Töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine põllumajanduses, … · 2017-08-10 · Käesolev juhend aitab teil teha esimesed sammud sel teel. Juhendis antakse taustteavet selle kohta,

tervise ja ohutuse kaitsmine põllumajanduses, loomakasvatuses, aianduses ja metsanduses

Töötajate

Euroopa Komisjon

Käesolev väljaanne koostati Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi „Progress” (2007–2013) toetusel.

Programmi viib ellu Euroopa Komisjon. See on loodud toetamaks rahaliselt Euroopa tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste alaste eesmärkide rakendamist ning aitamaks seeläbi kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele kõnealustes valdkondades.

Seitsmeaastane programm on suunatud kõikidele sidusrühmadele, kes saavad kaasa aidata tööhõive ja sot-siaalküsimuste valdkonna asjakohaste ja tõhusate õigusnormide ja poliitikapõhimõtete väljatöötamisele Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides ning ELi kandidaat- ja potentsiaalsetes kandidaatriikides.

Lisateave on saadaval internetis aadressil http://ec.europa.eu/progress.

Euroopa Komisjon

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraatÜksus B.3

Käsikiri on valminud detsembris 2011

Mittesiduv parima tava juhend põllumajandus-, loomakasvatus-, aiandus- ja metsandustöötajate

tervise ja ohutuse kaitsmist käsitlevate direktiivide paremaks kohaldamiseks

Euroopa Komisjon ega ükski komisjoni nimel tegutsev isik ei vastuta käesolevas trükises sisalduva teabe kasutamise eest.

Väljaandes leiduvad lingid olid asjakohased siis, kui see väljaanne koostati.

Et kasutada või reprodutseerida fotosid, mille autoriõigus ei kuulu Euroopa Liidule, tuleb taotleda luba otse autoriõiguse valdaja(te)lt.

© Kaanefoto: 123RF

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate Internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2015

ISBN 978-92-79-43400-6doi:10.2767/60474

© Euroopa Liit, 2015Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

Europe Direct on teenistus, mis aitab leida vastused Euroopa Liitu

käsitlevatele küsimustele

Tasuta infotelefon: (*)00 800 6 7 8 9 10 11

(*) Antav teave on tasuta nagu ka enamik kõnesid (v.a mõne operaatori, hotelli ja telefonikabiini puhul).

3

Austatud põllumajandustootja!

Euroopa põllumajandust ähvardavad üha suuremad proovikivid ja probleemid. Mõnda neist, nagu maailma- majandus, kliimamuutus, äärmuslikud ilmastikuolud, maapiirkondade tühjenemine, ei ole teil võimalik muuta. Küll aga on teil võimalik muuta oma suutlikkust tegutseda ning lahendada tervise- ja ohutusprobleeme, millega te kokku puutute.

On ütlematagi selge, et teie ning teie töötajate tervis ja ohutus koos turvalise keskkonnaga on elujõulise ettevõtte toimimise eeltingimused. Selleks et teie ettevõte vastaks rangetele tervise- ja ohutusnõuetele, tuleb teha pidevaid jõupingutusi. Tööandjana on teil ka moraalne ja õiguslik kohustus tagada, et teie töötajaid ei ähvardaks ohud ja et nad oleksid hea tervise juures.

Tervis ja ohutus on küsimused, mis on teie võimuses. Teil on võimalik vähendada õnnetuste ja terviseprobleemide esinemissagedust ning vara ja toodangu hävimise riski. Käesolev juhend aitab teil teha esimesed sammud sel teel.

Juhendis antakse taustteavet selle kohta, mida tervise ja ohutuse valdkond endast kujutab, millised teie tegevuse tahud on sellega seotud, millele tuleb pöörata kõige suuremat tähelepanu ning kuidas peab tegevus olema korraldatud, et olukord oleks kontrolli all. Kõige olulisema elemendina annab juhend teile riskihindamisvahendi tööga seotud ohtude kindlakstegemiseks ja hindamiseks. Selles on loetletud 128 tüüpilist ohtu, mida peaksite riskihindamisel arvesse võtma – seega on palju tööd juba ära tehtud, hoides kokku teie kulusid, aega ja vaeva.

Võtke aega ja kaaluge käesolevas juhendis esitatud soovitusi, sest see võib aidata päästa kellegi elu.

EESSÕNA

4T Ö Ö T A J A T E T E R V I S E J A O H U T U S E K A I T S M I N E P Õ L L U M A J A N D U S E S , L O O M A K A S V A T U S E S , A I A N D U S E S J A M E T S A N D U S E S

SISUKORD1. PEaTüKK KäEsolEva juhEndi TuTvusTus 10

1.1 Juhendi eesmärk 101.2 Põllumajandus on ohtlik majandusharu 101.3 Kaheksa enim surmajuhtumeid põhjustavat tegurit põllumajanduses 111.4 Käesoleva juhendi käsitlusala 111.5 Juhendi sihtrühm 111.6 Juhendi kasutamine 11

2. PEaTüKK TErvishoid ja ohuTus – sissEjuhaTus 132.1 Tervishoiu ja ohutuse mõiste 132.2 Tervishoid ja ohutus on õiguslik kohustus 132.3 Tervishoiu ja ohutuse eest vastutavad riiklikud asutused 142.4 Miks tuleks tervisele ja ohutusele tähelepanu pöörata? 14

3. PEaTüKK TErvishoiu ja ohuTusE KorraldaminE 153.1 Tervishoiu ja ohutuse juhtimine 153.2 Oma õiguslike kohustustega tutvumine 163.3 Töötajatega konsulteerimine 163.4 Taristu uuendamine 173.5 Tegevuse kavandamine 173.6 Tervisega seotud probleemidest ja õnnetustest teatamine 17

4. PEaTüKK risKihindaminE 194.1 Mida riskihindamine endast kujutab? 194.2 Riskihindamise etapid 204.3 Andmete säilitamine 244.4 Tegevuse alustamine 24Juhtumi näide 26

5. PEaTüKK KavandaminE 275.1 Kavandamise olulisus 275.2 Töö korraldamine ja ajaline kavandamine 275.3 Ülesannete korraldamine 28Juhtumi näide 29

6. PEaTüKK KooliTus 306.1 Koolituse liigid 306.2 Koolitusvajadused 306.3 Load 316.4 Koolitusandmete säilitamine 326.5 Koolituse tõhusus 32Juhtumi näide 33

5

7. PEaTüKK TööTajad 347.1 Töötajate kokkupuude ohtudega 347.2 Töötajate kaasamine 357.3 Haavatavad töötajad 357.4 Vajalikud tingimused 367.5 Lisavõimalused heaolu tagamiseks 367.6 Vägivald töötajate hulgas 36Juhtumi näide 37

8. PEaTüKK TErvishoiu juhTiminE 388.1 Terviseprobleemid 388.2 Tervisekontroll 388.3 Zoonoosid 398.4 Allergiad 398.5 Vaktsineerimine 408.6 Kuulmis- ja nägemiskontroll ning südame-veresoonkonna haiguste kontroll 408.7 Astma 408.8 Luu- ja lihaskonna vaevused 418.9 Ilmastiku mõju tervisele 428.10 Nahahaigused 428.11 Esmaabi 42Juhtumi näide 43

9. PEaTüKK isiKuKaiTsEvahEndid 449.1 Isikukaitsevahendite valimine 449.2 Isikukaitsevahendite kasutamine ja hooldamine 459.3 Tavapäraselt kasutatavad isikukaitsevahendid 469.4 Rõivastus 47Juhtumi näide 48

10. PEaTüKK hädaoluKorraKs valmisolEK ja sEllElE rEagEEriminE 4910.1 Hädaolukorrale reageerimise kavandamine 4910.2 Lisameetmed metsatööde puhul 5010.3 Tulekahjude vältimise meetmed 5010.4 Tuletõrje 5110.5 Üleujutused ja tormid 5110.6 Masinate kokkupuude kõrgepingeliinidega 51Juhtumi näide 52

11. PEaTüKK laPsEd 5311.1 Kelle lapsed põllumajanduslikus majapidamises kõige sagedamini viibivad? 5311.2 Õnnetuste tavapärased põhjused 5311.3 Õnnetusi põhjustavad tegurid 5411.4 Lihtsad meetmed laste ohutuse tagamiseks 55Juhtumi näide 56


12. PEaTüKK KülasTajad ja Kolmandad isiKud 5712.1 Milliseid külastajaid võib põllumajanduslikus majapidamises viibida? 5712.2 Põllumajandusvaldkonna töövõtjad / valitsusasutuste esindajad /

kommunaalteenuste osutajad / ehitus- ja hooldustöötajad 5712.3 Kolmandate isikute teavitamine 5812.4 Ennetusmeetmete võtmine 5812.5 Turistid / koolilapsed / kohapealse kodumajutusteenuse kasutajad 59Juhtumi näide 60

13. PEaTüKK TarisTu 6113.1 Territooriumi piiride kaitsmine ja juurdepääs territooriumile 6113.2 Hoidke oma territoorium puhas ja korras! 6213.3 Elektripaigaldised 6313.4 Veevarud ja veehoidlad 6413.5 Töö kõrgustes 6513.6 Töö maapinnal – mullatööd 6713.7 Piiratud ruumid 6713.8 Hoidlad, laod, virnastamine ja töökojad 6813.9 Kütusevarud ja tulekahjude vältimine 6913.10 Asbest 6913.11 Kohapealsed kauplused ja kodumajutuseks kasutatavad ruumid 69Juhtumi näide 70

14. PEaTüKK masinad ja sEadmEd 7114.1 Masinatega seotud ohud 7114.2 Masinate ostmine 7314.3 Kaalutlused enne masina kasutamist 7314.4 Masinate ohutu kasutamine 7314.5 Lapsed ja masinad 7414.6 Lisaseadmed 7414.7 Hooldus ja remont 7514.8 Kasutuselt kõrvaldamine 7614.9 Tööriistad ja töökojad 76Juhtumi näide 77

15. PEaTüKK TransPorT ja sõiduKid 7815.1 Põllumajanduses kasutatavad sõidukid 7815.2 Traktorite ohutu kasutamine 7815.3 Maastikusõidukid 7915.4 Omal jõul ratastel liikuvad masinad 8015.5 Peale- ja mahalaadimine 8015.6 Teekonna kavandamine 8115.7 Liiklusõnnetuste põhjused 8115.8 Inimeste pädevus ja käitumine 8215.9 Hädaolukorrad 82

7

15.10 Sõidukite hooldus 8215.11 Põllumajandusloomade transportimine 8315.12 Tegevuskoha liikluskorraldus 8315.13 Veoloomad 8415.14 Veetransport 84Juhtumi näide 85

16. PEaTüKK ohTliKud ainEd 8616.1 Ohtlikud ained põllumajanduslikus majapidamises 8616.2 Millist kahju võivad need tekitada? 8616.3 Kokkupuuteviisid 8616.4 Ladustamisega seotud kaalutlused 8716.5 Ohutuskaardid 8716.6 Kokkupuude ohtlike ainetega 8716.7 Ohtlike ainete kasutamine 8816.8 Isikukaitsevahendite kasutamine 8816.9 Märgistamine ja märgid 8816.10 Kütused ja õlid 8916.11 Teravilja-/nisu-/söödatolm 8916.12 Loomade kehavedelikud ja läga 8916.13 Asbest 90Juhtumi näide 91

17. PEaTüKK märgid 9217.1 Märkide olulisus 9217.2 Märkidega seotud kaalutlused 9317.3 Helisignaalid 9417.4 Hoiatusmärgid 9417.5 Käemärguanded 95Juhtumi näide 96

18. PEaTüKK PõlluKulTuuridE KasvaTaminE 9718.1 Põllukultuuri kasvatamistsükli etapid 9718.2 Põllukultuuride liigid 9718.3 Maatüki ja mulla ettevalmistamine 9718.4 Istutamine/külvamine 9818.5 Kasvatamine 9818.6 Tagasilõikamine 9918.7 Saagikoristus 99Juhtumi näide 101

19. PEaTüKK Põllumajandusloomad 10219.1 Karja hea tervis 10219.2 Loomade käitumine 10219.3 Kokkupuude loomadega 103


19.4 Zoonoosid 10419.5 Söötmine 10419.6 Sõnniku käitlemine 10519.7 Loomade transportimine 10519.8 Loomsete saaduste tarbimine 10619.9 Kahjurid 10619.10 Ohud luu- ja lihaskonnale 10619.11 Hingamisprobleemid 10719.12 Kemikaalid 10719.13 Lisaküsimused, mida tuleb kaaluda 10819.14 Loomad ja avalikkus 108Juhtumi näide 109

20. PEaTüKK KasvuhoonEd 11020.1 Kasvuhoonetega kaasnevad ohud 11020.2 Materjalidega seotud ohud 11120.3 Töötingimused kasvuhoonetes 11120.4 Keskkonna reguleerimise süsteemid 11120.5 Käsitsi teisaldamine ja lihaspinged 11220.6 Kuidas vähendada ohte luu- ja lihaskonnale? 11220.7 Pestitsiidid ja väetised 11220.8 Kasvuhoonete hooldustööd 11320.9 Lisakaalutlused 113Juhtumi näide 114

21. PEaTüKK mETsandus 11521.1 Kavandamine 11521.2 Inimressursside juhtimine 11621.3 Puude istutamine 11621.4 Laagrid 11721.5 Metsa hooldamine 11721.6 Raie 11721.7 Rippesse jäänud puud, kokkuvedu 11821.8 Puidu transportimine 11821.9 Kettsaag 11821.10 Käemärguanded 11921.11 Köied ja ronimisvarustus 12021.12 Esmaabi ja hädaolukordades tegutsemine 12021.13 Metsatulekahjud 120Juhtumi näide 121

9

Lisa number viitab juhendi peatükile

lisa 1.1 sõnasTiK 122

lisa 1.2 viiTEd 123

lisa 2.1 TErvishoiu ja ohuTusE EEsT vasTuTavad riiKliKud asuTusEd 125

lisa 2.2 TErvisT ja ohuTusT KäsiTlEvad EurooPa dirEKTiivid 127

lisa 4.1 risKihindamisjuhEnd 130

lisa 4.2 risKihinnangu vorm 132

lisa 4.3 ohTudE näiTEd 136

lisa 4.4 risKihindamisE mudElid 158

lisa 4.5 ohTliKud Toimingud 161

lisa 5.1 ohuTusmEETodi KirjEldusE vorm 165

lisa 19.1 Zoonoosid 168


Praegu puudub ühtne Euroopa tasandi direktiiv, mis käsitleks konkreetselt töötajate tervise ja ohutuse kaitset kogu põllumajandusvaldkonnas, sealhulgas loomakasvatuses, aianduses ja metsanduses. Küll aga kohaldatakse nende sektorite suhtes raamdirektiivi (89/391/EMÜ) ja eri üksikdirektiive. Peale selle suurendavad ohte, millega töötajad kokku puutuvad, kõnealuste sektorite eripärad, nagu töötamine vabas õhus, kasvuhoonetes, raskemasinatega ja loomadega, töökoha eraldatus, madal koolitustase, kemikaalide ja taimekaitsevahendite kasutamine – seda kajastab ka muude sektorite keskmisest suurem õnnetuste arv.

1.1 Juhendi eesmärk

Käesoleva juhendiga antakse teile praktilisi nõuandeid ja juhendeid tervishoiu ja ohutuse kohta teie ettevõttes.

Juhendi eesmärk ei ole loetleda teie õiguslikke kohustusi, samuti ei asenda see mingeid õiguslikke nõudeid, mis võivad teie suhtes kehtida. Selle asemel tutvustab see teid puudutavaid küsimusi, millest peaksite teadlik olema. Lisaks on juhendis esitatud soovitused selle kohta, kuidas parandada oma ettevõtte ohutustaset.

Võtke käesolevat juhendit vahendina, mis aitab teil:

• suurendada teadlikkust tervise- ja ohutusküsimustest oma ettevõttes;

• leida lahendusi tervise- ja ohutusprobleemidele;• parandada töötingimusi ja lõppkokkuvõttes• oma ettevõttest maksimaalset kasu saada.

1.2 Põllumajandus on ohtlik majandusharu

Põllumajandustootja töö ei ole kergete killast – õigupoolest on see üks kõige ohtlikumaid ameteid. Elukutsete lõikes on põllumajandus ja metsandus Euroopa liidus pidevalt olnud kõige ohtlikumate ametite hulgas kolmandal või neljandal kohal.

Selline järeldus on tehtud kohalikele ametiasutustele teatatud õnnetuste ja terviseprobleemide hindamise tulemusel. Mõelge sellele, kui palju ja kui tihti esineb selliseid õnnetusi, terviseprobleeme või isegi surmajuhtu-meid, millest ei teatatagi ... Tegelik olukord on palju hullem. Kuna põllumajanduslikud majapidamised on sageli nii töö- kui ka elukohaks, puutuvad tarbetute riskide ja muude ohtlike olukordadega kokku ka lapsed ja eakad.

1 . PEATÜKK

Käesoleva juhendi tutvustus

Pange tähele – ka kõige väiksem muudatus võib olla väga oluline.

11

1.3 Kaheksa enim surmajuhtumeid põhjustavat tegurit põllumajanduses

Millised on kõige levinumad surmapõhjused selles sektoris?

• Transpordiõnnetused (sõiduki alla jäämine või sõiduki ümberpaiskumine)

• Kõrgelt kukkumine (puu otsast, läbi katuse)• Löök kukkuvatelt või liikuvatelt esemetelt (masinad, ehitised,

heinapallid, puutüved)• Uppumine (veehoidlates, lägamahutites, viljahoidlates)• Põllumajandusloomadega tegelemine (rünnak või muljumine,

zoonoosid)• Kokkupuude masinatega (liikuvad katmata osad)• Kinnijäämine (kokkuvarisenud konstruktsioonide alla)• Elektriõnnetused (elektrilöögid)

1.4 Käesoleva juhendi käsitlusala

Käesolevas juhendis käsitletakse järgmisi valdkondi:

• põllumajandus;• aiandus / kasvuhoonete pidamine;• loomakasvatus;• metsandus.Tähelepanu pööratakse nii Euroopa liidu mikro-, väikestele kui ka keskmise suurusega ettevõtjatele.

1.5 Juhendi sihtrühm

Käesolev juhend on suunatud teile, kui olete:

• põllumajandustootja,• töövõtja metsanduses või aiandustöötaja,• ettevõtte omanik,• juht või töötaja.

1.6 Juhendi kasutamine

Käesolev juhend on jagatud 21 peatükiks. Kui loete juhendit elektrooniliselt, saate liikuda vajali-kule peatükile sisukorras selle pealkirja klõpsates. Igas peatükis esitatakse teavet konkreetse valdkonna kohta, rõhutatakse tüüpilisi ohte ja soovitatakse võimalusi nendega toimetulekuks. Kuna paljud ohud sõltuvad mitmest tegurist või neid saab käsitleda mitmest vaa-tenurgast (nt masinad, sõidukid, loomad), on esitatud peatükkidevahelisi ristviiteid, mis suunavad teid käes-oleva juhendi muudes osades sisalduva lisateabe juurde.


Hea tava on märgistatud rohelise linnukesega, halb tava punase ristikesega.

muu hulgas sisaldab käesolev juhend järgmisi materjale.

1. näited ohtudest, mis võivad põllumajandus-, aiandus-, loomakasvatus- ja metsandusvaldkonnas esineda (lisa 4.3. ohtude näited);

2. riskihindamismeetodid, mis on teile abiks riskihindamisel (4. peatükk. riskihindamine)3. sõnastik, kust leiate lühendite ja tehniliste terminite selgitused (lisa 1.1. sõnastik)4. viited/bibliograafia (lisa 1.2. viited)5. Tervishoiu ja ohutuse eest vastutavate riiklike asutuste loetelu (lisa 2.1. Tervishoiu ja ohutuse

eest vastutavad riiklikud asutused).

Käesolevat juhendit võib lugeda tervikuna, et tutvuda tervise- ja ohutusküsimuste eri tahkudega, või suunduda konkreetsete peatükkide juurde, milles käsitletakse just neid toiminguid või teemasid, milles te abi vajate.

13

2 . PEATÜKK

Tervishoid ja ohutus – sissejuhatus2.1 Tervishoiu ja ohutuse mõiste

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel on tervishoid kõikide kutsealade töötajate parima võimaliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine ja säilitamine. Teisisõnu tähendab see teie füüsilise ja vaimse vormi ning heaolu tagamist.

ohutus on vastuvõetamatu riski või kahju puudumine. Seega tähendab see selliste tingimuste saavutamist, mille puhul on kahju tekkimise tõenäosus võimalikult väike.

2.2 Tervishoid ja ohutus on õiguslik kohustus

Tervishoid ja ohutus on kogu Euroopas reguleeritud riiklike ja Euroopa Ühenduse õigusaktidega (http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm ja http://osha.europa.eu/et/legislation/et).

Euroopa ühenduse õigusega kehtestatakse miinimumnõuded, mille kõik liikmesriigid vastu võtavad ja mida nad võivad vajaduse korral laiendada. Tervise ja ohutuse valdkonnas on välja antud rida Euroopa direktiive, milles käsitletakse järgmist:

• töökohtade miinimumnõuded;• vibratsioon;• elektromagnetväljad;• käsitsi teisaldamine;• bioloogilised, keemilised ja füüsikalised mõjurid;• rasedad töötajad ja noored;• töövahendid;• kuvarid;• isikukaitsevahendid;• müra;• märgid;• asbest;• liikuvad ehitustööplatsid.

(lisa 2.2. Tervist ja ohutust käsitlevad Euroopa direktiivid)

Tervist ja ohutust käsitlevate õigusaktide eesmärk on parandada töötingimusi, vähendada tööga seotud õnnetuste ja haiguste esinemissagedust ning muuta töökohad töötajate jaoks ohutuks ja tervislikuks.

Kuigi aluspõhimõtted on kõikides ELi riikides ühesugused, võivad riiklikud õigusaktid ja eeskirjad erineda, sõltuvalt individuaalsete liikmesriikide vajadustest, eripäradest ja kogemustest.

http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm

http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm

http://osha.europa.eu/et/legislation/et


2.3 Tervishoiu ja ohutuse eest vastutavad riiklikud asutused

Valitsuse ülesandeid tervise ja ohutuse valdkonnas täidab tööinspektsioon, tervishoiuteenistus või mõni sama-väärne asutus. On oluline, et teaksite, milline asutus teie riigis tervishoiu ja ohutuse eest vastutab. Selleks et saada juhtnööre ja lisateavet oma kohustuste kohta, võtke ühendust selle kohaliku bürooga (lisa 2.1. Tervishoiu ja ohutuse eest vastutavad riiklikud asutused).

2.4 Miks tuleks tervisele ja ohutusele tähelepanu pöörata?

Tervise- ja ohutusküsimustega tuleb aktiivselt tegelda seetõttu, et teie valdustes toimuval raskel õnnetusel või surmajuhtumil võivad olla väga tõsised tagajärjed.

Sellised tagajärjed võivad tähendada rahalist kahju ja kannatusi teile, teie perele või töötajatele.

Tööandjana või füüsilisest isikust ettevõtjana soovite vähendada või vältida kulusid, mis on seotud järgmisega:

• ravi (sh esmaabi) ja ravimid;• kindlustus;• tsiviilhagide või kriminaalmenetlustega seotud õigusabi;• äritegevuse seiskumine ja lõppemine;• masinate ja taristu kahjustused;• uute ja asendustöötajate töölevõtmine ja koolitamine;• negatiivne reklaam ja maine kahjustumine;• toodangu kaotamine.

Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana võite puutuda kokku järgmisega:

• kannatused,valujavigastused;• haiglaravi;• ravikulud;• töövõimetus(ajutinevõipüsiv);• püsivpuue;• võimetusomaperekondarahaliselttoetada.

Õnnetused võivad oluliselt mõjutada teie tegevussuutlikkust

15

3 . PEATÜKK

Tervishoiu ja ohutuse korraldamineEuroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri kogutud andmete kohaselt sureb Euroopa Liidus iga kolme ja poole minuti tagant keegi tööga seotud põhjustel, neist paljud põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas.

Kui mõtlete, et midagi ei juhtu, ei tähenda see, et seda ka tegelikult ei juhtu.

3.1 Tervishoiu ja ohutuse juhtimine

Kuigi tervis ja ohutus ei pruugi praegu olla teie põhiprioriteet, tuleks sellele valdkonnale kulutatud aega ja raha näha investeeringuna, mitte raiskamisena.

Ennetamisele kulutatavad summad on palju väiksemad kui ravi, asendustöötajate, hüvitiste või trahvide jaoks kuluv raha juhul, kui teie valdustes peaks toimuma õnnetus.

oma ettevõttes tervist ja ohutust korraldades peate teadma:

• oma õiguslikke kohustusi;• kuidas ja millisel määral kaasata töötajaid;• oma ettevõtte taristu/käitise ja seadmete suhtes kehtivat standardit ning• kuidas kavandada ja viia ellu oma igapäevatööd.

Tegutsege ennetavalt – ärge oodake, kuni juhtub õnnetus – kavandage oma tegevust.

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Tervishoiu ja ohutuse

juhtimine• Oma õiguslike kohustus-

tega tutvumine• Töötajatega

konsulteerimine• Taristu uuendamine• Tegevuse kavandamine• Tervisega seotud prob-

leemidest ja õnnetustest teatamine

Regulaarne töötajatega konsulteerimine


3.2 Oma õiguslike kohustustega tutvumine

Põllumajandustootjana peate tundma seadust ja seda, mida teilt tervise ja ohutuse valdkonnas oodatakse. Teie jaoks asjakohaseid õigusakte ja eeskirju võib olla palju, neist mõni ilmsem kui teised. Õigusakte vaadatakse sageli läbi ning te peate olema teadlik kõikidest viimastest muudatustest kehtivates õigus-aktides ja uutest õigusaktidest või eeskirjadest. Lisateabe saamiseks pöörduge kohaliku reguleeriva asutuse või valdkondliku ühenduse poole; looge nen-dega kontakt ja suhelge pidevalt. Pöörake tähelepanu küsimustele, millest te varem teadlik ei olnud. Need teadmised ja kontrollimeetmed, mida võtate, aitavad ennetada õnnetusi ja haigestumist teie ettevõttes, ning juhul, kui ennetamine ei ole täienisti võimalik, võivad need säästa teid õiguslikest meetmetest.

3.3 Töötajatega konsulteerimine

Isegi kui teil on üheinimesefirma ja töötajateks pereliikmed või ajutine tööjõud, tuleb teil tervise ja ohutuse küsimustes nõu pidada kõikide oma töötajatega. Tervise ja ohutuse tagamine tähendab seda, et töötate turvaliselt koos oma töötajatega ühise eesmärgi – ohutu tootmise – saavutamise nimel.

Seega tegutsete oma töötajatega sama eesmärgi nimel ning aruteludega ei tohiks kaasneda vaidlused või vastuolud. Konsulteerimise raames tuleks vahetada arvamusi, millest oleks kasu kõigil. Kuulake ära oma töötajate seisukohad ja paluge neil lahenduste leidmiseks teiega koostööd teha.

Teie töötajad võivad olla kõige pädevamad isikud tervise- ja ohutusprobleemide kindlakstegemiseks, sest just nemad puutuvad nendega igapäevaselt kokku. Kaasake töötajad ohtude kindlakstegemisse ja hindamisse. Kui see on teie riigi õigusaktidega nõutud (ja sõltuvalt oma ettevõtte suurusest), innustage ohutusvaldkonna esindajate valimist, moodustage ohutuskomiteed, korraldage koosolekuid ja protokollige arutatud teemad. Kasutage neid võimalusi maksimaalselt.

17

3.4 Taristu uuendamine

Teie põllumajanduslik majapidamine võib vajada teatavaid muudatusi. Kui te juba teate, mida tuleb teha, koostage muudatuste elluviimiseks tegevuskava. Kui te ei suuda vajalikke muudatusi välja selgitada, kasutage käesolevat juhendit. 4. peatükis riskihindamine selgitatud riskihindamisprotsess aitab teil kindlaks teha, millised muudatused on vajalikud. riskihindamise tulemusena saate koostada vajalike toimingute nimekirja, mis annab muu hulgas ülevaate sellest, mida te peate oma tegevuskohas täiustama. Samuti tuleb teil pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele:

• puhtus ja kord tegevuskohas;• liikluse, töise tegevuse, inimeste ja tiheda tegevusega alade eraldamine;• märgid;• kui teil on töötajaid, peate neile sõltuvalt oma tegevuse laadist tagama sanitaar- ja puhkeruumid,

puhta joogivee, sööklad või söögi- ja puhkealad, tualettruumid, dušid ja riietusruumid, ruumid rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele, sidevahendite kasutamise võimalused ning kehtestama suitsetamiseeskirjad;

• evakueerimise ja hädaolukordade lahendamise korraldus, esmaabi, transport raviasutusse (kui see peaks vajalikuks osutuma).

Neid ja paljusid muid teemasid arutatakse alljärgnevates peatükkides.

3.5 Tegevuse kavandamine

iga tegevus vajab kavandamist. Kavandamine ei pea olema formaalne. Enne töö alustamist võtke aega ja mõelge järgmistele küsimustele.

• Kas teil on olemas õiged tööriistad ja seadmed?• Mis võib valesti minna?• Kas ülesande täitmiseks oleks parem ja tõhusam moodus?• Mida on vaja teha enne töö alustamist?• Kas töötajad teavad, mida nad teevad?• Kas töötajad on ülesande täitmiseks pädevad ja nõuetekohaselt koolitatud?

Kui töö on lõpetatud, peaksite endale esitama järgmised küsimused.

• Kas kõik läks nii, nagu kavandatud?• Kas saaksin teha midagi, et ülesande täitmist edaspidi parandada?• Kas mu töötajad ja mina ise oleme kindlad, et ülesande täitmise viis

võimaldas minimeerida tervise- ja ohutusriske?

3.6 Tervisega seotud probleemidest ja õnnetustest teatamine

Ühenduse õiguse kohaselt tuleb tööga seotud õnnetustest ja vahejuhtumitest teatada tervise- ja ohutusinspektsioonidele või samaväärsetele riiklikele asutustele.

Kui juhtub õnnetus, peate pärast vigastatute eest hoolitsemist:

• teatama õnnetusest ametiasutustele, nagu nõutakse riigi õigusaktidega;• uurima õnnetusjuhtumit, et teha kindlaks selle algpõhjused;• õnnetuse dokumenteerima, nagu nõutakse riigi õigusaktidega;• registreerima õnnetuse päevikusse.

Õppige kogemustest!


Hea tava on registreerida ka piiripealsed olukorrad, sest need juhivad tähelepanu valdkondadele, kus tõenäoliselt võib õnnetusi juhtuda.

Õnnetustest ja haigestumistest teatamine täiendab ühenduse tasandi teadmisi ning toetab statistilist analüüsi, mille põhjal saab teha järeldusi. See võimaldab kehtestada täiendavaid erisuuniseid ja kontrollimeetmeid kõikide töökohtade täiustamiseks.

19

4 . PEATÜKK

Riskihindamine

4.1 Mida riskihindamine endast kujutab?

Ohutu ja tervisliku töökeskkonna tagamiseks tuleb kõigepealt hinnata riske. Riskide hindamine on tervishoiu ja ohutuse juhtimise alus ning üks teie õiguslikke kohustusi.

Riskihindamine on protsess, mille käigus analüüsitakse töökohast tulenevaid tervise- ja ohutusriske teile, teie töötajatele ja pereliikmetele. Tegemist on töö kõikide tahkude süsteemse uurimisega, mille eesmärk on teha kindlaks:

• mis võib tekitada vigastusi või kahju;• kas ohud on võimalik kõrvaldada ja kui mitte, siis• millised kaitsemeetmed on riski ohjamiseks kehtestatud või tuleks kehtestada (Euroopa Tööohutuse ja

Töötervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et).

riskihinnang tuleks koostada kirjalikult.

Ohtude hindamine

Raskusaste

SUUR KESKMINE VÄIKE

Tõen

äosu

s

SUUR Suur risk Märkimisväärne risk Mõõdukas risk

KESKMINE Märkimisväärne risk Mõõdukas risk Minimaalne risk

VÄIKE Mõõdukas risk Minimaalne risk Vähetähtis risk

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Riskihindamise etapid• Ohtude hindamine riski-

taseme kindlakstegemiseks• Ennetus- ja kaitsemeet-

mete kindlaksmääramine• Meetmete võtmine• Järelevalve ja

läbivaatamine• Andmete säilitamine• Tegevuse alustamine• Juhtumi näide

http://osha.europa.eu/et


Tulemuste tõlgendamine

Riski aste Parandusmeetmed ja ajakava

16–25: suur PEATAGE tegevus, kuni meetmed on võetud ja riskitaset vähendatud (tutvuge täiendavate erimaterjalidega).

10–15: märkimisväärne

Tagage ohutus nädala jooksul. Seni võtke ajutisi meetmeid.

7–9: mõõdukas Tagage ohutus kuu jooksul.

4–6: minimaalne Tagage ohutus aasta jooksul.

1–3: vähetähtis Jätkake olemasolevate kaitse- ja ennetusmeetmete võtmist, vaadates neid pidevalt läbi.

4.2 Riskihindamise etapid

Riskihindamine koosneb viiest põhietapist.

1. ETAPP. Ohtude kindlakstegemine ja dokumenteerimine

2. ETAPP. Ohtude hindamine riskitaseme kindlakstegemiseks

3. ETAPP. Ennetus- ja kaitsemeetmete kindlaksmääramine

4. ETAPP. Meetmete võtmine

5. ETAPP. Järelevalve ja läbivaatamine

1. ETAPP. Ohtude kindlakstegemine ja dokumenteerimine

Teil tuleb kindlaks teha kõik võimalikud ohud, mis teie tegevusega kaasnevad, ja isikud, kes nendega kokku puutuvad. Kindlasti peate võtma arvesse kõiki oma äritegevuse tegureid ja tahke.

oht on võimalus, et tekib kahju, alates varalisest kahjust, kergetest vigastustest ja terviseprobleemidest ning lõpetades vigastustega, mis võivad põhjustada puuet, tervisekahjustusi või isegi surma.

Selleks et te ei jätaks ohte kahe silma vahele ega keskenduks oma ettevõtte ühele tahule teiste arvelt, aitab teil oma tegevust tervikpildina näha kontseptsioon, mis tugineb viiele tegurile: inimressurss, seadmed, keskkond, tooted ja korraldus.

Mõelge oma ettevõtte puhul kõikidele järgmistele teguritele.

• inimressurss: füüsilise või vaimse võimekuse puudumine, teadmiste või oskuste puudumine, pädevuse, õige suhtumise või käitumise puudumine.

• seadmed: masinad, käsi-tööriistad, tark- ja riistvara, lauad või toolid.• Keskkond: valgus, müra, kliima, temperatuur, vibratsioon, õhukvaliteet või tolm.• Tooted: ohtlikud ained, suured raskused ja teravad või kuumad esemed.• Korraldus: töökoha plaan, ülesanded, töötunnid, pausid, vahetuste süsteemid, koolitus, töösüsteemid,

teabevahetus, meeskonnatöö, külastajatega suhtlemine, sotsiaalne tugi või autonoomia (Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuur).

Ohtude kõrvaldamiseks peate teadma, mis võib TEID ja TEIE TÖÖTAJAID ohustada.

21

Käige oma töökohal ringi ja pöörake tähelepanu järgmisele:

• töötajate head ja halvad harjumused;• ohutud ja ohtlikud (hooldamata) masinad ja seadmed;• ohtlikud kohad;• ebastabiilne või pehme pinnas;• augud või suured kalded maapinnal;• nõrgad kohad või kahjustused konstruktsioonides;• avalikkuse juurdepääsu punktid;• ohustatud isikud (töötajad, tarnijad, alltöövõtjad, külastajad,

teie pere);• kemikaalid ning nende ladustamise ja käitlemise viis;• sõidukid ja sõidukite liikumine.

võtke arvesse oma tegevuskohti ja tööalast tegevust (lisa 4.5. ohtlikud toimingud).

• Vajalikuks võib osutuda keerulise tegevuse liigendamine lihtsamateks ülesanneteks, et teha ohud kindlaks suurema üksikasjalikkusega.

• Arutagevõimalikkeohteteie tegevuskohas töötavate inimestega. Tegevuses osalevad inimesed võivad olla kõige sobivamad isikud ohtude äratundmiseks ja lahenduste väljapakkumiseks. Need isikud on palgatööta-jad, tarnijad ja alltöövõtjad, aga vajaduse korral ka teie pere.

• Ohtudekindlakstegemiselärgepiirdugeüksnesomapõhitegevusega.Võtkealati arvesse ka abitoiminguid, nagu hooldus-, koristus- ja ettevalmis-tustööd, inventuur, puuraukude puurimine, st tööd, mida võidakse teha harvemini, kuid mis võivad seetõttu olla veelgi ohtlikumad.

• Võtkearvesseväljaspool teie territooriumi toimuvat tegevust, nagu põllukultuuride ja loomade vedu.

• Kuitöötajad ja nende pered elavad teie territooriumil või kui põllu-majanduslik majapidamine on ka teie pere elukoht, pöörake erilist tähelepanu nende ohutusele, tervisele ja igapäevastele vajadustele.

• Kuiteiepõllumajanduslikkumajapidamistkülastavad koolid, turistid või ostjad, pidage meeles, et nemad on veelgi haavatavamad, sest nad ei ole teie tegevuskohaga tuttavad, ning et teie vastutate nende ohutuse eest.

• laste, rasedate ja eakate ning tervisehäiretega inimeste puhul on riskid suuremad ja neil võib olla erivajadusi.

• Tähelepanuta ei tohi jätta võõrtöötajaid ja hooajatöölisi.

Mõelge varem esinenud probleemi-dele ja vahejuhtumitele ning nende tagajärgedele.

statistika näitab, et piiripealsetel olukordadel on tavaks korduda õnne-tustena. Õppige enda ja/või kolleegide ja naabrite varasematest kogemustest.

Inimressurssidel, seadmetel, keskkonnal, toodetel ja korraldusel põhinev kontseptsioon

Korraldus

Tooted SeadmedInimressurss

Keskkond

Õnnetuste kolmnurk

Surmaga lõppenud või raske õnnetusjuhtum 1Raske vigastus 3Esmaabivajadus 50Varaline kahju 80Piiripealsed olukorrad (vigastusi või kahju ei teki) 400

Igale surmaga lõppenud õnnetusele on eelnenud 400 piiripealset olukorda, millele ei ole tähele-panu pööratud.

Allikas: Tye ja Pearson (1974/75)


lisa 4.1. riskihindamisjuhend on antud näpunäiteid selle kohta, milliseid küsimusi tuleks ohtude kindlakstegemi-sel esitada ja mida arvesse võtta. lisa 4.2 sisaldab riskihinnangu vormi, mida saate ohtude dokumenteerimiseks kasutada, ning lisa 4.3 on esitatud näited ohtudest, mida saate riskide hindamisel kaaluda.

2. ETAPP. Ohtude hindamine riskitaseme kindlakstegemiseks

Kui olete ohud loetlenud, tuleb teil neid riskitaseme kindlakstegemiseks hinnata. Risk sõltub mitmest tegurist, nagu:

• ohu esinemise tõenäosus;• esinenud ohu mõju raskusaste;• ohuga kokkupuutumise sagedus ja kestus;• mõjutatud isikud – ohuga kokku puutuvate inimeste arv.

Praktilistel põhjustel võetakse tavaliselt arvesse kaht nimetatud tegurit (hindamisparameetrit): tõenäosust ja raskusastet.

Tõenäosus on võimalus, et oht esineb. Seda mõjutavad juba kehtestatud ohutusmeetmed ja ettevaa-tusabinõud. Näiteks kui lakapealse servadele on paigaldatud käsipuud, vähendab see kukkumise tõenäosust.

Ohtude dokumenteerimine

Pärast seda, kui olete ohud kindlaks teinud:

• koostage neist loetelu ja• nummerdage need.

Ohtude loetelu koostamine aitab teil:

• veenduda, et midagi ei ole kõrvale jäetud;• vältida kordusi;• jätkata riskihindamist.

Küsige endalt, mis võib valesti minna.

Traktori ümberpaiskumisest tingitud vigastuste risk on erinev, sõltuvalt (juhi kasutada olevatest) kaitsevahenditest.

riskide hindamine ei ole keeruline. Mõttes hindame riske iga kord, kui teed ületame. Me kõik teame, et maakohas tee ületamisel ähvardavad meid teistsugused riskid kui tiheda liiklusega linnatänaval.

Traktor, mille juht ei ole kaitstud

Suur risk

Traktor, millel on ümbermineku kaitsetalad

Keskmine risk

Kabiiniga traktor

Väike risk

23

raskusaste kajastab tagajärje suurusjärku (vigastus, terviseprobleem, kahju). Seda mõjutab ohu laad. Raskusastme kindlaksmääramiseks pange kirja teatava ohu võimalikud tagajärjed. Näiteks kõrgelt kukkumise puhul on automaatselt tegemist suure raskusastmega, kuna see võib põhjustada surma.

Risk määratakse kindlaks valitud tegurite kombinatsiooni põhjal. lisas 4.4 on esitatud kaks riskihindamise mudelit.

3. ETAPP. Ennetus- ja kaitsemeetmete kindlaksmääramine

Riskitase näitab, kui tungivalt on vaja meetmeid võtta, nagu on täpsustatud lisa 4.4. riskihindamise mudelid.

Tehke kindlaks meetmed, mida tuleb võtta selleks, et riski võimalikult suures ulatuses vähendada. lisa 4.3 on esitatud soovituslikud ennetusmeetmed iga ohu puhul. Meetmete kohta otsuse tegemisel võtke arvesse üldisi ennetuspõhimõtteid:

1. riskide maandamine järgmises järjekorras:a) ohu allika kõrvaldamine;b) ohu allika asendamine;c) teatavast allikast tulenevate ohtude vähendamine;d) ohu allika isoleerimine;e) töötajate kaitsmine isikukaitsevahendite või muude vahendite abil;

2. inimliku vea minimeerimine ja3. tervisekontroll.

Määrake kontrollimeetmete võtmise eest vastutavad isikud ja kehtestage meetmete võtmiseks ajakava.

4. ETAPP. Meetmete võtmine

viige kavandatud meetmed ellu. Kontrollige vastutavaks määratud isikute käest korrapäraselt, milliseid edusamme on tehtud. Veenduge, et probleemidega, mida ei ole võimalik kohe lõplikult lahendada, tegeldakse ajutises korras kuni lõpliku lahenduse leidmiseni.

Vigastuste risk kettsae käsitsemisel sõltub sae omadustest ja kättesaadavatest isikukaitsevahenditest.

Väljaõppeta saekasutaja ilma isikukaitsevahenditeta

Suur risk

Kõikide nõutavate isikukaitsevahenditega varustatud väljaõppinud saekasutaja

Väike risk


5. ETAPP. Järelevalve ja läbivaatamine

Pidage meeles, et teil ei ole võimalik kõiki ohte kõrvaldada, kuid te saate neid kontrollida. Jääkrisk on risk, mis jääb alles pärast asjakohaste kontrollimeetmete võtmist. Pärast kontrollimeetmete võtmist tuleb ohtu uusi asjaolusid arvesse võttes uuesti hinnata. Ohu esinemise tõenäosus on tänu võetud meetmetele nüüd eeldatavalt väiksem. Raskusaste jääb samaks, sest kui oht tekib, siis selle tagajärjed ei muutu.

millal see lõpeb? Ei lõppegi. Järelevalve ja läbivaatamisega peab tegelema korrapäraselt. Inimesed vahetuvad, rajatised iganevad, seadmed ja masinad asendatakse, sõidukitele lisatakse abivahendeid ja tehnoloogia areneb ning teil tuleb ajakohastada riskihinnanguid. Teatavad ohud kaovad automaatselt, kui nende allikas on kõrvaldatud (nt kui asendate vana traktori nüüdisaegsega). Tekkida võivad aga uued ohud. Ohud võivad muutuda ka vastavalt aastaaegadele. See, mis on suvel ohutu, võib talvel osutuda ohtlikuks (nt libedad pinnad, kahjurite levik). Põllumajandustootjana peate end toimuvaga kursis hoidma. Pärast iga olulist muudatust vaadake võimalikud ohud ja riskid läbi ning hinnake neid uuesti. Kui inimesed täidavad mingit ülesannet, on olenemata selle lihtsusest või keerukusest alati asjaolusid, mida tuleb arvesse võtta.

4.3 Andmete säilitamine

Kirjalikke riskihinnanguid tuleb säilitada. See on kasulik selleks, et:

• hinnata kindlakstehtud ohte ning määrata kindlaks riskid ja kontrollimeetmed;• anda asjaomastele inimestele teavet ja teadmisi;• hinnata töötajate koolitusvajadusi, kui koolitust peetakse üheks kontrollimeetmeks;• hinnata aeg-ajalt seda, kas vajalikke kontrollimeetmeid rakendatakse;• esitada ametiasutustele tõendusmaterjali;• esitada tõendeid nõuetekohase hoolsuse kohta kohtulikul ärakuulamisel;• dokumenteerida uued ohud asjaolude muutumise korral.

lisa 4.2. riskihinnangu vorm on esitatud tühi tööleht, kuhu te saate ohud üles kirjutada. Käesolevale juhendile lisatud interaktiivne riskihindamisvahend võimaldab teil koostada lõpliku riskihinnangu, selle elektrooniliselt salvestada ja koostatud riskihinnangute üle arvet pidada.

4.4 Tegevuse alustamine

Selleks et riskihindamist alustada:

• kasutage riskihinnangu vormi (lisa 4.2);• valige toimingute loetelust toiming (lisa 4.5);• valige ohtude näidete loetelust ohud (lisa 4.3), tehke nende juurde märge ning kopeerige need koos

tagajärgede ja soovitatud kontrollimeetmetega;• hinnake ohte, kasutades lisa 4.4 soovitatud kvalitatiivset mudelit;• valige soovitatud kontrollimeetmete hulgast vajalikud meetmed, määrake nende rakendamise eest vastutav

isik ja kehtestage ajakava nende võtmiseks;• hinnake jääkriski alles pärast seda, kui kontrollimeetmed on võetud.

Käesolevale juhendile on lisatud Cd, mis aitab teil koostada riskihinnangu elektrooniliselt.

25

Esialgse andmebaasi loomiseks on juba hinnatud 128 ohtu. Valides võimaluse „Minu põllumajanduslik maja-pidamine / minu ettevõte”, saate:

• valida oma sektori (vabatahtlik);• valida toimingu, mida soovite hinnata;• vaadata vastavaid ohte 128 loetletud ohu hulgast;• valida välja need, mis on teie olukorras asjakohased;• teha kõik muudatused, mida peate vajalikuks (nt tõenäosuse taseme või võetavate kontrollimeetmete puhul);• lisada võimalikke uusi ohte või toiminguid;• koostada oma kokkuvõtte.

Lõpetades salvestage oma töö, enne kui jätkate uue toiminguga. See vahend võimaldab koostada riskihinnanguid just nii paljude toimingute puhul kui soovite.

