslikkus / Statistiliselt tähenduslik

168

d - kontrollgrupi nende liikmete arv, kellel mõõdetavat tagajärge ei ilmnenud.

Tulemuse (RR) interpreteerimine:

kui riskisuhe on 1, siis gruppide riskid ei erine;

kui riskisuhe on suurem kui 1, on riskigrupis tagajärje ilmnemine suurem ja seda suurem, mida suurem on saadud arv;

kui riskisuhe on väiksem kui 1, on riskigrupis tagajärje ilmnemine väiksem, st tegemist pole riski-, vaid kaitsefaktoriga.

Riskikordaja statistilise tähenduslikkuse hindamiseks on vaja arvutada usaldusvahemik, vähemalt usaldusnivool 95%:

Alumine usalduspiir =EXP(LN(RR)-(Z*SE))

Ülemine usalduspiir =EXP(LN(RR)+(Z*SE))

Kus:

EXP – naturaallogaritmi väärtus

LN(OR) – ORi naturaallogaritm

SE=SQRT((1/a)+(1/b)+(1/c)+(1/d))

Z (usaldusnivool 95%) = 1,95996 = 1,96

Z (usaldusnivool 99%) = 2,57583 = 2,58

Kui usaldusvahemikku jääb väärtus 1, pole riskide erinevus statistiliselt tähenduslik.

Allikas: Tooding, L.-M. (2007). Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Tartu Ülikooli Kirjastus. / VassarStats: Statistical Computation Website, http://faculty.vassar.edu/lowry/VassarStats.html / British Medical Journal (2009) Clinical Evidence Glossary. http://clinicalevidence.bmj.com/ceweb/resources/glossary.jsp /


Statistiline tähenduslikkus / Statistiliselt tähenduslik Statistiline tähenduslikkus näitab, et uuringu / analüüsi tulemused pole juhuse tekitatud, vaid tegemist on reaalselt esineva seaduspäraga, kas saadud tulemusi võib usaldada.

Näiteks, kui uuringu analüüsis näidatakse, et kahe keskmise erinevus on statistiliselt

tähenduslik p 0,05, siis sellega on teada antud – kui korrata antud mõõtmisi sarnastes tingimustes, oleks teistsuguse tulemuse saamise tõenäosus mitte suurem kui 0,05 = 5%, ehk seda võib juhtuda 1/20 juhtudest.

Kokkuleppeliselt on uuringu või analüüsi tulemus statistiliselt tähenduslik, kui selle vea suurus (p) pole suurem kui 5%, ehk 0,05, See on sama, mis usaldusnivoo (confidence level, CL) 95%, sest

p= 1 – CL.

Kasutatakse ka teisi väiksemaid vea tasemeid. Statistilist tähenduslikkust võib kirjeldada järgmiselt:

p 0,05 = piiripealselt statistiliselt tähenduslik;

p 0,01 = statistiliselt tähenduslik ;

p 0,005 ... p 0,001 = kõrgelt statistiliselt tähenduslik.

Statistilisest analüüsist võib selguda, et uuritud seos on statistiliselt mittetähenduslik (not significant / non-significant, NS), st ei vasta ülaltoodud statistilise tähenduslikkuse kriteeriumitele. See ei tähenda, et seost ei ole, vaid – see konkreetne uuring ei näita seose olemasolu. Statistiliselt mittetähendusliku tulemuse saamine võib olla põhjustatud mitmest asjaolust: (1) uuring oli korraldatud selliselt, et seost polnud võimalik kindlaks teha, näit. mõõdeti ebakorrektselt jms.; (2) seost polnud võimalik avastada juhuse tõttu; (3) seos pole olemas. Kui uuringus leitakse mingi oluline seos, trend, mis pole statistiliselt tähenduslik, siis võiks selle ikkagi ära märkida, näit. „pärast abinõude tarvituselevõttu vähenes töötajate haigestumine võrreldes eelneva perioodiga, kuid see erinevus pole statistiliselt tähenduslik“.

http://faculty.vassar.edu/lowry/VassarStats.html


Statistiline lähenemine - Suhteline risk, e riskikordaja (risk ratio, relative risk, RR)

169



Suhteline risk, e riskikordaja (risk ratio, relative risk, RR) Suhteline risk, e riskikordaja (RR) on kahe grupi (riskigrupp, mis on mõjutatud riskifaktori poolt ja kontrollgrupp, mis pole antud riskifaktori poolt mõjutatud) mõõtmisandmete võrdlemise tulemusena saadav arv, mis näitab kuivõrd riskifaktori poolt mõjutamine suurendab (RR > 1) või vähendab (RR < 1) tagajärje tekkimist.

Arvutamise meetod:

a – riskigrupi nende liikmete arv, kellel ilmnes mõõdetav tagajärg;

b - riskigrupi nende liikmete arv, kellel mõõdetavat tagajärge ei ilmnenud;

c – kontrollgrupi nende liikmete arv, kellel ilmnes mõõdetav tagajärg;

d - kontrollgrupi nende liikmete arv, kellel mõõdetavat tagajärge ei ilmnenud.

Tulemuse (RR) interpreteerimine:

kui riskikordaja on 1, siis gruppide riskid ei erine;

kui riskikordaja on suurem kui 1, on riskigrupis tagajärje ilmnemine suurem ja seda suurem, mida suurem on saadud arv;

kui riskikordaja on väiksem kui 1, on riskigrupis tagajärje ilmnemine väiksem, st tegemist pole riski-, vaid kaitsefaktoriga.

Riskikordaja statistilise tähenduslikkuse hindamiseks on vaja arvutada usaldusvahemik, vähemalt usaldusnivool 95%:

Alumine usalduspiir =EXP(LN(RR)-(Z*SE))

Ülemine usalduspiir =EXP(LN(RR)+(Z*SE))

Kus:

EXP – naturaallogaritmi väärtus

LN(RR) – RRi naturaallogaritm

SE= SQRT((b/(a*(a+b)))+(d/(c*(c+d))))

Z (usaldusnivool 95%) = 1,95996 = 1,96

Z (usaldusnivool 99%) = 2,57583 = 2,58

Kui usaldusvahemikku jääb väärtus 1, pole riskide erinevus statistiliselt tähenduslik.


Statistiline lähenemine - Suhtelise riski juurdekasv ja suhtelise riski vähenemine

170

Allikas: Tooding, L.-M. (2007). Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Tartu Ülikooli Kirjastus. / VassarStats: Statistical Computation Website, http://faculty.vassar.edu/lowry/VassarStats.html / British Medical Journal (2009) Clinical Evidence Glossary. http://clinicalevidence.bmj.com/ceweb/resources/glossary.jsp / British Medical Journal (2009) Clinical Evidence Glossary. http://clinicalevidence.bmj.com/ceweb/resources/glossary.jsp /


Suhtelise riski juurdekasv ja suhtelise riski vähenemine Suhtelise riski juurdekasv (relative risk increase, RRI) ja suhtelise riski vähenemine (relative risk reduction, RRR) on riskide suhte muutus riskigrupi ja kontrollgrupi vahel katse kestel.

Näiteks: riskianalüüsi käigus tehtud uurimuses leiti, et haigestumise risk allüksuses A (riskigrupp) oli 2 korda suurem (RR1=2) kui allüksuses B (kontrollgrupp). Selle peale otsustati allüksuses A rakendada mingid abinõud (st, läbi viia katse). Mingi aja järel mõõdeti uuesti haigestumist allüksustes A ja B, ning leiti, et suhteline risk on nüüd 1,5 (RR2=1,5), mis tähendab seda, et suhtelise riski vähenemine oli 0,5 (RRR= RR1 – RR2= 2 – 1,5 = 0,5). Kui tulemus oleks vastupidine, st haigestumise risk tõusis, oleks tegemist suhtelise riski juurdekasvuga.



Tõenäosussuhe, šanss Tõenäosusushe, ehk šanss (odds), näitab tõenäosust, millega mingi sündmus võib toimuda, väljendatuna suhtena tõenäosusesse, et sellist sündmust ei toimu. Näiteks, USAs on 2005. aastal sündinud inimese šanss elu jooksul surra vigastuse tagajärjel 1/22.

Allikas: British Medical Journal (2009) Clinical Evidence Glossary. http://clinicalevidence.bmj.com/ceweb/resources/glossary.jsp / National Safety Councyl (2009) The odds of dying from... http://www.nsc.org/research/odds.aspx


Usaldusvahemik (confidence interval, CI) Usaldusvahemik näitab vahemikku, milles mõõdetud parameeter esineb juhul kui samasugune uurimus viiakse läbi sarnastes tingimustes, kusjuures on parameetri antud vahemikus esinemise tõenäosus (95%, 99%). Minimaalne usaldatavate andmete ja tulemuste tõenäosuse väärtus on 95%.


http://faculty.vassar.edu/lowry/VassarStats.html





http://www.nsc.org/research/odds.aspx


Statistiline lähenemine - Psühhosotsiaalsete faktorite interventsiooni tasemed

171

Tegevus

Psühhosotsiaalsete faktorite interventsiooni tasemed Töökoha psühhosotsiaalsete faktorite interventsiooni, mõjutamise tasemed saab jaotada kolme kategooriasse:

individuaaltasand,

individuaal-organisatsiooniline üleminekutasand,

organisatsioonitasand.

Organisatsioonitasandi interventsioon on suunatud tööstressi põhjustele, näiteks organisatsiooni struktuuri või füüsikaliste ja keskkonnatingimuste parandamine.

Individuaaltasandi interventsioon on suunatud neile, kes vahetult stressiga kokku puutuvad ja/või kellel juba on stressi sümptomid. Siin on võimalikud stressi ennetavate meetmete kasutamine (näit. väljaõpe stresseerivas situatsiooni tegutsemiseks) või tekkinud stressiga toimetuleku viiside õpetamine (näit. lõdvestustehnikad jt toimetuleku tehnikate õpetamine).

Individuaal-organisatsioonilisel üleminekutasandil on interventsioon suunatud inimese ja organisatsiooni omavahelise sobivuse suurendamiseks. Siia alla kuuluvad kolleegidevaheliste ja juhtide-alluvate vaheliste suhete parandamine või inimese-keskkonna sobivuse suurendamine jne.

Näiteks, töökohal toimuva vägivalla vastu saab rakendada kolmel tasandil: töökoha kujundamine, töö organiseerimine ja väljaõpe. Meetmed tuleb töötada välja lähtuvalt konkreetsetest probleemidest. Olukordades, kus riski ei saa täielikult kõrvaldada (näit. kriminaalide vägivald), tuleb rakendada meetmeid riski vähendamiseks läbi hea juhtimise ja teiste meetmete. Paljudel juhtudel on erinevate tasandite meetmete kombinatsioon kõige efektiivsem lahendus.

Allikas: European Agency for Safety and Health at Work. (2002). Prevention of psychosocial risks and stress at work in practice. Office for Official Publications of the European Communities. Luxembourg.

Tegevus

Tööandja ennetustegevus Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.

Tööandja rakendab nimetatud meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel:

riskide tekkimise vältimine;

vältimatute riskide hindamine;

riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni;

ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga;

töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks;

töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule;

ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele;

ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju.

Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi.



Ergonoomika - Otsustamise raskuse hinnang tulenevalt töö iseloomust

172

Tegevus

Ergonoomika Otsustamise raskuse hinnang tulenevalt töö iseloomust Raskused otsuste tegemises on mõjutatud kättesaadava informatsiooni ja otsuste tagajärgedest tulenevatest riskidest.

Väga kerge (1)

Töö on seotud tegevustega, milledel on ühemõtteline ja selge juhendinfo

Kerge (2)

Töö on seotud tegevustega, mis teevad alternatiivide võrdlemise võimalikuks ja tegevusmudelite valikud lihtsaks

Mõõdukas (3)

Töö on seotud keerukate tegevustega, millel on mitmeid alternatiivseid lahendusi ja kus võrdlusvõimalused puuduvad. Töölisel on vaja jälgida oma tegevuse tulemusi.

Raske (4)

Töötaja peab tegema palju otsuseid omamata selget informatsiooni, mis oleks otsustamise aluseks. Vale otsus toob kaasa vajaduse parandada nii tegevust kui ka tegevuse tulemust, või tekitab tõsist isiklikku riski.

Väga raske (5)

Töötada tuleb paljude instruktsioonidega, masina indikaatoritega ning informatsioon võib sisaldada vigu. Vale otsus võib kaasa tuua õnnetuse riski, tootmiskatkestuse või materiaalse kahju.


Tegevus Ergonoomika

Töö piirangud Piirangutega töös piiravad töötamistingimused töötaja liikumisvabadust ja vabadust valida kuna ja kuidas tööd teha. Piirangud võivad tuleneda näiteks seadmest või konveierist, mis määrab töö tempo. Samuti võib töö piirangud seada töötamine grupis, kus grupp ei suuda reageerida iga liikme vajadustele.

Ergonoomika - Tööasend ja –liigutused, ergonoomiline hinnang

173

Töömeetodid ja -toimingud pole piiratud masina, tööprotsessi või tootmisprotsessi poolt

Töömeetodid ja –toimingud esitavad episoodilisi piiranguid ja nõudmisi kõrgendatud tähelepanuks

Töömeetodid ja -toimingud on täielikult määratud masina, tööprotsessi või tootmisprotsessi poolt


Tegevus Ergonoomika

Tööasend ja –liigutused, ergonoomiline hinnang Töö asend tähendab kaela, käte, õlgade, selja, puusade ja jalgade asendit töö ajal. Tööliigutused on liigutused, mida on vaja teha töö tegemiseks.


174

Kael ja õlad

Vaba ja lõdvestatud

Loomulikus positsioonid kuid töö poolt piiratud

Pinges töö pärast

Kael on pööratud ja painutatud ja/või käed on õla kõrgusel

Kael on painutatud taha, pinge kätes on suur


175

Randmed-küünarnukid

Asendi valik on vaba, nõudmised pingele väikesed

Käed on töö poolt määratud asendis, aeg-ajalt kergelt pinges

Käed on pinges ja/või liikmed äärmuslikes positsioonides

Käed on vastassuunalise staatilise pinge all ja/või teevad pidevalt sama liigutust

Nõuded käte pingele on suured või tuleb teha kiireid liigutusi


176

Selg

Loomulikus asendis ja/või hästi toestatud kas istuvas või seisvas asendis

Heas asendis, kuid töö poolt piiratud

Painutatud ja/või halvasti toestatud

Painutatud ja pööratud, ilma toeta

Halvas asendis raske töö ajal


177

Puusad-jalad

Vabas asendis, mida saab tahtmise korral muuta, istuva töö ajal toestatud

Heas, kuid töö poolt piiratud asendis

Halvasti toestatud, või püstiasendis toestus halb

Seismine ühel jalal või põlvitamine või kühmus asend

Halvas asendis raske töö ajal


Ergonoomika - Töökoha ergonoomiline kujundus

178

Tegevus Ergonoomika

Töökoha ergonoomiline kujundus

Horisontaalne tööala

Tavaline tööpiirkond

Lühiajaline tegevus, näiteks materjalide võtmine

Harv tegevus, näiteks siis kui lühiajalise tegevuse ala on hõivatud

Tööala kõrgus

Küünarnuki kõrgus = küünarnuki kõrgus lõdvestatult.

Kui töö nõuab erinevaid tööasendeid, määratakse tööala kõrgus kõige suuremaid nõudmisi esitava töö järgi.

Nägemisdistants

Nägemisdistants peab olema proportsionaalne tööobjektiga: väiksed objektid nõuavad lühemaid nägemisdistantse ja kõrgemat tööpinda. Objektid, mida omavahel pidevalt võrreldakse lühikestelt nägemisdistantsilt (vähem kui 1 m) tuleb paigutada samale nägemisdistantsile.


179

Väga nõudlik töö.

Väikeste detailide

kokkupanek

Nõudlik töö

Õmblemine,

joonistamine

Tavaline töö

Lugemine, töö

treipingil

Vähenõudlik töö

Pakkimine

Nägemisnurk

Kõige sagedamini jälgitav objekt peab olema paigutatud töötaja ette, tsentrisse. Soovitatav

nägemisnurk (mõõdetuna silma horisondist) varieerub 15 ja 45vahel, olenevalt tööpoosist.

Jalgade ruum

Istuva töö puhul on vajalik piisav ruum tööpinna alapoole ja istme vahel jalgade liigutamiseks. Soovitatav jalgade ruumi laius peab olema 60 cm ja sügavus vähemalt 45 cm põlve kõrgusel ja 65 cm põrandapinnal.

Püsti seistes töötades peaks jalalaba jaoks olema ruumi 15 cm nii kõrguses kui sügavuses.

Soovitatav vaba ruum püsti seisva töötaja taga peab olema 90 cm, juhul kui ei tegeleta raskete objektidega.


180

Iste

Pidevalt kasutatav iste peaks olema:

reguleeritava kõrgusega

õhku läbilaskva polstriga

ja reguleeritava seljatoega

Mitme inimese poolt kasutatav iste peab olema hõlpsasti reguleeritav.

Kõrge seljatoe ja reguleeritavate käetugedega istme vajadus oleneb tehtavast tööst.

Püsti seistes töötavate jaoks peab olema kõrge iste, mida saab ajutiselt toeks ja puhkuseks kasutada.

Istmed erinevaks kasutuseks

Käsitööriistad

Käsitööriistade suurus, kuju, kaal ja pealispinna materjal peab võimaldama head haaret ja mugavat kasutamist. Käsitööriista kasutamine ei peaks nõudma liialdast pingutust. Vibratsiooni ja müra tase peab olema võimalikult madal.

Teised seadmed

Teised seadmed on näiteks seadmestik, komponendid, isiklikud kaitsevahendid, kontroll- ja juhtimisseadmed, toed, fiksaatorid, tõstmise ja liigutamise abivahendid, milliseid peavad olema mugavad, otstarbekad ja kergelt kasutatavad.


Ergonoomika - Töötaja suhtlemine ja isiklikud kontaktid

181

Tegevus Ergonoomika

Töötaja suhtlemine ja isiklikud kontaktid Töötaja suhtlemine ja isiklikud kontaktid viitavad töötaja võimalustele suhelda ülemuste ja töökaaslastega.

Töölise suhtlemine ja kontaktid teiste inimestega soodustatud ja on erilise tähelepanu all

Töölise suhtlemine ja kontaktid teiste inimestega on võimalikud tööpäeva vältel, kuid need on piiratud või raskendatud töökoha, müra, kontsentratsioonivajaduse vms poolt

Töölise suhtlemine ja kontaktid teiste inimestega on kogu töövahetuse keskel piiratud, töötaja töötab üksinda, kaugel ja on teistest eristatud


Tegevus Ergonoomika

Üdine füüsiline aktiivsus tööl Üdine füüsiline aktiivsus tööl on määratletud vastavalt sellele kuivõrd töö iseloom, töömeetodid ja tööriistad ning seadmed nõuavad füüsilist aktiivsust. Need nõudmised võivad olla optimaalsed, kuid võivad olla ka liiga suured või liiga väikesed. Üldise füüsilise aktiivsuse kvaliteet on määratletud selle järgi kuivõrd töötaja saab reguleerida oma töökoormust või see on reguleeritud tootmismeetodi või situatsiooni poolt milles tööd tehakse.

Mugav Füüsiline aktiivsus on täielikult määratud töötaja poolt, ei esine faktoreid, mis nõuaks maksimumpingutust.

Füüsiline aktiivsus oleneb mõnevõrra tootmismeetodist või töö organiseerimisest. Tippkoormust esineb mõnevõrra, kuid see ei tekita ülepinge riski.

Füüsiline aktiivsus oleneb tootmismeetodist või töö organiseerimisest. On olemas mõningane tippkoormusest tekkiva ülekoormuse risk.

Kahjustav Füüsiline aktiivsus oleneb täielikult tootmismeetodist või töö organiseerimisest. Töö on keskmiselt raske või raske ja töökatkestused pole võimalikud. Esinevad kõrge tippkoormuse perioodid.

Ergonoomika - Üdine füüsiline aktiivsus tööl

182

Mugav Füüsiline aktiivsus on määratud töölise poolt. Töökoht, seadmed ja meetodid ei takista liigutusi.

Töökoht, seadmed ja meetodid lubavad adekvaatseid liigutusi.

Töökoht, seadmed ja meetodid piiravad liigutusi. Vaba liikumine on võimalik töövaheaegadel.

Kahjustav Töökoht, seadmed ja meetodid piiravad liigutusi miinimumini. Töövaheaegadel pole vaba liikumine võimalik ei ühelgi tingimusel.


