TÖÖPRAKTIKA MÕJUANALÜÜS...mis olid korraldatud tööandja algatusel, tingimuseks praktikal osalejate hilisemat tööle võtmist. Teise grupina vaadeldakse perioodil august 2010

TÖÖPRAKTIKA MÕJUANALÜÜS

Koostaja: Eesti Töötukassa analüüsiosakond

Kristi Villsaar

Anne Lauringson

Liis Tammik

Teele Luhavee

Detsember 2012

Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3

1. TÖÖPRAKTIKA SISU JA PÕHIMÕTTED HINNATAVATEL PERIOODIDEL ....................... 5

2. TÖÖPRAKTIKA MÕJU HINDAMISEL KASUTATAV METOODIKA .................................... 8

3. HINDAMISEKS KASUTATAVAD ANDMED .......................................................................... 12

4. KIRJELDAV ÜLEVAADE TÖÖPRAKTIKAL OSALEJATE TÖÖLE RAKENDUMISEST ... 20

5. TÖÖPRAKTIKA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED .............................................................. 23

5.1. Tööpraktika mõju hõivele ja sissetulekule palgast alates praktika algusest .................................. 24

5.2. Tööpraktika mõju hõivele ja sissetulekule palgast alates praktika lõpust ..................................... 29

5.3. Praktika ja tööturukoolituse koosmõju hõivele ja sissetulekule palgast ........................................ 35

5.4. Tööpraktika kulu-tulu analüüs ....................................................................................................... 38

JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTE ...................................................................................................... 44

VIIDATUD ALLIKAD ......................................................................................................................... 47

Lisa 1. Tööpraktika keskmine kestus päevades valdkondade lõikes ..................................................... 49

Lisa 2. Praktika lõpetajate tööle rakendumine kuude lõikes ................................................................. 50

Lisa 3. Tööle rakendunud ja samas asutuses tööle rakendunud praktika valdkonna lõikes .................. 51

Lisa 4. Sobitamisel kasutatud tunnuste kirjeldus ................................................................................. 52

Lisa 5. Sobitamisel kasutatud probit mudel (praktika algusest) .......................................................... 53

Lisa 6. Tööpraktikal osalenute ja võrdlusgrupi karakteristikute keskmised enne ja pärast sobitamist

(praktika algusest) ................................................................................................................................. 62

Lisa 7. Praktika mõju hõivele alates praktikale sisenemisest ................................................................ 86

Lisa 8. Praktika mõju sissetulekule palgast alates praktikale sisenemisest ........................................... 87

Lisa 9. Praktika mõju hõivele alates praktika lõpust ............................................................................. 88

Lisa 10. Praktika mõju sissetulekule palgast alates praktika lõpust ...................................................... 89

Lisa 11. Praktika ja tööturukoolituse koosmõju hõivele alates praktikale sisenemisest ....................... 90

Lisa 12. Praktika ja tööturukoolituse koosmõju sissetulekule palgast alates praktikale sisenemisest .. 91

Lisa 13. Praktika kulud ja tulud ühiskonnale ja valitsussektorile ühe meetmes osalenu kohta (aug.

2010 – dets. 2011 praktika alustajad) .................................................................................................... 92


3

SISSEJUHATUS

Käesoleva analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas Töötukassa poolt pakutaval tööpraktika

meetmel on olnud mõju teenusel osalejate hilisemale käekäigule tööturul. Täpsemalt otsitakse

vastust järgnevatele küsimustele. Kas tööpraktika suurendab meetmes osalejate tõenäosust

tööle asuda? Kas tööpraktikal osalemine toob kaasa sissetulekute suurenemise? Milline on

tööpraktika ja tööturukoolituse koosmõju meetmes osalejate hõivele ja sissetulekule? Kas

töötutele tööpraktika osutamine on kulu-tulus meede ehk kas tööpraktikasse investeeritud raha

toob tagasi tulu ühiskonnale ja valitsussektori eelarvele?

Analüüsis on vaatluse alla võetud perioodidel jaanuar kuni juuli 2010 ning august 2010 kuni

detsember 2011 tööpraktikal osalemist alustanud inimesed. Hindamist viiakse läbi kahe

perioodi kohta eraldi seetõttu, et oleks võimalik vaadata tööpraktika mõju erinevate

teenuseosutamise põhimõtete ajal. Nimelt, alates 2010. aasta augustist hakati rangemalt

hindama tööpraktika sooritamise koha sobivust, et vältida ja ennetada süsteemi

kuritarvitamist. Samas peab tulemuste tõlgendamisel silmas pidama ka, et kahel perioodil olid

mõnevõrra erinevad majanduskeskkonna tingimused. Kui alates 2010. aastast on töötus Eestis

olnud üsna kiire langeva trendiga, siis 2010. aasta esimesel poolel oli tööpuudus oma

kõrgeimal tasemel.

Tööpraktika mõju hindamiseks kasutatakse kvaasi-eksperimentaalset lähenemist. Täpsemalt

kasutatakse tõenäosusel põhinevat sobitamist (propensity-score matching), mis on aktiivsete

tööturumeetmete puhul üks sagedamini kasutatav meetod. Tööpraktika lõpetanute

võrdlusgrupina on seega vaadeldud meetmes osalejatega samal perioodil töötuna arvelolnud

isikuid, kes on statistiliste näitajate poolest võimalikult sarnased tööpraktikal osalejatega.

Tööpraktika mõju hõivele ja sissetulekutele on hinnatud nii alates teenusele sisenemise kui

teenusest väljumise hetkest. Lisaks praktika mõju hindamisele tööturu väljunditele on saadud

hinnangute põhjal läbi viidud ka praktika kulu-tulu analüüs.

Mõlema perioodi valimi põhjal saadud hinnangud näitavad, et praktikal on olnud teenusel

osalejate hõivele ja sissetulekutele oluline positiivne mõju. Esimestel kuudel alates praktikale

sisenemisest on mõju küll nn lukustusefektist tingituna negatiivne, kuid ligikaudu neljanda

kuni kuuenda kuu paiku muutub see positiivseks. Ootuspäraselt näitavad hilisema perioodi

valimi põhjal saadud hinnangud suuremat praktika mõju kui 2010. aasta esimesel poolel

toimunud praktikad. Näiteks suurendab praktika hõivemäära esimese perioodi valimi puhul

aasta möödudes praktika algusest 8 protsendipunkti võrra ning teise perioodi valimi puhul 15

protsendipunkti võrra.

Tööpraktika mõju võrdlemine tööturukoolituse mõjuga näitab, et praktika mõju hõivele on

mõlemal perioodil olnud kõrgem kui nn klassiruumikoolitusel. Praktika ja tööturukoolituse

koosmõju hindamine võimaldab esimese perioodi valimi põhjal järeldada, et kahe teenuse

koosmõju hõivele on olnud suurem kui praktika puhasmõju. Teise perioodi hinnangute põhjal

koostatud kulu-tulu analüüs näitas, et praktika on ühiskonna seisukohalt olnud kulu-tõhus

meede.


4

Analüüsi esimene peatükk räägib tööpraktika osutamise põhimõtetest ja nende muutusest

vaadeldaval perioodil. Teine peatükk annab ülevaate tööturumeetmete hindamiseks

kasutatavatest meetoditest, keskendudes eelkõige käesolevas analüüsis kasutatud metoodikale.

Kolmandas peatükis antakse ülevaade analüüsitavatel perioodidel toimunud tööpraktikatest ja

meetmes osalenud inimestest ning selgitatakse mõju hindamiseks kasutatud valimi koostamise

samme. Neljandas peatükis analüüsitakse vaadeldavatel perioodidel tööpraktikal osalejate

tööle rakendumist üldiselt ning uuritakse, kui suur osa on jäänud tööle praktiseerimist

pakkunud ettevõttesse. Viiendas peatükis tuuakse välja tööpraktika mõju hindamise peamised

tulemused ning viiakse läbi tööpraktika kulu-tulu analüüs. Peatükkidele järgneb kokkuvõte

saadud tulemustest.


5

1. TÖÖPRAKTIKA SISU JA PÕHIMÕTTED HINNATAVATEL PERIOODIDEL

Tööpraktika eesmärgiks on soodustada töötu tööle saamist, võimaldades tal saada selleks

vajalikku praktilist töökogemust ning täiendada tööks vajalikke teadmisi ja oskusi tööandja

juures (Protseduurireegel. Tööpraktika, 2012). Tööpraktika protseduurireeglites toodud

teenuse osutamise põhimõtete kohaselt on praktika vajadus põhjendatud siis, kui on välja

selgitatud, et töötu vajab tööle saamiseks ametialaste oskuste või teadmiste täiendamist või

praktilist töökogemust ning neid on võimalik omandada töökohal toimuva lühiajalise

väljaõppe käigus. Seega on tööpraktika vajalik juhul, kui töötu töölesaamise peamine takistus

on töökogemuse puudumine, selle vähesus või „aegumine“. Viimane tähendab, et töökogemus

on omandatud kaua aega tagasi või sellises valdkonnas, kus ei ole enam tõenäoline tööd leida.

Tööpraktika sooritamiseks sobiva praktikakoha otsimisega tegeleb peamiselt Töötukassa.

Tööpraktika kohta võib otsida ka töötu ise ning talle osutatakse seejuures vajadusel abi

Töötukassa poolt. Samas võib tööpraktika korraldamise soovi avaldada ka tööandja,

pöördudes Töötukassa poole sobivate kandidaatide leidmiseks.

Tööpraktika teenust on võimalik pakkuda kahel eesmärgil. Esiteks võib tööpraktika

eesmärgiks olla töötule vajaliku praktilise väljaõppe andmine, et tõsta tema

konkurentsivõimet tööturul. Teiseks on tööpraktika abil tööandjal võimalus leida ja välja

koolitada omale sobiv töötaja vaba ametikoha täimiseks. Tulenevalt seatud eesmärgist

jälgitakse praktikakoha vastavust erinevatele kriteeriumitele. Juhul, kui tööandja soovib läbi

tööpraktika teenuse leida sobivat töötajat vabale töökohale, siis on eelduseks, et sellele

töökohale ei ole registreeritud töötute seas juba sobivaid kandidaate, kellel on olemas vajalik

kvalifikatsioon ning seepärast on vaja pakkuda töötu(te)le töökoha täitmiseks väljaõpet

praktika vormis. Lisaks jälgitakse seejuures, et töökoht, millele praktilist väljaõpet pakutakse,

ei oleks lühiajaline. Juhul kui praktika peamiseks eesmärgiks on töötule praktilise

töökogemuse andmine, siis ei ole vaba töökoha olemasolu praktikat pakkuva tööandja juures

nõutav (Protseduurireegel. Tööpraktika, 2012).

Selleks, et tööpraktika oleks tulemuslik, on seatud tingimused töökohale, mis on sobiv

praktika läbiviimiseks. Vastavalt protseduurireeglile on tööpraktika koht sobiv siis, kui töötul

on võimalik selle tööandja juures omandada töölesaamiseks vajalikud ametialased oskused ja

teadmised ning töökogemus kaasaegsel ja konkurentsivõimelisel tasemel. Tööpraktika koha

valikul jälgitakse, et tööandja tagaks kõikidele praktikantidele piisavalt tööd, vajalikud

töövahendid ning juhendamise (Protseduurireegel. Tööpraktika, 2012).

Üldjoontes on praktika eesmärk ja korraldus olnud sarnane alates ajast1, mil Töötukassa võttis

üle tööturuameti ülesanded ning töötushüvitiste ja tööturuteenuste pakkumine koondati ühe 1 Töötukassa võttis tööturuameti ülesanded üle 1. mail 2009


6

asutuse vastutusalasse. Olulisem muudatus põhimõtetes viidi sisse 2010. aasta augustis, mil

hakati teravdatud tähelepanu pöörama sobiva tööpraktika koha valimisele (Protseduurireegel.

Tööpraktika, 2010). Majanduskriisi ajal, mil ettevõtted otsisid võimalusi kulude

kokkuhoidmiseks, sagenesid juhtumid, kus tööandjad soovisid leida Töötukassa kaudu

praktikante juhusliku iseloomuga tööde tegemiseks või asendamaks palgalist tööjõudu.

Selleks, et vältida ja ennetada süsteemi kuritarvitamist muudeti 2010. aasta augustist alates

rangemaks reegleid sobiva tööpraktika koha hindamisel. Juhuks, kui tööandja avaldas soovi

tööpraktika teenuse osutamiseks, seati eelduseks, et ettevõttel pidi olema pakkuda hiljem tööd

tööpraktika läbinud inimesele.

Tööpraktika teenuse parema kvaliteedi tagamiseks, seati 2010. aasta augustis kehtestatud

tööpraktika osutamise põhimõtetes tingimus ka tööpraktikat pakkuva ettevõtte varasemalt

osutatud teenuste tulemuslikkusele. Üheks tingimuseks sobiva praktikakoha valimisel oli, et

varasem praktikantide töölerakendumise määr (keskmine töölesaamise tase) selle tööandja

juures on viimase aasta jooksul olnud vähemalt 50%, välja arvatud juhul, kui varem on

tööpraktika läbinud ainult üks töötu või kui praktikandid ei asunud tööle mõjuval põhjusel (nt

töötud katkestasid praktika, ei saanud tööle asuda tervise tõttu vms). Kui praktikakohta

pakkuva tööandja juures korraldati praktikat esimest korda, siis ei võimaldatud üldjuhul

praktikat korraga rohkem kui kahele töötule.

2010. aasta augustis kehtestatud tööpraktika teenuse osutamise põhimõtetes oli täpsemalt

reguleeritud ka ajaline raamistik, millal oli põhjendatud töötu suunamine tööpraktikale. Sellel

ajal kehtestatud protseduurireeglite kohasel hinnati tööpraktika vajadust üldjuhul pärast

kolmekuulist tööotsingute perioodi, kuivõrd üksnes tööotsingute käigus on võimalik välja

selgitada, mis on töötu tööle saamist soodustavad või taksitavad asjaolud. Töötuse algusajal

on uue töö leidmiseks väljavaated kõige paremad ning sellel ajal on oluline inimest

motiveerida ning neid aktiivselt tööotsingutes toetada. Seetõttu pakuti vastavalt teenuse

osutamise põhimõtetele töötuse algusperioodil peamiselt töövahendust, vajadusel

tööotsingualast abi ning erinevaid nõustamisteenuseid. Töötute puhul, kelle tööotsingud ja

tööle saamine on algusest peale raskendatud, nagu näiteks pikaajalise tööturult eemaloleku,

vajaliku hariduse või töökogemuse puudumise, vanuse, puude vms tõttu, võis tööpraktika

põhimõtete kohaselt olla põhjendatud varasem sekkumine tööpraktikale suunamiseks.

(Protseduurireegel. Tööpraktika, 2010).

2012. aasta maikuus vaadati tööpraktika osutamise põhimõtted uuesti üle ning võeti suund

taas pigem sellele, et tööpraktika peab eelkõige pakkuma töötule võimalust selle raames

omandada konkurentsivõimelisi teadmisi ja oskusi ning praktilist töökogemust. Juhul, kui

tööpraktikal osalemine aitab oluliselt tõsta töötu konkurentsivõimet tööturul üldiselt (mitte

ainult konkreetse tööandja jaoks), siis ei ole töökoha garantii praktikat pakkuvas ettevõttes

esmajärguline. Samuti ei ole enam seatud ajalist piirangut selles osas, kui pika tööotsingute

perioodi möödudes tuleks kaaluda töötu tööpraktikale suunamist.

Tulenevalt tööpraktika põhimõtete muutmisest on analüüsis vaadeldud tööpraktika teenuse

mõju kahel erineval perioodil. Ühe grupina on vaatluse all isikud, kes alustasid tööpraktikal

osalemist perioodil jaanuar – juuli 2010. Sellel perioodil ei seatud nendele tööpraktikatele,

mis olid korraldatud tööandja algatusel, tingimuseks praktikal osalejate hilisemat tööle

võtmist. Teise grupina vaadeldakse perioodil august 2010 – detsember 2011 tööpraktikal

alustanud inimesi. Sellel perioodil kehtisid teenuse osutamise põhimõtetes rangemad

tingimused praktikakoha sobivuse hindamisel. Juhul, kui tööandja oli avaldanud soovi


7

praktikandi leidmiseks, siis eeldati vaba ametikoha olemasolu, millele tööpraktika edukal

läbimisel oleks töötul võimalik tööle asuda.

Lisaks sellele, et kahel hinnataval perioodil olid mõnevõrra erinevad tööpraktika osutamise

põhimõtted, erines nendel perioodidel ka majandusolukord. Kuigi 2010. ja 2011. aasta jooksul

on töötus pärast majanduskriisi ajal toimunud ülikiiret kasvu üsna kiiresti vähenenud, siis

2010. aasta alguses oli töötus alles kasvav ning I kvartalis saavutas aegade kõrgeima taseme

(joonis 1).

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

160 000

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II

2008 2009 2010 2011 2012

Töö

pra

ktik

a sa

ajat

e

arv

Töö

tute

arv

Töötute arv (vanus 15-74) (vasak telg)

Registreeritud töötute arv (vasak telg)

Praktika sisenemised (parem telg)

Esimene hinnatav periood

Hõivesse liikumine esimesel perioodil

Teine hinnatav periood

Hõivesse liikumine teisel perioodil

Joonis 1. Tööpraktika mõjuanalüüsi skoop

Seetõttu on raskendatud järelduste tegemine nendel perioodidel kehtinud erinevate põhimõtete

mõju osas, sest teenuse põhimõtete muutuse kõrval mängib olulist rolli ka

majanduskeskkonna muutumine. Seega, lisaks 2010. aasta augustis muudetud põhimõtetele

võib teisel perioodil tööpraktika mõju olla veidi suurem ka tänu sellele, et tööle on olnud

lihtsam liikuda. See tähendab, et kahe perioodi tööpraktika mõju hinnangud ei pruugi olla

üks-üheselt võrreldavad.


8

2. TÖÖPRAKTIKA MÕJU HINDAMISEL KASUTATAV METOODIKA

Aktiivsete tööturumeetmete mõju hindamisel on küsimuseks, kas meetmes osalenud isikute

tööturunäitajad või –käitumine on mõjutatud vastavas meetmes osalemisest. Seega on

hindamise eesmärgiks teada saada, kas näiteks meetmes osalenud isiku hõive või sissetulek on

erinev sellest olukorrast, kui isik poleks meetmes osalenud. Reaalsuses pole aga kunagi

võimalik vaadelda sama isiku tööturunäitajaid peale meetmes osalemist ja peale meetmes

mitte-osalemist, mistõttu tekib aktiivsete meetmete hindamisel alati nn. fundamentaalne

hindamisprobleem (Caliendo 2006). Aktiivsete meetmete mõju hindamiseks on välja töötatud

mitmeid erinevaid meetodeid, mis püüavad erinevalt sellele probleemile läheneda.

Parimaks meetodiks aktiivsete meetmete hindamisel peetakse üldiselt eksperimendi

kasutamist, mille puhul suunatakse osa inimesi juhuslikkuse alusel meetmesse (tekib nn.

osalusgrupp) ning osa inimesi jäetakse meetmesse suunamata (tekib nn. võrdlusgrupp ehk

kontrollgrupp). Kui eksperiment on õigesti läbi viidud, ei teki meetme mõju hinnangutes

selektsiooninihet ning ei teki probleeme põhjuslikkuse tuvastamisega. Samas ei ole

eksperimentide läbiviimine eelkõige oma kalliduse ja eetilisuse aspektide tõttu aktiivsete

tööturumeetmete hindamisel eriti levinud ja enamasti kasutatakse hindamiseks seetõttu pigem

mitte-eksperimentaalandmeid2.

Mitte-eksperimentaalandmetel meetme mõju hindamiseks on teaduskirjanduses välja pakutud

erinevaid lähenemisi, mille vahel valiku tegemine sõltub eeskätt hindamise eesmärgist ja

kasutatavatest andmetest. Erinevatel meetoditel on seejuures erinevad eeldused

selektsiooninihke käsitlemiseks ning mõjusad hinnangud saadakse üksnes juhul, kui vastavad

eeldused peavad paika (Smith 2004).

Üheks populaarseimaks meetodiks tööpraktikalaadsete meetmete (aga ka üldiselt aktiivsete

meetmete) mõju hindamiseks mitte-eksperimentaalandmete kasutamisel on sobitamine

(matching)3. Sobitamise kasutamine eeldab, et aktiivsesse meetmesse selektsioon toimub

vaadeldavate tunnuste alusel. See eeldus tähendab seda, et eeldatakse, et selektsioon meetmes

osalemisse toimub ainult hindaja jaoks vaadeldavate tunnuste alusel, aga mitte

väljundtunnuste või hindaja jaoks mittevaadeldavate tunnuste alusel (Smith 2004). Seega

meetmes osalemist ei tohiks mõjutada tööturunäitaja, millele avaldatavat mõju hinnatakse,

ega ka sellised tunnused, mille kohta hindajal andmeid ei ole.

2 Pikemalt poliitikate hindamisest eksperimentaalandmetel ja mitte-eksperimentaalandmetel vaata Lauringson et

al 2011.

3 Detailsemaid ülevaateid sobitamise meetodite teoreetilistest alustest ja rakendamisest on koostanud näiteks

Blundell ja Costa Dias (2009), Caliendo ja Kopeinig (2008), Caliendo (2006) ning Imbens (2004), nihke

parandamisest sobitamise puhul Abadie ja Imbens (2011).


9

Kuigi lineaarse regressiooni kasutamine eeldab samuti meetmesse selektsiooni vaadeldavate

tunnuste alusel ning on ehk isegi populaarsem meetod aktiivsete meetmete mõju hindamisel

kui sobitamine, on sobitamisel siiski mitmeid eeliseid võrreldes lineaarse regressiooniga.

Eeskätt on sobitamise eeliseks see, et hindamise läbiviimiseks ei ole vaja valida mudeli

konkreetset funktsionaalset kuju, kuivõrd sobitamise idee seisneb selles, et meetmes

osalejatele püütakse leida mitte-osalejate hulgast sarnased (ideaalis identsed) isikud kõigi

osalemiseelsete tunnuste lõikes (Caliendo 2006). Lisaks arvestab sobitamine vastupidiselt

regressioonile nn. toetuse probleemiga (support problem), mis kerkib esile siis, kui leidub

selliseid meetmes osalemise vaatlusi, millel ei ole vastet mitte-osalenute hulgas (Smith 2004).

Seetõttu on sobitamise mudelid kogunud viimaste aastate jooksul tööturupoliitikate

hindamisel palju populaarsust.

Ka käesolevas analüüsis on tööpraktika mõju hindamisel kasutatud sobitamise meetodit.

Eelkõige on selle meetodi kasutamise põhjuseks siin see, et sobitamisel on mitmeid eeliseid

võrreldes regressioonanalüüsiga ja seda saab kasutada, kui eeldada meetmesse selektsiooni

vaadeldavate tunnuste alusel ning kasutada on mahukas andmestik. Kuivõrd registreeritud

töötute kohta on kasutada suhteliselt põhjalik andmebaas, mis katab nii töötute haridust,

oskusi, eelnevat käekäiku tööturul kui erinevaid sotisaal-demograafilisi tunnuseid, võib

pidada neid andmeid piisavaks sobitamise meetodi rakendamiseks. Samas võib praktikale

suunamise valiku teha nii töötukassa, inimene ise võib praktikakoha leida kui tööandja võib

omale praktikandi valida (siiski kõigil juhtudel ikkagi praktikavajadusega töötute hulgast).

Seega võib tekkida küsimus, et kui tööandja ise omale praktikandi valib, kas siis eeldus

selektsiooni kohta vaadeldavate tunnuste alusel peab siiski jätkuvalt paika. Võib arvata, et

praktikandi valik tööandja poolt võib sarnaneda sellele, kuidas tööandja valiks endale töötajat.

Samas võib töökohtade ringluse mudelite (models of job turnover) põhjal käsitleda töökoha

sobimist pigem kogemushüvisena (experience-good) kui otsimishüvisena (search-good).

Näiteks on töökoha sobivus käsitletud puhtalt kogemushüvisena Jovanovic (1979) poolt, kes

arendab välja töökohtadelt lahkumise mudeli (model of job separations) ja väidab, et töötaja

tootlikkus teatud töökohal ei ole ette teada ning avaldub alles töökohal töötamise ajal. Sellisel

juhul ei saa ka tekkida nihet praktika mõju hinnangutes sellest, et tööandja valiks praktikale

kõrgema tootlikkusega inimesi. Samas jääb aktiivsete meetmete hindamisel alati risk, et

mõned inimesed võivad olla kõrgema motivatsiooniga meetmes osalemiseks (mis on aga

mittevaadeldav hindajale) ning suudavad näiteks veenda oma töövahenduskonsultanti just

teda meetmesse valima ning see, et motivatsioon meetmes osaleda võib omakorda olla seotud

motivatsiooniga tööd otsida.

Kui osalusgruppi ja võrdlusgruppi sobitatakse suurema arvu tunnuste alusel, kasutatakse

enamasti pigem mingeid tasakaalustavaid skoore (funktsioonid olulistest tunnustest) kui

sobitamist tunnuste lõikes (cell matching). Seetõttu on ka käesolevas analüüsis kasutatud

tasakaalustavaid skoore sobitamiseks, mitte sobitamist tunnuste lõikes. Tööturumeetmete

hindamisel on eriti levinud kasutada tasakaalustava skoorina tõenäosusel põhinevat skoori4.

Tõenäosusel põhineva skoori töötasid välja Rosenbaum ja Rubin (1983), kes defineerivad

seda kui tingimuslikku tõenäosust meetmesse suunamiseks vaadeldavate osalemis-eelsete

tunnuste vektori tingimustes. Tõenäosusel põhineva skooriga sobitamine (propensity score

4 Ülevaate tõenäosusel põhineva skooriga sobitamisest on esitanud näiteks Abadie ja Imbens 2009, Bryson,

Dorsett ja Purdon 2002, Dehejia ja Wahba 2002.


10

matching, PSM) on semi-parameetriline kahesammuline hindamismeetod, kuivõrd esimese

sammuna hinnatakse parameetriliselt tõenäosuse skoorid ja teise sammuna viiakse läbi mitte-

parameetriline võrdlus tuginedes hinnatud tõenäosuse skooridele. Tavalise kaheväärtuselise

osalemise korral (meetmes osalemine versus mitte-osalemine), hinnatakse tõenäosuse skoore

tavaliselt kas probit või logit mudeliga. Teise sammu puhul, kui sobitatakse isikuid saadud

skooride põhjal, on välja pakutud väga mitmeid erinevaid algoritme (lähima(te) naabri(te)ga

sobitamine kas asendamisega või ilma asendamiseta, raadiuse lõikes sobitamine jne.).

Erinevate algoritmide vahel valiku tegemine on tavaliselt kompromiss nihke ja dispersiooni

vahel, kuid mida suurem on vaatluste arv, seda lähedasemad peaksid olema erinevate

algoritmidega saadud hinnangutulemused5.

Aktiivsete meetmete hindamist käsitlevas kirjanduses on kaks kõige sagedamini hinnatavat

näitajat keskmine mõju osalemisest (average treatment effect, ATE) ning keskmine mõju

osalemisest meetmes osalenutele (average treatment effect on the treated, ATT). ATE on

keskmine erinevus oodatavas väljundmuutujas meetmes osalenud ja mitte-osalenud isikute

vahel. Kui ATE on oluline juhusliku meetmesse suunamise korral, siis ATT on olulisem

näitaja siis, kui meede on sihitatud konkreetsemalt mingitele kindlatele ühiskonna gruppidele.

Seega võib väita, et ATT on poliitikategijatele olulisem näitaja, kuivõrd see jätab välja mõju

nendele isikutele, kellele see poliitika pole suunatud. PSM meetodi korral on ATT keskmine

erinevus väljundmuutujas üle ühise toetuse piirkonna (common support region)6 ja mis on

kaalutud tõenäosuse skooriga (Caliendo and Kopeinig 2008):

kus Y(1) – väljund olukorras, kus toimus osalemine

Y(0) – väljund olukorras, kus ei toimunud osalemist

D – meetmesse suunamine (võrdub 1 meetmes osalemise korral, 0 vastasel korral)

X – vaadeldavad osalemis-eelsed muutujad

Kuigi PSM meetod on väga populaarne poliitikate hindamise meetod, on ka selle meetodi

puhul mõned aspektid, mida selle kasutamisel peab silmas pidama. Blundell ja Costa Dias

(2009) toovad välja, et PSM meetodi peamine nõrkus on seotud andmete kättesaadavusega ja

sobitamiseks õigete muutujate leidmisega. Sobitamiseks on vaja mahukamat andmestikku kui

traditsioonilisemate meetodite rakendamisel ning kui ei leita sobivaid muutujaid, võivad

saadud hinnangud olla nihkega. Dehejia (2005) rõhutab ka seda, et oluline on vaadelda saadud

mõjuhinnangute tundlikkust väikestele muutustele tõenäosuse skoori arvutamise

spetsifikatsioonis7. Neid aspekte silmas pidades võib PSM meetod olla väga hea tööriist

meetmete hindamiseks.

Käesolevas tööpraktika hindamises on PSM meetodi rakendamiseks kasutatud Leuven ja

Sianesi (2003) ning Gangl (2004) loodud Stata mooduleid. Tõenäosuse skooride arvutamiseks

5 Erinevate algoritmide kasutamise võrdlusi ja diskussiooni PSM meetodi toimimise kohta üldisemalt vaata

näiteks Smith ja Todd 2005, Dehejia 2005, Frölich 2004, Smith ja Todd 2001. 6 PSM meetodi puhul võrreldakse ainult neid vaatlusi, kus osalusgrupi ja võrdlusgrupi vaatlused osalemiseelsete

tunnuste lõikes kattuvad (vaata Dehejia ja Wahba 1999). See, et sobitamisel võrreldakse ainult võrreldavaid

vaatlusi, on ka üheks eeliseks sobitamisel võrreldes regressioonanalüüsiga. 7 Välja on töötatud ka formaalsemaid teste hindamaks, kas eeldus vaadeldavate muutujate alusel selektsiooni

kohta peab paika ehk hinnangute tundlikkus tulenevalt mittevaadeldavast heterogeensusest (näiteks Rosenbaum’i

piirid, vaata DiPrete ja Gangl 2004 ning Becker ja Caliendo 2007).


11

sobitamise jaoks on kasutatud probit mudeleid. Sobitamisel on kasutatud lähimate naabritega

sobitamist, kasutades asendamise võimalusega kahte lähimat naabrit. Lähima naabri

asendamise võimalust on kasutatud selleks, et kui mõnede osalejate puhul on lähimaks

naabriks sama võrdlusgrupi vaatlus, siis saab sama võrdlusgrupi vaatlust mitme osalusgrupi

vaatluse puhul kasutada (asendamise mittelubamine võib tekitada nihet hinnangus, sest osade

osalejate lähim naaber jääks sel juhul kaugemaks). Sobitamiseks on kasutatud kahte lähimat

naabrit, kuivõrd andmestikus oli kasutada üldiselt mitmeid väga sarnase või sama skooriga

võrdlusgrupi vaatlusi. Selliselt on paremini ära kasutatud andmestiku potentsiaali (dispersioon

on väiksem), kuid ei ole oluliselt suurenenud nihe mõjuhinnangutes. Seejuures viidi

hindamisel läbi arvutused erineva arvu lähimate naabritega ning kuivõrd kahe lähima naabri

kasutamisel tulid hinnangud üle perioodi vähem kõikuvamad kui ühe naabri kasutamisel, kuid

ilma läbiva üles- või allapoole nihketa nagu suurema arvu naabrite kasutamisel, on analüüsis

esitatud hinnangud saadud just kahe lähima naabri kasutamisel. Keskmine mõju praktikal

osalemisest praktikal osalenutele (ATT) on hinnatud üle ühise toetuse piirkonna.


12

3. HINDAMISEKS KASUTATAVAD ANDMED

Tööpraktika mõju hindamiseks kasutatakse Eesti Töötukassa ning Maksu- ja Tolliameti

administratiivandmeid. Töötukassa andmekogust kasutatakse registreeritud töötute andmeid

nende sotsiaal-demograafiliste tunnuste, eelnevate töötuse- ja hõiveperioodide, erinevatel

tööturuteenustel osalemise ning neile makstud töötushüvitiste kohta. Maksu- ja Tolliameti

andmekogust kasutatakse deklareeritud töötasude andmeid, mille põhjal hinnatakse inimeste

sisenemist hõivesse ning sissetuleku suurust. Kahe andmekogu andmed on omavahel

ühendatud läbi isikukoodi.

Kuigi ka Töötukassa andmebaasi kogutakse andmeid töötuna arveloleku lõpetamise põhjuste

kohta, sh tööle asumine, siis kasutatakse analüüsis hõivesse liikumise hindamiseks Maksu- ja

Tolliameti töötasude andmeid. Viimased annavad tööle rakendumise osas täpsemat

informatsiooni, sest inimesed ei teavita alati Töötukassat oma tööle asumisest. Lisaks

võimaldavad Maksu- ja Tolliameti andmed hinnata töötasu suurust ning selle informatsiooni

põhjal on võimalik läbi viia koolituse kulu-tulu analüüs. Samas peab silmas pidama, et

töötuskindlustusmaksega maksustatavate tulude alusel ei ole võimalik jälgida päris kõigi

isikute tööle rakendumist. Hõivesse võivad töötud siseneda ka ettevõtjaks hakates8.