Samuti saate vaadata ja kaaluda 128 juba hinnatud ohtu:

• sektori kaupa – põllumajandus, metsandus, aiandus, loomakasvatus;• ohu allika kaupa – seadmed ja masinad, tööriistad, sõidukid, taristu, välitööd, metsatööd, ohtlikud ained,

kariloomad, töötajad, külastajad;• riskiastme järgi – vähetähtis, minimaalne, mõõdukas, märkimisväärne, suur.

Minu riskihinnang

CD kasutamisel järgige järgmisi suuniseid.

Kui kasutate Excel 2003:• klõpsake „OK”, kui teilt küsitakse salasõna;• klõpsake „OK” järgneval hoiatusaknal;• klõpsake nuppu „Luba makrod”, kui seda küsitakse.

Kui kasutate Excel 2007:• avage arvutustabel: näete vasakul üleval nurgas turbehoiatust

„makrod on keelatud”;• klõpsake hoiatuse kõrval oleval valikul „suvandid” ja valige „luba

see suvand”;• klõpsake „oK”; kui teie arvutil on kõrge turbetase, ei pruugi makrod

toimida ja teil võib olla vaja muuta turbetase madalamaks.


Juhtumi näideKuueaastane poiss külastas suvevaheajal oma vanavanemaid. Talle meeldis vanaisaga põldudel käia; vanaisa lubas tal talus üksi ringi jalutada, traktoril istuda, kartuleid võtta või vanaema kanade ja küülikutega mängida. Vanavanemate silme alt väljas olles mängis poiss tiigi ääres, libises, kukkus tiiki ja uppus. Tiigil puudus piirdeaed.

Mida oleks põllumajandustootja pidanud tegema?Põllumajandustootja oleks pidanud hindama oma tegevuskohas esinevaid riske, et teha kindlaks järgmine.

Mis võib valesti minna?• Uppumine tiigis;• masinate liikuvate osade vahele kinnijäämine;• õnnetus traktori või muude sõidukite või seadmetega;• mittesöödavate / ohtlike ainete allaneelamine;• ronides kõrgelt kukkumine.

Milline on tõenäosus, et midagi sellist võib juhtuda?

suur, võttes arvesse:• lapse uudishimu;• asjaolu, et territoorium ei ole lapsele tuttav;• järelevalve puudumist.

Millised on võimalikud tagajärjed (raskusaste)?

• Vigastused, surm.

Millised kontrollimeetmed oleks põllumajandustootja pidanud riskide vähenda-miseks võtma?Ta oleks pidanud:• piirama tiigi ja muud ohtlikud alad aiaga;• rääkima lapsega põllumajanduslikus majapidamises esinevatest ohtudest ja kehtestama mõne lihtsa reegli;• mitte jätma last territooriumil järelevalveta.

27

5 . PEATÜKK

Kavandamine

5.1 Kavandamise olulisus

Selleks et kaitsta töökohal inimeste ohutust ja tervist, on ülioluline tegevuse kavandamine. Õige kavandamine on esimene samm selle tagamisel, et töö saaks tehtud ohutult. Tõhus kavandamine aitab prognoosida riske ja hoida ära õnnetusi. See näitab, mida tuleb teha enne töö alustamist, ning võib aidata vähendada pinget ja vältida viimase hetke probleeme, mis sageli lahendatakse kehvalt, riske võttes ja liigselt kiirustades, põhjustades tihti õnnetusi.

5.2 Töö korraldamine ja ajaline kavandamine

Töö korraldamisel võtke arvesse inimressursse, seadmeid, vajalikke tingimusi ja tegevuskoha eripärasid.

Töö ajalisel kavandamisel võtke arvesse väliseid tegureid, mille üle teil puudub kontroll (nt ilm, hooajalisus, tööjõu olemasolu, teatavad tegevuskoha eripärad ja ummikud avalikult kasutatavatel teedel).

inimressursidKaaluge järgmist:

Käesolevas pea-tükis käsitletavad teemad• Töö korraldamine ja ajaline

kavandamine• Ülesannete korraldamine• Juhtumi näide

• tööks vajalikud oskused;• sobilike töötajate olemasolu;• töötunnid;• tööülesannete rotatsioon;• puhkepausid;• söögipausid.

seadmed• määrake kindlaks vajalikud seadmed (tööriistad,

masinad ja isikukaitsevahendid);• veenduge, et seadmed on sobilikud ja

kättesaadavad;• kontrollige, et seadmed oleksid heas tehnilises

seisukorras ja hooldatud ning et oleksid olemas load ja asjakohased sertifikaadid;

• korraldage seadmete ohutu transport tegevuskohta;

• veenduge, et seadmel on operaator ja et tal on vajalik luba.

vajalikud tingimusedVeenduge, et tagatud oleks:• puhas joogivesi;• tualett- ja sanitaarruumid;• söök;• ruumid söögi- ja puhkepausideks;• riietusruumid ja ruumid riiete kuivatamiseks;• transport;• telekommunikatsioonivahendid.

Tegevuskoha eripäradSelgitage välja järgmine.• Kas tegemist on alalise tegevuskohaga?• Kas töötajad peavad sageli oma töökohta

muutma?• Kas maastik on kõikidele töötajatele tuttav?• Kas maastikul on võimalikke ohtlikke eripärasid

(kaljud, kasutuseta seisvad karjäärid, suured kalded, jõed, tiigid, järved, muda- ja/või maa-lihete esinemine, ebaühtlased pinnareljeefid, laskealad, laagriplatsid)?

• Kas tegevuskoht on hõlpsalt juurdepääsetav?• Kas seal võib olla kahjulikke taimi või ohtlikku

elusloodust (tihe taimkate, metsloomad, putu-kad, maod jne)?


Hädaolukordade lahendamise kavandamist on täpsemalt arutatud 10. peatükis hädaolukorraks valmisolek ja sellele reageerimine.

5.3 Ülesannete korraldamine

Mõni ülesanne on keerulisem ja ohtlikum kui teised ning seega nõuab see struktureeritumat kavandamist ja ohutusmeetodi kirjelduse koostamist.

Sellised ülesanded on näiteks:

• katuseparandustööd;• ehitustööd;• jäätmete kõrvaldamine;• põllumajandusloomade transportimine;

• kütusepaakide täitmine;• metsateede ehitamine;• kasvuhoonete parandustööd;• masinate ja toodete transport.

ohutusmeetodi kirjeldus on dokument, kus on üksikasjalikult kirjeldatud ülesande täitmise viisi, et see toimuks võimalikult ohutult. Võite koostada oma ohutusmeetodi kirjeldused, et:

• täpsustada ülesande täitmiseks vajalikke samme, toimingute järjekorda, seadmeid või ettevaatusabinõusid;• formaalselt kindlaks määrata ohutu meetod töö tegemiseks ja kasutada seda töötajatele kõnealuse meetodi

selgitamiseks.

ohutusmeetodi kirjelduses täpsustatakse:

• asukoht;• ajakava;• ilmastikuga seotud kaalutlused;• seadmed ja masinad;• inimressursid, koolitus, pädevused, piirangud;• töö eripärad (üksinda töötamine, töö kitsastes tingimustes

jne);• vajalikud isikukaitsevahendid;• hädaolukordade lahendamise plaanid;• ülesandega kaasnevate riskide hinnang;• ülesande täitmise etappide kirjeldus.

Pärast töö lõpetamist võite ohutusmeetodi kirjelduses teha saadud kogemuste põhjal parandusi ja täiustusi. Läbivaadatud ohutusmeetodi kirjeldus annab teadmisi, mida saab kasutada sarnastes olukordades. Käesoleva juhendi lõpus, lisas 5.1 leiate kasutusvalmi vormi ohutusmeetodi kirjelduse koostamiseks.

Töö ajalisel kavandamisel võtke arvesse järgmist:• ilmastikutingimused, mis võivad tegevust häirida

(nt äärmuslikud temperatuurid, tuule kiirus, nähta-vus, vihmane/tormine ilm, päikesekiirgus);

• kasutatavad päevavalgustunnid ning töö tegemi-seks optimaalne päevane või öine aeg;

• hooajalisus (nt istutamine, koristamine, jahihooaeg, kari- või metsloomade paljunemis- ja paaritushooaeg).

Koostage kava hädaolukordadeks.• Milliseid hädaolukordi võib esineda (nt inimene

jääb kadunuks, vigastused, haigused, tormid, maalihked, tulekahjud)?

• Kuidas te olukorra lahendate?• Kuidas tagate hädaolukorras sidepidamise?• Kuidas tagate hädaolukorras transpordi/

evakuatsiooni?

ohutusmeetodi kirjeldus

Tegevuse kirjeldus Koostamise kuupäev: …………………….. Koostaja nimi:………………………

1. asjaolud, mida tuleb toimingu kavandamisel arvesse võttaTööga seotud tahud Töö parameetrid märkused

asukoht

Määrake kindlaks asukoht

Lähedal või kaugel?

Keeruline või lihtne

juurdepääs?

Ebatasane või tasane maastik?

ajakava Määrake kindlaks toimingu aeg

Liiga lühike või pikk?

Äärmiselt pingeline

ilmastikuolud Määrake kindlaks ilmastikuolud

Soe või külm? Äärmuslikud ilmastikuolud?

Loodusõnnetused?

vajalikud seadmed ja masinad

Määrake kindlaks seadmed ja masinad

Enda omad või renditud?

Hooldatud või mitte?

Vajavad remonti või

mitte?

inimesed Määrake kindlaks inimesed

Kas nende arv on piisav?

Väljaõppinud või mitte?

Kogemustega või mitte?

isikukaitsevahendid Määrake kindlaks isikukaitsevahendid


Kas need on kasutuskõlblikud?

Kas inimesed teavad, kuidas neid kasutada?

29

Juhtumi näide12 metsandustöötajat tegi pärast nädalapikkust tormi ja tugevat vihmasadu sügaval metsas raietöid. Äärmuslike ilmastikuolude tõttu ei olnud nad nädal aega töötanud ja olid tagasi tööle kiirustanud, et kaotatud aega tasa teha. Nad jäid maalihke alla ning kolm neist kaotasid elu, mat-tudes mitme tonni muda ja kivide alla.

Mida oleksid metsandustöötajad pidanud tegema?Nad oleksid pidanud hindama oma tegevuskohas esinevaid riske, et teha kindlaks järgmine.

Mis võib valesti minna?• Maalihked;

• rippesse jäänud puud ja

• tormist tingitud ebastabiilne maastik.

Milline on tõenäosus, et midagi sellist võib juhtuda?suur, võttes arvesse:• mitu päeva kestnud äärmuslikke ilmastikuolusid;

• maastiku/pinnase eripärasid.

Millised on võimalikud tagajärjed (raskusaste)?• Vigastused, surm.

Millised kontrollimeetmed oleksid töötajad pidanud võtma, kui nad oleksid olukorda eelnevalt hinnanud?Nad oleksid pidanud:• hindama maapinna seisukorda;

• lükkama töö edasi seni, kuni töökoht on ohutu.

Sellistes olukordades:• peavad töötajad kavandama sellise töö tegemise aega ning kehtestama plaanid erandolukorra jaoks, et vältida töötamist

suure riskitasemega alal pärast tormi;• peab metsandustöötajate väljaõpe tagama, et nad mõistavad hoiatavaid märke saabuvast maalihkest (või mis tahes muust

loodusõnnetusest) enne, kui see leiab aset: - maastikul toimuvad märgatavad muutused, nagu pinnase mõningane vajumine, maa liikumine, väikesed lihked, veevool,

üha enam kaldu vajuvad puud; - vesi võib juhuslikes kohtades pinnasest välja tungida; - kuulda on kõmisevat heli (alguses vaikselt, muutudes järk-järgult valjemaks, kui maalihe kogub hoogu); - kuulda on ebatavalisi helisid, nagu puude praksatused.


6. PEATÜKK

Koolitus

Koolitus on oluline teie ja kõikide teie töötajate päde-vuse tagamiseks (st teil ja teie töötajatel peab olema piisav väljaõpe, mis annab vajalikud teadmised, teadlikkuse, oskused ja suhtumise selleks, et töö juba esimesel korral ohutult ja õigesti ära teha). Kui teie ja kõik teie tegevuskohas töötavad inimesed on väljaõppinud ja pädevad, on vigastuste ja õnne-tuste esinemise tõenäosus palju väiksem kui koolitamata ja kogemusteta töötajate puhul.

6.1 Koolituse liigid

Koolitus jaguneb kaheks:

• loengud (teooria), st teie ja/või teie töötajad kuulate loenguid või ettekandeid teataval teemal, ja• töökohal toimuv väljaõpe (praktika), st teile ja/või teie töötajatele tutvustatakse seda, kuidas masinaid

kasutada või ülesannet tegelikkuses täita.

6.2 Koolitusvajadused

Peate veenduma, et teie ja teie töötajad olete teadlikud kõikidest tööga seotud ohtudest ning sellest, kuidas neid ohte ohjata ja/või nendega toime tulla. Selline väljaõpe võib olla formaalne või mitteformaalne. See võib toimuda lühikeste koolituskursustena, mille korraldavad välisnõustajad, või kui teie olete pädev koolitust pakkuma, võite selle ka ise korraldada. Mitteformaalsemat laadi väljaõpe võib muu hulgas tähendada lühikesi, mõneminutilisi vestlusi töötajatega pärast nende puhkepausi ja enne töölenaasmist, käsitledes kindlat teemat või ülesannet (nt sõiduki liikumise ja kiiruse kontrollimine, heakord ja tööalade korrashoid jne).

Paljude Euroopa direktiividega nõutakse erikoolitust teatavates tervise ja ohutusega seotud küsimustes, näiteks käsitsi teisalda-mine, müra, vibratsioon, kantserogeensed ja mutageensed ained ning asbest.

Pakkuge väljaõpet noortele töötajatele, kellel tavaliselt puu-duvad kogemused. Paljude noorte ja kogenematute töötajatega on toimunud raskeid ja surmaga lõppenud õnnetusi, kuna nad püüavad liiga agaralt tõestada, et tulevad tööga toime. Juhtige nende tähelepanu riskidele, mis kaasnevad iga tööülesandega, mida nad täidavad või milles nad osalevad. Juhendage neid, et nad ei võtaks mitte kunagi riske ja peaksid teie või oma üle-musega nõu niipea, kui neil tekib probleeme. olemasolevatele ja kogenud töötajatele on samuti vaja meelde tuletada,

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Koolituse liigid• Koolitusvajadused• Sõidukijuhtide ja operaato-

rite load• Koolitusandmete

säilitamine• Koolituse tõhusus• Juhtumi näide

Praktilised näpunäited põllumajanduslikus majapidamises

31

mida neile on õpetatud – veenduge, et igaühele pakutakse korrapärast väljaõpet ja täienduskoolitust.

Veenduge, et töötajad saavad väljaõpet:

• enne, kui nad hakkavad teie tegevuskohas tööle;• heakorra tagamise ja töökohal kehtivate eeskirjade järgimise olulisuse kohta;• raskuste tõstmise kohta;• korrapäraste ajavahemike tagant;• töövahendite kasutamise kohta;• juhul, kui nad teevad teatavat tööd esimest korda;• juhul, kui olete otsustanud kasutada tööülesannete rotatsiooni süsteemi.

Koolitage valitud ja võimekaid töötajaid järgmistes valdkondades:

• kettsae või võsasae kasutamine;• keevitustehnoloogiad;• redelite kasutamine, ronimisseadmed, töö ülestõstetud platvormidel, katusetööd

ja tööd kõrgustes üldiselt;• kuidas kasutada masinaid nii, et vältida õnnetusi ning vähendada survet luu- ja

lihaskonnale;• puude langetamise tehnikad, sealhulgas rippesse jäänud puude langetamine;• metsaraie.

Pakkuge koolitust võimalike hädaolukordadega toimetulekuks ja korraldage õppusi vähemalt kord aastas, et teooriat praktikas rakendada (10. peatükk. hädaolukorraks valmisolek ja sellele reageerimine) – see näitab, kas töötajad või pereliikmed on neile määratud ülesannetest aru saanud ning kas hädaolukorra lahendamise plaan on teostatav ja tõhus.

6.3 Load

Sõidukite juhtidel ja teatavat liiki masinate, näiteks tõsteseadmete operaatoritel peab olema vastav luba. Veenduge, et kõikidel juhtidel ja operaatoritel on olemas kasutatava sõiduki või seadme kategooria puhul nõutav luba. Kontrollige, millise aja jooksul load kaotavad kehtivuse, ning tehke ettevalmistusi nende pikendamiseks. Pestitsiidide pritsimiseks kasutatavate põllupritside ja muude seadmete puhul võidakse nõuda ülevaatust ja sertifitseerimist. Kontrollige seda oma kohalikust järelevalveametist. Veenduge, et teil on kontrolli jaoks olemas kõik sertifikaadid.

Kui seda nõutakse riigi õigusaktidega, peab asjakohane luba olema ka teatavat liiki pestitsiide käitlevatel töötajatel. Loanõue sõltub pestitsiidi liigist, selle kasutusviisist, toksilisusest ja muudest omadustest.

Sõidukite juhtidel ja teatavat liiki masinate, näiteks tõsteseadmete operaatoritel peab olema vastav luba.

Mitteformaalne väljaõpe kindlal teemal


6.4 Koolitusandmete säilitamine

Hea tava on säilitada mis tahes vormis toimunud koolituse kohta järgmisi andmeid:

• koolitusasutuse väljastatud ametlik koolitustunnistus;

• koolitaja kinnituskiri;• kohapealses koolituses osalejate

nimekiri, milles on täpsustatud koolituse teema ja mille osalejad on all- kirjastanud.

6.5 Koolituse tõhusus

Ettevõttevälistele koolitajatele või tarnijatele töötajate koolitamise eest maksmisel veenduge, et:

• koolitaja on pädev ja vajaduse korral on koolitusasutus heaks kiidetud;• te saate enne koolituse lõppu vastuse kõikidele küsimustele, mis teil või teie töötajatel võib olla, ning

kasutate oma aega ja raha võimalikult tulemuslikult.

Igal juhul veenduge, et teie ja/või teie töötajad mõistavad täielikult seda, mida neile õpetati.

TunnisTusKäesolevaga tõendatakse, et

ABCon edukalt läbinud

tõsteseadmete kasutamise teemalise koolituskursuse,

mis toimus 21. veebruaril 2008

Koolituse korraldaja Direktor

33

ohT

Juhtumi näidePõllumajandustootja rentis teleskoop-kahveltõstuki (koos operaatoriga), et paigaldada katusele plastist veemahuti. Kuna kraavi tõttu ei pääsenud kahveltõstuk ehitise seina äärde, tuli see parkida veidi eemale. Tõstuk ulatus soovitud kohani, kuid operaator ei näinud seda. Põllumajandustootja juhendas operaatorit ning seisis nähtavas kohas, suunates operaatorit hüüete ja käeviibutustega. Kui ülestõstetud mahuti sattus kõrgepingeliinide lähedusse, läks põllumajandustootja paanikasse ning viibutas käsi, et operaatorit hoiatada. Kahjuks ei mõistnud operaator tema hoiatusi ja mahuti puudutas liini. Kahveltõstuki operaator sai elektrilöögi.

Mida oleks põllumajandustootja pidanud tegema?Põllumajandustootja oleks pidanud hindama riske, et teha kindlaks järgmine.

Mis võib valesti minna?• Operaator ei pruugi põllumajandustootja käemärguannetest aru saada;• kokkupuude kõrgepingeliinidega;• kahveltõstuki võimalik ümberpaiskumine.

Milline on tõenäosus, et midagi sellist võib juhtuda?suur, võttes arvesse, et:

• tegevuskohale oli keeruline juurde pääseda;• kahveltõstuki operaator ei näinud mahuti asukohta;• kahveltõstuki operaatorit oli vaja käemärguannetega juhendada;• kahveltõstuki operaator ja põllumajandustootja ei olnud kasutatavates käemärguannetes kokku leppinud ja• nad ei olnud varem koos töötanud;• läheduses olid kõrgepingeliinid.

Millised on võimalikud tagajärjed (raskusaste)?• Vigastused, elektrilöök, surm.

Millised kontrollimeetmed oleks põllumajandustootja pidanud võtma, kui ta oleks tegevust eelnevalt hinnanud?Ta oleks pidanud:• valima veemahutile paremini juurdepääsetava asukoha;• paluma kahveltõstuki operaatoril kasutada koolitatud abilist, kes oleks teda juhendanud;• kasutatavate käemärguannete tähenduses kahveltõstuki juhiga kokku leppima.


7. PEATÜKK

Töötajad

Kuna ettevõtte tugevus sõltub suuresti selle töötaja-test, on väga oluline, et töötajad oleksid pädevad, hea tervise juures ja õnnelikud ning et neid ei ähvardaks töökohal ohud. Paljude põllumajandustootjate tööjõud koosneb neist endast, abikaasast, lastest ja sugulastest. Paljud kasutavad kiirel ajal vastavalt vajadusele palgatöötajaid, teised aga sõlmivad töötajatega püsivamaid kokkuleppeid, kuid töötajate tervise ja ohutuse tagamise seisukohast ei ole peresidemed ning tööjõu korraldus olulised.

7.1 Töötajate kokkupuude ohtudega

ohtudega puutuvad kõige enam kokku tööülesandeid täitvad isikud, st teie ja teie töötajad.

Kui ohte ei ohjata, võib tagajärg teie ja/või teie töötajate jaoks olla:

• vigastus õnnetuse tõttu;• haigestumine;• puue;• surm.

Kuigi õnnetuse korral võib süü lasuda töötajal, ei piira see mingil viisil põllumajandustootja vastutust selle eest, et enne õnnetuse toimumist oleksid tehtud kõik mõistlikud sammud tervisliku ja ohutu töökeskkonna tagamiseks.

Põllumajandus on ELi töötajate jaoks läbi aegade olnud üks kõige ohtlikumaid majandusharusid, kus leiab aset 400–500 surmajuhtumit aastas.

Töötajad puutuvad kokku järgmiste ohtudega:

• äärmuslikud ilmastikuolud;• korduv füüsiline töö;• sõidukite ja masinate käitamine;• kokkupuude bioloogiliste mõjuritega;• kokkupuude ohtlike ainetega;• kukkumised, muljumised jne.

Võtke aega ja mõelge sellele, kuidas te saaksite nende tööd ohutumaks ja tervislikumaks muuta. Tervete ja ohutus keskkonnas tegutsevate töötajate tööviljakus on suurem kui üle töötanud, pinge all olevatel, halvasti koheldud või vigas-tatud töötajatel.

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Töötajate kokkupuude

ohtudega• Töötajate kaasamine• Haavatavad töötajad• Vajalikud tingimused• Lisavõimalused heaolu

tagamiseks• Vägivald töötajate hulgas• Juhtumi näide

Kaasake oma töötajaid

35

7.2 Töötajate kaasamine

Veenduge, et teie töötajad on teadlikud tervise- ja ohutusküsimustest ning riskidest, millega nad puutuvad kokku. Kaasake töötajaid riskide kindlakstegemisse ja dokumenteerimisse (4. peatükk. riskihindamine), pidage nendega korrapäraselt koosolekuid, kuulake ära nende probleemid ning küsige nende arvamusi ja ettepanekuid (3. peatükk. Tervishoiu ja ohutuse korraldamine). Töötajate kaasamine on õiguslik nõue.

7.3 Haavatavad töötajad

7.3.1 Noortel töötajatel puuduvad tavaliselt kogemused ja nad kalduvad olema impulsiivsed. Nad vajavad väljaõpet ja hoolikat järelevalvet seni, kuni nad on piisavalt pädevad (6. peatükk. Koolitus).

7.3.2 Eakad töötajad on vastuvõtlikumad ilmastikuolude, väsimuse ja stressi suhtes. Nende tegutsemis-võimalused võivad olla vanuse tõttu piiratud ja neil võib olla kroonilisi haigusi. Eakate töötajate nägemine, kuulmine, jõud, refleksid, liikumiskiirus ja isegi tööviljakus võib olla kahanenud. Neile tuleb anda sobilikke tööülesandeid ja teostada nende üle hoolikat järelevalvet, et kontrollida neid ohustavaid riske, samuti tuleb tagada sagedane tervisekontroll (8. peatükk. Tervishoiu juhtimine).

7.3.3 Pereliikmed võivad soovida aidata või võib nende abi vajalik olla, kuid te peaksite arvestama nende pädevust iga ülesande puhul, sest nad ei pruugi veel olla saanud välja-õpet ja seepärast võivad riskid olla nende jaoks suuremad.

7.3.4 Rasedate töötajatega tuleb arvestada ja hinnata, milliseid tööülesandeid nad suudavad ohutult täita, ilma et tekiks raseduse katkemise oht või mis tahes muu komplikatsiooni oht emale või lootele.

7.3.5 Puudega töötajatele tuleb määrata nende võimete piiresse jäävad tööüles- anded. Sõltuvalt nende vajadustest ja võimetest võib olla tarvis kaaluda ka muid küsimusi.

7.3.6 Lapstööjõudu ei tohi kasutada (11. peatükk. lapsed). Kui põllumajandustootja pere lapsed aitavad oma vanemaid tööülesannete täitmisel, tuleb kaaluda tööga kaasnevaid ohte ja riske ning neid lastele vajaduse korral selgitada ja neid kontrollida, et ükski laps ei puutuks kokku vastuvõetamatute riskidega.

7.3.7 Sageli tuleb täiendavalt kaaluda võõrtöötajate olukorda.

• Erinevate keelte kasutamisest tingitud suhtlemisraskused võivad tuua kaasa väärtõlgendusi, vääritimõistmisi ja/või õnnetusi, haigusi või terviseprobleeme. Sellisel juhul peate tõlkima olulise ohutus- ja tervishoiualase teabe ja suunised tööülesandeid täitvatele inimestele sobivasse keelde. Samuti võite kasutada kohapealseid praktilisi tutvustusi, animatsioone, pilte, lihtsaid käsklusi ja käemärke. Ärge andke keerulisi juhtnööre, tõstke häält ega väljendage viha või rahulolematust juhul, kui nad midagi ei mõista.

• Kultuurierinevused – pingutage selle nimel, et tutvuda oma töötajate kultuuritausta teatavate aluspõhimõtetega, sest see võib hoida ära ebameeldivaid üllatusi ja vääritimõistmisi. Söömis- ja joomisharjumustel võib teatavas kultuuris olla väga oluline koht. Ka võib mõni žest olla kellegi jaoks solvav.

• usk võib olla töötaja jaoks oluline või nõuda tema tähelepanu, seega püüdke olla usunõuete suhtes vastutulelik.

Sageli saavad just töötajad välja pakkuda praktilisi ja tõhusaid lahendusi töökohal esinevatele ohtudele.


mõnikord elavad võõrtöötajad kohapeal ja nendega võivad olla kaasas nende pered. sellistele peredele tuleb tagada korralik eluase, puhas joogivesi ja arstiabi. Peate kaaluma kõiki võimalikke ohutus- ja terviseriske, millega nad võivad kokku puutuda, ja veenduma, et need on kontrolli all. Kui teie töötaja on kindel, et tema pere on kaitstud ja hästi hoolitsetud, on seda tõenäolisem, et ta teeb teiega koostööd ning järgib tervise- ja ohutusnõudeid.

7.4 Vajalikud tingimused

Töötajatele tuleb alati tagada sobilikud puhkeruumid ja sanitaarvahendid. Nende hulka kuuluvad:

• puhtad tualettruumid;• külm ja soe vesi;• seep ja ühekordsed paberrätikud (või muud samaväärsed vahendid) käte pesemiseks ja kuivatamiseks;• vajaduse korral dušid ja riietusruumid;• kui teil on mõlemast soost töötajaid, siis eraldi ruumid meestele ja naistele.

7.5 Lisavõimalused heaolu tagamiseks

Kui see on asjakohane, siis veenduge, et töötajatel on võimalik oma peredega rahuldavalt suhelda, eriti juhul, kui pered on kaugel ja neid ei saa tihti külastada.

• Teave, juhtnöörid, koolitus ja asjakohane järelevalve peab olema lihtsasti mõistetavas vormis.

• Tagage arstiabi alati, kui see on vajalik.• Tagage tasuta isikukaitsevahendid (9. peatükk.

isikukaitsevahendid).• Esitage kogu konkreetsete täidetavate ülesannete jaoks

vajalik teave.• Pakkuge asjakohaseid meelelahutusvõimalusi, kui

töötajad elavad kohapeal (nt satelliittelevisioon).• Võimaldage piisavalt puhkeaega ja võtke arvesse seda,

et töötajad võivad olla väsinud (väsimus võib õnnetuste riski suurendada).

• Austage töötajate vajadusi – rääkige nendega ja ärge ignoreerige nende muresid.

• Kui see on asjakohane, küsige töötajate arvamust (3. peatükk. Tervishoiu ja ohutuse korraldamine).

7.6 Vägivald töötajate hulgas

Põllumajandustootja peab teadlik olema ka sellest, et töötajate hulgas võib ette tulla vägivallajuhtumeid. On juhtunud, et töötajad satuvad konflikti või süüdistatakse neid kiusamises, seksuaalses ahistamises, vägistamises või rünnakutes. Õppige oma töötajaid hästi tundma! Arutage läbi kõik küsimused või probleemid, mis neil võivad olla. Sel viisil olete teadlik nendevahelistest võimalikest vastuoludest või isiklikest erimeelsustest ja suudate vältida vastuolude eskaleerumist vägivallaks. Teie isiklik käitumine ja suhtumine ning järelevalve tase võivad mõjutada töötajate käitumist halvemuse või paremuse suunas.

37

Juhtumi näideSeafarmi töötajale anti ülesanne puhastada söödamahutid, et need saaks järgmisel päeval uuesti täita. Ta pidi seda tööd tegema koos töökaaslasega. Kuna töökaaslane haigestus ootamatult, otsustas ta töö üksi ära teha. Mahutisse laskudes ta kukkus ja lõi pea selle seina vastu. Seitse tundi hiljem leiti ta surnuna.

Mida oleks põllumajandustootja pidanud tegema?Ta oleks pidanud hindama riske, et teha kindlaks järgmine.

Mis võib valesti minna?• Töötaja saab mahutis töötades vigastada;• töötaja jääb mahutisse lõksu ja abi ei ole kättesaadav;• kõrgelt kukkumine.

Milline on tõenäosus, et midagi sellist võib juhtuda?suur, võttes arvesse, et:• töötaja tegi tööd üksinda.

Millised on võimalikud tagajärjed (raskusaste)?• Vigastused, kooma, surm.

Millised kontrollimeetmed oleks põllumajandustootja pidanud võtma, kui ta oleks olukorda eelnevalt hinnanud?Ta oleks pidanud:• leidma haigele töötajale asendaja;• esitama töötajatele ohutusmeetodi kirjelduse;• töö üle kindlate ajavahemike tagant järelevalvet tegema.


8. PEATÜKK

Tervishoiu juhtimine

Tervise- ja ohutusküsimusi käsitledes pööratakse tähelepanu peamiselt ohutusele ning terviseriskid jäävad tagaplaanile. Üldiselt tuleneb see asjaolust, et kui ohutusabinõusid ei rakendata, võib see kohe kaasa tuua vigastusi või inimohvreid, samas kui terviseprobleemid eskaleeruvad tavaliselt järk-järgult ega pruugi varases staadiumis ilmselged olla. Tööst tingitud terviseprobleeme tuleks käsitada aegluubis toimuvate õnne-tustena, millel on sageli sama rängad või mõnikord veelgi rängemad tagajärjed kui paljudel levinud õnnetustel.

8.1 Terviseprobleemid

Tavaliselt terviseprobleemid:

• kujunevad välja järk-järgult;• on raskesti avastatavad;• on pikaajalised;• on põhjusega raskesti seostatavad;• jäävad sageli ametlikult diagnoosimata.

Põllumajandusliku majapidamise töötajate tervist võivad ohustada:

• liigne stress;• zoonoosid;• allergiad;• surve luu- ja lihaskonnale;• kokkupuude äärmuslike ilmastikuoludega;• kokkupuude pinnase, taimestiku, loomastiku, bioloogi-

liste mõjurite (nahahaigused) ja loomadega.

8.2 Tervisekontroll

Töötajate tervise järelevalve on reguleeritud. See tähendab, et kui see on õigusaktidega nõutav, peab töötaja läbima eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike tagant tööandja kulul arstliku kontrolli. Selle eesmärk on teha kindlaks, kas tööga seotud tegevus põhjustab töötajal ter-viseprobleeme või süvendab neid. Kontrollitakse tõenäolist

Põllumajandusliku majapidamise töötajad käsitsevad sageli raskusi, mis ohustab tervist või tekitab liigset

väsimust

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Terviseprobleemid• Tervisekontroll• Zoonoosid• Allergiad• Vaktsineerimine• Järelevalve• Astma• Luu- ja lihaskonna

vaevused• Ilmastiku mõju tervisele• Nahahaigused• Esmaabi• Tervisega seotud prob-

leemidest ja õnnetustest teatamine

• Juhtumi näide

39

mõju töötaja tervisele, võttes arvesse tema tööülesandeid. Peale selle aitab tervisekontroll kindlaks teha, kas töötaja sobib talle määratud ülesandeid täitma. Näiteks astmahaigelt töötajalt ei tohiks eeldada heina või loomasööda käitle-mist, samas kui südame-veresoonkonna haiguste või raske nägemispuudega töötaja ei peaks töötama sõidukijuhina.

Tervisekontroll peab olema ennetav. See aitab tööga seotud terviseprob-leemid kindlaks teha enne, kui need tekitavad töötajale olulist kahju. Kõikidest tööga seotud terviseprobleemidest tuleb viivitamatult teavitada arste ja võtta asjakohased meetmed.

Põllumajandustootjal on kasulik pidada iga töötaja kohta toimikut, kus on täpsustatud kõik kroonilised haigused, allergiad või terviseprobleemid, mis võivad süveneda, samuti tarvitatavad ravimid.

8.3 Zoonoosid

Kui inimesed puutuvad kokku loomadega, on alati oht nakatuda zoonoosi-desse. Mitte kõik loomataudid ei ole inimestele nakkavad, kuid paljud on – vt lisa 19.1. Zoonoosid.

Nakkusohu vähendamiseks tuleks täiustada loomakasvatusmeetodeid, tagada tõhus ventilatsioon, loomi regulaarselt vaktsineerida, panna haiged loomad karantiini ja järgida isikliku hügieeni põhimõtteid.

Kui kahtlustate, et olete nakatunud zoonoosi, võtke viivitamatult ühendust oma arstiga.

8.4 Allergiad

Putukate nõelamise ja roomajate hammustuste vastane allergia võib põhjustada eri reaktsioone, alates kergest paistetusest lõpetades anafülaktilise šoki ja surmaga. Inimesed ei ole sageli teadlikud allergiatest, mis võivad neil olla elu jooksul välja kujunenud või juba sünnist saadik. Kui teiega toimub mõni selline vahejuhtum, pidage arstiga nõu isegi siis, kui tagajärjed ei ole nii rasked; arst annab teile näpunäiteid selle kohta, kuidas end ravida ja kas teil oleks vaja teha täiendavaid allergiateste.

Kahjuks ei ole kõiki allergiaid võimalik testidega eelnevalt avastada ja te ei saa kunagi olla kindel selles, kuidas teie keha teataval hetkel nõelamisele või hammustusele reageerib, isegi kui seda on varem juhtunud.

Kui nõelamist või hammustust on vaja ravida, on õige vastumürgi leidmiseks ülioluline, et arst või õde teaks asjaomase putuka või roomaja liiki. Samuti peate arvestama seda, et ohvrile tuleb vastumürki manustada kindla aja jooksul. Lisateavet saate arsti käest.

Enamik madusid ei ole mürgised, kuid kasulik on teada, milliseid mürgiseid madusid piirkonna loomastikus leidub.

Pestitsiidid ja ohtlikud ained võivad üldiselt sissehingamise, allaneelamise või naha kaudu imendumise korral põhjustada allergiat, anafülaktilist šokki ja isegi surma. sümptomid võivad olla kerged või väga rasked. Need võivad püsida lühikest aega või kahjustada tervist pikema aja vältel järk-järgult ja raskelt.

Kui töö hõlmab kokkupuudet teatavate kemikaalidega, vajab töötaja meditsiinilist järelevalvet

Mesilase nõelamisel võivad putukate suhtes allergilisele inimesele olla

rasked tagajärjed


8.5 Vaktsineerimine

Pidage nõu arstiga, kui te ei ole veel vaktsineeritud teetanuse või hepatiidi vastu või saanud mis tahes muud vaktsiini, mis kaitseks teid potentsiaalselt eluohtlikusse haigusse nakatumise eest.

8.6 Kuulmis- ja nägemiskontroll ning südame-veresoonkonna haiguste kontroll

Kokkupuudet kõrge mürataseme ja ülemäärase vibratsiooniga tuleks võimaluste piires minimeerida ning kui selline kokkupuude töö iseloomu tõttu toimub (nt kettsae, sõidukite ja masinate kasutamine), tuleb spetsia-listi kindlaksmääratud aja tagant kontrollida selle võimalikku mõju tervisele. Peaksite oma riigi asjaomase ametiasutuse käest kontrollima kokkupuute maksimaalset lubatud kestust ja kokkupuute piirnorme. Hinnates kokkupuudet müra ja vibratsiooniga, võtke arvesse järgmist:

• intensiivsus;• (emissiooni) sagedus;• kokkupuute kestus (pidev või katkendlik);• allika lähedus;• mitme allika kombineeritud mõju.

Sosin 30 dB Näiteks lambapügamisel siseruumides on müratase 80 dB; maastikusõiduk, traktor või kombain tekitab 85 dB, suruõhupuur 95 dB, kastmispump 100 dB ja kettsaag 110 dB.

Nägemiskontroll ja südame-veresoon-konna haiguste kontroll on eriti oluline juhul, kui käitate masinaid, juhite sõidu-keid või töötate kõrgustes. Nägemispuue tekib tavaliselt järk-järgult ja sageli ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu.

Normaalne kõne 60–70 dBTelefoni kutsetoon 80 dBLinnaliiklus autost kuulduna 85 dBMetroorong 95 dB

Tase, mille sage või pikaajaline ületamine võib põhjustada püsivat kuulmiskahjustust 85 dBMootorratas 100 dBMootorsaag 110 dBRokk-kontsert 115 dB

Valu tekkimine 125 dBSuruõhu needipüstol 125 dBLennukimootor 140 dB

Kurtus 180 dB

8.7 Astma

Astmahaiged töötajad peaksid vältima töötamist:

• heina, sööda, seemnete ja õitega;• kodulindudega;• tolmuses keskkonnas;• väga sooja ja päikesepaistelise ilmaga;• aladel, kus on tugev lõhn;• tornhoidlates ja muudes piiratud ruumides.

Hoidke ravimid alati käepärast!

Ennetamine on parem kui ravimine.

41

8.8 Luu- ja lihaskonna vaevused

Sirutamine puuviljade koristamisel, kummardumine istutamisel, rohimisel ja madalakasvuliste taimede koris-tamisel, suurte raskuste tõstmine ja kandmine, masinate käsitsemine, pikkade vahemaade läbimine autoroolis, mitmesugused ülesanded, millega kaasneb tõmbamine ja tõukamine, ning muud sellised toimingud põhjustavad põllumajandustootjale või -töötajale peaaegu alati eri luu- ja lihaskonna vaevusi, sealhulgas alaseljavalusid, lihaste venitusi ning nikastusi ja nihestusi selgroo, jalgade, käte, õlgade ja kaela piirkonnas.

Näiteks tekivad tubakakoristajatel randmeprobleemid, kuna tubakalehtede käsitsi koristamisel liigutatakse pidevalt randmeid; samamoodi tekivad sellised probleemid piimakarjakasvatajatel, sest isegi mehha-niseeritud lüpsmine nõuab olulisel määral randmete liigutamist.

Raskuste tõstmisel tuleb kaaluda mitut asjaolu.

• Te peaksite teadma tõstetava raskuse täpset kaalu – hinnake seda enne tõstmist.• Otsustage sõltuvalt eseme kaalust, kujust ja pakendist, kas te suudate raskust tõsta või vajate

väljaõpet saanud kaastöötaja abi või mehaanilist abivahendit.• Enne mis tahes eseme tõstmist tehke esmalt kindlaks, kuhu te selle paigutate ja kuidas raskust

ohutult liigutada.• Kui võimalik, korrastage kõrgemal asuvad tööpinnad nii, et see hõlbustaks raskuste tõstmist,

käsitsemist ja asetamist.• Võimaluse korral kasutage alati mehaanilisi süsteeme (nt nokk-kärud, platvormkärud, teleskoop-

tõstukid või raskuste tõstmiseks sobilike seadmetega varustatud traktorid).• Võimaluse korral kasutage alati tõmbesüsteeme.• Minimeerige tööga kaasnevat tõstmist üldiselt.• Kui tõstmine on töö tegemiseks siiski vajalik, pakkuge töötajatele väljaõpet õigete tehnikate ja

asendite kohta raskuste tõstmisel ja kandmisel.• Kandke asjakohaseid rõivaid, et saaksite tõstetavale materjalile lähedal olla (nt kombinesoon).• ärge kunagi püüdke tõsta raskusi, mis jäävad teie võimete piirile.

Raskuste tõstmisel:

• hoidke selg sirge ja painutage põlvi;• viige keharaskus jalgadele;• tooge raskus kehale võimalikult lähedale;• jagage koormus käte vahel võrdselt;• kui raskus on kareda tekstuuriga, kasutage käte kaitsmiseks kindaid;• võimaluse korral lükake või tõmmake raskust selle tõstmise asemel;• käepidemetega raskusi on üldiselt kergem tõsta;• kõige kergem on tõsta raskusi siis, kui need on küünarnuki ja õla kõrguse

vahel;• suuremate raskuste puhul paluge abi väljaõpet saanud kaastöötajalt ning

jagage koorem omavahel;• võimaluse korral jagage suuremad raskused väiksemateks osadeks;• pidage lühikesi puhkepause.

Suurte raskuste käsitsi tõstmine võib oluliselt

kahjustada selga, õlgu ja kaela

Suurte raskuste tõstmisel kasutage tõsteseadmeid

Eurostati andmetel esineb suurem osa tööga seotud luu- ja lihaskonna probleemidest just põllumajanduses.


8.9 Ilmastiku mõju tervisele

Välitöödel võib kokkupuude äärmuslike ilmastikuoludega põhjustada alajahtumist, külmakahjustusi, päi-kesepistet, kuumarabandust, vedelikupuudust ja nahavähki.

Mida te saate teha?

• Kavandage tööaeg nii, et töötingimused oleksid optimaalsed.

• riietuge sobilikult, sõltuvalt ilmastikuoludest.• Kuuma ja päikesepaistelise ilmaga kasu-

tage peakatteid, päikeseprille ja päi-kesekaitsevahendeid ning jooge vett ja puhake varjus.

• Külma ja märja ilmaga riietuge soojalt, kandke veekindlat kombinesooni, võtke kohe pärast töö lõpetamist soe vann ja vahetage rõivad.

• Kavandage oma tegevust nii, et kokku-puude äärmuslike ilmastikuoludega oleks võimalikult väike.

• lükake edasi tegevus, mis võiks teid eba-soodsate ilmastikuolude tõttu ohtu seada.

8.10 Nahahaigused

nahanakkused on põllumajanduses ja metsanduses väga levinud. Pidev kokkupuude bioloogiliste mõjurite, pinnase, taimestiku, pestitsiidide ja väetiste, jäätmete, loomade, sõnniku ja puiduga võib põhjustada nakkusi, paistetust, arme ja seenhaiguste teket. Kaitske oma käsi nii palju kui võimalik, kasutades kindaid, ja kui nahaprobleemid püsivad, pöörduge arsti poole.

Naha saastumisega on seotud paljud zoonoosid, nagu põrnatõbi, peanaha seenhaigus (Tinea capitis) ja orf.

8.11 Esmaabi

hoidke tegevuskohas alati käepärast sobilik esmaabipakk ning veenduge, et see on hõlpsasti kättesaa-dav. Apteekides müüakse valmispakke ning sealt saate loetelu vahenditest, mida need peavad minimaalselt sisaldama, kui teie riigi õigusaktides on sellised nõuded kehtestatud.

Suur kasu on sellest, kui teie, mõni teie pereliige või töötaja läbib esmaabikoolituse ja oskab vajaduse korral viivitamatult abi anda.

Hoidke käepärast nimekiri järgmistest telefoninumbritest:

• hädaabiteenistus – 112;• lähim haigla;• teie arst;• mürgistusteabekeskus.

Käsitsi tubakalehti korjavaid töötajaid ohustavad nahanakkused, tingituna pidevast kokkupuutest pinnase, pestitsiidide, väetiste ja

nikotiiniga

43

Juhtumi näideA.J. töötas kaua aega kartulikasvatusettevõttes. Tema töö oli kartulite koristamine, nende kastidesse panemine ja kastide veo-kitele paigutamine. Ta tegi seda tööd 15 aastat. Praegu on tal selgroovaevused ja ta nõuab endiselt tööandjalt oma praeguse terviseprobleemi eest hüvitist.

Mida oleks põllumajandustootja pidanud tegema?Põllumajandustootja oleks pidanud hindama kartulikoristusega kaasnevaid riske, et teha kindlaks järgmine.

Mis võib valesti minna?• Kroonilised selgroo-, lihas- ja seljaprobleemid.

Milline on tõenäosus, et midagi sellist võib juhtuda?suur, võttes arvesse:• raskuste tõstmist ja kandmist;• korduvat kummardamist;• ebamugavat asendit;• pikki töötunde.

Millised on võimalikud tagajärjed (raskusaste)?• Kroonilised selgroo-, lihas- ja seljaprobleemid.

Millised kontrollimeetmed oleks põllumajandustootja pidanud võtma, kui ta oleks olukorda eelnevalt hinnanud?Ta oleks pidanud:• protsessi võimalikult suures ulatuses automatiseerima;• võtma kasutusele ergonoomilised kastid, kui töötajad peavad kaste tõstma;• tagama, et töösüsteemist jäetakse välja tõstmist ja pööramist nõudev tegevus;• hindama iga töötaja suutlikkust ja sobivust;• nägema ette piisavad pausid ja puhkeajad;• pakkuma oma töötajatele väljaõpet õigete tõstmistehnikate kohta, mida töö tegemisel kasutada;• tagama, et tõstetavad raskused ja töötajate töötunnid ei ületa nende võimeid;• tagama tervisekontrolli – töötajate tervist oleks pidanud korrapäraselt jälgima.


9. PEATÜKK

Isikukaitsevahendid

Tervishoiu- ja ohutusabinõude hindamisel on isikukaitsevahendid viimane võimalus, mille kasutamist tuleks kaaluda alles siis, kui kõik muud riski ohjamise võimalused on ammendatud. See tuleneb asjaolust, et isikukaitsevahendid kaitsevad ainult üksikisikut ega hoia ära õnnetuse toimumist. Väga oluline on see, et sageli kaitsevad need kasutajat üksnes osaliselt, vähendades mõju raskusastet.

9.1 Isikukaitsevahendite valimine

isikukaitsevahendeid valides peate järgima järgmist mõttekäiku.

• Millist ülesannet kavatsete täitma hakata?• Milliste ohtude eest on vaja kaitse tagada?• Millist kehaosa või milliseid kehaosasid te püüate

kaitsta?• Millised omadused peavad isikukaitsevahenditel

olema? (Pange need kirja.)• Kes on kasutajad? (Veenduge, et isikukaitsevahendid

oleksid asjakohased ning sobiksid kasutajatele, st et nende liik ja suurus oleks õige.)