Füsioloogilised ohutegurid - Kuidas luu-lihaskonna vaevustega toime tulla

183

Tegevus

Füsioloogilised ohutegurid Kuidas luu-lihaskonna vaevustega toime tulla Luu-lihaskonna vaevustega toimetulekuks on vajalik lõimitud lähenemisviis. Lähenemisviis peaks arvesse võtma mitte ainult uute vaevuste ärahoidmist, vaid ka seda, kuidas hoida luulihaskonna vaevuste käes juba kannatavaid töötajaid tööl, korraldada nende taastusravi ja tööle naasmist.

Luu-lihaskonna vaevustega toimetulek: Euroopa lähenemisviis

Luu-lihaskonna vaevuste ennetamine:

• luu-lihaskonna vaevuste riskide vältimine;

• vältimatute riskide hindamine;

• riskide maandamine nende tekkeallikas;

• töö kohandamine üksikisiku järgi;

• tehniliste muutuste kohandamine;

• ohtlike tegurite asendamine ohutute või vähem ohtlikega;

• ühtse üldise ennetusstrateegia väljatöötamine, pöörates tähelepanu kogu kehale mõjuvale koormusele;

• ühiskaitsemeetmete eelistamine isikukaitsemeetmete ees;

• töötajatele asjakohaste juhiste andmine.

Luu-lihaskonna vaevustega töötajate tööl hoidmine:

• taastusravi pakkumine;

• luu-lihaskonna vaevuste all kannatavate või kannatanud töötajate tööle tagasi toomine.

Ennetusabinõud peaksid tähelepanu pöörama kogu kehale mõjuvale koormusele, mis võib tekitada luu-lihaskonna vaevusi. Enamasti ei põhjusta vaevusi mitte ainult üks tegur, näiteks harva on seljavalu põhjuseks ainuüksi raskuste käsitsi teisaldamine: seljavalu tekkele võivad kaasa aidata paljud muud tegurid, nt stress, vibratsioon, külm temperatuur ja töökorraldus. Seetõttu on väga oluline hinnata luu-lihaskonna vaevuste kõiki riske ning pöörata neile igakülgset tähelepanu.

Luu-lihaskonna vaevustega töötajate tööl hoidmine peaks olema töökoha luu-lihaskonna vaevuste strateegia lahutamatu osa. Erilist rõhku tuleks panna mitmeid valdkondi hõlmavatele lähenemisviisidele, milles on ennetustöö ja taastusravi ühendatud. Luu-lihaskonna vaevustega töötajate tööle tagasi toomise ja tööl püsimise tagamisel on sotsiaalsel ja organisatsioonilisel toel eriti oluline roll. Ohustatud töötajate ja organisatsiooni teiste asjaosaliste aktiivne toetamine ja kaasamine on väga oluline.

Allikas: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (2007). Tööga seotud luu-lihaskonna vaevused. Teabeleht 71. ISSN 1725-7026. http://osh.sm.ee/good_practice/fs71.pdf

Tegevus Füsioloogilised ohutegurid

Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohude ja riskide ennetusmeetmed Õnnetusi ja halba tervist on võimalik ära hoida, kui kõrvaldada raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riskid või neid vähemalt vähendada. Tuleks järgida järgmist ennetusmeetmete süsteemi.

• Kõrvaldamine: kaaluge, kas raskuste käsitsi teisaldamist on võimalik vältida, kasutades jõuülekandega või mehaanilisi teisaldamisseadmeid, näiteks konveiereid või laadureid.

• Tehnilised meetmed: kui raskuste käsitsi teisaldamist ei ole võimalik vältida, kaaluge abiseadiste, näiteks tõstukite, käsikärude ja vaakumtõsteseadmete kasutamist.


Füsioloogilised ohutegurid - Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohude ja riskide ennetusmeetmed

184

• Korralduslikud meetmed, näiteks töö rotatsiooni ja piisavalt pikki puhkepause tuleb kaaluda alles siis, kui raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riske ei ole võimalik kõrvaldada ega vähendada.

• Teabe esitamine raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riskide ja kahjulike tervisemõjude kohta ning seadmete kasutamist ja õigeid käitlemisviise käsitleva väljaõppe korraldamine.

Luu-lihaskonnavaevustega töötajate tervise ja töövõime taastamine ning tööle naasmine peaks olema töökoha luu-lihaskonnavaevusi käsitleva tegevuskava lahutamatu osa. See aitab parandada töötajate tervist ja heaolu ning vältida tulemuslikkuse vähenemist.Töötajate ja nende esindajate kaasamine töökohaga seotud ohtude käsitlemisse on väga oluline.

Õiged teisaldamisvõtted

Tõstmine. Enne raskuse tõstmist tuleb ülesanne kavandada ja selleks valmistuda. Veenduge, kas:

• raskuse teisaldamise sihtkoht on teada;

• sihtkohas ei ole takistusi;

• hoiate raskust kindlalt;

• käed, raskus ega käepidemed ei ole libedad;

• kellegi teisega koos raskust tõstes on teil mõlemal tööülesanne selge.

Raskuse tõstmisel peaksite kasutama järgmist võtet:

• asetage jalad kahele poole raskust, nii et keha jääb raskuse kohale (kui see ei ole võimalik, püüdke olla kehaga võimalikult raskuse lähedal);

• kasutage tõstmisel jalalihaseid;

• ajage selg sirgu;

• tõmmake raskus kehale võimalikult lähedale;

• tõstke raskus üles ja kandke seda sirgete allapoole suunatud kätega.

Lükkamine ja tõmbamine. Oluline on, et:

• eset lükataks ja tõmmataks keharaskusega; lükkamisel kallutage keha ettepoole, tõmbamisel tahapoole;

• põrandal oleks piisavalt pinda, et keha ette- või tahapoole kallutada;

• väldiksite keha pööramist ja kummardamist;

• teisaldamisseadistel oleksid sangad/käepidemed, et saaksite rakendada käte jõudu; käepideme kõrgus peaks olema õlgade ja talje vahel, nii et lükata ja tõmmata saaks hea neutraalse kehahoiakuga;

• teisaldamisseadised oleksid hästi hooldatud, nii et rattad oleksid sobiva suurusega ja liiguksid sujuvalt;

• põrandad oleksid kõvad, siledad ja puhtad.

Raskuste õige käsitsi teisaldamine:

Füsioloogilised ohutegurid - Raskuste teisaldamine - abinõud terviseriski vähendamiseks

185

Tuleb vältida keha pööramist ja kummardamist:

Allikas: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (2007). Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohud ja riskid töökohal. Teabeleht 73. ISSN 1725-7026. http://osh.sm.ee/good_practice/fs73.pdf


Raskuste teisaldamine - abinõud terviseriski vähendamiseks Tööandja peab töötaja terviseriski vähendamiseks rakendama järgmisi abinõusid:

1) varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega;

2) võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi;

3) tagama teisaldustööks sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse;

4) tagama ohutuks teisaldustööks piisava vaba ruumi nii töötamiskohal kui ka liikumisteedel;

5) lühendama raskuse kandmisteed;

6) lühendama teisaldustöö kestust, sealhulgas nägema ette sobivad puhkepausid;

7) korraldama töö selliselt, et töötaja saaks teisaldustööd vaheldada füüsiliselt mittekoormavate tööülesannete täitmisega;

8) andma töötajale isikukaitsevahendid, kui teisaldustööga kaasneb vigastusoht.

Allikas: Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määrus nr 26. § 4. Abinõud terviseriski vähendamiseks. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=84808


Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste ennetamine Pärast põhjalikku riskihindamist tuleks koostada prioriteetsete meetmete loetelu ning kaasata nende rakendamisse töötajad ja nende esindajad. Tegevused peaksid olema keskendatud riskiennetusele, kuid samuti võimaliku kahjustuse raskuse vähendamisele. Ühtlasi on tähtis tagada, et kõik töötajad saaksid asjakohast teavet, koolitust ning väljaõpet töökoha tööohutuse ja –tervishoiu kohta ning oskaksid konkreetseid ohtusid ja riske vältida.

Meetmed võivad hõlmata järgmisi valdkondi.

• Töökoht: kas esemete paigutust on võimalik parandada?

• Töövahendid: kas vahendid on konstruktsioonilt ergonoomilised? Kas on võimalik kasutada mittevibreerivaid jõuajamiga seadmeid, mis vähendaksid jõu rakendamist teatud ülesannete puhul?

• Tööülesanded: kas uute töövahendite või -meetodite abil on võimalik kehalist tööd vähendada?

• Töö juhtimine: kas on võimalik tööd paremini planeerida ja tööülesandeid tõhusamalt jagada, samuti rakendada turvalisemaid töösüsteeme?



Füüsikalised ohutegurid - Müra tase

186

• Töökorraldus: kas töö- ja puhkusegraafikuid või töörotatsiooni saaks paremini korraldada? Kas organisatsiooni tasandil oleks võimalik juurutada paremat ohutuskultuuri?

• Kavandamine ja hanked: kas ohtusid on võimalik kõrvaldada juba planeerimisjärgus?

• Terviseedendus töökohas, nt suitsetamise ja ülekaalulisuse ärahoidmine.

Töökoha ohtude ohjamisel on väga tähtis kaasata sellesse töötajad, sest töötajad ja nende esindajad tunnevad oma töökohta kõige paremini.


Tegevus Füüsikalised ohutegurid

Müra tase Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist.


Tegevus Keemilised ohutegurid

Ohtlike kemikaalide kõrvaldamine ja asendamine Hoidmaks ära või vähendamaks töötajate kokkupuudet ohtlike kemikaalide suhtes on olemas meetmete hierarhia:

1) Kõrvaldamine – parim viis vähendada ohtlike kemikaalidega seotud riske on kõrvaldada seda kemikaali kasutava protsessi või toote muutmisega vajadus niisuguste kemikaalide kasutamiseks.

2) Asendamine – kui kõrvaldamine ei ole võimalik, on ohtliku kemikaali või protsessi asendamine sellisega, mis kasutamistingimuste kohaselt on vähem ohtlik, paremuselt järgmine valik.

3) Järelevalve - kui kemikaali või protsessi ei saa kõrvale jätta või asendada, siis kokkupuudet annab ära hoida või vähendada:

• heitmeprotsessi kaitsekattega varustamisega;

• järelevalvega heitmete tekke üle tööprotsesside parema juhtimise abil;

• tehniliste lahendustega, et minimeerida toimiva kemikaali kogust;

• selliste organisatoorsete meetmetega nagu kokkupuutuvate töötajate arvu ning kok kupuute kestuse ja tugevuse minimeerimine;

• isikukaitsevahendite kasutamisega.

Kõrvaldamine ja asendamine praktikas. Üleminek ühelt kemikaalilt teisele on kolmeastmeline protsess:

1) Tehke kindlaks alternatiivid: selgitage välja kõik teile kättesaadavad valikud. Otsige alternatiivmeetodeid (kõrvaldada täielikult vajadus kasutada mingit kemikaali) ja potentsiaalseid asenduskemikaalid (kui kõrvalejätmine ei ole võimalik). Kui kemikaali, mida soovite asendada, kasutatakse mõnes sellises laialt rakendatavas menetluses nagu pihustiga värvimine või õliärastamine, peaks võimalike valikute arv olema suurem.

2) Võrdle alternatiive: tehke kõigi valikute riskianalüüs, sh kasutusel olev kemikaal või menetlus, ning võrrelge tulemusi. Kontrollige üle asjakohased tööohutuse ja -tervishoiu, samuti keskkonna- ja tooteohutuse alased õigusaktid, et tagada valikute õiguslikkus ja kokkusobivus; tehke kindlaks miinimumnõuded, mida peate täitma.



Keemilised ohutegurid - Ohtlike kemikaalide kõrvaldamine ja asendamine

187

3) Tehke otsus: tehke täpsustatud vajadustel, tehnoloogilistel võimalustel, toote kvaliteedi potentsiaalsel tähendusel, nõutavat investeeringut sisaldaval maksumusel ja uue toote kasutamise alasel väljaõppel tuginev otsus.

Kust alustada? Kõrvaldada tuleks mis tahes välditav kokkupuude ohtlike kemikaalide suhtes:

Tööprotsessist põhjustatud ohtude osas:

avatud tööprotsessid -. näiteks suurte pindade värvimine, kemikaalide segamine lahtistes nõudes või anumates;

tööprotsessid, mis tekitavad õhku tolmu, auru või suitsu või dispersseid vedelikke - näiteks keevitamine, pihustiga värvimine.

Seoses kemikaaliga:

Kui te ei saa muuta tööprotsessi, püüdke kõrvaldada või vältida kokkupuudet kem ikaalide suhtes, mis:

suurendavad tule- ja plahvatusohtu;

tekitavad töötajatele kõrgendatud riski;

annavad põhjus t paljude töötajate kokkupuudet;

on lenduvad – näiteks orgaanilised lahustid;

on õhus disperssed (aerosoolid, tolm);

põhjustavad ägedaid tervisekahjustusi – näiteks mürgid, söövitavad ja ärritavad kemikaalid;

põhjustavad selliseid kroonilisi tervisekahjustusi nagu allergeenid, sigimise suhtes toksilised ained jt;

on hõlmatud konkreetsete siseriiklike normidega, mis kehtestavad töökohas kasutamispiirangud;

on juba põhjustanud teie ettevõttes probleeme (terviseprobleemid, õnnetused või muud vahejuhtumid);

põhjustavad kutsehaigusi;

teevad vajalikuks regulaarse terviseseire (töötajate tervisekontroll);

suudavad naha kaudu absorbeeruda;

või kemikaalid, mille jaoks on töötajatel vaja kasutada ebamugavat isikukaitsevahendit (näiteks hingamisteede kaitsevahendid).

Kantserogeensed või mutageensed kemikaalid tuleb asendada niivõrd, kui see tehniliselt on võimalik!

Ärge unustage hooldusprotseduure ja õnnetusele omaseid potentsiaalseid ohtusid. Nõusse mahutatud kemikaal võib kujutada suurt riski, kui see õnnetuse tõttu sealt välja pääseb.

Ohtlike kemikaalide alane teave võib tulla paljudest allikatest. Üks lihtsaim - ehkki esialgne - viis kemikaalidest lähtuvate potentsiaalsete ohtude võrdlemiseks on silmitseda klassifitseerimist ja märgistusteavet. Seda peaks leiduma ohutuskaardil, millega kemikaal on varustatud. Kemikaali jaoks, mille ohutuskaart ei ole kättesaadav, saadakse teavet tarnija allikaist (tehniline dokumentatsioon, kasutamisjuhendid).

Muud teabeallikad hõlmavad lokaalseid piiranguid kemikaalide kohta ning töökeskkonna piirnorme, heitmete või toote sisalduse piirnorme. Viiteid kemikaalidele, mis suudavad läbistada nahka või tekitada allergiat, võib leida ka mõnes siseriiklikus töökeskkonna piirnormide nimekirjas.

Riskide hindamiseks tuleb teie ettevõttes sisse seada ohtlike kemikaalide arvestus. Andes võimaluse võrrelda kasutatavate kemikaalidega seonduvaid andmeid (so kogus, tööprotsess, kokkupuutuvate töötajate arv, töökoha mõõtmiste tulemused või kokkupuute ulatuse hindamine ning kemikaalide klassifitseerimine), osutab see ka tehtavatele eelistustele kõrvaldamisel ja asendamisel.

Riskihindamisega kindlaks tehtud asendamiseelistused tuleks regulaarselt ja siis, kui tööprotsessis on toimunud muudatus, läbi vaadata.

Keemilised ohutegurid - Ohtlike kemikaalide kõrvaldamine ja asendamine

188

Muud küsimused: Kes otsustab, missugust kemikaali omandatakse? Kes peab seda selgitama või nõusoleku andma (juhtkond, ohutuskomisjon, preventsiooniteenistused)? Kas see otsus vaadatakse regulaarselt läbi?

Asendamisjuhised. Enamikus liikmesriikides on riiklikud või mittetulunduslikud eraorganisatsioonid välja andnud lihtsaid arusaadavaid juhiseid riski vähendamise ja asendamise kohta. Tüüpilisteks näideteks on „Seven steps to substitution“ („Asendamise seitse sammu“) (HSE, Ühendkuningriik - http://www.hse.gov.uk) ja „Gevaarlijke stoffen op het werk“ („Ohtlikud ained tööl“)(Centrum GBW, Holland - http://www.arbobondgenoten.nl/arbothem/gevstof/GBWleafl_stoffen.pdf). (BIA,Saksamaa - http://www.hvbg.de/d/bia/pra/modell/spaltee.htm). Keemiliste ainete klassifitseerimise ning asjakohase töökohainfo kasutamine aitab süstemaatilisel ja lihtsal viisil võrrelda kemikaale. Iseäranis kehtib see väike- ja kesksuurte ettevõtete kohta. Palju andmekogusid on välja arendanud tööstuskontsernid, abistamaks oma liikmeid kemikaalide valikul. Need andmekogud on sageli majandussektori kesksed ning annavad väga spetsiifilist teavet (näit. näiteks Põhjamaade puidu- ja paberitööstus http://www.kcl.fi/info/database.html või Euroopa autotööstus http://www.mdsystem.com/index.jsp)

Tulu asendamisest. Ohtlike kemikaalide kasutamise kõrvaldamine või vahetamine vähem ohtlike vastu toob tulu igaühele, kes on tööprotsessi kaasatud. Kõrvaldamine või asendamine võib välja viia:

ohtlike kemikaalidega kokkupuutuvate töötajate tervise hetke- ja pikaajalise seisundi paranemiseni;

vähenenud keskkonnasaasteni;

ettevõtte kulutuste vähenemiseni:

haiguse tõttu puudumise alanemise kaudu;

väiksema kulutamisega järelevalvemeetmetele;

vähenenud kulude tõttu keskkonnaõigustikuga vastavusse viimisel;

raha säästmisega tule- ja plahvatuskaitselt;

toote väiksema tarbimise teel;

odavamate materjalide kasutamisega;

efektiivsemate tööprotsesside kaudu.

Allikas: Euroopa Tööohutuse j a Töötervishoiu Agentuur (2003), Ohtlike kemikaalide kõrvaldamine ja asendamine. Teabeleht 34. http://osh.sm.ee/good_practice/Teabeleht34.pdf

http://www.hse.gov.uk/

http://www.arbobondgenoten.nl/arbothem/gevstof/GBWleafl_stoffen.pdf

http://www.hvbg.de/d/bia/pra/modell/spaltee.htm

http://www.kcl.fi/info/database.html

http://www.mdsystem.com/index.jsp


Psühhosotsiaalsed faktorid - Tööstress: nõudmised-kontroll-toetus mudel

189

Tegevus

Psühhosotsiaalsed faktorid Tööstress: nõudmised-kontroll-toetus mudel Tööstress: nõudmised-kontroll-toetus mudel (Karasek, Theorell, 1990; Johnson, Hall, 1988) näitab, et suured tööülesanded, st töö poolt esitatud nõudmised (vastutus, ajasurve jms) ei ole iseenesest stressi tekkimise põhjuseks. Pinge (strain) tekib tööl siis kui töö poolt esitatud nõudmised ehk tööülesanded on suured (vastutus, ajasurve jne) ja töötaja kontroll oma töö oluliste aspektide (töötempo, otsustusõigus, võimete kasutamine jne) üle on väike. Tekkinud pingele kaasneb kõrge stress ja negatiivsed tagajärjed organismile – haigused ja isegi surm. Uuringutest on selgunud, et kõrged nõudmised ja madal kontroll on seotud halvema vaimse tervise, immuunsüsteemi probleemide, südamehaigustega, alkoholisõltuvuse, ülekaalulisuse, unehäirete, depressiooni ja muidugi selle tagajärjel haigestumise tõttu töölt puudumisega.

Mudel näitab seda, et suured tööülesanded ei too kaasa suurt pinget kui töötaja saab piisaval määral oma tööd kontrollida. Selline olukord tekitab eustressi ja tõstab inimese võimekust ning töö tulemuslikkust.

Pinge tekkimisel või ärahoidmisel on oluline osa toetusel, mida töötaja saab juhtidelt või töökaaslastelt. Kui toetus on adekvaatne, vähendab see olulisel määral stressorite negatiivset potentsiaali. Kui aga sotsiaalne toetus on madal või puudub, või esineb kiusamist ja diskrimineerimist, on stressi tekitavate faktorite mõju palju suurema negatiivse potentsiaaliga.