Ettevõtjana ei pruugi nad saada palgatulu ning sellisel juhul ei ole võimalik nende isikute

hõivesse sisenemist ja sissetulekut hinnata Maksu- ja Tolliametis deklareeritavate töötasu

andmete alusel. Samuti ei ole võimalik kasutatavate andmete alusel jälgida välismaale tööle

läinud inimesi.

Käesolevas analüüsis kasutatakse seega vaid administratiivandmeid. Administratiivandmete

kasutamisel töötute töölerakendumisel on mitmeid eeliseid. Esiteks on administratiivandmete

kasutamine odav lahendus, sest vajalikud andmed on juba olemas ja operatiivselt

kättesaadavad ning ei pea kulutama ajalist ja rahalist ressurssi andmete kogumiseks (näiteks

küsitluse läbiviimiseks). Küsitluste, intervjuude ja vaatluste viisil andmete kogumisega

kaasneb alati teatud viiteaeg. Teiseks, poliitikate mõju hindamisel on sageli oluline mõju

järjepidev, regulaarne hindamine. Kuivõrd administratiivsetest andmekogudest on andmed

pidevalt kättesaadavad, siis on võimalik analüüsi läbi viia igal soovitud ajahetkel. Kõige

olulisemaks eeliseks administratiivandmete puhul küsitlusandmete ees on aga see, et

administratiivandmed on mitmes osas täpsemad kui küsitlusega kogutud andmed. Küsitlusele

vastates peavad inimesed meenutama minevikus toimunud sündmusi ning seetõttu võivad

tekkida meenutusvead. Tööpraktika mõju uurimisel hilisemale töölerakendumisele ei pruugita

täpselt mäletada tööle asumise aega ning makstava töötasu suurust. Sageli on vaja

8 Ettevõtlusega alustavate endiste registreeritud töötute arv ei ole väga suur. Näiteks 2010. aastal lõpetati töötuna

arvelolek ettevõtlusega alustamise tõttu 1031 juhul (2011. aastal 721; 2012. aasta jaanuarist novembrini 749

juhul), mis moodustas 0,9% kõigist arveloleku lõpetamistest (2011. aastal 0,7%; 2012. aastal 1% ).


13

programmis osalemise mõju mõõta alles teatud aja möödudes (nii ka tööpraktika mõju) ning

seetõttu suureneb meenutusvea risk veelgi (Lauringson et al 2011).

Samas kaasnevad administratiivandmete kasutamisega teatud piirangud, millega tuleb

analüüsimisel kindlasti arvestada. Esiteks on administratiivsetes andmekogudes olevate

andmete hulk piiratud, mistõttu ei ole võimalik hõlmata analüüsi kõiki olulisi tunnuseid.

Näiteks puuduvad Töötukassa andmebaasis andmed töötute abielustaatuse ja laste arvu kohta,

mis võivad aga tööturukäitumist mõjutada. Maksu- ja Tolliameti andmete kasutamine

töölerakendumise hindamiseks võimaldab näiteks vaadata, kas ja millal on tekkinud endisele

registreeritud töötule töötasu ning kui suur see tasu on. Nende andmete põhjal ei ole aga

võimalik uurida täpsemalt, millisele ametikohale inimesed on tööle asunud, kas ametikoht on

vastavuses omandatud eriala ja kvalifikatsiooniga jms. Seega annavad töötasude

administratiivandmed vaid vastuse küsimusele, kas ja kui kiiresti on tööpraktikal osalejad

leidnud töö võrreldes meetmes mitteosalejatega ning kas esinevad erinevused nende

keskmisest töötasus. Inimeste hoiakuid ja arvamusi ei ole administratiivandmete põhjal

võimalik analüüsida (Lauringson et al 2011).

Administratiivandmete puudus on ka see, et need kajastavad vaid kõike, mis on „ametlik“.

Tööpraktika mõju hindamisel töölerakendumisel administratiivandmete põhjal jääb hindamise

alt välja nn mustalt töötamine. Seega peab tulemuste tõlgendamisel arvestama, et üks osa

tegelikult töötavaid (ehk siis mustalt töötavaid) inimesi näivad selliste andmete kasutamisel

kui mittetöötavad. Küsitlusega andmete kogumisel tuleks tõenäoliselt välja vähemalt teatud

osa mustalt töötavatest inimestest. Samas ei pruugi mustalt töötavad inimesed ka küsitluse

korral öelda, et nad tegelikult töötavad (Lauringson et al 2011).

Käesolevas tööpraktika mõjuanalüüsis vaadeldakse meetmes osalenud isikute käekäiku

tööturul kahel erineval ajaperioodil. Ühe grupina vaadeldakse perioodil jaanuar kuni juuli

2010 (edaspidi I periood) ning teise grupina perioodil august 2010 kuni detsember 2011

(edaspidi II periood) tööpraktikale sisenenud inimesi. Järgnevalt antakse ülevaade

vaatlusalustel perioodidel töötutele pakutud tööpraktikatest ning võrreldakse üldkogumit,

valimit ning võrdlusgruppi erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnust lõikes.

Tabelis 1 on välja toodud tööpraktikale sisenemiste arv, üldkogumi ning valimi suurus

esimesel ning teisel perioodil. Sisenemiste arv kajastab kõiki tööpraktikaid, mis algasid

nimetatud perioodidel. Siit on välja arvatud need praktikad, kuhu töötud küll suunati, kuid mis

erinevatel põhjustel ei toimunud. Sisenemiste arvu hulgas võivad kajastuda inimesed

korduvalt sellisel juhul kui üks inimene osales vaadeldavatel perioodidel mitu korda

erinevatel tööpraktikatel. Üldkogum hõlmab samuti kõiki nimetatud tööpraktikaid, mis

algasid vaadeldavatel perioodidel, kuid siit on välja arvatud juhtumid, mida ei olnud võimalik

analüüsis kasutada. Esiteks kahe vaatlusaluse perioodi peale kokku 15 juhul ei langenud

tööpraktika aeg kokku ühegi töötuna arvelolemise perioodiga, mis võib olla tingitud

kuupäevade sisestamisel tekkinud veast andmebaasi. Teiseks on üldkogumist välja jäetud

isikud, kellel puudus analüüsi seisukohast oluline taustatunnus. Kahe perioodi peale kokku

kuuel isikul oli andmebaasis märkimata haridustase. Kokkuvõttes moodustas üldkogumi I

perioodil 2 415 ning II perioodil 3 213 tööpraktikale sisenemist. Juhul kui üks isik osales

vaadeldaval perioodil tööpraktikal enam kui üks kord, on ta loetud korduvalt.


14

Tabel 1. Üldkogumi ja valimi maht

I periood II periood

Sisenemiste arv 2 423 3 226

Üldkogum* 2 415 3 213

Valim 862 1 108

*Sisenemiste arv pärast puudulike vaatluste eemaldamist

Tööpraktika mõjuanalüüs valimi moodustamiseks on võetud arvesse veel mõned kitsendused.

Selleks, et hinnata võimalikult täpselt tööpraktika teenuse puhasmõju, on vaatluse alt välja

jäetud isikud, kes osalesid lisaks tööpraktikale ka mõnel muul teenusel ajavahemikul

01.01.2009–30.04.2012. Isikud, kes osalesid lisaks tööpraktikale ka karjäärinõustamisel ja/või

tööotsingu töötoas/tööotsingukoolitusel, on kaasatud analüüsi. Seega kujunes I perioodil

valimiks 862 tööpraktikale sisenemist ning II perioodil 1 108 tööpraktikale sisenemist.

Tabelis 3 on välja toodud kõik üldkogumisse kuuluvad praktikad ning vaid mõjuanalüüsi

valimisse hõlmatud praktikad valdkonna järgi. Mõlemal perioodil toimus kõige enam

tööpraktikaid kaubanduse ja klienditeeninduse valdkonnas, mis oli kõige suurema

esindatusega valdkond ka mõlema perioodi valimis. Sellele järgnes iluteeninduse valdkond. I

perioodil oli suhteliselt palju tööpraktikale sisenemisi, mille korral oli tööpraktika valdkond

andmebaasis puudu, sest 2010. aasta esimesel poolel registreeriti tööpraktika andmeid alles

vanas infosüsteemis (TTIS) ning uude infosüsteemi (EMPIS) ületoomisel ei lisatud vanadele

andmetele praktika valdkonda uue klassifikaatori alusel. I ja II perioodi kohta võib suhteliselt

suurema valdkonnana veel välja tuua toitlustuse, majutuse, ürituste korralduse valdkonna ning

II perioodi kohta ka ehituse ning tekstiili-, naha- ja jalatsitööstuse valdkonna.

Tööpraktika keskmine kestus oli I perioodil üldkogumis ning valimis vastavalt 81 ning 80

päeva ning II perioodil üldkogumis ning valimis vastavalt 68 ning 66 päeva. Seega on

tööpraktika keskmine kestus II perioodil olnud märgatavalt lühem kui I perioodil (tööpraktika

kestus on arvutatud alguskuupäeva ning tegeliku lõppkuupäeva, mitte algselt planeeritud

lõppkuupäeva alusel). Lisas 1 on toodud ka tööpraktika keskmised kestused valdkondade

lõikes.


15

Tabel 3. Perioodil jaanuar – juuli 2010 (I periood) ning august 2010 – detsember 2010 (II

periood) alanud praktikad valdkonna järgi

I periood II periood I periood II periood

ajakirjandus, toimetamine, tõlkimine 5 4 3 1

avalik haldus 5 3 4 1

dokumendihaldus, personalitöö, infotöö 101 100 40 44

ehitus 127 229 41 84

ehitusmaterjalide, keraamikatööstus 2 3 1 2

elektri- ja energiatootmine, elektrimehhaanika 18 21 4 8

elektroonika, automaatika 17 11 3 2

ettevõtte, organisatsiooni juhtimine, kvaliteedijuhtimine 34 9 10 3

film, teater, ringhääling 1 1 - 1

finants, raamatupidamine, statistika 118 169 35 50

foto- ja trükitööstus 17 11 2 4

haridus: huviharidus, muu haridustöö 13 26 7 12

haridus: juhid ja pedagoogid 4 8 2 4

iluteenindus 177 290 77 117

infotehnoloogia, telekommunikatsioon 48 45 24 16

jäätmetöötlus, prügivedu 3 7 2 4

kaevandamine, mäetööstus 7 6 2 1

kaitsevägi, päästeteenistus, korrakaitse 1 11 3

kaubandus, klienditeenindus 266 343 90 118

keskkond, maamõõtmine, maakorraldus 5 7 1 3

klaasitootmine, klaasitööstus 5 1 3 -

kunst, fotograafia, muusika 17 23 10 7

laevandus, lennundus - 10 - -

liigitamata lihttöö 29 34 8 4

logistika, varustamine, laondus (va sõiduki- ja tõstukijuhtimine) 40 61 14 20

loodus- või täppisteadus - 3 - 1

metalli- ja masinatööstus 103 126 35 42

metsandus, jahindus, kalandus 26 30 14 11

muu teenindus 8 4 2 -

muu tööstus, tootmine 37 94 13 30

muuseum, galerii, raamatukogu, arhiiv 11 4 8 1

mööblitööstus 3 25 1 11

plasti-, kummi-, ravimi jm keemiatoodete tööstus 30 21 8 7

puhastusteenindus, majapidamine jms 95 100 31 28

puidu- ja paberitööstus 64 136 20 46

põllumajandus, veterinaaria 2 8 1 5

sotsiaaltöö, hooldus, lastehoid 59 105 17 33

sport, vaba aeg, meelelahutus 7 8 3 3

sõiduki või masina mehhaanik, lukksepp vms 52 102 22 42

sõidukijuhtimine, tõstukijuhtimine 52 77 16 20

taimekasvatus, loomakasvatus, aiandus 59 54 26 20

tekstiili-, naha- ja jalatsitööstus 71 265 28 67

tervishoid: arstid - 3 - 1

tervishoid: farmatseudid, laboritöötajad, terapeudid 6 14 1 4

tervishoid: meditsiini õde 51 33 11 12

toiduainetetööstus 44 110 15 37

toitlustus, majutus, ürituste korraldus 165 247 60 97

turundus, avalikud suhted, müügikonsultatsioon 127 132 55 48

täppisriistade parandus, käsitöö 36 47 14 22

õigus 2 11 1 5

puudub 245 21 77 6

KOKKU 2 415 3 213 862 1 108

Üldkogum Valim

Valdkond

Tabelis 4 on toodud tööpraktikale sisenemiste jaotus kestuse lõikes. I perioodil on näha, et ligi

pooled tööpraktikatest on kestnud vähemalt 90 päeva ning ligikaudu veerand tööpraktikatest

on kestnud 61 kuni 90 päeva. II perioodi tööpraktikate puhul on kolmandik kestnud vähemalt

90 päeva ning veel teine kolmandik kestnud 61 kuni 90 päeva. Seega suurem osa


16

tööpraktikatest kestab vähemalt pool maksimaalsest lubatavast pikkusest (maksimaalseks

pikkuseks on kuni 4 kuud).

Tabel 4. Tööpraktika jaotus kestuse lõikes

Tööpraktika kestus Üldkogum Valim

I periood II periood I periood II periood

1-30 päeva 10,6% 16,2% 12,2% 16,9%

31-60 päeva 14,1% 18,2% 15,4% 18,9%

61-90 päeva 27,5% 32,8% 24,4% 33,8%

üle 90 päeva 47,8% 32,8% 48,0% 30,4%

KOKKU 100,0% 100,0% 100,0% 100,0%

Tabelis 5 on toodud 2010. ning 2011. aastal tööpraktikale sisenenud isikute osalemine teistes

aktiivsetes meetmetes perioodil 01.01.2009-30.04.2012. Vaatlusalusel perioodil on

tööpraktikale sisenenud isikud osalenud enim karjäärinõustamise teenusel, kokku 3 588

korral. Suhteliselt palju on osaletud ka tööalasel koolitusel ning palgatoetuse teenusel,

vastavalt 2 521 osalemist ning 2 216 osalemist ning 1 120 korral on käidud tööotsingu

töötoas. Võrreldes teenustel osalemisi I ja II vaatlusaluse perioodi lõikes, on teenustel

osalemiste jaotus suhteliselt sarnane.

Tabel 5. Tööpraktikale sisenejate osalemised muudes aktiivsetes meetmetes perioodil

01.01.2009-30.04.2012.

I periood II periood KOKKU

Karjäärinõustamine 1 363 2 225 3 588

Tööalane koolitus 1 006 1 515 2 521

Palgatoetus 1 011 1 205 2 216

Tööotsingu töötuba 330 790 1 120

Tööklubi 85 131 216

Psühholoogiline nõustamine 81 120 201

Tööharjutus 70 124 194

Proovitöö 4 127 131

Võlanõustamine 18 38 56

Ettevõtluse alustamise toetus 24 14 38

Vabatahtlik töö 12 19 31

Tugiisikuga töötamine 9 19 28

Avalik töö 2 26 28

Tööintervjuul abistamise teenus 3 8 11

Talgutöö 3 6 9

Mentorlus 3 5 8

Sotsiaalne rehabilitatsioon 2 5 7

Asendushooldus - 5 5

Individuaalne rakendumine - 2 2

Sõltuvusnõustamine - 2 2

Tehnilise abivahendi andmine 2 - 2

Erandlikud lahendused - 1 1

Töökoha kohandamine - - -


17

Tabelis 6 on toodud üldkogumisse, valimisse ning võrdlusgruppi kuuluvad isikud

sotsiaaldemograafiliste tunnuste järgi. Tööpraktikal osalenute võrdlusgruppi on hõlmatud

isikud, kes vaatlusalusel perioodil olid töötukassas töötuna arvel. Võrdlusgrupist nagu

valimistki on välja jäetud sellised registreeritud töötud, kes ajaperioodil 01.01.2009–

30.04.2012 osalesid mõnes aktiivses meetmes (v.a karjäärinõustamine ja/või tööotsingu

töötuba/ tööotsingukoolitus). Samuti on võrdlusgrupist välja jäetud isikud, kellel puudus mõni

sobitamiseks oluline tunnus (nt haridustase, elukoht).

Vaadeldes tööpraktikal osalejaid soo lõikes, on üldkogumis meeste osakaal mõlemal

vaadeldaval perioodil alla 40%. Ka valimis on meeste osakaal sarnane ehk praktikal osalejate

hulgas on rohkem naisi. Seevastu võrdlusgrupis on hoopis mehi rohkem. Tööpraktikal

osalejate keskmine vanus üldkogumis on vaadeldavatel perioodidel ligikaudu 35 aastat,

valimis on keskmine vanus 32 aastat ehk veidi madalam. Võrdlusgruppi kuuluvad

registreeritud töötud on aga veidi vanemad (keskmine vanus ligikaudu 37 aastat).

Tööpraktikal osalejate hulgas on mõlemal perioodil nii üldkogumis kui valimis enim

kutsekeskharidusega isikuid ning seejärel üldkeskharidusega isikuid. Võrreldes üldkogumit

ning valimit on registreeritud töötute hariduslik jaotus küllaltki sarnane. Võrdlusgrupi isikute

ehk praktikal mitteosalenute hariduslik jaotus on aga erinevam – madalama haridustasemega

inimeste osakaal on pigem suurem ja kõrgema haridustasemega inimeste osakaal pigem

väiksem.

Eelneva ametiala lõikes on tööpraktikal osalejate hulgas mõlemal perioodil nii üldkogumis

kui valimis enim teenindus- ja müügitöötajaid (ligi viiendik) ning seejärel oskus- ja

käsitöölisi. Üldkogumi ning valimi registreeritud töötute eelneva ametiala jaotus on suhteliselt

sarnane. Võrreldes võrdlusgrupiga on praktikal osalenute hulgas oluliselt rohkem teenindus-

ja müügitöötajaid ning vähem oskus- ja käsitöölisi, seadme- ja masinaoperaatoreid ning

lihttöölisi. Rohkem on aga praktikal osalenute hulgas ka neid, kellel pole eelnevat

töökogemust.

Esimesel vaatlusalusel perioodil on eesti keelt põhilise suhtluskeelena kasutavaid inimesi

praktikal osalenute hulgas oluliselt rohkem kui võrdlusgrupis (pea kaks kolmandikku versus

ligikaudu pooled). Teisel perioodil on põhilise suhtluskeele jaotus sarnasem (nii üldkogumis,

valimis kui võrdlusgrupis on veidi üle poole eesti keelt põhilise suhtluskeelena kasutavaid

inimesi).

Töötuks registreerimise piirkonna alusel on tööpraktikal osalejad ning võrdlusgrupp jagatud

neljaks piirkonnaks: Harjumaa, Lõuna-Eesti, Ida-Virumaa ning muu piirkond. Ka erinevused

piirkondlikus jaotuses on tagasihoidlikud üldkogumi ja valimi vahel, kuid olulised võrreldes

võrdlusgrupiga. Praktikal osalenuid on oluliselt vähem Harjumaalt ning rohkem teistest

piirkondadest sh kõrgema tööpuudusega piirkondadest nagu Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa.

Teisel vaatlusalusel perioodil on see erinevus võrreldes esimese perioodiga süvenenud veelgi.

Samuti on praktikal osalenute hulgas veidi rohkem maapiirkondades elavaid inimesi ja vähem

linnas elavaid inimesi.


18

Tabel 6. Üldkogumi, valimi ning võrdlusgrupi võrdlus

I periood II periood I periood II periood I periood II periood

Kokku vaatlusi 2 415 3 213 862 1 108 93 641 123 014

Sugu: mees 37,6% 33,9% 39,8% 35,7% 57,9% 54,0%

Keskmine vanus 34,4 34,7 32,4 32,0 37,6 36,9

Haridus

Algharidus või vähem 1,6% 1,9% 1,6% 2,3% 2,7% 2,8%

Põhiharidus 18,1% 17,2% 20,6% 18,7% 21,1% 21,1%

Üldkeskharidus 23,8% 22,0% 24,5% 20,8% 28,3% 27,7%

Kutsekeskharidus 33,0% 35,9% 29,7% 35,5% 26,3% 24,4%

Keskeriharidus 8,9% 8,8% 8,2% 8,1% 9,9% 11,0%

Rakenduskõrgharidus 4,2% 5,1% 5,1% 6,5% 2,7% 3,4%

Bakalaureus 8,0% 6,4% 7,8% 5,9% 6,3% 6,7%

Magister või doktor 2,4% 2,7% 2,4% 2,3% 2,7% 3,1%

Eelnev ametiala

Relvajõud 0,1% 0,1% 0,1% 0,1% 0,1% 0,1%

Kõrgemad ametnikud ja juhid 4,9% 3,9% 5,2% 2,6% 5,3% 5,3%

Tippspetsialistid 4,6% 3,8% 4,2% 4,1% 4,2% 4,5%

Keskastme spetsialistid, tehnikud 7,7% 6,5% 6,8% 7,0% 6,5% 6,5%

Kontoritöötajad ja ametnikud 6,5% 8,3% 5,5% 8,3% 5,0% 6,4%

Teenindus- ja müügitöötajad 18,8% 18,2% 20,4% 19,0% 13,6% 14,7%

Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 0,8% 1,1% 1,0% 1,4% 1,1% 1,4%

Oskus- ja käsitöölised 17,3% 16,3% 15,0% 14,4% 23,1% 19,5%

Seadme- ja masinaoperaatorid 7,4% 10,0% 5,5% 7,3% 9,2% 9,2%

Lihttöölised 13,5% 13,5% 13,5% 13,6% 15,5% 16,4%

puudub töökogemus või täpsustamata 18,3% 18,2% 22,9% 22,1% 16,5% 16,1%

Põhiline suhtluskeel eesti keel 64,4% 51,4% 66,4% 56,0% 54,1% 54,5%

Elukoht linnas (vs maal) 61,4% 65,9% 61,7% 62,6% 69,2% 69,5%

Töötuna registreerimise piirkond

Harjumaa 20,5% 15,7% 22,9% 19,3% 44,8% 45,4%

Lõuna-Eesti 12,1% 11,1% 10,4% 11,5% 6,1% 6,2%

Ida-Virumaa 18,3% 36,1% 14,3% 31,0% 14,9% 14,6%

Muu piirkond 49,2% 37,1% 52,4% 38,2% 34,2% 33,7%

Riskirühma kuulumine

Vanglast vabanenu 0,4% 1,1% 0,1% 0,4% 0,9% 1,8%

Puudega 5,1% 6,1% 4,1% 6,1% 4,0% 4,0%

Pikaajaline töötu 70,6% 80,4% 72,4% 69,8% 56,2% 54,4%

Hooldaja 0,0% 0,2% 0,0% 0,4% 0,2% 0,2%

Muud erilised takistused 0,7% 3,0% 0,6% 2,4% 0,5% 1,5%

Juhatuse liige 2,7% 6,0% 3,7% 6,4% 4,6% 7,4%

Õppija 0,3% 1,2% 0,6% 1,5% 2,7% 2,6%

Viimase hõive kestus (kuudes) 28,7 30,8 23,2 24,2 31,5 28,5

Töösuhte lõpu põhjus

Töösuhte lõpp teadmata 14,2% 17,6% 15,1% 18,6% 16,3% 19,8%

Töösuhte lõpp tööandja algatusel 53,0% 46,7% 46,3% 41,0% 53,6% 47,7%

Töösuhte lõpp vabatahtlik 14,4% 17,6% 15,8% 18,3% 13,6% 16,4%

Registreeritud töötuse perioode eelnevalt (kordi) 0,76 1,04 0,71 1,00 0,78 1,11

Eelnevate kordade registreeritud töötuse kestus (päevades) 137,4 246,6 113,7 209,5 149,4 213,2

Töötushüvitise saajate osakaal

Töötuskindlustushüvitis 180 päevaks 20,2% 13,6% 18,4% 12,2% 18,1% 12,9%

Töötuskindlustushüvitis 270 päevaks 23,7% 19,5% 19,1% 14,3% 26,7% 19,6%

Töötuskindlustushüvitis 360 päevaks - 0,3% - 0,3% - 1,1%

Töötutoetus 31,4% 35,4% 34,7% 35,9% 24,1% 24,6%

Ei saa hüvitist 24,6% 31,3% 27,7% 37,4% 31,1% 41,7%

Üldkogum Valim Võrdlusgrupp

Praktikal osalenute hulgas on olnud tunduvalt rohkem pikaajalisi töötuid kui võrdlusgrupi

töötute hulgas (~70% versus ~55%). Ka puudega riskirühma kuuluvaid töötuid on olnud

praktikal osalenute hulgas pigem veidi rohkem kui võrdlusgrupis.


19

Töötushüvitistele kvalifitseerumise jaotus on töötuskindlustushüvitise osas suhteliselt sarnane

nii üldkogumis, valimis kui võrdlusgrupis. Samas on praktikal osalenute hulgas olnud rohkem

töötutoetuse saajaid kui võrdlusgrupis, kuid väiksem osakaal neid inimesi, kes pole ühelegi

töötushüvitisele kvalifitseerunud.

Kokkuvõttes näitab statistika, et üldkogum ja valim on erinevate tunnuste lõikes väga sarnane.

Seega on valimi põhjal saadud hinnangud laiendatavad ka üldkogumile (ehk kõigile nendel

perioodidel praktikal osalenutele). Teiselt poolt on aga võrdlusgruppi kuuluvad isikud

mitmete tunnuste poolest erinevad praktikal osalenutest. See näitab, et tööpraktikale

sisenemine ei ole juhuslik ning teatud tunnustega inimestel on suurem tõenäosus osaleda

tööpraktikal kui teistel (statistika viitab nendele tunnustele, millised inimesed on tööpraktika

sihtrühmaks). Seetõttu kasutataksegi käesolevas analüüsis sobitamise meetodit, et võrdluses

oleksid omavahel võimalikult sarnased isikud.


20

4. KIRJELDAV ÜLEVAADE TÖÖPRAKTIKAL OSALEJATE TÖÖLE

RAKENDUMISEST

Enne kui hakatakse hindama tööpraktika puhasmõju tööle rakendumisele ja sissetulekutele

selleks moodustatud valimi põhjal, vaadeldakse käesolevas peatükis kõigi tööpraktikal

osalenud isikute tööle rakendumist pärast praktika lõppu. Selleks kasutatakse samuti Maksu-

ja Tolliameti (MTA) andmeid töötasude laekumise kohta. Isik loetakse vaatlusaluses kuus

tööle rakendunuks, kui tal on MTA-s selles kuus deklareeritud töötasu. Kuivõrd

maksuandmete puhul on teada tasu deklareerinud tööandja registrikood, siis on võimalik

nende andmete puhul vaadata, kas isik on pärast praktika lõppu asunud tööle samas asutuses,

kus toimus praktika või on ta leidnud töökoha mõne teise tööandja juures. Selleks võrreldakse

praktikat pakkunud asutuse registrikoodi ja töötasu maksnud asutuse registrikoodi. Seetõttu

on vaatluse all need tööpraktikad, millel oli töötukassa andmebaasis märgitud asutuse

registrikood. Tööle rakendumist hinnatakse kahel perioodil eraldi. Esimesel perioodil (jaanuar

– juuli 2010 praktika alustajad) oli selliseid vaatlusi 2 411 ja teisel perioodil (august 2010 –

detsember 2011 praktika alustajad) 3 214.

Analüüsi koostamise hetkeks on MTA andmed kättesaadavad kuni 2012. aasta aprillini. Seega

I perioodil tööpraktikale sisenenute puhul saab tööle rakendumist MTA andmete alusel

vaadelda maksimaalselt 27 kuu jooksul alates praktika lõppemisest. II perioodil praktikale

sisenenute puhul saab vaadelda maksimaalselt 20 kuu pikkust perioodi alates tööpraktika

lõpust. I perioodi praktikatel saab kõigi vaatluste puhul tööle rakendumist vaadelda kuni 17.

kuuni (vt lisa 2), seejärel hakkab vaatluste arv kuus kahanema. II perioodi praktikatel saab

kõigi vaatluste puhul tööle rakendumist vaadelda ainult samal kuul ning vaatluste arv kuus

hakkab kahanema juba alates 1. kuust.

Tööpraktika lõpetanud isikute tööle rakendumist vaadatakse kuude jooksul alates praktika

lõppemisest. Kui praktika lõpukuupäev ja deklareeritud töötasu on samas kuus, loetakse isik

tööle rakendunuks samal kuul pärast praktika lõppu. Kui praktika lõpukuupäev on ühes kuus

ja töötasu on deklareeritud sellele järgnevas kuus, loetakse isik tööle rakendunuks esimesel

kuul pärast praktika lõppu jne. Oluline on silmas pidada, et kuivõrd MTA andmetel on

võimalik tööle rakendumist hinnata kõige enam kuu täpsega ning lisaks toimub töötasude

deklareerimine MTA-sse tööle asumisest arvates mõningase viitajaga, siis võib tööle

rakendumise kiirus olla mõnevõrra alahinnatud.

Jooniselt 2 on näha, et hõivatute osakaal tõuseb esimese paari kuu jooksul alates praktika

lõpust väga kiiresti ning püsib alates 4.-5. kuust üle 50%. Teisel perioodil tõuseb hõivatute

osakaal samaks ajaks koguni 57%-ni. See, et tööle rakendunute osakaal esimesel kuul on

madalam kui teisel kuul on tõenäoliselt tingitud sissetulekute deklareerimise viitajast. Kuna

viimastel kuudel on vaatluste arv väike, ei pruugi nende kuude tulemused kõige paremini

näidata kogu vaatlusaluse grupi tööle rakendumist. Joonistel on viimaste kuude tulemused


21

seetõttu välja toodud punktiirjoonega. Jooniselt 2 on näha, et II perioodi puhul on tööle

rakendunute osakaal veidi kõrgem, kui I perioodil.

MTA andmetel on võimalik ka jälgida, kui paljud isikud on pärast praktikat tööle läinud

samasse asutusse, kus praktika toimus. Jooniselt 2 on näha, et samas asutuses töötab kõige

enam isikuid 2.- 4. kuul pärast praktika lõppu ning siis on samas asutuses tööle rakendunute

osakaal 29% I perioodil ja 36% II perioodil. Peale 4. kuud hakkab samas asutuses töötavate

isikute osakaal langema, kuid samal ajal üldine tööle rakendumise osakaal pigem tõuseb.

Seega võib öelda, et inimesed töötavad mõnda aega pärast praktikat samas asutuses ning siis

suunduvad tööle mõne teise tööandja juurde. Samas asutuses töötamise puhul on näha üsna

suur erinevus I ja II perioodi osakaalude vahel, mille üheks põhjuseks võib olla tööpraktika

teenuse pakkumise põhimõtete muutmine, mille kohaselt II perioodil pakutud tööpraktikate

korral seati eelduseks, et asutusel peab olema võimalik pakkuda inimesele tööd pärast

praktika läbimist.

Joonis 2. Praktikal osalenute tööle rakendumine Maksu- ja Tolliameti andmetel

Joonisel 3 on toodud samas asutuses töötavate isikute osakaal sellel kuul tööle rakendunud

isikutest. Kui esimestel kuudel on samas asutuses tööl 66% I perioodil ja 77% II perioodil,

siis alates 3. kuust see osakaal hakkab selgelt vähenema, laskudes esimese aasta möödudes

40%-ni I perioodil ja 48%-ni II perioodil. II perioodil on samas asutuses töötamise osakaal

stabiilselt ligikaudu 10 protsendipunkti võrra kõrgem.


22

Joonis 3. Samas asutuses töötavate isikute osakaal töötavatest isikutest

Lisas 3 on toodud praktika läbinute üldine tööle rakendumine ja tööle rakendumine samasse

asutusesse praktika valdkondade lõikes üle kõigi kuude. Tööle rakendumine varieerub

valdkondade ja perioodide lõikes palju, seetõttu on keeruline välja tuua valdkondi, mille

puhul oleks näha selget suundumust sama tööandja juurde tööle jäämiseks. Kõige

äärmuslikumad tööle rakendumise osakaalud (100% või 0%) on üldiselt nendes

valdkondades, kus on toimunud mõned üksikud tööpraktikad.


23

5. TÖÖPRAKTIKA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Käesolevas peatükis analüüsitakse esmalt tööpraktika mõju hõivesse sisenemisele ja

sissetulekule palgast ning seejärel viiakse mõjuanalüüsi tulemustele põhinedes läbi praktika

kulu-tulu analüüs. Meetme mõju hinnatakse kahel viisil. Kõigepealt hinnatakse meetme mõju

alates praktikale sisenemise hetkest. Aktiivsete tööturumeetmete mõju hindamisel kasutatakse

sageli mõju hindamist alates teenusesse sisenemisest, sest selline lähenemine võtab arvesse nn

lukustusefekti. See tähendab, et aktiivses meetmes osalemise ajal on inimesed „lukustatud“

tööturuteenusele ehk nende tööotsimise aktiivsus ning tööle asumise tõenäosus sellel perioodil

vähenevad. Lisaks meetme mõju hindamisele alates teenuse algusest, hinnatakse tööpraktika

mõju ka arvestatuna teenuse lõppemisest. Meetme mõju hindamine tööpraktika lõppemise

hetkest alates peegeldab seda, kas ja millise eelise annab praktikal osalemine tööle asumiseks

pärast teenuse läbimist. Hindamine alates teenusest väljumisest on oluline, et tulemusi oleks

võimalik võrrelda tööturukoolituse mõjuanalüüsiga9. Täiendavalt analüüsitakse tööpraktika

teenuse puhasmõju hindamise kõrval ka tööpraktika ja tööturukoolituse teenuste koosmõju.