Enne isikukaitsevahendite ostmist veenduge, et need vastavad kindlaksmääratud omadustele.

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Isikukaitsevahendite

valimine• Isikukaitsevahendite kasu-

tamine ja hooldamine• Põllumajanduses kasutata-

vad isikukaitsevahendid• Muud liiki rõivastus• Juhtumi näide

Oluline on kasutada selliseid isikukaitsevahendeid, mis on täidetava ülesande jaoks sobilikud

näiteks õunapuudele kaasaskantava pritsiga (mida sageli nimetatakse selgpritsiks) pestitsiidide pritsimisel esinevad järgmised ohud:

• pestitsiidi pritsimine või mahaloksumine selle ettevalmista-mise, segamise või mahuti loputamise ajal;

• kokkupuude naha või silmadega;• pestitsiidi sissehingamine või allaneelamine pritsimise ajal;• käsitsi teisaldamine ja kukkuvad esemed.

Isikukaitsevahendite omadused:• sobilikud on hästi elastsed voodrita PVCst kindad – nahkkindad

ja riidest kindad ei ole suure läbilaskvuse tõttu vastuvõetavad ning ühekordselt kasutatavad kindad sobivad ainult teatava-teks ülesanneteks;

• kaitseks vahendi mahaloksumise puhul ja kukkuvate esemete eest on sobilikud terasest varbakaitsega PVCst säärsaapad;

• soovitatav on kasutada täismaski, mitte kaitseprille, sest viimased kaitsevad ainult silmi;

• pea kaitsmiseks saab kasutada laiaservalist pestavat peakatet.

Lisaks veenduge, et:• isikukaitsevahendid on õige suurusega;• suhtlete tootja või kohaliku tarnijaga ning ostate ainult õigete

omadustega isikukaitsevahendeid;• kõik isikukaitsevahendid on kasutusel juba enne mis tahes

pestitsiidimahuti avamist ja kõik inimesed, kellel puuduvad nõuetekohased isikukaitsevahendid, viibivad väljaspool kind-laksmääratud ohuala.

45

9.2 Isikukaitsevahendite kasutamine ja hooldamine

Isikukaitsevahendid kaitsevad kasutajat ohu eest juhul, kui peetakse kinni järgmistest reeglitest.

• Isikukaitsevahendid on asjaomase tegevuse jaoks sobilikud.

näiteks turvajalatseid ostes mõelge kõikidele tööülesannetele, mille täitmisel neid kantakse.

Kemikaalide pritsimine• Varbakaitse• Libisemiskindel tald• Torkekindel vahetald• Hõõrde- ja lõikekindlus• Kemikaalikindlus (kütused, õlid, määrded, lahustid, nõrgad ja lahjendatud happed, fütosanitaartooted)

Hooldustööd• Terasest varbakaitse• Libisemiskindel tald• Hõõrdekindel tugevdatud sääreosa• Higistamisvastane vooder• Higistamisvastane ja hingav valatud tald

Keevitamine• Vetthülgav• Libisemisvastane tald• Hõõguvate pritsmete taluvus• Süsivesinikke ja kontaktkuumust taluv kummitald• Hõlpsalt avatavad pandlad

Töö väga külmades paikades• Vooder jala külmakaitse tagamiseks• Hingav materjal• Libisemisvastane tald• Külma isoleeriv tald• Polüuretaan- ja nailonmaterjal, mis kannatab äärmuslikku külma kuni –40 °C ulatuses• Kergus• Terasest sisetald• Muust materjalist kui metallist varbakaitse• Löögisummutus

näiteks kui kasutate puude saagimisel kettsaagi, mõelge sellele, mis liiki isiku-kaitsevahendeid oleks sobilik kasutada.

• Kogu nägu kaitsva visiiri ja kõrvaklappidega kiiver, et tagada kaitse tagasilöögi, kukkuvate okste, puidutükkide ja kruusa ning müra eest.

• Erimaterjalist valmistatud lõikekindlad püksid (sõltuvalt keti maksimaalse liikumiskiiruse klassist).

• Kettsae käsitsemiseks ette nähtud, lõikekindlast kangast valmistatud kindad.• Kettsae käsitsemiseks ette nähtud jalatsid, mis on valmistatud spetsiaalsest, kettsae

eest kaitsvast materjalist ja millel on terasest varbakaitsed.


Veenduge, et:

• kõikidel isikukaitsevahenditel on CE-märgis;• järgitakse tootja juhiseid;• kõik kasutatavad isikukaitsevahendid on kasutaja jaoks õiges suu-

ruses / sobivad kasutajale;• isikukaitsevahendeid kasutatakse tootja täpsustatud aja vältel;• isikukaitsevahendeid puhastatakse ja hooldatakse piisavalt;• kasutaja on saanud väljaõpet asjakohaste isikukaitsevahendite

kasutamise vallas;• isikukaitsevahendite kasutuskõlblikkuse aeg ei ole lõppenud (isegi

kiivritel ja kaitseprillidel on kasutuskõlblikkuse aeg);• isikukaitsevahendeid kasutatakse ainult tootja täpsustatud eesmärgil;• isikukaitsevahendeid ei kasutata koos muude, kokkusobimatute

isikukaitsevahenditega.

Küsige alati nõu oma kohalikult tarnijalt, tootjalt või spetsialistilt. ärge ostke isikukaitsevahendeid siis, kui spetsialistide nõuanded ei ole kättesaadavad.

isikukaitsevahendid on tavaliselt kavandatud ühele kasutajale, sest need valitakse üksikisiku suuruse, mugavustunde ja muude eripärade põhjal. Kui isikukaitsevahendeid kasu-tavad hiljem teised, tuleb need kõigepealt puhastada ja desinfitseerida. on oluline, et töötajad teaksid, kuidas oma isikukaitsevahendite eest hoolitseda, neid puhastada ja hoiustada ning tagada, et need oleksid jätkuvalt tõhusad.

Tööandja peab andma töötajatele isikukaitsevahendid tasuta. Tööandja peab kaasama töötajad isikukaitsevahendite valimisse ja nende valikud dokumenteerima. Samuti peab tööandja pakkuma töötajale väljaõpet ja piisavaid suuniseid vahendite ohutuks kasutamiseks.

üldiselt ei tohiks isikukaitsevahendeid kasutada töövälistel eesmärkidel – parem on hoida neid töökohas kappides kui lubada töötajatel need koju viia. Kui töötajatel lubatakse isikukaitsevahendeid koju viia, võidakse neil paluda isikukaitsevahendite kulude katmises osaleda. Näiteks metsandustöötajad, kes vahetavad sageli tööpaika, hoiavad isikukaitsevahendeid tavaliselt oma sõidukites.

9.3 Tavapäraselt kasutatavad isikukaitsevahendid

Sageli leiavad kasutust järgmised isikukaitsevahendid.

• Kindad, mis kaitsevad käsi kokkupuute eest ohtlike ainete ja kuumade või külmade pindadega, nõelamiste, karedate tekstuuride või teravate tööriistade eest.

• ühekordsed kindad, mida kasutatakse haigete looma-dega tegelemisel või neile poegimisabi andmisel.

• Turvakingad või -saapad – sõltuvalt nende omadustest on eesmärk pakkuda kaitset kukkuvate esemete, loomade tallamise, maohammustuste, umbrohu, libedate pindade, staatilise elektri, teravate esemete või vee eest.

• Kaitseprillid, mis kaitsevad silmi juhuslike aineosakeste ja aurude eest rohimisel, keevitamisel, lõikamisel ja töökodades töötamisel või õlipritsmete eest.

• Kõrvatropid ja kõrvaklapid, mis kaitsevad kuulmist suure müra eest, mida tekitavad teatavad masinad, näiteks kettsaed, aga ka loomad, näiteks aedikus peetavad sead.

• näokaitse, mida tuleb kasutada keevitamisel, et kaitsta silmi, nina ja suud aurude, kuumuse ja metallitükkide eest.

Terasest varbakaitsega turvajalatsid kaitsevad jalgu vigastuste eest

47

• näokaitse, mida tuleb kanda kemikaalide segamisel, pritsimisel või pindadele kandmisel või lahustite kasutamisel, samuti metalli lihvimisel ja puude saagimisel.

• Kiivrid, mis kaitsevad kukkuvate esemete tekitatavate vigastuste eest.• hingamisaparaadid piiratud ruumides, näiteks tornhoidlates töötamisel.• Kõrgustes töötades tuleks kasutada rakmeid. Rakmed on aga kasulikud ainult siis, kui nende kinnituskoht

suudab kanda töötaja raskust, sel juhul takistavad need nii allakukkumist kui ka horisontaalseid lööke. Ärge kunagi kasutage rakmeid siis, kui töötate üksinda. Pidage meeles – kui jääte rippuma ega suuda end vabastada, võib see lõppeda surmaga. Päästmiseks on aega kõige rohkem 30 minutit, seega peab alati olema plaan rakmeid kasutavate inimeste päästmiseks hädaolukorras.

• Kui inimese keha jääb teatava aja jooksul liikumatult püstisesse asendisse (nt rakmetesse kinni jäänud inimene), võib rippesse jäämine tekitada talle trauma. Olukord, kus inimene minestab, ent jääb vertikaalsesse asendisse, võib lõppeda surmaga, sest tema aju ei saa vajalikku hapnikku.

• Kaitserõivastus, mida kantakse kaitseks kemikaalide eest, peab olema sobilik, võttes arvesse pritsitava, käideldava või kasutatava kemikaali liiki (tutvuge tootja või tarnija esitatud ohutuskaardiga).

9.4 Rõivastus

rõivaesemeid peetakse isikukaitsevahenditeks ainult siis, kui need on kavandatud kaitseks eelnevalt kindlaksmääratud ohtude eest, läbinud vastavad katsed ja sertifitseeritud.

Näiteks vestid, mida töötajad kannavad madala temperatuuriga keskkonnas (nt külmkambrites), pakuvad kaitset kindlates temperatuurivahemikes ja metsalange-tajate püksid kaitsevad kasutajat kettsae põhjustatavate vigastuste eest.

Igal juhul on rõivastel ja abivahenditel igapäevatöö ohutuses oluline roll.

Rõivad võivad teid kaitsta järgmistes olukordades:

✔ kuuma ja päikesepaistelise ilmaga tuleks kanda heledaid rõivaid, peakatteid ja päikeseprille, mis peegeldavad kuumust ning kaitsevad ülemäärase valguse eest;

✔ külmades oludes tuleks kanda sooje rõivaid; ✔ vihma või lumega tuleks kanda veekindlat kombinesooni.

rõivastus ja isegi isikukaitsevahendid võivad riski suurendada, kui need ei ole õigesti valitud.

✘ Masinaid käitades ärge kandke avaraid ohutusveste, särke, jakke, varrukaid ega rihmasid, sest need tekitavad takerdumisriski.

✘ Ärge minge masinate lähedale pikkade lahtiste juustega, siduge pikad juuksed kukla taha kinni. ✘ Ärge kandke vanu rõivaid, mis võivad olla liiga laiad või muul viisil ebasobivad – kandke tihedalt keha ümber

olevaid kombinesoone vms. ✘ Ärge kandke ehteid. ✘ Ärge kandke sobimatuid kindaid ja näomaske, sest pestitsiidide käitlemisel või pritsimisel võivad need

tegelikult riske suurendada.


Juhtumi näidePõllumajandustootja valmistas ette pestitsiidi oma viljapuuaia pritsimiseks. Ta järgis hoolikalt tootja juhiseid, sest teadis, et ained on väga mürgised. Kemikaalide käitlemisel kasutas ta käte kaitsmi-seks alati kindaid, eelistades ühekordseid kindaid, mille sai pärast kasutamist ära visata. Ta oli ost-nud kaubanduskeskusest karbi väga kvaliteetseid meditsiinilisi kindaid. Olles neid paar tundi kasuta-nud, tekkis tema kätele aga äge lööve: punetus, valu, kuumustunne ja paistetus.


Mis võib valesti minna?• Nahaärritus;• allaneelamine;• aurude sissehingamine;• kokkupuude toksiliste ainetega.

Milline on tõenäosus, et midagi sellist võib juhtuda?suur, võttes arvesse:• kinnaste ja üldisemalt isikukaitsevahendite sobimatust.

Millised on võimalikud tagajärjed (raskusaste)?• Ärritus, põletik, haigus, anafülaktiline šokk, surm.

Millised kontrollimeetmed oleks põllumajandustootja pidanud riski vähendamiseks võtma?Ta oleks pidanud:• lugema läbi anumal olnud ohutusteabe ja sellest juhinduma ning tutvuma ohutuskaardiga;• valima sobivad kindad, võttes arvesse nende omadusi, nagu läbiimbumismäär, läbimisaeg ja lagunemine;• valima kõik asjakohased isikukaitsevahendid ja neid kasutama (näokaitse, kindad, jalatsid ja kombinesoon).

49

10 . PEATÜKK

Hädaolukorraks valmisolek ja sellele reageerimineMida eraldatum teie tegevuskoht on, seda ebausaldusväärsem on telekom-munikatsioonivahendite toimimine, seda ohtlikum on teie tegevus ning seda vajalikum on hädaolukordadeks plaanide koostamine ja nendeks valmistumine.

10.1 Hädaolukorrale reageerimise kavandamine

Võimalikeks hädaolukordadeks plaanide koostamisel tuleb mõelda järgmistele küsimustele.

Mis liiki hädaolukorrad võivad tõenäoliselt esineda?Hädaolukordi on kaht liiki:

• loodusõnnetused, nagu üleujutused, tormid, põuad, maalihked, maavärinad ja vulkaanipursked, ning

• inimtegevusest tingitud õnnetused, nagu tulekahjud, uppumised, elektrikat-kestused, reostus või lekked, õnnetused sõidukite ja masinatega, kokkupuude kõrgepingeliinidega, kinnijäämine piiratud ruumidesse, ärritunud looma rünnak.

Mida saab teha, et hädaolukorraks valmis olla?

Tegutsege ennetavalt, koostage tegevuskava ja olge valmis seda ellu viima.

Koostage nimekiri sellest, kellelt mida oodatakse. Kes annab märguande häda-olukorra lahendamise plaani rakendamiseks? Kes helistab ametivõimudele? Kes lülitab välja elektri ja masinad või isoleerib need? Koostage ülesannetest nimekiri ja leppige töötajatega kokku, kes iga ülesande täitmise eest vastutab. Valmistuge ka ettenägematuteks olukordadeks, näiteks täpsustage, kes võtab ülesande täitmise üle juhul, kui selle eest vastutav isik ei saa seda teha.

Mida on vaja?Tegevuskavast selgub, mida teil läheb vaja. Teil on vaja hõlpsalt juurdepääsetavaid evakuatsiooniteid kõikidest siseruumidest, sealhulgas loomade hoidmise aladelt, lautadest, tornhoidlatest, laohoo-netest ja töökodadest. sõltuvalt tegevuse laadist võib samuti vaja minna avastamis- ja hoiatus-süsteeme. Hoiatussüsteemi märguanne peaks olema kohapeal kuuldav, samuti saate selle programmeerida nii, et teie telefonile tuleb kõne. Võib-olla on vaja paigaldada avariivalgustus, märgid, evakuatsioonisulused uste sisekülgedele. Kindlaks tuleb määrata kogunemispunkt evakuatsiooni jaoks. Peate saama kasutada telekommunikatsioonivahendeid – kas need on teie piirkonnas usaldusväärsed? Kas vajate hädaolukordadeks satelliittelefoni? Kas soovite ühendada oma häiresüsteemi kohaliku tuletõrjedepooga? Kas hädaabinumbrite loetelu on olemas mitmes juurdepääsetavas kohas? Kas tasub paigaldada automaatsed tuletõrjesüsteemid? Kindlasti on teil vaja läbimõeldult paigutatud tulekustuteid. Kas oskate neid kasutada? Vajate esmaabipakke ja võimaluse korral esmaabikoolitust. Kas teil on vaja varugeneraatorit? Kui jah, siis kas see on nõuetekohaselt paigaldatud?

Koostage hädaolukorraks plaan enne, kui selline olukord tekib

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Hädaolukorrale reageeri-

mise kavandamine• Lisameetmed metsatööde

puhul• Tulekahjude vältimise

meetmed• Tuletõrje• Üleujutused• Tormid• Juhtumi näide


Kas plaan on teostatav?Kontrollige oma hädaolukorra lahendamise plaani teostatavust ning proovige see läbi – kontrollige kogunemise kiirust, varustuse kättesaadavust ja seda, kas vastutavad töötajad on teadlikud olulistest toimingutest. Plaani tuleks katsetada korrapäraselt, vähemalt üks kord aastas, ja kaasata sellesse kõik töötajad. Sõltuvalt teie ettevõtte suurusest ja tegevusulatusest võivad sellistes õppustes osaleda ka hädaabiteenistused. Laske tootja volitatud esindustel tulekustuteid korrapäraselt kontrollida ja uuesti täita. Võtke läbiproovimistest õppust, tehke vajalikud muudatused ja täiustage oma hädaolukorra lahendamise plaane. See on ainus viis kindel olla, et need vajaduse korral toimivad.

Mis on muutunud?muutke oma plaani vastavalt sellele, kuidas muutuvad inimesed, taristu, seadmed ja ohud. Tuletage inimestele meelde nende kohustusi hädaolukorras. On tähtis, et nad pühenduksid oma kohustustele igakülgselt, muidu kukub plaan läbi. Õppige igast vahejuhtumist või igast olukorrast, kus kasutatakse tulekustutit või antakse esmaabi. Mis läks valesti? Kas oleks võinud halvemini minna? Kas hädaolukorra lahendamise plaan toimis hästi? Kas tegevuskava on võimalik täiustada?

10.2 Lisameetmed metsatööde puhul

Kui töötate metsas ja teie tegevuskoht pidevalt muutub, peab teil olema plaan selle kohta, kuidas hädaolukorras sidet pidada, oma asukohast teada anda ja evakueeruda. Pidage meeles, et teil võib olla vaja oma hädaolukorra lahendamise plaani iga päev muuta, sest seda mõjutavad tuule suund, inimeste arv tegevuskohas, kasutatavad masinad, teie asukoht ja topograafilised üksikasjad.

Veenduge, et teie sidevahendid on usaldusväärsed:• kui kasutate mobiiltelefoni, siis kontrollige, et see oleks pidevalt levialas või, kui see on levialast väljas, et

saaksite helistada hädaabiteenistuse numbril 112;• kui kasutate raadiosaatjat, siis kontrollige, et kõik kasutajad oleksid levialas;• kui levi on nõrk või ebausaldusväärne, kasutage satelliittelefoni.

Peale selle peab teil olema käepärast asjakohane esmaabipakk kõikide ootamatute vahejuhtumite puhuks. Leppige kohalike ametiasutuste või erasektori hädaabiteenistustega kokku, kuidas hädaolukorras tegutseda ja kuidas toimub hädaabiteenistuste juurdepääs (nt kasutatakse helikopterit) (21. peatükk. metsandus).

Kui töötate üksinda, mõelge sellele, kellega ja kuidas te hädaolukorras ühendust võtate.

10.3 Tulekahjude vältimise meetmed

Tulekahju puhkemise vältimiseks:

• hoidke töökoht korras ja puhas jäätmetest, umbrohust ja tuleohtlikest materjalidest;

• hoidke kemikaale ja kütusepaake turvaliselt ja lukustatult;• paigaldage kütuselekete andurid;• seadke sisse tankimiskord;• paigaldage suitsu- ja temperatuuriandurid;• ladustage vilja, heina, orgaanilist ainest ja muid tuleohtlikke materjale võima-

likest süüteallikatest (nt töökojad, keevitamine, masinate kasutamine) kaugel;• keelake töökohal suitsetamine;• piirake oma tegevuskoht aiaga, et sinna ei satuks loata läbikäijaid;• kontrollige elektripaigaldisi ja -kilpe – need ei tohiks üle kuumeneda;• ärge laske seadmetel üle kuumeneda;• ärge blokeerige ventilatsiooniavasid;• kõrvaldage sageli sõnnikut;• võimaluse korral kasutage ehitamisel tule levikut aeglustavaid materjale;

Tulekustutid peavad olema käeulatuses

51

• looge tule levikut aeglustav ala – rohige ja puhastage oma tegevuskohta ümbritsev ala, mis peaks olema võimalikult lai (kuni 10 meetrit), sõltuvalt teie krundi suurusest;

• paigaldage piksevarras.

10.4 Tuletõrje

Vajaduse korral paigaldage automaatsed tulekustutussüsteemid (nt sprinklerid, CO2-tulekustutussüsteem), sõltuvalt materjalidest ja tegevuskoha muudest eripäradest. Pidage meeles, et vee kasutamine ei ole alati sobilik.

Paigaldage tulekustutid ja veenduge, et need on asjakohased. Tulekustuteid on eri liike – vesi-, vaht-, pulber- ja CO2-kustutid – ning nende valimisel peab arvesse võtma kustutatava tulekahju põhjust, samuti tegevuskoha eripärasid. Näiteks ei ole vett kasutavad tulekustutid sobilikud selliste tulekahjude kustutamiseks, mille on põhjustanud tuleohtlikud vedelikud, või mis puhkevad kohas, kus on elekter. Kinnitage tulekustutid seintele hõlpsalt juurdepääsetavates kohtades. Pange üles sildid, mis näitavad nende asupaika, ja korraldage töötajatele koolitus nende kasutamise õpetamiseks.

• Ärge kustutage tuld, kui see ei ole teie või teie töötajate jaoks ohutu.• Kutsuge viivitamatult tuletõrje.• Ärge sisenege põlevasse hoonesse.• Ärge pihustage vett elektripaigaldistele ega -kilpidele, õlile ega kütustele.• Ärge püüdke läbida põlevat ala.• Kui teie rõivad võtavad tuld, heitke põrandale ja rullige end leekide summutamiseks.• Kui territooriumil on gaasiballoone, sealhulgas atsetüleeni ja hapniku balloone, siis evakueerige ala ja

teavitage hädaabiteenistusi, sest balloonid võivad suure jõuga plahvatada.

10.5 Üleujutused ja tormid

Alade või hoonete äkiline ootamatu üleujutus maalihete, suure vihmasaju või isegi veevärgi kahjustuste tõttu võib tekitada teile või teie töötajatele uppumisohu, sest veetase võib kiiresti tõusta. Kui töökoht on vaja üleujutuse tõttu evakueerida, siis evakueerige kõigepealt inimesed ja seejärel loomad. Ärge viivitage evakuatsiooniga muude isiklike esemete kaasavõtmiseks peale ravimite ja sidevahendite (mobiiltelefonid, GPS-seadmed jne). Võimaluse korral lülitage välja vooluvõrk, ent jälgige, et nii teie ise kui ka lüliti oleksite kuivad ning te seisaksite kuival pinnal. Vastasel korral ÄRGE üritage seda teha. Samamoodi lülitage elektriseadmed välja ainult siis, kui see on ohutu.

Kui leiate end ootamatult äikesetormi käes, ärge seiske kõrgete puude all ning eemaldage endalt kõik metallesemed, sest need tõmbavad välku ligi. Kui olete autos või muus sõidukis, püsige selle sees. lõpetage metsatööd. Kõikide muude tormide (nt tugev tuul, suur vihmasadu, lumetorm) puhul hinnake, kas pooleliolevat tööd on ohutu jätkata.

10.6 Masinate kokkupuude kõrgepingeliinidega

Kui masinad või nende lisaseadmed satuvad vastu kõrgepingeliini, võib see lõppeda iga masinat puudutava inimese surmaga. Ärge jääge lootma, et kummist rehvid või kummitallaga jalatsid pakuvad kaitset – need ei suuda isoleerida kõrgepingelööki. Rehvid võivad põlema minna ja jalatsid hävineda.

1. samm. Säilitage rahu. Proovige kokkupuutes olev masinaosa ettevaatlikult liinidest eemaldada. Võimaluse korral tagurdage. Helistage hädaabiteenistusele ja teatage neile oma täpne asukoht. Jääge kabiini.

2. samm. Kui risk suureneb (rehvid suitsevad või süttivad põlema), hüpake masinast võimalikult kaugele ja hoidke teised inimesed eemal. Ärge astuge maha. Ärge kunagi puudutage samaaegselt masinat ja maapinda.


Juhtumi näideSuurte ärritunud loomade kari trampis ja muljus noort töötajat, kelle nad olid surunud nurka aiaga piiratud alal, mille ainus väljapääs oli blokeeritud.

Mida oleks põllumajandustootja pidanud tegema?Põllumajandustootja oleks pidanud hindama tegevusega kaasnevaid riske, et teha kindlaks järgmine.

Mis võib valesti minna?• Nurka surutud töötaja, keda loomad ründavad, võib saada vigastusi;• töötaja, kelle ärritunud loomad nurka suruvad või keda nad muljuvad, võib saada vigastusi.


Keskmine, võttes arvesse:• loomade etteaimamatut käitumist (kuigi enamik põllumajandusloomi on suhteliselt taltsad);• loomad võivad rünnata, kui nad on stressirohkes olukorras, tunnevad end ohustatuna või neil on valus;• aiaga piiratud loomaaedikus ei olnud teist väljapääsu.


• Vigastused, põrutus, kooma, surm.

Millised kontrollimeetmed oleks põllumajandustootja pidanud võtma, kui ta oleks olukorda eelnevalt hinnanud?Ta oleks pidanud:• tagama, et töötaja on pädev ja asjaomaseks tööks sobilik;• kasutama sõidukit, millesse saaks loomade rünnaku korral varjuda;• veenduma, et olemas on alternatiivne väljapääs, mis on töötajale hõlpsalt juurdepääsetav;• õhutama töö tegemist paarides (mitte üksinda);• nägema ette häiresignaali või muu hoiatusseadise kasutamise.

53

11 . PEATÜKK

LapsedRahvusvahelise Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooni (International Social Security Association, ISSA) andmete kohaselt on kaks kolmandikku põllumajanduses huk-kunud lastest nooremad kui viieaastased.

Maapiirkondade lastel on linnalastest kaks korda suurem tõenäosus õnnetuses surma saada (arvesse on võetud kõiki õnnetuste liike). Enamik põllumajandusõnnetustes hukkunud lapsi on põllumajandustootjate lapsed, mitte külastajad.

On suhteliselt tavaline, et põllumajanduslikus majapidamises töötavad abikaasad, lapsed ja sugulased, olenemata nende vanusest, pädevusest, koolitusest või ohutusest. Selle tagajärjel juhtub just põllumajanduses lastega kõige enam surmaga lõppevaid õnnetusi.

11.1 Kelle lapsed põllumajanduslikus majapidamises kõige sagedamini viibivad?

• Põllumajandustootja lapsed, kes elavad tavaliselt kohapeal.• Põllumajandustootja laste sõbrad.• Põllumajandustootja lapselapsed, kes võivad tal sageli külas käia.• Kohapeal elavate palgatöötajate (sageli sisserändajate) lapsed.• Põllumajanduslikku majapidamist külastavad lapsed, sealhulgas koolide,

ühenduste jms ametlike õppekäikude raames.• Turistide lapsed, kui põllumajanduslik majapidamine pakub täiendava

tuluallikana majutusteenuseid või kui toodangut müüakse kohapeal asuvas kaupluses.

• Põllumajanduslikus majapidamises loata viibivad lapsed.

11.2 Õnnetuste tavapärased põhjused

Põllumajandustootjate või -töötajate lapsed võivad ohte alahinnata, sest kuna need on osa nende igapäevaelust, on need neile liiga tuttavad. Põllumajanduslikku majapidamist külastavate laste, sealhulgas koolikaaslaste, naabrite laste, teiste külastajate või turistide laste või põllumajanduslikus majapidamises loata viibivate laste jaoks ei ole territoorium tuttav ning nad ei ole teadlikud arvukatest ohtudest, mis seal esinevad. Igal juhul on ka nemad ohustatud.

õnnetuste levinud põhjused on:

• kukkumine sõidukitelt;• löök liikuvatelt sõidukitelt või esemetelt;• kokkupuude masinatega;• sõiduki juhtimine;• kõrgelt kukkumine;• uppumine ja lämbumine;• mürgistus;• tulekahju ja• kokkupuude loomadega.

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Kelle lapsed põllumajan-

duslikus majapidamises kõige sagedamini viibivad?

• Õnnetuste tavapärased põhjused

• Õnnetusi põhjustavad tegurid

• Lihtsad meetmed laste ohutuse tagamiseks

• Juhtumi näide

Lapsed on põllumajanduslikus majapidamises kõige haavatavam rühm, olenemata sellest, kas nad elavad kohapeal või on seal

vaid korra külas

Laste ohutuse tagamiseks piirake territoorium ja ohtlikud alad aiaga


11.3 Õnnetusi põhjustavad tegurid

Õnnetusi võivad põhjustada järgmised tegurid.

• Lapse loomupärane uudishimu ja seiklusjanu.• Põllumajandustootja (kes on sageli lapse vanem)

suhtumine ohutusse.• Väga tihti lubavad põllumajandustootjad oma

lastel sõita endaga koos traktoris, võtmata nõuetekohaseid ettevaatusabinõusid, nagu istme ja turvavöö tagamine.

• Põllumajanduslikus majapidamises järelevalveta mängivad lapsed.

• Lastelt oodatakse abi põllumajandusliku majapidamise igapäevatöödes ja neile antakse teatavaid ülesandeid/kohustusi, mis ei pruugi nende vanuse või võimete jaoks sobilikud olla (lapstööjõu kasutamine on kogu Euroopas ebaseaduslik, vanusepiir on riigiti erinev). Tehke kindlaks, milliseid norme teie riigis kohaldatakse. Kui põllumajanduslik majapidamine on aga perefirma ja samaaegselt perekonna eluase, on raske vahet teha, kas laps on töötaja, õpib vane-mate kõrvalt või täidab talle antud ülesandeid/kohustusi.

• Kuigi see on ebaseaduslik, leiavad vanemad sageli, et vastuvõetav on lubada isegi 7–9-aas-tastel lastel juhtida traktorit (kontrollige vanu-sepiiri oma riigi pädevalt asutuselt).

• Tihti ei usu vanemad, et pöörlevast masinaosast lähemal kui kolme meetri kaugusel viibimine kujutab lapse jaoks ohtu. Vanemad peavad kaaluma väljapaiskuva materjali põhjustatud ohtu ja seda, millise õppetunni saab laps riski tajumise kohta.

• Sageli ei kasuta põllumajandustootjad aedu, tõkkeid ega muid meetmeid, mis takistaksid lastel loata nende territooriumil viibida või ohtlikele aladele pääseda.

Kaitske laste ohutust ja tervist – kui nad viibivad teie põllumajanduslikus majapidamises, olete teie nende eest vastutav.

Nõuetekohase järelevalveta laps

55

11.4 Lihtsad meetmed laste ohutuse tagamiseks

✔ Kasutage masinatel kaitsmeid. ✔ Kui täidetakse ohtlikke ülesandeid, siis hoidke lapsed eemal. ✔ Piirake oma territoorium ja ohtlikud alad aiaga. ✔ Kasutage hoiatusmärke, et ohule tähelepanu juhtida. ✔ Katke kaevud, mahutid, augud ja kraavid ning veenduge, et need on ohutud.

✔ Hoidke redeleid, kemikaale, veterinaarravimeid ja ohtlikke aineid (värvid, lahustid, pestitsiidid jne) lukustatuna.

✔ Sulgege juurdepääs ohtlikele aladele (nt töökojad, tornhoidlad). ✔ Eemaldage maastikusõidukite võtmed, lukustage traktorid ja muud sõidukid.

✔ Lukustage elektrikilbid. ✔ Virnastage tooteid ohutult, nii et raskuskese oleks võimalikult madalal, et need ei kukuks ja laps ei saaks nendega pihta või ei jääks lõksu.

✔ selgitage lastele ohte ja kehtestage neile lihtsad, aga selged ohutuseeskirjad. ✔ Tagage nõuetekohane järelevalve.

Lapsed ei taju ohtu nagu täiskasvanud ja te ei saa kunagi kindel olla, kuidas nad reageerivad.Leidke aega selleks, et oma põllumajanduslik majapidamine nende jaoks ohutumaks muuta.

✘ Ärge kunagi lubage lapsi aiaga piiratud aladele, kus on loomi. ✘ Ärge lubage lapsel ilma järelevalveta põllumajandusliku majapidamise saadusi süüa/juua (töötlemata piim

või hiljuti pritsitud puuviljad võivad olla surmavad). ✘ Ärge lubage lastel käitada masinaid, kasutada tööriistu või juhtida sõidukeid – lülitage need välja ja hoidke

võtmeid luku taga. ✘ Ärge lubage lastel sõita traktoriga või mis tahes muu põllumajandusmasinaga. ✘ Ärge andke lastele ülesandeid, mis võivad neid ohustada. ✘ Tagage piisav järelevalve, eriti külas olevate laste puhul.

Veenduge, et lapsed ei pääse ohtlikesse kohtadesse


Juhtumi näidePõllumajandustootja töötas kombainiga põllul, kolmeaastane tütar kabiinis tema süles. Ehmudes aknast sisse lennanud mesilase peale, libises tüdruk isa sülest maha ja kukkus vastu ust, mis paiskus lahti. Enne kui isa jõudis reageerida, kuk-kus laps kabiinist välja ja jäi kombaini tagumise ratta alla.


Mis võib valesti minna?• Laps kukub kabiinist välja ja jääb rataste alla;• laps viib juhi tähelepanu kõrvale, põhjustades õnnetuse.

Milline on tõenäosus, et midagi sellist võib juhtuda?suur, võttes arvesse, et:• laps ei suuda loomupäraselt paigal püsida;• põllumajandusmasinad ja -seadmed ei ole üldiselt kavandatud laste vedamiseks;• juht/operaator peab olema keskendunud, et vältida õnnetusi.

Millised on võimalikud tagajärjed (raskusaste)?• Vigastused, põrutus, kooma, surm.

Millised kontrollimeetmed oleks põllumajandustootja pidanud võtma, kui ta oleks riske hinnanud?• Ta ei oleks tohtinud lubada oma tütrel koos endaga kombainis sõita.• Ta oleks pidanud lapse ohutult koju kellegi teise järelevalve alla jätma.

57

12 . PEATÜKK

Külastajad ja kolmandad isikudLisaks teie perele ja töötajatele viibib põllumajanduslikus majapidamises sageli külastajaid. Teil ei pruugi käia külastajaid igal päeval, kuid nende ohutusele tuleks alati tähelepanu pöörata.

12.1 Milliseid külastajaid võib põllumajanduslikus majapidamises viibida?

• Põllumajandusvaldkonna töövõtjad, kes töötavad teie jaoks (istutamine, pritsimine, saagikoristus, toodangu või loomade peale- või mahalaadimine, transport, veterinaararstid).

• Ehitus- ja hooldustöötajad peavad vastama liikuvaid ehitustööplatse käsitleva direktiivi nõuetele.

• valitsusasutuste esindajad, nagu tervise- ja ohutusinspektorid, hügieeniinspektorid, põllumajandusinspektorid, põllumajanduskonsultandid või -nõustajad, veterinaararstid.

• Kommunaalteenuste osutajad, kes paigaldavad või hooldavad kommunaalvõrke või alajaamu (elekter, vesi, telekommunikatsioon).

• Sööda, väetiste, pestitsiidide, masinate jms tarnijad.• Kliendid – piima või taimekasvatussaaduste kokkuostjad, üksikud sisseostude tegijad,

kui teil on kohapeal kauplus.• Turistid, kui pakute oma põllumajanduslikus majapidamises kodumajutust.• Koolilapsed, kui teie põllumajanduslikku majapidamist kasutatakse õppekäikudeks

või tööpraktikaks.• muud isikud, nagu jäätmekogujad.

Iga kõnealuse rühma vajadused on ilmselgelt erinevad, kuid allpool on esitatud mõni kasulik näpunäide.

12.2 Põllumajandusvaldkonna töövõtjad / valitsusasutuste esindajad / kommunaalteenuste osutajad / ehitus- ja hooldustöötajad

Pöörake erilist tähelepanu põllumajandus- või ehitusvaldkonna töövõtjate tegevusele, mis võib põllumajandusliku majapidamise tööd oluliselt häirida.

Need inimesed võivad olla teie juures näiteks selleks, et demonteerida kombaini, vaktsineerida loomi (neid potentsiaalselt ärritades) või teha elektritöid. Teie ja kõik põllumajandustööta-jad peavad sellisest tegevusest teadlikud olema. Sageli juhtuvad õnnetused sellepärast, et töötajad ei ole toimuvast teadlikud või et samal ajal täidetakse ülesandeid, mis võivad osutuda segavaks:

• töötajad võivad püüda kasutada masinaid, mis ei ole asjaomaseks tegevuseks sobilikud või mis on halvasti hooldatud;

• tavaliselt taltsad loomad võivad pärast vaktsineerimist töötajaid rünnata või• töötajad võivad ekslikult arvata, et elektrivõrk on välja lülitatud.

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Milliseid külastajaid võib

põllumajanduslikus majapidamises viibida?

• Põllumajandusvaldkonna töövõtjad / valitsusasutuste esindajad / kommunaalteenuste osutajad / ehitus- ja hooldustöötajad

• Kolmandate isikute teavitamine

• Ennetusmeetmete võtmine• Turistid / koolilapsed /

kohapealse kodumajutus-teenuse kasutajad

• Juhtumi näide


Hea tava on pidada kõikide teie territooriumil viibivate töövõtjate ja külastajate kohta päevikut ning hinnata riske, mida nende tegevus põllumajanduslikus majapida-mises põhjustab; see võimaldab teil:

• veenduda, et samal ajal ei täidetaks ülesandeid, mis võivad osutuda segavaks;

• meeles pidada, et töötajaid tuleb teavitada kavandatud tegevusest ja vajalikest kontrollimeetmetest;

• põllumajanduslikus majapidamises toimuvat tegevust dokumenteerida (kes mida, millal, kus ja kuidas tegi).

12.3 Kolmandate isikute teavitamine

ühtlasi peate kõiki töövõtjaid ja külastajaid teavitama kõigest, mis võib nende ohutust mõjutada.

• Peamised territooriumil kehtivad ohutuseeskirjad ja keelualad.• Kommunaalteenustes esinevad puudused (nt defektsed elektripaigaldised, lõpetamata tööd).• Konstruktsioonipuudused (nt kahjustatud seinad, haprad katused või katuseaknad, mis ei suuda nende

raskust kanda).• Ohtlikud või potentsiaalselt agressiivsed loomad.• Ohtlikud alad (augud, kaevud, mahutid, kraavid, tornhoidlad, kemikaalilaod, plahvatusohtlik keskkond).

Peale selle peavad kõik põllumajanduslikus majapidamises töötavad töövõtjad teadma oma töökoha plaani. Tutvustage külastajatele ümbrust, et nad teaksid, kus kõik vajalik on, täpsustage piiratud alad, selgitage riske, hädaolukorra lahendamise plaani, tuletõrje- ja esmaabikorraldust ning näidake neile ruume, mida nad saavad kasutada (puhkeruum või -ala). Veenduge, et nad teavad, millal nad peaksid teie territooriumile tulema ning milliseid sisse- ja väljapääsuteid kasutama, ning et nad on teadlikud muudest territooriumil tehtavatest töödest, samuti tehke kindlaks, kes selliste töötajate hulgast vastutab hädaolukordades tegutsemise koordi-neerimise eest.

Töövõtu korras täidetava töö üle tuleb alati teha järelevalvet. Enne töö alustamist määrake kindlaks ja leppige kokku lepingutingimused, distsiplinaarmenetlused ja ohutuseeskirjad, mida tuleb territooriumil järgida. Kui tööd ei tehta ohutult, tuleb võtta viivitamatult meetmeid või isegi leping lõpetada. Veenduge, et ala on pärast töö lõpetamist turvaline.

12.4 Ennetusmeetmete võtmine

Teavitage kõiki asjaosalisi sellest, kui masinad või ehitised jäetakse ööseks või nädalavahetuseks järelevalveta, ning piirake sellised alad soovimatu juurdepääsu vältimiseks. Teavitage kõiki asjaosalisi riskidest ja andke neile teada, kui töö on lõpetatud ning olukord jälle ohutu. Vajaduse korral lülitage välja elektritoide, isoleerige masinad või ehitised ja märgistage need selgelt, et välistada nende kasutamine.

Kui teie territooriumil liiguvad sageli sõidukid, siis määrake selged liikumismarsruudid ning koostage liikluskorralduse kava. Märgistage selgelt sissepääsud ja väljapääsud. Kehtestage ühesuunalise liiklemise süsteemid või kasutage väikseid ringteid, et sõidukitel ei oleks vaja tagurdada. Kavandage oma tarnijate kauba kohaletoimetamise/pealevõtmise ajakava nii, et nad ei häiriks üksteist ega mõne toimingu tegemist.

väljaPääs

59

12.5 Turistid / koolilapsed / kohapealse kodumajutusteenuse kasutajad

Kui teid külastavad grupid või koolid, tuleks kehtestada teatavad lihtsad reeglid.

• Käituda tuleb korralikult ja liikuda rivis.• Õpetajad/täiskasvanud peavad tagama piisava järelevalve.• Kokkupuude loomade või masinatega peab toimuma kontrollitult ja järelevalve all.• Põllumajandusliku majapidamise toodangu tarbimiseks peab olema vastav luba.• Täita tuleb hügieeninõudeid, eriti enne söömist või joomist.• Rühmast ei tohi eralduda.

Hoidke oma territoorium puhas ja korras. Hoidke loomi aia taga ja eraldage haiged loomad. Mõelge läbi evakuatsioonikava juhuks, kui peaks tekkima hädaolukord.

Kui kasutate oma põllumajanduslikku majapidamist kodumajutuse pakkumiseks või kui teil on kohapeal kauplus, siis veenduge, et:

• on olemas ohutud parkimisvõimalused ning sisse- ja väljasõiduteed;• keelatud alad on aiaga piiratud ja märgistatud;• kauplusele või peahoonele on lihtne juurde pääseda;• kemikaalid, veterinaarravimid ja muud ohtlikud ained on märgis-

tatud ning luku taga;• maapinnas olevad augud on kaetud;• territoorium on korras;• hiljuti pritsitud puuviljad on vastavalt märgistatud;• juurdepääs loomadele on piiratud;• külastajatele on antud selged juhised;• olemas on terviklik esmaabipakk.

Töökohal võiks olla mõni isik, kes on läbinud spetsiaalse esmaabikoolituse.

Majutusja

hommikusöök


SUITSETAMINE KEELATUD

Juhtumi näideLinnukasvataja, kes kasutas lindlate kütmiseks vedelgaasi (LPG), kinnitas iga lindla välisküljele LPG balloonid. Ta keelas suitsetamise ning kandis hoolt selle eest, et kõik teaksid keelust ja järgiksid seda. Ta paigaldas suitsetamist keelavad sildid, kuid need tuhmusid varsti. Territooriumile sööta vedanud tar-nija viskas oma sigaretiotsa kabiiniaknast välja. See süütas umbrohu, mille tagajärjel tekkis tulekahju ja gaasiballoonid plahvatasid. Inimesed viga ei saanud, kuid tekkinud kahju oli suur ning põllumajandus-tootja kaotas tulekahju tõttu 22 000 kana.

Mida oleks põllumajandustootja pida-nud tegema?Põllumajandustootja oleks pidanud hindama oma tegevuskohas esinevaid riske, et teha kindlaks järgmine.

Mis võib valesti minna?• Inimene, kes ei pea kinni suitsetamiskeelust, võib põhjustada

territooriumil tulekahju.• Külastajad ei pruugi suitsetamiskeelust ja seotud riskidest

teadlikud olla.• Sabotaaž või vandalism.

Milline on tõenäosus, et midagi sellist võib juhtuda?suur, võttes arvesse, et:• suitsetamist keelavad sildid olid tuhmunud;• territooriumil viibis sageli kolmandaid isikuid;• umbrohtu ei olnud eemaldatud;• kohapeal oli suures koguses LPGd.

Millised on võimalikud tagajärjed (raskusaste)?• Tulekahju, varaline kahju, põletushaavad, lämbumine, surm.

Millised kontrollimeetmed oleks põllumajandustootja pidanud võtma, kui ta oleks olukorda eelnevalt hinnanud?Ta oleks pidanud:• tegevuskoha ümber korraldama, et kolmandad isikud ei pääseks gaasiballoonide juurde ega mööduks neist

lähedalt;• kontrollima kolmandate isikute juurdepääsu territooriumile;• teavitama kõiki tarnijaid/töövõtjaid suitsetamiskeelust;• umbrohu kasvu kontrolli all hoidma või selle eemaldama;• asendama tuhmunud sildid.

61

13 . PEATÜKK

TaristuPõllumajandusliku majapidamise hästi toimiv taristu on väga oluline nii tootlikkuse kui ka kõikide seal töötavate inimeste tervise ja ohutuse seisukohast. Taristu peab olema sobilik teie ettevõtte tegevusalaks ja -mahuks. See peab olema piisavalt heal tasemel, heas seisukorras ja hästi hooldatud.

13.1 Territooriumi piiride kaitsmine ja juurdepääs territooriumile

On oluline oma territoorium piirata, kasutades looduslikke piirdeid, aedu, väravaid ja müüre.

Aedu on mitut liiki: puit-, traat-, okastraat- ja elektriaiad. Veenduge, et aed sobib kavandatud eesmärgiks. Aiad hoiavad eemal loata läbikäijaid ja metsloomi ning piiravad kariloomade liikumist. Võtke arvesse järgmist:

• puitaedade pinnakattevahendid võivad olla ohtlikud (kontrollige, kas teie riigi pädev asutus on vahendi heaks kiitnud);

• kui ehitate aeda ise, olge ettevaatlik, et te ei saaks pihta lahtise traadiga, eriti näo ja silmade piirkonda;

• okastraat peab olema tähistatud ja selle kohta peavad olema hoiatusmärgid, sest sellesse takerdumine võib põhjustada vigastusi;

• tähistage elektritarad selgelt ja kindlate vahemaade tagant.

Teise võimalusena saab kasutada nn looduslikke piirdeid, nagu taimi ja põõsaid, sealhulgas selliseid taimeliike, mis piiravad muude liikide levikut.

Üks viis põllumajandusloomade ja territoo-riumi kaitsmiseks loata läbikäijate ja mets-loomade eest on valvekoer – veenduge, et võtate sobivalt koolitatud koera.

Kui teie territooriumil on tihe liiklus, peate:

• kontrollima juurdepääsu oma territooriumile ja loaga sõidukite liikumist ajaliselt kavandama;• hoidma sõidukid ja jalakäijad võimaluste piires eraldi, et vältida õnnetusi;• panema üles selgelt mõistetavad ohutusmärgid;• tähistama territooriumi sisse- ja väljapääsuteed;• kasutama ringteid või ühesuunalise liikluse süsteeme, et sõidukitel ei oleks vaja palju tagurdada;• kasutama nähtavuse parandamiseks peegleid ja/või kaameraid.