Nõudmised-kontroll-toetus mudel näitab seda, et tööstressi saab vähendada läbi:

nõudmiste optimeerimise (mitte maksimeerimise või minimeerimise);

töötaja kontrolli suurendamise oma töötingimuste üle, ja

suurendades töötajale antavat sotsiaalset toetust.

Passiivse tööga (madalad nõudmised + madal kontroll) kaasneb madal enesetõhususe hinnang, vähene võime astuda vastu väljakutsetele ja lahendada probleeme, depressiivne meeleolu ja õpitud abitus.

Aktiivse tööga (kõrged nõudmised + kõrge kontroll) kaasneb aktiivne õppimine, suurem töö ja kogukonnaga haaratus, suurenenud intellektuaalne paindlikkus ja mitte-autoritaarne käitumine.

Allikas: European Commission, Directorate-General for Employment and Social Affairs. (1999). Guidance on work-related stress. “Spice of Life – or Kiss of Death?”. / Overgaard, D., Gamborg, M., Gyntelberg, F., Heitmann, B. L. (2004).

Psühhosotsiaalsed faktorid - Tööstressi preventsiooni edu faktorid

190

Psychological workload is associated with weight gain between 1993 and 1999: analyses based on the Danish Nurse Cohort Study. International Journal of Obesity (2004) 28, 1072–1081. / PE Konsult, www.pekonsult.ee

Tegevus Psühhosotsiaalsed faktorid

Tööstressi preventsiooni edu faktorid 1) Adekvaatne riskianalüüs. Riskide hindamisel peab olema selge alus. Hindamise osaks võivad olla ka uuringud, kuid uuringuid ei tohi läbi viia siis kui pole selget kavatsust uuringu tulemuste alusel midagi ette võtta.

2) Täpne, põhjalik planeerimine ja samm-sammuline lähenemine. Tuleb seda selged eesmärgid ja sihtgrupid, samuti tuleb määratleda tegevused, vastutus ja ressursside jaotus.

3) Tööle suunatud ja töötajale suunatud meetmete kombineerimine. Tööle suunatud, kollektiivsed ja organisatsioonilised meetmed on prioriteetsed, sest need mõjutavad stressi põhjuseid. Töölisele suunatud meetmed on teiste tegevuste täienduseks.

4) Konteksti-spetsiifilised lahendused. Töötajad oma töökogemusega on oluline probleemide ja lahenduste allikas. Mõnikord on vajalik ekspertiis väljaspoolt.

5) Kogenud praktikud ja tõendatud efektiivsusega meetodid. Tuleb kasutada ainult kompetentseid eksperte.

6) Sotsiaalne dialoog, partnerlus ja töötajate osalemine. Töötajate, kesk- ja kõrgastme juhtide osalemine ja pühendumine probleemide lahendamisele on kõikides tegevuse etappides otsustava tähendusega.

7) Pidev preventsioon ja ülaastme juhtide toetus. Pidev olukorra paranemine pole võimalik kui juhtkond pole valmis tegema muudatusi. Stressi riskide hindamine ja juhtimine peab saama üheks organisatsiooni põhitegevuse osadest.

Allikas: European Agency for Safety and Health at Work. (2002). Prevention of psychosocial risks and stress at work in practice. Office for Official Publications of the European Communities. Luxembourg.


Tööstressi preventsiooni viisid ja tasandid Tööstressi preventsiooni viisideks on:

ennetamine: ohtude järelevalve, selline töökorraldus ja töötajate väljaõpe, mis vähendab tööstressi tekkimise tõenäosust;

sekkumine: pidev stressiga seotud probleemide jälgimine ja nende operatiivne lahendamine igapäevases töös;

rehabilitatsioon: stressi tagajärgede leevendamine ja töötajate töövõime taastamine.

Tööstressi preventsiooniga saavad tegeleda nii organisatsioon kui töötaja. Vastavalt sellele võib esitada küsimusi tegevusvõimaluste ja kasutatavate meetodite kohta:

organisatsioon kui agent ja organisatsioon kui sihtmärk: mida saab organisatsioon teha, et ennast ja oma tegevust stressivabamaks teha?

organisatsioon kui agent ja töötaja kui sihtmärk: mida saab organisatsioon oma töötajate abistamiseks teha?

töötaja kui agent ja töötaja kui sihtmärk: mida saab töötaja teha, et paremini oma tööga ja sellega seotud stressiga toime tulla?

Tööstressi preventsioon toimub kolmel tasandil.


Psühhosotsiaalsed faktorid - Individuaalne stressiga toimetulek – enda elu ja keskkonna kontrollimise printsiibid

191

I. Primaarne tasand, hõlmab kõiki töötajaid ja siin on eesmärgiks vähendada tööga seotud stressoreid. Tööstressorite vähendamiseks muudetakse töökorraldust, töökeskkonda, rakendatakse ergonoomika põhimõtteid jms.

II. Sekundaarne tasand, hõlmab stressiriskiga töötajaid. Eesmärgiks on vähendada paratamatult tekkiva tööstressi mõju. Peamiseks meetodiks on töötajate väljaõpe: terviseedendus, psühholoogiliste oskuste, sotsiaalsete oskuste, heade teenindusoskuste õpetamine, samuti stressiga toimetuleku oskuste õpetamine jms.

III. Kolmandane tasand hõlmab stressi poolt kahjustatud töötajaid. Eesmärgiks on stressi poolt kahjustatud töötajate rehabilitatsioon. Siin on meetoditeks konkreetse töötaja abistamine: nõustamine, teraapiad, haiguste ravi, soodus töörežiim jms.

Esimese tasandi meetmete rakendamine on kõige odavam, peale selle – tööstressi vähendamine tõstab töötajate efektiivsust. Teise tasandi meetmed hoiavad ära väärtusliku personali kadu või selle kvaliteedi langemise, samuti mõjutavad teise tasandi meetmed soodsalt teeninduse kvaliteedile ja töötajate efektiivsusele. Kolmanda tasandi meetmed on kõige kallimad, sest neid tuleb rakendada individuaalselt, samuti on väga suures stressis või stressi poolt kahjustatud töötaja juba kaotanud oma efektiivsuse (või isegi haigestunud) ja nüüd jääb üle ainukeseks võimaluseks see taastada. Eelnevast tuleneb loogiline järeldus – odavam ja efektiivsem on intensiivselt tegeleda esimese ja teise tasandi meetmetega, et kolmanda tasandi meetmeid tuleks rakendada võimalikult vähe.



Individuaalne stressiga toimetulek – enda elu ja keskkonna kontrollimise printsiibid Stressiga paremaks toimetulekuks on kasulik järgida häid põhimõtteid. Järgnevad enda elu ja oma keskkonna kontrollimise printsiibid tulenevad paljudes teaduslikes uuringutes ja paljude psühholoogide-praktikute tegevuses leitud seaduspäradest:

1) Ära räägi kunagi endast midagi halba. Otsi oma ebaõnnestumise põhjusi selles, mida saab tulevikus mingite tegude abil muuta. Kasuta enda ja teiste suhtes ainult konstruktiivset kriitikat – mida tuleb järgmisel korral soovitu saavutamiseks teha?


Psühhosotsiaalsed faktorid - Individuaalsed stressiga toimetuleku tehnikad

192

2) Võrdle oma reaktsioone, mõtteid ja emotsioone Sinu sõprade, tuttavate, pereliikmete ja töökaaslaste omadega. Nii on võimalik hinnata, kas Sinu reaktsioonid on vastavad antud olukorrale ja/või on kasulikud. Võrdle ennast sobiva ühiskondliku normiga.

3) Tugevda oma kontakte teiste inimestega. Sul peab olema paar lähedast sõpra, kellega saad jagada oma tundeid, rõõme ja muresid. Loo, hoia ja laienda oma sotsiaalse toetuse struktuuri.

4) Tööta endas välja tasakaalustatud ajatunnetus. See aitab paindlikult keskenduda:

tulevikule, siis kui on vaja midagi teha - praeguse eesmärgi poolt esitatud nõudmistele, situatsioonile ja sinu vajadustele.

olevikule, siis kui eesmärk on saavutatud või käega katsuda.

minevikule – et mitte kaotada oma juuri.

5) Pea ennast alati oma saavutuste ja õnne põhjuseks (ja jaga oma positiivseid emotsioone teistega). Kirjelda ja pea meeles kõik oma omadused, mis teevad Sind eriliseks ja kordumatuks – need omadused, mida saab kasuga kasutada teiste inimestega suheldes. Näiteks – häbelik inimene võib meeldida oma oskusega ära kuulata. Tee selgeks ja pea meeles oma tugevad küljed ja oma ressursid.

6) Kui sa tunned, et kaotad kontrolli oma emotsioonide üle, siis:

mine füüsiliselt sellest situatsioonist ära,

pane ennast teise inimese asemele, kes osales samas situatsioonis,

kujuta ette tulevikku, et vaadata kõrvalt asjade seisule, mis praegu paistavad väljakannatamatud.

Leia inimene, kes sind ära kuulab. Ela oma emotsioonid välja.

7) Pea meeles, et ebaõnnestumistes või lootuste mittetäitumises võib mõnikord peituda õnnestumine ja õnn. Võib ju olla nii, et seatud eesmärgid sinule ei sobi ja nii pääsed sa tulevikus suurest pettumusest. Tee järeldusi oma igast ebaõnnestumisest. Tunnista oma kaotust, öeldes: “Ma eksisin!” ja mine edasi. Ebaõnnestumistes võivad peituda suured võimalused.

8) Kui sa tunned, et ei suuda stressiga ise toime tulla või aidata teist tema rõhutud seisundis, pöördu kvalifitseeritud spetsialisti poole. Mõningatel juhtudel osutub see, mis tundub olevat psühholoogiline probleem, füüsiliseks probleemiks ja vastupidi. Ära häbene abi otsida!

9) Õpeta ennast tervetest eluviisidest ja tegevustest rõõmu tundma. Leia aega lõõgastumiseks, mõnusateks tegevusteks, mõtlemiseks jne. Tunne oma tegemistest mõnu. Õpi ennast tundma ja hindama.

Allikas: Gerring, R. J., Zimbardo, P. G. (2002) Psychology and Life. Allin and Bacon.


Individuaalsed stressiga toimetuleku tehnikad Stressiga toimetuleku tehnikad on mingid konkreetsed stressi taseme alandamisele suunatud tegevused.

Stressi alandamine – see on ju põhiline probleem - põhineb väga lihtsal tõdemusel: inimese keha ja psüühika on ühtsed. Kehaline aktiviivsus toob kaasa psüühika suurema aktiivsuse, psüühika suurem aktiivsus aktiveerib ka keha. Seda seost saab kasutada stressi teadlikuks kontrollimiseks, tuleb vaid osata oma keha lõdvestada ja nii saame ennast maha rahustada või – kui oskame ennast maha rahustada, vähenevad ka keha pinged.

Stressiga toimetuleku tehnikateks on tegelikult kõik see, mis meid kas rahustab või meie keha lõdvestab. Mis see on ja mis kõige efektiivsemalt mõjub, on individuaalne. Järelikult, esimene samm stressiga toimetuleku tehnika valikul on: küsi endalt, mis mind rahustab või lõdvestab?

Teine samm: hinda nende rahustavate või lõdvestavate „asjade“ kaugtagajärgi. Näiteks: alkohol lõdvestab ja rahustab, kuid selle pidev ja suur tarbimine viib alkoholismini, või – söömine rahustab, kuid liigsöömisel on halvad tagajärjed. Järelikult ei peaks alkoholi tarbimine ja söömine olema põhilined stressi kontrollimise tehnikad. Tuleks valida teisi, tervislikke stressiga

Psühhosotsiaalsed faktorid - Individuaalsed stressiga toimetuleku tehnikad

193

toimetuleku tehnikaid, mis muidugi ei tähenda, et tuleks täielikult loobuda väikesest napsist ja heast söögist. Kõiges peab olema möödukas ja stressiga toimetuleku tehnikaid peaks olema mitu, et oleks võimalik nende hulgast olukorrale sobiv valida.

Kolmas samm: kasuta valitud stressiga toimetuleku tehnikaid pidevalt, harjuta. Eriti tähtis on harjutamine spetsiifiliste tehnikate korral (näit. sügav hingamine, visualiseerimine), sest ainult harjutades saavutatakse kiire ja efektiivne kontroll oma keha ja psüühika üle. Teine harjutamise ja pideva kasutamise hea pool on see, et sellega hoiate oma stressi taseme madalamana ja nii loote endale „tugevusvaru“ ootamatute stressoritega toimetulekuks.

Järgnevalt on toodud nimekiri levinud stressi vähendamise tehnikatest. Enamuse nimekirjas olevate tehnikate efektiivsus pole teaduslikult, st uuringute kaudu tõestatud, kuid neid kasutavad inimesed väidavad, et need tehnikad vähendavad nende stressi.

Ajurveda meditsiin (Ayurvedic medicine). Igapäevaelu terviklik süsteem, mis põhineb oma olemusest teadlikuks olemisel.

Akupunktuur (Acupuncture). Kindlatesse kehapunktidesse nõelte torkamise abil keha energia tasakaalu saavutamine.

Alexandri tehnika (Alexander technique). Pea, kaela ja selja asendi parandamise abil saavutatakse hea rüht ja liikumine ning hea enesetunne.

Aroomiteraapia (Aromatherapy). Masseerimine lilleõlidega, meeldivate lõhnade tundmine muudab meeleolu ja loob heaolutunde.

Autiosugestiivteraapia (Autosuggestion therapy). Verbaalteraapia vorm, kus korratakse positiivset ideed.

Autogeenne treening (Autogenic training therapy). Sügava meditatsiooni ja enese-hüpnoosi vorm.

Bach’i lilleteraapia (Bach Flower Therapy). Lilledest valmistatud mõjuained mõjuvad rahustavalt keha ja vaimu.

Bioenergeetika (Bioenergetics). Tegelus, mis julgustab pingete väljaelamist teisi mitte kahjustava peksmise ja karjumise abil. Selle tehnika kaugtagajärjed võivad olla ohtlikud.

Biotagasiside (Biofeedback). Keha funktsioonide jälgimise kaudu õpitakse kontrollima ja mõjutama keha autonoomseid funktsioone. Efektiivsus on teaduslikult tõestatud.

Feldenkreisi meetod (Feldenkrais method). Aeglased, kerged liigutused muudavad harjumusi ja muudavad neuromuskulatoorse süsteemi harjumuspärast tegutsemist.

Füüsiline treening. Efektiivsus on teaduslikult tõestatud.

Heliteraapia (Sound therapy). Kasutab helilaineid keha autonoomse süsteemi mõjutamiseks.

Homeopaatia (Homeopathy). Kasutab üliväikeseid koguseid taimseid, loomseid, mineraalseid toimeaineid keha loomulike tervenemismehhanismide stimuleerimiseks.

Hüpnoteraapia (Hypnotherapy). Hüpnoosi kasutamine inimese sisemist tasakaalu takistavate tegurite leidmiseks ja sellise seisundi saavutamiseks. Efektiivsus on teaduslikult tõestatud.

Jooga (Yoga). Harjutuste süssteem, milles on kombineeritud määritletud kehaasendid, sügav hingamine ja meditatsioon.

Kinesioloogia (Kinesiology, Touch for Health). Kasutab musklite kontrollimist keha “energiasüsteemi” tasakaalu korrigeerimiseks.

Kunstiteraapia (Art therapy). Millegi loomine võimaldab (tunnete) vaba väljendust ja väljendub saavutustundes ning meeleolu muutuses.

Käitumisteraapia (Behavioral therapy). Psühhoteraapia liik, mis põhineb enese muutmisele läbi harjutamise. Efektiivsus on teaduslikult tõestatud.

Loodusmeditsiin (Herbal medicine). Kasutab taimedest saadud toimeaineid sünteetiliste asemel.

Psühhosotsiaalsed faktorid - Otsustamine – töötajate osalemine otsuste tegemises

194

Masaaž (Massage). Keha puudutamise ja manipuleerimise kasutamine lõdvestamiseks. Võib kasutada ka keerukaid süvakudede manipulatsioone. Efektiivsus on teaduslikult tõestatud.

Meditatsioon (Meditation). Sügav, lõdvestatud ja fokuseeritud kontsentreerumine ühele objektile, häälele või sõnale.

Muusikateraapia (Music therapy). Muusika mängimine või kuulamine emotsionaalse reaktsiooni saavutamiseks.

Naturopaatia (Naturopathy). Terviklik tervisesüsteem, mis kasutab mitmeid loomulikke tervendavaid teraapiaid.

Nõustamine (Counseling). Töö vestlusel põhineva teraapia spetsialistiga. Efektiivsus on teaduslikult tõestatud.

Psühhoteraapia (Psychotherapy). Vaimse tervise spetsialisti poolt läbi viidav teraapia konfliktide põhjuste selgitamiseks, käitumise ja kahjustavate negatiivsete mõtete muutmiseks. Efektiivsus on teaduslikult tõestatud.

Refleksoloogia (Reflexology). Jala piirkondade, mis on seotud keha põhiorganite, näärmete ja piirkondadega, manipuleerimine.

Sukeldumisteraapia (Flotation therapy). Sukeldumine helikindlasse basseini kus pole välist stimulatsiooni.

Sügav hingamine (Breathing for relaxation, deep breathing). Hingamistehnika, mille abil kontrollitakse ja keha funktsioneerimist. Efektiivsus on teaduslikult tõestatud.

Šiatsu (Shiatsu). Traditsiooniline jaapani sõrmede survemasaaži teraapia.

Tai-Ši (Tai Chi Chuan). Aeglaste ja pidevate harjutuste süsteem, mis põhineb rütmil ja tasakaalul.

Tantsuteraapia (Dance movement therapy). Eneseväljendamise vabadus liikumise kaudu.

Veeteraapia (Hydrotherapy). Kasutab vett tervendamise eesmärgil siseselt ja väliselt.

Visualisatsioon (Visualization, Creative imagery, Guided imagery). Soovitud kujutluspildi loomine. Efektiivsus on teaduslikult tõestatud.

Nagu me teame, on erinevatel asjadel erinev mõju erinevatele inimestele ja kõik, mis meid rahustab ja samal ajal meid ei kahjusta, on hea stressiga toimetuleku tehnika. Valik on teie. Stressi vähendamise tehnikate omandamiseks ja kasutamiseks ei pea alati minema spetsialisti juurde või spetsiaalsetele kursustele, teraapiarühma. Näiteks, kui te tunnete, et muusika teid rahustab, ei pea minema muusikaterapeudi vastuvõtule, vaid võib lihtsalt kuulata head ja rahustavat muusikat. Tantsuteraapiaga tegelemiseks ei pea tantsuteraapia grupis käima, vaid võib lihtsalt mõnel õhtul tantsima minna. Jne. Muidugi, spetsialist võib aidata rohkem ja teraapiarühmad on efektiivsemad, kuid sageli piisab iseõppimisest ja eneseabist. Muidugi, kui probleemid ja stress on suur, tuleks pöörduda spetsialisti poole.



Otsustamine – töötajate osalemine otsuste tegemises Töötajate osalemine otsustamises vähendab tööstressorite mõju, sest selle tagajärjel paraneb kommunikatsioon, vähenevad rolli- ja rollidekonfliktid, rollisegadus ning suureneb kontroll keskkonnastiimulite üle – kokkuvõttes, väheneb stressi tase.

Teiseks asjaoluks kasuks töötajate osalemisel otsustamisest on teadmine, et töötaja ise on üks väärtuslikumaid teadmiste ja ideede allikaid töö tulemuslikkuse, ohutuse jms parandamisel. Töötaja teab konkreetselt, mis tema töökohal toimub, millised on tingimused ja seadmed. Peale selle oskab töötaja anda ideid, soovitusi, mille alusel teha ümberkorraldusi. Väga sageli on need soovitused väga praktilised, odavad ja antud töökoha ning töölise jaoks sobivad. Töötajate osalemisele põhinevad niisugused klassikalised ja praegugi laialt kasutatavad


Psühhosotsiaalsed faktorid - Otsustamine – töötajate osalemine otsuste tegemises

195

kvaliteedijuhtimise süsteemid nagu Philip B. Crosby 0-defekti meetod ja W. Edwards Deming kvaliteedigrupid, samuti uuemad, nagu Masaaki Imai poolt loodud Gemba Kaizen.



Riskitundlikud töötajad - Noore töötaja ohutus - nõuandeid vanematele

196

Tegevus

Riskitundlikud töötajad Noore töötaja ohutus - nõuandeid vanematele Kas teie lastel on töökohas ohutu? Olete kindel, et keegi kannab nende eest hoolt? Käesolev teabeleht aitab mõista, milliseid tervishoiu- ja ohutusalaseid meetmeid peaksid tööandjad töökohal noorte kaitseks võtma, samuti antakse näpunäiteid, kuidas rääkida tööõnnetuste ennetamisest.