Meetme mõju vaadeldakse kahel perioodil: jaanuar-juuli 2010 (I periood) ning august 2010 –

detsember 2011 (II periood) alanud praktikad. Analüüsi koostamise hetkel on kasutada

Maksu- ja Tolliameti andmed töötuskindlustusmaksega maksustatavate tulude kohta kuni

2012. aasta aprillini. Seega on erinevatel kuudel praktikat alustanud (või lõpetanud) isikute ja

võrdlusgrupi puhul võimalik vaadelda erineva pikkusega aegrida. Näiteks 2010. aasta

jaanuaris tööpraktikat alustanute puhul on võimalik jälgida nende hõivet ja sissetulekut kuni

28 kuu jooksul alates praktikale sisenemisest, 2011. aasta detsembris praktikale sisenenute

puhul aga vaid 5 kuu jooksul. Oluline on silmas pidada, et analüüsihorisondi viimastel kuudel

vaatluste arv väheneb, mistõttu muutuvad hinnangud hüplikumaks ning mõningatel juhtudel

ka statistiliselt ebaoluliseks. Vähenenud vaatluste arvuga kuude andmed on joonistel märgitud

punktiirjoontega.

Toodud hinnangutes on tehtud range sobitamine vastavalt kas tööpraktika alguse- või lõpukuu

lõikes ning tõenäosuslik sobitamine ülejäänud tunnuste osas. Võrdlusgrupi moodustavad kõik

osalusgrupiga samal kuul, vastavalt kas praktika algus- või lõpukuul, arvel olnud töötud.

Näiteks 2010. aasta jaanuaris praktikal osalemist alustanud isikute võrdlusgrupis on töötud,

kes olid 2010. aasta jaanuaris töötuna arvel jne. Teiste tunnuste alusel sobitamiseks on

hinnatud iga (praktika alustamise või lõppemise) kuu lõikes probit mudel. Sobitamisel

kasutatud tunnuste loend ja kirjeldus on toodud lisas 4. Nii teenuse algusest kui lõpust

sobitamise puhul ning ka tööpraktika ja koolituse koosmõju hindamisel on mudelis kasutatud

sama tunnuste komplekti.

9 2011. aastal Töötukassa poolt läbi viidud tööturukoolituse mõju hindamisel (Lauringson et al, 2011) hinnati

koolituse mõju alates koolituse lõppemisest. Seega tööpraktika ja tööalase koolituse mõju võrdlemisel saab

kasutada hinnanguid, mis on mõõdetud alates teenuse lõppemisest.


24

5.1. Tööpraktika mõju hõivele ja sissetulekule palgast alates praktika algusest

Järgnevalt analüüsitakse tööpraktika mõju hõivele ning sissetulekule palgast alates praktikale

sisenemisest. Toodud hinnangutes on tehtud range sobitamine tööpraktika alguskuu lõikes

ning tõenäosuslik sobitamine ülejäänud tunnuste osas. Võrdlusgrupp on moodustatud praktika

alguskuul arvel olnud töötutest. Hinnatud probit mudelid on toodud lisas 5 ja sobitamisel

kasutatud tunnuste keskväärtused enne ja pärast sobitamist lisas 6. Kuivõrd analüüsi

koostamise hetkeks on sissetulekute andmed kättesaadavad kuni 2012. aasta aprillini, siis saab

2010. aasta esimesel poolel alanud praktikate mõju vaadata kuni 28 kuu jooksul ning alates

2010. aasta augustist praktika alustajate puhul kuni 21. kuu jooksul alates praktika algusest,

kusjuures viimaste kuude mõju hindamisel vaatluste arv langeb.

Joonisel 4 (ja lisas 7) on välja toodud kahel erineval perioodil praktikal osalenute ning

võrdlusgrupi hõivemäär ehk hõivatute osakaal kõigist vaatluse all olevatest isikutest üle

kuude. Inimene on loetud hõivatuks juhul, kui talle on Maksu- ja Tolliametis registreeritud

töötuskindlustusmaksega maksustatav tulu, sõltumata sellest kui suur vastaval kuul

deklareeritud tulu oli. Ilmneb, et nii praktikal osalenute kui ka võrdlusgrupi hulgas suureneb

aja möödudes pidevalt töö leidnud inimeste arv ja seega kasvab hõivatute osakaal. Tööle

rakendunud inimeste osakaal võrdlusgrupis on mõlemal perioodil üle kuude väga sarnane.

Näiteks kuue kuu möödudes alates praktika algusest on mõlemal perioodil võrdlusgrupist

tööle asunud ligikaudu veerand inimestest ning aasta möödudes ligikaudu üks kolmandik.

Samal ajal on praktikal osalenute seas teisel perioodil tööga hõivatute osakaal

märkimisväärselt kõrgem kui esimesel perioodil.

Joonis 4. Hõivatute osakaal osalus- ja võrdlusgrupis alates praktikale sisenemisest. Perioodil

jaanuar – juuli 2010 (I periood) ja august 2010 – detsember 2011 (II periood) praktikale

sisenejad.


25

Joonisel 5 on välja toodud osalus- ja võrdlusgrupi hõivemäärade vahe ehk praktika mõju

hõivele. Ilmneb, et mõlemal perioodil on esimestel kuudel alates tööpraktikale sisenemisest

võrdlusgrupi hulgas tööle asunud inimeste osakaal suurem kui praktikal osalejate hulgas ning

kokkuvõttes on praktikal esimestel kuudel hõivele statistiliselt oluline negatiivne mõju (vt lisa

7). Mõne kuu möödudes ületab tööga hõivatute osakaal praktikal osalenute hulgas

võrdlusgrupi vastava näitaja ning praktika mõju hõivemäärale muutub positiivseks.

Järgnevatel kuudel positiivne mõju kasvab kuni umbes kaheksanda kuuni, mil see

stabiliseerub. Mõlema perioodi hinnangud hõivemäärale on valdavas osas statistiliselt

olulised. Viimaste kuude hinnangud muutuvad tulenevalt valimi mahu vähenemisest

hüplikuks ning kohati ka ebaoluliseks ning tõenäoliselt ei näita mõju dünaamikat kogu valimi

osas. Statistiliselt ebaolulisi hinnanguid ei ole joonisel välja toodud.

Joonis 5. Praktika mõju hõivele kahel erineval perioodil: jaanuar – juuli 2010 ning august

2010 – detsember 2011 praktikale sisenenud.

Vaadeldes perioodil jaanuar kuni juuli (I periood) praktikale sisenenuid ilmneb, et esimesel

neljal kuul on praktikal osalenute hulgas hõivatute osakaal kuni 4% võrra madalam kui

võrdlusgrupis (vt joonis 5 ja lisa 7). Kuivõrd tööpraktika kestus on reeglina kuni neli kuud,

siis võib öelda, et tööpraktika negatiivne mõju hõivele esimestel kuudel on tingitud

lukustusefektist. Praktika toimumise ajal on inimeste tööotsimise aktiivsus ning tööle asumise

valmidus võrreldes meetmes mitteosalejatega väiksem. Viiendaks kuuks, mil reeglina praktika

periood on lõppenud, on teenusel osalenute seas tööle asunute osakaal juba mõnevõrra suurem

kui võrdlusgrupis ning praktika mõju hõivele muutub positiivseks. Positiivne mõju hõivele

suureneb järgnevatel kuudel, olles kuue kuu möödudes tööpraktika algusest kasvanud 6 ning

aasta möödudes ligikaudu 8 protsendipunktini. Teisel aastal alates praktika algusest kõigub

meetmes osalenute ja võrdlusgrupi hõivemäärade erinevus ligikaudu 8-9 protsendipunkti

juures.

Hilisema perioodi valim (august 2010 – detsember 2011 alanud praktikad) näitab mõju osas

2010. aasta esimesel poolel alanud praktikatega sarnast trendi (joonis 5 ja lisa 7).

Tööpraktikate kirjeldavas ülevaates (peatükk 3) ilmnes, et alates 2010. aasta augustist on


26

tööpraktikate kestus lühenenud. Lühenenud kestus väljendub ka lühenenud lukustusefekti

perioodis. Teisel perioodil muutub praktika mõju hõivele positiivseks juba neljandal kuul

alates praktikale sisenemisest.

Kahe perioodi hinnanguid võrreldes ilmneb, et alates 2010. aasta augustist toimunud

praktikatel on meetmes osalejate hõivetõenäosusele olnud suurem positiivne mõju (joonis 5).

Kui esimesel perioodil oli kuuendal kuul osalusgrupi hõivemäär ligikaudu 6 protsendipunkti

võrra kõrgem kui võrdlusgrupil, siis teisel perioodil oli gruppidevaheline erinevus

hõivemääras kuuendal kuul ligikaudu 13 protsendipunkti. Aasta möödudes oli esimesel

perioodil praktikal osalenute hõivemäär ligikaudu 8 protsendipunkti võrra kõrgem kui

võrdlusgrupil, kuid teisel perioodil ulatus see erinevus koguni 15 protsendipunktini.

Kuivõrd teisel perioodil kasvas oluliselt just osalusgrupi tööga hõivatuse osakaal kuid

võrdlusgrupi hõive määr ei muutunud, siis võib öelda, et mõju kasv on tingitud peamiselt

põhimõtete muutusest tööpraktika teenuse pakkumisel. Alates 2010. aasta augustist hakati

rangemalt jälgima tööpraktika sooritamise ametikoha sobilikkust, et ennetada süsteemi

kuritarvitamist. Praktikale suunamisel eeldati, et praktika läbijal on hiljem võimalik samasse

ettevõttesse soovi korral ka tööle jääda. Seega, majandusolukord, mis kahel vaadeldaval

perioodil samuti muutus, ei mängi mõju kasvus tõenäoliselt olulist rolli.

Järgnevalt vaadeldakse, milline on olnud tööpraktika mõju sissetulekule palgast. Joonisel 6 on

toodud osalusgrupi ja võrdlusgrupi keskmine sissetulek palgast üle kuude kahel erineval

perioodil. Sissetulekuna käsitletakse Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasu. Analüüsis

kasutatav sissetuleku näitaja kombineerib endas nii sissetuleku summat kui ka hõivatust. Ehk

teisisõnu, keskmine sissetulek on arvutatud üle kõigi inimeste, hõlmates ka neid, kellel

vaadeldaval kuul sissetulek puudus. Juhul kui inimesele vaadeldaval kuul palka ei makstud,

siis on tema sissetulek võrdsustatud nulliga. Seega on sissetuleku näitaja käsitletav kui

lisanduv tulubaas, millelt makstakse makse.

Nii nagu hõive, suureneb ka sissetulek palgast nii praktikal osalejate grupis kui võrdlusgrupis

üle kuude (vt joonis 6 ja lisa 8). Sissetuleku kasv toimub peamiselt hõivatute arvu kasvu tõttu

(joonis 4), kuid ka seetõttu, et töötamise perioodil reeglina palk suureneb ning samuti muutub

keskmine palgatase majanduses üldiselt. Sarnaselt eelnevalt kirjeldatud hõive määra trendile

ilmneb ka sissetulekute puhul, et võrdlusgrupi sissetulekutes kahel perioodil olulist erinevust

ei ole. Samas aga praktikal osalenute keskmine sissetulek palgast on teisel perioodil oluliselt

kõrgem kui esimesel.


27

Joonis 6. Praktikal osalejate ja võrdlusgrupi sissetulek palgast alates praktikale sisenemisest.

Perioodil jaanuar – juuli 2010 (I periood) ja august 2010 – detsember 2011 (II periood)

praktikale sisenejad.

Osalusgrupi- ja võrdlusgrupi sissetulekute võrdlemine näitab, et lukustusefekti tõttu on

praktika mõju sissetulekule esimestel kuudel negatiive (joonis 7). 2010. aasta esimesel

poolaastal alanud praktikate puhul on esimesel neljal kuul tööpraktikal osalenute keskmine

sissetulek palgast kuni 13 euro võrra madalam kui võrdlusgrupil (vt joonis 7 ja lisa 8). Mõju

sissetulekule muutub positiivseks alates kuuendast kuust. Poole aasta möödudes meetmesse

sisenemisest on osalusgrupi keskmine sissetulek 127 ja võrdlusgrupil 110 eurot kuus ning

praktika mõju sissetulekule on seega ligikaudu 17 eurot kuus. Aasta möödudes on erinevus

kahe grupi keskmiste sissetulekute vahel tõusnud 33 euroni kuus. Teisel aastal alates praktika

algusest mõju kasv sissetulekule pidurdub, jäädes ligikaudu 30-40 euro vahemikku.

Perioodil august 2010 kuni detsember 2011 praktikat alustanute keskmise sissetulek palgast

on võrreldes võrdlusgrupiga esimesel kolmel kuul kuni 19 euro võrra madalam (vt joonis 7 ja

lisa 8). Mõju sissetulekule muutub positiivseks alates neljandast kuust. Kuue kuu möödudes

meetme algusest on praktikal osalejate keskmine sissetulek 152 ning võrdlusgrupil 113 eurot

ning praktika mõju sissetulekule seega ligikaudu 39 eurot kuus. Kaheteistkümne kuu

möödudes oli mõju kasvanud 52 euroni kuus.

Sarnaselt eelnevalt käsitletud hõive näitajale on ka sissetulekute puhul praktika mõju

hilisemal perioodil suurem võrreldes 2010. aasta esimesel poolel alanud praktikatega (vt

joonis 7 ja lisa 8) . Näiteks kuue kuu möödudes on praktika mõju teenusel osalenute

sissetulekule teisel perioodil ligikaudu 22 euro võrra kõrgem kui esimesel perioodil. Aasta

möödudes teenuse algusest on hilisemal perioodil praktika mõju sissetulekule jätkuvalt

ligikaudu 20 euro võrra kõrgem kui 2010. aasta esimesel poolel alanud praktikate mõju.


28

Joonis 7. Praktika mõju sissetulekule palgast kahel erineval perioodil: jaanuar – juuli 2010

ning august 2010 – detsember 2011 praktikale sisenenud.

Kuivõrd teisel perioodil toimunud praktikate puhul ei ole võimalik vaadelda pikka aegrida

ning vaatluste arv mõnes kuus on väga väike, on joonistel 8 ja 9 kombineeritud praktika mõju

hinnang üle kahe perioodi. Kokkuvõttes võib öelda, et 2010. ja 2011. aastal toimunud

tööpraktikate mõju on esimesel kolmel kuul lukustusefekti tõttu meetmes osalejate hõivele ja

sissetulekule negatiivne. Alates neljandast kuust praktika algusest (sissetulekute puhul alates

viiendast kuust) on praktikal osalenute hulgas tööle asunute osakaal ja sissetulek suurem kui

võrdlusgrupis. Järgnevatel kuudel positiivne mõju hõives osalemise tõenäosusele ja

sissetulekutele kasvab kuni aasta vältel ning seejärel mõnevõrra väheneb.

Joonis 8. Hõivatute osakaal praktikal osalenutel ja võrdlusgrupil ning osalus- ja võrdlusgrupi

erinevus, jaanuar 2010 – detsember 2011 sisenejad.


29

Joonis 9. Sissetulek palgast praktikal osalenutel ja võrdlusgrupil ning osalus- ja võrdlusgrupi

erinevus, jaanuar 2010 – detsember 2011 sisenejad.

Kokkuvõttes võib öelda, et praktikal on osalejate hõivele ja sissetulekutele statistiliselt oluline

positiivne mõju. Esimestel kuudel on praktika mõju küll lukustusefektist tingituna negatiivne

kuid neljanda-viienda kuu paiku muutub mõju positiivseks ning on kasvava trendiga kuni

aasta jooksul. Seejärel mõju kasv stabiliseerub ja mõnevõrra väheneb. Alates 2010. aasta

augustist toimunud praktikate positiivne mõju nii hõivele kui sissetulekule on

märkimisväärselt kõrgem kui 2010. aasta esimesel poolaastal toimunud praktikate puhul.

Aasta möödudes on esimesel perioodil meetme mõju hõivemäärale 8, teisel perioodil 15

protsendipunkti ning sissetulekutele vastavalt 33 ja 52 eurot. Mõju kasv on tingitud peamiselt

2010. aasta augustis sisse viidud muudatustest praktika teenuse osutamise põhimõtetes.

5.2. Tööpraktika mõju hõivele ja sissetulekule palgast alates praktika lõpust

Järgnevalt analüüsitakse tööpraktika mõju teenusel osalejate hõivele ning sissetulekule alates

praktika lõppemisest. Valim on moodustatud samadest vaatlustest, mille alusel hinnati

praktika mõju eelnevas osas. Tööga hõivatute osakaalu ja keskmist sissetulekut hinnatakse

siinkohal aga alates esimesest kuust pärast teenuse lõppemist (eelnevas osas hinnati alates

praktikale sisenemise hetkest). Seega on võrdlusgrupp moodustatud praktika lõppemise kuul

töötuna arvel olnud inimestest. Toodud hinnangutes on tehtud range sobitamine tööpraktika

lõpukuu lõikes ning tõenäosuslik sobitamine ülejäänud tunnuste osas. Vaatluse all on samuti

kaks erineva teenuse osutamise põhimõtetega perioodi: jaanuar – juuli 2010 ja august 2010 –

detsember 2011 alanud praktikad.

Hinnates praktika mõju alates teenuse lõppemisest on teatud juhtudel jälgitav väga lühike

ajaperiood. Näiteks tööpraktikad, mis algasid 2011. aasta detsembris võisid lõppeda alles

2012. aasta esimestel kuudel ning seega on näiteks 2012. aasta märtsis lõppenud praktikate

puhul jälgitav inimeste käekäik tööturul vaid ühel kuul pärast praktika lõppemist. Vaatlused,


30

mille puhul oli võimalik sissetulekut vaadelda vaid praktika lõppemisega samal kuul (aprillis

2012 lõppenud praktikad) on analüüsist välja jäetud10. Samuti on välja jäetud sellised

vaatlused, mille puhul vastavas kuus oli alla viie vaatluse, sest vaatluste arv ühe kuu lõikes oli

mõju hindamiseks liiga väike. Viimastel kuudel vaatluste arv väheneb ning hindamise

tulemused muutuvad statistiliselt ebaoluliseks (vt lisa 9 ja 10). Statistiliselt ebaolulisi tulemusi

ei ole joonistel välja toodud.

Joonisel 10 on toodud praktikal osalejate ning võrdlusgrupi hõivemäärad kuude lõikes alates

praktika lõppemisest. Sarnaselt eelnevas alapeatükis leitud tulemustele ilmneb ka siin, et

võrdlusgrupi hõivemäär pärast praktika lõppemist on kahel perioodil olnud väga sarnane, kuid

praktikal osalenute hulgas on teisel perioodil tööga hõivatute osakaal oluliselt kõrgem kui

esimesel perioodil. Erinevus osalusgrupi hõivemäärades kahel perioodil ilmneb koheselt

pärast teenuselt väljumist ning jääb kestma ka järgnevatel kuudel. Näiteks kuus kuud pärast

teenuse lõppemist oli esimesel perioodil hõivatud 38% praktikal osalenutest, teisel perioodil

aga 45%. Samal ajal võrdlusgrupist oli kuue kuu möödudes tööga hõivatud mõlemal perioodil

ligikaudu veerand. Samas ilmneb ka, et kui esimesel perioodil oli nii osalus- kui võrdlusgrupi

hõivemäär ajas üldiselt pidevalt kasvav, siis teisel perioodil hakkas praktikal osalejate seas

ligikaudu aasta möödudes hõivatute osakaalu kasv stabiliseeruma. Kuivõrd alates 2010. aasta

augustist praktikal osalenute seas kasvas tööga hõivatute osakaal võrreldes esimese

perioodiga enam kui võrdlusgrupis, siis kujunes kokkuvõttes teisel perioodil kõrgemaks ka

tööpraktika positiivne mõju hõivele (joonis 11).

Joonis 10. Hõivatute osakaal osalus- ja võrdlusgrupis alates praktika lõpust. Perioodil

jaanuar– juuli 2010 (I periood) ja august 2010 – detsember 2011 (II periood) praktikale

sisenejad.

Vaadeldes praktika mõju hõivemäärale (joonis 11) ilmneb mõlema perioodi puhul, et praktika

mõju hõivele on positiivne kohe alates esimesest kuust pärast praktika lõppemist. Mõju on

10

Aprillis 2012 lõppenud praktikaid oli valimis kokku 4.


31

kõrgeim teisel ja kolmandal kuul pärast teenuse lõppemist, kuid neljanda kuu paiku hakkab

vähenema. See, et mõju teisel kuul pärast teenuse lõppu on oluliselt kõrgem kui esimesel

kuul, võib olla tingitud töötasude deklareerimise viitajast Maksu- ja Tolliametis. Näiteks

2010. aasta esimesel poolel praktikal osalenud isikute hõivemäär on teisel ja kolmandal kuul

pärast teenuse lõppemist 14 protsendipunkti võrra kõrgem kui võrdlusgrupil, kuid neljandal

kuul väheneb erinevus 12 protsendipunktini. Järgnevatel kuudel püsib mõju hõivele ligikaudu

samal tasemel või pigem väheneb. Alates 2010. aasta augustist praktikale sisenenute hulgas

on tööga hõivatute osakaal teisel kuu pärast teenuse lõppemist koguni 24 protsendipunkti

võrra kõrgem kui võrdlusgrupil, kuid kolmandal kuul langeb hõivemäärade erinevus 21

protsendipunktini ning järgneva aasta jooksul teenuse mõju hõives osalemise tõenäosusele

väheneb ja hakkab langema alates üheteistkümnendast kuust. Selline langus aga tõenäoliselt

ei peegeldada mõju dünaamikat kogu valimi osas, kuivõrd valimi maht, mille alusel on need

hinnangud leitud, on väike.

Mõju vähenemine hõivele võib olla tingitud sellest, et pärast praktika lõppemist jäävad

inimesed praktiseerimist pakkunud ettevõttesse tööle, kuid mõne kuu möödudes nende

töösuhe selle tööandjaga lõppeb. Töösuhte lõppemine võib toimuda nii töövõtja kui ka

tööandja poolsel initsiatiivil.

Joonis 11. Praktika mõju hõivele alates praktika lõpust kahel erineval perioodil: jaanuar –

juuli 2010 ning august 2010 – detsember 2011 praktikale sisenenud.

Joonisel 12 on toodud välja kahe perioodi agregeeritud näitajad hõivele. Võttes arvesse kõiki

2010. ja 2011. aastal alanud praktikaid ilmneb, et teisel kuul pärast praktika lõppemist on

praktikal osalenutest tööle asunud ligikaudu 32%, samal ajal kui võrdlusgrupis on hõivatute

osakaal vaid 12%. Praktika mõju hõivele vahetult pärast teenuse lõppemist on seega 20

protsendipunkti. Alates kolmandast kuust hakkab praktika mõju osalejate töötamise

tõenäosusele vähenema ning langeb aeglaselt läbi kahe aasta. Aasta möödudes on tööpraktikal

osalenutel 13% suurem tõenäosus olla tööga hõivatud võrreldes olukorraga kui nad ei oleks

sellel tööturuteenusel osalenud.


32

Joonis 12. Hõivatute osakaal praktikal osalenutel ja võrdlusgrupil ning osalus- ja

võrdlusgrupi erinevus alates praktika lõpust, jaanuar 2010 – detsember 2011 sisenejad.

Aktiivsete tööturumeetmete hindamisel teistes riikides on leitud, et töökohal läbiviidavad

koolitused ning tööandjate kaasamine väljaõppeprogrammide korraldamisse viivad

positiivsemate tulemusteni kui lihtsalt nn klassiruumikoolitused (Betcherman et al 2004).

Joonisel 13 on kõrvutatud omavahel 2011. aastal Töötukassa poolt läbi viidud

tööturukoolituse mõju hindamise tulemused (Lauringson et al 2011) käesolevas analüüsis

leitud tulemustega tööpraktika mõju osas hõivele. Koolituse mõju hindamisel on vaadeldud

ametialaseid koolitusi, mis lõppesid perioodil mai kuni september 2009 ning aprill kuni

oktoober 2010. Ilmneb, et tööpraktika mõju praktikal osalenute hõivele on mõlemal perioodil

olnud oluliselt kõrgem kui nn klassiruumikoolituse mõju koolitusel osalenute hõivele. Näiteks

kuue kuu möödudes alates tööturukoolituse lõppemisest oli koolitusel osalejate hõivemäär

2009. aastal ligikaudu 6 ja 2010. aastal 9 protsendipunkti võrra kõrgem kui võrdlusgrupil.

Tööpraktika puhul oli praktikal osalejate hulgas samaks ajaks hõivatud esimesel perioodil 13

ja teisel 20 protsendipunkti võrra enam inimesi kui võrdlusgrupis. Samas ilmneb ka, et umbes

aasta möödudes hakkab erinevus kahe meetme mõjus vähenema.


33

Joonis 13. Praktika ja tööturukoolituse mõju hõivele alates teenuse lõpust

Joonistel 14 ja 15 on toodud praktikal osalejate ja võrdlusgrupi keskmised sissetulekud ning

sissetulekute erinevus hinnatuna alates praktika lõppemisest (lisa 10). Kuivõrd keskmine

sissetulek on kõige enam mõjutatud töötavate inimeste osakaalust vastavas grupis, siis on

sissetulekute dünaamika sarnane hõivemäära muutusega. Praktikal on vahetult pärast teenuse

lõppemist statistiliselt oluline positiivne mõju teenusel osalejate sissetulekule. Teisel ja

kolmandal kuul pärast praktika lõppemist on mõju sissetulekutele kõige suurem ning seejärel

veidi väheneb, pöördudes mõne kuu möödudes taas kasvule. Kuue kuu möödudes praktika

lõppemisest on osalusgrupi keskmine sissetulek 48 euro ja aasta möödudes 58 euro võrra kuus

kõrgem kui võrdlusgrupil. Teisel perioodil oli praktika positiivne mõju sissetulekutele

oluliselt kõrgem, ulatudes kuue kuu möödudes 70 ja aasta möödudes 88 euroni. Saadud

hinnangud on valdavas osas ka statistiliselt olulised, kuid hilisema perioodi viimastel kuudel

muutuvad tulemused ebaoluliseks (vt lisa 10)11

.

11

Statistiliselt ebaolulisi tulemusi joonistel välja toodud ei ole


34

Joonis 14. Sissetulek palgast praktikal osalenutel ja võrdlusgrupis alates praktika lõpust.

Perioodil jaanuar – juuli 2010 (I periood) ja august 2010 – detsember 2011 (II periood)

praktikale sisenejad.

Joonis 15. Praktika mõju sissetulekule palgast alates praktika lõpust kahel erineval perioodil:

jaanuar – juuli 2010 ning august 2010 – detsember 2011 praktikale sisenenud.

Kokkuvõttes võib öelda, et tööpraktika positiivne mõju nii hõivele kui sissetulekutele avaldub

vahetult pärast teenusel osalemise lõppemist ehk tänu teenusel osalemisele on inimestel

suurem tõenäosus olla tööga hõivatud. Mõju on kõrgeim teisel ja kolmandal kuul pärast

teenuse lõppemist ning seejärel hakkab vähenema, kuid pöördub mõne kuu möödudes taas

kasvule. Selline dünaamika on tõenäoliselt tingitud sellest, et vahetult pärast teenuse lõppu on

tööpraktika läbijatel suurem tõenäosus jääda tööle praktiseerimist pakkunud ettevõttesse.

Mõne aja möödudes lõpeb nende töösuhe selle tööandjaga, praktikal osalenud tegelevad


35

tööotsingutega ning liiguvad edasi järgmisele töökohale. Samuti võib mõningane langus

hõivenäitajas olla tingitud töökoha vahetusel tekkivast töötasude deklareerimise viitajast

Maksu- ja Tolliametis, sest reeglina deklareeritakse töötasu järgmisel kuul alates tööle

asumisest. Analüüs näitab ka, et alates 2010. aasta augustist tööpraktikal osalenute jaoks on

meetme positiivne mõju hilisemale käekäigule tööturul olnud varasema perioodiga võrreldes

suurem. Võrdlus töötutele pakutava tööturukoolituse mõjuanalüüsi tulemustega näitab, et

tööpraktika mõju meetmes osalejate hõives olemise tõenäosusele on suurem.

5.3. Praktika ja tööturukoolituse koosmõju hõivele ja sissetulekule palgast

Järgnevalt hinnatakse tööpraktika mõju hõivele ja sissetulekule koosmõjus

tööturukoolitusega. Kahe teenuse koosmõju hindamiseks on valim moodustatud aastatel 2010.

ja 2011. tööpraktika teenusele sisenejatest, kes on lisaks praktikale osalenud ka

tööturukoolitusel. Inimesed, kes lisaks koolitusele osalesid ka teistel tööturuteenustel (v.a

tööotsingu töötuba ja karjäärinõustamine) valimisse hõlmatud ei ole. Vaadeldud on kõiki

koolitusi, millel osaleti perioodil 1. jaanuar 2009 kuni 30. aprill 2012 ning mis toimusid enne

tööpraktika alustamist. Kui inimene osales koolitusel pärast praktika lõpetamist, siis ta

valimisse ei kuulu. Tööturukoolituste hulka on hõlmatud ka kutse- ja pädevuseksamitel ning

riigilõivulistel eksamitel osalejad. Tööotsingu koolitust arvesse võetud ei ole. Mõju on

hinnatud samuti kahel erineval perioodil tööpraktikal osalenute puhul: jaanuar – juuli 2010 ja

august 2010 – detsember 2011 praktikale sisenenud inimesed. Valimi suuruseks esimesel

perioodil kujunes 218 ning teisel perioodil 354 inimest.

Mõju hindamiseks on tehtud range sobitamine praktikale sisenemise kuu järgi ning

tõenäosuslik sobitamine teiste tunnuste lõikes. Sobitamiseks on kasutatud probit mudelit ja

sama tunnuste komplekti, mida eelnevates alapeatükkides esitatud hinnangute puhul.

Võrdlusgrupi moodustavad kõik vastava praktika alguskuul töötuna arvel olnud isikud, kes ei

olnud perioodil jaanuar 2009 – aprill 2012 osalenud ühelgi tööturuteenusel (v.a tööotsingu

töötuba ja karjäärinõustamine).

Tööturukoolituse ja praktika koosmõju hinnang hõivele on toodud joonistel 16 ja 17. Joonisel

16 on toodud mõju hinnang üle kahe vaadeldava perioodi. Kuivõrd koolituse ja praktika

koosmõju on hinnatud alates praktikale sisenemise hetkest, siis esimestel kuudel on mõju

osalejate tööle rakendumisele negatiivne. Esimesel kolmel kuul on teenusel osalenute

hõivemäär kuni 3 protsendipunkti võrra madalam kui võrdlusgrupil. Alates neljandast kuust

muutub mõju positiivseks ning on kahe aasta jooksul alates praktikale sisenemisest kasvava

trendiga. Aasta möödudes on kahe teenuse koosmõju teenusel osalejate hõives osalemise

tõenäosusele 9 protsendipunkti. Sarnaselt koolituse puhasmõjule on ka kahe teenuse

koosmõju puhul näha, et ligi aasta möödudes mõju kasv peatub. Samas ilmneb aga, et mõne

kuu möödudes pöördub see taas kasvule ning kahe aasta pärast on osalusgrupis hõivatute

osakaal 13 protsendipunkti võrra kõrgem kui võrdlusgrupis.


36

Joonis 16. Praktika ning praktika ja koolituse koosmõju hõive määrale alates praktikale

sisenemisest, jaanuar 2010 – detsember 2011 sisenejad.

Joonisel 16 on samuti näha, et esimese aasta jooksul on koolituse ja praktika koosmõju umbes

sama kõrge või mõnevõrra madalam kui praktika puhasmõju ning seejärel muutub kahe

teenuse koosmõju tunduvalt kõrgemaks kui praktika puhasmõju. Võrreldes kahe perioodi

hinnanguid (joonis 17), selgub, et 2010. aasta esimesel poolel alanud praktikate puhul on

koolituse ja praktika koosmõju üle kuude stabiilselt kõrgem kui praktika puhasmõju. Teise

perioodi valimi põhjal saadud hinnangud kahe teenuse koosmõjule on aga pea kõigi kuude

lõikes statistiliselt ebaolulised. Seetõttu ei saa selle valimi põhjal teha järeldusi koolituse ja

praktika koosmõjust alates 2010. aasta augustist praktikal osalenute puhul.

Joonis 17. Praktika ning praktika ja koolituse koosmõju hõive määrale alates praktikale

sisenemisest. Perioodil jaanuar – juuli 2010 (I periood) ja august 2010 – detsember 2011 (II

periood) praktikale sisenejad.


37

Kokkuvõttes võib öelda, et perioodil jaanuar kuni juuli 2010 alanud praktikate puhul on näha,

et lisaks praktikale läbitav tööturukoolitus annab tööle rakendumisel meetmes osalejatele

suuremad eelised kui ainult praktikal osalejatel. Teise perioodi puhul ei saa kasutatud valimi

puhul praktika ja koolituse koosmõju osas järeldusi teha kuivõrd saadud hinnangud on

statistiliselt ebaolulised.