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Territooriumi piiride

kaitsmine ja juurdepääs territooriumile

• Puhtus ja heakord• Elektripaigaldised• Veevarud ja veehoidlad• Töö kõrgustes• Mullatööd• Piiratud ruumid• Hoidlad, laod ja töökojad• Kütusevarud ja tulekahjude

vältimine• Asbest• Kohapealsed kauplused ja

kodumajutuseks kasutata-vad ruumid

• Juhtumi näide


Kui tegutsete piirkonnas, kus on varem toimunud maalihkeid või esinenud puude veeremist, võib teil sõltuvalt riskist olla vaja täiendada aedu kraavidega või paigaldada sõidukitele langevate esemete eest kaitsvad konstruktsioonid.

Võite kaaluda võimalust luua oma põllumajandusliku maja-pidamise välispiirile tule levikut aeglustav ala, et vältida tule levimist territooriumile (10. peatükk. hädaolukorraks valmisolek ja sellele reageerimine).

sageli on väga tuleohtlikud isolatsioonimaterjalid ja te peaksite veenduma, et nende eelised kaaluvad üles süttimise või tule leviku soodustamise tõenäosuse ja tagajärjed.

Tihti saavad inimesed põllumajanduslikes majapidamistes vigastusi seinte või ehitiste kokkukukkumise tagajärjel. Kui teie põlluma-janduslik majapidamine on vana ja hoonetel on konstruktsioonipuudusi, küsige kindlasti spetsialistidelt nõu ning võtke vajalikud meetmed.

vältige ajutiste ehitiste või varjualuste kasutamist, sest need võivad kokku kukkuda ja põhjustada raskeid vigastusi. Kuna põllumajandushooned on tavaliselt vanad, tuleb olla äärmiselt ettevaatlik katustel töötades, sest katus või selle osa võib teie raskuse all sisse vajuda.

Samal põhjusel võib ohtlik olla ka olemasolevate ehitiste laiendamine.

Ärge jätke seinte või hoonete kahjustusi tähelepanuta ning ärge lükake remonditöid edasi, sest kahjustused võivad süveneda ja põhjustada suuri õnnetusi.

13.2 Hoidke oma territoorium puhas ja korras!

Teie territoorium ja seadmed peaksid alati olema puhtad ja korras. Sel juhul on territooriumil väiksem risk tule-kahjude tekkimiseks, kahjurite levikuks ning komistamisest, libisemisest ja kukkumisest põhjustatud vigastusteks.

mida te saate teha?

• Hoidke masinaid, seadmeid, varuosasid ja tööriistu selleks spetsiaalselt ette nähtud korrastatud kohas;• kõrvaldage katkised masinad, seadmed ja sõidukid;• kõrvaldage praht ja jäätmed;• kõrvaldage umbrohi;• kõrvaldage maha voolanud õli ja kemikaalid;• piirake aiaga või katke ohutult mahutid, tiigid, kaevud, kraavid ja lägamahutid, vajaduse korral lukustage

need ja tehke kahjuritõrjet;• kui on oht kõrgelt kukkuda, paigaldage piirded või käsipuud;• vajaduse korral paigaldage hoiatusmärgid, eriti kui teil käib sageli külastajaid;

63

• seadke sisse regulaarse koristamise süsteem;• hoidke tualettruumid puhtana ja veenduge, et seal oleks olemas seep, soe jooksev vesi ja ühekordsed

käterätid;• vajaduse korral tagage duši- ja riietusruumide olemasolu;• tagage, et on olemas puhas joogivesi ja puhas ala töötajate söögipausideks.

13.3 Elektripaigaldised

Elektripaigaldised on teie ettevõtte jaoks väga olulised. Peate tagama, et need oleksid ohutud ja töökindlad.

Laske pädeval inimesel monteerida kõik elektripaigaldised koos jääkvoolu kaitselüli-titega, et vähendada elektrilühise riski.

Elektripaigaldisi peaksid projekteerima, paigaldama, hooldama ja remontima ainult kvalifitseeritud elektrikud. Vastasel korral on töötajal või paigaldise kasutajal suur risk saada elektrilöök ja surra.

Hea tava on lasta paigaldisi kontrollida kolmandatel isikutel ja mõnes riigis on see ka kohustuslik.

Hoidke elektrikilp, pistikupesad ja lülitid puhtad, ka tolmuta ja kuivad ning kaitske neid ilmastikunähtuste ja väärkasutamise eest.

Märgistage kilbil lülitid, et teie ise ja kõik teised kasutajad suudaks kindlaks teha õige lüliti teatava ala või seadme isoleerimiseks, kui on vaja teha hooldus- või remonditöid. Kirjutage nähtavasse kohta oma elektriku telefoninumber. Juurdepääs kilbile või mis tahes muudele elektripaigaldistele peaks olema piiratud.


Voolukatkestus võib olla teie ettevõtte jaoks äärmiselt kahjulik, näiteks kui kasutate elektrit kodulindude, põr-saste või muude soojustundlike loomade jahutamiseks või soojendamiseks või neile piisava õhuvarustuse tagamiseks.

Kui kasutate elektrigeneraatorit, siis tagage selle hea seisukord, laske seda korrapäraselt kontrollida ja katsetage selle kasutamist. looge võimalused kütuse ohutuks ladustamiseks.

13.4 Veevarud ja veehoidlad

Uppumine tiikides või veehoidlates on sage surmapõhjus, eriti laste hulgas. Piirake veehoidlad, mahutid või kraavid aiaga või takistage juurdepääs neile muul viisil.

Kui tarbite oma kaevu vett, siis laske sellele igal aastal teha keemilised ja mikrobioloogilised laboritestid – nii saate olla kindel, et vesi on tõepoolest joodav. Näiteks võib teie joogivesi saastuda ja joogikõlbmatuks muutuda laialdase väetiste kasutamise, sõnniku ladustamise, loomakorjuste matmise, juhuslike kütuselekete jms tõttu.

LeegionärihaigusKa kastmisvee kvaliteet võib elusid ohustada. Näiteks Legionella bakter paljuneb jõudsalt siis, kui vee tempe-ratuur jääb vahemikku 25–45 °C; sissehingamisel võib see olla surmav. Näiteks võite veepiisku sisse hingata, kui seisate veepihusti või lindlate või kasvuhoonetes lillede või köögiviljade jahutamiseks kasutatavate seadmete läheduses.

Kuigi bakter paljuneb kogu eespool nimetatud tem-peratuurivahemikus, kujutab kõige suuremat ohtu temperatuuril ligikaudu 35 °C seisev kasutamata vesi või puhastamata torustikus olev vesi.

Seadmed ja lisavahendid peavad omavahel kokku sobima ja neid tuleb kasutada ainult sel eesmärgil, milleks need on ette nähtud.

Hoidke generaatorid heas seisukorras

Piirake veehoidlad või kraavid aiaga või takistage juurdepääs neile muul viisil

Kontrollige niisutussüsteeme korrapäraselt.

65

Mida te saate teha?

• Võtke veevarud ringlusse.• Hoidke veemahutid ja torustikud puhtana.• Tagage veemahutites ja -seadmetes veevahetus.• Kui teil tekib kahtlusi, küsige nõu spetsialistilt.

Näiteks võite otsustada hoida silindrikujulisi mahuteid kandiliste veemahutite jaoks ette nähtud platvormil. Selle tagajärjel jäävad aga platvormile tühimikud ning inimesel, kellel on vaja mahutitele juurde pääseda, on oht kõrgelt kukkuda.

13.5 Töö kõrgustes

ligikaudu 24% töökohal toimunud surmaga lõppenud õnnetustest on seotud kõrgelt kukku-misega. Põllumajanduslikus majapidamises toimub töö kõrgustes järgmistel juhtudel:

• kohatised katusetööd;• hoonete/kasvuhoonete ehitamine või hooldustööd;• juurdepääs tornhoidlatesse, lakapealsetele ja kõrgel asetsevatesse heinaladudesse;• juurdepääs kõrgel asuvatele veemahutitele.

Kõrgelt kukkumise puhul on suremuse määr suur, sest tavaliselt põhjustab see raskeid peavigastusi. Vajaduse korral hankige abi!

13.5.1 Redelite ohutu kasutamine

• Kasutage redelit ainult siis, kui muude, ohutumate vahendite kasutamine ei ole põhjendatud.• Veenduge, et redel on heas seisukorras.• Kontrollige, et redel suudab kasutajat ja koormust kanda.• Asetage redel tasasele, puhtale, libisemiskindlale, vastupidavale ja kuivale pinnale, mis jääb käigu-

teedest eemale.• Avage lahtikäivad ja pikendatavad redelid täielikult, et need oleksid fikseeritud asendis ning et osad

üksteise suhtes ei liiguks.• Paigutage redel turvalise 75° nurga all või kasutage suhet 1:4 (üks ühik väljapoole iga nelja ühiku

kohta ülespoole).• Veenduge, et redel on küllalt pikk ja ulatub töötamistasandist piisavalt palju kõrgemale (vähemalt 1 m).• Veenduge, et redelipulgad püsivad horisontaalasendis.• Kinnitage redeli üla- või alaosa.• Ronimisel olge näoga redeli poole.• Ärge ronige kõrgemale kui ülevalt teisele pulgale.• Veenduge, et teil oleks redeliga alati kontakt kolmes

punktis (st kaks jalga ja käsi).• Ärge küünitage – kui te millenigi ei ulatu, on ohutum

redelilt maha tulla, seda nihutada ja uuesti alustada.• Hoidke tööriistu vööle kinnitatuna, et teie käed oleksid

ronimiseks vabad.• Laske kellelgi redelit hoida või jalg selle vastu toetada või kasutage muid vahendeid, et redel püsiks

liikumatuna.• Elektritööde puhul ärge kasutage metallredeleid.• Hoidke redeleid luku taga või kinnitage nende madalamate astmete külge metallplaat, et vältida

nende järelevalveta kasutamist (eriti laste poolt).

Juhtnööre redelite ohutu kasutamise kohta on esitatud töövahendite direktiivis (2001/45/EÜ).


13.5.2 Ohutu töötamine kõrgustesSuurte lautade puhastamisel ja värvimisel, kahjustatud katusematerjalide väljavahetamisel, kasvuhoone nailonkatte vahetamisel ja muudel sellistel keerulistel või ohtlikel töödel tuleks oma töötajate või pereliikmete asemel kasutada kvalifitseeritud töövõtjaid/tehnikuid.

üldiselt tuleb igasuguse kõrgustes töötamise puhul:

• veenduda, et jalatsid oleksid parajad ja libisemiskindlad;• astuda ainult kindlale, stabiilsele, vastupidavale, tasasele,

kuivale pinnale;• veenduda, et suudate kindlaks teha haprad katusematerjalid,

sealhulgas katuseaknad, mida võib olla värvimuutuse või mustuse tõttu keeruline märgata, ja vältida nendele astumist;

• kasutada viie või seitsme kinnituspunktiga rakmeid, mille kinnituskoht on piisavalt kõrgel ja tugev;

• tagada, et teil on rakmete kasutamise alane väljaõpe;• tagada, et maa peal on alati kaastöötaja, kes teid abistab.

Pidage meeles!

• Eelistage kollektiivseid kaitsemeetmeid isikukaitsevahenditele.• Töötage kõrgustes ainult siis, kui ilmastikuolud ei mõjuta teie ohutust.• Hoidke ohutut vahemaad kõrgepingeliinidega.

Ronimisvarustust, sealhulgas köisi ja kinnitusi tuleks lasta riigi õigusaktides täpsustatud ajavahemike tagant sertifitseerida ning neid tuleks enne iga kasutuskorda kontrollida.

Tavaliselt on ohutum kasutada tellinguid ning keeruliste või aeganõudvate ülesannete puhul tuleks alati eelistada neid. Kui teil endal vastav pädevus puudub, on parem tellida kõik kõrgustes või tellingutel töötamist nõudvad tööd pädevatelt töövõtjatelt.

Lisateavet leiate tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi välja antud mittesiduvas juhendis kõrgustes töötamise kohta.

13.5.3 Töötamine kõrgepingeliinide läheduses

Kui töötate kõrgepingeliinide läheduses, pöörake tähelepanu järgmisele:

• peate teadma oma masina kõrgust ja seda, kui kaugele selle väljaulatuvad osad maksimaalselt ulatuvad;• võimaluse korral laske kõrgepingeliinid ümber tõsta;• kõrgepingeliinide läheduses töötades tagage ohutu vahemaa; pidage meeles, et ohutu vahemaa sõltub

pingest (nt 7 m vahemaa 275–400 kV puhul);• pange üles ohutusmärgid, et masinate operaatoreid teavitada, ja veenduge, et nad on ohust teadlikud;• koostage oma territooriumil olevate kõrgepingeliinide kaart ja püstitage vajaduse korral tõkked;• teavitage töötajaid kõrgepingeliinide paiknemisest ja kõikidest ohutuse tagamise meetmetest.

Kasutage habrastel katustel planke

67

13.6 Töö maapinnal – mullatööd

Kui teil on maa-aluseid torustikke või kaableid, tuleks märkida nende paigalduskoht joonistele ja osutada märkidega, kus maa-alused võrgud täpselt paiknevad. See juhib tähelepanu maa-alustest võrkudest tule-nevatele ohtudele, mida te peate kaevetöödel vältima. Eriti oluline on see maa-aluste elektri-, gaasi- või vedelkütusevõrkude puhul. Kaevetöid tehes veenduge, et kraavid või seinad oleksid kokkuvarisemise vältimiseks piisavalt toestatud. Kui tööd parajasti ei tehta, siis piirake auk aiaga, võimaluse korral katke see ja pange üles hoiatusmärgid. Täitke auk ja tasandage maapind võimalikult kiiresti. Pidage meeles, et veega täitumise korral võivad sellised augud kujutada ka uppumisohtu.

13.7 Piiratud ruumid

Piiratud ruumideks loetakse tornhoidlad, maasse kaevatud viljahoidlad, külmkambrid ja muud kinnised ruumid, kus võib esineda ohtlikke tingimusi või aineid. Piiratud ruumid võivad endast kujutada ohtu, sest neis viibides:

• ei pruugi õhu kogus ja kvaliteet olla piisav;• võib hapnikutase olla madal;• võib ruum olla täitunud aurude, mürgiste ja plahvatusohtlike gaaside või tolmuga;• võivad temperatuur ja niiskus olla äärmuslikud (madal või kõrge temperatuur või niiskustase);• ei pruugi valgustus olla piisav;• ei pruugi te suuta neist välja pääseda.

Korraldage oma territoorium ja tööülesanded nii, et piiratud ruumides töötamise vajadus oleks võimalikult väike.

Kui piiratud ruumi satuvad klaustrofoobia all kannatavad inimesed, võib neil tekkida paanikahoog. Kui nad ei suuda sellisest ruumist välja pääseda, võib see tuua kaasa lämbumise, kuumarabanduse, alajahtumise või vedelikupuuduse või sellist seisundit süvendada. Piiratud ruumide puhul peaksite veenduma, et:

• neisse sisenetakse harva ja ainult siis, kui selleks on mõjuv põhjus;• neisse sisenetakse järelevalve all ja üksnes siis, kui selleks on antud luba;• enne sisenemist on ruume ventileeritud ja kontrollitud (enne sisenemist kontrollige õhukvaliteeti sobiliku

gaasidetektoriga – ärge kunagi kasutage õhukvaliteedi kontrollimiseks lahtist leeki, sest see võib tekitada plahvatuse);

• seal on olemas piisav ja sobilik valgustus.

Sõnnikuhoidlatesse, tornhoidlatesse või mis tahes muusse hingamiseks kõlbmatu õhuga ruumi sisenedes kasutage asjakohaseid isikukaitsevahendeid (nt hingamisaparaati).

Töötage alati vähemalt kahekesi – üks inimene täidab piiratud ruumis tööülesannet ja teine ootab väljas, et vajaduse korral hädaolukorrale reageerida.

Hädaolukorra lahendamise plaanid, evakuatsioonikavad, sidepidamise korraldus ja häireseadmed peavad olema kättesaadavad ning läbi proovitud. Mõelge läbi järgmine:

• alternatiivsed väljapääsud;• kuidas pidada sidet teid abistava isikuga;• kuidas anda märku, kui te vajate abi või kui on tekkinud hädaolukord.

Pidage meeles, et tornhoidlates hoitav teravili on väga tuleohtlik. Territoorium peab olema kavandatud nii, et tornhoidlad asuksid süüteallikatest kaugel.

ärge lubage inimestel põllumajanduslikus majapidamises suitsetada mujal kui selleks ette nähtud kohtades.

Sissepääs piiratud ruumi

Veenduge, et tornhoidlaid on pärast fumigatsiooni ja enne sisenemist korralikult

ventileeritud

Lihtne väljapääs – paigaldage külm- kambrite ustele turvakäepidemed


13.8 Hoidlad, laod, virnastamine ja töökojad

13.8.1 Hoidlad ja laod

• Hoidke kemikaale ja veterinaartooteid ladudes ja lukustatult (16. peatükk. ohtlikud ained).• Veenduge, et kemikaalilaod on piisavalt ventileeritud.• Ladustage ohtlikke või omavahel kokkusobimatuid materjale eraldi.• Ärge kunagi ladustage koos söödavaid ja mittesöödavaid tooteid, sest võib ette tulla saastumist või juhuslikku

tarbimist.• Kontrollida tuleb temperatuuri ja niiskust, eriti kemikaaliladudes.• Kui ladustate suuri teraviljakoguseid, siis esineb plahvatusohtliku keskkonna tekkimise risk (16. peatükk.

ohtlikud ained).

13.8.2 Virnastamine

• Olge tooteid, kaste või kotte virnastades ettevaatlik, sest need võivad kukkuda ja teid raskelt vigastada.

• Veenduge, et virnad on stabiilsed ja tasakaalus, ning kasutage kukku-mise või ümbermineku vältimiseks piirdeid või võresid.

• Juhi kaitsmiseks peavad liikuvad masinad, nagu teleskooptõstukid või lauplaaduriga traktorid, olema varustatud langevate esemete eest kaitsvate konstruktsioonidega.

• Kontrollige puidust kaubaaluseid, sest need võivad kõduneda ja puruneda.

• Järgige virnastamisel tootja/tarnija soovitusi.• Igal kaubaalusel peab olema turvaline alus, millele see asetada.

13.8.3 Töökojad

Kui teie territooriumil on töökoda, pidage meeles, et tegemist on kõrge riskitasemega alaga, tulenevalt seal tehtava töö laadist ning mitmesuguste masinate, seadmete ja tööriistade olemasolust.

Veenduge, et teete järgmist:

• hoidke töökoda puhas ja korras – see vähendab õnnetuste riski;• tagage, et masinatel on kaitsmed ja et järgitakse tootja juhiseid;• hoidke tööriistad ja seadmed korras ning ladustage neid selleks ette nähtud alal (14. peatükk. masinad

ja seadmed);• valgustage töökoda piisavalt;• kui teete töökojas keevitustöid, veenduge, et ruum on hästi ventileeritud;• hoidke kasutusvalmis sobilikud tulekustutid (pulberkustutid);• piirake juurdepääs töökojale ja vajaduse korral hoidke see alati lukus.

69

Ladustage kütust ohutult

13.9 Kütusevarud ja tulekahjude vältimine

Kui hoiate territooriumil mingit liiki kütust, veenduge, et:

• hoitavad kogused on võimalikult väikesed;• kütust hoitakse põllumajandusliku majapidamise põhihoonetest või muudest

sageli kasutatavatest aladest eemal;• järgite tarnija juhiseid ohutute vahemaade kohta;• juurdepääsu kütusele on võimalik piirata;• paigaldis on ohutu;• mahutid on heas seisukorras (kontrollige auke, korrosiooni, kahjustusi);• ladustamisalal ei ole umbrohtu ega jäätmeid;• teil on sisse seatud lekete/mahaloksumise avastamise süsteem, sealhulgas

helisignaalide süsteem;• olete võtnud meetmeid tulekahjude avastamiseks, tõkestamiseks ja tõrjumiseks;• eemaldate lähiümbrusest süüteallikad;• inimesed ei suitseta asjaomasel alal ega selle läheduses;• kütusepaake täitval töövõtjal on neile ohutu juurdepääs ja ta järgib paakide täitmisel ohutuseeskirju.

13.10 Asbest

Paljudes riikides on asbestplaadid vanade põllumajandushoonete puhul väga levinud katusekattematerjal. asbesttoodetes ja -plaatides sisalduvad asbestikiud on keskkonda sattudes ohtlikud ja kantserogeensed.

• Asbestkatused on suhteliselt ohutud, kui need on terved. Ärge kõndige asbest-katustel, sest need on haprad ja purunevad inimese raskuse all peaaegu alati.

• Kui teie hoonel on asbestkatus, ärge üritage seda ise eemaldada. Võtke selle eemaldamiseks ühendust vastava loaga ja kvalifitseeritud töövõtjaga. Neil on seadusjärgne kohustus teatada asjaomast pädevat asutust iga kord, kui nad kavatsevad töötada mis tahes liiki asbesti või asbestmaterjaliga, sealhulgas asbestplaatidega.

• Kasutage kõikide asbesti sisaldavate materjalide kõrvaldamiseks vastava loaga töövõtjat.• ärge kunagi lõigake ega puurige asbestmaterjale, sest seda tehes satuvad asbestikiud tolmuna õhku

ja muutuvad palju ohtlikumaks.• Asbestist veetorud on samuti suhteliselt ohutud, kui need jäetakse oma kohale ja on terved.

13.11 Kohapealsed kauplused ja kodumajutuseks kasutatavad ruumid

Kui pakute kodumajutusteenust või teil on tegevuskohas kauplus, siis veenduge, et külastajad ja kliendid (12. peatükk. Külastajad ja kolmandad isikud) ei puutu kokku riskidega ega pääse ohtlikele aladele. Lukustage sellised alad, pange üles sildid või piirake need alad aiaga, et inimesed, eriti lapsed, ei satuks juhuslikult sinna.

saatke külastajaid loomapidamisruumides ning ärge lubage neid aiaga piiratud aladele, kus on põllumajandusloomi. Külastajad ei pruugi olla tuttavad loomade käitumise ja harjumustega ega seepärast aru saada, kui loom on rahutu või ärritunud.


Juhtumi näideSelle karjakasvatusettevõtte omanik püüdis kahvel- tõstukiga heinapalli tõsta. Ümmargused heinapal-lid olid liiga kõrges virnas ja ebastabiilsed. Need nihkusid paigast, hakkasid veerema ja juht sai muljuda, sest kahveltõstuki kabiinil ei olnud lange-vate esemete eest kaitsvaid konstruktsioone. Mees oli kolm kuud haiglaravil ja kannatab siiani raskete selgrooprobleemide käes. Kuna ta ei saa enam põllumajanduslikus majapidamises üksi töötada, peab ta nüüd kasutama palgatöötajaid.

Mida oleks põllumajandustootja pidanud tegema?Heinapallide virnastamist alustades oleks ta pidanud hindama riske, et teha kindlaks järgmine.

Mis võib valesti minna?• Heinapallid muutuvad ebastabiilseks;• heinapallidele on raske juurde pääseda ja neid ohutult eemaldada;• heinapallid veerevad/kukuvad;• heinapallid kahjustavad masinaid ja muljuvad inimesi.


suur, võttes arvesse:• heinapallide kuju, suurust ja kaalu;• seda, et kui heinapallide virn on liiga kõrge, siis neist ühe eemaldamine viib terve virna tasakaalust välja;• langevate esemete eest kaitsva konstruktsiooni puudumist kahveltõstukil.


• Masinate kahjustused, rasked vigastused, surm.

Millised kontrollimeetmed oleks ta pidanud riskide vähendamiseks võtma?Ta oleks pidanud:• tegema heinapallidest madalama ja stabiilse virna;• paigutama heinapallid kindlamalt ja kontrollima nende stabiilsust;• paigaldama kahveltõstukile langevate esemete eest kaitsva konstruktsiooni.

71

14 . PEATÜKK

Masinad ja seadmed

masinaid kasutatakse peaaegu igat liiki põllumajandustegevuses. Olenemata tegevuse liigist või automatiseerituse astmest on masinate kasutamine teataval määral vältimatu. Masin võib olla sõiduk, mille kabiinis istuv juht käsitseb juht-seadiseid (nt traktor, kombain, kahveltõstuk), või statsionaarne masin, mida käitatakse traktori jõuvõtuvõllilt või elektriga, veega või käsitsi.

14.1 Masinatega seotud ohud

Kuigi masinad teevad meie elu üldjuhul lihtsamaks, võivad need tekitada ka arvukalt tervise- ja ohutusprobleeme.

Masinate käitamisel võib kasutaja kokku puutuda mitmesuguste ohtudega, mis kaasnevad liigutuste või mehaaniliste toimingutega (nagu lõikamine või painutamine) ja on tüüpiliselt seotud:

• pöörlevate võllide, rataste või ketastega;• kattega ümbritsetud pöörlevate puuride, tigude või spiraalidega;• pöörlevate trumlite, ogadega silindrite või purustitega;• haakuvate hammasratastega;• edasi-tagasi, võnk- või liugleva liikumisega.

Lihtne viis masinatest tulenevate ohtude hindamiseks on kaaluda ükskõik millise masina puhul viit olulist küsimust ja mõelda vigastuste võimalikule raskusastmele.

1. Kinnijäämine. Kas ma võin saada vigastuse, kui mu jäse jääb kinni või ma saan lähenemis- või möödu-misliigutuse tõttu muljuda (nt silolõikur, aeglaselt veereva sõiduki põhjustatud muljumine)?

2. löök. Kas ma võin saada vigastuse liikumiskiiruse tõttu (nt löök liikuvalt sõidukilt, aiapostide maasse löömiseks kasutatavalt masinalt)?

3. Kokkupuude. Kas ma võin saada vigastuse kokkupuute tõttu teravate, voolu all olevate, kuumade või külmade esemetega (nt kettsae kett, ketassaag)?

4. Takerdumine. Kas ma võin saada vigastuse selle tõttu, et mind kistakse masinasse või ma takerdun selle liikuvate osade vahele (nt kardaanvõll, hekkide pügamisel kasutatav niidukhekseldi, kombain)?

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Masinatega seotud ohud• Masinate ostmine• Kaalutlused enne masina

kasutamist• Masinate ohutu kasutamine• Lapsed ja masinad• Lisaseadmed• Hooldus ja remont• Masinate/seadmete kasutu-

selt kõrvaldamine• Tööriistad ja töökojad• Juhtumi näide


5. väljapaiskumine. Kas ma võin saada vigastuse selle tõttu, et masinast paiskuvad suure jõuga välja masinas töödeldavad materjalid (nt puidu multšimise masin, ketassaag)?

Oluline on tähele panna, et masin võib kujutada endast mitut eespool kirjeldatud riski (nt ketassaag võib põhjustada vigastusi nii lõiketeraga kokkupuute tõttu kui ka selle tõttu, et sealt paiskub välja puitu, ning kombain võib põhjustada vigastusi löögi ja takerdumise tagajärjel).

Masinatega seotud riskide tulemuslikuks ohjamiseks on oluline mõista, et kuigi mehaanilised kaitsmed on olulised ja neid tuleb kasutada, ei saa loota üksnes nende peale. Lisaks tuleb teil tagada, et masinate läheduses käitutakse sobilikult, et järgitakse lihtsaid reegleid ning et toimib juhtimine ja järelevalve (nt sõiduki kiiruse reguleerimine, lükkepulga kasutamine ketassaega töötamisel, masinate väljalülitamine enne ummistuste puhastamist).

Paljud masinatega seotud õnnetused juhtuvad masinate ülesseadmisel, hooldamisel ja rikete kõrvaldamisel. Selliseid toiminguid peaksid tegema ainult pädevad isikud, rakendades seejuures erilist ettevaatust.

Samuti esineb täiendavaid riske, mis ei ole üksnes mehaanilised, sealhulgas seoses elektri, hüdraulika, tempe-ratuuri, vibratsiooni, müra ja muu sellisega.

Elektriga seotud ohud on muu hulgas:

• elektrilöök otsese kokkupuute tõttu voolu all olevate osadega (juhuslik kokkupuude osadega, mis on tavaliselt voolu all) või kaudse kokkupuute tõttu (kokkupuude osadega, mis on voolu all rikke tõttu);

• põletused;• elektrisädemetest või elektriseadmete ülekuumenemisest põhjustatud tulekahju või plahvatus.

Näide: kokkupuude keevitusaparaadi kulunud juhtmetega

äärmuslik temperatuur:

• kokkupuude kuumade masinaosadega või nende lähedal viibimine, mis võib põhjustada valu ja põletusi;• kokkupuude väga külmade osadega võib põhjustada tuimust või külmakahjustusi.

Näide: kokkupuude kasutuses olnud masina mis tahes liikuva osaga

müra. Pikaajaline kokkupuude masinate tekitatava müraga on peamine mürast tingitud kuulmiskahjustuse põh-jus. Oluline on tähele panna, et sedalaadi kuulmiskahjustusi ei saa korrigeerida kuulmisaparaadi kasutamisega. Kuulmiskahjustus on kumulatiivne ja tagasipöördumatu, ent enamjaolt ei ole müraga kokku puutuv inimene teadlik sellest, et see mõjutab teda niiviisi. Kokkupuude tugeva müraga võib põhjustada äkilist kuulmiskaotust. Samuti seos-tatakse kokkupuudet müraga muude kuulmishäiretega, nagu kõrvakohin (heli tajumine välise heliallika puudumisel).

Näide: kettsae kasutamine

vibratsioon. Kokkupuude jalgade või istme kaudu kogu kehale üle kanduva vibratsiooniga võib põhjustada või süvendada selliseid luu- ja lihaskonna vaevusi nagu seljavalu ja selgrookahjustused. Käte ja käsivarte kokku-puude vibratsiooniga võib kahjustada sõrmede ja käte veresooni (nn valgete sõrmede sündroom), perifeerset närvisüsteemi ning käte ja käsivarte kõõluseid, lihaseid, luid ja liigeseid. Olukorda halvendab suitsetamine, mis kitsendab veresooni.

Näide: traktor

73

libisemine, komistamine ja kukkumine – olge ettevaatlikud sellistel masinaosadel nagu jalatoed, tööplat-vormid, plangud, käiguteed, rambid, astmed, treppredelid, redelid, põrandad jne.

lõike- või torkehaavad – eriti kui need on tekkinud korrodeerunud metallosade tõttu (nt hekitrimmeri kasutamisel).

14.2 Masinate ostmine

Masinate, tööriistade, lisaseadmete või muu seadme ostmisel pöörake tähelepanu järgmisele.

• Kas see on asjaomase töö jaoks õige masin?• Kas masin võimaldab teil teha tööd ohutult, lihtsalt, kiirelt ja mugavalt?• Kas masinal on CE-märgis ja vastavussertifikaat, mis tõendab selle vastavust asjakohastele

direktiividele/standarditele?• Kas operaatoril on lihtne oma istmele/kabiini pääseda (astmed, redelid, uksed)?• Kas seda on vajaduse korral võimalik hõlpsalt ja kiiresti evakueerida?• Kas operaatori iste on ergonoomiline ja juhtseadised on paigutatud ergonoomiliselt, nii et nendeni

on lihtne ulatuda ning neid käsitseda?• Kas on olemas käe-, selja- ja jalatoed?• Kas on võetud meetmeid selleks, et vähendada operaatori kokkupuudet vibratsiooniga?• Kas masin on varustatud vilkuriga?• Kas selles on olemas kliimaseade ja tolmufilter?• Milline on masina müratase? Kas on paigaldatud müra vähendavad vahendid? Kas kabiinil on

mürasummutus?• Kas on kindel, et operaatori vaateväljas ei ole takistusi?• Kas operaator on kaitstud aurude eest?• Kas turvavööd on vajalikud ja kas need on olemas?• Kas on vajalikud hädaseiskamisnupud ja lüliti jõuvõtuvõlli väljalülitamiseks?• Kas tootja on paigaldanud põhilised ohutuskonstruktsioonid kaitseks ümbermineku, langevate

ja läbitungivate esemete ning tulekahju eest?• Kes saab masinat hooldada?• Kes korraldab masina ohutu kasutamise teemalise koolituse?

ostmisetapis õigeid küsimusi kaaludes saate vältida hilisemate probleemide esilekerkimist.

14.3 Kaalutlused enne masina kasutamist

On äärmiselt oluline, et oleksite enne masina kasutamist igati kursis sellega, kuidas seda ohutult käsitseda. ärge kunagi püüdke masinat ise kasutada ega lubage kellelgi teisel seda kasutada, kui te ei tea, kuidas seda teha nõuetekohaselt ja ohutult. Kui tarnija pakub koolitust või kui loete ise kasutusjuhendit, siis veenduge, et teil ei jääks masina põhifunktsioonide ja ohutusabinõude kohta mingeid kahtlusi. Kui masin on seadistatud ja töötab, võite avastada, et seda on raske juhtida, sellega manööverdada, seda peatada või vahetada selle töörežiime. Koolitage välja mitu töötajat, et nad saaksid aidata üksteisel probleeme lahendada ja üksteiselt tööd ohutult üle võtta.

14.4 Masinate ohutu kasutamine

Kasutage masinaid alati vastavalt tootja juhistele. Veenduge, et masina liikuvate osade või ülekandevõllide kaitsmed on kogu aeg oma kohal. ärge eemaldage kaitsmeid ega lülitage välja hädaseiskamisfunktsiooni.

Masinate ja seadmete kasutamisel tuleb järgida kasutusjuhendit


Liikuvate osade vahele takerdumise riski vähenda-miseks vältige avaraid mantleid või jakke, avaraid varrukaid, lahtisi kingapaelu, ehteid, lahtisi kraesid ja pikki juukseid. ärge käitage masinaid, kui olete tarbinud alkoholi, uimasteid või ravi-meid, mis võivad põhjustada uimasust. ärge käitage masinaid, kui tunnete end unisena, väsinuna või haigena, kui te ei ole saanud piisavat väljaõpet ja kui ilmastikuolud piiravad nähtavust või muudavad masina kasutamise muul viisil ohtlikuks.

Pikaajaline masinate kasutamine võib töötajatel tekitada väsimust, stressi ja ärevust, mürast põhjustatud kuulmiskaotust, luu- ja lihaskonna vigastusi, ülekoormusvigastusi ning käte ja käsivarte vibratsiooni, mis võib omakorda põhjustada raynaud’ sündroomi või vibratsioonist tingitud nn valgete sõrmede sündroomi jne.

Kontrollige masinaid alati enne nende kasutamist. Muu hulgas võiks kontrollida liikuvate ülekandevõllide terviklikkust, masina kaitsmeid, pidureid, rehvirõhku, külje- ja tahavaatepeegleid, vett ja määrdeõlisid, kütust, vilkureid ja piduritulesid ning hoiatussignaale (nt tagurdamiseks). Mõelge läbi ka tankimisprotsess: mootor/masin peab olema välja lülitatud ja voolikud korralikult kinnitatud; jälgige kütusetaset, ärge suitsetage ning hoidke käepärast tulekustutusvahendid.

14.5 Lapsed ja masinad

Laste surmajuhtumid põllumajanduses on sageli seotud masinatega. Lukustage masinad, kui need ei ole kasutuses, ning hoidke võtmeid lastele kättesaamatus kohas. Ärge lubage oma lastel ega teistel lastel masinates mängida ega neid käitada – see on ebaseaduslik ja ohtlik (11. peatükk. lapsed).

Vältige teatavate masinate kasutamist laste või külastajate juuresolekul.

14.6 Lisaseadmed

Masina kerele paigaldatud lisaseadmed peaksid olema kinnitatud haakeseadmega ning hoolikalt tuleks järgida asjaomaseid juhiseid. Ärge tehke masinatel ise mingeid muudatusi, sest need on tavaliselt väga ohtlikud. Tootja ei ole selliseid muudatusi ette näinud ja need võivad häirida muid kasutusvõimalusi või lülitada välja ohutusfunktsioonid. Selle tulemusel ei pruugi seadmed sobida tööks, mille jaoks te neid kasutate.

Pööramisel tõstke üles masina tagaossa paigaldatud lisa-seadmed; tõstke ja langetage lisaseadmeid aeglaselt ja sujuvalt.

Jõuvõtuvõlli saab kasutada omal jõul töötava masina kaudu lisaseadme või eraldi masina käitamiseks. Kardaanvõllid põhjustavad põllumajanduses tihti vigastusi. Kõige levinum õnnetuste põhjus on seotud rõivastega – piisab ühest niidist, mis puutub vastu pöörlevat osa ja keerdub selle ümber. Rõivad ja neid kandev inimene tõmmatakse võlli vahele, mille tagajärjeks on sageli jäseme amputeerimine või surm.

Mõne ratastel liikuva masina käitamiseks on vaja luba – veen-duge, et hangite kõikidele kasutajatele kõik asjakohased load

75

Kardaanvõlle ei tohi KUNAGI kasutada ilma tervikliku jõuvõtuvõlli kaitsmeta, mis on ohutult kinnitatud pöörleva võlli ümber, U-kujulise kaitsmeta, mis katab traktorist väljaulatuvat kinnituskohta, ja O-kujulise kaitsmeta, mis katab jõuvõtuvõlli ja kasutatava masina ühenduskohta. Kui kardaanvõlli käitamiseks kasutatakse traktorit, peab olema ettevaatlik isegi siis, kui kõik kaitsmed on kasutusel. Peale selle tagage, et kinnitatud oleksid mõlemas otsas olevad ketid, mis takistavad kaitset ennast pöörlemast. Pidage meeles, et kui kaitse ei ole korralikult paigaldatud või on mingil viisil kahjustatud, siis see tõenäoliselt ei paku eeldatavat kaitset ja sageli ei taga see üldse mingit kaitset. Kaitsmed peaksid olema täpselt vastavad ja CE-märgisega. Järgige kardaanvõllide ja kaitsmete kinnitamisel hoolikalt tootja juhendeid.

Jõuvõtuvõllide kaitsmeid on viimastel aastatel oluliselt täiustatud, kuid te peaksite vältima nende kahjustamist, tehes nõuetekohaseid hooldustöid, muu hulgas kasutades sobilikke määrdeaineid – see pikendab märkimisväär-selt kaitsme kasutusiga. Tähtis on ka hoolikas käsitsemine, vältides suuri lööke, ja ettevaatlikkus kasutamisel liikuvate mehhanismide ja seadmetega, sest ebakorrektne juhtimisstiil, eelkõige järsk kurvide võtmine ja tagurdamismanöövrid, võivad tekitada kahjustusi.

14.7 Hooldus ja remont

Hooldus- ja remonditöid peaks alati tegema pädevad/kvalifitseeritud inimesed. Vastasel korral on oht, et probleemid tekivad seal, kus te neid kõige vähem ootate, ning kokkuvõttes võib see teile osutuda palju kulukamaks kui summa, mille oleksite maksnud kvalifitseeritud tehnikule või mehhaanikule korralise hoolduse eest. Peale selle on vastava kvalifikatsioonita inimestel, kes omal käel hooldus- ja remonditöid teevad, suurem risk ennast vigastada.

Korraldage tegevust nii, et hooldus toimuks vastavalt tootja soovitatud ajakavale ning et korrapäraseid hooldustöid teeks kvalifitseeritud tehnik või mehhaanik. Hoidke masinal või kabiinis kaarti, millel on täpsustatud järgmise hoolduse aeg. Ärge jätke remonditöid unarusse! Kui seadmetel on fikseeritavaid kaitsmeid, tuleks ka neid masina kasutuskõlblikkuse tagamiseks kontrollida ja hooldada ning neid ei tohiks kunagi tähelepanuta jätta. Mehaanilised probleemid ei lahene iial iseenesest, pigem võivad need süveneda ja otseselt teie või teiste inimeste elu ohtu seada. Veenduge, et lukustate või märgistate rikkis masinad, et neid ei oleks võimalik kasutada. Eemaldage võtmed ja pange masinale teade või lukustage masin/süütelüliti või lülitusseade.

Hea tava on masinate hooldus- ja remonditööd dokumenteerida ning mõnes riigis on see ka õiguslik nõue. Selleks võib kasutada päevikut, milles on loetletud masinaga tehtud tööd, aga piisav võib olla ka see, kui säilitada toimikus tehnikute arved, millel on märgitud tehtud tööd. Oluline on tunda masina ajalugu. Olenemata sellest, kas tegemist on õigusliku nõudega, on kasulik tööd dokumenteerida iga kord, kui masinat hooldatakse või remon-ditakse, samuti ei nõua see palju aega.

Tehke hooldustöid töökojas, enne kui tekib probleem välitöödel

Ärge kunagi kasutage seadmeid või masinaid, mida ei ole nõuetekohaselt hooldatud.


14.8 Kasutuselt kõrvaldamine

Kui masinad kuluvad või need tuleb välja vahetada, peate leidma ohutu ja tõhusa viisi nende kõrvaldamiseks. Katkiste või üleliigseks osutunud seadmete ladustamine territooriumil ei ole lahendus, sest mahajäetud masinad korrodeeruvad, meelitavad ligi kahjureid ja võivad kujutada ohuallikat lastele, kelle jaoks need on ligitõmbav ja põnev mängukoht. Selleks et lapsed ei vigastaks end teie vanades mahajäetud masinates mängides, paluge tarnijal või ringlussevõtjal need kõrvaldada. Tavaliselt on neil seadusjärgne kohustus masinad ringlusse võtta ja harva juhtub, et nad keelduvad sellest (eriti kui te ostate neilt uue seadme või kui on kehtestatud ringlusse-võtmise kava).

14.9 Tööriistad ja töökojad

Käsi-tööriistu ja tööpinkidel kasutatavaid tööriistu ei loeta küll suure võimsusega masinateks, kuid need võivad olla sama ohtlikud. Olge tööriistade ostmisel tähelepanelik ning kontrollige, et need vastavad spetsifikatsioonidele ja et neile on paigaldatud ohutus-kaitsed. Igal juhul:

• järgige tootja juhendeid;• hoidke tööriistad puhtana, hooldatuna ja heas töökorras;• kasutage tööriistu ainult nende kavandatud otstarbel;• kandke vajalikke isikukaitsevahendeid.

Näiteks kettsaag on paljudes põllumajanduslikes majapidamistes ja metsatööstuses kõige ohtlikum käsi-tööriist, sest see tekitab igal aastal põllumajandustootjatele ja isegi paljudele kutselistele metsalangetajatele vigastusi või põhjustab surma. Üksikasjalikumat teavet kettsaagide kohta on esitatud 21. peatükk. metsandus.

Kui teil on töökoda, siis:

✔ hoidke see puhas ja korras (13. peatükk. Taristu); ✔ veenduge, et elektripaigaldisi on kontrollitud ning elektrikilbile on märgitud kvalifitseeritud tehniku nimi ja kontakttelefon;

✔ ventileerige ja valgustage töökoda piisavalt; ✔ hoidke käepärast sobilikud tulekustutid (pulberkustutid); ✔ kõrvaldage sobimatud (kulunud, kahjustunud) töö- riistad;

✔ ärge tõstke tööriistu terapidi; ✔ ärge lubage töökotta lapsi või väljaõppeta inimesi (11. peatükk. lapsed).

77

Juhtumi näidePõllumajandustootja leidis, et tema puuvillakoristusmasinat ei ole enam mõtet remontida, ja jättis selle oma põllu lähedusse. Varsti sai sellest naaberküla koolipoiste mänguplats. Pikaajalise korrosiooni ja kulumise tagajärjel kukkus masina kabiin kokku, kui kuus poissi selles mängisid. Nad kõik said kriimustusi ja muljumishaavu ning üks neist viibis teetanusse nakatumise tõttu haiglaravil, sest roostetanud metallitükk oli talle jalga lõiganud.

Mida oleks põllumajandustootja pidanud tegema?Põllumajandustootja oleks pidanud hindama riske, et teha kindlaks järgmine.

Mis võib valesti minna?• Territooriumi mänguplatsina kasutavad lapsed saavad vigastada;• inimesed saavad vigastada seadmega kokkupuutumise tagajärjel;• kahjurite levik.


suur, võttes arvesse:• et juurdepääs territooriumile ei olnud piiratud;• inimeste ja eriti laste uudishimu;• seadmete järkjärgulist korrodeerumist;• kahjurite levikut mahajäetud masina konstruktsioonides.

Millised on võimalikud tagajärjed (raskusaste)?• Vigastused, teetanusse nakatumine (võib lõppeda surmaga).

Millised kontrollimeetmed oleks ta pidanud võtma, kui ta oleks olu-korda eelnevalt hinnanud?Ta oleks saanud:• tõkestada juurdepääsu territooriumile;• masina kõrvaldada;• paluda spetsialistil seade kasutusest kõrvaldada / ringlusse võtta;• müüa seadme vanametalliks.

Seadmete kõrvaldamisel vastutate nende eest jätkuvalt teie.


Transport ja mitmesuguste sõidukite kasutamine kuulub peaaegu igat liiki põllumajandustootmise ja -tegevuse juurde; muu hulgas veetakse:

• põllumajandusloomi;• põllukultuure ja muid saadusi;• sööta ja allapanu;• masinaid ja seadmeid;• puitu ja• töötajaid.

üle maailma langeb sõidukite ja ratastel liikuvate masinate arvele kuni 50% surmaga lõppenud õnnetustest põllumajanduses. Selliste õnnetuste puhul võib olla tegemist sõiduki ümberpaiskumise (ümbermineku), sõiduki üle kontrolli kaotamise, kukkumise, muljumise või sõiduki alla jäämise, kokkupõrke või kinnijäämisega.

Transport hõlmab kaht eraldiseisvat töökeskkonda: väljaspool maanteid toi-muv tegevus (peale- ja mahalaadimine) ning liikumine avalikult kasutataval teedevõrgul. Seepärast tuleb transpordi ohutuse kaalumisel arvesse võtta ohutust nii töökohal kui ka maanteedel.

15.1 Põllumajanduses kasutatavad sõidukid

Kõige sagedamini kasutatakse põllumajandustöödel järgmisi sõidukeid:

• traktorid ja haagised;• laadurid ja teleskooptõstukid;• maastikusõidukid ja džiibid;• omal jõul ratastel liikuvad masinad (nt kombain, puuvillakoristusmasin).

Traktor on põllumajanduses kõige olulisem sõiduk. Põllumajandustootja võib seda kasutada:

• vahendina, mis võimaldab juurdepääsu muul viisil ligipääsmatutele kohtadele;• lisaseadmete käitamiseks ja nende juhtimiseks ning mitmesuguseks põllumajandustegevuseks, nagu

mullaharimine, saagikoristus, sõnniku ja väetiste laotamine ning pestitsiidide kasutamine;• kauba ja põllukultuuride transportimiseks järelhaagistega.

15.2 Traktorite ohutu kasutamine

✔ Veenduge, et traktoril on ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ja turvavööga varustatud kabiin.

✔ Paigaldage veetavatele lisaseadmetele märgid ja helkurid. ✔ Tagage, et kõik traktoreid kasutavad isikud on tutvunud nii maan-teedel kui ka mujal toimuvat tegevust käsitlevate suunistega.

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Põllumajanduses kasutata-

vad sõidukid• Traktorite ohutu

kasutamine• Maastikusõidukid• Omal jõul ratastel liikuvad

masinad• Peale- ja mahalaadimine• Teekonna kavandamine• Õnnetuste põhjused• Inimeste pädevus ja

käitumine• Sõidukite hooldus• Põllumajandusloomade

transportimine• Tegevuskoha

liikluskorraldus• Veoloomad• Transportimine vees• Juhtumi näide

15 . PEATÜKK

Transport ja sõidukid

79

✔ Olge traktorit kasutades alati teadlik kõikide pereliikmete ja kaastöötajate asukohast. ✔ Hoidke traktoris esmaabipakki ja pulberkustutit. ✔ Kui te jõuvõtuvõlli ei kasuta, siis lülitage see välja. ✔ Hoidke kõik kilbid ja kaitsmed oma kohal.