Miljonid kooli- ja kolledžiõpilased töötavad igal aastal osalise tööajaga või suvistel töökohtadel, et teenida pisut taskuraha. Paljud osalevad neile korraldatud töökoolitustel. Teised aga alustavad töötamist oma esimesel täistööajaga töökohal. Varasest töökogemusest võib noortel olla palju kasu, sest see pakub suurepärast võimalust omandada olulisi tööoskusi. Kogemus peaks aga kujunema ohutuks ega või kahjustada tervist.

Kui noored lähevad oma esimesele täistööajaga töökohale, peaks neil olema ohutu ja viljakas lähe: et nad töötaksid, et elada. Kahjuks pole see alati nii. Euroopa Statistikaameti andmeil on vigastustega lõppevate tööõnnetuste arv vanuserühmas 18–24 aastat 50% kõrgem kui mis tahes muus töötajate vanuserühmas.

17aastane kaotas sõrmeotsa vaid tund aega pärast töö alustamist pühadeaegsel töökohal pagariäris. Tal jäid sõrmed pirukavalmistamise masina vahele …

18aastane tehnikuabiline suri neli päeva pärast leekidesse mattumist; ta oli aidanud töödejuhatajal bensiini ja diislikütuse segu jäätmemahutisse valada, kuid bensiin plahvatas …

Töötajaid kaitsevad töötervishoiu ja tööohutuse määrused, milles nõutakse tööandjailt töökoha ohtude hindamist ja vajalike ennetusmeetmete võtmist, juhendamise ning koolituse pakkumist. Et noortel ja uutel töötajatel puudub koolitus, kogemused ja teadlikkus, peaksid tööandjad nende eest eriti hoolitsema.

Alla 18aastaseid kaitsevad lisaeeskirjad, sest noortel pole kogemust ja nad võivad olla füüsiliselt ning vaimselt ebaküpsed. Piirangud on kehtestatud ka nende tööajale. Tööandjad, kes pakuvad noortele töökogemust praktika töökohtadel, peaksid kaitsma nende tervist ja ohutust vähemalt samal tasemel kui põhitöökohaga töötajail.

Kui noor on minimaalses koolist lahkumise vanuses, peab tööandja teavitama vanemaid või seaduslikke hooldajaid riskidest ja nende ohjamismeetmetest. Seda tuleb teha enne töötamise alustamist.

Alla 18aastaste noorte tööohutus. Mida peavad tööandjad tegema?

Noorte töötajate kaitseks on olemas siseriiklikud määrused, mis tulenevad Euroopa Liidu määrustest. Neis on arvesse võetud erilisi ohte, millesse noored satuvad kogemuse puudumise, teadmatuse ja ebaküpsuse tõttu. Määrustes nõutakse, et tööandjad:

• võtaksid arvesse kogemuste puudumist noortel, nende teadmatust ametialastest tervise- ja tööohutuse riskidest, füüsilist ja vaimset ebaküpsust, kui nad hindavad ohtusid oma tervisele ja turvalisusele;

• hindaksid riske ENNE, kui noor alustab tööd;

• arvestaksid riskianalüüsiga, kui määratakse kindlaks, kas teatud töö on noorele keelatud või mitte;

• teavitaksid kooliealiste laste vanemaid ja seaduslikke hooldajaid riskianalüüsi tulemustest ja riskide vähendamiseks võetud kaitsemeetmetest.

Üldreeglina EI TOHI alla 18aastastel lubada teha tööd:

• mis pole neile füüsiliselt või vaimselt jõukohane;

• mille käigus nad puutuvad kokku mürgiste või kantserogeensete ainetega;

• mille käigus nad puutuvad kokku kiirgusega;

• mis toimub suures kuumuses, müras või vibratsioonikeskkonnas;

• mis sisaldab riske, mida nad tõenäoliselt ei tunneta või ei oska vältida, sest neil puudub kogemus, koolitus või nad ei pööra ohutusele piisavalt tähelepanu.

Riskitundlikud töötajad - Noore töötaja ohutus - nõuandeid vanematele

197

Teabelehes “Noorte kaitse töökohal” pakutakse üksikasjalikku teavet tööülesannetest, vanuselistest ja tööaja piirangutest, kutsekoolituse spetsiaalsetest eranditest ja rangetest piirangutest laste tööle, kes on nooremad kui koolist lahkumise miinimumvanus, neis liikmesriikides, kus selline töö on lubatud. Uurige oma riigi õigusaktidest, millised on täpsed nõuded.

Mida vanemad saavad teha

Noorte inimestega võivad juhtuda ja juhtuvad õnnetused ning nad võivad saada surma ja surevad hoolimata sellest, et suuremat osa tööõnnetustest saab ennetada. Töö võib kahjustada ka noore inimese tervist teatava aja möödudes. See võib juhtuda, kui nad puutuvad töökohal kokku allergiat tekitavate toodetega, valju müraga või töötavad ebamugavas või pingeasendis. Seetõttu ei või tervishoiu ja tööohutuse ennetusmeetmete ja koolituse tähtsust alahinnata. Allpool on näiteid sellest, mida võite oma laste abistamiseks ette võtta:

• rääkige oma lastega pühadeaegse või nädalalõpu töö- või praktikakoha valikutest. Mis laadi tööd või töökohad on olemas?

• uurige järele, millised on nende tööülesanded;

• küsige, millist koolitust nad on saanud ja kuidas neid juhendatakse. Julgustage neid küsima koolituse ja abi kohta, enne kui nad hakkavad seadmega tööle või alustavad uut tööd või tegevust;

• rääkige nendega korrapäraselt nende tööst. Julgustage neid rääkima teile kõigist probleemidest seoses töö või tervise ja ohutuse muredega;

• rääkige nende tööandjaga tervishoiu ja ohutuse meetmetest ja koolitusest;

• hoiatage oma lapsi üksi või öise töötamise ohtudest;

• julgustage oma lapsi esitama küsimusi, otsima abi, kui nad tunnevad töötegevuse suhtes ebakindlust, ja viivitamatult teatama kõigist ohtudest, õnnetustest ja tervisehäiretest, olgu need kui tahes väikesed;

• julgustage neid rääkima töökoha arsti, õe või mõne muu kutsealase tervishoiutöötajaga (kui nad on töökohal olemas). Kaebusega perearsti poole pöördudes peaksid nad arstile rääkima ka seda, mis tööd nad teevad.

• märkige, et tööohutuse probleemidega võivad nad pöörduda ka töökeskkonnavoliniku või ametiühingu esindaja poole, kui need on olemas;

• rääkige lastele omaenese tervishoiu ja tööohutuse kogemustest praegusel või eelmistel töökohtadel: mis juhtus, mida tehti ja mida te ise oleksite teinud, kui oleksite olnud paremini teavitatud;

• julgustage oma laste kooli või kolledžit kaasama väiksemaid lapsi riskiteadlikkuse tegevustesse ja vanemaid õpilasi teavitama tööga seotud tervishoiust ja ohutusest;

• kõnelge sellel teemal teiste vanematega;

• uurige välja, mida tehakse teie töökohal noorte töötajate kaitsmiseks;

• julgustage oma lapsi iseseisvalt uurima oma töö tervishoiu ja ohutuse aspektide kohta näiteks riigi ametiasutusest või agentuuri veebilehe andmelinkidest. Otsige ka ise rohkem teavet!

Nagu kõigil töötajail, on ka noortel kolm tähtsat tervishoidu ja ohutust puudutavat õigust:

1) 1 . õigus teada;

2) 2 . õigus osaleda;

3) 3. õigus keelduda ohtlikust tööst.

Neil on ka kohustused, sealhulgas järgmised:

1) 1 . töötada ohutult;

2) 2 . teatada ohtudest;

3) 3. kanda ja kasutada isikukaitsevahendeid.

Soov olla meele järele või ka ebakindlus võivad neid takistada. Tutvustage neile nende õigusi, vajadust töötada alati ohutult ja pidevalt järgida ohutuseeskirju, et kaitsta end ja oma töökaaslasi – töö ei ole mäng.

Riskitundlikud töötajad - Noorte töötajate kaitse töökohal

198

Allikas: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (2006). Noore töötaja ohutus. Nõuandeid vanematele. Teabeleht 63. ISSN 1725-7026. http://osh.sm.ee/good_practice/fs63.pdf

Tegevus Riskitundlikud töötajad

Noorte töötajate kaitse töökohal Noored on töökohal eriti ohustatud, sest nende kogemus, väljaõpe ja teadlikkus võib olla vähene. Neile on vaja nii head nõu, küllaldast teavet ja juhendamist kui ka sobivaid ja (tervisele) ohutuid töökohti. Alaealistele (noorematele kui 18 aastat), kaasa arvatud kutsekoolide õpilaste, tööpraktikal viibivate õpilaste ja kooli või ülikooli ajal juhutöid tegevate töötajate suhtes kehtivad üksikasjalikud eeskirjad, mis piiravad tööaega ja kokkupuudet ohtudega. See teabeleht esitab kokkuvõtte üldistest ning konkreetselt noorte töötervise ja tööohutuse tagamiseks ette nähtud nõuetest. Tööandjatele, juhendajatele, noortele ja nende vanematele on suunatud muud teabelehed.

Õigusaktid – kaitse kõigile

Kõikidel töökohtadel peab olema hea ja kõiki kaitsev tervise ja ohutuse korraldamise süsteem, mis peab erilist tähelepanu pöörama noorte töötajate ja algajate ohustatusele.

Tööandjal on oma töötajate ees, hoolimata nende vanusest, järgmised kohustused:

• ohutegurite tuvastamine ja riski hindamine – arvestades peale täiskohaga töötavate noorte ka kõiki noori juhutöötajaid, näiteks nädalavahetusteks või koolivaheajaks palgatud lisatöötajaid ja kutseharidust omandavaid või tööpraktikal olevaid noori;

• riski hindamisel põhinevate ohutuse ja tervise tagamiseks vajalike meetmete võtmine, kaasa arvatud kõik erimeetmed: noorte või uute töötajate jaoks; seoses tööjõu vahendusbüroode, töökogemuse ja tööpraktika organiseerijate, kutsehariduse korraldajate ja teistega;

• vajaliku töökorralduse tagamine, kaasa arvatud täpne järelevalve kord ja pädevate juhendajate olemasolu, kellel on ka aega seda tööd teha;

• ohustatud inimestele, kaasa arvatud noortele ja uutele töötajatele suunatud erimeetmete ja noortele kehtivate keeldude, näiteks ohtlike seadmete kasutamise keelu kehtestamine;

• teabe edastamine töökoha võimalike ohtude ja nende vältimiseks võetud meetmete kohta;

• küllaldase väljaõppe, juhenduse ja teabe tagamine tööle võtmisel ning tööülesande või töötingimuste muutumise korral;

• eriti tundlike riskirühmade kaitsmine neid mõjutavate ohtude eest, arvestades ka noorte töötajate erivajadustega;

• töötajate ja nende esindajatega nõupidamine ning võimaldamine neil osa võtta töötervishoiu ja tööohutuse küsimuste lahendamisest, kaasates ka noori töötajaid endid ja pidades töötajate esindajatega nõu noorte töötajate suhtes rakendatavate korralduste üle.

Õigusaktid – eriline kaitse alaealistele töötajatele

Riski hindamine tuleb korraldada enne noorte tööle rakendamist ning see peab hõlmama järgmist: töökohta; füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi mõjureid; töövahendeid ja nende kasutamist; töömenetlusi, tegevusi ja töökorraldust; väljaõpet ja juhendamist.

Üldreeglina EI tohi alaealised (alla 18aastased noored) töötada töökohtadel:

• mis ületavad töötaja füüsilisi või vaimseid võimeid;

• kus töötaja puutub kokku mürgiste või vähktõbe põhjustavate ainetega;

• kus töötaja puutub kokku kiirgusega;

• kus on äärmuslik temperatuur, müra või vibratsioon;

• kus on ohte, mille äratundmine või vältimine on vähese kogemuse, väljaõppe või ohtudele ebapiisava tähelepanu pööramise tõttu vähetõenäoline.


Riskitundlikud töötajad - Noorte töötajate ohutus - nõuanded tööandjatele

199

Alla 18 aasta vanused, kuid koolikohustuse ea ületanud tohivad ülalnimetatud töökohtadel töötada eriolukordades, kui:

• töötamine on kutsehariduse saamiseks hädavajalik;

• tööd tehakse pädeva isiku juhendamisel;

• riskid on viidud madalaimale võimalikule tasemele.

Noortel töötajatel ei tohi lubada töötada seal, kus risk jääb hoolimata võetud kaitsemeetmetest alles. Noorte töötajate tööaeg on piiratud. Neile lubatakse pikemaid puhkeperioode kui teistele töötajatele ja enamasti ei tohi nad töötada öösiti. Üle 13 aasta vanused koolilapsed: liikmesriikides, kus on lubatud töötada siseriikliku koolikohustuse eas lastel, on kehtestatud ranged piirangud töötundide, öötöö ja töö liikide ning eale vastavate puhkeperioodide kohta ning need töötajad tohivad seejuures teha ainult kergeid töid ka siis, kui nad on tööleasumisel siseriiklikult lubatud töötaja vanuse alampiirist vanemad. Kooliealiste laste vanemaid või hooldajaid peab enne lapse tööle asumist teavitama riski hindamise tulemustest ja nende laste ohutuse tagamiseks võetud meetmetest.

Vaadake läbi oma siseriiklikud õigusaktid, et te täpselt teaksite ohutuse suhtes kehtestatud nõudeid, keelatud tööde liike, vanust, millest alates lapsed tohivad töötada, piiranguid töötundide osas ja töötamiseks loa andmise nõudeid.

Töötaja õigused:

Kõikidel töötajatel, kaasa arvatud noortel töötajatel, on õigus:

• teada, millised on nende töökohaga seotud ohud, mida nad peavad tegema enda ohutuse tagamiseks ja mida peab tegema õnnetuse korral või eriolukorras;

• saada tasuta teavet, juhendust ja väljaõpet oma tööga seotud küsimustes;

• saada tasuta vajalik kaitsevarustus;

• osaleda küsimusi esitades ning kõikidest ohtlikest tööprotsessidest või tingimustest teavitades ning tööandjaga nõu pidades ohutusküsimustega tegelemisel.

Kui noorel töötajal tekib kahtlusi oma töö ükskõik milliste tahkude ohutuse ja töökäsu osas, on tal õigus ja kohustus teatada nendest kahtlustest oma juhendajale, samuti on tal õigus keelduda ohtliku töö tegemisest. Noor ei ole kohustatud tegema midagi ohtlikku lihtsalt sellepärast, et seda teeb tema ülemus või töökaaslane.

Töötaja kohustused

Ohutuse tagamine on koostöö, mis tähendab, et kuigi ohtude määratlemise ja ennetavate meetmete võtmise põhikohustus on tööandjal, on ka töötajal kohustusi. Seaduse järgi peavad kõik töötajad, kaasa arvatud noored, hoolitsema enda ja teiste eest ning tegema tööandajaga töötervishoiu ja -ohutuse küsimustes koostööd, näiteks peavad nad:

• järgima kõiki ohutuseeskirju, juhiseid ja väljaõpet, kaasa arvatud nõudeid varustuse ja seadmete kasutamise, ohutusseadiste või isikukaitsevahendite, näiteks kaitsekinnaste või respiraatori kasutamise kohta;

• teatama kõikidest ohtudest oma juhendajale.

Allikas: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (2006). Noorte töötajate kaitse töökohal. Teabeleht 64. ISSN 1725-7026. http://osh.sm.ee/good_practice/fs64.pdf


Noorte töötajate ohutus - nõuanded tööandjatele Noored ehk alla 25aastased töötajad on tööjõu uus põlvkond. Tööandjate ülesanne on tagada neile ohutu ja tulemuslik tööelu algus. Tööandjana vastutate noorte tööohutuse eest ja teie kohus on tagada neile hea tööohutus- ja töötervishoiukorraldus, mis kaitseks kõiki. Käesolevalt teabelehelt võite leida selle kohta nõuandeid. Teised teabelehed kirjeldavad täpsemalt seadusest tulenevaid nõudeid noorte töötajate kaitseks ning nõuandeid juhendajatele, noortele endile ja nende vanematele.


Riskitundlikud töötajad - Noorte töötajate ohutus - nõuanded tööandjatele

200

Noored on eriti ohustatud seetõttu, et neil puudub kogemus, väljaõpe ja teadlikkus. Nad vajavad tõhusaid nõuandeid, teavet ja juhendamist, nagu ka sobivat, ohutut ja tervist säästvat tööd.

Hea töökorraldus on kasulik

Peale selle, et noorte töötajate töötervishoiule ja tööohutusele tähelepanu pööramist nõuab seadus, on sellest ka silmnähtavalt kasu.

• Tööohutuse järgimine tuleb ärile kasuks ja sellest tunneb ära tõhusalt juhitava organisatsiooni.

• Noorte inimeste ohutuse tagamine aitab kaitsta kõiki töötajaid.

• Tänu noorte inimeste korralikule koolitamisele ja väljaõpetamisele tõuseb ettevõttele kasu nende energiast, entusiasmist ja õppimissoovist, samas on tagatud ka nende ohutus.

• Korralik järelevalve aitab teil hinnata noorte töist arengut ja väljaõppe mõjusust.

• Teie maine hea tööandjana aitab ligi meelitada kvaliteetset noort tööjõudu.

Riskide hindamine, ennetamine ja vajalikud ümberkorraldused

Tööandjad peavad määratlema ohutegurid ja korraldama riskihindamise, et kindlaks teha just noortega seotud riskid ja vajalikud ennetusmeetmed2. Riskihindamine ning riskihindamisest lähtuvad meetmed ja ümberkorraldused peavad hõlmama järgmist:

• ülesanded, mida noored inimesed ei tohi täita. Kindlaks tuleb määrata, millised töövahendid ja millised tööd on keelatud, millistele aladele on juurdepääs piiratud ja milliseid tegevusi tohib teha ainult juhendaja juuresolekul;

• juhendamise vajadus ja selle korraldamine (vt allpool „Juhendamise korraldamine”);

• teabe, selgituste ja väljaõppe vajadus ja selle korraldamine (vt allpool „Väljaõpe”);

• kiusamise ja seksuaalse ahistamise vältimine;

• ümberkorraldused puudega või erivajadustega noorte jaoks;

• vanemate ja hooldajate teavitamine riskidest ja nende haldamisest;

• kontaktid praktika ja kutseväljaõppe korraldajatega;

• konsultatsioonid noori töötajaid puudutavate korralduste asjus töötajate esindajate ja noorte töötajate endiga.

Kui pakute noortele praktikakohta, tuleb neile tagada vähemalt samasugune töötervishoid ja tööohutus kui ettevõtte oma töötajatele.

Alaealised

Kui võtate tööle alaealise (alla 18aastase), sealhulgas ka kutseväljaõppel ja praktikal olija ning noore, kes töötab kooli kõrvalt, on selle kohta olemas üksikasjalikud eeskirjad, mis piiravad tööaega ja kokkupuudet ohtudega. Täpsemat teavet oma kohustustest töötajate kaitsmisel ja noori puudutavad erinõuded leiate teabelehelt „Noorte töötajate kaitsmine töökohal”. Nõuetest täieliku ülevaate saamiseks tutvuge oma riigi asjakohaste õigusaktidega.

Juhendamise korraldamine

Tööandja peab korraldama noorte inimeste juhendamise; näiteks mõned tööandjad määravad noortele mentori. Juhendajatel peab olema piisav noorte tööd puudutavate riskide ja nende halduse alane väljaõpe ning nad peavad olema teadlikud kõikidest noorte tööd puudutavatest piirangutest. Nad peavad mõistma oma ülesannet ja saama aru, mida neilt nõutakse ja kuidas oma kohustusi täita. Neil on vaja ka piisavalt aega ja õigusi, et oma järelevalveülesandeid täita. Juhendamise korraldamine peab hõlmama järgmist:

• selgitamine, kuidas tuleb noori inimesi juhendada, sealjuures tuleb määratleda järelevalve tase eri ülesannete jaoks, teha kindlaks pidevat järelevalvet nõudvad toimingud ning määrata kedagi noore inimese eest üldiselt vastutama;

• ülevaade juhendajalt nõutavast pädevusest ja tema ülesannetest;

Riskitundlikud töötajad - Noortöötajate ohutus – nõuanded juhendajatele

201

• juhendajate väljaõpe nii nende juhendajarolliks kui ka töötervishoiu ja tööohutuse alal, kui nad töötavad noortega;

• väljaõppega ja asjatundlike juhendajate arvu kindlaks määramine ja noorte töötajate, sealhulgas praktikantide ja praktikantide eest vastutavate töötajate nimekirja koostamine;

• kokkulepe juhendajatega teatada noorte tööohutuse puudustest.