38

5.4. Tööpraktika kulu-tulu analüüs

Järgnevalt viiakse eelnevates alapeatükkides leitud tulemuste alusel läbi tööpraktika kulu-tulu

analüüs, et hinnata kas praktika on majanduslikult tõhus meede töötute tööle aitamisel. Kulu-

tulu analüüsis hinnatakse praktikaga kaasnevate kulude ja tulude vahet ning võrreldakse seda

olukorraga, kus töötud ei oleks selles meetmes osalenud. Teenuse kulu-tulusust hinnatakse nii

ühiskonna kui terviku seisukohalt ning ka kitsamalt, valitsussektori eelarve seisukohalt. Kulu-

tulu analüüs viiakse läbi perioodil august 2010 kuni detsember 2011 alanud tööpraktikate

kohta (valimi suurus 1106 inimest) ning kulu-tulusust on mõõdetud alates teenusele

sisenemise hetkest. 2011. aastal valminud tööturukoolituse mõjuanalüüsis (Lauringson et al,

2011) hinnati meetme mõju ja kulu-tulusust teenuse lõpust. Et oleks võimalik kahe teenuse

majanduslikku efektiivsust võrrelda, viiakse käesolevas analüüsis lihtsustatud kujul läbi ka

praktika kulu-tulususe analüüs teenuse lõpust hinnates.

Praktika kuludeks on arvestatud teenuse pakkumisega otseselt seotud rahalised kulud.

Tööpraktika kulu moodustavad juhendajatasu ning lisaks praktikal osalejatele makstav

stipendium ning sõidu- ja majutustoetus. Tulude puhul on samuti arvestatud otseste rahaliste

tuludega. Tuludeks on loetud praktikal osalemise mõjul lisanduv palgatulu ning sellelt

makstavad maksud. Lisaks töötasule ja maksudele käsitletakse tuludena töötushüvitisi

(töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis), mis on tänu inimeste tööle rakendumisele jäänud

välja maksmata.

Kulu-tulu analüüsis on seega arvestatud ainult otseste rahaliste kulude ja tuludega.

Tööpraktika teenuse pakkumisega töötutele kaasneb ka erinevaid kaudsemaid kulusid, näiteks

administreerimisega seotud kulud (Töötukassa töötajate töötasu, majanduskulud).

Immateriaalse kuluna võib käsitleda näiteks alternatiivkulu, mida tööpraktikal osalejad pidid

tegema (näiteks loobumine vabast ajast). Kaudsemateks rahalisteks tuludeks võib lugeda ka

administreerimiskulude vähenemist töötuskindlustuse süsteemis tänu töötute tööle

rakendumisele. Samuti väheneb inimeste tööle saamisega tõenäoliselt erinevate

sotsiaaltoetuste saajate hulk ning sotsiaaltoetuste süsteemi administreerimise kulud. Lisaks

kaasnevad ühiskonnale immateriaalsed tulud nagu kuritegevuse vähenemine, suurem

sotsiaalne sidusus jms. Kaudseid ja immateriaalseid kulusid ja tulusid käesolevas kulu-tulu

analüüsis ei hõlmata.

Tööandjapoolsete maksudena on arvestatud sotsiaalmaksu (33% brutopalgalt) ja

tööandjapoolset töötuskindlustusmakset (1,4% brutopalgalt, 1% alates 2013. aasta 1.

jaanuarist). Töötajapoolsete maksudena on arvestatud töötuskindlustusmakset (2,8%

brutopalgalt) ning tulumaksu (21%). Enne tulumaksu arvestamist on brutopalgast maha

arvatud töötajapoolne töötuskindlustusmakse (2,8% brutopalgalt, 2% alates 2013. aasta 1.

jaanuarist). Maksude arvestamisel ei ole võetud arvesse tulumaksuvaba miinimumi ega ka

kogumispensioni makseid (II sammas), sest viimase puhul ei ole teada, kui suur osa valimisse

sattunud isikutest on kogumispensioni süsteemiga liitunud ning samuti ei ole teada, kui suur

osa jätkas makseid pensionikindlustusse 2010. aastal, mil inimestel oli soovi korral võimalik

maksed katkestada. Kogumispensionimaksete ja maksuvaba miinimumi mittearvestamine

võib näidata riigile laekuva tulumaksu osa mõnevõrra suuremana. Tulude prognoosimisel ei


39

ole arvestatud võimalike maksustamise määrade muutumisega prognoosiperioodil (v.a

töötuskindlustusmakse määra muutumisega).12

Perioodil august 2010 kuni detsember 2011 alanud tööpraktikate keskmine kulu ühe osaleja

kohta oli 794,44 eurot. Seejuures keskmine makstud juhendajatasu oli 504,79 eurot, keskmine

makstud stipendium 54,77 eurot ja keskmine makstud sõidu- ja majutustoetus 175,27 eurot.

Teenuse keskmine tegelik kestus oli ligikaudu 66 päeva. Kulu-tulususe hindamiseks on

teenuse kulud jaotatud ära teenuse kestuse kuude lõikes (vt lisa 13).

Käesoleva analüüsi koostamise hetkeks on kasutuses töötasu andmed kuni 2012. aasta

aprillini. Kulu-tulu analüüsis on vaatluse all perioodil august 2010 kuni detsember 2011

tööpraktika teenusel osalemist alustanud isikud. Seetõttu on esimesel vaatluse all oleval kuul

praktika lõpetanud isikute ja nende võrdlusgrupi kohta teada sissetulekute andmed kuni 21

kuud pärast praktika alustamist. Viimasel kuul (detsember 2011) alustanute kohta aga

teenusele sisenemise hetkest arvestades vaid viie kuu sissetulekute andmed. Alates 6. kuust

hakkab vaatluste arv vähenema ning alates 16. kuust muutuvad mõju hinnangud sissetulekule

juba statistiliselt ebaoluliseks (vt lisa 8). Selleks, et hinnata tööpraktika kulu-tulusust

kaheaastase perioodi vältel, on vajalik teenuse mõju sissetulekule alates 16. kuust leida

hinnanguliselt. Prognoosimisel tuginetakse esimese perioodi (jaanuar – juuli 2010) praktikate

põhjal leitud mõjuhinnangutele, mille puhul on reaalsed andmed teada kuni 28 kuise perioodi

kohta. Esimese perioodi andmete põhjal saab järeldada, et teenuse mõju sissetulekule

stabiliseerub umbes alates 11. kuust ning jääb kuni kahe aasta möödumiseni ligikaudu samale

tasemele.

Teenuse mõju hindamiseks sissetulekule 16.-24. kuul võetakse aluseks keskmine mõju

viimasel kolmel kuul, millele saadud hinnang on statistiliselt oluline. Keskmine mõju

sissetulekule palgast 13.–15. kuul on 63,58 eurot. Esimesel perioodil toimunud praktikate

hinnangute puhul moodustas alates 16. kuust teenuse keskmine mõju palgale ligikaudu 99%

kolme eelneva (13.–15. kuu) keskmisest (lisa 8). Seetõttu on ka teise perioodi mõju

prognoosimisel sissetulekutele eeldatud, et 16.-24. kuu sissetulek moodustab 99% 13.–15.

kuu keskmisest ehk praktika mõju sissetulekule on järgnevatel kuudel keskmiselt 63,29 eurot.

Joonisel 18 on toodud tööpraktika mõju sissetulekule ning mõju prognoos alates 16. kuust.

Prognoositud sissetulekud ja praktika mõju on kujutatud punktiirjoonega. Joonisel toodud

sissetulek peegeldab samaaegselt nii seda, kui suur on inimeste palk ning ka seda, kas inimene

on vaadeldaval kuul tööga hõivatud.

12

Tulumaksu määr hetkel kehtiva seaduse kohaselt prognoosiperioodil muutuda ei tohiks. Tulumaksuseaduse

kohaselt muutub tulumaksu määr alates 2015. aastast, mil see langeb praeguselt 21%-lt 20%-le

(Tulumaksuseadus (RT I, 29.03.2012, 28) §4, lõige 1, punkt 2) Samuti ei ole ette näha sotsiaalmaksu määra

(Sotsiaalmaksuseadus (RT I, 04.02.2011, 6)) ning maksuvaba tulu (Tulumaksuseadus (RT I, 29.03.2012, 28))

muutumist.


40

Joonis 18. Praktika mõju sissetulekule palgast ja prognoos alates praktika algusest

Joonisel 19 on toodud praktikaga kaasnevate kulud ja tulude kumulatiivne hinnang üle kuude

kahe aasta jooksul pärast praktika lõppu. Tulude hinnang kuude lõikes on täpsemalt jälgitav

lisas 13 olevas tabelis. Eraldi on vaadeldud tulu kogu ühiskonna ja valitsussektori jaoks. Kogu

ühiskonna tuluks on käeolevas analüüsis arvestatud tööjõukulu (palk koos maksudega) ning

maksmata jäänud töötushüvitiste arvelt kokku hoitud kulud. Valitsussektori tulude hulka on

arvestatud kõik maksud: sotsiaalmaks, tööandja- ja töövõtjapoolne töötuskindlustusmakse ja

tulumaks. Lisaks on siia samuti arvestatud töötute tööle rakendumise tulemusel

väljamaksmata jäänud töötutoetuse ja töötuskindlustuse kulud, mis toovad kokkuhoidu nii

Töötukassa kui ka riigi eelarvele.

Joonis 19. Praktikaga kaasnevate kulude ja tulud vahe ühiskonna jaoks ja valitsussektori

eelarve seisukohalt arvestatuna praktika algusest


41

Tulenevalt raha ajaväärtuse kontseptsioonist, mille kohaselt iga summa on praegu rohkem

väärt kui tulevikus, on summad diskonteeritud. Praktika kulu-tulu analüüsis on

diskonteerimisel võetud diskontomääraks 2% aastas. 2%-intressimäära kasutati ka Töötukassa

investeerimistulude prognoosimisel 2012. aastaks (Eesti Töötukassa 2011) ning sama määra

kasutati ka tööturukoolituse mõjuanalüüsis 2011. aastal (Lauringson et al 2011).

Jooniselt 19 on näha, et praktikaga kaasnevate kulude ja tulude vahe muutub kogu

ühiskonnale kaasnevaid kulusid ja tulusid arvestades positiivseks alates 16. kuust praktikale

sisenemisest. Ehk see tähendab, et kogu ühiskonna jaoks tekib meetmesse tehtud

investeeringutega tasuvusmoment veidi vähem kui pooleteist aasta möödudes alates töötu

suunamisest teenusele. Kuueteistkümnendaks kuuks on praktika mõjul tekkiv kumulatiivne

tulu ühe teenusel osalenud isiku kohta kogu ühiskonna seisukohalt 841,22 eurot (vt lisa 13).

Valitsussektori eelarve jaoks on kahe aasta möödudes alates teenuse algusest kulude ja tulude

vahe veel negatiivne, kuid hinnanguliselt tekib tasuvusmoment umbes 28. kuu paiku.

Kahe aasta möödudes praktika algusest on ühiskonnale kogunenud tulude summa 1497,82

eurot (vt lisa 13). Kulude ja tulude suhe on seega veidi vähem kui üks kahele ehk täpsemalt

on kahe aasta möödudes iga tööpraktikasse investeeritud euro toonud ühiskonnale tagasi 1,89

eurot. Võrreldes tööpraktika kulusid ja laekunud tulusid valitsussektori eelarve seisukohalt

ilmneb, et kahe aasta möödudes on koguneb maksudest ja kokkuhoiuna maksmata jäänud

töötushüvitistest valitsussektori eelarvesse keskmiselt 656,38 eurot ühe teenusel osalenud

inimese kohta ning seega on iga tööpraktikasse investeeritud euro toonud tagasi ligikaudu

0,83 eurot.

Eelnevalt hinnati tööpraktika tasuvust teenusele sisenemisest. Selleks, et oleks võimalik

võrrelda tööturukoolituse ja tööpraktika teenuse tasuvust, viiakse järgnevalt läbi lihtsustatud

kujul ka kulu-tulususe hinnang alates teenuse lõpust, sest 2011. aastal läbi viidud koolituse

mõjuanalüüsis hinnati teenuse kulu-tulusust just viimati nimetatud meetodil. Kulu-tulu

hinnatakse sarnaselt eelnevaga perioodil august 2010 kuni detsember 2011 alanud

tööpraktikate põhjal, kuid siinkohal on võrdlusgrupp moodustatud praktika lõppemise kuul

arvelolnud töötutest ning mõju sissetulekule on hinnatud alates esimesest kuust pärast

teenusest väljumist. Kuivõrd sissetulekute andmete aegrida ei ole piisavalt pikk, et vaadelda

praktika mõju kahe aasta jooksul pärast teenuse lõppu, siis on vaja ka siinkohal viimaste

kuude mõju sissetulekule leida hinnanguliselt.

Perioodil august 2010 kuni detsember 2011 alanud praktikate puhul muutuvad mõju

hinnangud sissetulekule ebaoluliseks alates 17. kuust arvestades praktika lõpust. Sarnaselt

eelpool läbi viidud analüüsiga võetakse ka siin mõju prognoosimisel aluseks perioodil jaanuar

– juuli 2010 alanud praktikad, mille puhul on jälgitav pikem sissetulekute aegrida. Varasema

perioodi hinnangud sissetulekule lubavad järeldada, et praktika mõju sissetulekule palgast

muutub üldjoontes stabiilseks ligikaudu 10. kuu paiku pärast teenuse lõppu. 10.-15. kuul on

mõju esimesel perioodil keskmiselt 59,2 eurot ning 16.-24. kuul keskmiselt 54,2 eurot, mis

moodustab ligikaudu 91,5% 10.-15. kuu mõjust. Teise perioodi sissetulekute hindamisel

eeldame sarnast dünaamikat. Teisel perioodil on 10.-15. kuul keskmine mõju sissetulekule

81,3 eurot, millest 91,5% on 74,4 eurot. Seega eeldame, et 16.-24. kuul on keskmine mõju

sissetulekule 74,4 eurot. Kuivõrd 16. kuu hinnang on küll statistiliselt oluline, kuid võrreldes

eelnevate kuudega märgatavalt kõrgem, siis konservatiivsuse mõttes on korrigeeritud ka selle

kuu sissetuleku näitajat. Kokkuvõtvalt on praktika mõju hinnang toodud joonisel 20.


42

Joonis 20. Praktika mõju sissetulekule palgast ja prognoos alates praktika lõpust

Joonisel 21 on toodud tööpraktika ja tööturukoolituse kulude ja tulude13

võrdlus kogu

ühiskonna jaoks. Koolituse puhul on hõlmatud ametialaseid koolitusi, mis lõppesid perioodil

aprill kuni oktoober 2010.14

Võrreldes omavahel kahe teenuse kulusid ilmneb, et

vaadeldavatel perioodidel on praktika kogumaksumus olnud kõrgem kui koolitusel. Kui

praktika keskmine hind koos sõidu- ja majutusteotuse ja stipendiumiga ühe osaleja kohta oli

keskmiselt 794,44 eurot, siis tööturukoolituse maksumus 618,78 eurot.

Teenuse mõjul lisanduvad kumulatiivsed tulud ühiskonnale arvestatuna teenuse lõppemisest

on mõlema teenuse puhul sarnased. Kuivõrd aga koolituse kulu on madalam, siis tekib

koolituse puhul tasuvusmoment mõnevõrra varem kui praktikal. Koolituse puhul ületavad

kumulatiivsed tulud teenuse osutamisega kaasnenud kulusid kogu ühiskonna jaoks 8. kuul,

tööpraktika puhul aga 9. kuul pärast teenuse lõppu.

Teenuse osutamisega kaasnevad tulud on esimestel kuudel mõnevõrra kõrgemad tööpraktika

puhul ning pärast aasta möödumist veidi kõrgemad koolituse puhul, kuid siinkohal peab

silmas pidama, et tööpraktika kulud alates 15. kuust on hinnangulised ning reaalsete andmete

kasutamisel võivad tulud kujuneda mõnevõrra teistsuguseks. Seega eeldusel, et tööpraktika

mõju sissetulekule alates 16. kuust pärast teenuse lõppemist on 74,4 eurot, on kahe aasta

möödudes kumulatiivsed tulud hinnanguliselt 2369,20 eurot ning seega on iga tööpraktikasse

investeeritud euro toonud ühiskonnale tagasi 2,98 eurot. Tööturukoolituse mõjul lisanduvad

13

Tulude arvestuses ei ole erinevalt praktika algushetkest teostatud kulu-tulu analüüsist võetud siinkohal arvesse

töötushüvitisi, mis on jäänud tänu inimeste kiiremale tööle rakendumisele maksmata. Samuti ei ole arvestatud

töötuskindlustusmakse määra muutusega alates 2013. aastast.

14 Tööturukoolituse kulu-tulu analüüsi kohta loe täpsemalt Lauringson et al 2011.


43

kumulatiivsed tulud kahe aasta möödudes teenuse lõpust on aga ligikaudu 2534,23 eurot ning

iga teenuse osutamisse investeeritud euro on tagasi toonud 4,10 eurot15

.

Joonis 21. Praktika ja tööturukoolituse kulud ja tulud ühiskonna jaoks arvestatuna teenuse

lõpust

Kokkuvõtvalt saab järeldada, et praktika on töötute tööle aitamiseks kulu-tulus meede ehk

tänu tööpraktikale tööle rakendunud inimeste poolt teenitav tulu ületab kulusid, mis on tehtud

praktikaprogrammide korraldamiseks. Kogu ühiskonna jaoks tekib tasuvushetk 16. kuul alates

teenuse algusest ning kahe aasta möödudes toob iga tööpraktikasse investeeritud euro

ühiskonnale tagasi hinnanguliselt ligikaudu 1,89 eurot. Teenuse majandusliku efektiivsuse

hindamine alates teenuse lõpust, mis võimaldas võrrelda tööpraktika ja tööturukoolituse kulu-

tulusust näitab, et kui iga tööturukoolitusse investeeritud euro toob kahe aasta möödudes

alates teenuse lõppemisest ühiskonnale tagasi ligikaudu 4 eurot, siis tööpraktika toob tagasi

hinnanguliselt 3 eurot. Erinevus on peamiselt on tingitud tööpraktika osutamisega

kaasnevatest kõrgematest kuludest.

15

Tööturukoolitusega kaasnevate tulud aegrida on käesolevas analüüsis värskendatud ja pikendatud ning seetõttu

on siinkohal toodud tulud mõnevõrra erinevad koolituse mõjuanalüüsis avaldatud näitajatest.


44

JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTE

Käesoleva analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, kas aastatel 2010 ja 2011 osutatud

tööpraktika teenus on parandanud teenusel osalejate hilisemaid väljavaateid tööturul võrreldes

olukorraga, mil töötud ei oleks praktikal osalenud. Teenuse mõju mõõdeti läbi kahe näitaja –

tööga hõivatus ning sissetulek palgast. Samuti oli analüüsi eesmärgiks hinnata, kas

tööpraktika on rahalises mõttes tasuv meede töötute tööle aitamiseks ehk sooviti välja

selgitada, kas tänu praktikal osalemisele tööle rakendunud inimeste poolt teenitav tulu ületab

kulusid, mis on riigi poolt töötutele selle teenuse pakkumiseks tehtud.

Teenuse mõju hinnati eraldi kahel perioodil, mil rakendati teenuse osutamiseks mõnevõrra

erinevaid põhimõtteid. Alates 2010. aasta augustist pöörati teravdatud tähelepanu

tööpraktikaks sobiva töökoha valikul. Selleks, et vältida tööandjate poolt tööpraktika teenuse

kasutamist kui tööjõukulude kokkuhoiu võimalust majanduslikult rasketel aegadel, jälgiti

rangemalt, et praktiseerimist pakkuvas ettevõttes oleks vaba ametikoht, millele tööpraktika

läbijal oleks võimalik soovi korral kandideerida. Kokkuvõttes oli valimimaht esimesel

perioodil oli 862 ja teisel perioodil 1106 vaatlust.

Mõlema perioodi puhul kasutati praktika mõju hindamiseks tõenäosusel põhinevat sobitamist

(praktikal osalenutele leiti võrdlusgrupp statistiliselt võimalikult sarnaste registreeritud töötute

hulgast). Tööpraktika mõju hinnati mõlemal perioodil nii teenusesse sisenemise kui teenuse

lõppemise hetkest. Lisaks hinnati ka tööpraktika ja tööturukoolituse koosmõju, võttes vaatluse

alla isikud, kes lisaks tööpraktikale olid osalenud ka tööturukoolitusel.

Teenuse mõju hinnangud alates teenusele sisenemisest näitasid mõlema valimi puhul, et

esimestel kuudel on praktika mõju hõivele ja sissetulekutele negatiivne. Negatiivne mõju on

tingitud nn lukustusefektist, mis tähendab, et tööturuteenusel osalemise ajal langeb töötute

tööotsimise aktiivsus ning valmidus koheselt tööle asuda. Ehk teisisõnu, juhul kui inimene ei

osaleks teenusel, võiks ta sellel ajal, mil ta on „lukustatud“ teenusesse, juba tööle asuda.

Umbes neljandal kuni kuuendal kuul pärast praktika algust muutub mõju positiivseks ja on

kasvava trendiga ligi aasta jooksul, misjärel mõju kasv stabiliseerub ja mõnevõrra väheneb.

Seega, kuigi praktikal osalemise ajal töötute tõenäosus tööle asuda väheneb, siis hiljem,

praktika läbides, tagab teenuses osalemine neile tööturul paremad väljavaated.

Nii sissetuleku kui hõive puhul ületavad hilisema perioodi valimi põhjal saadud hinnangud

2010. aasta esimesel poolel praktikal osalenute tulemusi. Aasta möödudes on esimesel

perioodil osalusgrupi hõivemäär ligikaudu 8 ja teisel perioodil 15 protsendipunkti võrra

kõrgem kui võrdlusgrupil. Praktika mõju sissetulekule palgast on kahel perioodil aasta

möödudes vastavalt 33 ja 52 eurot. Kuivõrd nii sissetulekud kui hõive kasvasid kiiremini just

osalusgrupi hulgas, siis võib järeldada, et mõju kasv on tingitud peamiselt 2010. aasta

augustis sisse viidud muudatustest praktika teenuse osutamise põhimõtetes.

Tööpraktika mõju hindamine alates teenuse lõpust näitas, et mõlemal perioodil avaldus

teenuse positiivne mõju meetmes osalejate hõivele ja sissetulekutele kohe pärast teenuse


45

lõppemist. Mõju on kõrgeim teisel ja kolmandal kuul pärast teenuse lõppemist ning seejärel

hakkab vähenema, kuid pöördub mõne kuu möödudes taas kasvule. 2010. aasta esimesel

poolel praktikal osalenud isikute hõivemäär on teisel ja kolmandal kuul pärast teenuse

lõppemist 14 protsendipunkti võrra kõrgem kui võrdlusgrupil, kuid neljandal kuul väheneb

erinevus 12 protsendipunktini. Alates 2010. aasta augustist praktikale sisenenute hulgas on

tööga hõivatute osakaal teisel kuu pärast teenuse lõppemist koguni 24 protsendipunkti võrra

kõrgem kui võrdlusgrupil, kuid kolmandal kuul langeb hõivemäärade erinevus 21

protsendipunktini ning järgneva aasta jooksul teenuse mõju hõives osalemise tõenäosusele

väheneb. Teenuse mõju vähenemine mõne kuu möödudes pärast praktika lõppemist võib

viidata sellele, et vahetult pärast teenuse lõppu on tööpraktika läbijatel suur tõenäosus jääda

tööle praktiseerimist pakkunud ettevõttesse, kuid hiljem liiguvad nad edasi järgmisele

töökohale.

Seda, et vahetult pärast tööpraktika lõppemist on praktikal osalejatest võrdlemisi suur osa

jäänud tööle samasse asutusse ning aja möödudes selliste inimeste osakaal langes, näitab ka

kõigi praktikal osalenute rakendumise kohta läbi viidud analüüs. Vaadates tööpraktika

lõpetanud isikute tööle asumist MTA-s deklareeritud töötasu andmetel, selgus, et poole aasta

möödudes on tööle rakendunud veidi üle poole praktikal käinutest ning rakendumise määr

püsib samal tasemel ka järgnevatel kuudel. Teisel perioodil on tööle rakendumise määr olnud

veidi kõrgem kui esimesel perioodil. Praktika asutusse jääb esimestel kuudel tööle esimesel

perioodil 66% ja teisel perioodil 77% tööle rakendunutest, kuid kuude möödudes samas

asutuses töötavate isikute osakaal järjest langeb. See näitab, et praktika asutusest suundutakse

edasi tööle kuhugi mujale, sest üldine rakendumise määr ei vähene.

Analüüsis vaadeldi ka tööpraktika mõju hõivele ja sissetulekule koosmõjus

tööturukoolitusega, vaadeldes selleks inimesi, kes olid enne tööpraktikale suundumist läbinud

ka tööturukoolituse. Ilmnes, et perioodil jaanuar kuni juuli 2010 alanud praktikate puhul andis

lisaks praktikale läbitav tööturukoolitus tööle rakendumisel meetmes osalejatele suuremad

eelised kui ainult praktikal osalejatel. Teise perioodi puhul ei olnud võimalik kasutatud valimi

puhul praktika ja koolituse koosmõju osas järeldusi teha, kuivõrd saadud hinnangud olid

statistiliselt ebaolulised.

Tööpraktika mõju hindamiste tulemuste võrdlus töötutele pakutava tööturukoolituse

mõjuanalüüsi tulemustega näitas, et tööpraktika positiivne mõju hõivele on olnud mõlemal

perioodil kõrgem kui nn klassiruumikoolituse mõju. Töötukassa poolt 2011. aastal läbi viidud

tööturukoolituse mõjuanalüüs näitas, et perioodil aprill kuni oktoober 2010 koolituse

lõpetanute hõivemäär oli kuue kuu möödudes alates teenuse lõppemisest ligikaudu 9

protsendipunkti võrra kõrgem kui võrdlusgrupil. Tööpraktikal osalejate puhul oli praktikal

osalejate hulgas samaks ajaks hõivatud esimesel perioodil 13 ja teisel 20 protsendipunkti

võrra enam inimesi kui võrdlusgrupis. Samas ilmnes ka, et umbes aasta möödudes hakkab

erinevus kahe meetme mõjus vähenema.

Alates 2010. aasta augustist toimunud tööpraktikate põhjal läbi viidud kulu-tulu analüüsis

hinnati teenuse kulu-tulusust kaheaastase perioodi vältel. Analüüs näitas, et kogu ühiskonna

jaoks tekib tasuvusmoment, ehk hetk, mil tulud ületavad kulusid 16. kuul alates teenuse

algusest. Kahe aasta möödudes toob iga tööpraktikasse investeeritud euro ühiskonnale tagasi

hinnanguliselt ligikaudu 1,89 eurot. Valitsussektori eelarve jaoks on kahe aasta möödudes

alates teenuse algusest kulude ja tulude vahe veel negatiivne, kuid hinnanguliselt tekib

tasuvusmoment umbes 28. kuu paiku.


46

Selleks, et võrrelda tööpraktika kulu-tulusust tööturukoolituse omaga, viidi lisaks läbi ka

kulu-tulu analüüs arvestatuna teenuse lõpust, sest sellist lähenemist kasutati 2011. aastal

koostatud tööturukoolituse mõjuanalüüsis. Teenuse majandusliku efektiivsuse hindamine

alates teenuse lõpust, näitas, et kui iga tööturukoolitusse investeeritud euro toob kahe aasta

möödudes alates teenuse lõppemisest ühiskonnale tagasi ligikaudu 4 eurot, siis tööpraktika

toob tagasi hinnanguliselt 3 eurot. Erinevus on peamiselt on tingitud tööpraktika osutamisega

kaasnevatest kõrgematest kuludest vaadeldaval perioodil.

Käesolevas analüüsis kasutati koolituse mõju hindamiseks kvaasi-eksperimentaalset

metoodikat. Kvaasi-eksperimentide peamiseks nõrkuseks peetakse, et ükskõik kui keerukat

meetodit või mudelit hindamisel kasutada, siis ei ole lõpuni võimalik kõrvaldada

selektsiooninihet ja programmi hindamise tulemused võivad olla mõjutatud teguritest, mis ei

ole jälgitavad või mida ei ole hindamisprotsessis kontrollitud (Betcherman et al. 2004).

Käesolevas analüüsis kasutati võrdlusgrupi moodustamiseks suurt osa olulisi tunnuseid (vt

sobitamisel kasutatud tunnuste kirjeldust lisas 4), mis võivad mõjutada ühelt poolt meetmesse

valimist ja teiselt poolt töötute hilisemat käekäiku tööturul vaadeldavate väljundmuutujate

(hõive, sissetulek palgast) osas. Samas on oluline silmas pidada, et eksisteerib siiski ka

tunnuseid, mida analüüsis kasutatud andmeallikate põhjal ei olnud võimalik kontrollida kuid,

mis võivad mängida rolli edukusel tööturul või meetmesse sattumisel nagu näiteks

motivatsioon, sotsiaalsed sidemed, perekonnaga seotud näitajad. Samas on kasutatud tunnuste

komplekt võrdlemisi lai ning võib eeldada, et eelnevat tööturukäitumist ning kvalifikatsiooni

kajastavad tunnused hõlmavad endasse latentselt ka mittejälgitavaid tunnuseid, mis võivad

mõjutada tulevast käitumist tööturul.


47

VIIDATUD ALLIKAD

1. Abadie, A. and Imbens, G. W. (2009), „Matching on the Estimated Propensity Score“,

NBER Working Paper No. 15301, 22 p.

2. Abadie, A. and Imbens, G. W. (2011), „Bias-Corrected Matching Estimators for

Average Treatment Effects“, Journal of Business and Economic Statistics“, Vol. 29, No.

1, pp. 1-11.

3. Becker, S. O. and Caliendo, M. (2007), „Sensitivity Analysis for Average Treatment

Effects“, Stata Journal, Vol. 7, No. 1, pp. 71-83.

4. Betcherman, G., Olivas, K. and Dar, A. (2004) Impacts of Active Labour Market

Programs: New Evidence from Evaluations with Particular Attention to Developing and

Transition Countries. Social Protection Unit, The World Bank, Social Protection

Discussion Paper Series, No. 0402.

http://www.ilo.org/integration/resources/pubs/WCMS_079155/lang--en/index.htm, 15.

veebruar 2012.

5. Blundell, R. and Costa Dias, M. (2009), „Alternative Approaches to Evaluation in

Empirical Microeconometrics“, Journal of Human Resources, Vol. 44, No. 3, pp. 565-

640.

6. Bryson, A., Dorsett, R. and Purdon, S. (2002), „The Use of Propensity Score Matching

in the Evaluation of Active Labour Market Policies“, Policy Studies Institute and

National Centre for Social Research, Working Paper No. 4, 57 p.

7. Caliendo, M. (2006), „Microeconometric Evaluation of Labour Market Policies“,

Lecture Notes in Economics and Mathematical Systems, Springer-Verlag Berlin

Heidelberg. 260 p.

8. Caliendo, M. and Kopeinig, S. (2008), “Some Practical Guidance for the

Implementation of Propensity Score Matching”, Journal of Economic Surveys, Vol. 22,

No. 1, pp. 31-72.

9. Dehejia, R. H. (2005), „Practical Propensity Score Matching: A Reply to Smith and

Todd“, Journal of Econometrics, Vol. 125, pp. 355-364.

10. Dehejia, R. H. and Wahba, S. (1999), „Causal Effects in Nonexperimental Studies:

Reevaluating the Evaluation of Training Programs“, Journal of the American Statistical

Association, Vol. 94, No. 448, pp. 1053-1062.

11. Dehejia, R. H. and Wahba, S. (2002), „Propensity Score-Matching Methods for

Nonexperimental Causal Studies“, Review of Economics and Statistics, Vol. 84, No. 1,

pp. 151-161.

12. DiPrete, T and Gangl, M. (2004), “Assessing bias in the estimation of causal effects:

Rosenbaum bounds on matching estimators and instrumental variables estimation with

imperfect instruments”, Sociological Methodology, Vol. 34, pp. 271-310.

13. Eesti Töötukassa (2011) 2012. aasta töötuskindlustusmakse määrade prognoos.

Sisedokument.

14. Frölich, M. (2004), “Finite-Sample Properties of Propensity-Score Matching and

Weighting Estimators”, Review of Economics and Statistics, Vol. 86, No. 1, pp. 77-90.


48

15. Gangl, M. (2004), “RBOUNDS: Stata module to perform Rosenbaum sensitivity

analysis for average treatment effects on the treated”, software,

http://ideas.repec.org/c/boc/bocode/ s438301.html.

16. Imbens, G. W. (2004), “Nonparametric Estimation of Average Treatment Effects under

Exogeneity: A Review.” Review of Economics and Statistics, Vol. 86, No. 1, pp. 4-29.

17. Jovanovic, B. (1979), “Job Matching and the Theory of Turnover”, Journal of Political

Ecoomy, Vol. 87, No. 5, pp. 972-990.

18. Lauringson, A., Villsaar, K., Tammik, L. ja Luhavee, T. (2011) Tööturukoolituse

mõjuanalüüs. Tallinn: Eesti Töötukassa, 97 lk.

19. Leuven, E. and Sianesi, B. (2003), “PSMATCH2: Stata module to perform full

Mahalanobis and propensity score matching, common support graphing, and covariate

imbalance testing”, software, http://ideas.repec.org/c/boc/bocode/s432001.html.

20. Protseduurireegel. Tööpraktika. Heaks kiidetud Eesti Töötukassa juhatuses 2. augustil

2010.

21. Protseduurireegel. Tööpraktika. Kinnitatud Eesti Töötukassa juhatuse 17. mai 2012

otsusega.

22. Rosenbaum, P. and Rubin, D. (1983), „The Central Role of the Propensity Score in

Observational Studies for Causal Effects“, Biometrika, Vol. 70, Issue 1, pp. 41–55.