✘ Ärge jätke võtit süütelukku. ✘ Ärge jätke traktorit käima, kui täidate väljaspool traktorit või traktoris muid ülesandeid. ✘ Ärge lubage traktorisse mitte kunagi teisi inimesi, välja arvatud juhul, kui nende jaoks on

olemas iste ja turvavöö. ✘ ärge kunagi tankige traktorit siis, kui mootor käib.

Kiirkontroll enne traktoriga töö alustamist

Hoolimata sellest, et traktorid muutuvad üha turvalisemaks, toimub põllumajanduslikes majapidamistes nende tõttu endistviisi palju õnnetusi. Enne traktori kasutamist on oluline kontrollida:

• rehvirõhku, et vältida ümberpaiskumise ohtu;• astmete puhtust ja kuivust, et vähendada libisemis- ja

kukkumisriski;• et transmissiooniõli on piisavalt, kaitsmaks ülekandesüsteemi;• käsipiduri toimimist, vähendades võimalust, et traktor hakkab

veerema ja muljub inimesi;• hüdroõli ja hüdraulikavoolikute head seisukorda, et

vähendada seadmete rikete riski;• kabiini põranda puhtust, et vähendada esemete pedaalide alla

sattumise riski;• akende puhtust, et tagada hea nähtavus;• piduripedaalide toimimist, et sõidukit vajaduse korral kiiresti

peatada;• et radiaatoris on piisavalt vett, et kaitsta mootorit ülekuume-

nemise eest;• tulede ja peeglite nõuetekohast toimimist, et sõiduki juhtimine

oleks ohutu;• et mootoriõli on piisavalt, kaitsmaks mootorit.

Veenduge, et traktoril on tehtud vajalikud hooldustööd.

Turvaline peatumine1. Peatage traktor ohutus kohas.2. Lahutage käigukast ja ajamid.3. Tõmmake peale käsipidur.4. Langetage seadmed maapinnale.5. Lülitage masin välja ja eemaldage võtmed.

15.3 Maastikusõidukid

Maastikusõidukeid kasutatakse põllumajanduses ja metsanduses väga palju. Nende arvele langeb aga suur arv surmajuhtumeid ja raskeid vigastusi, mis tulenevad ümberpaiskumisest, sõiduki kehvast mehaanilisest seisukorrast, juhi vähestest teadmistest ja väärast käitumisest (kiiruse ületamine), reisijate vedamisest ning valest käsitsemisest.

Enne maastikusõiduki ostmist kaaluge hoolikalt oma vajadusi (nt võimsus ja kiirus) ning oma tegevuskoha eripärasid (nt mägine, künklik, ebatasane maastik).

Parkige traktor ohutult

ALLES NÜÜD VÕITE TRAKTORIST VÄLJUDA


Veenduge, et kõikides rehvides on õige rõhk ja et kõik kaitsmed, eriti jalatoed, on alati oma kohal. Kasutage sõiduki esi- ja tagaosas õigeid koormusi. Järgige lisaseadmete paigaldamisel ja kasutamisel tootja juhiseid. Ärge kohandage ega muutke oma maastikusõidukit, sest see võib muuta sõiduki ebastabiilsemaks ja põhjustada ümberpaiskumist.

Ohutu tegutsemine

• Läbige professionaalne koolitus maastikusõiduki ohutu kasutamise õppimiseks.

• Kandke asjakohaseid isikukaitsevahendeid, sealhul-gas kiivrit ja turvajalatseid.

• Sõitke piisavalt aeglaselt, et säilitada sõiduki üle kontroll.

• Kallakutest laskumisel, pööramisel ja lisaseadmete kasutamisel sõitke madala käiguga.

• Lubage maastikusõidukile teisi isikuid ainult siis, kui see on spetsiaalselt kavandatud kahe inimese vedamiseks.

• Ärge lubage maastikusõidukit käitada isikutel, kes ei ole saanud väljaõpet või kes on tarbinud alkoholi või uimasteid.

• Ärge lubage lapsi maastikusõiduki ja selle lisasead-mete lähedale.

• Kohandage juhtseadised nii, et neid oleks istudes mugav ja ohutu kasutada; kui see ei ole võimalik, lülitage enne mis tahes kohanduste tegemist mootor välja ja veenduge, et kõik liikuvad osad on seiskunud.

15.4 Omal jõul ratastel liikuvad masinad

Omal jõul ratastel liikuvate masinate (nt kombainid, laadurid, teleskooptõstukid, puuvillakoristusmasinad) puhul tuleb arvestada põhimõtteliselt kõikide traktorite ja maastikusõidukitega seotud ohtudega, kuid konkreetsete masinate ja seadmetega kaasnevad veel täiendavad ohud (14. peatükk. masinad ja seadmed).

15.5 Peale- ja mahalaadimine

Transpordi esimene etapp on sõiduki laadimine. Sõiduki laadimise puhul tuleks muu hulgas kaaluda järgmist:

• sõiduki sobilikkus ülesande täitmiseks;• ohutud võimalused koorma sõidukile laadimiseks;• koormuse jaotumine ja tasakaal;• virna kõrgus ja stabiilsus;• saaduste või toodete katmine;• koorma kinnitamine;• juhi nägemisulatus (koorem ei tohiks juhi vaatevälja piirata);• juhi ohutus (koorem ei tohiks põhjustada juhile lööke äkilise pidurdamise või kokkupõrke korral).

mahalaadimine

• Enne koorma mahalaadimist kontrollige seda visuaalselt.• Kontrollige, ega koorem ole nihkunud või muutunud ebastabiilseks.• Kaaluge, kas ja kuidas võiks koorem seda paigal hoidvate kettide, köite, rihmade lõdvemaks laskmise või

eemaldamise korral liikuda.

81

• Kui materjal liigub või hakkab kukkuma, hoidke end sellest eemale.• Ärge püüdke takistada materjali kukkumist, kui sellega kaasneb vigastuste oht.• Veenduge, et teil on olemas sobilikud vahendid koorma mahalaadimiseks.• Kui koorem on sõidukilt maha laaditud, hoidke kette, köisi, rihmu, pingutusvahendeid ja mis tahes

muid lahtisi esemeid ohutult, et need ei kukuks sõidukilt kogemata maha.

Ärge kunagi lubage vedada inimesi koos saaduste või loomadega. Loomade peale- ja mahalaadimist on käsitletud 19. peatükis Põllumajandusloomad.

15.6 Teekonna kavandamine

Isegi kui transporti peetakse enamjaolt rutiinseks tegevuseks, mis kuulub igapäevaelu juurde, võib see oluliselt mõjutada tavapärase töö tulemuslikkust.

Mõelge läbi kõik transpordiga seotud toimingud, võttes arvesse järgmist:

• transpordiks kõige paremini sobiv päevane või öine aeg – aeglaselt liikuvad põllumajandusmasinad võivad teid ennast või teisi maanteekasutajaid rohkem ohustada siis, kui liiklus on väga tihe;

• sobilik marsruut (mõnes riigis kehtivad piirangud selle suhtes, milliseid maanteid aeglaselt liikuvad põllu-majandussõidukid võivad kasutada);

• transpordivahend (traktor ja haagis, veoauto, kaubik, džiip, muu sõiduk, rong, laev jne);• reisi kestus (tavaliselt on sõiduaeg ja ühelt juhilt nõutavad puhkepausid täpselt reguleeritud);• juht (pädevus, kättesaadavus);• koorma liik ja sellega seotud vajadused (puit, loomad, inimesed);• sõiduki kasutusvalmidus (mehaaniline seisukord);• riskid teistele maanteekasutajatele.

Teekonna kavandamine aitab teil ennetavalt otsuseid teha ja astuda samme võimalike probleemide, ebavajalike viivituste ja õnnetuste vältimiseks. Kindlasti peaksite liituma maanteeabiteenusega!

15.7 Liiklusõnnetuste põhjused

Liiklusõnnetuste riski mõjutavad järgmised tegurid:

• inimeste pädevus ja käitumine;• sõiduki seisukord;• maanteevõrgu olukord;• ilmastikuolud.

Kuna tavaliselt ei saa te oluliselt mõjutada maanteevõrgu olukorda (v.a taotleda selle remonti või hooldamist) ja ilmastikuolusid, tuleb keskenduda juhi pädevusele ja käitumisele ning sõidukite hooldusele ja seisukorrale. Võimaluse korral vältige sõites teadaolevalt ohtlikke maanteid ning alasid, kus esineb ebastabiilset pinnast, kivivaringuid, maalihkeid ja suuri kaldeid. Samuti vältige kuristike läheduses olevaid maanteid ja püüdke vältida kiirteedel sõitmist või nende ületamist.

Koorma ohutu laadimine on ülioluline kõikide maanteekasutajate jaoks


15.8 Inimeste pädevus ja käitumine

veenduge, et sõiduki juht:

✔ omab kehtivat juhiluba asjaomase sõidukikategooria jaoks; ✔ on teekonna läbimiseks heas vormis:

✘ ta ei tarbi uimasust tekitavaid ravimeid/uimasteid; ✘ ta ei ole unine ega haige; ✘ ta ei ole tarbinud alkoholi;

✔ ei pea kiirustama (vältige tipptunde); ✔ käitub sõiduki juhtimisel ohutult: ✔ järgib liikluseeskirju; ✔ keskendub; ✔ kohandab oma juhtimisstiili vastavalt teeoludele; ✔ võtab arvesse teisi maanteekasutajaid;

✘ ei ole ebaviisakas, agressiivne ega impulsiivne; ✔ kasutab alati turvavööd; ✔ kasutab ainult vabakäeseadmega mobiiltelefone või sidevahendeid;

✔ kasutab vajaduse korral tulesid; ✔ hoiab sõiduki uksed kinni ja lukus.

Peale selle:

• veenduge, et sõiduki juhtimist ei mõjutaks ebasoodsad ilmastikuolud; jälgige ilmateadet;• andke sõiduki juhile korraldus peatuda teeservas ja puhata, kui ta on unine või väsinud, selle asemel

et sunniks end teekonda lõpetama;• veenduge, et veetavad koormad oleksid kaetud ja kaitstud kukkumise eest – ärge vedage piduriteta

seadmeid kasutades liiga suuri koormaid ja ärge kunagi vedage inimesi koos põllumajandusloomade, põllukultuuride või muude materjalidega.

15.9 Hädaolukorrad

Hädaolukordade, nagu rikete või kokkupõrgete korral:

• püüdke ohutus kohas peatuda;• kui toimus kokkupõrge ja inimesed said vigastada, helistage oma riigi hädaabinumbril;• võtke ühendust oma maanteeabiteenuse osutajaga;• kui see on asjakohane, teavitage oma tööandjat;• kandke ohutusvesti, piirake võimaluse korral ala ja veenduge, et seisate ohutus kohas.

ärge püüdke olukorda ise lahendada, kui see on ühe inimese jaoks liiga keeruline või raske, näiteks kui sõiduk on mutta kinni jäänud.

15.10 Sõidukite hooldus

Veenduge, et:

• pädev isik on sõidukit hooldanud;• sõidukil on asjakohane luba;• sõidukit hooldatakse vastavalt tootja juhistele;• vajaduse korral lõpetatakse sõiduki kasutamine ja seda remonditakse nõuetekohaselt;• sõidukile ei ole paigaldatud isevalmistatud lisaseadmeid;

83

• sõiduk on heas töökorras;• vajaduse korral on sõidukile paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioon.

Enne teekonna alustamist peaksite kontrollima järgmist:

• kütus;• tuled ja varupirnid;• määrdeõlid;• rehvirõhk;• õli- ja kütusepaagi korgid;• jahutusvedeliku ja vee tase;• pidurid;• aku;

• varurehv;• tulekustuti;• esmaabipakk;• ohutusvest;• ohukolmnurk;• koorma stabiilsus/

ohutus.

15.11 Põllumajandusloomade transportimine

Põllumajandusloomi võidakse pika või lühikese vahemaa taha transportida:

• ühest põllumajanduslikust majapidamisest teise;• paaritamise eesmärgil;• müügiks või tapamajja viimiseks.

Transpordiga seotud kaalutlused algavad loomade sõidukile laadimisega ja lõpevad sealt mahalaadi-misega. Lisateave 19. peatükis Põllumajandusloomad.

Transportimisel:

• võidakse nõuda, et sõidukil on luba;• kasutage spetsiaalset sõidukit, et tagada töötajate ohutus (st sõidukit, millel on ümbermineku

kaitsekonstruktsioon, sobilikult paigaldatud istmed ja turvavööd);• pidage kinni kiiruspiirangutest;• kasutage spetsiaalset sõidukit, et tagada kõrvaliste isikute ohutus ja veetavate loomade heaolu;• hoidke loomi sõidukis nii lühikest aega kui võimalik;• pärast iga reisi peske ja desinfitseerige haagised ning heinakotid ja veeämbrid.

15.12 Tegevuskoha liikluskorraldus

Kui teie tegevuskohas on tihe liiklus, peate tegema järgmist:

• kehtestama liikluskorralduse kava ja seda vastavalt tegevusele kohandama;• hoidma sõidukid ja jalakäijad võimaluste piires eraldi, et vältida õnnetusi;• hoidma haavatavad rühmad, nagu lapsed ja eakad ohust eemal, eriti kiiretel perioodidel;• panema üles selgelt mõistetavad märgid;• tähistama territooriumi sisse- ja väljapääsuteed;• liiklust ajastama, et vältida ummikuid;• kasutama ringteid või ühesuunalise liikluse süsteeme, et sõidukitel ei oleks vaja nii palju tagurdada

(see on kõige enam surmajuhtumeid põhjustav tegevus);• kasutama nähtavuse parandamiseks nurkadele või pimealadele paigaldatud peegleid;• varustama kahveltõstukid ja muud sõidukid tagurdamise helisignaaliga.


15.13 Veoloomad

Eriti Lõuna-Euroopas oleks metsanduses puidu transportimine langetus-kohast laoplatsini võimatu ilma veoloomade, nagu muulade või hobuste abita, kes suudavad pääseda muul viisil ligipääsmatutesse kohtadesse.

Loomade heaolu nimel on äärmiselt oluline veenduda, et neid ei koheldaks halvasti. Tagage, et:

• laadimine toimub järk-järgult ja sobilikult;• puit on kinnitatud;• looma käigutee on puhastatud;• mahalaadimisel ei vigastata looma jalgu;• loomale on tagatud toit, vesi ja puhkus.

15.14 Veetransport

Mõnikord on põllumajandussaadusi või puitu kõige lihtsam transportida mööda veeteid.

Võtke arvesse järgmist:

• kogukoormus;• koorma tasakaal;• paadi/laeva seisukord;• operaatori pädevus ja luba (kui seda nõutakse);• side- ja päästevahendid;• ilmastikuolud;• jõe eripärade tundmine (vee sügavus, sellised tunnused nagu kosed, kivid, keerised);• ujukite olemasolu.

85

Juhtumi näideHeinapalle täis laaditud haagise vedamiseks kasutati traktorit. Põllumajandustootja ei sidunud heinapalle nende mahakukkumise takistamiseks kinni, sest ta kavatses läbida ainult lühikese vahe-maa. Ta kasutas põllult oma külasse viivat avalikku teed ning teel olevat kurvi võttes kukkus osa heinapalle haagiselt maha. Ta jättis traktori tee äärde, kuid tema taga sõitnud auto, mida juhtis sama küla inimene, põrkas vastu heinapalle ja kukkus tee kõrval olevasse kuristikku. Autojuht sai surma.


Mis võib valesti minna?• Osa või kogu koorma mahakukkumine;• kukkuvate heinapallide põhjustatud liiklusõnnetus;• kokkupuude elektriliinide või tee ääres olevate puudega;• liiga suur koorem mõjutab põllumajandustootja suutlikkust sõidukit kontrollida ja manööverdada.


suur, võttes arvesse, et:• koorem oli liiga suur ja haagis liiga täis;• põllumajandustootja ei rakendanud ettevaatusabinõusid, mille abil tagada, et heinapallid ei kukuks haagiselt

maha.


• Vigastused, põrutus, kooma, surm.

Mida oleks põllumajandustootja pidanud tegema, kui ta oleks olu-korda eelnevalt hinnanud?Ta oleks pidanud:• virnastama heinapallid nii, et koorem oleks stabiilne;• kinnitama koorma haagisele köite või rihmadega;• mitte tegema liiga kõrget või suurt koormat;• kasutama väiksema liiklusega marsruuti/maanteed (kus sõidukid ei saa kiirust ületada);• kasutama sellist marsruuti, kus maantee ääres ei ole kuristikku.


Põllumajandus- ja metsandustegevuses esineb mitmesuguseid ohtlikke aineid: tegemist võib olla pestitsiidide, kütuste, kemikaalide või värvide, sõnniku või ravimite, loomade kehavedelike või isegi ehitusmaterjalidega. Need on teie tegevuses olulised, ent kasutamise ajal te võite neid kogemata sisse hingata, puudutada või alla neelata.

16.1 Ohtlikud ained põllumajanduslikus majapidamises

• Kemikaalid• Pestitsiidid ja fumigandid• Värvid/puidukaitsevahendid• Lahustid• Puhastus-/desinfektsioonivahendid• Veterinaarravimid• Väetised• Sõnnik/läga, hallitus• Kütused ja õlid• Asbest• Puidutolm• Suurtes kogustes teravili

16.2 Millist kahju võivad need tekitada?

• Mürgistus,• maohäired,• teratogenees,• vähk, • Parkinsoni tõbi,• kroonilised haigused,• surm.

16.3 Kokkupuuteviisid

Ohtlike ainetega võib kokku puutuda järgmistel viisidel:

• naha kaudu;• silmadesse sattumisel;• sissehingamisel;• juhuslikul allaneelamisel;• juhuslikul süstimisel.

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Ohtlikud ained põllumajan-

duslikus majapidamises• Millist kahju võivad need

tekitada?• Kokkupuuteviisid• Ladustamisega seotud

kaalutlused• Ohutuskaardid• Kokkupuude ohtlike ainetega• Ohtlike ainete kasutamine• Isikukaitsevahendite

kasutamine• Märgistus ja märgid• Kütused• Teravilja-/nisu-/söödatolm• Läga ja loomade

kehavedelikud• Asbest• Juhtumi näide

16 . PEATÜKK

Ohtlikud ained.

87

16.4 Ladustamisega seotud kaalutlused

Kemikaale, pestitsiide, veterinaarravimeid ja väetisi ladustades veenduge, et need oleksid:

• märgistatud, eelistatavalt tootja pakendis, mahutites, mida on lihtne käsitseda, avada, sulgeda ja uuesti avada, vähendades seeläbi lekkimist või pritsimist;

• varustatud asjakohaste ohutuskaartidega;• ladustatud toiduainetest eemal, et vältida saastumist või juhuslikku tarbimist;• ladustatud eraldi nendega kokkusobimatutest materjalidest, sest kokkupuude või segunemine

võib põhjustada keemilise reaktsiooni ning isegi tulekahju või plahvatuse;• ladustatud eemal isikukaitsevahenditest ja igasugustest rõivastest;• varustatud turvaanumate või äravoolu takistavate vahenditega, et võimalikud lekked ei leviks;• eemal suitsetamiskohtadest ja muudest süüteallikatest;• hästi ventileeritud.

Laohooned ja ladustamisalad peaksid olema varustatud märkidega ja vajaduse korral lukustatud.

Vajalik võib olla temperatuuri ja niiskuse reguleerimine.

nii Eli kui ka riikide õigusaktides on esitatud selged suunised kemikaalide ladustamise ja käitlemise kohta.

16.5 Ohutuskaardid

Ohutuskaardid on tootja esitatud dokumendid, millel on täpsustatud:

• keemiline koostis;• kasutusjuhend;• ladustamisjuhend;• toime (toksiline, abrasiivne, söövitav, mutageenne, teratogeenne toime, tuleohtlikkus, plahvatusohtlikkus);• kuidas tegutseda kemikaaliga seotud õnnetuste, lekete, plahvatuste ja tulekahjude korral;• väära käitlemise, kokkupuute ja allaneelamise võimalikud tagajärjed;• milliseid meetmeid tuleb võtta.

✔ Küsige tarnijalt alati ohutuskaartide koopiaid (need on tasuta ja sisaldavad kasulikku teavet). ✔ Tutvuge ohutuskaartidega. ✔ Hoidke ohutuskaardid kohas, millele kõikidel töötajatel on lihtne juurde pääseda (nt ladustamiskohas). ✔ Hoidke toimikus ohutuskaardi varukoopia.

16.6 Kokkupuude ohtlike ainetega

Ohtlike ainetega võite kokku puutuda neid segades, kallates või peale kandes või nende pealekandmiseks kasutatud vahendite puhastamisel, transpordi või ladustamise käigus ja isegi sellistele aladele sisenedes, kus on pritsitud põllukultuure. Püüdke tegevus automatiseerida, et otsekontakti kemikaalidega võimalikult suures ulatuses vältida.

Kasutage pestitsiidide pritsimiseks traktoreid või pritsimismasinaid, millel on standarditele vastavad filtrisüsteemiga kabiinid.


16.7 Ohtlike ainete kasutamine

Ohtlike ainete kasutamisel:

• veenduge, et riigi pädevad asutused on need heaks kiitnud;

• lugege märgistust ja järgige tootja juhiseid;• kasutage puhtaid isikukaitsevahendeid;• ärge segage neid muude ohtlike ainetega (v.a

siis, kui tootja on seda konkreetselt lubanud), isegi kui tooted sobivad omavahel kokku;

• selgpritsi kasutamise korral ärge pritsige taimi tuulise ilmaga või vastutuult;

• ärge jätke lahuseid märgistamata ja järelevalveta.

Tühjad mahutid peaksid olema märgistatud ja ladustatud ning need tuleks kõrvaldada tarnija või vastava loaga ringlussevõtja kaudu. Neid ei tohiks kasutada muude ainete või materjalide hoidmiseks ega mänguasjadena.

16.8 Isikukaitsevahendite kasutamine

Ohtlike ainete käitlemisel peaksite kasutama:

• kindaid, et kaitsta käsi juhusliku või vältimatu kokkupuute eest;

• kaitseprille, et kaitsta silmi aurude või pritsmete eest;

• nina- ja suukaitset, kui toimingut täites tekib eeldatavalt aure või kui pritsite pestitsiide (aktiivsöega mask);

• põlle või kombinesooni, kui pritsite pestitsiide või muid nahale ohtlikke kemikaale;

• mitteimavast materjalist jalatseid, millel on terasest varbakaitsed (9. peatükk. isikukaitsevahendid).

16.9 Märgistamine ja märgid

• Kõikidel mahutitel peab olema asjakohane märgistus, et tagada ohtlike ainete ohutu kasutamine.• Kui ohtlikud ained paigutatakse muudesse või väiksematesse mahutitesse, tuleb need uuesti märgistada.• Kõik ohtlike ainete ladustamisruumid tuleb tähistada ohutusmärkidega kooskõlas märke käsitlevas direktiivis

esitatud nõuetega.• Kui teie põllumajanduslikus majapidamises käib külastajaid, märgistage või piirake aiaga hiljuti pritsitud

puuviljad ning hoiatage külastajaid, et nad neid ei sööks, sest see võib põhjustada mürgistust, samuti pange ohutusmärgid hiljuti värvitud või kaitsevahendiga kaetud pindadele, sest kokkupuude nendega võib põhjustada nahalöövet või -ärritust, silmade ärritust või veelgi halvemaid tagajärgi.

89

16.10 Kütused ja õlid

Kütusepaakide täitmine on eriti ohtlik, sest kütus võib maha loksuda, lekkida või süttida.

• Küsige tarnijalt ohutusmeetodi kirjeldust kütusepaakide täitmiseks.• Keelake suitsetamine ja pange üles vastavad märgid.• Hoidke käepärast tulekustutid ja liivakotid.• Kaaluge lekke-, temperatuuri- ja suitsuandurite paigaldamist.• Paigaldage kütusetorudele sulgeventiilid.• Õlid ja määrdeained on samuti tuleohtlikud ja neid tuleks käidelda ette-

vaatlikult.

16.11 Teravilja-/nisu-/söödatolm

Teravilja-, nisu- või söödatolm võib suurtes kogustes tekitada plahvatusohtliku keskkonna. Hoidke süüte-allikad sellest eemal ja veenduge, et kasutatavad elektriseadmed on sobilikud ja kannavad vajaduse korral plahvatusohtlikke keskkondi käsitleva direktiivi kohast märgistust.

Kui teravili ja muu sööt saab märjaks või hakkab lagunema, võivad tekkida lagugaasid, mis tõrjuvad hapniku laost või tornhoidlast välja ja vähendavad hapnikutaset. Enne ladudesse või tornhoidlatesse sisenemist tuleb hoolikalt mõõta gaasitaset, veendudes, et õhukvaliteet ei ole tervisele kahjulik, sest kogunenud lagugaasid võivad olla surmavad.

Suured söödakogused võivad eraldada gaase ja tugevaid lõhnu ning põhjustada töötajatel teadvusekaotust. Eralduda võib lämmastikoksiid, mis võib tekitada pneumoniiti.

16.12 Loomade kehavedelikud ja läga

loomade eritised ja poegimisel erituvad vedelikud on bioloogilised saasteained, sest need kannavad viiruseid ja nakkuseid. Looma poegimisel abistades või haiget looma ravides kandke kindaid ja kombinesooni, et kaitsta end võimaliku nakatumise eest. On soovitatav lasta selliseid protseduure teha või neid kõrvalt juhendada veterinaararstil.

loomakorjuste ohtlik kõrvaldamine võib tekitada inimestele nakkusohtu kas otseselt korjusega kokku puutudes või kaudselt, maapinna ja põhjavee saastumise kaudu. Korjused tuleks matta vooluvee-kogudest, kaevudest või tiikidest kaugele või need põletada, kui kohalikud ametiasutused seda lubavad.

Nii väetised kui ka sõnnik on tuleohtlikud ja sissehingamisel või otsesel kokkupuutel ohtlikud.

vesiniksulfiid ja metaan

• Kui kariloomi ja teisi põllumajandusloomi peetakse restpõrandaga lautades, koguneb restide all olevatesse mahutitesse suures koguses läga. Nendel perioodidel, kui läga ei saa laotada maapinnale, võib selle pinnale tekkida kõva koorik. Selle all võivad moodustuda lagugaasid, sealhulgas metaan ja vesiniksulfiid, ning kooriku purustamisel võib nende kogus olla surmav.

• Kõige ohtlikum on läga segamine, mida tehakse selleks, et hõlbustada selle pumpamist imisüsteemiga täidetavatesse paakidesse, kust see laotatakse maapinnale.

• Ka seenekompost ja muud orgaanilised ained võivad lagunedes eraldada surmavas koguses vesiniksulfiidi ning nende segamisel või laadimisel peab olema äärmiselt ettevaatlik, nagu on kirjeldatud allpool.

Ladustage kütust isoleeritud paigas


Enne segamist:

• segage ja laotage läga ainult tuulise ilmaga, sest tuul hajutab gaasid kiiresti;• viige kõik põllumajandusloomad (ka koerad või teised lemmikloomad) hoonest

ja seda ümbritsevalt alalt eemale;• avage lauda või hoone ventileerimiseks võimalikult palju uksi ja ärge laske

asjaomasele alale teisi inimesi, eelkõige lapsi ja eakaid;• seiske segamisvahendeid lägasse asetades pealtuult ja alustage segamist,

veendudes, et jõuvõtuvõllil on peal terviklik kaitse;• enamik gaase vabaneb esimese 15–20 segamisminuti jooksul, kuid hoolikas

tuleb olla kogu protseduuri ajal;• vesiniksulfiid on väga toksiline, lõhnab mädamuna järele ja lämmatab juba

väga väikestes kogustes teie haistmismeele, luues petliku turvatunde, et gaas on hajunud, kui tegelikult võib selle kontsentratsioon olla suurenenud;

• lägale tekkinud kooriku purustamisel vabanevad kontsentratsioonid on üldiselt surmaval tasemel – üks kopsutäis võib tappa;

• seadke sisse süsteem selle tagamiseks, et kui segamisvahend on läga pumpamiseks ja laotamiseks eemaldatud, siis segamiskoht kaetakse uuesti või kaitstakse seda muul viisil soovimatu juurdepääsu eest.

• Töö lõpetamisel katke segamiskoht alati uuesti kinni.

16.13 Asbest

asbest on äärmiselt ohtlik kantserogeenne aine. Varem kasutati seda laialdaselt katuste ja torustike konstruktsioonielemendina. Tänapäeval asbesti enam ei kasutata ja suundumuseks on see vajaduse korral olemasolevatelt konstruktsioonidelt eemaldada. Kuna aga inimestele on ohtlikud just asbestikiud, on oluline meeles pidada, et asbest on vigastamata kujul või seda ümbritseva materjali sees palju ohutum kui siis, kui seda lõigatakse või tükeldatakse, vabastades selle käigus asbestikiud.

Kui teil on asbestkatus:

• ja see on heas seisukorras, ei ole seda vaja välja vahetada;

• ja see on kahjustunud või laguneb, võtke selle eemalda-miseks ühendust kvalifitseeritud ja vastava loaga töö-võtjaga – teie kohalikul tööinspektsioonil peaks olema pädevate töövõtjate nimekiri;

• ärge püüdke seda ise eemaldada;• tagage, et keegi ei puutuks kokku asbestplaatidest või

muust asbestmaterjalist pärineva tolmu või kiududega;• veenduge, et töövõtja eemaldab kogu katuse ja kõr-

valdab selle nõuetekohaselt.

Kui teie territooriumil on muid asbestist esemeid, nagu katlaümbriseid, torustikke või plaate, kõrvaldage need vastava loaga töövõtja või ringlussevõtja kaudu. Pidage meeles, et ohutut kokkupuute piirnormi ei ole olemas!

Läga ohutu eemaldamine

Seepärast ei tohiks te asbesti sisaldavaid materjale kunagi purustada, lõigata ega puurida.

Heas seisukorras olevaid katuseid ei ole vaja välja vahetada

Asetage katted pärast töö lõpetamist tagasi

91

Juhtumi näidePõllumajandustootja kasutas oma töökojas tööpingi puhastami-seks vedeldit. Pärast töö lõpetamist jäi natuke lahustit alles ning enne selle tagasi kemikaalikappi viimist katkestas tema tegevuse telefonikõne, mille ta pidi vastu võtma kabinetis. Tema väike poeg, kes oli isa otsima tulnud, leidis kemikaali sisaldava pudeli, võttis sealt suure lonksu ja langes koomasse. Kui ema ei oleks teda varsti pärast seda leidnud, oleks ta jäänud ilma abita ja võinud surra.


Mis võib valesti minna?• Mürgistus ja sisemised põletushaavad juhusliku allaneelamise tagajärjel;• mürgistus juhusliku sissehingamise tagajärjel;• nahapõletused juhusliku nahakokkupuute tagajärjel;• silmade ärritus juhusliku kokkupuute või aurude tagajärjel.

Milline on tõenäosus, et see võib juhtuda?

suur, võttes arvesse, et:• põllumajanduslik majapidamine oli ka põllumajandustootja pere kodu, kus elasid tema kaks last;• puudusid märgistused;• puudusid hoiatusmärgid;• laps ei olnud järelevalve all;• mahuti oli valesti märgistatud.


• Silmade ärritus, nahapõletused, mürgistus, sisemised põletushaavad, kooma, surm.

Mida oleks põllumajandustootja pidanud riski vähendamiseks tegema?Ta oleks pidanud:• asetama lahusti kohe pärast kasutamist spetsiaalsesse kemikaalikappi;• pudeli/mahuti selgelt märgistama;• piirama oma laste juurdepääsu töökojale;• rääkima lastega ohutusest põllumajanduslikus majapidamises ja kemikaalidega kaasnevatest ohtudest.


17.1 Märkide olulisus

Märke kasutatakse selleks, et:

• keelata teatav tegevus;• hoiatada ohu eest;• kehtestada kohustus;• anda teavet.

Eristage märke kuju ja värvuse järgi:

• keelumärgid on ümmargused ja punased;• hoiatusmärgid on kolmnurksed ja kollased;• kohustuslikud märgid on ümmargused ja sinised;• evakuatsioonimärgid on nelinurksed ja rohelised.

Kui teil on väike perefirma, ei pruugi märkide kasutamine teile vajalik tunduda, sest pole kedagi, keda oleks vaja hoiatada. Aeg-ajalt võivad aga teie majapidamist külastada erinevad inimesed, sealhulgas nõustajad, tarnijad, kvaliteedihindajad, sugulased, sõbrad ja teised, ning puutuda kokku ohuga, mille eest oleks olnud võimalik neid asjakohaste märkidega eelnevalt hoiatada.

Kui teil on töötajaid, te pakute kodumajutust, teil on kohapealne kauplus või te võtate vastu külastajaid, on märgid äärmiselt olulised.

Märke üles pannes veenduge, et need on asjaomase ohu puhul asjakohased ning vastavad märke käsitlevale direktiivile ja teie riigi pädeva asutuse suunistele.

17 . PEATÜKK

MärgidKäesolevas peatükis käsitletavad teemad• Märkide olulisus• Märkidega seotud kaalutlused• Helisignaalid• Hoiatusmärgid• Käemärguanded• Juhtumi näide

Märkide eesmärk on anda töökohal teavet, hoiatada inimesi ohtlike olukordade eest, nõuda teatavat käitumist või keelata teatav tegevus. Need ei tohiks olla ainuke vahend riski ohja-miseks ja kui need on üles pandud, ei tohi neid ignoreerida.

93

17.2 Märkidega seotud kaalutlused

Kaaluge võimalust panna oma põllumajandusliku majapidamise või territooriumi sissepääsu juurde üldine hoiatusmärk seal esinevate ohtude kohta. See annab teie territooriumile sisenevatele inimestele, töötajatele, töövõtjatele, tarnijatele ja kõikidele külastajatele kohe teada, milliste ohtudega nad võivad kokku puutuda.

Lähenege oma territooriumile ja jalutage seal ringi nii, nagu oleksite külastaja või uus töötaja, ning tehke igas tegevuskohas kindlaks, kuhu oleks kasulik panna ohutusmärk. Jätke meelde, millised ohutusmärgid on kõige vajalikumad, ja tegelge nendega esmajärjekorras. Vaadake olemasolevad ohutusmärgid korrapäraselt üle, tehes seda vähemalt korra aastas või siis, kui tööprotsessid muutuvad.

Lapsi juhendades, uusi töötajaid välja õpetades või uusi töövõtjaid teavitades juhtige nende tähelepanu sellele, millise olulise sõnumi märgid teie tegevuskoha ohutuse kohta annavad, ning nõudke neilt märkide järgimist.

Ohutusmärke kavandades või ostes veenduge, et need oleksid koos-kõlas märke käsitleva direktiiviga; kui vajate näpunäiteid, pidage nõu oma riigi pädeva asutusega ja järgige suuniseid, mida nad võivad teile anda.

Veenduge, et märgistus on esineva ohu puhul asjakohane, näiteks võib olla vaja hoiatusmärki, mis hoiatab kahveltõstuki kasutamise eest või kukkuvatest esemetest tuleneva võimaliku ohu eest.

Teie territooriumil võib kehtida üldine suitsetamiskeeld, ent isegi sel juhul võib olla vaja kaaluda suitsetamist keelavate märkide kasutamist, kui esineb lisariske. Pange suitsetamist keelavad märgid üles kohtadesse, kus hoiate kütust, kemikaale, heina, läga ja sõnnikut, tuleohtlike materjalide lähedusse ja aladele, kus on põllumajandusloomi, kus valmistatakse põllumajandussaadusi või hoitakse valmissaadusi.

Kui olete koostanud hädaolukorra lahendamise plaani, pange üles märgid, mis näitavad kogu-nemispunkte, väljapääse, evakuatsiooniteid, tulekustutite asukohta.

Täpsustage tornhoidlate sisu ja nendega seotud ohud.

Pange kõikidele tornhoidlatele märgid, mis hoiatavad töötajaid nende sisu ja nendesse sisenemisega seotud ohtude eest ning kir-jeldavad ettevaatusabinõusid, mida tuleb enne sisenemist võtta. Kui teil on vedelikumahuteid, siis tagage, et sõltumata mahuti suurusest oleksid neil asjakohased märgistused, ning pange üles hoia-tusmärgid, et vältida ohtlike ainete juhuslikku allaneelamist või ebasobivat kasutamist.


Pange hoiatusmärgid lülituspunktide või elektripaigaldisi sisaldavate ruumide sissepääsudele. Lülitusseadmete selge märgistamine on õiguslik nõue. Märkige oma elektrikilpidele selgelt, millised seadmed või alad iga lüliti alt elektrit saavad. Kui elektrivõrgust lülitatakse välja vale seade, on oht saada elektrilöök. Märgistage selgelt kõrgepingealad.

Ärge eemaldage masinatelt märke. Kõikidel hiljuti ostetud traktoritel, kombainidel, kahveltõstukitel ja käsitõstukitel on tootja hoiatusmärgid, mis hoiatavad kaasnevate ohtude eest.

Tõsteseadmetel peab olema märk ka nende ohutu tõstevõime kohta.

Kasutage teisaldatavaid märke, et hoiatada töötajaid ja muid isikuid ajutiste tööde, nagu hekkide pügamise eest, avalikku maanteed ületava loomakarja või ajutiste ehitustööde eest.

17.3 Helisignaalid

helisignaale kasutatakse sageli masinatel, et anda märku tagurdamismanöövritest, riketest, leketest või rõhulangusest või nende eest hoiatada.

Veenduge, et:

• helisignaalid on asjakohased;• helisignaal on üle taustahelide kuuldav ja eristatav;• helisignaalid ei tekita segadust, kui üksteise läheduses töötab mitu masinat;• tegevuskohas olevad inimesed teavad iga helisignaali tähendust;• te kontrollite helisignaale korrapäraselt.

17.4 Hoiatusmärgid

Kasutage märke selleks, et hoiatada järgmise eest:

• hiljuti pritsitud puuviljad;• hiljuti pestitsiididega pritsitud alad;• loomadega seotud ohud;• ladustatud kemikaalid/kütus;• saasteained;• sõidukite liikumine;• müraoht;• rikkis seadmed või sõidukid;• kuumad või külmad pinnad;• rõhu all olevad gaasid või vedelikud;• takerdumisoht;• pinnase või konstruktsioonide ebastabiilsus;• kukkuvad esemed;• maapinnas olevad augud;• evakuatsiooniteed;• maa-alused torustikud või kaablid.

95

17.5 Käemärguanded

Tõsteseadmeid käitades kasutab operaator sageli signaliseerijat, kes annab talle juhtnööre ja suunab teda, eriti kui nähtavus on piiratud. Seda tuleb tavapäraselt ette metsatöödel.

Sellistes olukordades on äärmiselt oluline, et:

• te kinnitaksite signaalid eelnevalt või lepiksite neis kokku, sest märguanded on riigiti erinevad;• signaliseerija seisab kõrgemas punktis, kus tal on ohutu ja kus operaator näeb teda selgelt;• märguandeid annab korraga ainult üks signaliseerija;• kui operaator ei ole märguande tähenduses kindel või ei näe seda selgelt, ei tohi ta midagi teha enne,

kui arusaamatus on lahendatud;• kui otsenähtavus puudub, kasutatakse raadiosaatjat või muid sarnaseid süsteeme.

alusTa

langETa

ParEmalE

sEis

KõrgusTE vahE

vasaKulE

lõPP

liigu Edasi

vahE rõhTsuunas

TõsTa

liigu Tagasi

ohT


Juhtumi näideVärskeid ürte tootva põllumajandusliku majapida-mise omanik oli hiljuti ostnud rotimürki, sest rotid olid tema ettevõtte jaoks suur probleem. Jaemüüja kinnitas talle, et mandlikujulised mürgitükid on äär-miselt tõhusad, ja soovitas tal märgistada kõikide mürgitükkide asukoht kleebistega, mis talle selleks anti. Ta asetas mürgi oma pakendatud kauba lattu ja palus töötajal kleebised paika panna. Töötaja, kes oli teel lõunapausile, unustas kleebised ära. Samal õhtul ei saanud põllumajandustootja naine aru, et mand-likujulised tükid on rotimürk, ning pühkis need koos mulla ja prahiga hoovi peale. Nädal hiljem pärast mürgi söömist suri põllumajandustootja koer.

Mida oleks põllumajandustootja pidanud tegema? Ta oleks pidanud hindama tegevusega kaasnevaid riske, et teha kindlaks järgmine.

Mis võib valesti minna?• Mürgi võib alla neelata inimene;• mürgi võib alla neelata loom;• mürk võib kogemata kusagile mujale sattuda.


suur, võttes arvesse, et:• puudusid hoiatusmärgid/kleebised;• töötajaid/naist/lapsi ei olnud teavitatud;• puudusid vahendid, millega tagada, et mürki ei liigutata.


• Mürgistus, surm.

Millised meetmed oleks põllumajandustootja pidanud võtma, kui ta oleks riske hinnanud?Ta oleks pidanud:• paigutama mürgi nii, et välistada selle juhuslik kasutamine või tarbimine;• kasutama mürgi jaoks karbikesi ja teavitama kõiki nende asukohast;• veenduma, et hoiatuskleebised on oma kohal.

97

18 . PEATÜKK

Põllukultuuride kasvatamine

Põllukultuuride kasvatamine on lai ja mitmekesine põllumajandusvaldkond. Eri liiki põllukultuurid vajavad erinevaid tingimusi ning erinevaid kasvatus- ja koristusmeetodeid.

Tööülesanded ja tööga seotud ohud on erinevad, sõltuvalt asjaomase põllukultuuri liigist ja selle kasvatamistsükli etapist.

18.1 Põllukultuuri kasvatamistsükli etapid

Põllukultuuride kasvatamisel on mitu etappi, nagu:

• maatüki ja mulla ettevalmistamine;• istutamine/külvamine;• kasvatamine – pritsimine, rohimine, niisutamine;• väetamine;• tagasilõikamine;• saagikoristus.

18.2 Põllukultuuride liigid

Põllukultuuri kasvatamistsükli iga etapi puhul tuleb arvestada põllukultuuri liiki:

• madalakasvulised taimed: nisu, kaer, oder, teravili, puuvill, mais, tubakas, riis, ristik, päevalill;• köögiviljad: baklažaan, tomat, kurk, paprika, suvikõrvits;• juurviljad: kartul, suhkrupeet, redis, porgand;• viinapuud;• vürtsid/ürdid;• madalakasvulised viljad: melon, arbuus, maasikad, marjad;• viljapuud: oliivid, mandlid, õunad, pirnid, kirsid, virsikud, aprikoosid, apelsinid, ploomid.

18.3 Maatüki ja mulla ettevalmistamine

Mulla ettevalmistamine hõlmab mullaproovide võtmist ja mullaomaduste parandamist, kündmist mulla kobestamiseks, rullimist seemnepeenra ettevalmistamiseks, seemnete külvamist, mulla-harimist, väetiste kasutamist, pritsimist ja umbrohu eemaldamist kas käsitsi või mehaaniliselt.

Põlluharimine on ülioluline mulla õhutamiseks, väetiste sissekündmiseks, umbrohu eemaldami-seks ja seemnete kasvu hõlbustamiseks. Maaharimine käsikõplaga suurendab luu- ja lihaskonna pingete ja vaevuste riski, seepärast ei tohi seda ülemäära kasutada. Hõlm- või kobestusadra kasutamine vähendab seda probleemi märkimisväärselt, ent negatiivse küljena toob see kaasa masinatega seotud ohud, sealhulgas liikuvate osade vahele takerdumise oht ja väljaulatuvate osade, eriti korrodeerunud metalli tekitatavate vigastuste oht.

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Põllukultuuri kasvatamis-

tsükli etapid• Põllukultuuride liigid• Maatüki ja mulla

ettevalmistamine• Istutamine/külvamine• Kasvatamine• Tagasilõikamine• Saagikoristus• Juhtumi näide


Masinate puhul kujutavad suurt ohtu kinni- ja lahtihaakimine ning kardaanvõlli kasutamine lisaseadmete käitamiseks (14. peatükk. masinad ja seadmed).

Umbrohu eemaldamiseks saab teise võimalusena kasutada kemikaale, mis võib tähendada seda, et põllumajandustootja puutub kokku kemikaalidest tulenevate ohtudega (16. peatükk. ohtlikud ained).

Taimekasvu soodustamiseks ja nende kvaliteedi suurendamiseks parandatakse eelnevalt mulla omadusi, lisades orgaanilist ainet, mis laguneb ja rikastab mulda toitainetega. Väetiste kasutami-sega (eriti kui seda tehakse käsitsi) kaasneb bioloogiliste mõjuritega kokkupuutumise risk.

18.4 Istutamine/külvamine

Seemnete põllule külvamine erineb oluliselt viljapuuaeda noorte puude või taimede istutamisest.

Põllule külvamise automatiseerimiseks saab kasutada reas-külvimasinat või seemnekülvikut, mis tähendab seda, et käsitsi töötamise asemel kaasnevad sellega masinate kasutamise eelised ja puudused.

Puude ja taimede istutamist ei saa aga kuigi palju automa-tiseerida. Seepärast on tegemist pingelise tööga, mis nõuab:

• kõplavõipinnasepuurikasutamistpinnasesseaugutegemiseks;

• territooriumiltaimedekandmist;• kummardumisttaimeistutamiseksjamullatihendamiseks.

18.5 Kasvatamine

Kasvamise ajal vajavad taimed sagedast niisutamist, korrapärast pestitsiidide ja väetiste kasutamist ning kohatist rohimist.

Niisutamiseks võib kasutada torustikest või kanalitest koosnevaid paikseid süsteeme või teisaldatavaid niisutussüsteeme.

Paikse süsteemi ehitamine on mahukas ja pin-gutust nõudev, ent ühekordne töö. Teisaldatava niisutussüsteemiga kaasneb:

• luu- ja lihaskonna korduv pingutamine, sest pihustit tuleb sageli ümber tõsta;

• kokkupuude sõidukitest/masinatest tulene-vate ohtudega pihusti vedamisel.

99

Selles etapis saab rohida ainult käsitsi.

Pestitsiidi kasutamisel puutuvad põllumajandustootjad kokku kemikaalidest tulenevate ohtudega. Pestitsiidide segamisel ja anumatesse kallamisel eralduvad aurud ja lõhnad, mis võivad tekitada silma-, naha-, nina- ja kurguärritust. Pikaajalise kemikaalidega kokkupuutumise tagajärjel võivad tekkida kroonilised ja rasked terviseprobleemid.

Tagage pestitsiidide segamisel hea ventilatsioon ning järgige tootja juhendeid kemikaalide doseerimise ja kokkusobivuse kohta.

Pestitsiidide käitlemise igas etapis (segamine, anumatesse kallamine, kasutamine ja seadmete puhastamine) tuleb kasutada vähemalt näokaitset (st kaitsta silmi, nina, suud), kindaid ja turvajalatseid (16. peatükk. ohtlikud ained).