Väljaõpe

On hädavajalik, et noored saaksid enne tööleasumist piisava aja jooksul korraliku tööohutuse ja töötervishoiu väljaõppe, mis hõlmab järgmist:

• noorte tööga seotud erilised ohud;

• töökoha üldised ohud;

• kuidas ennast kaitsta;

• mida teha, kui noor töötaja peab midagi ohtlikuks;

• kelle poole pöörduda nõu saamiseks;

• mida teha eriolukorras, kui noore töötajaga juhtub õnnetus või kui ta vajab esmaabi;

• noore töötaja kohustus teha tööohutuse tagamisel tööandjaga koostööd.

Isiklik eeskuju

Tähtis on näidata enda suhtumist tervishoidu ja ohutusse, panna paika menetlused ja meetmed ning neid vajadust mööda uuendada, rõhutades, et tööohutuse eiramist ei sallita, ning reageerides tervishoiu või ohutuse puudustele viivitamata.

Allikas: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (2006). Noorte töötajate ohutus. Nõuanded tööandjatele. Teabeleht 61. ISSN 1725-7026. http://ew2006.osha.eu.int


Noortöötajate ohutus – nõuanded juhendajatele Euroopa statistika kohaselt toimub 18–24-aastaste noortega tööõnnetusi 50% sagedamini kui teistes vanusekategooriates. Õnnetuste suure arvu üheks põhjuseks on ebapiisav juhendamine. Tööd alustavale noorele on tema töökoht, ülesanded ja selle ohud veel võõrad. Kogenematus tähendab, et tõenäoliselt ei oska noortöötaja ohte ära tunda või pöörata neile piisavat tähelepanu. Peale selle kehtivad alaealiste töötamisele teatud piirangud. Selle kõige tõttu vajavad noored lisaks koolitusele ka rohkem juhendamist kui täiskasvanud. See kehtib nii praktikal olevate õpilaste kui ka uute töötajate kohta.

17-aastane tüdruk jäi koolivaheajal töötades juba esimesel töötunnil sõrmeotsast ilma. Ta töötas pagaritöökojas ja ta sõrmed jäid masina vahele. Juhtunu uurimisaruandes märgiti, et juhendaja ei olnud enne õnnetuse juhtumist teadlik, et tütarlaps kasutab seda masinat.

23-aastane noormees sai raskeid põletushaavu, puutudes kokku värvipüstoli puhastamiseks mõeldud lahustiga. Selles ettevõttes esines ohtlikke töövõtteid, muuhulgas hoiti puhastuslahustit avatud ja märgistamata nõudes, samuti puudus vajalik väljaõpe ja järelevalve.

16-aastane noormees murdis mõlemad jalaluud, kui ta kaks tundi pärast esimese tööpäeva algust kukkus 18-tonnise prügiveoauto astmelaualt ja jäi auto alla. Ohutusmeetmed olid küll ette nähtud, kuid nende järgimise järelevalve oli puudulik.

Probleemiks oli eelkõige ebapiisav järelevalve ja väljaõpe.

Tööandja poolne järelevalvekorraldus

Tööandja peab korraldama järelevalve noorte inimeste töö üle. Tööandja peab läbi viima ka riskihindamisi, mille käigus tehakse kindlaks just noorte töötajatega seotud riskid ning vajalikud ennetusmeetmed, sealhulgas järelevalvevajadus. Tööandja peab teid juhendajarolliks ette valmistades:

http://ew2006.osha.eu.int/

Riskitundlikud töötajad - Noortöötajate ohutus – nõuanded juhendajatele

202

• andma piisava noorte töö ohtude ja järelevalvemeetmete, nende töö piirangute ning eri ülesanneteks vajalike järelevalvetasandite alase väljaõppe, sealhulgas tööoperatsioonide osas, mis vajavad pidevat järelevalvet;

• õpetama teid välja tervishoiu- ja ohutusküsimustes, mis võivad osutuda vajalikuks noortega töötamisel ja juhendaja ülesannete täitmisel;

• tagama, et mõistaksite oma rolli, mida teilt nõutakse, ja seda, kuidas juhendaja ülesandeid täita;

• andma teile piisavalt aega ja õigused oma juhendajaülesannete täitmiseks;

• tagama, et oleksite juhendatavate tööoperatsioonide ohutuse ja tervishoiu alal pädev;

• tagama teile võimaluse teatada noorte töötajate ohutusega seotud probleemidest ja teha parendusettepanekuid, sh järelevalvekorra suhtes.

Juhendajad: teie ülioluline roll

Juhendajana on teil väga tähtis osa noorte ohutuse ja tervishoiu tagamises, ja seda mitmel viisil:

• tagades, et kasutataks ohutuid töömeetodeid;

• selgitades nende tähtsust;

• andes ise head eeskuju;

• aidates edendada ohutuskultuuri;

• hinnates ohutut käitumist.

Noored võivad olla küll kogenematud, kuid sellegipoolest on tähtis aktiivselt küsida nende arvamust ja julgustada neid ohutuse küsimustes kaasa rääkima. Noortöötaja jaoks tuleks sisse seada tervishoiu- ja ohutuskorraldus, mis tugineb riskihindamisel. Jälgida tuleb võetud meetmeid kontrollimaks, kas need on piisavalt tõhusad ja kas mingite muudatuste korral vajaksid need üle vaatamist. Seega peaksite te teatama kõigist probleemidest ja muudatustest ning julgustama ka noori tegema sama.

Noortöötajate järelevalve juurde kuulub:

• õpilase tööks vajalike oskuste/pädevuste hindamine;

• noori ohustavate tegurite tuvastamine; noored on ohu suhtes tundlikumad ja võivad vajada hoolikamat järelevalvet kui teised töötajad;

• tõhusate kontrolli- ja ettevaatusmeetmete kehtestamine vigastuste vältimiseks: kaitsekatted, piirded, keelud, inspekteerimised, pistelised kontrollid, teavitamine, väljaõpe, töövõtted ja järelevalve;

• ohutute töötavade pidev lihtsustamine ja täiustamine;

• hea tava kohta teabe ja juhiste andmine;

• õige tööviisi ettenäitamine, vajaduse korral hästi aeglaselt;

• ülesannete jagamine vastavalt oskustele ning vahetu juhendamine, kuni õpilane on piisavalt pädev;

• õigest tööviisist ja ettevaatusmeetmetest arusaamise kontrollimine;

• noorte töötajate tegevuse jälgimine ja vajaduse korral õige tööviisi veelkordne ettenäitamine, et parandada arusaamist;

• noorte ärakuulamine, nende arvamuse küsimine ja arvestamine, näiteks kaasates neid riskihindamisse;

• noorte teavitamine sellest, kust teie äraolekul abi või nõu saada ning mida teha, kui nad tunnevad ennast ebakindlalt;

• tagamine, et nad teavad, mida teha eriolukorras;

• töötajate varustamine kirjalike ohutusjuhenditega ja asjakohaste kaitsevahendite või tööriietusega;

Riskitundlikud töötajad - Raseda või rinnaga toitva naistöötajale ohutu töö tagamise abinõud

203

• väärtuste sisendamine, selgitades tööohutuse ja -tervishoiu tähtsust, edendades õiget suhtumist, tõstes teadlikkust ja näidates head eeskuju;

• motiveerimine, aitamine, töö lihtsamaks tegemine ja õpetamine;

• kontrollimine, korraldamine ja vajadusel distsiplineerimine.

Alaealiste erivajadused

Juhendajad peavad teadma, et alaealised ei tohi teatud töid teha. Üldreeglina EI TOHI alaealised teha järgmist tööd:

• mis ületab nende füüsilisi või vaimseid võimeid;

• kus nad puutuvad kokku mürgiste või vähkkasvajat põhjustavate ainetega;

• kus nad puutuvad kokku kiirgusega;

• kus on äärmuslik temperatuur, müra või vibratsioon;

• mis on seotud riskidega, mille äratundmine ja vältimine on vähese kogemuse, väljaõppe või ohutusele ebapiisava tähelepanu pööramise tõttu vähetõenäoline.

Teabeleht „Noortöötajate kaitse töökohal” annab täpsemat teavet tööülesannetest ja tööaja piirangutest vastavalt vanusele ning kutseõppe suhtes tehtavatest eranditest. Kui teil on noorte töötamise suhtes kahtlusi, pöörduge oma tööandja poole. Kontrollige asja siseriiklike nõuete järgi.

Mentorlus

Mõni tööandja määrab noortele mentori. Mentori ülesanne on täpselt jälgida oma hoolealust ja teda juhendada. Selle juurde kuulub:

• õige suhtumise õpetamine, et tagada noortele tugev põhi edasiseks tööeluks. Kui täiskasvanu suhtumine ohutusse on vale, võib tal probleemidega toimetulemiseks olla piisavalt teadmisi ja oskusi, ent noorel neid ei ole;

• noorte julgustamine tööohutuses osalema, töö riskide ja ettevaatusabinõude kohta küsimusi esitama, teatama kõigist ohtudest, mida nad märkavad, ja neid arutama. Kasutage ära noorte soovi meeldida;

• kinnitamine, et keeldumises ei ole midagi halba, kui nad täpselt ei tea, kuidas midagi teha;

• õigete kaitsevahendite ja ettevaatusabinõude kasutamise vajalikkuse rõhutamine.

Allikas: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (2006). Noortöötajate ohutus – nõuanded juhendajatele. Teabeleht 62. ISSN 1725-7026. http://osh.sm.ee/good_practice/fs62.pdf


Raseda või rinnaga toitva naistöötajale ohutu töö tagamise abinõud Naistöötajale ohutu töö tagamiseks rakendab tööandja järgmisi abinõusid:

1) töötingimuste ajutine kergendamine;

2) töökorralduse muutmine, sealhulgas tööpäeva lühendamine ja sobivate puhkepauside võimaldamine;

3) ajutine üleviimine kergemale tööle;

4) ajutine üleviimine teisele tööle;

5) ajutine üleviimine päevasele või õhtusele tööle.

Kui punktides 1 ja 2 nimetatud abinõude rakendamine ei taga naistöötajale ohutut tööd, on tööandja kohustatud naistöötaja ajutiselt üle viima kergemale või teisele tööle, võttes arvesse tema võimeid ja ametialaseid kogemusi.


Riskitundlikud töötajad - Rasedate ja rinnaga toitvate naiste suhtes erinõuete rakendamine

204

Kui tööandjal ei ole võimalik naistöötajat ajutiselt kergemale või teisele tööle üle viia, peab ta tööinspektori nõusolekul naistöötaja ajutiselt tööst vabastama. Tööst vabastamise kestuse määrab arst.

Kui öötöö võib kahjustada naistöötaja (välja arvatud raseda) või rinnaga toidetava lapse tervist, on tööandja kohustatud naistöötaja ajutiselt päevasele või õhtusele tööle üle viima. Kui see ei ole võimalik, peab tööandja tööinspektori nõusolekul naistöötaja ajutiselt tööst vabastama. Ajutiselt päevasele või õhtusele tööle üleviimise või tööst vabastamise kestuse määrab arst.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks. Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2001. a määrus nr 50. § 3. (1). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=72741


Rasedate ja rinnaga toitvate naiste suhtes erinõuete rakendamine Rasedate ja rinnaga toitvate naiste (edaspidi naistöötaja) töö suhtes töötervishoiu ja tööohutuse erinõudeid on tööandja kohustatud täitma juhul, kui naistöötaja esitab tööandjale oma seisundi kohta arsti kirjaliku tõendi.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks. Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2001. a määrus nr 50. § 1. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=72741


Tööd, mida rasedad ei ole kohustatud tegema Rasedat ei tohi kohustada töötama:

1) kõrge õhurõhu tingimustes;

2) punetistesse nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et rase on immuunsuse läbi punetiste vastu piisavalt kaitstud;

3) toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et rase on immuunsuse läbi toksoplasmoosi vastu piisavalt kaitstud;

4) plii ja selle mürgiste ühenditega;

5) allmaatööl;

6) öötööl;

7) raskuste käsitsi teisaldamisel.



Tööd, mida rinnaga toitvad naised ei ole kohustatud tegema Rinnaga toitvat naist ei tohi kohustada töötama:

1) plii ja selle mürgiste ühenditega;

2) allmaatööl.






Tervis - Füüsiline tervis

205

Tervis

Tervis

Füüsiline tervis Füüsiline tervis on organismi seisund, mille puhul kõigi elundite ja elundkondade talitus on tasakaalus väliskeskkonnaga ning puuduvad haiguslikud muutused; füüsiline heaolu, kõikide keha füsioloogiliste süsteemide võime toimida optimaalselt.

Füüsilist tervist võib vaadelda läbi haiguste olemasolu või nende puudumise. Siin saab eristada objektiivset ja subjektiivset hinnangut. Objektiivne hinnang tähendab organismi patoloogiliste muutuste registreerimist (näit. kõrge temperatuur, haigustekitajate olemasolu, organite muutused jms). Subjektiivne hinnang on inimese haiguste olemasolu (näit. valu, halb enesetunne, kurnatuse tunne jms) või nende puudumise tunnetus (näit. hea enesetunne jms).

Teiselt poolt võib füüsilist tervist vaadelda kui organismi tegutsemispotentsiaali, võimet midagi teha (näit. kõige minimaalsemas hinnangus – enese eest hoolitseda: liikuda, süüa jms), vormisolekut (fitness). Organismi tegutsemispotentsiaal on suhteline, näiteks vananedes väheneb inimeste kehaline võimekus üldiselt, kuid ühtedel samavanustel inimestel võib see olla suurem kui teistel. Samuti on organismi tegutsemispotentsiaal suhteline keskkonna poolt esitatavate nõuete, vastavate tegevuste suhtes. Näiteks raske füüsilise tööga seotud elukutsed esitavad inimese tervisele võimekuse mõttes palju suuremaid nõudmisi kui vähest füüsilist pingutust nõudvad elukutsed. Organismi võimekuse suhtes saame samuti eristada objektiivset ja subjektiivset hinnangut. Objektiivseteks hinnanguteks on organismi soorituse näitajad (näit. lihasjõud, vastupidavus, taastumise kiirus jms), subjektiivseks hinnanguks on inimese enese hinnang oma kehalisele võimekusele, enesetõhususele.

Objektiivsed ja subjektiivsed hinnangud inimese tervisele, nii haiguse kui ka võimekuse suhtes, on omavahel seotud, kuid mitte väga tugevalt (näit. vanemate inimeste uuringus leiti, et kehalise võimekuse objektiivse ja subjektiivse hinnangute vaheline seos on r2= 23% - 30%).

Allikas: Stretton, C. M., et al. (2006). Determinants of physical health in frail older people: the importance of self-efficacy. Clinical Rehabilitation, Vol. 20, No. 4, 357-366.

Tervis

Tervis Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte üksnes haiguse või puuete puudumine.

Inimese üks põhiõigustest on omada võimalikult head terviseseisundit, sõltumata rassist, usust, poliitilistest vaadetest ning majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest.

Kõigi rahvaste tervis on rahu ja julgeoleku saavutamise peamine alus, sõltudes üksikisikute ja riikide tihedast koostööst.

Riikide saavutused tervise edendamise ja kaitsmise vallas omavad tähtsust kõigi jaoks.

Tervishoiu arengu ja haiguste, eriti nakkushaiguste tõrje ebavõrdne tase riikides on ohtlik kõigi jaoks.

Eriti tähtis on laste tervislik areng, mille aluseks on kooskõla muutuva keskkonnaga.

Parima terviseseisundi saavutamiseks on oluline meditsiiniliste, psühholoogiliste ja muude asjakohaste teadmiste levik kõigi rahvaste hulgas.

Rahvaste tervise parandamiseks on äärmiselt olulised teavitamisel rajanev avalik arvamus ja ühiskonna aktiivne koostöö.

Valitsustel lasub vastutus rahva tervise eest, mille parandamiseks on vaja võtta tervishoiu ja sotsiaalseid meetmeid.

Need põhimõtted on kõigi rahvaste õnne, harmooniliste suhete ja julgeoleku aluseks.

Tervist määravad peamised tegurid (tervise determinandid) on:

• sotsiaalne ja majanduslik keskkond

Tervis - Töötervishoid

206

• füüsiline keskkond ja

• inimese individuaalsed omadused ning käitumine.

Teised tervist määravad faktorid:

• Sissetulek ja sotsiaalne staatus – kõrgem sissetulek ja staatus on seotud parema tervisega. Mida suurem on vahe rikaste ja vaeste vahel, seda suurem on erinevus tervises.

• Haridus – madal haridustase on seotud halvema tervise, suurema stressi ja madalama enesehinnanguga.

• Füüsiline keskkond – puhas vesi ja õhk, tervislikud ja turvalised töökohad, turvalised elamistingimused, kogukonnad ja teed soodustavad inimeste head tervist.

• Töö ja töötingimused – töötavad inimesed on tervemad, eriti need, kes saavad rohkem kontrollida oma töötingimusi.

• Sotsiaalse toetuse võrgustik – suurem toetus perekonna, sõprade ja kogukonna poolt on seotud parema tervisega.

• Kultuur – perekonna ja kogukonna tavad, traditsioonid, samuti uskumused mõjutavad tervist.

• Pärilikkus – pärilikkus mängib oma osa elumääratlustes, terviseseisundis ja teatud haigestumiste arenemise tõenäoses.

• Inimese käitumine ja toimetuleku oskused - toitumine, aktiivsus, suitsetamine, joomine, see kuidas me tuleme toime eluprobleemide ja väljakutsetega mõjutab tervist.

• Tervishoiuteenused – neile juurdepääs ja nende kasutamine hoiab ära ja ravib haigusi.

• Sugu – mehed ja naised põevad erinevat tüüpi haigusi erinevas vanuses.

WHO järgi mõjutab inimese tervist kõige enam, 50% ulatuses, eluviis, inimese enda käitumine ja harjumused, mida aga omakorda mõjutavad väljakujunenud hoiakud ja hinnangud. Suur osa inimese tervise kujunemises on ka tema väliskeskkonnal, umbes 20% ning samas mahus ka tema pärilikel eeldustel – 20%. Arstiabist sõltub tervise seisund ligikaudu 10% ulatuses.

Allikas: MAAILMA TERVISEORGANISATSIOONI PÕHIKIRI. Koostatud 22. juulil 1946. a New Yorgis. / MAAILMA TERVISEORGANISATSIOONI PÕHIKIRJA JA SELLE MUUDATUSTE HEAKSKIITMISE SEADUS. Vastu võetud 19. jaanuaril 2005. A. Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 1. veebruari 2005. a otsusega nr 771. / WHO (2009) Health Impact Assessment (HIA). http://www.who.int/hia/evidence/doh/en/index.html / World Health Organisation. Healt for All for the Twenty-First Century. The Healt Policy for Europe. Working Draft. WHO Regional office in Europe, 47th Session, Istanbul, Sept 15-19, 1997.

Tervis

Töötervishoid Töötervishoid on töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine.


Tervis

Töötervishoiuteenus ja selle osutaja Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel kehtestab sotsiaalminister.

Töötervishoiuteenuse osutaja on Tervishoiuametis registreeritud või Tervishoiuameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.

Töötervishoiuteenuse osutaja võib osutada järgmisi töötervishoiuteenuseid:


Tervis - Vaimne tervis ehk psühholoogiline heaolu

207

1) töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, sealhulgas ohutegurite parameetrite mõõtmine;

2) töötajate tervisekontroll ja terviseseisundi hindamine;

3) töötajate taastusravi korraldamine;

4) tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja võimetele ja terviseseisundile;

5) tööandja nõustamine töövahendite ja isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötingimuste parandamisel;

6) tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine.

Töötervishoiuspetsialist järgib oma töös järgmisi kutse-eetika põhimõtteid:

1) hoiab oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust, välja arvatud juhul, kui selle põhimõtte järgimisest tuleb loobuda töötajate tervise ja ohutuse kaitseks;

2) tagab töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse;

3) teatab tervisekontrolli tulemuste kohta ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu;

4) teavitab töötajaid kutsetöö ja töökeskkonnaga seotud ohtudest.