23. Smith, J. A. (2004), „Evaluating Local Economic Development Policies: Theory and

Practice“, in Evaluating Local Economic and Employment Development. How to

Assess What Works among Programs and Policies, OECD, pp. 287-332.

24. Smith, J. A. and Todd, P. E. (2001), „Reconciling Conflicting Evidence on the

Performance of Propensity-Score Matching Methods“, American Economic Review,

Vol. 91, No. 2, pp. 112-118.

25. Smith, J. A. and Todd, P. E. (2005), „Does Matching Overcome LaLonde’s Critique of

Nonexperimental Estimators?“, Journal of Econometrics, Vol. 125, pp. 305-353.


49

Lisa 1. Tööpraktika keskmine kestus päevades valdkondade lõikes

I periood II perioodI periood II periood

ajakirjandus, toimetamine, tõlkimine 103 41 101 61

avalik haldus 109 69 106 61

dokumendihaldus, personalitöö, infotöö 86 69 86 63

ehitus 89 77 83 65

ehitusmaterjalide, keraamikatööstus 123 66 122 39

elektri- ja energiatootmine, elektrimehhaanika 108 91 103 91

elektroonika, automaatika 64 66 38 52

ettevõtte, organisatsiooni juhtimine, kvaliteedijuhtimine 89 72 94 70

film, teater, ringhääling 61 81 - 81

finants, raamatupidamine, statistika 96 80 98 72

foto- ja trükitööstus 89 57 61 54

haridus: huviharidus, muu haridustöö 81 58 72 53

haridus: juhid ja pedagoogid 106 73 112 81

iluteenindus 102 81 103 82

infotehnoloogia, telekommunikatsioon 100 88 101 77

jäätmetöötlus, prügivedu 82 58 77 62

kaevandamine, mäetööstus 92 48 99 23

kaitsevägi, päästeteenistus, korrakaitse 108 34 - 41

kaubandus, klienditeenindus 70 55 75 54

keskkond, maamõõtmine, maakorraldus 91 72 123 67

klaasitootmine, klaasitööstus 106 79 106 -

kunst, fotograafia, muusika 86 85 79 92

laevandus, lennundus - 20 - -

liigitamata lihttöö 73 43 50 69

logistika, varustamine, laondus (va sõiduki- ja tõstukijuhtimine) 75 61 86 63

loodus- või täppisteadus - 111 - 121

metalli- ja masinatööstus 88 77 88 73

metsandus, jahindus, kalandus 58 51 61 47

muu teenindus 83 50 91 -

muu tööstus, tootmine 77 62 65 57

muuseum, galerii, raamatukogu, arhiiv 78 51 86 75

mööblitööstus 22 75 4 72

plasti-, kummi-, ravimi jm keemiatoodete tööstus 40 62 21 56

puhastusteenindus, majapidamine jms 64 43 58 55

puidu- ja paberitööstus 71 63 70 61

põllumajandus, veterinaaria 107 57 122 36

sotsiaaltöö, hooldus, lastehoid 91 67 103 54

sport, vaba aeg, meelelahutus 52 56 49 35

sõiduki või masina mehhaanik, lukksepp vms 89 80 94 77

sõidukijuhtimine, tõstukijuhtimine 76 65 61 74

taimekasvatus, loomakasvatus, aiandus 73 58 74 69

tekstiili-, naha- ja jalatsitööstus 84 66 83 64

tervishoid: arstid - 112 - 92

tervishoid: farmatseudid, laboritöötajad, terapeudid 107 72 120 83

tervishoid: meditsiini õde 78 55 77 42

toiduainetetööstus 86 55 68 60

toitlustus, majutus, ürituste korraldus 77 65 71 62

turundus, avalikud suhted, müügikonsultatsioon 79 74 78 77

täppisriistade parandus, käsitöö 82 85 81 92

õigus 92 82 61 103

puudub 77 69 70 64

KOKKU 81 68 80 66

Üldkogum

Valdkond

Valim


50

Lisa 2. Praktika lõpetajate tööle rakendumine kuude lõikes

Hõives

olemise

periood

praktika

lõpust


Vaatluste

arv

Hõivatute

arv

Hõivatute

arv samas

asutuses

Hõivatute

osakaal

samas

asutuses

Vaatluste

arv

Hõivatute

arv

Hõivatute

arv samas

asutuses

Hõivatute

osakaal

samas

asutuses

samal

kuul 2411 53 28 1% 3214 94 61 2%

1. kuul 2411 459 297 12% 3196 679 517 16%

2. kuul 2411 976 647 27% 3118 1356 1048 34%

3. kuul 2411 1092 684 28% 2951 1439 1061 36%

4. kuul 2411 1153 699 29% 2730 1391 978 36%

5. kuul 2411 1208 680 28% 2499 1295 863 35%

6. kuul 2411 1258 670 28% 2269 1233 795 35%

7. kuul 2411 1249 634 26% 2079 1160 708 34%

8. kuul 2411 1236 608 25% 1838 1028 610 33%

9. kuul 2411 1230 579 24% 1626 905 509 31%

10. kuul 2411 1261 562 23% 1396 790 426 31%

11. kuul 2411 1291 558 23% 1176 660 337 29%

12. kuul 2411 1313 529 22% 989 553 268 27%

13. kuul 2411 1328 504 21% 796 447 211 27%

14. kuul 2411 1346 491 20% 664 364 162 24%

15. kuul 2411 1340 451 19% 566 301 130 23%

16. kuul 2411 1349 438 18% 430 229 100 23%

17. kuul 2411 1338 421 17% 260 145 51 20%

18. kuul 2392 1339 408 17% 142 77 21 15%

19. kuul 2368 1309 388 16% 75 41 12 16%

20. kuul 2234 1225 353 16% 18 10 3 17%

21. kuul 1953 1075 297 15% -

22. kuul 1518 850 224 15% -

23. kuul 1079 613 153 14% -

24. kuul 534 316 72 13% -

25. kuul 195 120 35 18% -

26. kuul 69 49 14 20% -

27. kuul 10 5 1 10% -


51

Lisa 3. Tööle rakendunud ja samas asutuses tööle rakendunud praktika valdkonna

lõikes

Tööl pärast

praktikat

Tööl samas

asutuses

Tööl pärast

praktikat

Tööl samas

asutuses

ajakirjandus, toimetamine, tõlkimine 5 100% 60% 4 75% 50%

avalik haldus 5 60% 60% 3 100% 67%

dokumendihaldus, personalitöö, infotöö 101 81% 37% 100 71% 38%

ehitus 127 77% 29% 230 53% 29%

ehitusmaterjalide, keraamikatööstus 2 50% 50% 3 0% 0%

elektri- ja energiatootmine, elektrimehhaanika 18 83% 39% 21 57% 38%

elektroonika, automaatika 17 100% 71% 11 91% 82%

ettevõtte, organisatsiooni juhtimine, kvaliteedijuhtimine 34 85% 44% 9 89% 44%

film, teater, ringhääling 1 100% 0% 1 0% 0%

finants, raamatupidamine, statistika 118 84% 31% 169 57% 31%

foto- ja trükitööstus 17 94% 71% 11 73% 36%

haridus: huviharidus, muu haridustöö 12 92% 33% 26 65% 19%

haridus: juhid ja pedagoogid 4 100% 50% 8 50% 13%

iluteenindus 176 65% 24% 290 43% 22%

infotehnoloogia, telekommunikatsioon 47 53% 19% 45 67% 31%

jäätmetöötlus, prügivedu 3 67% 33% 7 43% 29%

kaevandamine, mäetööstus 7 71% 0% 6 67% 33%

kaitsevägi, päästeteenistus, korrakaitse 1 0% 0% 11 100% 73%

kaubandus, klienditeenindus 266 85% 39% 343 65% 43%

keskkond, maamõõtmine, maakorraldus 5 100% 0% 7 57% 29%

klaasitootmine, klaasitööstus 5 80% 20% 1 100% 100%

kunst, fotograafia, muusika 17 59% 41% 23 65% 48%

laevandus, lennundus - - - 10 100% 0%

liigitamata lihttöö 29 83% 45% 34 76% 56%

logistika, varustamine, laondus (va sõiduki- ja tõstukijuhtimine) 40 88% 50% 61 66% 44%

loodus- või täppisteadus - - - 3 33% 33%

metalli- ja masinatööstus 103 85% 38% 126 70% 45%

metsandus, jahindus, kalandus 26 62% 19% 30 73% 47%

muu teenindus 8 75% 38% 4 75% 75%

muu tööstus, tootmine 37 92% 49% 94 74% 52%

muuseum, galerii, raamatukogu, arhiiv 11 82% 27% 4 25% 25%

mööblitööstus 3 100% 67% 25 68% 40%

plasti-, kummi-, ravimi jm keemiatoodete tööstus 30 100% 67% 21 67% 33%

puhastusteenindus, majapidamine jms 95 89% 47% 100 71% 54%

puidu- ja paberitööstus 64 83% 53% 137 71% 50%

põllumajandus, veterinaaria 2 50% 0% 8 63% 38%

sotsiaaltöö, hooldus, lastehoid 59 78% 22% 105 68% 43%

sport, vaba aeg, meelelahutus 7 86% 0% 8 38% 25%

sõiduki või masina mehhaanik, lukksepp vms 52 92% 38% 102 62% 45%

sõidukijuhtimine, tõstukijuhtimine 52 96% 50% 77 62% 49%

taimekasvatus, loomakasvatus, aiandus 57 79% 42% 54 65% 35%

tekstiili-, naha- ja jalatsitööstus 70 84% 41% 265 78% 55%

tervishoid: arstid - - - 3 67% 67%

tervishoid: farmatseudid, laboritöötajad, terapeudid 6 83% 33% 14 71% 50%

tervishoid: meditsiini õde 50 76% 42% 33 85% 61%

toiduainetetööstus 46 83% 30% 110 75% 48%

toitlustus, majutus, ürituste korraldus 165 82% 33% 247 66% 38%

turundus, avalikud suhted, müügikonsultatsioon 127 89% 34% 132 75% 48%

täppisriistade parandus, käsitöö 36 75% 31% 47 64% 43%

õigus 2 100% 50% 10 50% 30%

puudub 246 84% 37% 21 86% 38%

Kokku 2411 82% 37% 3214 65% 41%

Praktika valdkond

Osakaal praktikatest


Osakaal praktikatest

Praktikate

arv

Praktikate

arv


52

Lisa 4. Sobitamisel kasutatud tunnuste kirjeldus

Tunnuse nimi Selgitus Tunnuse võrdlusgrupp

Mees Sugu mees Naine

Vanus Vanus hinnatava perioodi seisuga

Vanuse ruut Vanus hinnatava perioodi seisuga ruudus

Algharidus või vähem Kutseharidus põhihariduseta, algharidus, puudub algharidus

Põhiharidus Põhiharidus, põhiharidus kutseharidusega

Kutsekeskharidus

Kutsekeskharidus põhikooli baasil, kutsekeskharidus keskkooli

baasil

Keskeriharidus Keskeriharidus

Rakenduskõrgharidus Rakenduskõrgharidus, kutsekõrgharidus

Bakalaureus Bakalaureusekraad

Magister või doktor Magistri- või doktorikraad

Juhid Kõrgemad ametnikud ja juhid

Tippspetsialistid Tippspetsialistid

Keskastme spetsialistid Keskastme spetsialistid, tehnikud

Kontoritöötajad Kontoritöötajad ja ametnikud

Teenindus- ja müügitöötajad Teenindus- ja müügitöötajad

Põllumajanduse oskustöölised Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised

Oskus- ja käsitöölised Oskus- ja käsitöölised

Seadme- ja masinaoperaatorid Seadme- ja masinaoperaatorid

Lihttöölised Lihttöölised

Suhtlusekeeleks eesti keel Eesti keel märgitud peamiseks suhtluskeeleks

Peamiseks suhtluskeeleks on märgitud

mõni muu keel

Eelneva töötamise kestus Tööstaaž viimasel töökohal kuudes

Elukoht linnas Elukohaks on märgitud linn Elukoht vallas

Harjumaa

Inimene töötuna registreeritud Töötukassa Tallinna ja

Harjumaa osakonnas

Lõuna-Eesti

Inimene töötuna registreeritud Töötukassa Põlvamaa,

Valgamaa või Võrumaa osakonnas

Ida-Virumaa

Inimene töötuna registreeritud Töötukassa Ida-Virumaa

osakonnas

Puudega Inimene kuulus arveloleku perioodil riskirühma "puudega"

Registreeritud töötuse perioode

Registreeritud töötuna arveloleku perioodide arv alates 2003.

aastast

Eelnev registreeritud töötuse kestus

Kõigi registreeritud töötuse perioodide kestus kokku alates

2003. aastast, päevades

Registreeritud töötuse kestus

Vastava arvelolekuperioodi kestus päevades hinnatava

perioodi seisuga

Registreeritud töötuse kestus ruudus

Vastava arvelolekuperioodi kestus (päevades) ruudus

hinnatava perioodi seisuga

Saamata hüvitise päevi

Töötushüvitise (töötuskindlustushüvitis, töötutoetus)

kasutamata päevade arv hinnatava perioodi seisuga. Ehk kui

palju päevi on inimesel veel õigus hüvitisi saada.

TKH-180 saaja

Vastaval arveloleku perioodil on inimesele määratud

töötuskindlustushüvitist 180 päevaks

TKH-270 saaja


töötuskindlustushüvitist 270 päevaks

TT-saaja


töötutoetust (ei olnud samal arveloleku perioodil enne

määratud hüvitist)

Töötushüvitise päevamäär

Töötuskindlustushüvitise esimene päevamäär või töötutoetuse

päevamäär vastavalt sellele, millist hüvitist oli inimesele

määratud

Töösuhte lõpp tööandja algatusel

Viimase töösuhte lõpu põhjus. Kõik erinevad töösuhte lõpu

põhjused, kus tööandja on töösuhte lõpetamise algatajaks

(koondamine, pankrot, katseaja ebarahuldavad tulemused jne)

Töösuhte lõpp vabatahtlik

Viimane töösuhe lõppes poolte kokkuleppel või töötaja

algatusel

Töösuhte lõpu põhjus on jäetud

märkimata

Sobitamisel kasutatud tunnused

Inimene töötuna registreeritud

Töötukassa Läänemaa, Saaremaa,

Hiiumaa, Pärnumaa, Raplamaa,

Tartumaa, Jõgevamaa, Lääne-

Virumaa, Viljandimaa või Järvamaa

osakonnas

Üldkeskharidus

Eelnev töökogemus puudub

Inimesele ei olnud määratud ei

töötuskindlustushüvitist ega

töötutoetust


53

Lisa 5. Sobitamisel kasutatud probit mudel (praktika algusest) Tööpraktikale sisenemiskuu Jaanuar 2010 Veebruar 2010 Märts 2010