18.6 Tagasilõikamine

Tagasilõikamine tähendab okste lõikamist ning võrsete, pungade, lehtede jms eemaldamist. Tehes taga-silõikamist varakevadel, kui taimekoed on pehmed, vähendate käte ja sõrmede vigastamise riski (lõike- ja muljumishaavad, nahapaksendid) ning suurendate taimede saagikust ja eluiga.

Lähtuge tööriistade valimisel okste suurusest ja töömahust. Tööriistadeks võivad olla oksakäärid ja käsisaed, oksasaed või kettsaed. Tagasilõikamisel veenduge, et:

• asute elektriliinidest eemal ega puutu nendega kokku;• tööriistad on teravad ja heas seisukorras, et vähendada nii väsimust kui ka käte ja randmete pingutamist;• tööriistad on taimehaiguste leviku vähendamiseks puhastatud ja desinfitseeritud.

18.7 Saagikoristus

Väikestes põllumajanduslikes majapidamistes, kus masinaid kasutatakse vähe, võib saagi koristamine olla põllukultuuri kasvatustsükli kõige töömahukam osa. Puudelt või viinapuudelt viljade korjamine, põllukultuuride koristamine või madalakasvulistelt taimedelt viljade korjamine on mahukas, korduvaid liigutusi hõlmav tegevus, mis nõuab küünitamist, kummardamist ja raskuste tõstmist.

Pestitsiidiga pritsimine

Suurtes põllumajanduslikes majapidamistes kasutatakse saagi koristamisel kalleid ja keerulisi põllumajandusmasinaid, nagu kombain või puuvillakoristusmasin


Automatiseeritud saagikoristus säästab põllumajandustootjat pingest luu- ja lihaskonnale, väsimusest ning ulatuslikust kokkupuutest põllukultuuride, orgaanilise aine, väetiste ja pestitsiididega. Sellega kaasnevad aga kõik masi-nate ja sõidukitega seotud ohud.

Põllukultuurid võidakse kohe müüki viia või ladustab põllumajandustootja või ühistu neid tornhoidlates või külmikutes.

Jäägid, mida ei saa enam kasu-tada, kogutakse kokku; korraldada tuleks nende nõuete- kohane kõrvaldamine.

Saagi koristamisele järgneb koristusjärgne tegevus

Põllukultuurid kogutakse kokku – hein pressitakse pal-lideks ja seda kasutatakse loomasöödana

Põllukultuure võib olla vaja päikese käes kuivatada (nt tubakas)

101

Juhtumi näide58aastane naissoost põllumajandustootja koristas käsitsi tuba-kat talle kuuluvalt väikeselt maalapilt, sest tema palgal olev töötaja oli haigestunud. Enne töötaja palkamist oli ta pikka aega koristanud käsitsi maisi. Ilm muutus üha soojemaks ja väga päi-keseliseks. Põllumajandustootja ei olnud ülesandega harjunud, väsis ära ja kaotas teadvuse. Abikaasa leidis ta viis tundi hiljem põllul lebamas.

Mida oleks põllumajandustootja pidanud tegema?Põllumajandustootja oleks pidanud hindama oma tegevuskohas esinevaid riske, et teha kindlaks järgmine.

Mis võib valesti minna?• Soojast ilmast tingitud vedelikupuudus, kuumarabandus/päikesepiste;• roomajate, putukate ja näriliste nõelamised ja hammustused;• õnnetuse korral ei ole võimalik sellest teistele teatada.


suur, võttes arvesse:• põllumajandustootja iga;• üksinda töötamist;• äärmiselt sooja ilma;• ohutusnõuete täitmata jätmist.


• Vigastused, teadvusekaotus, surm.

Millised meetmed oleks ta pidanud riskide vähendamiseks võtma?

Ta oleks pidanud:• mitte töötama üksinda;• valima jahedama tööaja ja vältima töötamist keskpäeval;• veenduma, et ta tarbib vedelikupuuduse vältimiseks piisavalt vedelikke;• võtma kaasa sidevahendi ja andma kellelegi teada, mis ajal ta kavatseb naasta;• ootama ära, kuni töötaja saab terveks.


loomakasvatus annab suure panuse toidutööstusesse ning on Euroopa maapiirkondades paljude perede peamine sisse-tulekuallikas. Loomad võivad olla vabapidamisel või piiratud liikumisvabadusega.

19.1 Karja hea tervis

Karja hea tervis on eduka loomakasvatusettevõtte pidamise kõige olulisem tegur. Eduka loomakasvatusettevõtte põhitunnused on hea tervisliku seisundiga loomade valimine ning rangete sanitaarnõuete järgimine koos plaanilise ja viivitamatu vaktsineerimisega. Piiratud liikumisvaba-dusega loomade pidamine nõuab hoolikalt kavandatud taristut, mille puhul on tagatud ventilatsioon, söötmine, jootmine, veterinaararsti kontrollid ja jäätmekäitlus.

Loomakasvatusettevõtetes tavapäraselt kasutatavad isolatsioonimaterjalid on väga tuleohtlikud. Selliste mater-jalide kasutamisel tuleb alati kaaluda, kas eelised kaaluvad üles võimalikud riskid.

19.2 Loomade käitumine

Loomakasvatajana peate alati tundma oma loomade käitumist ja oskama seda ette aimata. Peaaegu kõik põl-lumajandusloomad oleksid metsikus looduses saakloomad ja seepärast on neil tugev karjainstinkt, mis tingib nende reaktsiooni ohtudele ja rünnakutele. Loomade käitumist mõjutavad järgmised tegurid.

• geneetilised tegurid – teil on võimalik suurendada oma karja ohutust:– valides aretuseks kuulekusnäitajate põhjal kõige taltsamad pullid;– olles teadlik, et looma temperament muutub täiskasvanuks saamisega;– pidades meeles, et loomade käitumine on ettearvamatu;– pidades meeles, et igal liigil on erinevad käitumisomadused (nt pullid löövad tagumiste sõrgadega, samas

kui hirved võivad end tagajalgadele ajada ja suunata löögi allapoole, kasutades eesmisi sõrgu).• looma eripärad, nagu vaateväli ja tundlikkus müra, valguse, varjude jms suhtes. Oma vaateväljast tulenevalt

võivad pullid ärrituda ootamatute liigutuste peale oma pimealas. Üldiselt on loomad müratundlikud, eriti kõrgsagedushelide suhtes, ning neid võivad ärritada sellised tavalised helid nagu väravate kolksatamine, valjud hääled või hüüdmine.

• loomade taju – loomad reageerivad vastavalt sellele, millisena nad teie kavatsusi tajuvad. Enamik emasloomi, nagu lehmad, emised ja hirvelehmad, ründab, tajudes ohtu oma järglastele.

• Elamistingimused – pikaajaline eraldatus muudab loomad seltsimatuks ning nad kardavad ja võivad sageli rünnata kõiki, kes neile lähenevad. Loomi saab varasest east õpetada, et nad oleksid seltsivad ning harjunud teiste loomade ja inimeste juuresolekuga. Kui loomad on liiga tihedalt, võivad sel olla sarnased tagajärjed, sest see ärritab loomi ja muudab nad rahutuks. Loomad tunnevad end rahulikult, kui neil on head pidamis- ja elamistingimused, mis muu hulgas tähendab puhtust, hoolitsetust ja mõistlikku liigutamisruumi.

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Karja hea tervis• Loomade käitumine• Kokkupuude loomadega• Zoonoosid• Söötmine• Sõnniku käitlemine• Loomade transportimine• Loomsete saaduste

tarbimine• Kahjurid• Ohud luu- ja lihaskonnale• Hingamisprobleemid• Kemikaalid• Lisaküsimused, mida tuleb

kaaluda• Loomad ja avalikkus• Juhtumi näide

19 . PEATÜKK

Põllumajandusloomad

103

• Kokkupuude inimestega ja inimeste käitumine – loomad jäljendavad teid ja seda, kuidas te nendega käitute. Kui te ajate neid taga, lööte, annate neile laksu, karjute nende peale või neid hirmutate, hakkavad nad nii teid kui ka teisi inimesi kartma, ärrituvad ja muutuvad rahutuks. Enda kaitseks võivad nad teid rünnata ja vigastada või juhtuda võib veel hullem. Rahulik, vaikne ja kontrollitud käitumine minimeerib tajutavat ohtu ning parandab üldiselt loomadega ümberkäimise tõhusust ja ohutust.

Seega hea karjapidaja:

• hoolitseb oma loomade eest rahulikult ja kannatlikult, tekitamata neis stressi;

• tagab nõuetekohased elamistingimused, võttes arvesse müra, lõhnu ja valgustust;

• on tähelepanelik, tunneb ära haigusemärgid ja küsib nõu veterinaararstilt;

• saab aru käitumises toimunud muutustest;• järgib söötmis- ja vaktsineerimiskavasid;• suudab alati säilitada kontrolli oma loomade üle.

Lisameetmetena võite:

• kariloomadelt varakult sarved eemaldada, eelistatavalt tuleks seda teha esimese kuue nädala jooksul, enne kui nad õpivad sarvi agressiivselt kasutama;

• panna pullidele ninarõnga (kui nad on 10kuused) ja rõngast korrapäraselt kontrollida;

• kastreerida need pullid, kes ei ole ette nähtud tõuare-tuseks, kasutades noortel vasikatel (eelistatavalt alla ühekuused) kummirõngast;

• kasutada kunstlikku seemendust, et pulli ei oleks vaja kohapeal pidada;• lubada loomadega töötada ainult sellistel talitajatel, kes on heas vormis ja reipad (üldiselt 18–65aas-

tased) ja kes töötavad paarides;• pidada meeles, et karja ohutumaks muutmise toimingud võivad ise ohtlikud olla.

Kariloomade sarvede eemaldamisel ja neile vedelate ravimite suukaudsel manustamisel on suur oht vigas-tusteks. mida noorem on loom, seda ohutum on selline tegevus. Töötajad peavad olema väljaõppinud, piisavalt heas vormis ärritunud loomaga toimetulekuks ja kandma isikukaitsevahendeid.

Kui te ei tunne end piisavalt kindlalt, et neid töid ise teha, kasutage abilisi või kaaluge spetsialistide poole pöördumist.

Korraldus hädaolukordadeksLoomadega eraldatud aladel töötades veenduge alati, et:

• olemas on lihtne väljapääs;• teil on käepärast mobiiltelefon;• teie pereliikmed/kaastöötajad teavad, kus te viibite, mida te teete ja mis ajal te plaanite naasta;• teil on käepärast esmaabipakk.

19.3 Kokkupuude loomadega

Loomade poegimisel abistamise puhul kujutavad ohtu selle käigus erituvad vedelikud, mis võivad põhjus-tada nakatumist, ja emaslooma äkilised liigutused. Nakkusriski saate vähendada kindaid ja põlle kandes. Õige asukoha valik võib päästa teid looma äkilistest liigutustest tingitud vigastustest. Vigastuste risk on oluliselt väiksem, kui kasutatakse hästi kavandatud poegimislautasid, kus on spetsiaalsed poegimist hõlbustavad väravad.


Haigeid loomi abistades võite saada vigastusi, kui loom liigutab äkiliselt või käitub ettearvamatult. Loomade abistamisel saadakse väga tihti vigas-tusi löömise, puksimise, hammustamise või muljumise tagajärjel.

Looma äkiline liigutamine võib põhjustada raskeid vigastusi, sest sageli on loom töötajast palju suurem ja raskem. Näiteks hirvede või kultide talitamisel on vaja kanda kehakaitsmeid. Loomadega töötamisel on vigastuste või veelgi halvemate tagajärgede suhtes haavatavamad põllumajanduslikus majapidamises töötavad eakad, naised ja lapsed.

Loomade põletusmärgiga või muul viisil märgistamine ja sarvede eemaldamine võib tekitada töötajale põletushaavu või muid vigastusi, kui ärritunud loom liigutab äkiliselt.

loomade süstimisel esineb risk, et süstite looma ootamatu liigutuse korral iseennast. Veenduge, et loom on kinni seotud ja töötajad on pädevad abistama. Kui töö on lõpetatud, asetage süstlad turvalisse mahutisse, et vältida juhuslikku kasutamist või kokkupuudet.

Rahusteid tuleb kasutada ainult siis, kui see on absoluutselt vajalik (nt hirvepullide transportimisel põllumajan-duslikust majapidamisest mujale).

Sellised toimingud nagu spermakogumine, vaktsineerimine, käsitsi lüpsmine ja pügamine nõuavad otsest kokkupuudet loomaga. Lammaste ja kitsede pügamisel kasutatavad teravad tööriistad võivad libiseda ja tekitada vigastusi, kui loom ärritub ja rabeleb. Seepärast on väga oluline, et töötaja on tegevuse jaoks väljaõppinud ja valib oma asukoha õigesti.

Tagage, et teil on loomade talitamiseks piisavad ja asjaomaste põllumajandusloomade jaoks sobilikud rajatised.

Kandke alati turvajalatseid, et vältida libisemist, komistamist ja kukkumist ning muljumist, kui teile astutakse jala peale.

19.4 Zoonoosid

Naha saastumisega on seotud paljud zoonoosid, nagu põrnatõbi, peanaha seenhaigus (Tinea capitis) ja orf. Nakkusohtu saab vähendada loomakasvatusmeetodite parandamisega, tõhusa ventilatsiooni tagamisega, loomade sagedase vaktsineerimisega, haigete loomade karantiini panemisega ja isikliku hügieeni põhimõtete järgimisega. Haigete loomade eest hoolitsemisega kaasneb risk nakatuda marutaudi või tulareemiasse.

Loomad tekitavad ka arvukaid allergiaid, mille sümptomid on tavaliselt lööve, paistetus, ninaeritised, sügelus ja astma.

Samuti võib loomadega töötamisel esineda risk nakatuda mõnda pandeemilisse viirusse nagu ornitoos, seagripp, linnugripp jms (lisa 19.1. Zoonoosid).

19.5 Söötmine

Loomasööda segamisel ja loomade söötmisel puutuvad töötajad kokku orgaanilise tolmu ja tornhoidlates leiduva tolmuga. Põllumajandustöötajatel võib isegi ühekordse kokkupuute tagajärjel tekkida orgaanilise tolmu toksiline sündroom, hüpersensitiivne pneumoniit (ehk nn farmerikops), krooniline bronhiit või muid hingamisprobleeme. Eriti ohtlik tegevus on loomasööda hoidmiseks kasutatavate tornhoidlate puhastamine, sest selle puhul leiab üheaegselt aset töö piiratud ruumis ja kõrgustes ning kokkupuude orgaanilise

105

tolmuga. Tagage kõikides kinnistes ruumides hea ventilatsioon. Tornhoidlatesse sise- nemisel tuleb järgida piiratud ruumidesse sisenemise eeskirju (nt tuleb kontrollida õhu- kvaliteeti ja kasutada hingamisaparaati ning kehtestatud peab olema hädaolukorda- des päästetööde tegemise kord).

Suurte teravilja- või heinakoguste ladustamisel esineb ka tuleoht. Hoidke tulekustutid käepärast!

Kui te kasutate kõrgeid lakapealseid, tuleb kukkumise vältimiseks paigaldada neile piirded.

19.6 Sõnniku käitlemine

Põllumajanduslikus majapidamises tähendab sõnniku käitlemine selle kogumist, vedamist ja võimalik, et ka töötlemist. Puhastamise käigus sõnnikut kogudes puutuvad töötajad kokku sõnniku-/lägagaasidega. Läga-/sõnnikumahutid tekitavad ja eraldavad gaase ning kui neid hästi ei ventileerita, võib see olla surmav nii loomadele kui ka töötajatele. Lägamahutitesse sisenemine nõuab erioskusi ja enne sisenemist tuleb kontrollida õhukvaliteeti. hoidke lägamahutid kaetuna ja vajaduse korral lukus, kuid jätke võimalus läga väljastpoolt segada. Sageli kasutavad põllumajandustootjad sõnnikut põlluharimisel väetisena. sõnniku otsene kasutamine väetisena, ilma eelneva töötlemise ja selle koostise analüüsimiseta ei ole aga ohutu, sest sõnniku koostis ei ole alati sobilik.

Kulutõhus viis sõnniku käitlemiseks on kasutada loomalautades restpõrandaid.

Kokkupuutel loomade uriiniga võib nakatuda krüptosporidioosi. vedelsõnnik on toksiline ning selle puhastamisel, ladustamisel ja vedamisel peab olema ettevaatlik.

Lisateavet läga käitlemise kohta on esitatud 16 peatükis. ohtlikud ained.

19.7 Loomade transportimine

Põllumajandusloomi võidakse transportida:

• ühest põllumajanduslikust majapidamisest teise;• paaritamise eesmärgil;• müügiks või tapamajja viimiseks.

Loomade transpordivahendile laadimine on ohtlik tegevus. Sõidukile laadimine on loomade jaoks tavaliselt vastumeelne, eriti kui seda ei ole enne tehtud. Nad võivad ärrituda ja muutuda rahutuks või isegi agressiivseks. on oluline mee-les pidada, et kui looma on varem vähemalt ühel korral sõidukile laaditud, on seda järgmisel korral palju lihtsam teha.

Transportimisel esinevad probleemid on üldiselt seotud sõidukite kasutamise, sealhulgas põllumajandusloomade peale- ja mahalaadimisega:

• looge koridor, et suunata loomi sõidukile või sealt maha, ning tõkestage nende liikumine külgsuunas;

Veiste rahulik sõidukitele laadimine


• kasutage loomade suunamiseks vitsa/keppi, kuid ärge lööge loomi;• kaitske end loomade eest, kes võivad olla ärritunud;• ärge seiske loomade pimealas;• töötage rahulikult, kuid nii, et teie kavatsused oleksid selged;• kodulinde transportimiseks puuridesse paigutades kandke kindaid ja kombinesooni;• kandke turvajalatseid.

Kasutage vastava loaga transpordiettevõtjaid ja järgige loomade heaolu käsitlevaid õigusakte.

Liiklusohutusega seotud küsimusi on käsitletud 15. peatükk Transport ja sõidukid.

Peale- ja mahalaadimisega seotud küsimused

Loomade sõidukile laadimise koridore luues veenduge, et:

• piirded on piisavalt kõrged ja vastupidavad, et takistada loomade põgenemist;• piiretena kasutatakse lattide asemel planke;• võimaluse korral kasutatakse järskude kurvide asemel laugeid;• välditakse järske kallakuid;• laadimisrambi kallak ei ole suurem kui 15°.

Mahalaadimisel ärge lubage töötajatel seista looma perifeerses vaateväljas ja mitte kunagi looma teele ette jääda.

19.8 Loomsete saaduste tarbimine

Põllumajandustootjad ja -töötajad peavad olema teadlikud sellest, et töötlemata või ebapiisavalt töödeldud loomsete saaduste otsese tarbimisega võib kaasneda risk nakatuda sellistesse haigustesse nagu kampülo-bakterioos, krüptosporidioos, salmonelloos (nt munade tarbimisel ilma, et neid oleks eelnevalt 48 tundi külmikus hoitud), trihhinelloos, tuberkuloos, brutselloos või leptospiroos (lisa 19.1. Zoonoosid). Kohapeal toodetavaid loomseid saadusi, näiteks piima või juustu peaksid korrapäraselt analüüsima spetsialiseerunud akrediteeritud laborid. Ravimeid tarbivaid loomi ei tohi saata tapale enne õigusaktides täpsustatud ajavahemiku möödumist.

19.9 Kahjurid

Põllumajanduslikes majapidamistes leiduvad parasiitputukad ja lestad võivad haigusi edasi kanda, imedes verd, puutudes kokku toiduga või eritades nõelamisel mürki. Ülitundlikkus lestade suhtes võib põhjustada selliseid üldisi allergilisi reaktsioone nagu astma, nahapõletik, nina ja silmade ärritus. Põllumajandustootja puutub nendega kokku pidevalt ja kogu elu vältel ning seetõttu võivad sellised probleemid muutuda krooniliseks.

Kehtestage kahjuritõrje programm, kasutades riigi ametiasutuste heakskiidetud kahjuritõrjevahendeid. Keerulisemate kahjuritõrjeprobleemide puhul võtke ühendust kutselise kahjuritõrjeettevõtjaga.

19.10 Ohud luu- ja lihaskonnale

Sageli kaasneb põllumajandustootja tööga liiga suurte koormuste kandmine, pikaajaline seismine, küünitamine, kummardumine ja muud pingutust nõudvad asendid, mis võivad tekitada liigese-, selja- ja puusavalusid ning -vigastusi.

107

Piimakarjakasvatuse puhul peetakse luu- ja lihaskonnale kõige ohtlikumaks tegevuseks käsitsi lüpsmist, sest põllumajandustootja peab iga lehma lüpstes neli kuni kuus korda kummarduma ja end painutama. Isegi mehhaniseeritud lüpsmisega kaasnevad suured riskid luu- ja lihaskonnale, seepärast on äärmiselt oluline lüpsiplatsi kavandamine.

Selliste korduvate toimingute tagajärjel võib tekkida artriit. Nüüdisaegsed hästi kavandatud lüpsiplatsid leevendavad seda probleemi, sest need võimaldavad lüpsta üheaegselt mitut lehma ning töötaja või põllumajan-dustootja seisab loomadest madalamal ega pea kummarduma. Piim voolab torude kaudu suurtesse paakidesse, nii et töötaja ei pea lüpsikuid käsitsi kandma. Muud kummardumist ja pööramist nõudvad põllumajanduslikud toimingud tekitavad töötajatele samasuguseid riske. Kodulindude püüdmine nende transportimise eesmärgil võib tekitada luu- ja lihaskonna vaevusi, sest töötaja peab korduvalt küünitama ja rabelevaid linde haarama.

19.11 Hingamisprobleemid

Töötajatel tekivad (tolmu või ammoniaagiga kokku puutumisest tingitud) hingamisprobleemid peamiselt järgmiste toimingute tagajärjel:

• sööda käitlemine;• sõnniku käitlemine;• kanalates töötamine;• töötamine piiratud ruumides ja ruumides, kus on liiga palju loomi;• lautade ja tornhoidlate puhastamine;• heinaküünides töötamine.

Töötajate kokkupuudet orgaanilise tolmuga saate vähendada, kasutades laudas või tallis allapanuna heina asemel saepuru, kattes sööta sisaldavad tornhoidlad ja pihustades vett, et tolm ei lenduks.

19.12 Kemikaalid

• Kemikaalidel on põllumajanduses palju kasutusviise – neid kasutatakse alade, seadmete ja loomade puhastamiseks.

• Lekked võivad põhjustada nahapõletusi ja pritsimine võib ärritada silmi.• Väikesed lapsed võivad kogemata alla neelata kemikaale, mis on jäetud

järelevalveta või mida hoitakse märgistuseta mahutites või, veelgi keh-vemal juhul, valesti märgistatud pudelites.

• Märgistage mõõteanumad alati selgelt, loputage neid pärast kasutamist põhjalikult ja ärge jätke neid kunagi järelevalveta.

• Olge hoolikad kõikide kemikaalide – alates pestitsiididest ja lõpetades antibiootikumide ja puhastusvahenditega – segamisel, ladustamisel ja kasutamisel.

• Loomi pestitsiididega pritsides või pestes puutuvad töötajad kemikaali-dega otseselt kokku.

• Täiendavaid üksikasju kemikaalide kohta on esitatud 16. peatükis ohtlikud ained.


19.13 Lisaküsimused, mida tuleb kaaluda

• Põllumajandusliku majapidamise põrandad on tavaliselt libedad ja sageli võib ette tulla libisemist, komistamist ja kukkumist. Veenduge, et: - põrandad on võimalikult siledad; - trepiastmed on heas seisukorras ja - territoorium on võimalikult puhas ja korras.

• Põllumajanduses tuleb sageli töötada hilja õhtul või öösel. Eriti ohtlik on öösiti loomi peale/maha laadida või neid avalikul maanteel ajada. Piiratud nähtavusega ajal töötamine võib põhjustada ka okastraati või elektrijuhtmetesse takerdumist või aukudesse kukkumist.

• Põllumajandustootjatel ja -töötajatel võib esineda kuumast tingitud nõrkust ja sageli tuleb ette kuumarabandust.

• Mõnes riigis võivad vanad loomapidamishooned sisaldada asbesti. Asbest on äärmiselt ohtlik kantsero-geenne aine. Kui asbesti sisaldav materjal on heas seisukorras, on riskid väga väikesed. ärge kunagi eemaldage asbesti ise! võtke asbesti eemaldamiseks ja kõrvaldamiseks alati ühendust spetsialistidega; vt 13. peatükk Taristu ja 16. peatükk ohtlikud ained.

• Töötajad võivad puutuda kokku valju müraga, mida põhjustavad traktorid, kettsaed ja muud seadmed (nt vaakumlüpsimasinad) ning mis ulatub sageli tasemeni 90–100 dB; vt 8. peatükk Tervishoiu juhtimine.

Loomakasvatusettevõtted võivad meelitada ligi sellised metsloomi nagu hundid ja rebased. Tavaliselt piisab aedade või valvekoerte olemasolust. Aedade eri liike on kirjeldatud 13. peatükis Taristu. Valvekoerad peavad olema sobilikult koolitatud nende põllumajandusloomade jaoks, keda nad valvavad.

19.14 Loomad ja avalikkus

Kui teie põllumajanduslikku majapidamist külastavad turistid, koolid või sisseostude tegijad, peate olema teadlik sellest, et nad ei ole tuttavad teie jaoks täiesti ilmselgete ohtudega (nt loomade käitumine või reakt-sioonid). Te ei tohiks kunagi jätta külastajaid üksi ja neile tuleb anda selged juhised võimalike ohtude, piiratud alade ja ohutu käitumise kohta. ärge lubage neil minna piiratud aladele, kus on loomi, ega loomi katsuda, paitada või ise sööta (12. peatükk Külastajad ja kolmandad isikud).

109

Juhtumi näideNoor seafarmitöötaja püüdis suurt looma vaktsineerida. Surudes looma jalgade vahele ja hoides temast vasaku käega, et loom ei liiguks, püüdis ta teda parema käega süstida. Loom liigutas äkili-selt ja töötaja süstis endale jalga. Ta viidi viivitamatult haiglasse ravile.


Mis võib valesti minna?• Töötajad võivad kogemata ennast süstida, kui loom liigutab äkiliselt;• ärritunud loom ründab töötajat;• töötaja saab vigastada, kui loom liigutab äkiliselt.


suur, võttes arvesse:• valu tundva või hirmunud looma äkilisi liigutusi;• valu tundva või hirmunud looma ettearvamatut käitumist;• töötaja kogenematust;• looma suurust ja kaalu;• kõrvalnähte, mida süstitud vaktsiinid inimestel tekitavad.


• Vigastused, anafülaktiline šokk, surm.

Kui põllumajandustootja oleks olukorda eel-nevalt hinnanud, mida oleks ta pidanud riski vähendamiseks tegema?

Ta oleks pidanud:• paluma veterinaararstil loomi vaktsineerida;• ehitama spetsiaalsed konstruktsioonid, et loomi ja nende liikumist

piirata;• koolitama oma töötajat;• varustama töötajad kombinesoonidega, et kaitsta neid juhusliku

süstimise eest.


Kasvuhoonete kasutamine on populaarne põllumajandustootmise viis, sest need võimaldavad põllumajandustootjatel kasvatada põllukultuure aastaringselt, olenemata ilmastikuoludest.

Kasvuhooneid kasutatakse köögiviljade, madalakasvuliste puuviljade, lillede ning haruldaste ja eksootiliste taimede kasvatamiseks.

20.1 Kasvuhoonetega kaasnevad ohud

Kasvuhoonetes töötamisega kaasnevad riskid on seotud:

• materjalidega;• äärmuslike keskkonnatingimustega;• käsitsi teisaldamisega;• pestitsiididega ja• kõrgustes töötamisega.

20 . PEATÜKK

KasvuhoonedKäesolevas peatükis käsitletavad teemad• Kasvuhoonetega kaasnevad

ohud• Materjalidega seotud ohud• Töötingimused

kasvuhoonetes• Keskkonna reguleerimise

süsteemid• Käsitsi teisaldamine ja

lihaspinged• Pestitsiidid ja väetised• Kasvuhoonete hooldustööd• Lisakaalutlused• Juhtumi näide

111

20.2 Materjalidega seotud ohud

Kasvuhooned on ehitatud klaasist või plastist.

Sõltuvalt ehitusmaterjalist võivad kasvuhooned kujutada mitmesuguseid ohte:

• plastkatte kokkuvajumisest tingitud lämbumine;• klaasi purunemisest tingitud vigastused (lõike- ja torkehaavad);• kokkupuude korrodeerunud/roostetanud metallosadega;• tule levik tuleohtlike materjalide tõttu.

20.3 Töötingimused kasvuhoonetes

Kasvuhoones töötades viibite teie ja teie töötajad piiratud ruumis, kus teie suutlikkust ohutult ja tõhusalt töötada võivad mõjutada sellised keskkonnategurid nagu temperatuur, niiskus, õhu kvaliteet ja kogus ning tolmu kontsentratsioon.

Kõrge temperatuur ja niiskus võivad koostoimes tekitada väga ebamugava töökeskkonna, mis võib põhjustada kuumarabandust, hingamisprobleeme, väsimust ja teadvusekaotust. Jooge piisavalt vedelikke ja puhast vett, valige töötamiseks jahedam aeg päevast ning kasutage võimaliku kahjuliku mõju vähendamiseks ventilatsiooni- ja jahutussüsteeme.

Sellised töötingimused võivad koos pestitsiidide ja väetiste kasutamisega suurendada nii kahju tõenäosust kui ka raskusastet. Valige pestitsiide hoolikalt ja kasutage asjakohaseid isikukaitsevahendeid (suu, nina, silmade kaitse) ning kandke sobilikke rõivaid. Kasutage pestitsiide ainult tootja täpsustatud eesmärgil ja tingimustel.

20.4 Keskkonna reguleerimise süsteemid

Kasvuhoonetes reguleeritakse keskkonnatingimusi mehaaniliselt, kasutades kunstlikke soojusallikaid, ventilaatoreid ja õhutussüsteeme, varjutus- ja jahutusmehhanisme, niisutus- ja kliima reguleerimise seadmeid. Kuigi selliste süsteemide kasutamine vähendab keskkonnaohte, võite kokku puutuda elektri- ja mehaaniliste ohtude, müra ning bioloogiliste ohtudega (Legionella bakter).

Pidage alati meeles, et keskkonna reguleerimise süsteemide eelised peavad kaaluma üles nende puudused ning süsteemid tuleb kavandada vastavalt sellele.

Legionella bakter, mis paljuneb jõudsalt siis, kui vee temperatuur jääb vahemikku 25–45 °C, võib sissehingamisel olla surmav. Võite veepiisku sisse hingata, kui seisate veepihusti või lillede või köögiviljade jahutamiseks kasutatavate jahutusseadmete läheduses (13. peatükk. Taristu).


20.5 Käsitsi teisaldamine ja lihaspinged

Kasvuhoonetes töötamine on aastaringne töö, mis nõuab pingutusi ja korduvaid liigutusi ebaloomulikus keskkonnas ning sageli keerulisi asendeid. See võib põhjustada:

• käsivarte, randmete ja käte ülekoormusvigastusi;• luu- ja lihaskonna vaevusi (nikastusi ja venitusi).

Käsitsi on vaja teha korduvaid liigutusi, nagu:

• anumate mullaga täitmine;• seemnete istutamine;• väetamine;• taimede tagasilõikamine või harvendamine;• fumigantide või pestitsiidide kasutamine;• saagi korjamine, partiide kokkupanemine ja pakendamine;• taimede või toodete transportimine kasvuhoonest.

20.6 Kuidas vähendada ohte luu- ja lihaskonnale?

• Automatiseerige võimalikult palju toiminguid.

• Minimeerige käsitsi tehtavat tööd.• Kohandage istmeid, et need oleksid ülesande jaoks sobilikud.• Roteerige tööülesandeid.• Võimaldage sagedasi puhkepause.• Kasutage sobilikke ja ergonoomilisi tööriistu ning kontrollige

nende mõju tervisele.• Pakkuge töötajatele käsitsi teisaldamise, eriti raskuste tõstmise

alast väljaõpet.• Korraldage töö nii, et töötajad tõstaksid raskusi üldiselt ainult

vöökoha ja õla kõrguse vahel.

20.7 Pestitsiidid ja väetised

Kasvuhoones töötamise korral võivad pestitsiidide ja väetistega seotud ohud (16. peatükk. ohtlikud ained) olla veelgi suuremad. Väetiste ja pestitsiidide kasutamise võib ohtlikumaks muuta asjaolu, et seda tehakse kinnistes ruumides, kus on kõrge temperatuuri- ja niiskustase. Pestitsiidide kasutamine võib põhjustada silmade ärritust, nahapõletusi ja hingamisprobleeme.

Tutvuge enne nende kasutamist tootja juhistega ja võtke soovitatud kontrollimeetmed:

• piirake pärast pestitsiidide või väetiste kasutamist juurdepääs kasvuhoonele ja laske mööduda piisavalt aega enne sinna uuesti sisenemist;

• hoidke ohutuskaardid kogu aeg käepärast;• suhelge korrapäraselt tarnijaga ja paluge end teavitada võimalikest ohutumatest toodetest;• kasutage pestitsiidide pritsimiseks võimaluse korral käsiseadmete asemel automatiseeritud masinaid, sest

see vähendab kokkupuudet kemikaalidega.

Kohandatud iste töötajatele

113

Kaaluge võimalust kasutada integreeritud tõrjet – keskkonnatund-likku ja ökoloogilist tõrjemeetodit. Integreeritud tõrje program-mide eesmärk on tulla kahjurite tekitatud kahjuga toime kõige kulutõhusamate vahenditega, mis kujutavad inimestele, varale ja keskkonnale väikseimat võimalikku ohtu. Integreeritud tõrje toimub peamiselt kolmes etapis: kahju kindlakstegemine ja seire, ennetamine ja meetmete võtmine ning kontroll.

Kasutage kemikaalide asemel looduslikest lähteainetest toodetud pestitsiide.

20.8 Kasvuhoonete hooldustööd

Kõige ohtlikumad kasvuhoones tehtavad toimingud on seotud ehitus- ja hooldustöödega, mille puhul on põhiliselt tegemist katuse-, elektri- ja mehaaniliste töödega.

• Katusetööde puhul veenduge kõigepealt, et teie kasvuhoonel on olemas ohutuse tagamiseks vajalik taristu, nagu käigutee ja kinnituspunktid katusel. Seejärel peaksite kaaluma kõige ohutumaid viise konkreetse töö tegemiseks – kasutage pigem tellinguid kui redelit.

• Rakmeid kasutades ärge kunagi töötage üksinda – kui te peaksite kukkuma ja rippesse jääma ilma viivita-matut abi saamata, võib surm saabuda 20–30 minuti jooksul.

• Kui ülesanne on liiga raske või keeruline, küsige nõu spetsialistilt või tellige töö professionaalsetelt töövõtjatelt.• Katusetöid tehes veenduge, et te ei puutu kokku elektriliinidega.

Elektri- või mehaaniliste tööde tegemiseks peate olema selleks pädev ja saanud vastava väljaõppe. Kui see ei ole nii, siis ärge jääge lootma ainult oma kogemustele, vaid laske tööd teha kvalifitseeritud isikul.

20.9 Lisakaalutlused

• Kandke kasvuhoones kinniseid kingi, et vältida purunenud klaasi tekitatavaid lõike-haavu. Ärge koristage purunenud klaasi paljaste kätega!

• Hoidke kasvuhoone korras, et vältida libisemist, komistamist ja kukkumist.• Tagage piisav valgustus.• Korraldage kahjuritõrje.• Olge valmistunud hädaolukorraks, muu hulgas veenduge, et on olemas varuvälja-

pääsud ja tulekustutusvahendid.• Kui kasutate kasvuhoones sisepõlemismootoreid, siis kontrollige süsinikmonooksiidi

taset õhus ja veenduge, et ventilatsioon on piisav.• Ärge töötage kasvuhoones väga tuulise ilmaga, et vältida puruneva klaasi tekitatavaid

vigastusi.


Juhtumi näidePõllumajandustootja 18aastane poeg oli enne jalgpallivõistlusele minekut oma isale kasvuhoone katusetöödele appi tulnud. Nad vahetasid enne talve tulekut selle nailonkatet. Poeg oli katusel, kui tema jalg libises plätust välja ja ta kukkus katuselt alla. Ta sai raske selgroovigastuse ja on püsivalt töövõimetu.

Mida oleksid põllumajandustootja ja tema poeg pidanud tegema?Nad oleksid pidanud hindama riske, et teha kindlaks järgmine.

Mis võib valesti minna?• Kõrgelt kukkumine;• langevad esemed.


Mõlemal juhul suur, võttes arvesse, et:• puudus ohutusmeetodi kirjeldus;• puudus väljaõpe ja kogemus;• puudusid sobilikud vahendid;• jalanõud ei olnud sobilikud;• pojal oli seoses jalgpallivõistlusega ootusärevus.


• Vigastused, püsiv töövõimetus, põrutus, kooma, surm.

Kui nad oleksid tegevust hinnanud, siis mida nad oleksid pidanud riskide vähendamiseks tegema?Nad oleksid pidanud:• laskma töö teha spetsialistil;• kasutama tellinguid või korvtõstukit;• kasutama sobilikku redelite süsteemi ja spetsiaalseid jalatugesid;• kandma sobilikke turvajalatseid, rakmeid ja tööriistavööd.

115

21 . PEATÜKK

Metsandusmetsandus võib olla ohtlik kutseala. Veelgi ohtlikum on see siis, kui täistööajaga töötajate asemel palgatakse füüsilisest isikust ettevõtjaid või juhutöötajaid.

Kui te elatute metsandusest, ei saa teie ega teie töötajad endale lubada ühegi tööpäeva vahele- jätmist, isegi kui teil on väiksemaid vigastusi.

Peaksite veenduma, et teiega koos ja teie heaks töötavad inimesed on väljaõppinud ja töö tegemi-seks pädevad. Tuletage neile meelde, et hooletus võib ohtu seada nii neid kui ka kolmandaid isikuid (avalikkust).

21.1 Kavandamine

Tegevuse kavandamine on üks kõige olulisemaid tegureid metsatöödel ohutute ja tervislike töötingimuste loomiseks.

Tegevuskoha eest vastutav isik peaks tagama järgmise.

• Temaga koos ja tema heaks töötavad inimesed on pädevad, vastutustundlikud ja mõistlikud ning teadlikud sellest, et nende hooletus võib ohtu seada neid ennast ja nende töökaaslasi.

• Töö üle järelevalve tegemiseks on määratud pädevad rühmajuhid. Kui tööd teeb mitu töövõtjat, peab tegevuskoha eest vastutav isik kehtestama selged aruandlusliinid, kohus-tused ja vastutusalad.

• Töötajatele on tagatud asjakohased transpordivõimalused ja sidesüsteemid.• Vajaduse korral on töötajatele tagatud sobilikud majutusvõimalused.• Kättesaadavad on heas seisukorras masinad, seadmed, tööriistad ja isiku-

kaitsevahendid. Ette tuleb näha tankimis-, hoiu- ja transpordivõimalused ning kui kasutatakse tulirelvi, peavad neil olema nõuetekohased load ning neid tuleb turvaliselt hoida ja kasutada.

• Töö on kavandatud.• rühmaliikmed tunnevad elusloodust, sealhulgas loomi, putukaid ja roomajaid, kellega nad võivad

tõenäoliselt kokku puutuda, tunnevad ära ohtlikud liigid ja oskavad nendega toime tulla või neid vältida. Nakkused ja haigused, mida metsloomadelt võib saada, on piirkonniti erinevad. Mõne puhul sümptomid puuduvad ja neid on keeruline avastada, seepärast on suurem oht, et metsandustöötajad nakatuvad neisse. Mõni nakkus ja haigus võib olla surmav.

• Koostada tuleb hädaolukorra lahendamise plaanid ja töötajatele neid tutvustada.• Töötajad peavad olema saanud väljaõpet maastikul sõitmise ja sõidukite ohutuse, tulekahju korral

tegutsemise, asjakohaste ohtude, masinate käitamise, puude langetamise, käsitsi teisaldamise ja laadimise kohta.

Käesolevas peatükis käsitletavad teemad• Kavandamine• Inimressursside juhtimine• Laagrid• Puude istutamine• Metsa hooldamine• Raie• Rippesse jäänud puud,

kokkuvedu• Puidu transportimine• Kettsaag• Käemärguanded• Köied ja ronimisvarustus• Esmaabi ja hädaolukordades

tegutsemine• Metsatulekahjud• Juhtumi näide


21.2 Inimressursside juhtimine

Inimressursid on metsandusettevõtte kõige väärtuslikum ja olulisem tegur. Töötajad puutuvad kokku äärmuslike tingimustega ning peavad taluma ebaharilikku füüsilist ja psühholoogilist pinget.

Väsimus ja pinge tuleneb liiga pikkadest tööpäevadest, pikkadest vahemaadest, mis tuleb tööle sõitmiseks läbida, kohapeal laagris elamisest ja suurest töömahust (sest enamik töötajaid töötab tükitöö alusel). ajaline surve põhjustab kiirustamist ja ohtlikke töövõtteid. väsinud töötajatel võib esineda loidust, nõrkust, kurnatust, pingutusest tingitud kehvveresust või neerupealiste kurnatuse sündroomi.

Eriti haavatavad on noored ja eakad töötajad: esimesed kogemuste puudumise ja oma võimete ülehindamise ning teised vanusega seotud probleemide ja väsimuse tõttu.

Töötajatel võib ette tulla kuumarabandust, päikesepõletust ja vedelikupuudust ning nad võivad kokku puutuda äärmuslike ilmastikuoludega.

21.3 Puude istutamine

Puude istutamine on pingeline korduv tegevus ja seepärast otseselt seotud luu- ja lihaskonna probleemidega.

Kasutage spetsiaalselt metsatööde jaoks ette nähtud käsi-tööriistu. Puude istutamisega tegelevatest töötajatest on 10–15% naised. Kui töötajate hulgas on naisi, siis tuleb kaaluda eriküsimusi (nt eraldi majutus, raskuste kandmise võime).

Kui kaevamiseks kasutatakse teravaid tööriistu, on väga oluline kanda terasest varbakaitsega jalanõusid. Taimede ja tööriistade kandmisel kasutage sobilikke tööriistavöösid, et koorma survet vähendada.

Mida te saate teha?

• Tasustage töötajaid muude kriteeriumide põhjal kui tootlikkus (see võib aeglustada töötempot, ent ühtlasi vähendab see vigastuste ja õnnetuste riski).

• roteerige tööülesandeid, et töötajad saaksid puhkust, isegi kui see nõuab põhjalikumat väljaõpet.• Kavandage tegevus nii, et vältida üksinda töötamist.• julgustage töötajaid end vaktsineerima, kui selline võimalus on olemas.• Alati, kui tuleb ette üksinda töötamist, kasutage isiklikke häiresüsteeme – need süsteemid peaksid teavi-

tama pääste- ja kiirabitöötajaid hädaolukorrast, et neil oleks võimalik seda lahendama hakata.• Kohandage töötunde ja puhkepause vastavalt vajadustele ja töö keerukusele.• Kehtestage distsipliin ja veenduge, et rühma juht teeb tõhusat järelevalvet.• õpetage oma töötajad vältima vigastusi ja nakkusi, juhendage neid kandma sobilikke rõivaid ja isi-

kukaitsevahendeid (nt kandma põlvedeni ulatuvaid saapaid maohammustuste riski vähendamiseks või pihustama või määrima endale putukatõrjevahendeid, et hoida ära putukahammustusi).

• Tagage töötajatele väljaõpe ja veenduge, et nad on teadlikud ohtlikest taimedest ja loomadest ning töö, masinate ja kasutatavate töösüsteemidega seotud riskidest.

• veenduge, et te teate alati, kus teie töötajad asuvad, et neid oleks hädaolukorras võimalik evakueerida.

Tegevuskoha eest vastutav isik ja rühmajuhid peavad tagama, et nad on alati teadlikud rühmaliikmete allergia-test nõelamise ja hammustamise vastu ning ravimitalumatusest. Nad peavad hoidma tegevuskohas käepärast töötajate asjakohased haiguslood.

117

Kaitske end päikese, kuumuse ja niiskuse eest, kandes peakatteid ja päikeseprille, kasutades päikese-kaitsevahendeid ja juues korrapäraselt vett. Märja ja külma ilmaga kandke sooje tuule- ja vihmakindlaid rõivaid ning libisemist takistavaid jalatseid.

21.4 Laagrid

Kui laagrisse jäämine on vajalik ja riigi õigusega lubatud, peab tegevuskoha eest vastutav isik tagama piisavad majutusvõimalused, eraldi ruumid meestele ja naistele ning sanitaarruumid, samuti korraldama sidepidamise, transpordi tegevuskohta ja sealt tagasi ning vaba aja veetmise võimalused.

Töötajatel on sageli stressiga seotud probleeme, kuna nad on pikka aega eemal perest ja sõpradest ning neil on vähe privaatsust ja mugavusi.

mida paremad on laagri võimalused ja selle korraldus, seda vähem tekib töötajatel stressi. Töötajaid tuleks teavitada sellest, kas vooluveekogude vesi on joodav ja puude viljad söödavad. Teavitage rühmaliikmeid jahialadest ja kõikidest piirangutest.

Ehitage laagrite ümber tuleohutusalad ja veenduge, et kõik töötajad mõistavad metsatulekahjudega seotud riske.

Piirkondades, kus esineb välgutabamuse oht, andke töötajatele nõu, mida nad peaksid selle vältimiseks tegema.

äärmuslike ilmastikuolude puhul tuleks tegevus peatada ja tagada töötajatele sobilik varjualune (10. peatükk. hädaolukorraks valmisolek ja sellele reageerimine).

21.5 Metsa hooldamine

Taimehaigustega võitlemisel kasutatakse pestitsiide, millega kaasnevad keemilised ohud. Koostage ohu-tusmeetodi kirjeldus ja järgige seda oma töös (5. peatükk. Kavandamine). Kandke pritsimisel sobilikke isikukaitsevahendeid, sealhulgas silma-, nina- ja suukaitset ning kemikaalide või värskelt pritsitud taimede käitlemisel kindaid. Soovitatav on taimi pritsida päeva jahedamatel tundidel, sest isikukaitsevahendite kandmine võib põhjustada liigset higistamist.

21.6 Raie

Raietööd on metsatööstuses kahtlemata kõige ohtlikum tegevus. Need hõlmavad langetamist, valgustusraiet, laasimist ja koorimist, puude viimist ligipääsetavasse asukohta ja nende ajutiseks ladustamiseks virnastamist ning lõpuks transpordivahendile laadimist. Nüüdisaegsete metsalangetusmasinate kasutamine on oluliselt vähendanud surmaga lõppevate ja raskete õnnetuste esinemissagedust raietöödel.

Metsa raiumisel kasutatakse liikuvaid raskemasinaid, mis peaksid olema varustatud ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ja langevate esemete eest kaitsva konstruktsiooniga. Ohutuse tagamiseks on väga oluline pakkuda operaatoritele väljaõpet ja luua selliste masinate ümber keelualad.