Tööandja ja töötaja peavad andma töötervishoiuspetsialistile tema tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet.


Tervis

Vaimne tervis ehk psühholoogiline heaolu Vaimne tervis on rohkem kui vaimsete häirete puudumine. Vaimse tervist võib mõista kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, on võimeline toime tulema tavaliste pingetega elus (cope with the normal stresses of life), töötama produktiivselt ja tulemuslikult ning andma oma osa enda kogukonnale.

Selles positiivses mõttes on vaimne tervis inimese ja kogukonna jaoks heaolu ja efektiivse toimimise alus.

Vaimne tervis on määratletud sotsiaalmajanduslike ja keskkonnafaktorite poolt.

Vaimne tervis ja vaimse tervise häired on determineeritud paljude vastastikku mõjuvate sotsiaalsete, psühholoogiliste ja bioloogiliste faktorite poolt, samuti kui tervis ja haigused üldiselt.

Vaimse tervise peamisteks riskideks on vaesus ja teised selle indikaatorid, nagu madal haridustase, viletsad elamistingimused ja madal sissetulek ning kestev inimeste ja kogukondade sotsiaalmajanduslik ebasoodne olukord.

Ebasoodsates tingimustes olevate inimeste suuremat haavatavust vaimse tervise häirete poolt saab seletada selliste faktoritega nagu turvalisuse puudumise ja lootusetuse kogemus, kiired sotsiaalsed muutused, vägivalla risk ja halb füüsiline tervis.

Vaimne tervis on seotud käitumisega.

Vaimse, sotsiaalse ja käitumusliku tervise probleemid võivad vastastikku mõjutades suurendada oma mõju käitumisele ja heaolule.

Narkomaania, vägivald ühelt poolt ja terviseprobleemid nagu depressioon, ärevus teiselt poolt on rohkem levinud ja nendega on raskem toime tulla kõrge töötuse, madala sissetuleku, piiratud hariduse, stresseerivate töötingimuste, soolise diskrimineerimise, ebatervisliku eluviisi ja inimõiguste rikkumise tingimustes.

Allikas: WHO (2007) Mental health: strengthening mental health promotion. WHO Fact sheet N°220. September 2007


Kutsehaigused - Kutsehaigestumisest teatamine

208

Tervis

Kutsehaigused Kutsehaigestumisest teatamine Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.

Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, esitades järgmised andmed:

1) töötaja ees- ja perekonnanime, ameti;

2) haiguse diagnoosimise kuupäeva;

3) haiguse ja selle tekkepõhjused;

4) tööandja ja tema aadressi.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 23. (6);(7). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561

Tervis Kutsehaigused

Kutsehaigus, tööga seotud haigus, tööst põhjustatud haigus Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister.

Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.

Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 23. (1) - (3). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561


Kutsehaiguse diagnoosimine Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.

Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst:

• tööandjalt (tööandjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne käesoleva seaduse jõustumist, nõuab ta tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta;

• töötajalt väljavõtte tervisekaardist ja tööraamatust.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 23. (4), (5). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561


Kutsehaiguse mõiste Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui see on nimetatud §-des 2–4 või kui §-des 5–6 nimetatud töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja haigestumise.

Allikas: Kutsehaiguste loetelu. Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrus nr 66. § 1.




Kutsehaigused - Kutsenahahaigused ja -kasvajad

209


Kutsenahahaigused ja -kasvajad Kutsenahahaigused ja -kasvajad, mida põhjustavad:

1) tahm;

2) tõrv;

3) bituumen;

4) pigi;

5) antratseen või tema ühendid;

6) mineraalõlid ja teised õlid;

7) toorparafiin;

8) karbasool (difenüleenimiin, dibensopürrool) või selle ühendid;

9) kivisöe destillatsiooni kõrvalproduktid;

10) muud töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.

Allikas: Kutsehaiguste loetelu. Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrus nr 66. § 5. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=897867


Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on:

1) loomadelt või loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon- ja parasiithaigused;

2) teetanus;

3) brutselloos;

4) viiruslik hepatiit;

5) tuberkuloos;

6) amöbiaas;

7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid.



Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on:

1) silikoos;

2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga;

3) asbestoos;

4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;

5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest;

6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja;

7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust;

8) kaasuv allergiline alveoliit;

9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, džuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest;



Kutsehaigused - Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused

210

10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest;

11) sideroos;

12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;

13) allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;

14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust;

15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused;

16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa-alustes kivisöekaevandustes;

17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;

18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest;

19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud šlaki tolmu sissehingamisest;

20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud);

21) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm);

22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm;

23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.



Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on:

1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid;

2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused;

3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused;

4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust;

5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel;

6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist;

7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest;

8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit;

9) küünarliigese bursiit;

10) õlaliigese bursiit;

11) kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;

12) kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;

13) lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;

14) põlvemeniski vigastused pikaajalise põlvili või kükitavas asendis töötamise tagajärjel;

15) rõhust põhjustatud närvihalvatused;

16) lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest;


Kutsehaigused - Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused

211

17) lülisamba vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes;

18) häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst);

19) karpaalkanali sündroom;

20) Miner’i nüstagm;

21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist;

22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid.



Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused Kutsehaigused, mis on põhjustatud järgmistest töökeskkonna keemilistest ohuteguritest:

1) akrüülnitriil;

2) arseen ja selle ühendid;

3) berüllium ja selle ühendid;

4) süsinikmonooksiid;

5) süsinikoksükloriid (karbonüültrikloriid, fosgeen);

6) vesiniktsüaniidhape;

7) tsüaniidid ja nende ühendid;

8) isotsüanaadid;

9) kaadmium ja selle ühendid;

10) kroom ja selle ühendid;

11) elavhõbe ja selle ühendid;

12) mangaan ja selle ühendid;

13) lämmastikhape;

14) lämmastikoksiidid;

15) ammoniaak;

16) nikkel ja selle ühendid;

17) fosfor ja selle ühendid;

18) plii ja selle ühendid;

19) tsink ja selle ühendid;

20) vask ja selle ühendid;

21) vääveloksiidid;

22) väävelhape;

23) süsinikdisulfiid;

24) vanaadium ja selle ühendid;

25) kloor;

26) broom;

27) jood;

28) fluor ja selle ühendid;


Kutsehaigused - Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused

212

29) alifaatsed ja alitsüklilised petroolpiirituse või bensiini süsivesinike derivaadid;

30) alifaatsete ja alitsükliliste süsivesinike halogeenderivaadid;

31) butüül-, metüül- ja isopropüülalkohol;

32) etüleenglükool, dietüleenglükool, 1,4-butaandiool ja glükooli ning glütserooli nitraatderivaadid;

33) metüüleeter, etüüleeter, isopropüüleeter, vinüüleeter, dikloroisopropüüleeter, guajakool (2-metoksüfenool), etüleenglükooli metüül- ja etüüleetrid;

34) atsetoon, kloroatsetoon, bromoatsetoon, heksafluoroatsetoon, metüületüülketoon, metüül n-butüülketoon, metüülisobutüülketoon, diatsetoonalkohol, mesitüüloksiid, 2-metüültsükloheksanoon;

35) fosfororgaanilised estrid;

36) orgaanilised happed;

37) formaldehüüd;

38) alifaatsed nitraatderivaadid;

39) benseen ja selle ühendid (benseeniühendid valemiga CnH2n-6 );

40) naftaleen ja selle ühendid (naftaleeniühendid valemiga CnH2n-12);

41) vinüülbenseen ja divinüülbenseen;

42) aromaatsete süsivesinike halogeenderivaadid;

43) fenoolid ja nende ühendid ning nende halogeenderivaadid;

44) naftoolid ja nende ühendid ning nende halogeenderivaadid;

45) alküülarüüloksiidide halogeenderivaadid;

46) alküülarüülsulfonaatide halogeenderivaadid;

47) bensokinoonid;

48) aromaatsed amiinid ja aromaatsed hüdrasiinid ning nende halogeen-, fenool-, nitriid-, nitraat- ja sulfoderivaadid;

49) alifaatsed amiinid ja nende halogeenderivaadid;

50) aromaatsete süsivesinike nitraatderivaadid;

51) fenoolide nitraatderivaadid ja nende ühendid;

52) antimon ja selle derivaadid;

53) lämmastikhappe estrid;

54) vesiniksulfiid;

55) põlevkiviõli, bituumen, tõrv, kummi, plastmassid, tehisvaigud;

56) antibiootikumid ja ravimpreparaadid;

57) pestitsiidid;

58) keemilised ained, mida klassifitseeritakse 1. kategooria kantserogeenideks ja mutageenideks vastavalt sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määrusele nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» (RTL 2004, 154, 2326);

59) orgaanilised lahustid, millega kokkupuute tagajärjel võivad tekkida entsefalopaatiad ja polüneuropaatiad;

60) muud keemilised ohutegurid, mida ei ole esitatud punktides 1–59, kuid mis võivad põhjustada haigestumist.



Tervisekontroll - Tervisekontrolli alla kuuluvad töötajad

213

Tervis

Tervisekontroll Tervisekontrolli alla kuuluvad töötajad Tervisekontrolli alla kuuluvad töötajad, kelle tervist võivad töö käigus mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töölaad, mis võivad põhjustada tööga seotud haigestumisi.

Allikas: Töötajate tervisekontrolli kord. Vastu võetud sotsiaalministri 24.04.2003. a määrusega nr 74. § 1. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=574620

Tervis Tervisekontroll

Tervisekontrolli läbiviimise kulud ja kord Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul.

Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul.

Allikas: Töötajate tervisekontrolli kord. Vastu võetud sotsiaalministri 24.04.2003. a määrusega nr 74. § 5. (1), (2). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=574620


Töökeskkonna ohutegurid või töölaad, mis võivad põhjustada tööga seotud haigestumisi ja on aluseks töötaja suunamiseks tervisekontrolli 1. Füüsikalised ohutegurid:

1) müra;

2) vibratsioon;

3) kõrge ja madal õhutemperatuur;

4) ultravioletne kiirgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud ning staatilised elektri- ja magnetväljad (mitteioniseeriv kiirgus);

5) ioniseeriv kiirgus;

6) kõrge õhurõhk.

2. Keemilised ohutegurid:

1) ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri 30. novembri 1998. a määrusele nr 59 «Ohtlike ainete loetelu»;

2) anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm;

3) orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm;

4) biotsiidid;

5) vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena;

6) plii ja selle ühendid.

3. Bioloogilised ohutegurid:



Tervisekontroll - Töötaja tervisekontrolli suunamise alus

214

2., 3. ja 4. ohurühma bioloogilised ohutegurid vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusele nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded».

4. Füsioloogilised ohutegurid:

1) raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 26 «Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja -liigutustega seotud tööd.

5. Töölaad:

1) öötöö;

2) kuvariga töötamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrusele nr 362 «Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded».

6. Muu ohutegur või töölaad, mida ei ole nimetatud punktides 1 kuni 5, kuid mis võib põhjustada tööga seotud haigestumist.

Allikas: Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määruse nr 74 «Töötajate tervisekontrolli kord» lisa 1. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=574620


Töötaja tervisekontrolli suunamise alus Töötaja tervisekontrolli suunamisel võtab tööandja aluseks:

• töökeskkonna riskianalüüsi tulemused, millest peavad selguma lisas 1 loetletud töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad põhjustada töötajale tööga seotud haigestumist ning nende ohutegurite mõju ja kestus töötajale tööpäeva või töönädala jooksul;

• andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub, kui see teave ei sisaldu punktis 1;

• töötaja viimase tervisekontrolli otsuses märgitud järgmise tervisekontrolli aja.

Allikas: Töötajate tervisekontrolli kord. Vastu võetud sotsiaalministri 24.04.2003. a määrusega nr 74. § 2. (1). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=574620



Tervisekontroll - Ettekirjutus

215

Tööohutusalase tegevuse korraldus

Ettekirjutus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on tööinspektoril õigus teha ettekirjutus, milles märgitakse:

1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;

2) ettekirjutuse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress;

3) ettekirjutuse kohustatud subjektiks oleva füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning aadress, juriidilise isiku nimi ja postiaadress, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse nimetus ja postiaadress;

4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele;

5) ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad;

6) viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;

7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;

8) ettekirjutuse koostaja allkiri.

Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja teine kohustatud subjektile. Kui ettekirjutusest on vajadus informeerida kolmandat isikut, saadetakse talle ettekirjutuse koostaja kinnitatud ärakiri.

Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustuslik. Tööinspektoril on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist selles märgitud tähtaja jooksul.

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 20 000 krooni.



Ettekirjutuse vaidemenetlus Vaie ettekirjutuse peale esitatakse, vaadatakse läbi ja lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi.

Kui tööandja ei nõustu tööinspektori ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale haldusakti saamisest arvates kümne kalendripäeva jooksul. Kui ettekirjutuse on teinud Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja, on tööandjal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni peadirektorile haldusakti saamise päevast arvates kümne päeva jooksul.



Riikliku järelevalve teostaja Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon.

Käesoleva seaduse §-des 19 ja 191 (tervishoiuteenuse osutaja registreerimine) sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Tervishoiuamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.



Tervisekontroll - Tööandja ja töötajate koostöö

216

Tööinspektsioon teostab käesoleva seaduse rakendusalas kasutatavate isikukaitsevahendite turujärelevalvet toote ohutuse seaduses sätestatud korras.



Tööandja ja töötajate koostöö Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse.



Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korraldamine Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmetele töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe hiljemalt kahe kuu jooksul alates nende valimisest või määramisest. Nende väljaõpet võib teha koolitaja (edaspidi koolitusasutus) 24-tunnise õppekava alusel.

Allikas: Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord. Sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määrus nr 80. §2. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=23105




Kohustused - Ergonoomi tööülesanded

217


Kohustused Ergonoomi tööülesanded Ergonoomi tööülesanded on järgmised:

• töökeskkonna füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohutegurite väljaselgitamine riskianalüüsi käigus ning nende võimaliku mõju hindamine töötaja tervisele;

• tööandja nõustamine töökoha ergonoomilisel kujundamisel ja töö kohandamisel töötajale, arvestades töötaja kehalisi ja vaimseid võimeid ning soolisi ja ealisi iseärasusi;

• tööandja nõustamine töövahendite valikul ja ohutul kasutamisel.

Allikas: Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel. Sotsiaalministri 20. juuni 2003. a määrus nr 89. §2. (4). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=602107

Tööohutusalase tegevuse korraldus Kohustused

Esmaabi korraldus ettevõttes Tööandja kohustused:

• Kindlustada esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruum, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni.

• Paigutada nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brožüürid jm näitlikud materjalid).

• Määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest.

• Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112).

• Paigutada nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi.

• Selgitada töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.

• Tagada tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus, esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamine kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele).

Allikas: Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine. Sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a määrus nr 82. §1. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=81146


Personali organiseerimine Tööandja peab:

• looma ettevõttes töökeskkonna struktuurid:

• määrama töökeskkonnaspetsialisti;

• korraldama töökeskkonnavolinike valimise;

• moodustama töökeskkonnanõukogu;

• määrama esmaabiandjad ja esmaabivahendite eest vastutaja.



Kohustused - Tööandja kohustused

218

• jagama vajalikud tööülesanded, -vahendid ja volitused nii, et oleksid välditud tervisekahjustused ja tööõnnetused;

• jälgima pidevalt töötajate vajadusi töökeskkonnaalaste teadmiste täiendamise osas. Tööandja peab hoolitsema selle eest, et allüksuste juhid ning töödejuhid valdaksid kõiki neid eriteadmisi töökeskkonnast, mis on neile vajalikud oma tööülesannete täitmiseks. Vajalik täiendõpe ja juhendamine ning info edastamine tuleb korraldada iga töötaja vajadusi arvestades.

• korraldama tööprotsesside pideva jälgimise nii, et ohud töökeskkonnas saaksid võimalikult kiiresti kindlaks tehtud, hinnatud ja kõrvaldatud. Tööandja peab välja selgitama tööl tekkinud tervisekahjustuste ja tööõnnetuste põhjused ning koostama igal aastal ülevaate tööprotsessi tekkinud tervisekahjustustest ja tööõnnetustest. Arvesse tuleb võtta ka ohuolukordi, mis võinuksid põhjustada tervisekahjustusi ja tööõnnetusi.

Tuleb välja selgitada kõik igapäevased tegevused. Nendeks võivad olla töötajate koolitamise kord, isikukaitsevahendite kasutamine, seadmete ja masinate kasutamine, puhastus, hooldus- ja remonditööd jne. Samuti tuleb süstematiseerida olemasolev töökeskkonnaalane dokumentatsioon ning teha see kõikidele töötajatele kättesaadavaks.



Tööandja kohustused Tööandja on kohustatud:

1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;

2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;

3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;

4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid;

5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;

51) tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja

või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all;

52) teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud

riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest;

6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;


Kohustused - Tööandja kohustused ja õigused

219

61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud

töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid;

62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud;

7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister;

71) korraldama sotsiaalministri poolt käesoleva lõike punkti 7 alusel kehtestatud korras

tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud;

8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja;

9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;

10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi;

11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;

12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;

13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse;

14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;

15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja;

16) [kehtetu];

17) teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;

18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile;

19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest.



Tööandja kohustused ja õigused Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.

Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.

Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest.


Kohustused - Tööandja kohustused sisekontrolli läbiviimiseks

220

Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.

Ühistegevus tähendab, et selles osalevad tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid.

Tööandja teavitab oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kelle töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad.

Füüsilisest isikust ettevõtja tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise.

Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, peab ta teavitama töid korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid. Töid korraldav tööandja või tema puudumisel teised tööandjad peavad füüsilisest isikust ettevõtjat teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust.



Tööandja kohustused sisekontrolli läbiviimiseks Tööandja on kohustatud: viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 13;1;1. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561


Tööandja õigused Tööandjal on õigus:

1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses ettenähtud korras;

2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.



Tööhügieeniku tööülesanded Tööhügieeniku tööülesanded on järgmised:

• töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine riskianalüüsi käigus, sealhulgas töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmine ning ohutegurite võimaliku mõju hindamine töötaja tervisele;




Kohustused - Tööinspektori kohustused ja õigused

221

• tööandja nõustamine töötingimuste parandamisel, sealhulgas töökeskkonna ohutegurite mõju vältimisel või vähendamisel, ning töövahendite valikul ja ohutul kasutamisel ning isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel.



Tööinspektori kohustused ja õigused Tööinspektor on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja otsuste tegemisel erapooletu.

Tööinspektor on kohustatud:

1) uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi;

2) teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise abinõude rakendamise üle;

3) kontrollima vajaduse korral uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele, kui tööandjalt on laekunud käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 17 nimetatud teatis;

4) hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud tootmis- või ärisaladust, välja arvatud juhul, kui avalikustamisnõue tuleneb seadusest;

5) jätma tööandjale ja teistele isikutele avaldamata selle isiku andmed, kes on teatanud töökeskkonnas ilmnevatest puudustest ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmata jätmisest, kui isik ei soovi oma andmeid avaldada;

6) peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise ning keelama eluohtliku töövahendi kasutamise;

7) esitama tööülesannete täitmisel töötõendi.

Tööinspektoril on õigus:

1)–3) [kehtetud]

4) kontrollida käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetest kinnipidamist;

5) siseneda järelevalve teostamise eesmärgil tööandjaga kooskõlastatult kontrollitavasse töökohta, seejuures vajaduse korral ka ette teatamata;

6) saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda järelevalve teostamise käigus asjakohaste dokumentidega, saada dokumentidest tasuta ärakirju või teha neid kohapeal ning väärteokahtluse korral võtta dokumente kaasa;

7) nõuda töökeskkonna kontrollmõõtmist, pildistada ning võtta analüüsiks materjalidest või ainetest proove;

8) küsitleda üksinda või tunnistajate juuresolekul tööandjat, töökeskkonnavolinikku, töökeskkonnaspetsialisti ja töötajaid;

9) teha järelevalve teostamise käigus kindlaks isikusamasus;

10) teha ettekirjutus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, rikkumisega tekitatud kahju heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.



Tööpsühholoogi tööülesanded Tööpsühholoogi tööülesanded on järgmised:



Kohustused - Töötaja kohustused

222

• tööandja psühholoogiline nõustamine, sealhulgas nõustamine tööstressi vähendamiseks;

• töötaja psühholoogiline nõustamine.



Töötaja kohustused Töötaja on kohustatud:

1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;

2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;

3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;

4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;

5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;

6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest;

7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse;

8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;

9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt.

Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.

Nõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel.

Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 14. (1)-(4). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561


Töötaja õigused Töötajal on õigus:

1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;

2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;

3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt;

4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;

5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;

51) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;



Kohustused - Töötervishoiuarsti ja töötervishoiuõe tööülesanded

223

6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;

7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.



Töötervishoiuarsti ja töötervishoiuõe tööülesanded Töötervishoiuarsti tööülesanded on järgmised:

• töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine riskianalüüsi käigus ja nende võimaliku mõju hindamine töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi;

• töötajate tervisekontroll ja terviseseisundi hindamine;

• tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja terviseseisundile;

• tööandja nõustamine töötingimuste parandamisel, töövahendite valikul ja ohutul kasutamisel ning isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel;

• töötajate taastusravi korraldamine.

Töötervishoiuõde täidab ülalnimetatud nimetatud tööülesandeid koos töötervishoiuarstiga.

Allikas: Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel. Sotsiaalministri 20. juuni 2003. a määrus nr 89. §2. (1), (2). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=602107



Korraldus - Esmaabiandja väljaõpe ja täiendõpe

224


Korraldus Esmaabiandja väljaõpe ja täiendõpe Tööandja korraldab ettevõttes esmaabi andvale töötajale väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest.

Ettevõttes esmaabiandja väljaõppe eesmärk on põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks. Väljaõppekursuse aluseks on Eesti Punase Risti 16-tunnine õppekava (lisa 2).

Tööandja suunab esmaabiandja täiendõppele iga kolme aasta järel. Täiendõppe eesmärk on korrata ja süvendada väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi. Esmaabiandjate täiendõppekursuse minimaalne kestus on kuus tundi.

Esmaabiandjate väljaõpet ja täiendõpet koolitusasutuses võib läbi viia meditsiinitöötaja, kes on läbinud Eesti Punase Risti või muu pädeva asutuse esmaabiõpetajate koolituskursuse ning omab sellekohast tunnistust.

Koolitusasutus peab kursuse lõpetanud esmaabiandjale väljastama pärast teadmiste kontrolli tunnistuse.

Allikas: Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord. Sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määrus nr 80. §3. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12883561&id=23105

Tööohutusalase tegevuse korraldus Korraldus

Järelevalve ja kontrolli korraldamine tegevuskava täitmise ning sisekontrolli korralduse efektiivsuse üle Järelevalve ja kontrolli korraldamisel tuleb lähtuda sisekontrolli strateegias sätestatud protseduurireeglitest ja tähtaegadest.

Järelevalve ja kontrolli korraldamine tähendab, et:

kui on kasutusele võetud ettevaatusabinõud, peab tööandja veenduma, et need on tõepoolest andnud soovitud tulemuse (kasutades nii aktiivset kui ka passiivset järelevalvet);

aktiivne kontroll (otsene järelevalve);

passiivne kontroll (tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine)

tööandja peab igal aastal sisekontrolli korralduse läbi vaatama. Kui see ei toimi rahuldavalt ega anna soovitud tulemusi, tuleb sisekontrolli tegevus ümber korraldada.



Sisekontroll SISEKONTROLL on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele.





Korraldus - Strateegia kavandamine sisekontrolli organiseerimiseks

225


Strateegia kavandamine sisekontrolli organiseerimiseks Algatus tegeleda töökeskkonnaprobleemidega peab tulema tööandjalt. Sisekontroll peab olema kaasatud töökorraldusse ning lähtuma töökeskkonna tervikhinnangust.

Tööandja peab kaasama sisekontrolli läbiviimisse ka töötajad.

Sisekontrolli strateegia peaks algama juhtkonnapoolse kohustuste ja vastutuste äranäitamisega ning ettevõtte töökeskkonnaalase töö eesmärkide püstitamisega.

Sisekontrolli strateegia kavandamisel tööandja:

• sätestab ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse üldpõhimõtted (s.h. Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse kui miinimumnõude) ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks vajalikud meetmed kui ühe osa ettevõtte kaugemast eesmärgist kaitsta nii materiaalseid väärtusi kui ka inimressursse.

• selgitab, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisega ei ole seotud mitte ainult ettevõtte töötajad, vaid ka alltöövõtjad ning ettevõttevälise tegevusega seotud isikud (näiteks kaupade transpordiga, jäätmete käitlemisega jne. tegelevad inimesed) ja külastajad.

• jagab töötervishoiu- ja tööohutusealased kohustused ja vastutuse juhtivate ametnike (töökeskkonna spetsialist, personalijuht, osakonna juhataja, töötervishoiuarst, otsene tööjuht) vahel, mille kohaselt iga valdkonna juhataja vastutab oma osakonna või töölõigu töötervishoiu ja tööohutuse nõuete ning koostatud tegevuskava elluviimise eest. Vastutaval isikul peavad olema vajalikud teadmised ja võim võtta vastu tema pädevusse kuuluvaid otsuseid ja tegutseda vastavalt olukorra nõuetele.

• fikseerib töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimiseks ja tegevuskava elluviimiseks vajalikud konkreetsed meetmed (näit. kes kontrollib ja kuidas kontrollitakse alltöövõtjate tegevust ettevõtte territooriumil ning kuidas tagatakse nende ohutus) või viitab teistele asjaomastele dokumentidele (näit. riskianalüüsi materjalid, töökeskkonna ohutegurite mõõtmisaktid, materjalide ohutust tõendavad sertifikaadid, sisekontrolli aruanded);

• määratleb tegevuskava läbivaatamise sageduse ja selle eest vastutava isiku;

• määrab kindlaks töötingimuste kontrolli ja järelevalve sageduse või aja (näiteks, iga kord enne töö algust, kord nädalas, kord kvartalis jne) sõltuvalt tööprotsessist ja tegevuse ohtlikkusest;

• määrab esmaabiandjad ja esmaabivahendite eest vastutava isiku ning kehtestab esmaabiandmise korra ettevõttes;

• kehtestab protseduurireeglid tegutsemiseks tööõnnetuste korral (lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest ja ettevõtte töökorraldusest);

• kehtestab protseduurireeglid tegutsemaks tulekahju ja muude hädaolukordade korral;

• kehtestab tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja ohuolukordadest teatamise korra;

• teavitab töötervishoiuteenuste osutamise võimalustest ja korrast;

• määrab kindlaks töötajate väljaõppe ja täiendõppe korra;

• sätestab ettevõttesisese töökeskkonnaalase info edastamise korra “ülevalt alla ja alt üles”.

Selle sisekontrolli korraldust käsitleva dokumendi allkirjastab tööandja või tööandja esindaja.

Töökeskkonna sisekontrolli strateegia kavandamisel tuleb arvesse võtta tööandja põhilised töötervishoiu ja tööohutuse seadusega ning muude õigusaktidega sätestatud kohustused.

Tööandja peab tagama :

• ohutu töökoha;

• ohutud töömeetodid;

• ohutud masinad, seadmed, töövahendid;

• vajaliku väljaõppe ja koolituse, kontrollimeetmed;

Korraldus - Töökeskkonna sisekontrolli korralduse etapid

226

• vajalikud kaitsevahendid ja kaitseriietuse juhul kui ohte ei saa kõrvaldada;

• vastavad plaanid ja skeemid hädaolukordadeks;

• vajaliku väljaõppe hädaolukordades tegutsemiseks;

• võimalike riskide kontrollimise;

• olmeruumide olemasolu ja korrashoiu;

• vajadusel oma ala asjatundjate abi töökeskkonna ohutuks muutmisel ja töötervishoiu teenuste osutamiseks.



Töökeskkonna sisekontrolli korralduse etapid Töökeskkonna sisekontrolli korralduse ettevõttes võib jagada viide etappi:

1) strateegia kavandamine;

2) personali organiseerimine strateegia elluviimiseks;

3) ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüsi läbiviimine;

4) detailse töötervishoiu- ja tööohutusealane tegevuskava koostamine;

5) järelevalve ja kontrolli korraldamine tegevuskava täitmise ning sisekontrolli korralduse efektiivsuse üle.



Töökeskkonnanõukogu Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.

Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras.

Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes.

Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.

Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.

Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed:

1) nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed;

2) nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed, ametid;

3) nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja.

Töökeskkonnanõukogu:

1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;



Korraldus - Töökeskkonnaspetsialist

227

2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;

3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;

4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;

5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.

Töökeskkonnanõukogu esitab oma ettepanekud tööandjale kirjalikult.

Kui tööandja ei pea esitatud ettepanekute arvestamist võimalikuks, esitab ta selle kohta nõukogule ettepanekute saamisest arvates kolme nädala jooksul kirjaliku vastulause, milles põhjendab arvestamata jätmist.

Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, millal ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi. Nõukogu liikmele säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu. Töötajaid esindaval töökeskkonnanõukogu liikmel on Eesti Vabariigi töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. Põhitööst vabastamise tingimused nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse.

Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu.

Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest.



Töökeskkonnaspetsialist Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.

Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast. Pädeva töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat.

Töökeskkonnaspetsialistide arv ettevõttes peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist, võttes arvesse ettevõtte suurust ja ohutegureid, millega töötajad kokku puutuvad.

Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.

Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.

Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.

Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuteenuse osutajaga.

Tööandja varustab töökeskkonnaspetsialisti tööks vajalike vahenditega.

Tööandja teavitab töökeskkonnaspetsialisti ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettevõttevälist teenuseosutajat teadaolevatest töökeskkonna ohuteguritest, mis mõjutavad või võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, nende vältimiseks rakendatavatest abinõudest ja


Korraldus - Töökeskkonnavolinik

228

käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud abinõudest, ning tagab neile juurdepääsu käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud teabele.

Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust.

Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed.



Töökeskkonnavolinik Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat.

Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.

Ettevõttes, mis koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kus töötatakse vahetustega ja kus struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse struktuuriüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.

Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul.

Töökeskkonnavoliniku kohustused on:

1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;

2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel;

3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;

4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;

5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.

Töökeskkonnavolinikul on õigus:

1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;

2) pääseda ettevõttes kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning § 24 lõikes 3 nimetatud andmete ja dokumentide kohta ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;

3) pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal;

4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.


Korraldus - Töökeskkonnavolinik

229

Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.

Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal. Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu ja tal on Eesti Vabariigi töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised.

Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise aeg nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Ülesannete täitmise aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, kuid ta ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.



Vastutus - Vastutus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine eest

230


Vastutus Vastutus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine eest Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.


Tööohutusalase tegevuse korraldus Vastutus

Vastutus tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamise eest Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.




Vastutus - Tööõnnetus

231

Tööõnnetus

Tööõnnetus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.


Tööõnnetus

Tööõnnetuse raporti täitmise selgitus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Tööandja antud ülesande täitmiseks loetakse töötaja töölepingus, ametijuhendis, töökirjelduses, käskkirjas vm dokumendis sätestatud töö- või ametikohal ettenähtud tööülesannete täitmist, samuti tööandja erikorralduseta tööülesande täitmist, mis tuleneb töö iseloomust või töö üldisest käigust.

Tööandja loal tehtavaks tööks loetakse töötaja igapäevaste tööülesannete hulka mittekuuluvat tööd. Selle töö tegemise vajadus ei tulene töötaja töö iseloomust või töö üldisest käigust ning töö tegemise algatus tuleb töötajalt ja tööandja lubab (sh ka vaikimisi) seda teha, kusjuures töö tulemus on suunatud tööandjale.

Tööandja huvides tegutsemise ajaks loetakse aega, mil töötaja:

1. teeb tööd mis ei tulene töötaja tavapärase töö iseloomust või töö üldisest käigust ja mille tegemiseks ei ole tööandja luba (ka vaikimisi nõusolekut), kui see tegevus on suunatud tööandjale kasuliku tulemuse saavutamiseks, sealhulgas:

• tegutsemine tootmisavarii ärahoidmiseks või loodusõnnetuse ja tootmisavarii tagajärje likvideerimiseks;

• tegutsemine õnnetusjuhtumi või tööandja vara hävimise ärahoidmiseks või muudel erakorralistel juhtudel.

2. osaleb tööandja korraldatud spordi- või vabaaja üritustel, kui õnnetus toimub spordiga tegelemise või sportliku ürituse ajal.

3. osaleb tööga seotud esindusüritusel või koolitusel, mis toimub tööandja poolt määratud päeval.

4. teeb muud eespoolnimetamata tööd või osaleb muudel üritustel, millest tööandja saab kasu või hüve.

Tööõnnetuse raporti koostamise kohustus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrusest nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord”.

Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega.

Tööõnnetuse raporti vorm on kättesaadav internetis Tööinspektsiooni kodulehel osas avalik teave - Teadete ja raportite vormid.

Tööandja koostab raporti kirjalikult kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.



Vastutus - Tööõnnetuse raporti täitmise selgitus

232

Seega on tööandjal maksimaalselt 13 tööpäeva tööõnnetuse uurimiseks ja raporti koostamiseks ning Tööinspektsiooni kohalikule inspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale esitamiseks. Saata tuleb originaalallkirjadega raport. Faksiga saadud dokumenti ei loeta originaaldokumendiks. Raporti võib saata ka elektrooniliselt digitaalallkirja(de)ga allkirjastatult.

Tööinspektoril on õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.

Tööõnnetuse uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.

Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale. Akti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

Raporti osa 1 - Tööandja andmed.

Tööandja nimi – juriidilise isiku (äriühingu või asutuse) nimi. Siia ei märgita juhataja või tegevjuhi nime. Kui tööandjaks on füüsiline isik (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja), märgitakse tema andmed.

Registrikood – äriregistris või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris olev kood.

Eraldi asuv struktuuriüksus – struktuuriüksuse aadress ja nimi juhul, kui tööõnnetus toimus mujal kui tööandja aadressil.

Tööandja aadress – äriregistris või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris olev aadress.

Töötajate arv ettevõttes – tööandja töötajate arv tööõnnetuse toimumise päeval

Tegevusala nimetus – registris märgitud põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 2008 (EMTAK 2008) järgi http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=2254259&siteLanguage=ee

Tegevusala kood – põhitegevusala kood Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 2008 (EMTAK 2008) järgi http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=2254259&siteLanguage=ee

Telefon – tööandja üldtelefoni (näiteks sekretäri) number.

Faks - tööandja üldfaksi number.

E-post - tööandja üldmeiliaadress.

Raporti osa 2 - Töötaja andmed.

Töötaja - ees- ja perekonnanimi.

Elukoht – tegeliku elukoha aadress.

Telefon – kontakttelefoni number.

Isikukood – isikukoodi puudumisel ei täideta.

Sünnikuupäev – sünniaeg (päev, kuu, aasta) juhul kui isikukood puudub.

Sugu – mees(M) või naine(N) juhul kui isikukood puudub.

Kodakondsus (riik) – riik, mille kodanik töötaja on. Kodakondsuse puudumisel märgitakse - kodakondsuseta.

Ametinimetus - ametite klassifikaatori 1999, töölepingu või ametisse nimetamise käskkirja järgi

Ametikood - ametite klassifikaatori 1999 järgi http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=162461&siteLanguage=ee

Töösuhte iseloomustus – tehakse märge vastavasse kasti.

Töölepingu tähtaja ja tööajanormi osas tuleb märkida nii töölepingu tähtaeg (tähtajatu või tähtajaline) kui ka töötaja tööajanorm (täistööajaga või osalise tööajaga).


233

Kaugtöö – märgitakse juhul kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sh töötaja elukohas. Kui töötajal on töölepingus kirjas, et töötaja teeb tööd oma kodus (tema töö tegemise koht on kodu), siis ei ole kodustöötamise puhul tegemist kaugtööga ning õnnetuse puhul märget kaugtööle ei tule. Kui aga töötaja töötab peamiselt näiteks kontoris tööandja juures (tema töö tegemise koht on kontori aadressil) ning on ka kokku lepitud, et näiteks 1 päeva nädalas töötab töötaja kodus, siis on kodustöötamise päeva korral tegemist kaugtööga.

Renditöö – märgitakse juhul kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud, et töötaja teeb tööd alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile.

Õpilane/praktikant – märgitakse juhul, kui tööõnnetus toimus õpilase või üliõpilase tööl õppepraktikal.

Töösuhte kestus ametikohal selle ettevõttes – aastates või kuudes, kui sellel ametikohal on töötatud alla aasta.

Raporti osa 3 - Tööõnnetuse andmed.

Tööõnnetuse toimumise aeg - päev, kuu ja aasta.

Kellaaeg – näidatakse tööõnnetuse toimumise aeg 24-tunnise arvestuse järgi (näiteks kell 16:00, mitte kell 4.00 päeval).

Täistunde tööaja algusest – tööpäeva või -vahetuse algusest möödunud täistundide arv.

Tööõnnetuse raskusaste – märgitakse arsti poolt esitatud tööõnnetuse teatise alusel. Kui töötajale ei määratud töövõimetust ja tööandjal puudub arsti teatis märgitakse raskusastmeks kerge.

Töövõimetus on määratud – märgitakse juhul, kui tervisekahjustuse tagajärjel määratakse arsti poolt töötajale töövõimetus. Kui tööõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustus ei põhjustanud töövõimetust, märget ei tehta.

Vigastuse liik ja vigastatud kehaosa - täidetakse arsti poolt esitatud tööõnnetuse teatise alusel. Kui töötajale ei määratud töövõimetust ja tööandjal puudub arsti teatis märgitakse töötajalt saadud teabe põhjal.

Nahka läbistav kokkupuude nakkusohtliku eseme, inimese või loomaga, saanud ennetavat ravi – märge tehakse juhul kui kokkupuute järgselt on töötaja saanud ennetavat ravi. Kui töötajal oli nahka läbistav kokkupuude, kuid ta ei ole ennetavat ravi saanud, märget ei tehta.

Raporti osa 4 - Tööõnnetuse asjaolude kirjeldus.

Siin kirjeldatakse töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.

Töötamiskohana kirjeldatakse nimisõnaga töötamiskohta, kus töötaja vahetult enne tööõnnetust ja tööõnnetuse hetkel viibis või töötas. Näiteks on töötamiskoht tehas, tootmishoone, töökoda, tsehh, laohoone, farm, kasvuhoone, laoplats, ehitusplats, põllumaa, mets, raielank, kontor, büroo, kool, kauplus, toitlustuskoht, haigla, sanatoorium, hooldekodu, spordisaal, maantee, tänav, parkla, ühistransport.

Kui tööõnnetus ei toimunud kummaski raporti 1. osas näidatud asukohas, siis näidatakse ka õnnetuskoha aadress.

Tööprotsessina kirjeldatakse tööülesannet, mida töötaja tööõnnetuse hetkel täitis.

Kasutatud töövahendi (masina, seadme, paigaldise, transpordivahendi, tööriista või muu tööks kasutatava vahendi) kirjelduses märgitakse töövahendi nimetus, tüüp, mudel, mark ja muu töövahendit iseloomustav.

Töötaja tegevusena tööõnnetuse hetkel kirjeldatakse, mida töötaja tegi õnnetusjuhtumi toimumisele vahetult eelnenud ajal ning konkreetset tegevust, mida töötaja tegi tööõnnetusse toimumise ajal. Näiteks on tegevus töö masinaga, töö käsitööriistadega, käsitsi teisaldamine, juhtimine, sõitmine, liikumine, juuresviibimine.


234

Vigastuse vahetu tekitajana kirjeldatakse sündmust, mis põhjustas vigastuse. Näiteks võib olla sündmuseks kokkupuude masina liikuvate osadega või liikuvate esemetega, liiklusavarii, kukkumine millelegi, komistamine.

Raporti osa 5 - Põhjused, mis viisid tööõnnetuseni.

Märgitakse raportil näidatuist üks või mitu põhjust, millised uurimistulemuste põhjal viisid tööõnnetuseni.

Puudulik väljaõpe või juhendamine märgitakse juhul, kui tööõnnetuse uurimise käigus tuvastati, et töötaja või õnnetuse põhjustanud teis(t)e töötaja(te) juhendamist ja väljaõpet ei olnud läbi viidud vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Sotsiaalministri 14. detsembri 2000.a määruse nr 80 “Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord” või muu töötervishoidu ja tööohutust reguleeriva õigusakti nõuetele.

Puudulik töökeskkonna sisekontroll märgitakse juhul, kui töökohal, kus õnnetus toimus, ei olnud läbi viidud süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli.

Tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt märgitakse juhul, kui töötajale, kellega toimus õnnetus, oli korraldatud nõuetekohane tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõppe, kuid töötaja ei tegutsenud vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele ning tema töö ohustas tema enda elu ja tervist.