Tunnused Koef. P>z Koef. P>z Koef. P>z

Mees -0,373 0,000 -0,247 0,000 -0,213 0,001

Vanus -0,037 0,047 -0,014 0,406 0,013 0,458

Vanuse ruut 0,000 0,230 0,000 0,906 0,000 0,163

Haridus: üldkeskharidus

Algharidus või vähem -0,181 0,384 -0,312 0,103 0,031 0,851

Põhiharidus -0,084 0,366 -0,304 0,001 0,014 0,864

Kutsekeskharidus 0,100 0,225 0,025 0,718 0,037 0,644

Keskeriharidus 0,186 0,115 -0,027 0,808 0,132 0,226

Rakenduskõrgharidus 0,330 0,033 0,288 0,033 0,187 0,259

Bakalaureus 0,222 0,086 0,086 0,472 0,212 0,075

Magister või doktor -0,059 0,843 0,007 0,973 0,154 0,449

Eelneva ametiala: eelnev töökogemus puudub

Juhid -0,214 0,255 0,210 0,153 -0,028 0,872

Tippspetsialistid -0,413 0,061 -0,076 0,688 -0,053 0,774

Keskastme spetsialistid -0,366 0,038 0,152 0,248 -0,059 0,708

Kontoritöötajad -0,382 0,035 0,004 0,977 0,094 0,519

Teenindus- ja müügitöötajad -0,104 0,393 0,022 0,843 0,002 0,987

Põllumajanduse oskustöölised -0,389 0,240 0,019 0,939 0,247 0,231

Oskus- ja käsitöölised -0,402 0,004 -0,059 0,596 0,039 0,732

Seadme- ja masinaoperaatorid -0,341 0,046 0,167 0,181 -0,241 0,159

Lihttöölised -0,260 0,049 0,049 0,657 -0,100 0,426

Suhtluskeeleks eesti keel 0,011 0,895 0,063 0,417 -0,034 0,653

Eelneva töötamise kestus 0,000 0,845 -0,001 0,166 -0,001 0,354

Elukoht linnas -0,065 0,348 0,008 0,900 0,005 0,940

Töötuna registreeritud: Kesk- ja Lääne-Eesti

Harjumaa -0,342 0,000 -0,490 0,000 -0,353 0,000

Lõuna-Eesti 0,045 0,665 0,083 0,341 -0,007 0,944

Ida-Virumaa -0,245 0,041 -0,286 0,007 -0,529 0,000

Puudega 0,008 0,960 0,206 0,084 0,214 0,122

Registreeritud töötuse perioode 0,086 0,030 0,022 0,524 0,083 0,050

Eelnev registreeritud töötuse kestus 0,000 0,123 0,000 0,496 -0,001 0,012

Registreeritud töötuse kestus 0,001 0,183 0,001 0,132 0,001 0,280

Registreeritud töötuse kestus ruudus 0,000 0,350 0,000 0,330 0,000 0,279

Saamata hüvitise päevi 0,000 0,882 0,000 0,778 -0,001 0,268

TKH ja TT: TKH ja TT ei ole määratud

TKH-180 saaja 0,027 0,872 -0,149 0,304 0,011 0,944

TKH-270 või TKH-360 saaja 0,153 0,436 0,040 0,806 0,044 0,800

TT saaja 0,014 0,904 -0,026 0,798 0,020 0,856

Töötushüvitise päevamäär -0,008 0,413 -0,008 0,326 -0,005 0,546

Töösuhte lõpu põhjus: märkimata

Töösuhte lõpp tööandja algatusel 0,072 0,601 -0,053 0,624 0,058 0,626

Töösuhte lõpp vabatahtlik 0,207 0,079 -0,123 0,230 0,110 0,294

Konstant -1,630 0,000 -2,029 0,000 -2,617 0,000

Pseudo R2 0,092 0,075 0,059

LR chi2 166,7 0,000 168,3 0,000 119,5 0,000

Vaatluse arv 60056 61201 63225


54

Tööpraktikale sisenemiskuu Aprill 2010 Mai 2010 Juuni 2010


Mees -0,139 0,024 -0,165 0,012 -0,148 0,057

Vanus 0,011 0,518 -0,013 0,495 0,000 0,983

Vanuse ruut 0,000 0,156 0,000 0,726 0,000 0,702


Algharidus või vähem -0,350 0,128 -0,534 0,079

Põhiharidus 0,027 0,732 -0,079 0,371 0,031 0,776


Keskeriharidus 0,099 0,361 0,135 0,217 -0,017 0,917


Bakalaureus 0,196 0,098 0,004 0,974 0,350 0,010

Magister või doktor 0,350 0,039 -0,053 0,824 0,503 0,004


Juhid 0,063 0,689 -0,038 0,828 -0,014 0,938

Tippspetsialistid -0,161 0,392 0,198 0,197 0,043 0,803

Keskastme spetsialistid 0,050 0,715 0,002 0,990 -0,295 0,134

Kontoritöötajad 0,000 1,000 -0,019 0,901 -0,366 0,093

Teenindus- ja müügitöötajad 0,040 0,718 -0,003 0,979 -0,063 0,642

Põllumajanduse oskustöölised -0,053 0,836

Oskus- ja käsitöölised -0,095 0,385 -0,155 0,209 -0,328 0,025

Seadme- ja masinaoperaatorid -0,310 0,062 -0,104 0,497 -0,302 0,113

Lihttöölised -0,026 0,813 0,042 0,726 -0,314 0,042

Suhtluskeeleks eesti keel 0,035 0,649 0,027 0,737 0,161 0,100

Eelneva töötamise kestus 0,000 0,765 0,001 0,392 0,000 0,888

Elukoht linnas 0,058 0,356 0,103 0,129 -0,057 0,480


Harjumaa -0,406 0,000 -0,413 0,000 -0,198 0,039

Lõuna-Eesti 0,186 0,034 -0,038 0,732 -0,053 0,722

Ida-Virumaa -0,009 0,930 -0,222 0,039 0,284 0,014

Puudega -0,094 0,574 -0,006 0,972 0,028 0,876


Eelnev registreeritud töötuse kestus -0,001 0,009 0,000 0,505 0,000 0,146



Saamata hüvitise päevi 0,000 0,997 0,000 0,512 -0,001 0,174


TKH-180 saaja -0,048 0,745 0,086 0,579 -0,080 0,666

TKH-270 või TKH-360 saaja 0,002 0,989 0,120 0,505 -0,088 0,681

TT saaja 0,014 0,896 -0,013 0,905 -0,045 0,709





Konstant -2,746 0,000 -2,169 0,000 -2,731 0,000

Pseudo R2 0,067 0,067 0,083

LR chi2 151,1 0,000 130,8 0,000 114,0 0,000

Vaatluse arv 62591 58987 53168


55

Tööpraktikale sisenemiskuu Juuli 2010

Tunnused Koef. P>z

Mees -0,169 0,150

Vanus -0,019 0,552

Vanuse ruut 0,000 0,820


Algharidus või vähem

Põhiharidus 0,019 0,914

Kutsekeskharidus 0,251 0,099

Keskeriharidus 0,377 0,054

Rakenduskõrgharidus 0,392 0,145

Bakalaureus 0,351 0,131

Magister või doktor 0,455 0,193


Juhid 0,093 0,753

Tippspetsialistid

Keskastme spetsialistid 0,238 0,303

Kontoritöötajad 0,004 0,988

Teenindus- ja müügitöötajad 0,051 0,798

Põllumajanduse oskustöölised

Oskus- ja käsitöölised -0,003 0,987

Seadme- ja masinaoperaatorid 0,136 0,559

Lihttöölised -0,493 0,114

Suhtluskeeleks eesti keel 0,024 0,883

Eelneva töötamise kestus -0,003 0,175

Elukoht linnas -0,147 0,211


Harjumaa -0,661 0,000

Lõuna-Eesti -0,235 0,307

Ida-Virumaa 0,084 0,630

Puudega 0,126 0,607

Registreeritud töötuse perioode 0,011 0,856

Eelnev registreeritud töötuse kestus 0,000 0,836

Registreeritud töötuse kestus 0,002 0,093

Registreeritud töötuse kestus ruudus 0,000 0,089

Saamata hüvitise päevi 0,000 0,833


TKH-180 saaja -0,119 0,648

TKH-270 või TKH-360 saaja -0,262 0,405

TT saaja -0,174 0,350

Töötushüvitise päevamäär -0,002 0,921


Töösuhte lõpp tööandja algatusel 0,050 0,805

Töösuhte lõpp vabatahtlik 0,017 0,929

Konstant -2,547 0,000

Pseudo R2 0,113

LR chi2 71,2 0,000

Vaatluse arv 47818


56

Tööpraktikale sisenemiskuu August 2010 September 2010 Oktoober 2010


Mees -0,124 0,370 -0,313 0,012 -0,225 0,058

Vanus 0,023 0,542 0,044 0,208 0,001 0,975

Vanuse ruut 0,000 0,554 -0,001 0,117 0,000 0,747


Algharidus või vähem

Põhiharidus 0,094 0,637 -0,061 0,705 0,131 0,395


Keskeriharidus -0,124 0,699 0,007 0,975 -0,019 0,937


Bakalaureus 0,472 0,036 0,203 0,367 -0,089 0,778

Magister või doktor 0,354 0,358 0,203 0,563


Juhid

-0,219 0,539


Keskastme spetsialistid -0,004 0,991 -0,048 0,851 -0,223 0,445


Teenindus- ja müügitöötajad -0,073 0,771 -0,253 0,255 -0,304 0,173

Põllumajanduse oskustöölised 0,278 0,500

-0,041 0,916


Seadme- ja masinaoperaatorid -0,004 0,987 -0,078 0,760

Lihttöölised -0,339 0,243 -0,103 0,636 -0,135 0,514


Eelneva töötamise kestus -0,004 0,093 -0,002 0,307 0,000 0,982

Elukoht linnas -0,173 0,249 -0,080 0,495 -0,035 0,786


Harjumaa -0,183 0,363 -0,311 0,042 -0,228 0,167

Lõuna-Eesti -0,032 0,915 0,075 0,663 0,228 0,190

Ida-Virumaa 0,643 0,001 0,063 0,760 0,239 0,176

Puudega 0,578 0,001 0,430 0,015

Registreeritud töötuse perioode 0,000 0,998 -0,086 0,332 0,117 0,035

Eelnev registreeritud töötuse kestus 0,000 0,351 0,000 0,995 -0,001 0,086



Saamata hüvitise päevi 0,000 0,951 0,000 0,637 0,000 0,778


TKH-180 saaja 0,348 0,275 -0,328 0,297 -0,019 0,943

TKH-270 või TKH-360 saaja 0,214 0,557 -0,086 0,790 -0,151 0,644

TT saaja 0,007 0,975 -0,182 0,330 0,085 0,667

Töötushüvitise päevamäär -0,042 0,132 0,006 0,721 -0,014 0,541



Töösuhte lõpp vabatahtlik -0,294 0,352 0,218 0,285 -0,059 0,800

Konstant -3,688 0,000 -3,747 0,000 -2,954 0,000

Pseudo R2 0,127 0,125 0,094

LR chi2 59,4 0,005 74,5 0,000 55,4 0,012

Vaatluse arv 43349 42382 38515


57

Tööpraktikale sisenemiskuu November 2010 Detsember 2010 Jaanuar 2011


Mees -0,148 0,116 -0,211 0,070 -0,292 0,034

Vanus -0,040 0,121 0,005 0,884 -0,056 0,147

Vanuse ruut 0,000 0,339 0,000 0,416 0,000 0,426


Algharidus või vähem 0,316 0,169 0,064 0,810 -0,008 0,982

Põhiharidus 0,230 0,099 -0,323 0,097 -0,372 0,095


Keskeriharidus 0,287 0,096 0,153 0,458 -0,054 0,824

Rakenduskõrgharidus 0,442 0,053 0,349 0,142 -0,103 0,759

Bakalaureus 0,158 0,526 0,044 0,869 -0,357 0,305

Magister või doktor 0,730 0,002 -0,027 0,943


Juhid

-0,200 0,587

Tippspetsialistid -0,391 0,246 -0,014 0,963 0,816 0,003

Keskastme spetsialistid -0,238 0,367 0,090 0,709 0,368 0,223

Kontoritöötajad 0,171 0,373 -0,144 0,567 0,026 0,941

Teenindus- ja müügitöötajad 0,136 0,391 -0,053 0,779 0,250 0,289


Oskus- ja käsitöölised 0,068 0,672 -0,335 0,113 0,044 0,872

Seadme- ja masinaoperaatorid 0,051 0,792 -0,276 0,281 0,426 0,104

Lihttöölised -0,248 0,193 -0,276 0,198 0,330 0,162


Eelneva töötamise kestus -0,001 0,564 0,000 0,740 0,000 0,955

Elukoht linnas -0,060 0,528 -0,011 0,927 -0,122 0,412


Harjumaa -0,162 0,163 -0,177 0,333 -0,214 0,240

Lõuna-Eesti 0,122 0,410 0,669 0,000 -0,101 0,740

Ida-Virumaa 0,175 0,208 0,620 0,001 0,149 0,449

Puudega 0,394 0,008 0,064 0,786 0,249 0,318

Registreeritud töötuse perioode 0,121 0,017 0,005 0,920 -0,100 0,212

Eelnev registreeritud töötuse kestus -0,001 0,010 0,000 0,811 0,000 0,639



Saamata hüvitise päevi -0,001 0,148 0,000 0,618 -0,001 0,504


TKH-180 saaja -0,128 0,554 0,294 0,391 0,101 0,732

TKH-270 või TKH-360 saaja 0,027 0,911 0,476 0,208 0,039 0,912

TT saaja 0,049 0,748 -0,062 0,755 -0,105 0,647

Töötushüvitise päevamäär 0,000 0,989 -0,090 0,041 -0,014 0,544


Töösuhte lõpp tööandja algatusel 0,129 0,398 0,069 0,713 -0,054 0,788

Töösuhte lõpp vabatahtlik 0,120 0,413 0,171 0,336 -0,221 0,336

Konstant -2,174 0,000 -3,000 0,000 -1,479 0,026

Pseudo R2 0,089 0,168 0,137

LR chi2 88,9 0,000 124,9 0,000 69,2 0,001

Vaatluse arv 40552 40602 40349


58

Tööpraktikale sisenemiskuu Veebruar 2011 Märts 2011 Aprill 2011


Mees -0,284 0,004 -0,289 0,002 -0,208 0,009

Vanus -0,004 0,892 -0,001 0,979 -0,014 0,525

Vanuse ruut 0,000 0,787 0,000 0,648 0,000 0,825


Algharidus või vähem -0,177 0,586 -0,004 0,988 0,112 0,557

Põhiharidus -0,075 0,606 -0,064 0,612 -0,031 0,782


Keskeriharidus -0,005 0,979 -0,033 0,857 0,261 0,035

Rakenduskõrgharidus 0,412 0,031 0,459 0,007 -0,120 0,631

Bakalaureus 0,104 0,624 0,044 0,827 0,063 0,709



Juhid -0,409 0,247 -0,009 0,972 0,238 0,223

Tippspetsialistid -0,112 0,694 -0,054 0,826 0,104 0,629

Keskastme spetsialistid 0,108 0,597 -0,357 0,177 -0,036 0,851

Kontoritöötajad -0,006 0,977 -0,001 0,996 0,141 0,378

Teenindus- ja müügitöötajad -0,226 0,232 -0,002 0,989 -0,037 0,792


0,109 0,688 -0,117 0,729

Oskus- ja käsitöölised 0,007 0,967 -0,262 0,138 -0,049 0,734

Seadme- ja masinaoperaatorid -0,177 0,442 -0,126 0,532 0,065 0,693

Lihttöölised 0,000 1,000 -0,256 0,132 -0,149 0,326

Suhtluskeeleks eesti keel 0,032 0,807 0,188 0,133 0,143 0,166

Eelneva töötamise kestus 0,001 0,472 -0,002 0,247 -0,001 0,316

Elukoht linnas -0,110 0,270 0,011 0,909 0,035 0,665


Harjumaa -0,379 0,006 -0,431 0,001 -0,283 0,005

Lõuna-Eesti 0,239 0,068 -0,159 0,324 0,200 0,082

Ida-Virumaa 0,135 0,365 0,158 0,250 0,211 0,079

Puudega 0,107 0,589 -0,039 0,868 -0,163 0,490

Registreeritud töötuse perioode 0,047 0,303 -0,032 0,462 0,003 0,936

Eelnev registreeritud töötuse kestus 0,000 0,351 0,000 0,552 0,000 0,394



Saamata hüvitise päevi -0,001 0,107 0,001 0,308 0,000 0,654


TKH-180 saaja -0,364 0,090 -0,072 0,728 -0,101 0,624

TKH-270 või TKH-360 saaja -0,231 0,316 -0,182 0,458 0,276 0,195

TT saaja 0,059 0,700 -0,179 0,213 0,069 0,607

Töötushüvitise päevamäär 0,018 0,111 -0,009 0,545 -0,024 0,089


Töösuhte lõpp tööandja algatusel 0,143 0,315 0,070 0,623 0,104 0,399

Töösuhte lõpp vabatahtlik -0,173 0,336 -0,037 0,807 0,172 0,149

Konstant -2,552 0,000 -2,558 0,000 -2,275 0,000

Pseudo R2 0,092 0,101 0,087

LR chi2 82,8 0,000 105,6 0,000 123,3 0,000

Vaatluse arv 40141 42289 40267


59

Tööpraktikale sisenemiskuu Mai 2011 Juuni 2011 Juuli 2011


Mees -0,108 0,217 -0,192 0,024 -0,108 0,288

Vanus 0,015 0,560 0,007 0,755 0,008 0,764

Vanuse ruut 0,000 0,258 0,000 0,505 0,000 0,482


Algharidus või vähem -0,358 0,256 -0,371 0,263

Põhiharidus -0,114 0,348 -0,064 0,584 -0,142 0,300


Keskeriharidus 0,199 0,160 0,221 0,092 -0,344 0,130

Rakenduskõrgharidus 0,110 0,619 -0,083 0,746 0,040 0,854

Bakalaureus 0,105 0,577 0,186 0,279 -0,088 0,667



Juhid -0,054 0,838 -0,257 0,326 -0,009 0,973


Keskastme spetsialistid 0,039 0,844 0,021 0,906 -0,062 0,789


Teenindus- ja müügitöötajad -0,007 0,960 -0,269 0,102 0,047 0,791


0,235 0,328


Seadme- ja masinaoperaatorid -0,254 0,235 -0,185 0,333 0,044 0,822

Lihttöölised 0,022 0,877 -0,040 0,786 -0,368 0,085



Elukoht linnas 0,027 0,763 -0,112 0,227 -0,049 0,645


Harjumaa -0,559 0,000 -0,328 0,009 -0,291 0,029

Lõuna-Eesti 0,006 0,966 -0,005 0,975 0,237 0,112

Ida-Virumaa 0,016 0,907 0,465 0,000 0,149 0,312

Puudega 0,339 0,032 0,340 0,022 -0,020 0,934

Registreeritud töötuse perioode -0,089 0,038 -0,030 0,513 0,029 0,480




Saamata hüvitise päevi 0,000 0,930 0,000 0,950 0,001 0,456


TKH-180 saaja -0,072 0,750 -0,139 0,496 -0,032 0,890

TKH-270 või TKH-360 saaja -0,257 0,349 -0,369 0,103 -0,130 0,623

TT saaja -0,051 0,705 0,014 0,911 -0,211 0,199



Töösuhte lõpp tööandja algatusel -0,012 0,929 0,067 0,602 0,073 0,661


Konstant -2,575 0,000 -2,538 0,000 -2,666 0,000

Pseudo R2 0,089 0,092 0,079

LR chi2 97,5 0,000 106,5 0,000 66,7 0,001

Vaatluse arv 35502 33035 29161


60

Tööpraktikale sisenemiskuu August 2011 September 2011 Oktoober 2011


Mees -0,172 0,125 -0,204 0,028 -0,211 0,013

Vanus 0,062 0,053 -0,002 0,928 -0,042 0,064

Vanuse ruut -0,001 0,024 0,000 0,622 0,000 0,248


Algharidus või vähem -0,154 0,666 0,065 0,778

Põhiharidus 0,127 0,356 -0,015 0,907 -0,026 0,816

Kutsekeskharidus -0,065 0,649 0,069 0,547 0,035 0,732

Keskeriharidus -0,212 0,376 0,087 0,567 -0,081 0,624


Bakalaureus 0,353 0,055 0,146 0,413 0,220 0,173

Magister või doktor 0,068 0,849 0,337 0,137 0,364 0,080


Juhid

-0,179 0,499 -0,195 0,422


Keskastme spetsialistid 0,248 0,238 -0,013 0,950 -0,139 0,477

Kontoritöötajad -0,108 0,654 0,107 0,549 -0,354 0,089

Teenindus- ja müügitöötajad 0,049 0,787 -0,033 0,834 -0,079 0,587

Põllumajanduse oskustöölised -0,041 0,917

0,007 0,982

Oskus- ja käsitöölised -0,050 0,799 0,076 0,627 0,002 0,987

Seadme- ja masinaoperaatorid 0,007 0,974 0,048 0,795 -0,267 0,175

Lihttöölised -0,104 0,591 -0,071 0,662 -0,102 0,499

Suhtluskeeleks eesti keel 0,199 0,151 -0,166 0,136 -0,036 0,742


Elukoht linnas -0,114 0,321 -0,208 0,028 -0,010 0,912


Harjumaa -0,051 0,726 -0,295 0,012 -0,293 0,013

Lõuna-Eesti 0,355 0,025 0,110 0,421 0,222 0,091

Ida-Virumaa 0,519 0,002 -0,095 0,495 0,266 0,036

Puudega 0,454 0,013 0,052 0,797 -0,065 0,761





Saamata hüvitise päevi 0,000 0,866 -0,001 0,352 -0,001 0,027


TKH-180 saaja 0,144 0,602 -0,274 0,270 0,156 0,439

TKH-270 või TKH-360 saaja 0,254 0,413 0,161 0,486 0,193 0,396

TT saaja 0,100 0,574 -0,070 0,599 0,214 0,099



Töösuhte lõpp tööandja algatusel -0,235 0,209 -0,018 0,899 0,172 0,160

Töösuhte lõpp vabatahtlik 0,030 0,844 0,187 0,129 0,147 0,239

Konstant -3,972 0,000 -2,042 0,000 -1,657 0,000

Pseudo R2 0,096 0,057 0,087

LR chi2 68,5 0,001 58,2 0,011 108,4 0,000

Vaatluse arv 27109 26700 25870


61

Tööpraktikale sisenemiskuu November 2011 Detsember 2011

Tunnused Koef. P>z Koef. P>z

Mees -0,203 0,012 -0,085 0,365

Vanus -0,005 0,823 -0,003 0,922

Vanuse ruut 0,000 0,687 0,000 0,564


Algharidus või vähem 0,305 0,092

Põhiharidus -0,073 0,528 -0,072 0,599

Kutsekeskharidus 0,150 0,116 0,250 0,031

Keskeriharidus -0,068 0,642 0,231 0,147

Rakenduskõrgharidus 0,349 0,014 0,632 0,000

Bakalaureus -0,101 0,564 0,236 0,210

Magister või doktor 0,118 0,569 0,280 0,305


Juhid 0,131 0,556 -0,326 0,354

Tippspetsialistid 0,324 0,097 0,156 0,483

Keskastme spetsialistid 0,247 0,165 -0,128 0,591

Kontoritöötajad 0,265 0,109 0,231 0,202

Teenindus- ja müügitöötajad 0,203 0,157 0,149 0,344

Põllumajanduse oskustöölised 0,322 0,200 0,046 0,893

Oskus- ja käsitöölised 0,164 0,285 0,088 0,598

Seadme- ja masinaoperaatorid 0,119 0,498 0,124 0,512

Lihttöölised 0,061 0,691 0,146 0,363

Suhtluskeeleks eesti keel -0,041 0,678 -0,016 0,900

Eelneva töötamise kestus -0,001 0,236 -0,001 0,651

Elukoht linnas -0,118 0,154 -0,068 0,468


Harjumaa -0,192 0,057 -0,539 0,000

Lõuna-Eesti 0,175 0,157 -0,112 0,462

Ida-Virumaa 0,208 0,080 -0,125 0,384

Puudega 0,321 0,023 0,254 0,148

Registreeritud töötuse perioode -0,063 0,093 -0,072 0,127

Eelnev registreeritud töötuse kestus 0,000 0,649 0,000 0,891

Registreeritud töötuse kestus 0,002 0,007 0,001 0,339

Registreeritud töötuse kestus ruudus 0,000 0,003 0,000 0,306

Saamata hüvitise päevi 0,000 0,994 0,000 0,555


TKH-180 saaja 0,076 0,669 0,043 0,847

TKH-270 või TKH-360 saaja 0,025 0,903 -0,013 0,960

TT saaja 0,008 0,949 0,086 0,564

Töötushüvitise päevamäär -0,009 0,437 -0,014 0,408


Töösuhte lõpp tööandja algatusel 0,031 0,790 -0,061 0,640

Töösuhte lõpp vabatahtlik 0,043 0,703 -0,021 0,864

Konstant -2,420 0,000 -2,269 0,000

Pseudo R2 0,079 0,104

LR chi2 114,0 0,000 112,7 0,000

Vaatluse arv 26387 25651


62

Lisa 6. Tööpraktikal osalenute ja võrdlusgrupi karakteristikute keskmised enne ja

pärast sobitamist (praktika algusest) Koolituse lõpetamise kuu Jaanuar 2010 Veebruar 2010

Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevu

s % p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Mees Sobitamata 0,268 0,580 -66,5 0,000 0,391 0,583 -39,1 0,000

Sobitatud 0,268 0,268 0 1,000 0,391 0,326 13,3 0,224

Vanus Sobitamata 31,843 38,659 -55,1 0,000 33,888 38,509 -37,1 0,000

Sobitatud 31,843 31,516 2,6 0,827 33,888 34,022 -1,1 0,920

Üldkeskharidus Sobitamata 0,244 0,287 -9,7 0,285 0,311 0,287 5,2 0,503

Sobitatud 0,244 0,240 0,9 0,942 0,311 0,320 -2 0,858

Algharidus või vähem Sobitamata 0,024 0,026 -1,5 0,867 0,019 0,026 -5,2 0,542

Sobitatud 0,024 0,028 -2,5 0,843 0,019 0,022 -2,1 0,844

Põhiharidus Sobitamata 0,197 0,208 -2,7 0,759 0,130 0,211 -21,4 0,013

Sobitatud 0,197 0,213 -3,9 0,757 0,130 0,121 2,5 0,802

Kutsekeskharidus Sobitamata 0,307 0,277 6,7 0,445 0,329 0,273 12,2 0,112

Sobitatud 0,307 0,291 3,5 0,785 0,329 0,317 2,7 0,812

Keskeriharidus Sobitamata 0,087 0,090 -1,2 0,894 0,068 0,093 -9,1 0,279

Sobitatud 0,087 0,071 5,5 0,643 0,068 0,081 -4,6 0,672

Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,055 0,025 15,2 0,033 0,056 0,025 15,8 0,011

Sobitatud 0,055 0,055 0 1,000 0,056 0,068 -6,3 0,645

Bakalaureus Sobitamata 0,079 0,061 6,8 0,416 0,068 0,060 3,2 0,677

Sobitatud 0,079 0,091 -4,6 0,736 0,068 0,050 7,6 0,480

Magister või doktor Sobitamata 0,008 0,026 -13,8 0,206 0,019 0,025 -4,2 0,618

Sobitatud 0,008 0,012 -3,1 0,752 0,019 0,022 -2,1 0,844

Juhid Sobitamata 0,039 0,050 -5,3 0,569 0,068 0,050 7,7 0,293

Sobitatud 0,039 0,051 -5,7 0,652 0,068 0,056 5,3 0,645

Tippspetsialistid Sobitamata 0,024 0,039 -8,6 0,381 0,025 0,038 -7,3 0,397

Sobitatud 0,024 0,012 6,8 0,478 0,025 0,019 3,6 0,703

Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,047 0,067 -8,4 0,379 0,087 0,065 8,2 0,267

Sobitatud 0,047 0,043 1,7 0,881 0,087 0,087 0 1,000

Kontoritöötajad Sobitamata 0,039 0,049 -4,5 0,632 0,050 0,048 0,6 0,937

Sobitatud 0,039 0,047 -3,8 0,759 0,050 0,056 -2,9 0,804

Teenindus- ja müügitöötajad Sobitamata 0,283 0,130 38,4 0,000 0,161 0,132 8,3 0,273

Sobitatud 0,283 0,232 12,8 0,353 0,161 0,186 -7 0,558

Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,008 0,011 -3,6 0,705 0,012 0,011 1 0,898

Sobitatud 0,008 0,000 8 0,318 0,012 0,019 -5,7 0,653

Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,087 0,248 -44,3 0,000 0,130 0,246 -29,9 0,001

Sobitatud 0,087 0,098 -3,2 0,747 0,130 0,127 0,8 0,934

Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,047 0,095 -18,8 0,065 0,093 0,095 -0,5 0,952

Sobitatud 0,047 0,047 0 1,000 0,093 0,115 -7,4 0,524

Lihttöölised Sobitamata 0,142 0,163 -5,9 0,515 0,149 0,161 -3,4 0,671

Sobitatud 0,142 0,142 0 1,000 0,149 0,143 1,7 0,875

Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,685 0,529 32,3 0,000 0,721 0,530 40,1 0,000

Sobitatud 0,685 0,642 9 0,467 0,721 0,721 0 1,000

Eelneva töötamise kestus Sobitamata 21,528 33,752 -24,6 0,018 23,379 33,511 -19,8 0,028

Sobitatud 21,528 24,445 -5,9 0,616 23,379 22,261 2,2 0,805

Elukoht linnas Sobitamata 0,567 0,690 -25,5 0,003 0,584 0,689 -22 0,004

Sobitatud 0,567 0,587 -4,1 0,752 0,584 0,590 -1,3 0,910

Harjumaa Sobitamata 0,252 0,443 -40,8 0,000 0,180 0,443 -59,1 0,000

Sobitatud 0,252 0,236 3,4 0,771 0,180 0,199 -4,2 0,671

Lõuna-Eesti Sobitamata 0,110 0,064 16,5 0,033 0,137 0,064 24,2 0,000

Sobitatud 0,110 0,102 2,8 0,839 0,137 0,112 8,3 0,501


63

Järg

Koolituse lõpetamise kuu Jaanuar 2010 Veebruar 2010

Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Ida-Virumaa Sobitamata 0,102 0,155 -15,7 0,103 0,106 0,155 -14,6 0,085

Sobitatud 0,102 0,142 -11,8 0,340 0,106 0,124 -5,5 0,601

Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,535 0,339 40,4 0,000 0,578 0,338 49,4 0,000

Sobitatud 0,535 0,520 3,2 0,802 0,578 0,565 2,6 0,822

Puudega Sobitamata 0,032 0,044 -6,5 0,496 0,062 0,041 9,3 0,188

Sobitatud 0,032 0,032 0 1,000 0,062 0,068 -2,8 0,822

Registreeritud töötuse

perioode Sobitamata 0,717 0,711 0,5 0,956 0,702 0,723 -1,8 0,822

Sobitatud 0,717 0,713 0,3 0,980 0,702 0,826 -10,8 0,398

Eelnev registreeritud töötuse

kestus Sobitamata 113,820 144,760 -11,1 0,270 130,040 146,850 -6 0,502

Sobitatud 113,820 95,142 6,7 0,485 130,040 144,670 -5,2 0,636

Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 191,950 184,550 4 0,667 200,430 188,820 6 0,450

Sobitatud 191,950 183,730 4,5 0,688 200,430 218,670 -9,4 0,442

Saamata hüvitise päevi Sobitamata 77,937 75,627 2,6 0,772 71,702 71,671 0 0,996

Sobitatud 77,937 84,827 -7,7 0,548 71,702 69,329 2,7 0,803

TKH-180 saaja Sobitamata 0,173 0,204 -7,7 0,397 0,143 0,198 -14,6 0,082

Sobitatud 0,173 0,177 -1 0,935 0,143 0,177 -9,1 0,405

TKH-270 või 360 saaja Sobitamata 0,181 0,293 -26,5 0,006 0,230 0,285 -12,6 0,122

Sobitatud 0,181 0,189 -1,9 0,872 0,230 0,214 3,6 0,738

TT-saaja Sobitamata 0,417 0,258 34,2 0,000 0,348 0,255 20,2 0,007

Sobitatud 0,417 0,437 -4,2 0,752 0,348 0,363 -3,4 0,772

Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,228 0,246 -4,1 0,646 0,280 0,262 3,9 0,617

Sobitatud 0,228 0,197 7,4 0,541 0,280 0,245 7,7 0,488

Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 4,207 6,161 -32,3 0,002 4,530 5,922 -21,6 0,010

Sobitatud 4,207 4,137 1,2 0,911 4,530 4,391 2,2 0,823

Töösuhte lõpp tööandja

algatusel Sobitamata 0,425 0,564 -28 0,002 0,466 0,553 -17,6 0,026

Sobitatud 0,425 0,429 -0,8 0,950 0,466 0,453 2,5 0,824

Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,189 0,131 15,7 0,055 0,118 0,133 -4,7 0,565

Sobitatud 0,189 0,165 6,4 0,624 0,118 0,171 -15,9 0,179


64

Koolituse lõpetamise kuu Märts 2010 Aprill 2010

Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Mees Sobitamata 0,444 0,586 -28,6 0,001 0,441 0,582 -28,4 0,000

Sobitatud 0,444 0,496 -10,7 0,374 0,441 0,444 -0,6 0,955


Sobitatud 32,599 31,979 5,2 0,629 31,925 32,276 -2,9 0,773

Üldkeskharidus Sobitamata 0,232 0,285 -12 0,166 0,236 0,286 -11,3 0,164

Sobitatud 0,232 0,232 0 1,000 0,236 0,227 2,1 0,843

Algharidus või vähem Sobitamata 0,035 0,027 5 0,520 0,012 0,027 -10,3 0,261

Sobitatud 0,035 0,035 0 1,000 0,012 0,012 0 1,000

Põhiharidus Sobitamata 0,239 0,213 6,3 0,440 0,267 0,212 12,9 0,088

Sobitatud 0,239 0,236 0,8 0,945 0,267 0,258 2,2 0,850

Kutsekeskharidus Sobitamata 0,261 0,270 -2,2 0,797 0,273 0,267 1,5 0,852

Sobitatud 0,261 0,271 -2,4 0,841 0,273 0,292 -4,2 0,711


Sobitatud 0,092 0,088 1,2 0,918 0,081 0,062 6,5 0,518


Sobitatud 0,035 0,025 6,2 0,603 0,025 0,028 -2 0,863

Bakalaureus Sobitamata 0,085 0,060 9,4 0,222 0,075 0,061 5,5 0,462

Sobitatud 0,085 0,099 -5,4 0,682 0,075 0,068 2,5 0,829

Magister või doktor Sobitamata 0,021 0,025 -2,3 0,788 0,031 0,025 3,5 0,643

Sobitatud 0,021 0,014 4,7 0,653 0,031 0,053 -13,1 0,332

Juhid Sobitamata 0,042 0,051 -3,9 0,654 0,050 0,051 -0,6 0,937

Sobitatud 0,042 0,053 -5 0,677 0,050 0,075 -11,3 0,357


Sobitatud 0,035 0,035 0 1,000 0,025 0,022 1,8 0,854


Sobitatud 0,056 0,053 1,5 0,897 0,075 0,075 0 1,000

Kontoritöötajad Sobitamata 0,077 0,049 11,9 0,110 0,056 0,050 2,8 0,713

Sobitatud 0,077 0,053 10,1 0,402 0,056 0,075 -8,3 0,500


Sobitatud 0,183 0,218 -9,6 0,461 0,205 0,211 -1,7 0,891

Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,028 0,011 12,1 0,058 0,012 0,011 1,1 0,889

Sobitatud 0,028 0,028 0 1,000 0,012 0,019 -5,7 0,653


Sobitatud 0,232 0,222 2,5 0,832 0,174 0,161 3,1 0,766


Sobitatud 0,035 0,028 2,9 0,736 0,031 0,040 -3,9 0,654

Lihttöölised Sobitamata 0,120 0,158 -11 0,215 0,155 0,157 -0,4 0,956

Sobitatud 0,120 0,151 -9,2 0,437 0,155 0,146 2,6 0,816

Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,683 0,531 31,6 0,000 0,646 0,528 24 0,003

Sobitatud 0,683 0,648 7,3 0,531 0,646 0,649 -0,6 0,954


Sobitatud 22,310 20,806 3,2 0,709 23,193 25,680 -4,6 0,647

Elukoht linnas Sobitamata 0,606 0,688 -17,2 0,035 0,646 0,690 -9,3 0,232

Sobitatud 0,606 0,585 4,4 0,718 0,646 0,640 1,3 0,908


Sobitatud 0,289 0,303 -3 0,796 0,199 0,196 0,7 0,944


Sobitatud 0,099 0,085 5,2 0,682 0,137 0,130 2,1 0,870


65

Järg


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Ida-Virumaa Sobitamata 0,049 0,153 -35 0,001 0,180 0,154 7 0,358

Sobitatud 0,049 0,035 4,7 0,557 0,180 0,186 -1,7 0,886

Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,563 0,340 46 0,000 0,484 0,337 30,2 0,000

Sobitatud 0,563 0,577 -2,9 0,811 0,484 0,488 -0,6 0,956

Puudega Sobitamata 0,049 0,040 4,5 0,571 0,025 0,040 -8,6 0,324

Sobitatud 0,049 0,032 8,5 0,453 0,025 0,025 0 1,000


perioode Sobitamata 0,669 0,729 -5,8 0,541 0,745 0,744 0,1 0,986

Sobitatud 0,669 0,743 -7,1 0,531 0,745 0,739 0,5 0,963


kestus Sobitamata 87,514 146,810 -24,4 0,025 103,090 149,860 -16,9 0,062

Sobitatud 87,514 87,975 -0,2 0,979 103,090 107,890 -1,7 0,837

Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 194,650 196,000 -0,8 0,935 195,470 207,000 -6,8 0,463

Sobitatud 194,650 186,170 4,9 0,622 195,470 192,670 1,7 0,846

Saamata hüvitise päevi Sobitamata 58,190 67,352 -11,7 0,204 60,429 62,754 -3 0,723

Sobitatud 58,190 55,130 3,9 0,723 60,429 58,189 2,8 0,790

TKH-180 saaja Sobitamata 0,211 0,192 4,9 0,554 0,180 0,189 -2,2 0,786

Sobitatud 0,211 0,222 -2,6 0,830 0,180 0,221 -10,4 0,367


Sobitatud 0,204 0,204 0 1,000 0,180 0,158 5,2 0,604


Sobitatud 0,317 0,275 9,4 0,437 0,360 0,366 -1,4 0,908

Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,268 0,275 -1,7 0,840 0,280 0,280 -0,2 0,978

Sobitatud 0,268 0,299 -7,1 0,555 0,280 0,255 5,5 0,616


Sobitatud 4,991 5,240 -3,9 0,738 4,091 4,288 -3,4 0,717


algatusel Sobitamata 0,500 0,546 -9,2 0,274 0,466 0,544 -15,7 0,046

Sobitatud 0,500 0,493 1,4 0,906 0,466 0,494 -5,6 0,617

Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,169 0,133 9,9 0,213 0,161 0,134 7,8 0,300

Sobitatud 0,169 0,197 -7,9 0,541 0,161 0,171 -2,6 0,823


66

Koolituse lõpetamise kuu Mai 2010 Juuni 2010

Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Mees Sobitamata 0,413 0,575 -32,7 0,000 0,404 0,557 -30,9 0,003

Sobitatud 0,413 0,420 -1,5 0,903 0,404 0,463 -11,8 0,421


Sobitatud 31,058 30,033 8,6 0,424 33,287 34,032 -6 0,668

Üldkeskharidus Sobitamata 0,254 0,288 -7,6 0,378 0,191 0,296 -24,5 0,026

Sobitatud 0,254 0,243 2,4 0,835 0,191 0,170 5 0,707

Algharidus või vähem Sobitamata 0,007 0,026 -14,6 0,168 0,000 0,000 . .

Sobitatud 0,007 0,007 0 1,000 0,000 0,000 . .

Põhiharidus Sobitamata 0,203 0,207 -1,1 0,895 0,213 0,208 1,2 0,904

Sobitatud 0,203 0,217 -3,6 0,769 0,213 0,191 5,2 0,718


Sobitatud 0,297 0,315 -4 0,745 0,287 0,282 1,2 0,936


Sobitatud 0,094 0,083 3,6 0,752 0,053 0,043 3,9 0,734


Sobitatud 0,072 0,065 3,4 0,813 0,074 0,096 -9,7 0,603

Bakalaureus Sobitamata 0,058 0,062 -1,7 0,841 0,117 0,067 17,3 0,053

Sobitatud 0,058 0,058 0 1,000 0,117 0,138 -7,4 0,664


Sobitatud 0,014 0,011 2,6 0,789 0,064 0,080 -7,6 0,674


Sobitatud 0,043 0,043 0 1,000 0,074 0,106 -12,9 0,448

Tippspetsialistid Sobitamata 0,072 0,040 14 0,055 0,106 0,045 23,1 0,005

Sobitatud 0,072 0,065 3,1 0,813 0,106 0,122 -6 0,733

Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,072 0,067 2,3 0,781 0,043 0,069 -11,4 0,318

Sobitatud 0,072 0,065 2,8 0,813 0,043 0,043 0 1,000

Kontoritöötajad Sobitamata 0,065 0,052 5,6 0,487 0,032 0,055 -11,2 0,331

Sobitatud 0,065 0,076 -4,6 0,726 0,032 0,016 7,8 0,477


Sobitatud 0,181 0,185 -1 0,938 0,234 0,239 -1,4 0,932

Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .

Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .


Sobitatud 0,130 0,145 -3,8 0,728 0,117 0,117 0 1,000

Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,058 0,095 -14 0,137 0,043 0,091 -19,6 0,100

Sobitatud 0,058 0,040 6,8 0,487 0,043 0,059 -6,4 0,620

Lihttöölised Sobitamata 0,159 0,159 0,2 0,982 0,096 0,158 -18,7 0,100

Sobitatud 0,159 0,134 6,9 0,553 0,096 0,090 1,6 0,901


Sobitatud 0,638 0,616 4,4 0,710 0,596 0,628 -6,4 0,656


Sobitatud 27,428 23,333 7,5 0,460 23,436 23,473 -0,1 0,995


Sobitatud 0,681 0,725 -9,4 0,431 0,649 0,644 1,1 0,940

Harjumaa Sobitamata 0,254 0,450 -42 0,000 0,266 0,460 -41 0,000

Sobitatud 0,254 0,275 -4,6 0,684 0,266 0,266 0 1,000

Lõuna-Eesti Sobitamata 0,080 0,062 6,9 0,386 0,053 0,062 -3,6 0,735

Sobitatud 0,080 0,094 -5,6 0,671 0,053 0,037 6,8 0,601


67

Järg


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Ida-Virumaa Sobitamata 0,138 0,156 -5,3 0,546 0,277 0,158 28,9 0,002

Sobitatud 0,138 0,130 2 0,860 0,277 0,229 11,7 0,453


Sobitatud 0,529 0,500 6 0,631 0,404 0,468 -13,3 0,380

Puudega Sobitamata 0,029 0,042 -7,1 0,441 0,043 0,044 -0,8 0,936

Sobitatud 0,029 0,014 7,8 0,411 0,043 0,032 5,2 0,702

Registreeritud töötuse perioode Sobitamata 0,623 0,750 -11,5 0,215 0,830 0,760 5,7 0,574

Sobitatud 0,623 0,681 -5,2 0,645 0,830 0,830 0 1,000



Sobitatud 105,040 107,700 -0,9 0,927 139,550 129,240 3,5 0,765

Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 227,240 220,720 3,5 0,708 215,130 229,750 -8,2 0,502

Sobitatud 227,240 214,970 6,6 0,537 215,130 217,880 -1,5 0,895

Saamata hüvitise päevi Sobitamata 52,971 60,114 -9,1 0,306 39,777 58,415 -25,2 0,027

Sobitatud 52,971 54,659 -2,1 0,851 39,777 40,101 -0,4 0,974

TKH-180 saaja Sobitamata 0,232 0,186 11,3 0,166 0,149 0,182 -9 0,402

Sobitatud 0,232 0,203 7,1 0,561 0,149 0,138 2,9 0,836


Sobitatud 0,210 0,199 2,5 0,824 0,138 0,176 -9,2 0,485


Sobitatud 0,304 0,337 -7,3 0,563 0,351 0,351 0 1,000


Sobitatud 0,254 0,261 -1,6 0,891 0,362 0,335 5,7 0,704


Sobitatud 5,025 4,510 8,3 0,430 3,442 3,839 -6,7 0,596


algatusel Sobitamata 0,514 0,547 -6,5 0,443 0,372 0,550 -36 0,001

Sobitatud 0,514 0,475 8 0,510 0,372 0,415 -8,7 0,553

Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,116 0,135 -5,7 0,518 0,234 0,137 25,1 0,006

Sobitatud 0,116 0,120 -1,1 0,926 0,234 0,239 -1,4 0,932


68

Koolituse lõpetamise kuu Juuli 2010 August 2010

Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Mees Sobitamata 0,436 0,550 -22,7 0,154 0,393 0,526 -26,7 0,158

Sobitatud 0,436 0,538 -20,5 0,371 0,393 0,339 10,7 0,684


Sobitatud 31,718 32,372 -5,3 0,810 36,286 38,071 -14 0,6


Sobitatud 0,154 0,192 -9,3 0,659 0,179 0,250 -16,8 0,524

Algharidus või vähem Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .

Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .


Sobitatud 0,179 0,128 12,9 0,536 0,179 0,071 26,9 0,233


Sobitatud 0,385 0,346 8,2 0,728 0,393 0,375 3,8 0,893

Keskeriharidus Sobitamata 0,128 0,109 5,8 0,704 0,036 0,110 -28,7 0,209

Sobitatud 0,128 0,128 0 1,000 0,036 0,054 -6,9 0,752


Sobitatud 0,051 0,077 -13,1 0,649 0,036 0,036 0 1

Bakalaureus Sobitamata 0,077 0,059 6,9 0,645 0,143 0,064 26 0,085

Sobitatud 0,077 0,115 -15,2 0,570 0,143 0,161 -5,8 0,856

Magister või doktor Sobitamata 0,026 0,023 1,5 0,923 0,036 0,025 6,4 0,708

Sobitatud 0,026 0,013 8,2 0,685 0,036 0,054 -10,3 0,752

Juhid Sobitamata 0,051 0,062 -4,5 0,785 0,000 0,000 . .

Sobitatud 0,051 0,051 0 1,000 0,000 0,000 . .

Tippspetsialistid Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,071 0,053 7,4 0,673

Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,071 0,089 -7,3 0,81

Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,128 0,072 18,8 0,171 0,071 0,074 -0,8 0,965

Sobitatud 0,128 0,128 0 1,000 0,071 0,071 0 1


Sobitatud 0,051 0,038 5,6 0,788 0,107 0,161 -19 0,565

Teenindus- ja müügitöötajad Sobitamata 0,205 0,152 13,8 0,354 0,143 0,155 -3,4 0,859

Sobitatud 0,205 0,256 -13,3 0,597 0,143 0,125 5 0,848

Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,036 0,011 15,9 0,224

Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,036 0,018 11,7 0,686


Sobitatud 0,179 0,179 0 1,000 0,143 0,089 13,9 0,54

Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,103 0,095 2,4 0,878 0,107 0,093 4,6 0,802

Sobitatud 0,103 0,090 4,3 0,850 0,107 0,089 5,9 0,826


Sobitatud 0,026 0,038 -4,5 0,752 0,071 0,089 -5,6 0,81

Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,615 0,507 21,8 0,176 0,393 0,504 -22,3 0,239

Sobitatud 0,615 0,731 -23,2 0,283 0,393 0,446 -10,7 0,691


Sobitatud 16,282 19,013 -5,8 0,702 15,536 16,786 -2,9 0,818


Sobitatud 0,538 0,423 23,9 0,314 0,643 0,589 11,3 0,687


Sobitatud 0,077 0,051 6,4 0,649 0,143 0,125 4,1 0,848

Lõuna-Eesti Sobitamata 0,051 0,064 -5,2 0,754 0,036 0,063 -12,3 0,558

Sobitatud 0,051 0,013 16,4 0,341 0,036 0,125 -41,1 0,226


69

Järg


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Ida-Virumaa Sobitamata 0,308 0,161 34,9 0,013 0,571 0,159 93,7 0

Sobitatud 0,308 0,269 9,1 0,712 0,571 0,536 8,1 0,793

Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,564 0,320 50,3 0,001 0,250 0,323 -16 0,412

Sobitatud 0,564 0,667 -21,2 0,358 0,250 0,214 7,9 0,757

Puudega Sobitamata 0,051 0,045 3,1 0,842 0,000 0,000 . .

Sobitatud 0,051 0,064 -6 0,811 0,000 0,000 . .

Registreeritud töötuse perioode Sobitamata 0,795 0,795 0 0,998 0,857 0,836 1,7 0,931

Sobitatud 0,795 0,846 -12923 0,875 0,857 0,679 14,5 0,54



Sobitatud 153,900 132,330 6,7 0,736 165,320 128,950 12,2 0,539


Sobitatud 202,490 207,310 -2,7 0,868 235,040 214,090 10,7 0,624


Sobitatud 50,487 52,333 -2,3 0,920 44,893 56,750 -15,1 0,607

TKH-180 saaja Sobitamata 0,231 0,172 14,5 0,335 0,286 0,166 28,5 0,09

Sobitatud 0,231 0,167 15,9 0,485 0,286 0,161 29,9 0,27


Sobitatud 0,128 0,231 -25,8 0,243 0,179 0,268 -21,6 0,432

TT-saaja Sobitamata 0,308 0,267 9 0,564 0,250 0,283 -7,5 0,695

Sobitatud 0,308 0,333 -5,6 0,811 0,250 0,268 -4 0,881

Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,333 0,283 10,7 0,490 0,286 0,295 -2,1 0,911

Sobitatud 0,333 0,269 13,8 0,543 0,286 0,304 -3,9 0,886


Sobitatud 4,183 5,192 -17 0,470 3,798 3,285 10,4 0,571


algatusel Sobitamata 0,462 0,534 -14,4 0,366 0,571 0,512 11,9 0,529

Sobitatud 0,462 0,526 -12,8 0,577 0,571 0,554 3,6 0,895

Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,128 0,139 -3,1 0,849 0,036 0,146 -39 0,098

Sobitatud 0,128 0,064 18,7 0,343 0,036 0,036 0 1


70

Koolituse lõpetamise kuu September 2010 Oktoober 2010

Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Mees Sobitamata 0,297 0,517 -45,5 0,008 0,351 0,502 -30,6 0,068

Sobitatud 0,297 0,284 2,8 0,900 0,351 0,270 16,5 0,458


Sobitatud 33,973 32,189 14,7 0,500 33,108 33,878 -6,1 0,789


Sobitatud 0,243 0,284 -9,1 0,697 0,189 0,149 9,5 0,647

Algharidus või vähem Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .

Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .


Sobitatud 0,216 0,176 9,8 0,666 0,297 0,338 -9,3 0,713


Sobitatud 0,270 0,284 -3 0,898 0,351 0,270 17,6 0,458


Sobitatud 0,081 0,108 -9,1 0,696 0,054 0,095 -14,4 0,513


Sobitatud 0,081 0,068 5,9 0,828 0,081 0,081 0 1,000

Bakalaureus Sobitamata 0,081 0,062 7,3 0,632 0,027 0,079 -23,4 0,239

Sobitatud 0,081 0,041 15,6 0,472 0,027 0,068 -18,1 0,418

Magister või doktor Sobitamata 0,027 0,025 1,5 0,927 0,000 0,000 . .

Sobitatud 0,027 0,041 -8,5 0,752 0,000 0,000 . .