21.7 Rippesse jäänud puud, kokkuvedu

Pärast tormi tuleks lubada töötada ainult väl-jaõppinud töötajatel, sest töötingimused võivad murdunud okste ning rippesse jäänud, veerevate ja libisevate puude tõttu olla ohtlikud. Rippesse jäänud puid saab ohutult eemaldada, kasutades turvalisi haake ja vintse – teiste puude langetamine rippesse jäänud puudele, et need kukuksid maha, ei ole turvaline meetod. Maapealseid lohistamisseadmeid ei tohiks kasutada suurematel kui 15° kallakutel. Väga märja ilmaga tuleks kokkuvedu peatada.

21.8 Puidu transportimine

Kui palgid on laoplatsile virnastatud, tuleb tagada, et need ei libiseks ega veereks. Puidu transpordivahenditele laadimine võib põhjustada luu- ja lihaskonna vaevusi ja väsimust. Tõsteseadmeid (nt laadureid, veokitele monteeritud tõstukeid) ja tõstmisel kasutatavaid abivahendeid (nt köisi ja kette) tuleb korrapäraselt kontrollida.

Lõunapoolsetes riikides kasutatakse palkide ligipääsmatust asukohast laoplatsile vedamiseks sageli loomi, nagu hobuseid või muulasid. Olge hoo-likad spetsiaalselt valmistatud laadimisplatvorme kasutades!

21.9 Kettsaag

Kettsaagi peetakse metsatööstuses kõige ohtlikumaks töövahendiks. Kettsae tagasilöök põhjustab metsandustöötajatel palju vigastusi. Muud õnnetustega seotud masinad on laasturid ja lõhkumismasinad. Masinatega seotud õnnetused toimuvad suurema tõenäosusega siis, kui masinad on kehvalt projekteeritud ning neilt on eemaldatud kaitsmed või ohutusseadised.

Kettsaest põhjustatud õnnetused on seotud järgmisega:

• väljaõppe puudumine;• tagasilöök;• lihaspinge;• ketiga pihtasaamine;• kuum mootor;• bensiin;• müra ja vibratsioon;• puidutükid ja -tolm;• süsinikmonooksiid/aurud;• nõuetekohaste isikukaitsevahendite puudumine.

119

võtke ettevaatusabinõud.

1. Läbige kettsae ohutu kasutamise koolituskursus ja lubage kettsaagi kasutada ainult väljaõppinud pädevatel isikutel.

2. Valige oma vajadustele vastav kettsaag ja veenduge, et sae juhtplaadi pikkus sobib seda liiki töö jaoks, mida te kavatsete teha.

3. Valige madala vibratsioonitasemega kettsaag, et vibratsioon ei kanduks üle käsivartele.

4. Kontrollige, et kettsaag oleks tasakaalus.5. Lugege läbi kasutusjuhend.6. Pakkuge töötajatele täienduskoolitust selle kohta, kuidas vältida tagasilööki, ja

veenduge, et kasutate oma kettsael väikese tagasilöögiga ketti või turvaketti.7. Veenduge, et kettsaag on välja lülitatud, kui te täidate seda kütusega või

õlitate.8. Hoidke läheduses tulekustuti.9. Kandke sae kütusega täitmise või õlitamise ajal kindaid, et vältida nende vedelike kokkupuudet nahaga.10. Käivitage saag maapinnal.11. Veenduge, et kett ei oleks mulla sees.12. Kasutage sobilikke isikukaitsevahendeid, sealhulgas kõrvaklappe koos kõrvatroppidega, turvajalatseid,

kaitseprille, kindaid ja lõikekindlaid jalakaitsmeid.13. Ärge kunagi kasutage kettsaagi õlast kõrgemal.14. Hoidke kettsaagi alati mõlema käega.

Kontrollige oma kettsaagi ja veenduge, et sellel on olemas:

✔ summuti, et vähendada müra ja suunata heitgaasid kasutajast eemale; ✔ sädemepüüdur, et püüda kinni sädemed heitgaasides; ✔ ketipüüdja, mis peab keti purunemise korral kinni ega lase sel kasutajat tabada; ✔ sisse- ja väljalülitamisnupp, et parema käega sae tagumisest käepidemest kinni hoides saaks sae pöidlaga kiiresti välja lülitada;

✔ käekaitse, et käsi ei libiseks eesmiselt käepidemelt maha; ✔ ketipidur, et peatada tagasilöögi korral keti liikumine; ✔ gaasipäästiku lukk, mis tagab, et gaasihoob töötab ainult siis, kui tagumisest käe- pidemest hoitakse kindlalt kinni;

✔ vibratsioonivastane süsteem, et vähendada vibratsiooni kasutaja kätele; ✔ tagumise käe kaitse, et kaitsta paremat kätt puidutükkide ja katkiste kettide eest.

Kettsae kasutaja peaks kandma järgmisi isikukaitsevahendeid ja lisavahendeid:

• kõrgnähtavusega kiiver;• visiir või kaitseprillid;• kõrvaklapid ja kõrvatropid müra summutamiseks;• helkursärk, -vest või muu kõrgnähtavusega rõivaese;• lõikekindlad jalakaitsmed või püksid kaitseks saeketi sisselõike eest;• terasest varbakaitsega turvajalatsid;• tööriistavöö või varuosade kast koos kõikide asjakohaste tööriistade ja

vahenditega.

21.10 Käemärguanded

Enne töö alustamist tuleks kokku leppida langetamisel ja laadimisel kasu-tatavates käemärguannetes, isegi kui kasutatakse üldlevinud märguandeid. Samuti tuleb kindlaks määrata, kes on signaliseerija. Signaliseerija peaks

Puid langetades reguleerige puu kukkumise suunda sisselõigete tegemise järjekorra ja asukoha kaudu


seisma ohutus kohas, kust ta on masina operaatorile selgelt nähtav. Märguandeid tohib anda üksnes siis, kui nende tähendus on selge (17. peatükk. märgid). Käemärguannete kasutamine on puude langetamisel sageli vajalik.

21.11 Köied ja ronimisvarustus

inimeste tõstmiseks kasutatavaid köisi ja ronimisvarustust peab korrapäraste ajavahemike tagant ser-tifitseerima sõltumatu pädev asutus, nagu on täpsustatud riigi õigusaktides. Peale selle tuleb neid enne esmakordset ja iga järgnevat kasutuskorda ning pärast suuremaid parandusi visuaalselt kontrollida.

21.12 Esmaabi ja hädaolukordades tegutsemine

Tegevuskoha eest vastutav isik ja rühmajuht peavad teadma lähima raviasutuse asukohta, kus on olemas vastumürgid ja antiseerumid anafülaktilise šoki ja mürgistuse ennetamiseks.

äärmiselt oluline on tagada, et on olemas antibiootikume, antihistamiinseid ravimeid ning enne-tamiseks ja raviks kasutatavaid vaktsiine (teetanus) sisaldavad esmaabipakid.

Esmaabi andjad peavad olema saanud väljaõppe, mis võimaldab neil ära tunda ja ravida tegevuskoha taimestiku, loomastiku ja eripärade puhul asjakohaseid haigusi ja vigastusi.

hädaolukordade lahendamiseks tuleb koostada plaanid, hankida vahendid, koolitada töötajaid mitmeks võimalikuks stsenaariumiks ning korraldada hädaolukorras tegutsemise, sealhulgas vajaduse korral helikopteriga päästmise õppusi. Ette tuleb näha evakuatsioonikord, eriti kui juurdepääs sõidukitele on piiratud. Võimalik peaks olema kasutada satelliitraadioga varustatud päästesõidukit (10. peatükk. hädaolukorraks valmisolek ja sellele reageerimine).

21.13 Metsatulekahjud

metsatulekahju on hädaolukord, mida tuleb metsanduses sageli ette. üle 90% metsatulekahjudest on tingitud inimteguritest.

levinud põhjused on suitsetamine, kütuselekked, sõidukid, käsi-tööriistad ja laagrid. Metsatulekahjud on äärmiselt ohtlikud tuleohtliku materjali ohtruse, tuule suuna äkiliste muutuste ja ligipääsmatu maastiku tõttu. Tulekahjud on ettearvamatud: need liiguvad ülesmäge, levivad kiiresti ja tuule suunas.

Tihti tekitavad metsatulekahjud raskeid vigastusi või surmajuhtumeid ning suurt kahju metsandusele. Tulekahjud põhjustavad põletushaavu, lämbumist, hingamisprobleeme ja silmade ärritust.

Kui tulekahju avastatakse varakult, on selle kustutamine hõlpsam ja ohutum.

Tule tõrjumisega seotud ohud on muu hulgas liigne soojuskiirgus ning suitsust ja tolmust tingitud halb nähtavus. Raskeks võib osutuda tuletõrjujate varustamine ja haavatud inimeste ohutusse kohta toimetamine.

121

Juhtumi näideKohalik metsandusühistu määras üheksaliikmelise metsandus-töötajate rühma juhiks 15aastase kogemusega metsandustöö-taja. Ta saagis kettsaega puid, kui kett puutus vastu maas olnud kivi, andis tagasilöögi ja lõikas talle põlve. Tegemist oli õnneliku õnnetusega – ta pääses ainult sügava armiga.

Mida ta oleks pidanud tegema?Enne kettsae kasutamist oleks ta pidanud hindama riske, et teha kindlaks järgmine.

Mis võib valesti minna?• Töötava kettsaega kokkupuutumisest põhjustatud lõikehaavad;• kettsae tagasilöögist põhjustatud vigastused;• liikuva ketiga kokku puutuvatest esemetest põhjustatud vigastused.


suur, võttes arvesse:• kettsae äkilist liikumist;• asjaolu, et maapinnal oli kive;• tagasilöögi jõudu.


Lõikehaavad, vigastused, amputeerimine.

Mida oleks metsandustöötajad pidanud riskide vähendamiseks tegema?Nad oleksid pidanud:• veenduma, et nad on tehtava töö jaoks väljaõppinud ja pädevad;• hoolega vältima keti kokkupuudet maapinna, kivide või muude esemetega;• kandma lõikekindlaid turvasaapaid ja jalakaitsmeid.

T Ö Ö T A J A T E T E R V I S E J A O H U T U S E K A I T S M I N E P Õ L L U M A J A N D U S E S , L O O M A K A S V A T U S E S , A I A N D U S E S J A M E T S A N D U S E S

122

L ISA 1 .1

SõnastikÛ Tagasi 1. peatüki juurde

Termin Selgitus

aTv Maastikusõiduk (All-Terrain Vehicle)

dB Detsibell

FoPs Langevate esemete eest kaitsev konstruktsioon (Falling Object Protective Structure)

hädaolukord Probleem, sündmus või vahejuhtum, mis ohustab ettevõtte toimimist ning selle töötajaid ja varasid

iPm Integreeritud tõrje (Integrated Pest Management)

msds Luu- ja lihaskonna vaevused (musculoskeletal disorders), mis võivad mõjutada lihaseid, liigeseid, kõõluseid, sidemeid ja närve (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon)

oht Oht on mis tahes olukord, aine, tegevus, sündmus või keskkond, mis võib põhjustada vigastusi või terviseprobleeme (standard OHSAS 18001:2007)

ohutus Vastuvõetamatu riski puudumine (Briti standardiinstituut)

PPE Isikukaitsevahendid (Personal Protective Equipment)

PTo Jõuvõtuvõll (Power Take-Off)

Pädev isik Isik, kellel on ülesande täitmiseks piisavad teadmised ja oskused ning vajalik teadlikkus ja suhtumine(Briti standardiinstituut)

rCd Jääkvoolu kaitselüliti (Residual Current Device)

roPs Ümbermineku kaitsekonstruktsioon (Rollover Protective Structure)

rsi Ülekoormusvigastused (Repetitive Strain Injury)

sds Ohutuskaart (Safety Data Sheet)

Töötervishoid Kõikide kutsealade töötajate parima võimaliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu säilitamine(Rahvusvaheline Tööorganisatsioon / Maailma Terviseorganisatsioon)

vahejuhtum Sündmus, mis põhjustab või võib põhjustada õnnetuse

õnnetus Soovimatu sündmus, mis põhjustab surma, terviseprobleeme,vigastusi või muud kahju (Briti standardiinstituut)

123

L ISA 1 .2

ViitedÛ Tagasi 1. peatüki juurde

Animal Sciences Group, „Hazard identi-fication and characterization of welfare aspects during transport of farm animals”, Lelystad, Madalmaad, 2008.

Ayers, P. D., „General Tractor Safety”, Fact sheet No 5.016, Colorado State University, Colorado, Ameerika Ühendriigid, 2010.

Danish Agriculture and Danish Agricultural Council, „Agriculture in Denmark: Facts and Figures 2008”, Taani, 2008.

Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsi-muste ja sotsiaalse kaasatuse peadirekto-raat, üksus D.5, „Guidance on Work-related Stress”, Luxembourg, 2002.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, „Common errors in the risk assessment process”, E FACTS 32.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, „Workplace exposure to vibration in Europe: an expert review”, Luxembourg, 2008. (http://www.osha.gov/slTC/youth/agriculture/index.html).

Eurostat, „Results from the Labour Force Survey 2007 ad hoc module on accidents at work and work-related health problems”, Luxembourg, 2009.

Eurostat, „Work and health in the EU – A statistical portrait”, Luxembourg, 2004.

Eurostati taskuraamat, „Forestry statistics”, Luxembourg, 2007.

Gyldendal Akademisk, 17. juuni 2005. aasta seadus nr 62 töökeskkonna, tööaja, töökaitse jms kohta (töökeskkonna seadus), Oslo, Norra, 2005.

Helen Vaughant-Jones ja Leela Barham, „Healthy Work Challenges and Opportunities to 2030”, Bupa, London, Ühendkuningriik, 2009.

Iirimaa tervise- ja ohutusasutus, „Cattle Handling in Marts and Lairages”, Dublin, Iirimaa, 2010.

Iirimaa tervise- ja ohutusasutus, „Code of Practice for Preventing Injury and Occupational Ill Health in Agriculture”, Dublin, Iirimaa, 2006.

Iirimaa tervise- ja ohutusasutus, „Farm Safety Code of Practice Risk Assessment Document”, Dublin, Iirimaa, 2006.

Iirimaa tervise- ja ohutusasutus, „Guidance on the Safe Handling of Livestock at Marts and Lairages”, Dublin, Iirimaa, 2010.

Iirimaa tervise- ja ohutusasutus, „The Essential Health and Safety Guide for Horticulture”, Dublin, Iirimaa, 2005.

Iirimaa tervise- ja ohutusasutus, „Tractor Safety and You”, Dublin, Iirimaa, 2010.

Jokiluoma, H., Tapola, H., „Forest worker safety and health in Finland” (http://www.fao.org/docrep/v1500E/v1500e0c.htm).

Jürgens, W. W., Mohr, D., Skoruppa, H., „Health Risk in Agriculture in Germany”, mida dr Detlev Mohr esitles rahvusvahelisel konverentsil „Environmental, Occupational Health and Safety in Agriculture on the Boundary of Two Millennia”, Kiiev, 7.–11. september 1998.

Laperche Blandine, „CSR – Best Practices of France”, Dunkerque, Prantsusmaa.

Occupational Safety & Health Admi-nistration, e-vahend „Youth in agriculture” (http://www.osha.gov/slTC/youth/agriculture/index.html).

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, „Health, Safety and Environment: A Series of Trade Union Education Manuals for Agricultural Workers”, Genf, Šveits, 2004.

Ridley, J. (toim), BSc, CEng, MIMechE FIOSH DMS, „Safety at Work”, teine trükk, 2001.

SAC, „Recommendations for the design of new, safe and efficient cattle handling sys-tems”, Edinburgh, Šotimaa, Ühendkuningriik, 2004.

Tye ja Pearson (1974/75), nn õnnetuste kolmnurk (http://home.freeuk.net/mike.everley/download/ac.pdf).

Ühendkuningriigi tervise- ja ohutusamet, „Avoiding ill health at open farms — Advice to Farmers”, Suffolk, Ühendkuningriik, 2000.

Ühendkuningriigi tervise- ja ohutusamet, „Controlling grain dust on farms”, Suffolk, Crown, Ühendkuningriik, 1996.

Ühendkuningriigi tervise- ja ohutusamet, „COSHH: A brief guide to the Regulations”, Suffolk, Crown, Ühendkuningriik, 2005.

Ühendkuningriigi tervise- ja ohutusamet, „Deer Farming”, Suffolk, Crown, Ühendkuningriik, 1996.

Ühendkuningriigi tervise- ja ohutusamet, „Farmwise”, Suffolk, Crown, Ühendkuningriik, 1999.

Ühendkuningriigi tervise- ja ohutusamet, „Fatal traction”, Suffolk, Crown, Ühendkuningriik, 2001.

Ühendkuningriigi tervise- ja ohutusamet, „LOLER: How the Regulations apply to agri-culture”, Suffolk, Crown, Ühendkuningriik, 1998.

Ühendkuningriigi tervise- ja ohutusamet, „Manual handling solutions for farms”, Suffolk, Crown, Ühendkuningriik, 2006.

http://www.osha.gov/SLTC/youth/agriculture/index.html





124

Ühendkuningriigi tervise- ja ohutusamet, „No second chances”, Suffolk, Crown, Ühendkuningriik, 1996.

Ühendkuningriigi tervise- ja ohutusamet, „Power take-offs and power take-off drive shafts”, Suffolk, Crown, Ühendkuningriik, 1997.

Ühendkuningriigi tervise- ja ohutusamet, „Safe cattle handling equipment”, Suffolk, Crown, Ühendkuningriik, 2008.

Ühendkuningriigi tervise- ja ohutusamet, „Shock horror”, Suffolk, Crown, Ühendkuningriik, 2003.

Ühendkuningriigi tervise- ja ohutusamet, „Tractor action”, Suffolk, Crown, Ühendkuningriik, 2003.

Ühendkuningriigi tervise- ja ohutusamet, „Why fall for it?”, Suffolk, Crown, Ühendkuningriik, 2007.

125

L ISA 2 .1

Tervishoiu ja ohutuse eest vastutavad riiklikud asutused

Û Tagasi 1. peatüki juurde


Belgia Service public fédé-ral Emploi, Travail et Concertation sociale

http://www.meta.fgov.behttp://www.emploi.belgique.be

Direction Générale Contrôle du bien-être au travailRue Ernest Blerot 11070 BruxellesBELGIA

Bulgaaria Glavna inspekcia po truda

http://www.gli.government.bg/en/ General Labour Inspectorate Executive Agencybul. Dondukov 31000 SofiaBULGAARIA

Tšehhi vabariik Státní úřad inspekce práce

http://www.suip.cz/ Kolářská 451/13746 01 OpavaTŠEHHI VABARIIK

Taani Arbejdstilsynet http://arbejdstilsynet.dk/da/ Landskronagade 332100 København Ø TAANI

saksamaa Bundesministerium für Arbeit und Soziales

http://www.bmas.de/dE/startseite/start.html Wilhelmstraße 4910117 BerlinSAKSAMAA

Eesti Labour Inspectorate of Estonia

http://www.ti.ee/ TööinspektsioonGonsiori 2910147 TallinnEESTI

iirimaa Health and Safety Authority

http://www.hsa.ie/eng/ The Metropolitan BuildingJames Joyce StreetDublin 1IIRIMAA

Kreeka SEPE – Labour Inspectorate

http://www.ypakp.gr/ Iolkou and Argonafton 238001 VolosKREEKA

hispaania Ministerio de Empleo y Seguridad Social

http://www.mtin.es/itss/web/index.html(labour inspectorate)http://www.mtin.es/(ministry of labour)

Inspección de TrabajoDirección General de la Inspección de Trabajo y Seguridad SocialC/Agustín de Bethencourt, 428071 MadridHISPAANIA

Prantsusmaa Ministère du Travail, de L‘Emploi, de la Formation Professionnelle et du Dialogue Social

http://www.travail-emploi-sante.gouv.fr/ Ministère de l’emploi, de la Cohésion sociale et du logement39-43 Quai André Citroën, 75902 Paris Cedex 15PRANTSUSMAA

http://www.meta.fgov.be

http://www.emploi.belgique.be

http://www.gli.government.bg/en/

http://www.suip.cz/

http://arbejdstilsynet.dk/da/

http://www.bmas.de/DE/Startseite/start.html

http://www.ti.ee/

http://www.hsa.ie/eng/

http://www.ypakp.gr/

http://www.mtin.es/itss/web/index.html

http://www.mtin.es/

http://www.travail-emploi-sante.gouv.fr/


126

itaalia Ministero del Lavoro e delle Politiche Sociali

http://www.lavoro.gov.it Via Cesare de Lollis 1200185 Roma RMITAALIA

Küpros Department of Labour Inspection

http://www.mlsi.gov.cy Apelli Street 21493 NicosiaKÜPROS

läti State Labour Inspectorate

http://www.vdi.gov.lv Kr. Valdemara Street 38 k-1Riga, LV-1010LÄTI

leedu State Labour Inspectorate of the Republic of Lithuania

http://www.vdi.lt/ Algirdo str. 19LT-03607 VilniusLEEDU

luksemburg Inspection du travail et des mines

http://www.itm.lu/ Boîte postale 272010 LuxembourgLUXEMBURG3, rue des Primeurs2361 StrassenLUKSEMBURG

ungari Hungarian Labour Inspectorate

http://www.ommf.gov.hu Budapest Margit krt. 85.1024 UNGARNBudapest Pf. 639. 621399 UNGARI

malta Occupational Health and Safety Authority

http://www.ohsa.org.mt/ 17, Edgar Ferro Street Pieta PTA 1533 MALTA

madalmaad Dutch Labour Inspectorate

http://www.arbeidsinspectie.nl/ Postbox 908012509 LV Den HaagMADALMAAD

austria Bundesministerium für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz

http://www.arbeitsinspektion.gv.at Stubenring 1 1010 WienAUSTRIA

Poola National Labour Inspectorate

http://www.pip.gov.pl Chief Labour Inspectorate38/42 Krucza Street00-962 WarszawaPOOLA

Portugal ACT — Autoridade Para as Condições do Trabalho

http://www.act.gov.pt/ Av. Casal Ribeiro 18-A1749-073 Lisboa PORTUGAL

rumeenia Labour Inspection http://www.inspectmun.ro/ Matei Voievod Street 29 Sector 221455 BucureştiRUMEENIA

sloveenia Ministry of Labour, Family and Social Affairs

http://www.id.gov.si/ Parmova 33SI-1000 LjubljanaSLOVEENIA

slovakkia National Labour Inspectorate

http://www.safework.gov.sk/ Masarykova 10040 01 KosiceSLOVAKKIA

soome Ministry of Social Affairs and Health

http://www.stm.fi/sivukartta Kirkkokatu 14 PO Box 33FI-00023 HelsinkiSOOME

rootsi Swedish Work Environment Authority

http://www.av.se/ Lindhagensgatan 133SE-112 79 StockholmROOTSI

ühendkuningriik Health and Safety Executive

http://www.hse.gov.uk/ Redgrave Court Merton RoadBootle MerseysideL20 7HSÜHENDKUNINGRIIK

http://www.lavoro.gov.it

http://www.mlsi.gov.cy

http://www.vdi.gov.lv

http://www.vdi.lt/

http://www.itm.lu/

http://www.ommf.gov.hu

http://www.ohsa.org.mt/

http://www.arbeidsinspectie.nl/

http://www.arbeitsinspektion.gv.at

http://www.pip.gov.pl

http://www.act.gov.pt/

http://www.inspectmun.ro/

http://www.id.gov.si/

http://www.safework.gov.sk/

http://www.stm.fi/sivukartta

http://www.av.se/

http://www.hse.gov.uk/

127

L ISA 2 .2

Tervist ja ohutust käsitlevad Euroopa direktiivid


Nr Teema Pealkiri Viitenumber

1 TöövahendidNõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ, töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta

89/656/EMÜ

2 TöövahendidNõukogu 5. detsembri 1995. aasta direktiiv 95/63/EÜ, millega muudetakse direktiivi 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta

95/63/EÜ

3 Töövahendid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/45/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/655/EMÜ, mis käsitleb tööl töövahendite kasutamisega seotud tööohutuse ja töötervishoiu miinimumnõudeid

2001/45/EÜ

4 KuvaridNõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta

90/270/EMÜ

5 vibratsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/44/EÜ, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega

2002/44/EÜ

6 märgidNõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/58/EMÜ, töökohas kasu-tatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta

92/58/EMÜ

7 rasedad töötajadNõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ, rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta

92/85/EMÜ

8 Füüsikalised mõjurid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/25/EÜ, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõju-ritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega

2006/25/EÜ

9 isikukaitsevahendidNõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ, töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervise-kaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta

89/656/EMÜ

10 müra

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta direktiiv 2003/10/EÜ, töötervishoiu ja tööohutuse mii-nimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega

2003/10/EÜ


128

11maavarade kaevanda-mine – puurimine

Nõukogu 3. novembri 1992. aasta direktiiv 92/91/EMÜ, puuri-des maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta

92/91/EMÜ

12maavarade kaevandamine

Nõukogu 3. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/104/EMÜ, maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta

92/104/EMÜ

13 Käsitsi teisaldamineNõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/269/EMÜ, tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste teisalda-mist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht

90/269/EMÜ

14 ioniseeriv kiirgusNõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest

96/29/Euratom

15Tervishoid ja ohutus – miinimumnõuded

Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/654/EMÜ, töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta

89/654/EMÜ

16 Tervishoid ja ohutusNõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta

89/391/EMÜ

17Kalalaevad – pardal osutatavad raviteenused

Nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada pare-maid raviteenuseid laevadel

92/29/EMÜ

18 KalalaevadNõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv 93/103/EÜ, kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta

93/103/EÜ

19Kokkupuute piir-normid – teine loetelu

Komisjoni 7. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/15/EÜ, millega kehtestatakse töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning millega muudetakse direktiive 91/322/EMÜ ja 2000/39/EÜ

2006/15/EÜ

20Kokkupuute piirnormid – esimene loetelu

Komisjoni 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/39/EÜ, millega kehtesta-takse esimene loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töö-keskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl

2000/39/EÜ

21Plahvatusohtlikud keskkonnad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/92/EÜ, plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta

1999/92/EÜ

22 TöösuhtedNõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiv 91/383/EMÜ, millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks

91/383/EMÜ

23 Elektromagnetväljad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/46/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2004/40/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega

2008/46/EÜ

24 Elektromagnetväljad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/40/EÜ, töötervishoiu ja tööohutuse miinimum-nõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega

2004/40/EÜ

25 EhitustööplatsidNõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/57/EMÜ, tööohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel

92/57/EMÜ

129

26Keemilised, füüsikalised ja bioloogilised mõjurid

Komisjoni 29. mai 1991. aasta direktiiv 91/322/EMÜ, soovituslike piirnormide kehtestamise kohta, et rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl

91/322/EMÜ

27 Keemilised mõjuridNõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ, töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl

98/24/EÜ

28Kantserogeenid ja mutageenid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

2004/37/EÜ

29 KantserogeenidNõukogu 28. juuni 1990. aasta direktiiv 90/394/EMÜ, töötajate kaits-mise kohta tööl kantserogeenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

90/394/EMÜ

30 Bioloogilised mõjuridEuroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/54/EÜ, töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl

2000/54/EÜ

31 asbestNõukogu 19. septembri 1983. aasta direktiiv 83/477/EMÜ, töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl

83/477/EMÜ

32 nooredNõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiiv 94/33/EÜ, noorte kaitse kohta tööl

94/33/EÜ


130

L ISA 4 .1

RiskihindamisjuhendÛ Tagasi 4. peatüki juurde

Tehes kindlaks ohte, mida riskihindamisel kaaluda, mõelge läbi järgmine.

Milline on ohu allikas? • Olukord• Masin või seade• Tööriist• Keemiline aine• Midagi muud

Milline on oht? • Libe pind• Takistus• Äärmuslikud temperatuurid• Kõrguste vahe• Toime (toksiline, abrasiivne, söövitav,

mutageenne, teratogeenne või muul viisil kahjulik toime, tuleohtlikkus, plahvatusohtlikkus)

• Liikumine/inerts• Teravad otsad/servad• Osakeste vabanemine• Liikumisenergia• Kaal• Kõrgrõhk/vaakum• Müra• Kiirgus• Aurud• Bioloogilised mõjurid

Keda oht mõjutab? • Töötajaid• Elanikke• Alltöövõtjaid• Külastajaid• Naabreid

Millised on tagajärjed? • Kahju varale, toodangule ja põllumajandusloomadele

• Vigastused ja täielik taastumine ilma töölt puudumiseta

• Lühike puudumine ja täielik taastumine• Pikaajaline puudumine ja täielik taastumine• Kergekujuline püsiv töövõimetus• Raskekujuline püsiv töövõimetus• Täielik püsiv töövõimetus• Surm

Näi

ted

• Lüpsiplats• Räpane tegevuskoht• Välitööd talvel/suvel• Katusetööd• Värvimistööd• Sõidukite liikumine/kokkupõrge• Kruvikeeraja/tööpink• Keevitamine• Rippesse jäänud puu• Puuviljakast või -korv• Gaasi ladustamine• Kettsaag• Sõidukite liikumine• Loomade poegimisel erituvad

vedelikud

Tund

likud

rü

hmad

• Lapsed• Eakad• Teised pereliikmed• Puudega inimesed• Rasedad

131

Võite endale esitada järgmised lisaküsimused

inimeste tegevuse puhul – kas ma võin:• Sellel libiseda?• Sellel komistada?• Sellel kukkuda?• Sellega kokku põrgata?• Seda puudutada?• Seda sisse hingata?• Seda juua?• Sellega kokku puutuda?

Tegevuskoha puhul – kas ma võin:• Kukkuda?• Lõksu/kinni jääda?

aine puhul – kas see võib:• Mulle silma pritsida?• Tekitada põletusi?• Süüdata tulekahju?• Plahvatada?• Mulle löögi anda?

Tegevuse puhul – kas see võib:• Mind väsitada?• Mind vigastada?• Põhjustada haigestumist?

Näi

ted

• Kombaini liikuvad osad on katmata• Puuduvad hädaseiskamisnupud• Väike töökoda• Puudub teine väljapääs aiaga piiratud

loomade hoidmise alalt• Uksed on lukustatud• Suitsetamine• Hõõrdumisest tingitud soojus• Loomade käitumine• Vanade traktorite korrodeerunud metallosad• Virnastatud söödakotid• Erasõidukid loomade vedamiseks• Hooldamata seadmed• Avatud augud, avaused, kraavid, veehoidlad• Märgistamata veterinaarravimid, lahustid,

värvid• Avarad varrukad, ehted

Näi

ted

• Masinate käitamine ilma vastava väljaõppeta• Elektripaigaldiste remontimine• Teadmatus territooriumil toimuvatest

ehitustöödest• Jõuvõtuvõlli käitamine, millel puudub terviklik

kaitse• Keelu-/hoiatusmärkide ignoreerimine• Kokkusobimatute kemikaalide segamine• Rikkis, hooldamata sõiduki juhtimine• Laaduri kasutamine kõrgemale pääsemiseks• Keevitamine ilma näokaitseta• Sissepuuritud aukudega kiivrid• Kemikaalide käitlemine riidest kinnastega• Kummardamine kükitamise asemel• Ummistuste puhastamine mootorit välja

lülitamata• Sõiduki juhtimine / tõsteseadmete käitamine,

olles võtnud ravimeid

Tehke kindlaks ohtlikud olukorrad

• Kas kaitsmed ei ole oma kohal?

• Kas ettevaatusabinõud ei ole piisavad?

• Kas tööruum ei ole piisav?• Kas on olemas

evakuatsiooniteed?• Kas evakuatsiooniteed on

tõkestatud?• Kas on olemas süüteallikad?• Kas on tegemist kuumade

pindadega?

• Kas on võimalus, et toimub ettenägematut liikumist?

• Kas on esiletungivaid osasid?• Kas koormad on tasakaalust

väljas?• Kas seadmed ei ole piisavad/

sobilikud?• Kas seadmed on rikkis/

kahjustatud/hooldamata?• Kas on olemas piisavad

märgid/aiad?• Kas ained on märgistamata?• Kas rõivad on sobimatud?

Tehke kindlaks ohtlik tegevus/käitumine• Ülesande täitmiseks puudub

pädevus• Töötajatel puudub asja-

kohane luba• Töötajaid ei ole teavitatud• Kaitsmeid ei kasutata• Märke ignoreeritakse• Aineid/materjale kasutatakse

valesti• Kasutatakse rikkis seadmeid• Seadmeid kasutatakse valesti

• Isikukaitsevahendeid ei kasutata

• Kasutatakse defektseid isikukaitsevahendeid

• Isikukaitsevahendeid kasuta-takse valesti

• Raskusi tõstetakse valesti• Sõidukeid hooldatakse

liikumise ajal• Töötajad on tarbinud

uimasteid/alkoholi/ravimeid

Tehke kindlaks, miks sellist käitumist esineb

• Kas see aitab aega kokku hoida?

• Kas see nõuab vähem pingutust?

• Kas see on mugavam?• Kas see tõmbab tähelepanu?• Kas see hoiab raha kokku?• Töötajal puuduvad

teadmised?

• Töötaja ei ole keskendunud?• Ohuga ollakse liialt harjunud?• Puudub väljaõpe?• Juhendid ei ole piisavad?• Tegevus ei ole kavandatud?• Puudub järelevalve?• Puuduvad piisavad, asja-

kohased ja hooldatud seadmed?


132

L ISA 4 .2

Riskihinnangu vormÛ Tagasi 4. peatüki juurde

Oht

ude

hind

amin

e

Rask

usas

te

SUU

RKE

SKM

INE

VÄIK

E

Tõenäosus

SUU

RSu

ur r

isk

Mär

kim

isvä

ärne

ris

kM

õõdu

kas

risk

KESK

MIN

EM

ärki

mis

väär

ne r

isk

Mõõ

duka

s ris

kM

inim

aaln

e ris

k

VÄIK

EM

õõdu

kas

risk

Min

imaa

lne

risk

Vähe

täht

is r

isk

Tule

mus

te t

õlge

ndam

ine

Risk

i ast

ePa

rand

usm

eetm

ed ja

aja

kava

16–2

5: s

uur

PEAT

AGE

tege

vus,

kun

i mee

tmed

on

võet

ud ja

ris

kita

set

vähe

ndat

ud (t

utvu

ge t

äien

dava

te e

rimat

erja

lideg

a).

10–1

5: m

ärki

mis

väär

neTa

gage

ohu

tus

näda

la jo

oksu

l, se

ni v

õtke

aju

tisi m

eetm

eid.

7–9:

mõõ

duka

sTa

gage

ohu

tus

kuu

jook

sul.

4–6:

min

imaa

lne

Taga

ge o

hutu

s aa

sta

jook

sul.

1–3:

väh

etäh

tisJä

tkat

a pr

aegu

seid

enn

etus

- ja

kai

tsem

eetm

eid

ning

pid

eval

t ko

ntro

llida

.

133

Tege

vus/

üles

anne

:

Oht

nr

Ohu

ki

rjeld

usTa

gajä

rjed

Risk

ihin

dam

ine

(risk

= tõ

enäo

sus

x ra

skus

aste

)M

eetm

ete

võtm

ine

Jääk

riski

hin

dam

ine

(risk

= tõ

enäo

sus

x ra

skus

aste

)

Tõen

äosu

s (s

uur/

kesk

min

e/

väik

e)

Rask

usas

te

(suu

r/ ke

skm

ine/

vä

ike)

Risk

(v

ähet

ähtis

/m

inim

aaln

e/m

õõdu

kas/

mär

kim

is-

väär

ne/

suur

)En

netu

smee

tmed

, m

is tu

leb

võtta

Vast

utav

isik

Ajak

ava

Tõen

äosu

s (s

uur/

kesk

min

e/

väik

e)

Rask

usas

te

(suu

r/ ke

skm

ine/

vä

ike)

Risk

(v

ähet

ähtis

/m

inim

aaln

e/m

õõdu

kas/

mär

kim

is-

väär

ne/

suur

)


134

Tege

vus/

üles

anne

:

Oht

nr

Ohu

ki

rjeld

usTa

gajä

rjed

Risk

ihin

dam

ine

(risk

= tõ

enäo

sus

x ra

skus

aste

)M

eetm

ete

võtm

ine

Jääk

riski

hin

dam

ine

(risk

= tõ

enäo

sus

x ra

skus

aste

)

Tõen

äosu

s (s

uur/

kesk

min

e/

väik

e)

Rask

usas

te

(suu

r/ ke

skm

ine/

vä

ike)

Risk

(v

ähet

ähtis

/m

inim

aaln

e/m

õõdu

kas/

mär

kim

is-

väär

ne/

suur

)En

netu

smee

tmed

, m

is tu

leb

võtta

Vast

utav

isik

Ajak

ava

Tõen

äosu

s (s

uur/

kesk

min

e/

väik

e)

Rask

usas

te

(suu

r/ ke

skm

ine/

vä

ike)

Risk

(v

ähet

ähtis

/m

inim

aaln

e/m

õõdu

kas/

mär

kim

is-

väär

ne/

suur

)

135

Tege

vus/

üles

anne

:

Oht

nr

Ohu

ki

rjeld

usTa

gajä

rjed

Risk

ihin

dam

ine

(risk

= tõ

enäo

sus

x ra

skus

aste

)M

eetm

ete

võtm

ine

Jääk

riski

hin

dam

ine

(risk

= tõ

enäo

sus

x ra

skus

aste

)

Tõen

äosu

s (s

uur/

kesk

min

e/

väik

e)

Rask

usas

te

(suu

r/ ke

skm

ine/

vä

ike)

Risk

(v

ähet

ähtis

/m

inim

aaln

e/m

õõdu

kas/

mär

kim

is-

väär

ne/

suur

)En

netu

smee

tmed

, m

is tu

leb

võtta

Vast

utav

isik

Ajak

ava

Tõen

äosu

s (s

uur/

kesk

min

e/

väik

e)

Rask

usas

te

(suu

r/ ke

skm

ine/

vä

ike)

Risk

(v

ähet

ähtis

/m

inim

aaln

e/m

õõdu

kas/

mär

kim

is-

väär

ne/

suur

)


136

L ISA 4 .3

Ohtude näitedNeid näiteid saate kasutada lisas 4.2 esitatud vormi täitmiseks



137

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Sead

med

ja

mas

inad

1õ

nnet

us s

elle

tag

ajär

jel,

et la

psed

käs

itse

vad

mas

inai

d ja

sea

dmei

d

Luum

urd

Põru

tus

Surm

Keel

amin

e ja

järe

leva

lve

Ärge

jätk

e võ

tmei

d jä

rele

valv

eta

11. p

eatü

kk „L

apse

d”

Sead

med

ja

mas

inad

2Ko

kkup

uude

kor

ro-

deer

unud

met

allig

aLõ

ikeh

aava

dTe

etan

usse

nak

atum

ine

Surm

Hoo

ldus

tööd

Ko

ntro

llim

ine

Teet

anus

e va

stu

vakt

sine

erim

ine

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

8. p

eatü

kk „T

ervi

shoi

u ju

htim

ine”

Sead

med

ja

mas

inad

3Ko

kkup

uude

hüd

roõl

i võ

i kuu

mad

e su

rve

all o

leva

te õ

lideg

a

Nah

apõl

etus

edSi

lmav

igas

tuse

dAm

pute

erim

ist

nõud

vad

viga

stus

ed

Lask

e te

ha h

oold

ustö

id a

lltöö

võtu

kor

ras

Kool

itus

Paig

alda

ge h

üdra

ulik

avoo

likut

ele

kaits

med

Välti

ge k

okku

puud

et le

kkiv

ate

õlid

ega

Kand

ke k

inda

id ja

kai

tsep

rille

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

Sead

med

ja

mas

inad

4Ko

kkup

uude

väg

a ku

umad

e võ

i väg

a kü

lmad

e m

asin

a-os

ade

või m

ater

jalid

ega

või

nend

e lä

heda

l viib

imin

e

Nah

apõl

etus

edH

oold

ustö

ödKa

itse

kuum

ade

ja k

ülm

ade

pind

ade

eest

Kaits

ekin

dad

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

Sead

med

ja

mas

inad

5Ta

kerd

umin

e m

ehaa

-ni

liste

sse

osad

esse

Lõik

ehaa

vad

Ampu

teer

imin

eSu

rm

Enne

mis

tah

es t

oim

ingu

t pe

atag

e sõ

iduk

/ lü

litag

e m

ooto

r vä

lja

Hoo

ldus

tööd

Kool

itus

Katk

e lii

kuva

d os

ad k

aits

met

ega

Kand

ke k

eha

ümbe

r ho

idva

id r

õiva

id

Ärge

kan

dke

ehte

id e

ga la

htis

i rih

mas

id

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

Sead

med

ja

mas

inad

6Ko

kkup

uude

vib

rats

ioo-

niga

– k

äe ja

käs

ivar

re

vibr

atsi

oon

– kä

si-

töör

iista

de k

asut

amis

el

Rayn

aud’

sün

droo

mN

n va

lget

e sõ

rmed

e sü

ndro

omKa

rpaa

ltunn

eli s

ündr

oom

Asen

dage

van

ad m

asin

ad u

uteg

aTa

gage

hoo

ldus

tööd

e te

gem

ine,

et

pöör

leva

d os

ad o

leks

id ta

saka

alus

Vibr

atsi

ooni

sum

mut

id k

äsi-t

öörii

stad

el

Tööü

lesa

nnet

e ro

tats

ioon

Keel

ake

suits

etam

ine

Sage

dase

d pu

hkep

ausi

d M

asin

aid

külm

as k

eskk

onna

s kä

itade

s ka

ndke

term

okin

daid

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

8. p

eatü

kk „T

ervi

shoi

u ju

htim

ine”


138

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Sead

med

ja

mas

inad

7Tu

le s

ütti

min

e m

asin

ate

tank

imis

el v

õi m

ooto

ri

ülek

uum

enem

isel

Vara

line

kahj

uLä

mbu

min

ePõ

letu

shaa

vad

Surm

Ohu

tusm

eeto

di k

irjel

dus

Lülit

age

süüd

e vä

lja

Tank

ige

alle

s si

is, k

ui m

ooto

r on

jaht

unud

Su

itset

amis

keel

dVä

ltige

ved

elik

e le

kkim

ist

Taga

ge, e

t kä

ttes

aada

vad

on s

obi-

likud

tul

ekus

tutu

svah

endi

d

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

10. p

eatü

kk

„Häd

aolu

korr

aks

valm

is-

olek

ja s

elle

le re

agee

rimin

e”

Sead

med

ja

mas

inad

8lu

u- ja

liha

skon

na

ping

ed m

asin

ate

ja

juht

sead

iste

käi

tam

isel

Liha

spin

ged

Surv

e se

lgro

ole

Selja

valu

dKa

ela-

ja õ

lapi

nged

Kasu

tage

erg

onoo

mili

si m

asin

aid

ja s

eadm

eid

Ergo

noom

ilise

d is

tmed

Sobi

liku

asen

di a

lane

koo

litus

Tö

öüle

sann

ete

rota

tsio

on

Välti

ge p

inge

t Vä

ltige

kül

ma

kesk

kond

a

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

8. p

eatü

kk „T

ervi

shoi

u ju

htim

ine”

Sead

med

ja

mas

inad

9m

asin

ate

kasu

tam

ises

t tu

lene

v ko

kkup

uude

m

ürag

a (n

t võ

sasa

ed)

Mür

ast

tingi

tud

kuul

mis

kaot

usKõ

rvak

ohin

Peav

alud

Väsi

mus

Mõj

u lo

otel

e

Asen

dage

suu

rt m

üra

teki

tava

d m

asin

ad

uute

, vai

ksem

ate

mas

inat

ega

Tööü

lesa

nnet

e ro

tats

ioon

Mür

akon

trol

li m

eetm

ed

Kõrv

atro

pid

ja k

õrva

klap

id

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

8. p

eatü

kk „T

ervi

shoi

u ju

htim

ine”

Sead

med

ja

mas

inad

10m

asin

ate

kasu

tam

ises

t tu

lene

v ko

kkup

uude

m

ürag

a –

kett

saag

Mür

ast

tingi

tud

kuul

mis

kaot

usKõ

rvak

ohin

Peav

alud

Väsi

mus

Mõj

u lo

otel

e

Asen

dage

suu

rt m

üra

teki

tava

d m

asin

ad

uute

, vai

ksem

ate

mas

inat

ega

Tööü

lesa

nnet

e ro

tats

ioon

Mür

akon

trol

li m

eetm

edKõ

rvat

ropi

d ko

os k

õrva

klap

pide

ga

mür

a su

mm

utam

isek

s

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

8. p

eatü

kk „T

ervi

shoi

u ju

htim

ine”

139

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Sead

med

ja

mas

inad

11Ko

kkup

uude

vib

rats

ioon

i-

ga –

kog

u ke

ha v

ibra

tsio

on –

ra

skes

eadm

ete

ja

-mas

inat

e ka

suta

mis

el

Selg

roov

aevu

sed

Kesk

närv

isüs

teem

i hä

ired

Lu

u- ja

liha

skon

na

vaev

used

Sead

met

e ho

olik

as v

alim

ine

ostu

etap

isVi

brat

sioo

niva

stas

te s

üste

emid

e ka

suta

min

eAm

ortis

aato

rite

paig

alda

min

eVa

nade

istm

ete

asen

dam

ine

regu

leer

itava

te

(vib

rats

ioon

i väh

enda

vate

) ist

met

ega

Tööü

lesa

nnet

e ro

tats

ioon

Mas

inat

e ja

sea

dmet

e ho

olda

min

eO

ptim

aaln

e re

hvirõ

hkTe

ede

hool

dus

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

8. p

eatü

kk „T

ervi

shoi

u ju

htim

ine”

Sead

med

ja

mas

inad

12Ku

kkum

ine

tõst

epla

tvor

milt

Luum

urd

Põ

rutu

sSu

rm

Telli

ge k

õrgu

stes

teh

tava

d tö

öd s

pets

ialis

tidel

t Ko

olitu

s Ka

suta

ge s

ertifi

tsee

ritud

tõs

tese

adm

eid

Piis

avat

e kä

sipu

ude

paig

alda

min

eRa

kmet

e ka

suta

min

e

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

Sead

med

ja

mas

inad

13Ku

kkum

ine

rede

lilt

taim

ede

taga

silõ

ikam

ise,

puu

vilja

de

korj

amis

e, k

atus

e- v

õi

rem

ondi

tööd

e aj

al

Luum

urd

Põ

rutu

sSu

rm

Kasu

tage

tel

lingu

id v

õi t

eisa

l-da

tava

t tõ

step

latv

orm

i Ko

olitu

s Re

deli

õige

kas

utam

ine

– re

deli

stab

iilse

ase

ndi t

agam

ine

Rede

li he

a se

isuk

ord

Rakm

ete

kasu

tam

ine

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

Sead

med

ja

mas

inad

14võ

sasa

agid

e va

lest

kas

uta-

mis

est

ting

itud

vig

astu

sed

Lõik

ehaa

vad

Sõrm

ede

ja v

arva

ste

ampu

teer

imin

eLö

ök le

ndav

atel

t es

emet

elt

Kool

itus

Ohu

tud

vahe

maa

dKa

itse

lend

avat

e es

emet

e ee

stVi

siiri

ga k

iiver

Tu

rvaj

alat

sid

Kind

ad

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

Sead

med

ja

mas

inad

15vi

gast

used

mas

inat

e ho

olda

mis

el v

älja

-õp

peta

isik

u po

olt

Lõik

ehaa

vad

Põle

tush

aava

dSi

lmav

igas

tuse

dAm

pute

erim

ine

Elek

trilö

ökSu

rm

Telli

ge h

oold

ustö

öd s

pets

ialis

tidel

tKo

olitu

s Tö

ötaj

atel

on

vast

avad

load

Jä

rele

valv

e

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”