Tööohutusnõuete rikkumine teise töötaja poolt märgitakse juhul, kui õnnetuse põhjustas teine töötaja, kellele oli korraldatud nõuetekohane tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõppe, kuid ta ei tegutsenud vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele ning tema töö ei ohustas teiste elu ja tervist.

Ohtlike kemikaalide kasutusnõuete rikkumine märgitakse juhul, kui tööõnnetuse põhjustas ohtliku kemikaali mittenõuetekohane käitlemine rikkudes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001.a määruse nr 105 “Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu nõuded” või kemikaaliseaduse ja selle rakendusaktide nõudeid rikkumine.

Ehitise, tööruumi või liikumistee mittevastavus nõuetele märgitakse juhul, kui ehitis, tööruum või liikumistee, kus õnnetus toimus, ei vastanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007.a määruse nr 176 “Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”, Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” või muu töötervishoidu ja tööohutust reguleeriva õigusakti nõuetele.

Töövahendi mittevastavus ohutusnõuetele märgitakse juhul, kui töövahend (masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend) ei vastanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 13 “Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” nõuetele või muu töötervishoidu ja tööohutust reguleeriva õigusakti nõuetele.

Isikukaitsevahendite puudumine märgitakse juhul, kui töötajale, kellega toimus õnnetus, ei olnud väljastatud isikukaitsevahendeid, millise kasutamisega oleks saanud vältida tööõnnetust ning sellega oli rikutud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000.a määruse nr 12 “Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord” nõudeid.

Isikukaitsevahendite mittekasutamine märgitakse juhul, kui töötajale, kellega toimus õnnetus, oli väljastatud isikukaitsevahend, mille kasutamisega oleks saanud vältida õnnetust, kuid ta ei kasutanud seda ning sellega oli rikutud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000.a määruse nr 12 “Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord” nõudeid.

Üleväsimus märgitakse juhul, kui töötajal toimus õnnetus üleväsimuse tagajärjel, mis oli tingitud töö- ja puhkeaja seaduse, Sotsiaalministri 27. veebruari 2001.a määruse nr 26 “Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”, muu töötervishoidu ja tööohutust reguleeriva õigusakti nõuete või ettevõtte töösisekorraeeskirja mittetäitmisest.

Liikluseeskirja rikkumine töötaja poolt märgitakse juhul, kui töötaja põhjustas õnnetuse rikkudes Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 “Liikluseeskiri” või liiklusseaduse ja selle rakendusaktide nõudeid.

Vastutus - Tööõnnetusest teatamine

235

Liikluseeskirja rikkumine teise isiku poolt märgitakse juhul, kui õnnetuse põhjustas teise isiku poolt Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 “Liikluseeskiri” või liiklusseaduse ja selle rakendusaktide nõuete rikkumine.

Joobeseisund, põhjustatud alkoholi, narkootikumi või psühhotroopse aine tarvitamisest märgitakse juhul, kui tervisekahjustus on tingitud arsti poolt tuvastatud joobeseisundist.

Raporti osas 6 - Muu põhjus, mis viis tööõnnetuseni kirjeldatakse muud, 5. osas märkimata

tööõnnetuseni viinud põhjust.

Raporti osas 7 - Andmed riskianalüüsi kohta tehakse märge vastavasse ringi. Esmalt märgitakse, kas töökeskkonna riskianalüüs on tehtud või tegemata. Kui riskianalüüs on tehtud, märgitakse kas tööõnnetusega seotud riskid olid selles arvestatud.

Raporti osas 8 - Samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks rakendatavad abinõud kirjeldatakse eraldi kõik abinõud sarnaste tööõnnetuste edaspidiseks vältimiseks. Märgitakse nii need, mida on juba ette võetud kui ka need mida rakendatakse tulevikus. Märgitakse meetmed, mille rakendamine tuleneb toimunud õnnetuse põhjustest ning mis kõrvaldavad töös esinenud ohutegurid ja vähendavad edaspidi õnnetuse toimumise võimalikkust.

Tööõnnetuse raporti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik või töötajate usaldusisik. Tööandja esindajana võib raporti allkirjastada esindusõigust omav isik. Kui töökeskkonnavolinikku ega usaldusisikut ei ole valitud, tehakse raportile märge: “Ei ole valitud”.

Raportile märgitakse allkirjastaja ametikoht, ees- ja perekonnanimi ning allkirjastamise kuupäev.

Allikas: Tööinspektsiooni selgitus. http://www.ti.ee/public/files/Uurimise_kord_lisad/Raporti_selgitus.html

Tööõnnetus

Tööõnnetusest teatamine Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.

Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile.


Tööõnnetus

Tööõnnetuste liigitus Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.


Tööõnnetus

Õnnetusjuhtum Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist.


http://www.ti.ee/public/files/Uurimise_kord_lisad/Raporti_selgitus.html




Kohustused - Tööandja ja töötaja kohustused õnnetusohu tekkimisel

236

Tööõnnetus

Kohustused Tööandja ja töötaja kohustused õnnetusohu tekkimisel Tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu.

Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.

Tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda oma töökohalt või ohualalt kiiresti ja ohutult. Selleks peavad evakuatsioonipääsud ja -teed olema takistuseta ning varustatud piisava turvavalgustusega ja evakuatsioonimärkidega.

Tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral oma töökohalt või ohualalt lahkumisest peab töötaja esimesel võimalusel teatama tööandjale. Omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.

Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui õnnetusoht on kõrvaldatud.

Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga, ja nendest töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks.

Allikas: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 15. (3)-(8). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12883561

Tööõnnetus Kohustused

Tööandja kohustused võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud:

• korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112;

• ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava inimeste ohualast väljaviimiseks ja päästetööde tegemiseks;

• määrama inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad, korraldama neile väljaõppe ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale;

• määrama kindlaks töövahendite seiskamise ja väljalülitamise korra;

• andma töötajatele juhised töö peatamiseks ja ohualalt lahkumiseks tõsise ja vältimatu õnnetusohu tekkimisel.




Uurimine - Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine

237

Tööõnnetus

Uurimine Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudum isel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi.

Kui tööõnnetus toimub füüsilisest isikust ettevõtjaga käesoleva seaduse § 12 lõikes 8 sätestatud olukorras, teeb kõik käesolevas peatükis sätestatud tööõnnetusega seotud toimingud tööandja, kes korraldab töid või kellega füüsilisest isikust ettevõtjal on lepinguline suhe.

Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks.

Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise käigus ning tööst põhjustatud haigestumisest saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras.

Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja.

Tööinspektoril on õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste ning tööst põhjustatud haigestumiste kohta peab Tööinspektsioon andmekogu avaliku teabe seaduses sätestatud korras ning kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.

Tööinspektsioon võimaldab Eesti Haigekassale juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmekogus registreeritud tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste raportitele.

Tööinspektsioon esitab andmeid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 81 alusel asutatud andmekogusse selle põhimäärusele vastavas mahus ja korras.



Indeks - Indeks

238

Indeks

Indeks

A

Absoluutne risk (Absolute risk, AR), 168

Alaseljavaevused, 12

Alaseljavaevuste ennetamine tervishoiusektoris, 89

Alaseljavaevuste ennetamine transpordisektoris, 95

Audit, 77

Audit (ESV 18001 nõue), 159

B

Baasrisk (Baseline risk), 168

Bioloogilised ohutegurid, 10

Bioloogilised ohutegurid - töötaja terviseriski hindamine, 102

Bioloogiliste ohutegurite ohurühmad, 10

Bioloogiliste ohutegurite ohurühmad vastavalt nakatamisvõimele, 10

Bioloogiliste ohutegurite riskianalüüs, 87

D

Dokumendiohje (ESV 18001 nõue), 159

Dokumenteerimine (ESV 18001 nõue), 160

E

Eesmärgid, 78

Eesmärgid (ESV 18001 nõue), 160

Elektromagnetiline kiirgus, 151

Elektromagnetkiirguse piirnormid keha osalise ekspositsiooni korral, 147

Elektromagnetvälja piirnormid kontrollitavas keskkonnas, 147

Elektromagnetvälja piirnormid mittekontrollitavas keskkonnas, 148

Emotsionaalsed nõuded tööl, 34

Enesehinnang, 35

Enesetõhusus (self-efficacy), 36

Ergonoomi tööülesanded, 221

Ergonoomika, 174

Esmaabi korraldus ettevõttes, 221

Esmaabiandja väljaõpe ja täiendõpe, 228

Ettekirjutus, 219

Ettekirjutuse vaidemenetlus, 219

F

Faktorid, mis mõjutavad õnnetuse tagajärgi, 102

Faktorid, mis mõjutavad õnnetuse võimalikkust, 102

Füsioloogilised ohutegurid, 12, 185

Füüsikalised ohutegurid, 22

Füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmine, 144

Füüsiline tervis, 208

H

Hooned ja tööruumid, 151

Horisontaalne tööala, 180

Huvipooled, 78

I

Individuaalne stressiga toimetulek – enda elu ja keskkonna kontrollimise printsiibid, 193

Individuaalsed stressiga toimetuleku tehnikad, 194

Intsidents ja prevalents, 169

Isiklik vastutus, 38

Iste, 182

J

Jalgade ruum, 181

Juhtimise kvaliteet, 38

Juhtkonnapoolne ülevaatus (ESV 18001 nõue), 160

Indeks - Indeks

239

Järelevalve ja kontrolli korraldamine tegevuskava täitmise ning sisekontrolli korralduse efektiivsuse üle, 228

K

Kantserogeensed ja mutageensed kemikaalid - töökeskkonna riskianalüüs, 103

Kasutamise ohje (ESV 18001 nõue), 160

Keemilised ohutegurid, 30

Keemilised ohutegurid – kahjustav toime, 30

Kognitiivsed nõuded töös (cognitive job demands), 39

Kontrollikese oma töö üle (Work Locus of Control), 39

Koolitus, teadlikkus ja pädevus (ESV 18001 nõue), 161

Kuidas luu-lihaskonna vaevustega toime tulla, 185

Kutsehaigestumisest teatamine, 211

Kutsehaigus, tööga seotud haigus, tööst põhjustatud haigus, 211

Kutsehaiguse diagnoosimine, 211

Kutsehaiguse mõiste, 212

Kutsehaigused, 211

Kutsenahahaigused ja -kasvajad, 212

Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused, 212

Kuvariga töötamine - nõuded töökeskkonnale, 151

Kuvariga töötamine - nõuded töötamiskohale, 151

Kvantitatiivsed nõuded tööl, 40

Kõrva- ja kuulmiskahjustused, 27

Käsitööriistad, 182

M

Mittevastavus, 78

Mõõtmine, 144

Müra, 22

Müra - mõisted, 23

Müra - töökeskkonna riskianalüüs, 101

Müra kahjustav toime - kuulmiskahjustused, 23

Müra mõõtmine, 144

Müra piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas, 148

Müra tase, 188

N

Noore töötaja ohutus - nõuandeid vanematele, 198

Noorte töötajate kaitse töökohal, 200

Noorte töötajate ohutus - nõuanded tööandjatele, 202

Noortöötajate ohutus – nõuanded juhendajatele, 203

Normid, 147

Nõuded, 151

Nõuded – ESV 18001:2006 Töötervishoiu ja tööohutuse süsteemid nõuded, 159

Nõustamine ja tebevahetus (ESV 18001 nõue), 161

Nägemisdistants, 180

Nägemisnurk, 181

O

Oht, 78

Ohtlik kemikaal, 33

Ohtlike kemikaalide kõrvaldamine ja asendamine, 188

Ohtlikud kemikaalid - töökeskkonna riskianalüüs, 144

Ohtude identifitseerimise, riskihindamise ja riskide ohjamise planeerimine (ESV 18001 nõue), 162

Ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüsi läbiviimine, 109

Ohu identifitseerimine, 78

Ohud tööl - juhised noortele, 74

Ohutegurid, 9

Ohutus, 78

Organisatsioon, 79

Otsustamine – töötajate osalemine otsuste tegemises, 197

Otsustamise raskuse hinnang tulenevalt töö iseloomust, 174

Indeks - Indeks

240

P

Personali organiseerimine, 221

Pidev parendamine, 79

Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid, 41

Psühholoogilised ohutegurid, 42

Psühhosotsiaalsed faktorid, 43, 191

Psühhosotsiaalsed ohutegurid, 34

Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid, 9

Psühhosotsiaalsete faktorite interventsiooni tasemed, 173

Puhkus, 43

Puudega inimesed, 167

Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht, 167

Pädev mõõtja, 145

R

Raadiosageduslike indutseeritud ja kontaktvoolude piirnormid kontrollitavas keskkonnas, 149

Raadiosageduslike indutseeritud ja kontaktvoolude piirnormid mittekontrollitavas keskkonnas, 149

Raseda või rinnaga toitva naistöötajale ohutu töö tagamise abinõud, 206

Rasedate ja rinnaga toitvate naiste suhtes erinõuete rakendamine, 206

Rasedate ja rinnaga toitvate naistöötajate ning alaealiste ja puudega töötajate töötingimused ja -ohutus, 167

Raskuste käsitsi teisaldamine, 152

Raskuste käsitsi teisaldamise ohutegurid, mis võivad põhjustada terviseriski, 18

Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohud ja riskid töökohal, 17

Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohude ja riskide ennetusmeetmed, 185

Raskuste teisaldamine - abinõud terviseriski vähendamiseks, 187

Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad, 212

Riikliku järelevalve teostaja, 219

Risk, 79

Risk, kvantitatiivne hinnang, 79

Riski absoluutne juurdekasv (Absolute risk increase, ARI), 169

Riski hindamine, 80

Riskianalüüs, 77

Riskianalüüs - eeldused riskianalüüsi edukaks läbiviimiseks, 110

Riskianalüüs – Queenslandi mudel, 110

Riskianalüüsi 5 sammu – Tööinspektsiooni soovitused, 114

Riskianalüüsi ettevalmistav osa, 115

Riskianalüüsi läbiviimise meetodid ja tegevuskava koostamise alused, 116

Riskianalüüsi tulemuste dokumenteerimine, 118

Riskianalüüsi tulemuste kasutamine, 80

Riskianalüüsi vajalikkus, 80

Riskide hindamine, USA kaitseministeeriumi metoodika, 105

Riskide tüübid ettevõtluses, 81

Riskifaktor, ehk riskitegur, 82

Riskihindamine, 82

Riskihindamise juhend - Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri soovitus, 118

Riskisuhe (odds ratio, OR), 169

Riskitundlikud töötajad, 74, 167, 198

Roll, 44

Rollinõuded ja rollikonfliktid, 45

S

Sensoorsed nõuded tööl, 46

Sisekontroll, 228

Soojuslik (termiline) töökeskkond, 145, 153

Sotsiaalne toetus, 47

Statistiline lähenemine, 168

Statistiline tähenduslikkus / Statistiliselt tähenduslik, 170

Strateegia kavandamine sisekontrolli organiseerimiseks, 229

Stress, 48

Stress, üldise kohanemise sündroom, 50

Stressi negatiivsed tagajärjed, stressihaigused, 51

Stressiga toimetuleku mudel, 54

Stressor, 58

Indeks - Indeks

241

Struktuur ja vastutused (ESV 18001 nõue), 162

Suhted tööl, 58

Suhteline risk, e riskikordaja (risk ratio, relative risk, RR), 171

Suhtelise riski juurdekasv ja suhtelise riski vähenemine, 172

T

Talutav risk, 82

Tegevuskava, 82

Tervis, 208

Tervisekontroll, 217

Tervisekontrolli alla kuuluvad töötajad, 217

Tervisekontrolli läbiviimise kulud ja kord, 217

Toimivus, 82

Toimivuse ja mõõtmine ja seire (ESV 18001 nõue), 163

Tool ja töölaud, 154

Turvatunne tööl (job security), 59

Tõendusdokumentide ohje (ESV 18001 nõue), 163

Tõenäosussuhe, šanss, 172

Tähelepanu - töö nõuded, 59

Töö korduvus, 60

Töö mõttekus (meaning of work), 60

Töö piirangud, 174

Töö sisu, 61

Töö tempo, 62

Tööala kõrgus, 180

Tööandja ennetustegevus, 173

Tööandja ja töötaja kohustused õnnetusohu tekkimisel, 240

Tööandja ja töötajate koostöö, 220

Tööandja kohustused, 222

Tööandja kohustused ja õigused, 223

Tööandja kohustused sisekontrolli läbiviimiseks, 224

Tööandja kohustused võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks, 240

Tööandja õigused, 224

Tööasend ja –liigutused, ergonoomiline hinnang, 175

Tööd, mida rasedad ei ole kohustatud tegema, 206

Tööd, mida rinnaga toitvad naised ei ole kohustatud tegema, 207

Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused, 19

Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste ennetamine, 187

Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste riski hindamine, 104

Tööga seotud luu-lihaskonna vaevused, 20

Tööhügieeniku tööülesanded, 224

Tööinspektori kohustused ja õigused, 7, 225

Töökeskkond, 82

Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused, 213

Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid, 150

Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused, 214

Töökeskkonna ohutegurid, 9

Töökeskkonna ohutegurid või töölaad, mis võivad põhjustada tööga seotud haigestumisi ja on aluseks töötaja suunamiseks tervisekontrolli, 217

Töökeskkonna ohutegurite piirnormid, 150

Töökeskkonna sisekontrolli korralduse etapid, 230

Töökeskkonnale esitatavad üldnõuded, 150

Töökeskkonnanõukogu, 230

Töökeskkonnaspetsialist, 231

Töökeskkonnavolinik, 232

Töökoha ergonoomiline kujundus, 180

Töökoht, 83

Tööohutus, 83

Tööohutusalase tegevuse korraldus, 219

Tööolme, 155

Tööpsühholoogi tööülesanded, 226

Töörahulolu, 62

Tööruumi aknad, 155

Tööruumi põrandad, 155

Tööruumi seinad, 155

Tööruumi seinale või lakke paigaldatud seadmed või konstruktsioonid, 156

Tööstress, 62

Tööstress: nõudmised-kontroll-toetus mudel, 191

Tööstressi preventsiooni edu faktorid, 192

Indeks - Indeks

242

Tööstressi preventsiooni viisid ja tasandid, 192

Tööstressorid, 63

Töötaja areng ja karjäär, 65

Töötaja kohustused, 226

Töötaja suhtlemine ja isiklikud kontaktid, 183

Töötaja tervisekontrolli suunamise alus, 218

Töötaja tööasend ja -liigutused, 156

Töötaja õigused, 226

Töötamiskoha hindamine, 104

Töötervishoid, 209

Töötervishoid ja tööohutus (TTO), 83

Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korraldamine, 220

Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem, 83

Töötervishoiu ja tööohutuse poliitika (ESV 18001 nõue), 164

Töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava (kavad) (ESV 18001 nõue), 164

Töötervishoiu- ja tööohutusealase tegevuskava koostamine, 83

Töötervishoiuarsti ja töötervishoiuõe tööülesanded, 227

Töötervishoiuteenus ja selle osutaja, 209

Töövahend, 84

Töövahendile esitatavad nõuded, 156

Tööõnnetus, 235

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine, 241

Tööõnnetuse raporti täitmise selgitus, 235

Tööõnnetusest teatamine, 239

Tööõnnetuste liigitus, 239

U

Uksed ja väravad, 156

Uni, 66

Usaldusvahemik (confidence interval, CI), 172

V

Vahejuhtum, 84

Vaimne tervis ehk psühholoogiline heaolu, 210

Valgustus, 157

Valgustus - hindamine, 104

Valgustus kuvariga töötamisel, 157

Valmisolek hädaolukordadeks ja tegutsemine nende puhul (ESV 18001 nõue), 165

Vastastikususe norm ja sotsiaalne vahetus, 68

Vastutus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine eest, 234

Vastutus tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamise eest, 234

Ventilatsioon, 158

Vibratsioon - mõisted, 29

Vibratsioon - töökeskkonna riskianalüüs, 105

Vibratsiooni mõõtmise kord, 146

Vibratsiooni piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas, 150

Õ

Õigusaktide ja muud nõuded (ESV 18001 nõue), 165

Õnnetuse tekkimise šveitsi juustu mudel, 85

Õnnetusjuhtum, 87, 239

Õnnetusjuhtumid, vahejuhtumid, mittevastavuse ning korrigeeriv ja ennetav tegevus (ESV 18001 nõue), 165

Õnnetusoht, 87

Õpitud abitus ja depressioon, 71

Ü

Üdine füüsiline aktiivsus tööl, 183

Documents

TÖÖKESKKONNA KÄSIRAAMAT