Juhid Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,027 0,059 -15,7 0,410

Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,027 0,027 0 1,000


Sobitatud 0,027 0,000 13,9 0,321 0,027 0,014 7,3 0,685

Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,135 0,075 19,6 0,163 0,054 0,074 -8 0,646

Sobitatud 0,135 0,041 30,7 0,155 0,054 0,054 0 1,000

Kontoritöötajad Sobitamata 0,027 0,068 -19,2 0,325 0,027 0,071 -20,3 0,300

Sobitatud 0,027 0,014 6,4 0,685 0,027 0,041 -6,3 0,752


Sobitatud 0,162 0,203 -10,9 0,657 0,135 0,176 -11,2 0,636


Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,027 0,081 -38,2 0,310


Sobitatud 0,081 0,108 -7,7 0,696 0,162 0,149 3,4 0,875

Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,081 0,097 -5,6 0,741 0,000 0,000 . .

Sobitatud 0,081 0,108 -9,4 0,696 0,000 0,000 . .

Lihttöölised Sobitamata 0,162 0,174 -3,1 0,850 0,243 0,185 14,1 0,364

Sobitatud 0,162 0,162 0 1,000 0,243 0,203 9,8 0,680


Sobitatud 0,811 0,784 6 0,776 0,486 0,541 -10,7 0,647

Eelneva töötamise kestus Sobitamata 22,135 34,727 -23,3 0,208 22,351 33,230 -23 0,255

Sobitatud 22,135 18,986 5,8 0,730 22,351 26,865 -9,5 0,637


Sobitatud 0,514 0,608 -19,6 0,419 0,649 0,554 20 0,413

Harjumaa Sobitamata 0,189 0,456 -59,2 0,001 0,189 0,459 -60 0,001

Sobitatud 0,189 0,162 6 0,764 0,189 0,203 -3 0,886


Sobitatud 0,135 0,081 18 0,461 0,135 0,135 0 1,000


71

Järg


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Ida-Virumaa Sobitamata 0,135 0,164 -8 0,638 0,351 0,153 46,5 0,001

Sobitatud 0,135 0,122 3,8 0,864 0,351 0,338 3,2 0,904


Sobitatud 0,541 0,635 -19,5 0,415 0,324 0,324 0 1,000

Puudega Sobitamata 0,162 0,047 38 0,001 0,135 0,044 31,8 0,007

Sobitatud 0,162 0,122 13,4 0,623 0,135 0,149 -4,7 0,870

Registreeritud töötuse perioode Sobitamata 0,514 0,876 -32,9 0,093 1,135 0,886 19,2 0,250

Sobitatud 0,514 0,324 17,2 0,275 1,135 1,149 -1 0,970



Sobitatud 110,350 88,176 7,2 0,713 165,190 180,270 -5,1 0,810


Sobitatud 205,540 217,190 -6,1 0,702 199,570 192,030 3,7 0,836

Saamata hüvitise päevi Sobitamata 59,784 53,959 7,1 0,671 63,162 55,811 8,5 0,602

Sobitatud 59,784 46,932 15,6 0,478 63,162 69,405 -7,2 0,771

TKH-180 saaja Sobitamata 0,081 0,163 -25 0,179 0,189 0,156 8,6 0,582

Sobitatud 0,081 0,108 -8,3 0,696 0,189 0,122 17,8 0,429


Sobitatud 0,243 0,162 18,5 0,393 0,135 0,230 -24 0,299


Sobitatud 0,351 0,365 -2,9 0,905 0,378 0,351 5,8 0,812


Sobitatud 0,324 0,365 -8,7 0,718 0,297 0,297 0 1,000


Sobitatud 4,125 3,412 12,6 0,557 3,265 3,527 -5,1 0,781


algatusel Sobitamata 0,378 0,521 -28,7 0,083 0,514 0,513 0 0,998

Sobitatud 0,378 0,338 8,2 0,721 0,514 0,608 -18,8 0,419

Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,189 0,149 10,6 0,493 0,081 0,149 -21,4 0,245

Sobitatud 0,189 0,216 -7,2 0,776 0,081 0,027 16,9 0,310


72

Koolituse lõpetamise kuu November 2010 Detsember 2010

Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Mees Sobitamata 0,426 0,518 -18,3 0,133 0,313 0,527 -44,3 0,003

Sobitatud 0,426 0,368 11,8 0,487 0,313 0,333 -4,3 0,829

Vanus Sobitamata 31,515 39,098 -61 0,000 31,292 39,005 -66,4 0,000

Sobitatud 31,515 31,478 0,3 0,986 31,292 30,625 5,7 0,760

Üldkeskharidus Sobitamata 0,118 0,289 -43,4 0,002 0,188 0,294 -25 0,106

Sobitatud 0,118 0,169 -13,1 0,396 0,188 0,198 -2,4 0,898

Algharidus või vähem Sobitamata 0,044 0,026 9,7 0,354 0,042 0,025 9,1 0,468

Sobitatud 0,044 0,044 0 1,000 0,042 0,021 11,5 0,562

Põhiharidus Sobitamata 0,250 0,209 9,6 0,412 0,083 0,207 -35,4 0,035

Sobitatud 0,250 0,206 10,5 0,543 0,083 0,104 -6 0,730


Sobitatud 0,382 0,390 -1,6 0,930 0,500 0,552 -11 0,614

Keskeriharidus Sobitamata 0,088 0,113 -8,3 0,516 0,083 0,120 -12 0,440

Sobitatud 0,088 0,096 -2,4 0,883 0,083 0,042 13,8 0,404

Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,044 0,029 8 0,459 0,063 0,032 14,1 0,240

Sobitatud 0,044 0,037 3,9 0,829 0,063 0,073 -4,9 0,841

Bakalaureus Sobitamata 0,029 0,059 -14,3 0,303 0,042 0,069 -12,1 0,449

Sobitatud 0,029 0,029 0 1,000 0,042 0,010 13,6 0,342


Sobitatud 0,044 0,029 8,1 0,652 0,000 0,000 . .


Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,021 0,010 5,6 0,685

Tippspetsialistid Sobitamata 0,015 0,047 -18,7 0,208 0,042 0,036 2,7 0,849

Sobitatud 0,015 0,015 0 1,000 0,042 0,010 16 0,342


Sobitatud 0,029 0,022 3,3 0,788 0,083 0,083 0 1,000


Sobitatud 0,103 0,074 10,5 0,549 0,063 0,052 4,3 0,828


Sobitatud 0,250 0,353 -25,6 0,194 0,229 0,219 2,7 0,904


Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .

Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,221 0,209 2,8 0,817 0,104 0,204 -27,9 0,085

Sobitatud 0,221 0,191 7,1 0,674 0,104 0,063 11,6 0,465


Sobitatud 0,088 0,110 -7,6 0,670 0,063 0,083 -7,7 0,698


Sobitatud 0,074 0,037 11,1 0,351 0,104 0,115 -3 0,872


Sobitatud 0,559 0,596 -7,4 0,667 0,500 0,417 16,6 0,418


Sobitatud 22,632 23,250 -1,1 0,942 25,354 19,448 11,5 0,517


Sobitatud 0,647 0,662 -3,1 0,858 0,667 0,656 2,2 0,915

Harjumaa Sobitamata 0,265 0,444 -38 0,003 0,104 0,442 -81,7 0,000

Sobitatud 0,265 0,257 1,6 0,923 0,104 0,094 2,5 0,866


Sobitatud 0,103 0,118 -5,2 0,786 0,250 0,260 -2,9 0,908


73

Järg


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Ida-Virumaa Sobitamata 0,265 0,165 24,5 0,026 0,458 0,163 67 0,000

Sobitatud 0,265 0,213 12,6 0,485 0,458 0,500 -9,4 0,687

Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,368 0,323 9,4 0,429 0,188 0,327 -32,1 0,040

Sobitatud 0,368 0,412 -9,3 0,601 0,188 0,146 9,6 0,589

Puudega Sobitamata 0,103 0,047 21,4 0,028 0,042 0,045 -1,6 0,914

Sobitatud 0,103 0,103 0 1,000 0,042 0,063 -10,2 0,650



Sobitatud 0,912 0,860 4,2 0,807 1,021 1,240 -14,8 0,548


kestus Sobitamata 115,600 205,920 -32,1 0,043 223,940 208,910 4,1 0,779

Sobitatud 115,600 108,510 2,5 0,818 223,940 245,090 -5,8 0,790


Sobitatud 198,370 184,070 6,8 0,582 236,130 202,940 15,4 0,341

Saamata hüvitise päevi Sobitamata 52,338 55,769 -4,1 0,743 40,188 56,733 -21 0,182

Sobitatud 52,338 65,088 -15,1 0,375 40,188 61,448 -27 0,207


Sobitatud 0,132 0,140 -2,1 0,901 0,125 0,083 12,1 0,509


Sobitatud 0,191 0,221 -7,1 0,674 0,146 0,135 2,6 0,885

TT-saaja Sobitamata 0,338 0,269 15 0,200 0,313 0,263 11 0,433

Sobitatud 0,338 0,353 -3,2 0,858 0,313 0,354 -9,2 0,669


Sobitatud 0,338 0,287 10,8 0,521 0,417 0,427 -2,1 0,919


Sobitatud 3,644 3,631 0,2 0,987 2,256 1,991 5,7 0,600



Sobitatud 0,456 0,500 -8,8 0,610 0,396 0,323 14,7 0,462

Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,176 0,154 6 0,610 0,167 0,152 4 0,777

Sobitatud 0,176 0,162 3,9 0,821 0,167 0,156 2,8 0,891


74


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Mees Sobitamata 0,290 0,526 -49 0,009 0,367 0,537 -34,6 0,008

Sobitatud 0,290 0,323 -6,7 0,787 0,367 0,325 8,5 0,635


Sobitatud 29,710 30,742 -8,7 0,719 33,800 34,925 -9,1 0,606

Üldkeskharidus Sobitamata 0,290 0,287 0,8 0,965 0,183 0,293 -25,9 0,062

Sobitatud 0,290 0,274 3,5 0,890 0,183 0,192 -2 0,908

Algharidus või vähem Sobitamata 0,032 0,026 4 0,814 0,017 0,026 -6,3 0,656

Sobitatud 0,032 0,016 9,5 0,685 0,017 0,025 -5,8 0,752


Sobitatud 0,065 0,048 4,8 0,787 0,150 0,167 -4,3 0,805


Sobitatud 0,452 0,548 -20,5 0,454 0,450 0,458 -1,8 0,928


Sobitatud 0,065 0,032 11,2 0,561 0,067 0,017 17,2 0,173


Sobitatud 0,032 0,048 -9,2 0,752 0,083 0,092 -3,6 0,873


Sobitatud 0,032 0,000 15,6 0,321 0,050 0,050 0 1,000


Sobitatud 0,032 0,032 0 1,000 0,000 0,000 . .


Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,017 0,008 4,7 0,684

Tippspetsialistid Sobitamata 0,161 0,045 38,4 0,002 0,033 0,034 -0,4 0,973

Sobitatud 0,161 0,129 10,7 0,724 0,033 0,017 9,2 0,563


Sobitatud 0,065 0,032 12,6 0,561 0,117 0,142 -8,7 0,686


Sobitatud 0,032 0,016 7,3 0,685 0,083 0,092 -3,2 0,873


Sobitatud 0,194 0,161 8,4 0,745 0,100 0,092 2,5 0,878


Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .


Sobitatud 0,065 0,081 -4,7 0,810 0,200 0,258 -14,4 0,451

Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,129 0,099 9,4 0,576 0,050 0,094 -17 0,243

Sobitatud 0,129 0,161 -10,1 0,724 0,050 0,058 -3,2 0,842

Lihttöölised Sobitamata 0,194 0,186 1,9 0,913 0,183 0,179 1,1 0,934

Sobitatud 0,194 0,258 -16,3 0,551 0,183 0,158 6,5 0,719

Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,323 0,518 -40,2 0,029 0,617 0,525 18,6 0,154

Sobitatud 0,323 0,339 -3,3 0,895 0,617 0,583 6,7 0,712


Sobitatud 25,677 36,274 -21,4 0,480 31,500 35,525 -6,5 0,720

Elukoht linnas Sobitamata 0,710 0,685 5,3 0,768 0,567 0,685 -24,5 0,049

Sobitatud 0,710 0,726 -3,5 0,890 0,567 0,667 -20,7 0,264

Harjumaa Sobitamata 0,290 0,439 -31 0,095 0,150 0,444 -67,7 0,000

Sobitatud 0,290 0,210 16,8 0,472 0,150 0,158 -1,9 0,900

Lõuna-Eesti Sobitamata 0,032 0,070 -17 0,414 0,167 0,069 30,4 0,003

Sobitatud 0,032 0,032 0 1,000 0,167 0,200 -10,4 0,640


75

Järg


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Ida-Virumaa Sobitamata 0,387 0,160 52,2 0,001 0,267 0,158 26,6 0,021

Sobitatud 0,387 0,403 -3,7 0,899 0,267 0,267 0 1,000

Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,290 0,332 -8,9 0,625 0,417 0,329 18,2 0,148

Sobitatud 0,290 0,355 -13,8 0,594 0,417 0,375 8,6 0,644

Puudega Sobitamata 0,065 0,044 9,2 0,569 0,050 0,042 3,8 0,756

Sobitatud 0,065 0,016 21,2 0,341 0,050 0,033 7,9 0,651



Sobitatud 0,774 0,710 5,2 0,802 1,083 0,883 15,5 0,316


kestus Sobitamata 184,740 218,980 -10,1 0,612 200,920 219,970 -6 0,694

Sobitatud 184,740 180,680 1,2 0,956 200,920 178,460 7,1 0,658


Sobitatud 228,290 239,520 -4,9 0,825 211,380 233,850 -10,2 0,507


Sobitatud 41,935 49,661 -9,5 0,708 47,233 35,808 13,8 0,412


Sobitatud 0,226 0,242 -4,1 0,883 0,117 0,092 7,5 0,657


Sobitatud 0,129 0,177 -12,5 0,604 0,217 0,258 -9,9 0,595

TT-saaja Sobitamata 0,258 0,262 -0,9 0,959 0,317 0,255 13,6 0,274

Sobitatud 0,258 0,226 7,3 0,771 0,317 0,233 18,4 0,311


Sobitatud 0,387 0,355 6,6 0,797 0,350 0,417 -13,8 0,457

Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 3,292 4,306 -21 0,321 4,428 4,382 0,8 0,953

Sobitatud 3,292 3,258 0,7 0,971 4,428 4,127 4,9 0,788


algatusel Sobitamata 0,516 0,510 1,2 0,948 0,533 0,506 5,5 0,669

Sobitatud 0,516 0,548 -6,4 0,803 0,533 0,550 -3,3 0,856

Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,097 0,152 -16,5 0,395 0,083 0,152 -21,5 0,136

Sobitatud 0,097 0,065 9,8 0,647 0,083 0,067 5,2 0,732


76


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Mees Sobitamata 0,282 0,541 -54,5 0,000 0,386 0,541 -31,4 0,002

Sobitatud 0,282 0,296 -3 0,854 0,386 0,376 2 0,886


Sobitatud 31,183 30,500 5,7 0,715 30,129 30,426 -2,5 0,846


Sobitatud 0,211 0,225 -3,3 0,840 0,198 0,178 4,6 0,720

Algharidus või vähem Sobitamata 0,028 0,027 1 0,934 0,040 0,027 7,2 0,418

Sobitatud 0,028 0,063 -21,5 0,319 0,040 0,040 0 1,000


Sobitatud 0,183 0,113 17,7 0,240 0,188 0,188 0 1,000


Sobitatud 0,366 0,387 -4,6 0,797 0,366 0,376 -2,2 0,885

Keskeriharidus Sobitamata 0,056 0,116 -21,3 0,116 0,129 0,115 4 0,678

Sobitatud 0,056 0,035 7,6 0,550 0,129 0,144 -4,5 0,760

Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,099 0,030 28 0,001 0,020 0,030 -6,6 0,543

Sobitatud 0,099 0,099 0 1,000 0,020 0,025 -3,2 0,813


Sobitatud 0,042 0,063 -9,5 0,577 0,050 0,030 8,6 0,473


Sobitatud 0,014 0,014 0 1,000 0,010 0,020 -7,1 0,563


Sobitatud 0,042 0,063 -9,9 0,577 0,059 0,089 -12,8 0,423

Tippspetsialistid Sobitamata 0,042 0,039 1,4 0,905 0,040 0,040 -0,4 0,966

Sobitatud 0,042 0,035 3,5 0,829 0,040 0,020 10,1 0,410

Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,028 0,066 -17,9 0,199 0,050 0,066 -6,9 0,513

Sobitatud 0,028 0,042 -6,7 0,652 0,050 0,064 -6,4 0,651


Sobitatud 0,099 0,077 7,7 0,660 0,109 0,084 8,7 0,554


Sobitatud 0,239 0,239 0 1,000 0,168 0,144 6,8 0,630

Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,028 0,015 9,1 0,359 0,010 0,015 -4,9 0,656

Sobitatud 0,028 0,021 4,8 0,788 0,010 0,005 4,4 0,684


Sobitatud 0,085 0,085 0 1,000 0,139 0,129 2,6 0,837


Sobitatud 0,056 0,070 -5,4 0,733 0,089 0,089 0 1,000

Lihttöölised Sobitamata 0,099 0,170 -21 0,109 0,099 0,170 -21 0,057

Sobitatud 0,099 0,134 -10,4 0,516 0,099 0,119 -5,8 0,653

Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,676 0,531 29,8 0,015 0,644 0,529 23,3 0,022

Sobitatud 0,676 0,627 10,2 0,541 0,644 0,639 1 0,942


Sobitatud 16,859 16,923 -0,1 0,989 21,485 23,847 -4,7 0,665


Sobitatud 0,606 0,662 -11,8 0,489 0,644 0,658 -3,1 0,826


Sobitatud 0,141 0,141 0 1,000 0,208 0,188 4,4 0,726


Sobitatud 0,070 0,049 8,2 0,599 0,129 0,089 13,3 0,369


77

Järg


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t


Sobitatud 0,268 0,303 -8,7 0,645 0,248 0,277 -7,4 0,633

Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,521 0,329 39,5 0,001 0,416 0,324 19 0,050

Sobitatud 0,521 0,507 2,9 0,868 0,416 0,446 -6,2 0,672

Puudega Sobitamata 0,028 0,041 -7,1 0,582 0,020 0,041 -12,5 0,279

Sobitatud 0,028 0,014 7,7 0,563 0,020 0,020 0 1,000

Registreeritud töötuse perioode Sobitamata 0,915 1,048 -10,1 0,440 0,851 1,074 -16,4 0,129

Sobitatud 0,915 0,951 -2,7 0,858 0,851 0,752 7,3 0,552


kestus Sobitamata 222,100 221,180 0,2 0,984 149,560 227,680 -23,4 0,041

Sobitatud 222,100 221,060 0,3 0,988 149,560 126,660 6,9 0,531


Sobitatud 231,440 229,600 0,8 0,961 195,000 218,070 -10,2 0,389

Saamata hüvitise päevi Sobitamata 58,310 54,218 5 0,680 65,802 53,176 14,3 0,127

Sobitatud 58,310 66,817 -10,4 0,558 65,802 63,540 2,6 0,860


Sobitatud 0,169 0,155 3,9 0,821 0,069 0,089 -6,7 0,604


Sobitatud 0,113 0,127 -3,8 0,798 0,178 0,203 -6,2 0,656


Sobitatud 0,338 0,352 -3,1 0,861 0,406 0,411 -1,1 0,943


Sobitatud 0,380 0,366 2,9 0,863 0,347 0,297 10,2 0,454


Sobitatud 3,097 2,876 4,2 0,747 2,971 3,213 -4,8 0,657



Sobitatud 0,423 0,408 2,8 0,866 0,396 0,460 -13 0,358

Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,127 0,153 -7,6 0,538 0,218 0,156 15,9 0,086

Sobitatud 0,127 0,148 -6,1 0,717 0,218 0,178 10,2 0,483


78


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Mees Sobitamata 0,403 0,534 -26,5 0,021 0,398 0,515 -23,7 0,032

Sobitatud 0,403 0,442 -7,9 0,627 0,398 0,416 -3,6 0,814


Sobitatud 32,078 31,234 7 0,644 34,181 34,217 -0,3 0,985


Sobitatud 0,234 0,221 2,9 0,849 0,229 0,247 -4,1 0,786

Algharidus või vähem Sobitamata 0,013 0,026 -9,7 0,463 0,012 0,025 -9,5 0,456

Sobitatud 0,013 0,039 -18,7 0,314 0,012 0,000 9 0,319


Sobitatud 0,182 0,123 14,7 0,316 0,193 0,247 -13,6 0,402

Kutsekeskharidus Sobitamata 0,364 0,250 24,7 0,022 0,301 0,239 14 0,186

Sobitatud 0,364 0,338 5,7 0,738 0,301 0,307 -1,4 0,933

Keskeriharidus Sobitamata 0,117 0,119 -0,7 0,949 0,145 0,118 8 0,447

Sobitatud 0,117 0,110 2 0,900 0,145 0,108 10,7 0,487

Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,039 0,033 3,3 0,762 0,024 0,034 -5,8 0,626

Sobitatud 0,039 0,078 -20,9 0,306 0,024 0,030 -3,6 0,813


Sobitatud 0,052 0,091 -16,4 0,351 0,072 0,054 7 0,635

Magister või doktor Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,024 0,035 -6,4 0,589

Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,024 0,006 10,6 0,342


Sobitatud 0,026 0,032 -3,4 0,812 0,024 0,036 -6,1 0,652

Tippspetsialistid Sobitamata 0,026 0,035 -5,3 0,664 0,012 0,048 -21 0,129

Sobitatud 0,026 0,026 0 1,000 0,012 0,006 3,6 0,684


Sobitatud 0,065 0,078 -5,2 0,756 0,096 0,054 15,3 0,306


Sobitatud 0,078 0,039 14,9 0,306 0,072 0,054 7 0,635


Sobitatud 0,195 0,227 -8,6 0,624 0,096 0,096 0 1,000


Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,036 0,036 0 1,000


Sobitatud 0,104 0,052 14,5 0,232 0,169 0,217 -12,6 0,434


Sobitatud 0,039 0,071 -13 0,381 0,060 0,066 -2,3 0,874

Lihttöölised Sobitamata 0,195 0,174 5,4 0,630 0,169 0,167 0,5 0,964

Sobitatud 0,195 0,214 -5 0,766 0,169 0,151 4,8 0,752


Sobitatud 0,610 0,643 -6,6 0,679 0,518 0,470 9,6 0,537


Sobitatud 18,416 15,747 4,9 0,685 33,133 27,030 10,3 0,499


Sobitatud 0,636 0,604 6,9 0,680 0,614 0,633 -3,8 0,811


Sobitatud 0,130 0,149 -4,6 0,729 0,133 0,133 0 1,000


Sobitatud 0,104 0,143 -13,9 0,466 0,072 0,102 -11,6 0,495


79

Järg


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t


Sobitatud 0,273 0,208 15,8 0,349 0,446 0,536 -20,4 0,247


Sobitatud 0,494 0,500 -1,3 0,936 0,349 0,229 25,6 0,088


Sobitatud 0,078 0,104 -11 0,578 0,084 0,096 -5 0,788


perioode Sobitamata 0,961 1,113 -11,1 0,378 0,843 1,124 -20,8 0,098

Sobitatud 0,961 0,890 5,2 0,723 0,843 1,036 -14,3 0,326


kestus Sobitamata 280,810 238,180 10,8 0,344 174,220 243,100 -20,2 0,120

Sobitatud 280,810 243,970 9,3 0,593 174,220 239,490 -19,1 0,204


Sobitatud 249,920 236,680 4,8 0,757 239,630 266,800 -10,2 0,494

Saamata hüvitise päevi Sobitamata 50,078 51,450 -1,6 0,884 55,241 54,437 0,9 0,932

Sobitatud 50,078 54,045 -4,8 0,767 55,241 45,735 11 0,466


Sobitatud 0,104 0,104 0 1,000 0,108 0,139 -9,4 0,558


Sobitatud 0,065 0,065 0 1,000 0,120 0,084 9,7 0,446


Sobitatud 0,377 0,403 -5,6 0,743 0,373 0,361 2,6 0,873

Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,455 0,397 11,6 0,303 0,398 0,387 2,1 0,850

Sobitatud 0,455 0,429 5,2 0,747 0,398 0,416 -3,7 0,814


Sobitatud 2,193 2,283 -1,9 0,863 2,858 2,539 6 0,635



Sobitatud 0,299 0,325 -5,4 0,730 0,386 0,343 8,5 0,575

Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,221 0,162 15 0,161 0,133 0,162 -8,4 0,464

Sobitatud 0,221 0,175 11,5 0,482 0,133 0,169 -10,2 0,518


80


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Mees Sobitamata 0,390 0,492 -20,7 0,116 0,367 0,478 -22,4 0,121

Sobitatud 0,390 0,449 -12 0,518 0,367 0,388 -4,1 0,837


Sobitatud 32,831 32,525 2,5 0,886 32,776 33,551 -6,5 0,732

Üldkeskharidus Sobitamata 0,288 0,286 0,4 0,976 0,224 0,278 -12,4 0,401

Sobitatud 0,288 0,305 -3,7 0,842 0,224 0,235 -2,3 0,906

Algharidus või vähem Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,020 0,025 -3 0,839

Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,020 0,000 13,6 0,320

Põhiharidus Sobitamata 0,169 0,195 -6,5 0,625 0,306 0,198 24,9 0,059

Sobitatud 0,169 0,178 -2,2 0,904 0,306 0,337 -7,1 0,749

Kutsekeskharidus Sobitamata 0,390 0,244 31,6 0,009 0,224 0,249 -5,8 0,691

Sobitatud 0,390 0,339 11 0,570 0,224 0,276 -11,9 0,564


Sobitatud 0,034 0,051 -6,4 0,651 0,041 0,031 3,8 0,788


Sobitatud 0,051 0,051 0 1,000 0,041 0,041 0 1,000


Sobitatud 0,051 0,059 -3,5 0,842 0,122 0,041 27,9 0,143


Sobitatud 0,017 0,017 0 1,000 0,020 0,041 -12,7 0,562

Juhid Sobitamata 0,051 0,063 -5,1 0,709 0,000 0,000 . .

Sobitatud 0,051 0,025 11 0,475 0,000 0,000 . .

Tippspetsialistid Sobitamata 0,034 0,055 -10 0,484 0,020 0,060 -20,1 0,245

Sobitatud 0,034 0,059 -12,3 0,517 0,020 0,020 0 1,000


Sobitatud 0,068 0,059 3,3 0,852 0,143 0,092 16,3 0,438

Kontoritöötajad Sobitamata 0,068 0,072 -1,7 0,895 0,061 0,077 -6,4 0,670

Sobitatud 0,068 0,059 3,3 0,852 0,061 0,061 0 1,000


Sobitatud 0,271 0,288 -4,1 0,839 0,204 0,214 -2,6 0,902


Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,020 0,010 7,6 0,685

Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,119 0,178 -16,8 0,231 0,143 0,180 -10 0,502

Sobitatud 0,119 0,127 -2,4 0,890 0,143 0,163 -5,5 0,782

Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,136 0,089 14,6 0,212 0,082 0,093 -4 0,784

Sobitatud 0,136 0,144 -2,7 0,896 0,082 0,143 -21,6 0,342


Sobitatud 0,068 0,059 2,7 0,852 0,122 0,153 -8,6 0,664

Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,508 0,511 -0,6 0,963 0,571 0,508 12,8 0,371

Sobitatud 0,508 0,559 -10,1 0,584 0,571 0,592 -4,1 0,840


Sobitatud 29,508 26,441 5,5 0,729 21,612 22,939 -2,6 0,872


Sobitatud 0,661 0,602 12,7 0,508 0,612 0,612 0 1,000


Sobitatud 0,220 0,203 3,7 0,824 0,224 0,245 -4,4 0,814


Sobitatud 0,136 0,169 -11,2 0,612 0,163 0,214 -15,8 0,524


81

Järg


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t


Sobitatud 0,322 0,280 9,9 0,619 0,347 0,357 -2,3 0,917

Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,322 0,293 6,3 0,625 0,265 0,303 -8,2 0,570

Sobitatud 0,322 0,347 -5,5 0,772 0,265 0,184 18 0,338

Puudega Sobitamata 0,034 0,041 -3,7 0,787 0,102 0,042 23,1 0,038

Sobitatud 0,034 0,034 0 1,000 0,102 0,163 -23,7 0,377

Registreeritud töötuse perioode Sobitamata 1,271 1,112 10,8 0,427 1,510 1,197 20,1 0,171

Sobitatud 1,271 1,271 0 1,000 1,510 1,918 -26,2 0,353


kestus Sobitamata 252,120 243,380 2,3 0,869 326,390 262,580 14,1 0,291

Sobitatud 252,120 217,780 9,2 0,564 326,390 366,590 -8,9 0,703


Sobitatud 175,270 159,090 7,1 0,539 174,060 192,730 -7,8 0,593

Saamata hüvitise päevi Sobitamata 65,390 56,793 10 0,453 69,857 56,615 14,3 0,297

Sobitatud 65,390 63,390 2,3 0,899 69,857 62,929 7,5 0,712


Sobitatud 0,136 0,186 -15 0,457 0,102 0,092 3,2 0,866


Sobitatud 0,136 0,119 4,4 0,784 0,143 0,133 2,7 0,885

TT-saaja Sobitamata 0,322 0,272 11 0,386 0,367 0,284 17,7 0,198

Sobitatud 0,322 0,297 5,5 0,768 0,367 0,347 4,3 0,835


Sobitatud 0,407 0,398 1,7 0,926 0,388 0,429 -8,3 0,685

Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 3,234 4,284 -18,7 0,190 3,170 3,695 -10 0,497

Sobitatud 3,234 3,185 0,9 0,955 3,170 2,388 14,8 0,383



Sobitatud 0,390 0,415 -5,1 0,781 0,327 0,255 14,7 0,441


Sobitatud 0,271 0,271 0 1,000 0,224 0,265 -10,2 0,643


82


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Mees Sobitamata 0,365 0,478 -22,9 0,052 0,330 0,471 -29 0,006

Sobitatud 0,365 0,338 5,5 0,733 0,330 0,383 -10,9 0,449


Sobitatud 32,757 32,372 3,1 0,847 31,415 31,468 -0,4 0,976


Sobitatud 0,216 0,236 -4,7 0,770 0,223 0,234 -2,5 0,863

Algharidus või vähem Sobitamata 0,041 0,024 9,4 0,352 0,000 0,000 . .

Sobitatud 0,041 0,027 7,6 0,652 0,000 0,000 . .


Sobitatud 0,203 0,176 6,8 0,677 0,223 0,218 1,3 0,930


Sobitatud 0,270 0,223 10,8 0,508 0,319 0,330 -2,4 0,877


Sobitatud 0,095 0,122 -8,7 0,599 0,053 0,037 5,7 0,601


Sobitatud 0,068 0,108 -17,9 0,387 0,064 0,064 0 1,000


Sobitatud 0,068 0,074 -2,6 0,874 0,074 0,080 -2 0,892


Sobitatud 0,041 0,034 3,4 0,829 0,043 0,037 2,6 0,853


Sobitatud 0,027 0,020 3,3 0,789 0,032 0,011 9,9 0,315


Sobitatud 0,027 0,027 0 1,000 0,032 0,027 2,6 0,830

Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,068 0,074 -2,4 0,842 0,064 0,074 -4 0,709

Sobitatud 0,068 0,068 0 1,000 0,064 0,080 -6,3 0,674


Sobitatud 0,108 0,081 9,3 0,577 0,043 0,043 0 1,000


Sobitatud 0,176 0,182 -1,8 0,915 0,202 0,229 -6,9 0,659

Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,021 0,016 4 0,678

Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,021 0,043 -15,7 0,409

Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,176 0,172 0,9 0,935 0,181 0,166 3,9 0,700

Sobitatud 0,176 0,176 0 1,000 0,181 0,165 4,2 0,774

Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,095 0,092 0,9 0,941 0,053 0,095 -15,8 0,171

Sobitatud 0,095 0,088 2,3 0,887 0,053 0,037 6,1 0,601


Sobitatud 0,135 0,155 -5,6 0,729 0,160 0,149 2,9 0,841

Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,541 0,518 4,5 0,699 0,457 0,523 -13 0,207

Sobitatud 0,541 0,527 2,7 0,870 0,457 0,410 9,6 0,510


Sobitatud 25,324 16,297 15,4 0,219 27,787 29,340 -2,7 0,846

Elukoht linnas Sobitamata 0,568 0,701 -27,9 0,012 0,702 0,695 1,6 0,874

Sobitatud 0,568 0,568 0 1,000 0,702 0,691 2,3 0,875


Sobitatud 0,270 0,243 5,7 0,709 0,191 0,181 2,4 0,852

Lõuna-Eesti Sobitamata 0,122 0,071 17 0,094 0,117 0,072 15,3 0,095

Sobitatud 0,122 0,108 4,6 0,798 0,117 0,074 14,5 0,324


83

Järg


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t


Sobitatud 0,203 0,236 -8,6 0,622 0,394 0,436 -9,7 0,556

Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,405 0,295 23,3 0,037 0,298 0,298 0 0,999

Sobitatud 0,405 0,412 -1,4 0,934 0,298 0,309

-

26204,3 0,875

Puudega Sobitamata 0,041 0,043 -1,1 0,926 0,032 0,043 -6 0,586

Sobitatud 0,041 0,014 13,5 0,314 0,032 0,043 -5,6 0,702

Registreeritud töötuse perioode Sobitamata 1,189 1,190 0 0,997 1,202 1,207 -0,3 0,979

Sobitatud 1,189 1,101 5,2 0,722 1,202 1,037 10,7 0,417



Sobitatud 242,310 255,910 -3,4 0,820 261,940 211,380 12,9 0,272

Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 256,720 246,480 2,6 0,771 219,390 238,580 -7,3 0,539

Sobitatud 256,720 211,070 11,5 0,513 219,390 212,530 2,6 0,823


Sobitatud 56,284 51,426 5,3 0,743 51,830 50,372 1,6 0,906

TKH-180 saaja Sobitamata 0,041 0,115 -27,9 0,045 0,117 0,113 1,2 0,907

Sobitatud 0,041 0,041 0 1,000 0,117 0,138 -6,6 0,664


Sobitatud 0,176 0,169 1,7 0,914 0,128 0,128 0 1,000


Sobitatud 0,324 0,284 8,8 0,595 0,383 0,335 10,2 0,497


Sobitatud 0,459 0,507 -9,5 0,568 0,372 0,399 -5,5 0,710


Sobitatud 2,811 2,238 10,8 0,377 2,761 2,595 3,3 0,743



Sobitatud 0,338 0,372 -6,9 0,670 0,426 0,452 -5,3 0,715


Sobitatud 0,257 0,162 23 0,159 0,191 0,149 10,9 0,440


84


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Mees Sobitamata 0,315 0,478 -33,6 0,001 0,363 0,481 -24,1 0,034

Sobitatud 0,315 0,306 1,9 0,885 0,372 0,442 -14,3 0,373


Sobitatud 31,775 32,351 -4,7 0,708 29,885 31,545 -14 0,365


Sobitatud 0,207 0,216 -2,1 0,870 0,167 0,167 0 1,000

Algharidus või vähem Sobitamata 0,054 0,025 15,1 0,048 0,000 0,000 . .

Sobitatud 0,054 0,050 2,3 0,880 0,000 0,000 . .


Sobitatud 0,144 0,108 9,6 0,421 0,154 0,128 6,7 0,648


Sobitatud 0,342 0,351 -2 0,888 0,385 0,378 1,4 0,935


Sobitatud 0,063 0,059 1,6 0,889 0,090 0,115 -8,4 0,600


Sobitatud 0,108 0,140 -12,1 0,478 0,115 0,103 4,5 0,799


Sobitatud 0,045 0,050 -1,9 0,875 0,064 0,090 -10,2 0,551

Magister või doktor Sobitamata 0,036 0,038 -1 0,913 0,025 0,038 -7,5 0,540

Sobitatud 0,036 0,027 4,8 0,702 0,026 0,019 3,7 0,789

Juhid Sobitamata 0,036 0,061 -11,6 0,272 0,013 0,061 -26 0,069

Sobitatud 0,036 0,041 -2,1 0,862 0,013 0,019 -3,4 0,752

Tippspetsialistid Sobitamata 0,072 0,048 10,1 0,237 0,063 0,048 6,5 0,536

Sobitatud 0,072 0,108 -15,1 0,351 0,064 0,038 11,2 0,471

Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,081 0,071 3,8 0,683 0,038 0,072 -15 0,238

Sobitatud 0,081 0,072 3,4 0,802 0,038 0,045 -2,8 0,842


Sobitatud 0,108 0,063 15,6 0,232 0,103 0,167 -21,3 0,244


Sobitatud 0,216 0,243 -6,9 0,634 0,218 0,237 -5 0,776

Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,027 0,018 5,9 0,490 0,013 0,019 -5,5 0,657

Sobitatud 0,027 0,005 15,1 0,180 0,013 0,013 0 1,000


Sobitatud 0,144 0,167 -6,2 0,645 0,141 0,122 5,3 0,724


Sobitatud 0,072 0,068 1,6 0,896 0,077 0,064 4,5 0,756


Sobitatud 0,117 0,095 6,4 0,587 0,167 0,128 10,3 0,501


Sobitatud 0,532 0,536 -0,9 0,947 0,628 0,679 -10,4 0,504


Sobitatud 24,811 21,685 6,2 0,527 21,769 21,455 0,6 0,963


Sobitatud 0,631 0,613 3,8 0,783 0,577 0,577 0 1,000


Sobitatud 0,252 0,243 1,9 0,877 0,167 0,128 8,8 0,501


Sobitatud 0,108 0,135 -9,4 0,540 0,077 0,077 0 1,000


85

Järg


Tunnused Valim

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t

Praktikal

osalenud

Võrdlus-

grupp

Erinevus

% p>t


Sobitatud 0,306 0,297 2,1 0,884 0,231 0,199 7,9 0,629


Sobitatud 0,333 0,324 1,9 0,887 0,526 0,596 -14,6 0,378


Sobitatud 0,072 0,068 1,9 0,896 0,051 0,051 0 1,000

Registreeritud töötuse perioode Sobitamata 0,973 1,273 -19,9 0,057 0,863 1,289 -30,5 0,022

Sobitatud 0,973 1,090 -7,8 0,512 0,872 0,776 6,9 0,582



Sobitatud 229,400 225,010 1,1 0,927 190,360 193,970 -0,9 0,948


Sobitatud 181,870 186,360 -1,8 0,842 198,860 220,150 -8,1 0,562

Saamata hüvitise päevi Sobitamata 75,369 69,526 6,1 0,537 75,025 71,972 3,1 0,784

Sobitatud 75,369 88,653 -13,8 0,312 75,885 66,776 9,2 0,555


Sobitatud 0,144 0,122 6,7 0,623 0,115 0,115 0 1,000

TKH-270 või 360 saaja Sobitamata 0,153 0,203 -13 0,194 0,088 0,205 -33,6 0,009

Sobitatud 0,153 0,180 -7,1 0,591 0,090 0,090 0 1,000


Sobitatud 0,369 0,387 -3,9 0,783 0,449 0,429 4 0,810


Sobitatud 0,333 0,311 4,7 0,721 0,346 0,365 -4 0,803


Sobitatud 3,498 3,432 1,2 0,911 2,666 2,945 -5,4 0,691



Sobitatud 0,450 0,455 -0,9 0,947 0,359 0,385 -5,2 0,742

Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,207 0,183 6 0,518 0,225 0,183 10,4 0,331

Sobitatud 0,207 0,207 0 1,000 0,231 0,205 6,4 0,700


86

Lisa 7. Praktika mõju hõivele alates praktikale sisenemisest jaanuar - juuli 2010 alanud praktikad (I periood)

Kuu alates praktikale sisenemisest

Vaatluste arv

Hõivatute osakaal osalusgrupis

Hõivatute osakaal võrdlusgrupis

Praktika mõju (ATT)

Standard-viga p-väärtus

1. kuu 862 1,3% 3,3% -2,0% 0,01 0,000 2. kuu 862 3,0% 6,7% -3,7% 0,01 0,000 3. kuu 862 8,0% 10,9% -2,9% 0,01 0,015 4. kuu 862 15,5% 16,4% -0,8% 0,02 0,596 5. kuu 862 20,6% 19,5% 1,1% 0,02 0,516 6. kuu 862 28,8% 22,7% 6,0% 0,02 0,001 7. kuu 862 31,7% 26,0% 5,7% 0,02 0,003 8. kuu 862 35,4% 27,2% 8,2% 0,02 0,000 9. kuu 862 37,0% 28,2% 8,8% 0,02 0,000 10. kuu 862 38,1% 29,6% 8,5% 0,02 0,000 11. kuu 862 40,1% 29,9% 10,2% 0,02 0,000 12. kuu 862 39,3% 31,2% 8,1% 0,02 0,000 13. kuu 862 41,1% 32,3% 8,8% 0,02 0,000 14. kuu 862 43,0% 33,8% 9,2% 0,02 0,000 15. kuu 862 43,5% 34,9% 8,6% 0,02 0,000 16. kuu 862 46,2% 37,1% 9,0% 0,02 0,000 17. kuu 862 48,1% 39,2% 8,9% 0,02 0,000 18. kuu 862 49,5% 40,1% 9,4% 0,02 0,000 19. kuu 862 49,7% 40,8% 8,9% 0,02 0,000 20. kuu 862 50,9% 41,9% 9,0% 0,02 0,000 21. kuu 862 50,9% 41,7% 9,2% 0,02 0,000 22. kuu 862 49,3% 40,8% 8,5% 0,02 0,000 23. kuu 823 49,5% 41,5% 8,0% 0,02 0,000 24. kuu 729 49,0% 40,8% 8,2% 0,02 0,000 25. kuu 591 49,1% 39,1% 10,0% 0,02 0,000 26. kuu 430 50,0% 40,3% 9,7% 0,03 0,001 27. kuu 288 51,4% 39,6% 11,8% 0,04 0,001 28. kuu 127 52,0% 44,1% 7,9% 0,05 0,140

august 2010 - detsember 2011 alanud praktikad (II periood)

1. kuu 1106 1,4% 4,8% -3,4% 0,01 0,000 2. kuu 1106 3,4% 7,8% -4,4% 0,01 0,000 3. kuu 1106 12,7% 13,1% -0,4% 0,01 0,771 4. kuu 1106 23,1% 17,9% 5,2% 0,02 0,001 5. kuu 1106 31,6% 21,2% 10,4% 0,02 0,000 6. kuu 1028 37,1% 23,7% 13,3% 0,02 0,000 7. kuu 917 40,5% 26,1% 14,3% 0,02 0,000 8. kuu 823 44,1% 29,1% 15,0% 0,02 0,000 9. kuu 749 44,7% 29,9% 14,8% 0,02 0,000 10. kuu 700 47,3% 31,6% 15,6% 0,02 0,000 11. kuu 641 47,1% 31,2% 15,9% 0,02 0,000 12. kuu 558 48,6% 33,7% 14,9% 0,03 0,000 13. kuu 481 51,8% 35,9% 15,9% 0,03 0,000 14. kuu 380 49,7% 37,5% 12,2% 0,03 0,000 15. kuu 309 49,8% 38,0% 11,8% 0,03 0,001 16. kuu 249 44,2% 39,0% 5,2% 0,04 0,171 17. kuu 218 42,2% 37,2% 5,0% 0,04 0,209 18. kuu 170 45,3% 37,4% 7,9% 0,05 0,086 19. kuu 102 42,2% 35,8% 6,4% 0,06 0,279 20. kuu 65 46,2% 36,2% 10,0% 0,07 0,180 21. kuu 28 53,6% 37,5% 16,1% 0,11 0,163


87

Lisa 8. Praktika mõju sissetulekule palgast alates praktikale sisenemisest jaanuar - juuli 2010 alanud praktikad (I periood)


Vaatluste arv

Osalusgrupi keskmine, €

Võrdlusgrupi keskmine, €

Praktika mõju (ATT), €

Erinevus %


1. kuu 862 5,56 16,09 -10,52 -189% 4,33 0,015 2. kuu 862 10,28 23,37 -13,09 -127% 3,92 0,001 3. kuu 862 33,03 45,77 -12,74 -39% 7,03 0,070 4. kuu 862 66,42 75,74 -9,31 -14% 9,42 0,323 5. kuu 862 86,48 96,79 -10,31 -12% 9,60 0,283 6. kuu 862 127,07 109,82 17,26 14% 11,16 0,122 7. kuu 862 140,45 129,94 10,51 7% 11,07 0,342 8. kuu 862 161,40 136,58 24,83 15% 11,74 0,035 9. kuu 862 173,91 143,66 30,25 17% 12,14 0,013 10. kuu 862 179,07 149,89 29,18 16% 12,70 0,022 11. kuu 862 191,71 150,87 40,85 21% 12,68 0,001 12. kuu 862 190,68 157,96 32,72 17% 12,89 0,011 13. kuu 862 204,24 172,23 32,01 16% 13,86 0,021 14. kuu 862 219,61 174,62 44,99 20% 14,07 0,001 15. kuu 862 232,18 193,46 38,72 17% 14,80 0,009 16. kuu 862 240,73 208,46 32,27 13% 15,16 0,033 17. kuu 862 257,40 215,94 41,46 16% 15,97 0,010 18. kuu 862 274,85 226,69 48,16 18% 17,15 0,005 19. kuu 862 273,99 234,05 39,94 15% 16,84 0,018 20. kuu 862 285,13 244,74 40,39 14% 25,42 0,112 21. kuu 862 276,54 239,90 36,64 13% 16,34 0,025 22. kuu 862 263,92 238,93 24,99 9% 15,71 0,112 23. kuu 823 276,89 235,50 41,40 15% 16,47 0,012 24. kuu 729 281,51 241,18 40,34 14% 27,27 0,139 25. kuu 591 247,72 216,06 31,66 13% 16,71 0,058 26. kuu 430 271,93 217,57 54,36 20% 20,75 0,009 27. kuu 288 270,22 221,83 48,40 18% 26,19 0,065 28. kuu 127 288,67 238,86 49,81 17% 43,36 0,252


1. kuu 1106 5,42 20,19 -14,78 -273% 3,45 0,000 2. kuu 1106 7,52 26,14 -18,62 -247% 3,27 0,000 3. kuu 1106 45,55 53,57 -8,02 -18% 6,07 0,187 4. kuu 1106 83,40 78,17 5,23 6% 7,55 0,489 5. kuu 1106 125,07 93,70 31,37 25% 8,51 0,000 6. kuu 1028 152,02 112,88 39,14 26% 9,76 0,000 7. kuu 917 165,69 125,61 40,09 24% 10,73 0,000 8. kuu 823 195,85 137,37 58,48 30% 12,26 0,000 9. kuu 749 202,70 153,36 49,34 24% 13,54 0,000 10. kuu 700 215,28 151,89 63,39 29% 13,87 0,000 11. kuu 641 212,63 148,60 64,03 30% 14,40 0,000 12. kuu 558 209,86 157,67 52,19 25% 14,60 0,000 13. kuu 481 250,01 183,27 66,73 27% 18,31 0,000 14. kuu 380 239,50 190,03 49,47 21% 20,41 0,016 15. kuu 309 264,90 190,36 74,53 28% 25,78 0,004 16. kuu 249 226,40 189,48 36,92 16% 25,72 0,152 17. kuu 218 207,09 188,95 18,14 9% 25,44 0,476 18. kuu 170 247,18 192,35 54,84 22% 33,15 0,099 19. kuu 102 280,89 181,85 99,04 35% 52,07 0,059 20. kuu 65 254,40 202,24 52,15 21% 56,69 0,359 21. kuu 28 277,50 236,94 40,56 15% 81,22 0,359


88

Lisa 9. Praktika mõju hõivele alates praktika lõpust

jaanuar - juuli 2010 alanud praktikad (I periood)

Kuu alates praktika lõpust

Vaatluste arv





1. kuu 861 13,1% 6,8% 6,3% 0,013 0,000 2. kuu 861 26,8% 12,5% 14,3% 0,017 0,000 3. kuu 861 31,0% 17,0% 14,0% 0,018 0,000 4. kuu 861 32,8% 20,8% 11,9% 0,019 0,000 5. kuu 861 35,0% 23,3% 11,6% 0,019 0,000 6. kuu 861 38,4% 25,4% 13,0% 0,020 0,000 7. kuu 861 39,1% 26,8% 12,4% 0,020 0,000 8. kuu 861 39,6% 28,3% 11,3% 0,020 0,000 9. kuu 861 39,6% 28,9% 10,7% 0,020 0,000 10. kuu 861 41,9% 30,7% 11,2% 0,020 0,000 11. kuu 861 43,3% 33,2% 10,2% 0,020 0,000 12. kuu 861 45,5% 34,1% 11,4% 0,021 0,000 13. kuu 861 47,4% 35,1% 12,3% 0,021 0,000 14. kuu 861 48,5% 35,9% 12,7% 0,021 0,000 15. kuu 861 49,2% 37,7% 11,6% 0,021 0,000 16. kuu 861 50,5% 38,8% 11,7% 0,021 0,000 17. kuu 861 50,3% 39,1% 11,2% 0,021 0,000 18. kuu 856 50,8% 38,6% 12,2% 0,021 0,000 19. kuu 846 50,7% 39,3% 11,4% 0,021 0,000 20. kuu 811 48,5% 39,6% 8,9% 0,021 0,000 21. kuu 715 49,5% 41,0% 8,5% 0,023 0,000 22. kuu 573 51,7% 41,7% 9,9% 0,025 0,000 23. kuu 408 52,7% 41,9% 10,8% 0,030 0,000 24. kuu 205 58,0% 44,9% 13,2% 0,042 0,002 25. kuu 83 53,0% 43,4% 9,6% 0,066 0,149 26. kuu 32 59,4% 53,1% 6,3% 0,106 0,558 27. kuu 5 40,0% 40,0% 0,0% 0,308 1,000


1. kuu 1103 17,2% 7,7% 9,6% 0,013 0,000 2. kuu 1070 35,8% 11,9% 23,9% 0,016 0,000 3. kuu 1000 38,3% 17,3% 21,1% 0,018 0,000 4. kuu 922 40,7% 20,9% 19,7% 0,019 0,000 5. kuu 851 42,5% 23,0% 19,6% 0,020 0,000 6. kuu 770 46,0% 25,6% 20,3% 0,021 0,000 7. kuu 720 48,3% 27,2% 21,1% 0,022 0,000 8. kuu 644 48,6% 29,7% 18,9% 0,024 0,000 9. kuu 579 50,8% 28,9% 21,8% 0,025 0,000 10. kuu 497 52,3% 29,0% 23,3% 0,027 0,000 11. kuu 415 50,4% 30,2% 20,1% 0,030 0,000 12. kuu 338 47,6% 30,0% 17,6% 0,033 0,000 13. kuu 276 47,1% 31,5% 15,6% 0,036 0,000 14. kuu 217 46,1% 34,1% 12,0% 0,040 0,003 15. kuu 179 42,5% 35,2% 7,3% 0,044 0,102 16. kuu 126 46,0% 33,3% 12,7% 0,053 0,017 17. kuu 73 45,2% 33,6% 11,6% 0,069 0,094 18. kuu 40 47,5% 35,0% 12,5% 0,090 0,168 19. kuu 25 52,0% 32,0% 20,0% 0,117 0,093 20. kuu 9 77,8% 50,0% 27,8% 0,169 0,118


89

Lisa 10. Praktika mõju sissetulekule palgast alates praktika lõpust

jaanuar - juuli 2010 alanud praktikad (I periood)

Kuu alates praktika lõpust

Vaatluste arv




Erinevus %


1. kuu 861 46,57 24,57 22,00 47% 6,828 0,001 2. kuu 861 116,38 54,31 62,07 53% 10,237 0,000 3. kuu 861 135,13 79,84 55,29 41% 10,391 0,000 4. kuu 861 153,81 95,64 58,17 38% 11,538 0,000 5. kuu 861 160,02 111,82 48,20 30% 11,401 0,000 6. kuu 861 179,44 127,19 52,25 29% 11,962 0,000 7. kuu 861 184,23 132,65 51,58 28% 12,129 0,000 8. kuu 861 186,58 146,81 39,77 21% 12,615 0,002 9. kuu 861 194,00 144,39 49,61 26% 13,592 0,000 10. kuu 861 213,66 150,27 63,38 30% 13,666 0,000 11. kuu 861 225,54 167,12 58,41 26% 14,024 0,000 12. kuu 861 234,01 185,03 48,98 21% 14,653 0,001 13. kuu 861 246,48 183,60 62,88 26% 14,511 0,000 14. kuu 861 264,80 202,95 61,86 23% 15,808 0,000 15. kuu 861 259,86 200,13 59,73 23% 16,352 0,000 16. kuu 861 274,92 212,88 62,04 23% 16,182 0,000 17. kuu 861 292,22 221,81 70,41 24% 25,184 0,005 18. kuu 856 273,27 222,23 51,03 19% 16,289 0,002 19. kuu 846 278,15 212,87 65,28 23% 16,015 0,000 20. kuu 811 266,34 222,06 44,27 17% 15,928 0,006 21. kuu 715 267,58 238,08 29,50 11% 17,555 0,093 22. kuu 573 283,92 232,05 51,87 18% 20,514 0,012 23. kuu 408 271,77 227,24 44,54 16% 22,133 0,045 24. kuu 205 325,87 256,86 69,02 21% 32,322 0,033 25. kuu 83 356,57 257,32 99,24 28% 57,729 0,087 26. kuu 32 366,86 291,54 75,32 21% 88,466 0,398 27. kuu 5 346,63 226,47 120,16 35% 243,250 0,632


1. kuu 1103 52,39 26,71 25,68 49% 5,439 0,000 2. kuu 1070 133,23 52,18 81,05 61% 7,796 0,000 3. kuu 1000 155,61 77,92 77,69 50% 9,322 0,000 4. kuu 922 166,11 95,21 70,91 43% 10,336 0,000 5. kuu 851 181,01 110,81 70,20 39% 11,055 0,000 6. kuu 770 203,63 124,24 79,40 39% 12,582 0,000 7. kuu 720 222,18 136,66 85,52 38% 13,975 0,000 8. kuu 644 221,71 150,46 71,25 32% 14,688 0,000 9. kuu 579 232,63 151,43 81,20 35% 15,272 0,000 10. kuu 497 255,12 151,34 103,78 41% 18,349 0,000 11. kuu 415 243,79 156,64 87,15 36% 19,623 0,000 12. kuu 338 230,53 147,96 82,57 36% 20,726 0,000 13. kuu 276 236,12 154,77 81,35 34% 25,401 0,001 14. kuu 217 234,56 168,63 65,93 28% 26,564 0,013 15. kuu 179 238,08 171,26 66,82 28% 32,418 0,040 16. kuu 126 286,75 171,64 115,11 40% 43,939 0,009 17. kuu 73 259,19 168,89 90,29 35% 46,868 0,056 18. kuu 40 258,17 188,64 69,53 27% 64,338 0,283 19. kuu 25 264,32 211,14 53,18 20% 82,037 0,520 20. kuu 9 509,68 346,54 163,14 32% 183,322 0,385


90

Lisa 11. Praktika ja tööturukoolituse koosmõju hõivele alates praktikale sisenemisest jaanuar - juuli 2010 alanud praktikad (I periood)


Vaatluste arv





1. kuu 218 0,5% 1,8% -1,4% 0,008 0,081 2. kuu 218 4,6% 6,2% -1,6% 0,019 0,390 3. kuu 218 7,3% 8,9% -1,6% 0,022 0,475 4. kuu 218 13,8% 11,5% 2,3% 0,028 0,419 5. kuu 218 17,9% 14,9% 3,0% 0,031 0,339 6. kuu 218 28,0% 18,8% 9,2% 0,036 0,011 7. kuu 218 29,8% 20,9% 8,9% 0,037 0,016 8. kuu 218 33,9% 21,6% 12,4% 0,038 0,001 9. kuu 218 31,2% 22,7% 8,5% 0,038 0,026 10. kuu 218 35,3% 23,6% 11,7% 0,039 0,003 11. kuu 218 40,8% 24,1% 16,7% 0,040 0,000 12. kuu 218 37,6% 25,2% 12,4% 0,039 0,002 13. kuu 218 35,8% 25,7% 10,1% 0,039 0,011 14. kuu 218 40,4% 28,2% 12,2% 0,040 0,003 15. kuu 218 41,7% 30,7% 11,0% 0,041 0,007 16. kuu 218 43,6% 31,2% 12,4% 0,041 0,003 17. kuu 218 40,8% 32,3% 8,5% 0,041 0,039 18. kuu 218 43,1% 32,6% 10,6% 0,041 0,010 19. kuu 218 45,0% 32,6% 12,4% 0,041 0,003 20. kuu 218 47,2% 33,5% 13,8% 0,041 0,001 21. kuu 218 46,3% 33,9% 12,4% 0,041 0,003 22. kuu 218 45,9% 33,7% 12,2% 0,042 0,004 23. kuu 203 45,8% 32,3% 13,5% 0,043 0,002 24. kuu 187 46,5% 33,7% 12,8% 0,045 0,004 25. kuu 167 48,5% 33,5% 15,0% 0,048 0,002 26. kuu 122 51,6% 33,6% 18,0% 0,056 0,001 27. kuu 72 51,4% 35,4% 16,0% 0,074 0,032 28. kuu 40 45,0% 37,5% 7,5% 0,099 0,451


1. kuu 354 0,8% 2,3% -1,4% 0,007 0,056 2. kuu 354 1,4% 6,2% -4,8% 0,011 0,000 3. kuu 354 8,8% 11,2% -2,4% 0,019 0,207 4. kuu 354 15,8% 13,8% 2,0% 0,023 0,395 5. kuu 354 22,0% 15,5% 6,5% 0,026 0,012 6. kuu 314 24,5% 19,7% 4,8% 0,029 0,099 7. kuu 270 27,8% 21,9% 5,9% 0,033 0,073 8. kuu 243 32,1% 25,1% 7,0% 0,036 0,053 9. kuu 206 32,5% 28,4% 4,1% 0,040 0,300 10. kuu 184 32,6% 26,9% 5,7% 0,042 0,177 11. kuu 164 33,5% 28,4% 5,2% 0,045 0,250 12. kuu 125 35,2% 32,4% 2,8% 0,054 0,602 13. kuu 106 38,7% 31,6% 7,1% 0,059 0,232 14. kuu 79 32,9% 35,4% -2,5% 0,069 0,713 15. kuu 59 44,1% 39,0% 5,1% 0,080 0,528 16. kuu 49 38,8% 38,8% 0,0% 0,089 1,000 17. kuu 41 41,5% 41,5% 0,0% 0,100 1,000 18. kuu 31 41,9% 41,9% 0,0% 0,114 1,000 19. kuu 19 47,4% 34,2% 13,2% 0,146 0,372 20. kuu 12 58,3% 33,3% 25,0% 0,186 0,192 21. kuu 12 58,3% 33,3% 25,0% 0,186 0,192


91

Lisa 12. Praktika ja tööturukoolituse koosmõju sissetulekule palgast alates praktikale

sisenemisest jaanuar - juuli 2010 alanud praktikad (I periood)


Vaatluste arv




Erinevus %

Standard-viga

p-väärtus

1. kuu 218 1,17 6,02 -4,85 -413% 2,89 0,094 2. kuu 218 10,50 17,15 -6,66 -63% 6,00 0,268 3. kuu 218 31,49 36,06 -4,57 -14% 12,18 0,708 4. kuu 218 46,26 51,33 -5,07 -11% 12,67 0,689 5. kuu 218 60,04 69,21 -9,17 -15% 14,82 0,536 6. kuu 218 103,97 82,71 21,27 20% 17,25 0,218 7. kuu 218 112,90 97,12 15,79 14% 18,26 0,388 8. kuu 218 137,99 103,44 34,55 25% 21,53 0,109 9. kuu 218 136,29 103,38 32,91 24% 20,65 0,112 10. kuu 218 150,44 113,81 36,63 24% 21,31 0,086 11. kuu 218 176,53 112,79 63,74 36% 22,16 0,004 12. kuu 218 168,26 127,00 41,26 25% 24,01 0,087 13. kuu 218 162,14 125,63 36,51 23% 22,97 0,113 14. kuu 218 191,07 142,21 48,87 26% 24,82 0,050 15. kuu 218 205,76 136,97 68,79 33% 25,50 0,007 16. kuu 218 221,79 159,87 61,92 28% 28,28 0,029 17. kuu 218 189,56 170,45 19,10 10% 26,25 0,467 18. kuu 218 216,63 152,39 64,23 30% 26,07 0,014 19. kuu 218 231,82 170,81 61,00 26% 28,71 0,034 20. kuu 218 235,85 165,96 69,89 30% 27,57 0,012 21. kuu 218 352,07 172,65 179,42 51% 112,59 0,112 22. kuu 218 232,62 189,50 43,13 19% 29,25 0,141 23. kuu 203 245,03 166,20 78,83 32% 28,38 0,006 24. kuu 187 239,01 177,88 61,13 26% 30,76 0,048 25. kuu 167 268,14 178,18 89,97 34% 36,54 0,014 26. kuu 122 275,77 181,28 94,49 34% 39,84 0,018 27. kuu 72 257,31 176,42 80,89 31% 43,80 0,067 28. kuu 40 262,44 204,70 57,74 22% 67,75 0,397

august 2010 - detsember 2011 alanud praktikad (II periood) 1. kuu 354 1,43 7,23 -5,80 -406% 2,80 0,039 2. kuu 354 3,09 18,62 -15,52 -502% 3,98 0,000 3. kuu 354 33,11 42,51 -9,41 -28% 12,48 0,451 4. kuu 354 57,24 56,90 0,34 1% 11,39 0,976 5. kuu 354 85,37 69,06 16,31 19% 13,52 0,228 6. kuu 314 101,11 86,05 15,07 15% 16,63 0,365 7. kuu 270 126,10 93,35 32,75 26% 19,25 0,090 8. kuu 243 144,76 114,20 30,56 21% 21,17 0,149 9. kuu 206 155,95 131,81 24,14 15% 24,55 0,326 10. kuu 184 130,15 131,23 -1,08 -1% 22,02 0,961 11. kuu 164 146,53 131,06 15,47 11% 25,20 0,540 12. kuu 125 166,45 169,48 -3,03 -2% 33,70 0,928 13. kuu 106 161,46 150,77 10,69 7% 32,79 0,745 14. kuu 79 147,84 159,88 -12,04 -8% 37,19 0,746 15. kuu 59 190,42 208,79 -18,37 -10% 51,91 0,724 16. kuu 49 202,63 162,33 40,30 20% 54,41 0,460 17. kuu 41 209,94 177,61 32,33 15% 60,33 0,593 18. kuu 31 214,17 199,65 14,51 7% 73,19 0,844 19. kuu 19 254,35 133,72 120,63 47% 97,09 0,222 20. kuu 12 275,84 105,43 170,41 62% 121,26 0,173 21. kuu 12 332,28 111,91 220,38 66% 128,57 0,099


92

Lisa 13. Praktika kulud ja tulud ühiskonnale ja valitsussektorile ühe meetmes osalenu kohta (aug. 2010 – dets. 2011 praktika alustajad)

Kuu alates praktikale

sisenemisest

Praktika kulud kokku

juhen- daja-tasu

sõidu- ja majutus-

toetus stipen-dium

Praktika kulud

kumulatiiv-selt

(r=2% aastas)

Bruto- palk ATT

Töötaja-poolne töötus-

kindlustus-makse

(2,8%; alates 01.01.2013

2%) ATT

Tulu- maks (21%) ATT

Sotsiaal-maks (33%) ATT

Tööandja-poolne töötus-

kindlustus-makse (1,4%; alates

01.01.2013 1%) ATT

Töötus-hüvitised

ATT

Tulud ühis-

konnale (r=2%

aastas) kumula-tiivselt

Tulud valitsus-sektorile

(r=2% aastas)

kumula-tiivselt

1. kuu 359,63 229,98 50,31 79,34 359,03 -14,78 -0,41 -3,02 -4,88 -0,21 -4,31 -15,53 -15,53 -4,20 -4,21 2. kuu 359,63 229,98 50,31 79,34 717,47 -18,62 -0,52 -3,80 -6,14 -0,26 -4,23 -20,73 -36,25 -6,48 -10,68 3. kuu 75,18 48,08 10,52 16,59 792,27 -8,02 -0,22 -1,64 -2,65 -0,11 -5,87 -4,88 -41,14 1,24 -9,43 4. kuu 5,23 0,15 1,07 1,73 0,07 -4,84 11,79 -29,35 7,80 -1,63 5. kuu 31,37 0,88 6,40 10,35 0,44 -4,33 46,11 16,76 22,22 20,59 6. kuu 39,14 1,10 7,99 12,92 0,55 -2,36 54,41 71,17 24,66 45,24 7. kuu 40,09 1,12 8,18 13,23 0,56 -1,66 54,89 126,06 24,47 69,71 8. kuu 58,48 1,64 11,94 19,30 0,82 -1,54 79,08 205,15 34,77 104,48 9. kuu 49,34 1,38 10,07 16,28 0,69 -0,59 65,91 271,06 28,59 133,07 10. kuu 63,39 1,77 12,94 20,92 0,89 83,79 354,85 35,92 168,98 11. kuu 64,03 1,79 13,07 21,13 0,90 84,49 439,34 36,22 205,20 12. kuu 52,19 1,46 10,65 17,22 0,73 68,75 508,10 29,47 234,67 13. kuu 66,73 1,87 13,62 22,02 0,93 87,77 595,87 37,62 272,30 14. kuu 49,47 1,36 10,10 16,32 0,68 64,94 660,81 27,81 300,11 15. kuu 74,53 1,98 15,23 24,60 0,99 97,65 758,46 41,75 341,86 16. kuu 63,29 1,64 12,95 20,89 0,82 82,76 841,22 35,34 377,20 17. kuu 63,29 1,61 12,95 20,89 0,80 82,61 923,83 35,24 412,44 18. kuu 63,29 1,59 12,96 20,89 0,79 82,46 1006,29 35,15 447,59 19. kuu 63,29 1,56 12,96 20,89 0,78 82,31 1088,59 35,06 482,65 20. kuu 63,29 1,52 12,97 20,89 0,76 82,15 1170,75 34,95 517,61 21. kuu 63,29 1,49 12,98 20,89 0,74 82,00 1252,75 34,85 552,46 22. kuu 63,29 1,44 12,99 20,89 0,72 81,84 1334,59 34,74 587,20 23. kuu 63,29 1,41 13,00 20,89 0,70 81,69 1416,28 34,64 621,84 24. kuu 63,29 1,38 13,00 20,89 0,69 81,54 1497,82 34,55 656,38

Documents

TÖÖPRAKTIKA MÕJUANALÜÜS...mis olid korraldatud tööandja algatusel, tingimuseks praktikal osalejate hilisemat tööle võtmist. Teise grupina vaadeldakse perioodil august 2010