140

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Sead

med

ja

mas

inad

16vi

gast

used

hal

vast

i ho

olda

tud

või h

oold

amat

a se

adm

ete

kasu

tam

isel

Lõik

ehaa

vad

Põle

tush

aava

dSi

lmav

igas

tuse

dAm

pute

erim

ine

Elek

trilö

ökSu

rm

Telli

ge h

oold

ustö

öd s

pets

ialis

tidel

tKo

olitu

s Tö

ötaj

atel

on

vast

avad

load

Jä

rele

valv

e

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

Välit

ööd

17si

lmad

e vi

gast

amin

e ok

steg

a (t

aim

i tag

asi l

õiga

tes,

pu

uvilj

u ko

rjate

s, m

etsa

tööd

el)

Silm

avig

astu

sed

Näg

emis

kaot

usKo

olitu

sKa

ndke

silm

akai

tsm

eid

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

Välit

ööd

18m

etsl

oom

a rü

nnak

Karil

oom

ade

kaot

amin

eVi

gast

used

Surm

Välti

ge ü

ksin

da t

ööta

mis

tAe

dade

kas

utam

ine

Spet

siaa

lsel

t ko

olita

tud

valv

ekoe

rad

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

Välit

ööd

19Ko

kkup

uude

kah

julik

u ta

i-m

esti

kuga

– n

aha,

silm

ade,

al

lane

elam

ise

kaud

u

Ärrit

usAl

lerg

iline

šok

kM

inim

eerig

e kä

sits

i teh

tava

t tö

öd

Kool

itus

Taga

ge h

ea n

ähta

vus

Kind

ad ja

isik

ukai

tsev

ahen

did

Hai

gusl

ood

Arst

i nõu

ande

d te

adao

leva

te a

llerg

iate

koh

ta

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

Välit

ööd

20Ko

kkup

uude

tai

med

e ja

org

aani

lise

aine

gaH

õõrd

umis

est

tingi

tud

haav

adVi

llid

Alle

rgia

Auto

mat

isee

rige

tege

vus

Kand

ke k

inda

id9.

pea

tükk

„Is

ikuk

aits

evah

endi

d”

Välit

ööd

21m

aalih

ke v

õi jä

rsku

del

nõlv

adel

vee

reva

te k

ivid

e/pu

ude

vms

alla

jääm

ine

Vara

line

kahj

uKa

riloo

mad

e ka

otam

ine

Viga

stus

edSu

rm

Aeda

de k

asut

amin

eKa

vand

amin

e Ka

evak

e te

rrito

oriu

mi ü

mbe

r kr

aavi

dPa

igal

dage

liik

uvat

ele

sead

met

ele

lang

evat

e es

emet

e ee

st k

aits

vad

kons

truk

tsio

onid

M

ärgi

d

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

10. p

eatü

kk

„Häd

aolu

korr

aks

valm

is-

olek

ja s

elle

le re

agee

rimin

e”

141

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Välit

ööd

22li

iga

kõrg

esse

vir

na

laot

ud h

eina

palli

de,

kast

ide

või m

uude

m

ater

jalid

e al

la jä

ämin

e

Luum

urd

Põru

tus

Surm

Kinn

itage

hei

napa

llid,

kas

tid ja

muu

d m

ater

jalid

virn

asta

mis

e aj

alO

hutu

d vi

rnas

tam

issü

stee

mid

Kool

itus

Kasu

tage

sam

a lii

ki k

aste

Pa

igal

dage

liik

uvat

ele

sead

met

ele

lang

evat

e es

emet

e ee

st k

aits

vad

kons

truk

tsio

onid

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

Välit

ööd

23Pi

ksel

öök

Põle

tush

aava

dSü

dam

erab

andu

sSu

rm

Häd

aolu

korr

a la

hend

amis

e pl

aani

koo

stam

ine

Peat

age

met

satö

öd t

orm

ise

ilmag

aPü

sige

sõi

duki

kab

iinis

ja e

emal

dage

ant

enn

Piks

evar

ras

ja m

etal

losa

de p

oten

tsia

alid

e üh

tlust

amin

e m

aand

usju

htm

ega

Kool

itus

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

10. p

eatü

kk

„Häd

aolu

korr

aks

valm

is-

olek

ja s

elle

le

reag

eerim

ine”

Välit

ööd

24Ko

kkup

uude

äär

mus

like

ilmas

tiku

ting

imus

tega

Nah

aärr

itus

Külm

akah

just

used

Alaj

ahtu

min

eVe

delik

upuu

dus

Üle

kuum

enem

ine

Kava

ndag

e te

gevu

s ni

i, et

väl

tida

äärm

uslik

ke il

mas

tikuo

lusi

d So

bilik

ud r

õiva

d Pe

atag

e te

gevu

s ää

rmus

like

ilmas

tikuo

lude

kor

ral

Taga

ge jo

ogiv

ee o

lem

asol

u Tö

öüle

sann

ete

rota

tsio

on

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

20. p

eatü

kk

„Kas

vuho

oned

”

Välit

ööd

25Tu

leka

hju

Vara

line

kahj

uLä

mbu

min

ePõ

letu

shaa

vad

Surm

Hoi

dke

tege

vusk

oht

korr

as

Eem

alda

ge s

üüte

allik

ad

Kool

itus

Häd

aolu

korr

a la

hend

amis

e pl

aani

koo

stam

ine

Suits

etam

iske

eld

Taga

ge, e

t tu

leku

stut

us-

vahe

ndid

on

kätt

esaa

dava

d

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

10. p

eatü

kk

„Häd

aolu

korr

aks

valm

is-

olek

ja s

elle

le

reag

eerim

ine”

Välit

ööd

26Ko

kkup

uude

uv

-kiir

guse

kõ

rge

tase

meg

aPä

ikes

epõl

etus

Päik

esep

iste

Nah

aväh

kSu

rm

Kava

ndag

e te

gevu

s ni

i, et

väl

tida

suur

e pä

ikes

ekiir

guse

ga k

ella

aegu

Sobi

likud

rõi

vad

Peat

age

tege

vus,

kui

päi

kese

-ki

irgus

e ta

se o

n kõ

rge

Vede

like

tarb

imin

e Pä

ikes

epril

lid, p

äike

seka

itsev

ahen

did

18. p

eatü

kk

„Põl

luku

ltuur

ide

kasv

atam

ine”

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

Välit

ööd

27Tu

alet

truu

mid

e pu

udu-

mis

est

või s

obim

atus

est

ting

itud

pin

gelin

e ol

ukor

d

Ebam

ugav

ustu

nne

Kõhu

kinn

isus

Nee

ruha

igus

ed

Taga

ge s

obili

kud

hügi

eeni

ruum

id ja

ne

nde

korr

apär

ane

puha

stam

ine

Korr

apär

ased

puh

kepa

usid

Taga

ge t

rans

port

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”


142

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Välit

ööd

28vi

gast

used

tul

e ku

stut

amis

elLä

mbu

min

ePõ

letu

shaa

vad

Surm

Võtk

e üh

endu

st t

ulet

õrje

teen

istu

sega

H

inna

ke o

luko

rda

Häd

aolu

korr

a la

hend

amis

e pl

aani

koo

stam

ine

Kool

itus

Õig

ete

tule

kust

utus

vahe

ndite

kas

utam

ine

10. p

eatü

kk

„Häd

aolu

korr

aks

valm

is-

olek

ja s

elle

le

reag

eerim

ine”

Välit

ööd

29o

pera

ator

i piir

atud

nä

gem

isul

atus

öös

el v

õi

piir

atud

näh

tavu

se k

orra

l

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Jala

käija

sur

m

Min

imee

rige

tööt

amis

t pi

iratu

d nä

htav

use

korr

alTa

gage

val

gust

us

Välti

ge ü

ksin

da t

ööta

mis

t Vä

ltige

öös

el m

asin

ate

kasu

tam

ist

Paig

alda

ge s

igna

alla

mbi

d Ko

ntro

llige

kor

rapä

rase

lt sõ

iduk

i tul

esid

Ka

ndke

ohu

tusv

esti

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

Välit

ööd

30ja

lakä

ija p

iirat

ud

näge

mis

ulat

us ö

ösel

või

pi

irat

ud n

ähta

vuse

kor

ral

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Jala

käija

sur

m

Min

imee

rige

tööt

amis

t pi

iratu

d nä

htav

use

korr

alTa

gage

val

gust

us

Välti

ge ü

ksin

da t

ööta

mis

tVä

ltige

öös

el m

asin

ate

kasu

tam

ist

Paig

alda

ge s

igna

alla

mbi

dKo

ntro

llige

kor

rapä

rase

lt sõ

iduk

i tul

esid

Kand

ke o

hutu

sves

ti

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

Välit

ööd

31m

aapi

nna

ja k

avan

datu

d tö

ö ja

oks

sobi

mat

utes

t ja

lanõ

udes

t ti

ngit

ud

libis

emin

e, k

omis

ta-

min

e ja

kuk

kum

ine

Luum

urd

Rebe

ndid

Surm

Kool

itus

Kava

ndag

e te

gevu

sTa

sand

age

maa

pind

Puha

stag

e õl

ilekk

edSo

bilik

ud ja

lats

id

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

Välit

ööd

32Ko

kkup

uude

niis

kuse

ja

hom

mik

use

kast

ega

Ebam

ugav

ustu

nne

Grip

pKo

psup

õlet

ik

Kava

ndam

ine

(töö

tund

ide

valik

)H

oidk

e en

d ku

rsis

ilm

atea

tega

Sobi

lik r

õiva

stus

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

Välit

ööd

33Pu

tuka

te ja

roo

maj

ate

nõe-

lam

ised

ja h

amm

ustu

sed

istu

tam

isel

, saa

gi k

oris

ta-

mis

el, r

ohim

isel

, loo

mad

e ta

litam

isel

nin

g sõ

nnik

u ja

söö

da k

äitl

emis

el

Nah

aärr

itus

Anaf

ülak

sia

Nak

atum

ine

Mür

gist

usAl

lerg

iline

šok

kSu

rm

Min

imee

rige

käsi

tsi t

ehta

vat

tööd

Näh

ke e

tte

korr

aldu

s va

stum

ürgi

süs

timis

eks

Reak

tsio

onitu

ndlik

kuse

väh

enda

min

eH

ädao

luko

rra

lahe

ndam

ise

plaa

ni k

oost

amin

eKa

ndke

kin

daid

, pik

kade

var

ruka

tega

plu

usi,

jala

üm

ber

hoid

va a

laos

aga

pikk

i pük

se, k

umm

ikui

d

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

8. p

eatü

kk „T

ervi

shoi

u ju

htim

ine”

10. p

eatü

kk

„Häd

aolu

korr

aks

valm

is-

olek

ja s

elle

le re

agee

rimin

e”

143

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Met

sand

us34

juhu

slik

ust

kuul

ist

või

kuul

ikill

ust

põhj

usta

tud

õnne

tus

koge

mat

a la

skea

lale

sat

tum

isel

Viga

stus

edKo

oma

Surm

Kool

itus

ja t

eadl

ikku

s Te

gevu

skoh

a tu

ndm

ine

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

Met

sand

us35

jahi

hooa

jal j

ahim

eest

e ju

husl

ikus

t ku

ulis

t võ

i kuu

likill

ust

põh-

just

atud

õnn

etus

Viga

stus

edKo

oma

Surm

Tege

vusk

oha

tund

min

eKo

olitu

s Ka

vand

amin

e (ja

hial

ade

ja

-hoo

aega

de t

eadm

ine)

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

Met

sand

us36

õnn

etus

ed, m

is o

n põ

hjus

-ta

tud

arus

aam

atus

test

m

asin

a op

eraa

tori

ja k

äe-

mär

guan

nete

and

ja v

ahel

Viga

stus

edKo

oma

Surm

Mär

kide

s ko

kkul

eppi

min

e M

uud

side

vahe

ndid

(nt

mob

iil-

tele

fon,

raa

dios

aatja

)

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

Met

sand

us37

met

sloo

ma

rünn

ak, p

utu-

kate

ja r

oom

ajat

e nõ

ela-

mis

ed ja

ham

mus

tuse

d

Viga

stus

edN

ahaä

rritu

sAn

afül

aksi

aN

akat

umin

eM

ürgi

stus

Alle

rgili

ne š

okk

Surm

Kava

ndam

ine

ja e

ttev

alm

istu

min

e Ko

olitu

s ja

teg

evus

koha

tun

dmin

e Vä

ltige

üks

inda

töö

tam

ist

Näh

ke e

tte

esm

aabi

ja v

astu

mür

gi a

ndm

ise

kord

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

Met

sand

us38

lang

evat

e võ

i vee

reva

te

puud

e al

la jä

ämin

eVi

gast

used

Surm

Hoi

dke

ohut

uid

vahe

mai

d Ki

nnita

ge p

uud

ja p

algi

d, e

t

välti

da v

eere

mis

t ja

libi

sem

ist

Loog

e hä

sti t

oim

ivad

sid

ekan

alid

pä

äste

teen

istu

sega

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

Met

sand

us39

ripp

esse

jään

ud

puud

e al

la jä

ämin

eVi

gast

used

Koom

aSu

rm

Kasu

tage

ohu

tusm

eeto

di k

irjel

dust

Välja

õpe,

et

taga

da p

ädev

us r

aiet

ööde

sKa

suta

ge s

pets

iaal

seid

mas

inai

d Vä

ltige

rai

etöö

de k

äigu

s te

gevu

s-ko

hast

kõr

vale

kald

umis

t

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

Met

sand

us40

Tuul

emur

ru a

lla jä

ämin

e se

lle k

oris

tam

isel

Viga

stus

edPõ

rutu

sSu

rm

Kasu

tage

ohu

tusm

eeto

di k

irjel

dust

Välja

õpe,

et

taga

da p

ädev

us r

aiet

ööde

sVä

ltige

rai

etöö

de k

äigu

s te

gevu

s-ko

hast

kõr

vale

kald

umis

t

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

Met

sand

us41

loom

apüü

nist

esse

ki

nnijä

ämin

eLu

umur

dAm

pute

erim

ine

Surm

Tege

vusk

oha

tund

min

eKo

olitu

sKa

vand

amin

eSo

bilik

rõi

vast

usTu

rvaj

alat

sid

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”


144

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Met

sand

us42

Kokk

upuu

de lo

odus

like

ohtu

dega

(eba

tasa

ne m

aast

ik

või m

uda,

tih

e ta

imka

te)

Viga

stus

edSu

rmTe

gevu

skoh

a tu

ndm

ine

Kava

ndam

ine

Kool

itus

Sobi

likud

sea

dmed

Tu

rvaj

alat

sid

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

Met

sand

us43

Tual

ettr

uum

ide

puud

u-m

ises

t võ

i sob

imat

uses

t ti

ngit

ud p

inge

line

oluk

ord

Ebam

ugav

ustu

nne

Kõhu

kinn

isus

N

eeru

haig

used

Taga

ge s

obili

kud

hügi

eeni

ruum

id ja

ne

nde

korr

apär

ane

puha

stam

ine

Korr

apär

ased

puh

kepa

usid

Ta

gage

tra

nspo

rt

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

Met

sand

us44

Kõrg

elt

kukk

umin

e kö

ite

või r

onim

isva

rust

use

puru

nem

ise

tõtt

u

Viga

stus

edKo

oma

Surm

Kasu

tage

ohu

tusm

eeto

di k

irjel

dust

Sert

ifits

eerit

ud k

öite

ja v

arus

tuse

kas

utam

ine

Vahe

ndite

kon

trol

limin

e en

ne t

öö a

lust

amis

t Ko

olitu

s

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

Met

sand

us45

raie

tööd

el ju

husl

iku

puid

utük

iga

piht

asaa

min

eSi

lmav

igas

tuse

dN

ägem

iska

otus

Mul

jum

isha

avad

Lõik

ehaa

vad

Kasu

tage

ohu

tusm

eeto

di k

irjel

dust

Välti

ge r

aiet

ööde

käi

gus

tege

vus-

koha

st k

õrva

leka

ldum

ist

Kool

itus

Kand

ke n

äoka

itset

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

Met

sand

us46

sunn

itud

pik

aaja

line

eem

alvi

ibim

ine

pere

st

ja s

õpra

dest

Stre

ssKe

sken

dum

isra

skus

edKo

duig

atsu

sPs

üühi

lised

häi

red

Tööp

erio

odid

e ka

vand

amin

e H

eade

sid

evõi

mal

uste

loom

ine

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

Met

sand

us47

Kett

sae

taga

silö

ögis

t põ

hjus

tatu

d vi

gast

used

Mul

jum

isha

avad

Viga

stus

edPõ

rutu

sSu

rm

Välja

õpe,

et

taga

da p

ädev

us r

aiet

ööde

sH

oold

ustö

ödKa

suta

ge s

ertifi

tsee

ritud

ket

tsaa

geKi

iver

ja is

ikuk

aits

evah

endi

d

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

Met

sand

us48

mõn

i kõr

valin

e is

ik jä

äb

kukk

uvat

e pu

ude

või

veer

evat

e pa

lkid

e al

la

Viga

stus

edSu

rmAe

dade

kas

utam

ine

Hoi

atus

mär

gid

Koha

like

amet

iasu

tust

e te

avita

min

e

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

12. p

eatü

kk „K

ülas

taja

d ja

kol

man

dad

isik

ud”

145

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Met

sand

us49

laas

itud

oks

tele

ast

umi-

sest

põh

just

atud

libi

sem

ine,

ko

mis

tam

ine

ja k

ukku

min

e

Mul

jum

isha

avad

Luum

urd

Puha

stag

e kä

igut

eed

Turv

ajal

atsi

d9.

pea

tükk

„Is

ikuk

aits

evah

endi

d”

Oht

likud

ain

ed50

Kokk

upuu

de v

äeti

steg

a(p

ritsi

mis

el, s

aagi

kor

ista

mis

el)

Nah

aärr

itus

Nah

apõl

etik

Alle

rgia

dAn

afül

aksi

a

Auto

mat

isee

rige

tege

vus

Kasu

tage

hea

kski

idet

ud/k

ontr

ollit

ud v

äetis

iKo

olitu

sSä

ilita

ge o

hutu

skaa

rdid

Is

ikuk

aits

evah

endi

d (s

uu, n

ina

ja s

ilmad

e ka

itse)

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

Oht

likud

ain

ed51

Kokk

upuu

de p

esti

tsiid

ideg

a(n

aha,

silm

ade

kaud

u) n

ende

se

gam

ise,

kal

lam

ise,

ka

suta

mis

e ni

ng s

eadm

ete

puha

stam

ise

ja h

oold

amis

e,

tran

spor

tim

ise,

ladu

sta-

mis

e, p

rits

itud

ala

dele

si

sene

mis

e jm

s kä

igus

Nah

apõl

etus

edM

ürgi

stus

Näg

emis

kaot

us

Auto

mat

isee

rige

tege

vus

Kasu

tage

hea

kski

idet

ud p

estit

siid

eKa

suta

ge s

obili

kke

tööv

ahen

deid

ja a

ktiiv

-sö

efiltr

iga

varu

stat

ud s

urve

stat

ud k

abiin

e Vä

ltige

lekk

imis

t ja

kas

utaj

a su

unas

prit

sim

ist

Kool

itus

Säili

tage

pes

titsi

idi o

hutu

skaa

rdid

Is

ikuk

aits

evah

endi

d (s

uu, n

ina,

na

ha ja

silm

ade

kaits

e)

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

20. p

eatü

kk

„Kas

vuho

oned

”

Oht

likud

ain

ed52

Kehv

a jä

ätm

ekäi

tlus

e võ

i vä

etis

te ja

pes

tits

iidid

e ül

emää

rase

kas

utam

ise

taga

järj

el s

aast

unud

ves

i

Mür

gist

usSu

rmPa

rand

age

jäät

mek

äitlu

stVä

etis

te ja

pes

titsi

idid

e õi

ge k

asut

amin

eVe

ekva

litee

di a

nalü

üsim

ine

Joog

ivee

ga v

arus

tam

ine

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

Oht

likud

ain

ed53

Torn

hoid

late

s le

iduv

ast

orga

anili

sest

tol

mus

t ti

ngi-

tud

plah

vatu

s võ

i tul

ekah

ju

(pla

hvat

usoh

tlik

kesk

kond

)

Põle

tush

aava

dLä

mbu

min

eKo

psui

nfek

tsio

onSu

rmVa

ralin

e ka

hju

Eem

alda

ge s

üüte

allik

ad

Ärge

sui

tset

age

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

10. p

eatü

kk

„Häd

aolu

korr

aks

valm

is-

olek

ja s

elle

le re

agee

rimin

e”

Oht

likud

ain

ed54

Kokk

upuu

de v

ärvi

de,

lahu

stit

e, li

imid

e, p

uhas

tus-

vahe

ndit

ega

(nah

a, s

ilmad

e ka

udu,

sis

sehi

ngam

isel

)

Põle

tik n

inaõ

õnes

, ku

rgus

ja k

opsu

des

Nah

aärr

itus

Anaf

ülak

sia

Auto

mat

isee

rige

tege

vus

Kasu

tage

hea

kski

idet

ud k

emik

aale

Kool

itus

Säili

tage

ain

e oh

utus

kaar

did

Vent

ilats

ioon

Isik

ukai

tsev

ahen

did

(suu

, nin

a ja

silm

ade

kaits

e)

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”


146

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Oht

likud

ain

ed55

Kütu

se ja

gaa

si o

ht-

likus

t la

dust

amis

est

ting

itud

tul

ekah

ju

Vara

line

kahj

uPõ

letu

shaa

vad

Läm

bum

ine

Kops

uhai

gus

Surm

Ladu

stag

e m

inim

aals

eid

kogu

seid

, ho

ides

nee

d ee

mal

hoo

nete

st, p

õllu

-m

ajan

dusl

oom

ades

t ja

sõi

duki

test

Ee

mal

dage

süü

teal

likad

Pa

rand

age

ladu

stam

istin

gim

usi

Leke

te a

vast

amis

e sü

stee

mPi

isav

ven

tilat

sioo

nO

hutu

smär

gid

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

10. p

eatü

kk

„Häd

aolu

korr

aks

valm

is-

olek

ja s

elle

le re

agee

rimin

e”

Oht

likud

ain

ed56

Tolm

u si

sseh

inga

min

e sa

agi

kori

stam

isel

, ter

avilj

a ja

ko

pita

nud

hein

a kä

itle

mis

el,

loom

asöö

da s

egam

isel

Astm

aH

inga

mis

prob

leem

idAu

tom

atis

eerig

e te

gevu

sKa

suta

ge t

olm

u fil

tree

rivai

d ka

biin

e M

inim

eerig

e ko

kkup

uude

tKa

suta

ge n

äoka

itset

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

Oht

likud

ain

ed57

väet

isea

urud

e si

sseh

inga

-m

ine

laor

uum

i eba

piis

ava

vent

ileer

imis

e tõ

ttu

Mür

gist

usH

inga

mis

prob

leem

idKa

suta

ge h

eaks

kiid

etud

väe

tisi

Vent

ilats

ioon

Kool

itus

Säili

tage

ohu

tusk

aard

idIs

ikuk

aits

evah

endi

d (s

uu, n

ina

kaits

e)

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

Oht

likud

ain

ed58

lagu

nenu

d or

gaan

ilise

st

aine

st le

nduv

ate

gaas

ide

siss

ehin

gam

ine

Mür

gist

usH

inga

mis

prob

leem

idSu

rm

Kava

ndag

e ai

ne k

äitle

min

e aj

aks,

kui

ilm

on

tuul

ine

Para

ndag

e ve

ntila

tsio

oni

Keel

uala

dSu

u ja

nin

a ka

itse

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

Oht

likud

ain

ed59

Pest

itsi

idid

e si

sseh

inga

min

e ne

nde

sega

mis

e, k

alla

mis

e,

kasu

tam

ise

ning

sea

dmet

e pu

hast

amis

e ja

hoo

ldam

ise,

tr

ansp

orti

mis

e, la

dust

a-m

ise,

pri

tsit

ud a

lade

le

sise

nem

ise

jms

käig

us

Mür

gist

usH

inga

mis

prob

leem

idAu

tom

atis

eerig

e te

gevu

sKa

suta

ge h

eaks

kiid

etud

pes

titsi

ide

Kasu

tage

sob

ilikk

e tö

övah

ende

id ja

akt

iiv-

söefi

ltrig

a va

rust

atud

sur

vest

atud

kab

iine

Kava

ndag

e te

gevu

s se

llise

ks

ajak

s, k

ui il

m o

n tu

ulev

aikn

eVä

ltige

lekk

imis

t ja

kas

utaj

a su

unas

prit

sim

ist

Kool

itus

Säili

tage

ohu

tusk

aard

idVe

ntila

tsio

on

Isik

ukai

tsev

ahen

did

(suu

, nin

a ka

itse)

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

147

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Oht

likud

ain

ed60

läga

gaas

ide,

kee

vitu

s-au

rude

, des

infe

ktsi

ooni

-va

hend

ite

siss

ehin

gam

ine

Põle

tik n

inaõ

õnes

, ku

rgus

ja k

opsu

des

Astm

a sü

vene

min

eSu

rm

Min

imee

rige

kokk

upuu

det

Kava

ndag

e te

gevu

s se

llise

ks

ajak

s, k

ui il

m o

n tu

ulin

ePa

rand

age

vent

ilats

ioon

iKe

elua

lad

Kasu

tage

näo

kaits

et

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

Oht

likud

ain

ed61

Pest

itsi

idid

e võ

i vet

e-ri

naar

ravi

mit

e ju

husl

ik

alla

neel

amin

e la

ste

pool

t

Mür

gist

usSu

rmM

ärgi

stam

ine

Last

ele

kätt

esaa

mat

us k

ohas

ladu

stam

ine

Hoi

dke

neid

koh

apea

l luk

u ta

gaÄr

ge k

unag

i dek

ante

erig

e oh

tlikk

e ai

neid

Är

ge k

unag

i kas

utag

e pe

stits

iidid

e ja

oks

joog

i-/to

itmis

pude

leid

H

oiat

age

laps

i, et

nad

ole

ksid

ett

evaa

tliku

d

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

11. p

eatü

kk „L

apse

d”

Oht

likud

ain

ed62

Pest

itsi

idid

e võ

i vet

e-ri

naar

ravi

mit

e ju

husl

ik

alla

neel

amin

e võ

i süs

tim

ine

(eba

piis

ava

mär

gist

use

tõtt

u võ

i nei

d lo

omad

ele

süst

ides

)

Mür

gist

usSu

rmM

ärgi

stam

ine

Hoi

dke

neid

koh

apea

l luk

u ta

gaÄr

ge k

unag

i dek

ante

erig

e oh

tlikk

e ai

neid

Ärge

kun

agi k

asut

age

pest

itsiid

ide

jaok

s jo

ogi-

/toitm

ispu

dele

idPõ

llum

ajan

dusl

oom

ade

talit

a-m

ise

ruum

id/s

eadm

edAb

i põl

lum

ajan

dusl

oom

adeg

a te

gele

mis

elKu

tsel

ine

vete

rinaa

rars

tIs

ikuk

aits

evah

endi

d

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

Taris

tu63

Töö

piir

atud

ruu

mid

es

(nt

torn

hoid

la, k

asvu

hoon

e)Lä

mbu

min

eTe

advu

seka

otus

Paan

ikah

oog

Surm

Kava

ndam

ine

Tõhu

sad

siss

e-/v

älja

pääs

udKo

ntro

llige

õhk

uKo

olitu

sIs

ikuk

aits

evah

endi

dÄr

ge la

ske

tööd

teh

a kl

aust

rofo

obia

al

l kan

nata

vate

l töö

taja

tel

Kasu

tage

ala

ti vä

hem

alt

kaht

e tö

ötaj

atH

ädao

luko

rra

lahe

ndam

ise

plaa

n

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

Taris

tu64

Kokk

upuu

de v

edel

a pu

iduk

aits

evah

endi

ga

aeda

de e

hita

mis

el

Nah

aärr

itus

Kasu

tage

hea

kski

idet

ud v

ärve

ja

pui

duka

itsev

ahen

deid

Kand

ke k

inda

id

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”


148

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Taris

tu65

leeg

ionä

riha

igus

esse

na

katu

min

e põ

llu-

maj

andu

sloo

mad

e ja

ka

svuh

oone

te ja

huta

mis

eks

kasu

tata

va s

aast

unud

ve

e pr

itsm

ete

kaud

u

Leeg

ionä

rihai

gus

Surm

Kont

rolli

ge k

asut

atav

a ve

ealli

ka

kval

iteet

i ja

puha

stag

e se

adm

ed

Kasu

tage

mui

d ja

hutu

smee

tode

idH

oita

va v

ee t

empe

ratu

uri r

egul

eerim

ine

Välti

ge s

eisn

ud v

ett

Isik

ukai

tsev

ahen

did

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

20. p

eatü

kk

„Kas

vuho

oned

”

Taris

tu66

Kokk

u ku

kkun

ud k

onst

rukt

-si

ooni

de a

lla jä

ämin

eVi

gast

used

Koom

aSu

rm

Põllu

maj

andu

slik

u m

ajap

idam

ise

korr

a-pä

rane

kon

trol

limin

e ja

hoo

ldus

tööd

Õig

eaeg

ne r

emon

t Är

ge k

asut

age

ajut

isi e

hitis

i ega

var

jual

usei

d

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

Taris

tu67

upp

umin

e to

rnho

idla

tes,

vi

ljasa

lved

es, p

unkr

ites

Upp

umin

eSu

rmTe

llige

tor

nhoi

dlat

esse

sis

enem

ist

nõud

vad

tööd

spe

tsia

listid

elt

Kasu

tage

ohu

tusm

eeto

di k

irjel

dust

Tööt

age

paar

ides

Ka

suta

ge h

oiat

usm

ärke

Ve

endu

ge, e

t ke

htes

tatu

d on

ev

akua

tsio

onik

orra

ldus

Häd

aolu

korr

a la

hend

amis

e pl

aani

d Is

ikuk

aits

evah

endi

d

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

10. p

eatü

kk

„Häd

aolu

korr

aks

valm

is-

olek

ja s

elle

le re

agee

rimin

e”

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

Taris

tu68

veem

ahut

ites

se, a

ukud

esse

ja

kae

vude

sse

uppu

min

eU

ppum

ine

Surm

Aeda

de k

asut

amin

e M

ärgi

dKa

tke

kõik

ved

elik

ke s

isal

dava

d m

ahut

idJu

hise

d ja

koo

litus

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

10. p

eatü

kk

„Häd

aolu

korr

aks

valm

is-

olek

ja s

elle

le re

agee

rimin

e”

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

Taris

tu69

Elek

trilö

ök k

õrgu

stes

tö

ötad

es t

oim

unud

kok

ku-

puut

est

kõrg

epin

gelii

nide

ga

või k

okku

puut

est

maa

-al

uste

ele

ktri

liini

dega

Põle

tush

aava

dSü

dam

erab

andu

sSu

rm

Palu

ge e

nerg

iaam

etil

elek

trili

inid

m

ujal

e su

unat

a võ

i maa

alla

viia

Välti

ge e

lekt

riliin

ide

all t

ööta

mis

tH

oidk

e el

ektr

iliin

ides

t oh

utus

kau

guse

sVä

ltige

töö

tam

ist

välja

spoo

l sõi

duki

tTe

adke

om

a sõ

iduk

i kõr

gust

Ko

olitu

sM

ärgi

d ja

tõk

ked

elek

trili

inid

e al

l

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

149

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Taris

tu70

oka

stra

ati t

aker

dum

ine

Lõik

ehaa

vad

Kriim

ustu

sed

Ampu

teer

imin

e

Taga

ge n

ähta

vus

Ärge

ürit

age

okas

traa

dist

üle

min

naEh

itage

vär

avad

või

üle

käig

ud

Mär

gid

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

Taris

tu71

Piir

atud

ruu

mid

esse

(nt

torn

hoid

lad)

kin

nijä

ämin

eLä

mbu

min

eTe

advu

seka

otus

Surm

Kont

rolli

ge e

nne

sise

nem

ist

õhu-

kval

iteet

i ja

gaas

ide

olem

asol

u Ta

gage

tõh

usad

sis

se-

ja v

älja

pääs

ud

Välti

ge ü

ksin

da t

ööta

mis

tTö

ötag

e vä

hem

alt

kahe

kesi

koo

sKo

olitu

sH

ädao

luko

rra

lahe

ndam

ise

plaa

n

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

Taris

tu72

räpa

sed

tual

ettr

uum

idN

akku

sH

epat

iitKo

rral

dage

ruu

mid

e ko

rrap

äran

e pu

hast

amin

e13

. pea

tükk

„Tar

istu

”

Taris

tu73

Kasv

uhoo

nete

/põl

lum

ajan

-du

shoo

nete

kat

usel

t ku

kku-

min

e ho

oldu

stöö

de k

äigu

s

Luum

urd

Põru

tus

Surm

Telli

ge k

atus

etöö

d sp

etsi

alis

tidel

tTa

gage

piis

avad

käi

gute

edKo

olitu

s ha

bras

test

kat

uste

st

tead

likku

se ta

gam

isek

sO

hutu

smär

gid

Paig

alda

ge k

ukku

mis

e ee

st k

aits

vate

va

hend

ite k

inni

tusp

unkt

id

Kasu

tage

ohu

tusm

eeto

di k

irjel

dust

Taga

ge v

õim

alus

end

kõr

gust

es

tööt

amis

el tu

rval

isel

t kin

nita

daIs

ikuk

aits

evah

endi

d

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

20. p

eatü

kk

„Kas

vuho

oned

”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

Taris

tu74

Kukk

umin

e eb

atas

asel

e võ

i peh

mel

e pi

nnas

ele

paig

utat

ud r

edel

ilt /

rede

lilt

libis

emin

e

Luum

urd

Surm

Asen

dage

red

elid

tel

lingu

tega

Re

deli

õige

kas

utam

ine

Rede

li he

a se

isuk

ord

Sobi

likud

jala

tsid

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

Taris

tu75

asbe

sti (

katu

ste

välja

-va

heta

min

e) ja

muu

de

kant

sero

geen

sete

m

ater

jalid

e kä

sits

emin

e

Vähk

Surm

Telli

ge a

sbes

tele

men

tide

asen

-da

min

e al

ltööv

õtu

korr

as13

. pea

tükk

„Tar

istu

”

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

Taris

tu76

Kuum

arab

andu

s ka

svu-

hoon

es t

ööta

des

Läm

bum

ine

Tead

vuse

kaot

usVä

ltige

pik

ki t

öötu

nde

Välti

ge ü

ksin

da t

ööta

mis

t Ta

gage

joog

ives

i

20. p

eatü

kk

„Kas

vuho

oned

”

Taris

tu77

Ping

e al

l ole

va t

raa-

diga

pih

tasa

amin

e ai

a eh

itam

isel

Kriim

ustu

sed

Lõik

ehaa

vad

Silm

avig

astu

sed

Telli

ge t

öö s

pets

ialis

tidel

tKo

olitu

sSo

bilik

ud k

inda

d Si

lmad

e ka

itse

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”


150

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Taris

tu78

Legi

onel

la b

akte

ri s

isse

- hi

ngam

ine

saas

tunu

d ve

e pi

serd

amis

el

Leeg

ionä

rihai

gus

Surm

Taga

ge v

ee k

valit

eet

Kand

ke n

äoka

itset

, mis

kat

ab n

ina

ja s

uu13

. pea

tükk

„Tar

istu

”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

Taris

tu79

juhu

slik

kok

kupu

ude

maa

-al

uste

st g

aasi

tras

side

st

päri

t ga

asig

a ka

evet

ööde

l

Põle

tush

aava

dLä

mbu

min

eSi

lmav

igas

tuse

dSu

rm

Mär

gid

Säili

tage

alg

sed

joon

ised

ja t

utvu

ge

nend

ega

enne

töö

alu

stam

ist

Toru

de k

indl

akst

egem

ise

sead

med

Käsi

tsi k

aeva

min

e to

rust

iku

lähe

duse

s

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

Taris

tu80

Põllu

maj

andu

slik

u m

ajap

idam

ise

korr

atus

est

ting

itud

libi

sem

ine,

ko

mis

tam

ine

ja k

ukku

min

e

Mul

jum

isha

avad

Luum

urd

Põllu

maj

andu

slik

u m

ajap

idam

ise

heak

ord

Turv

ajal

atsi

d13

. pea

tükk

„Tar

istu

”

Taris

tu81

õnn

etus

ed t

ööko

jas

Elek

trilö

ökLõ

ikeh

aava

dAm

pute

erim

ine

Silm

avig

astu

sed

Surm

Töök

oja

heak

ord

Töör

iista

de ja

sea

dmet

e õi

ge k

asut

amin

eJä

rgig

e to

otja

juhi

seid

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad82

ärri

tunu

d lo

oma

rünn

ak

sigi

mis

peri

oodi

lVi

gast

used

Surm

Kasu

tage

kun

stlik

ku s

eem

endu

stPi

isav

ad r

uum

id p

ullid

e ho

id-

mis

eks

ja t

alita

mis

eks

Kool

itatu

d ja

hea

s vo

rmis

kar

jase

d Vä

ljapä

äsut

eed

häda

oluk

orra

sTe

adlik

kus

loom

ade

käitu

mis

est

Kasu

tage

sõi

duki

t, et

sis

ened

a al

adel

e, k

us lo

omi h

oita

kse

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

10. p

eatü

kk

„Häd

aolu

korr

aks

valm

is-

olek

ja s

elle

le

reag

eerim

ine”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad83

loom

a rü

nnak

loom

a kä

itum

ise

mit

tem

õist

mis

e tõ

ttu

(nt

üles

tõst

etud

või

lidu

s kõ

rvad

, püs

tine

saba

, maa

ka

apim

ine

ja lõ

õtsu

tam

ine)

Viga

stus

edSu

rmVä

ljapä

äsut

eed

häda

oluk

orra

sKo

olita

tud

ja h

eas

vorm

is k

arja

sed

Olg

e lo

omad

ele

lähe

nede

s et

teva

at-

likud

, et

te e

i ehm

atak

s ne

id

Tund

ke lo

omi j

a ol

ge n

ende

ga k

anna

tlik

Eem

alda

ge o

htlik

elt

loom

adel

t sa

rved

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad84

loom

a rü

nnak

läbi

vaat

use,

ra

vim

ite

andm

ise,

sõr

gade

ja

kap

jade

lõik

amis

e,

sarv

ede

eem

alda

mis

e ja

paa

rita

mis

e aj

al

Viga

stus

edSu

rmVä

ljapä

äsut

eed

häda

oluk

orra

sKo

olita

tud

ja h

eas

vorm

is k

arja

sed

Olg

e lo

omad

ele

lähe

nede

s et

teva

at-

likud

, et

te e

i ehm

atak

s ne

idTu

ndke

loom

i ja

olge

nen

dega

kan

natli

kEe

mal

dage

oht

likel

t lo

omad

elt

sarv

ed

Tead

likku

s lo

omad

e kä

itum

ises

t

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

151

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Taris

tu78

Legi

onel

la b

akte

ri s

isse

- hi

ngam

ine

saas

tunu

d ve

e pi

serd

amis

el

Leeg

ionä

rihai

gus

Surm

Taga

ge v

ee k

valit

eet

Kand

ke n

äoka

itset

, mis

kat

ab n

ina

ja s

uu13

. pea

tükk

„Tar

istu

”

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

Taris

tu79

juhu

slik

kok

kupu

ude

maa

-al

uste

st g

aasi

tras

side

st

päri

t ga

asig

a ka

evet

ööde

l

Põle

tush

aava

dLä

mbu

min

eSi

lmav

igas

tuse

dSu

rm

Mär

gid

Säili

tage

alg

sed

joon

ised

ja t

utvu

ge

nend

ega

enne

töö

alu

stam

ist

Toru

de k

indl

akst

egem

ise

sead

med

Käsi

tsi k

aeva

min

e to

rust

iku

lähe

duse

s

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

Taris

tu80

Põllu

maj

andu

slik

u m

ajap

idam

ise

korr

atus

est

ting

itud

libi

sem

ine,

ko

mis

tam

ine

ja k

ukku

min

e

Mul

jum

isha

avad

Luum

urd

Põllu

maj

andu

slik

u m

ajap

idam

ise

heak

ord

Turv

ajal

atsi

d13

. pea

tükk

„Tar

istu

”

Taris

tu81

õnn

etus

ed t

ööko

jas

Elek

trilö

ökLõ

ikeh

aava

dAm

pute

erim

ine

Silm

avig

astu

sed

Surm

Töök

oja

heak

ord

Töör

iista

de ja

sea

dmet

e õi

ge k

asut

amin

eJä

rgig

e to

otja

juhi

seid

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad82

ärri

tunu

d lo

oma

rünn

ak

sigi

mis

peri

oodi

lVi

gast

used

Surm

Kasu

tage

kun

stlik

ku s

eem

endu

stPi

isav

ad r

uum

id p

ullid

e ho

id-

mis

eks

ja t

alita

mis

eks

Kool

itatu

d ja

hea

s vo

rmis

kar

jase

d Vä

ljapä

äsut

eed

häda

oluk

orra

sTe

adlik

kus

loom

ade

käitu

mis

est

Kasu

tage

sõi

duki

t, et

sis

ened

a al

adel

e, k

us lo

omi h

oita

kse

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

10. p

eatü

kk

„Häd

aolu

korr

aks

valm

is-

olek

ja s

elle

le

reag

eerim

ine”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad83

loom

a rü

nnak

loom

a kä

itum

ise

mit

tem

õist

mis

e tõ

ttu

(nt

üles

tõst

etud

või

lidu

s kõ

rvad

, püs

tine

saba

, maa

ka

apim

ine

ja lõ

õtsu

tam

ine)

Viga

stus

edSu

rmVä

ljapä

äsut

eed

häda

oluk

orra

sKo

olita

tud

ja h

eas

vorm

is k

arja

sed

Olg

e lo

omad

ele

lähe

nede

s et

teva

at-

likud

, et

te e

i ehm

atak

s ne

id

Tund

ke lo

omi j

a ol

ge n

ende

ga k

anna

tlik

Eem

alda

ge o

htlik

elt

loom

adel

t sa

rved

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad84

loom

a rü

nnak

läbi

vaat

use,

ra

vim

ite

andm

ise,

sõr

gade

ja

kap

jade

lõik

amis

e,

sarv

ede

eem

alda

mis

e ja

paa

rita

mis

e aj

al

Viga

stus

edSu

rmVä

ljapä

äsut

eed

häda

oluk

orra

sKo

olita

tud

ja h

eas

vorm

is k

arja

sed

Olg

e lo

omad

ele

lähe

nede

s et

teva

at-

likud

, et

te e

i ehm

atak

s ne

idTu

ndke

loom

i ja

olge

nen

dega

kan

natli

kEe

mal

dage

oht

likel

t lo

omad

elt

sarv

ed

Tead

likku

s lo

omad

e kä

itum

ises

t

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad85

Kokk

upuu

de lo

omad

e po

egi-

mis

el e

ritu

vate

ved

elik

ega

Nak

atum

ine

Kand

ke n

äoka

itset

, kin

daid

, ko

mbi

neso

oni,

saap

aid

Järg

ige

hügi

eeni

nõud

eid

Katk

e ha

avad

vee

kind

la s

idem

ega

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad86

Kokk

upuu

de b

iolo

ogili

ste

loom

sete

jäät

met

ega

Nak

atum

ine

Kand

ke n

äoka

itset

, kin

daid

, ko

mbi

neso

oni,

saap

aid

Järg

ige

hügi

eeni

nõud

eid

Katk

e ha

avad

vee

kind

la s

idem

ega

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad87

Kokk

upuu

de k

ahju

-ri

tega

loom

adeg

a tö

ötam

ise

käig

us

Anaf

ülak

sia

Nak

atum

ine

Surm

Põllu

maj

andu

slik

u m

ajap

idam

ise

heak

ord

Kahj

uritõ

rje

Hüg

ieen

imee

tmed

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad88

Pand

eem

ilist

esse

vi

irus

tess

e na

katu

min

eH

aigu

sed

Surm

Pang

e ha

iges

tunu

d lo

omad

kar

antii

ni

Pesk

e kä

si p

äras

t ko

kkup

uude

t kõ

hu-

laht

isus

t põ

deva

te lo

omad

ega

Kand

ke n

äoka

itset

, kin

daid

, ko

mbi

neso

oni,

saap

aid

Katk

e ha

avad

vee

kind

la s

idem

ega

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad89

Zoon

oosi

nak

atum

ine

naka

tunu

d lo

omad

ega

kok-

kupu

ute

ja n

ende

saa

dust

e ta

rbim

ise

tõtt

u (p

õrna

tõbi

, br

utse

lloos

, mar

utau

d, le

pto-

sp

iroos

, orf

, der

mat

ofüt

oos)

Hai

guse

dSu

rmVa

ktsi

neer

ige

loom

ad ja

pan

ge

haig

ed lo

omad

kar

antii

ni

Pesk

e kä

si p

äras

t ko

kkup

uude

t kõ

hu-

laht

isus

t põ

deva

te lo

omad

ega

Nak

atun

ud lo

omad

e ki

ire r

avim

ine

või n

õuet

ekoh

ane

kõrv

alda

min

eN

akat

unud

kud

ede

nõue

teko

hane

kõr

vald

amin

eSa

astu

nud

alad

e nõ

uete

koha

ne p

uhas

tam

ine

Kand

ke h

aige

stun

ud lo

omi

ravi

des

kum

mik

inda

id

9. p

eatü

kk

„Isik

ukai

tsev

ahen

did”

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad90

Zoon

oosi

nak

atum

ine

loom

akor

just

e vä

ära

käit

lem

ise

tõtt

u

Hai

guse

dSu

rmKo

rjust

e ki

ire k

õrva

ldam

ine

Isik

ukai

tsev

ahen

did

Järg

ige

hügi

eeni

nõud

eid

Katk

e ha

avad

vee

kind

la s

idem

ega

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

8. p

eatü

kk „T

ervi

shoi

u ju

htim

ine”


152

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad91

loom

ade

põhj

usta

tud

mul

jum

ine

tõua

retu

seks

sp

erm

a ko

gum

isel

Viga

stus

edSu

rmVä

ljapä

äsut

eed

häda

oluk

orra

sKo

olita

tud

ja h

eas

vorm

is k

arja

sed

Olg

e lo

omad

ele

lähe

nede

s et

teva

at-

likud

, et

te e

i ehm

atak

s ne

idTu

ndke

loom

i ja

olge

nen

dega

kan

natli

kEe

mal

dage

oht

likel

t lo

omad

elt

sarv

ed

Saap

ad ja

isik

ukai

tsev

ahen

did

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

10. p

eatü

kk

„Häd

aolu

korr

aks

valm

is-

olek

ja s

elle

le re

agee

rimin

e”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad92

mul

jum

ine

loom

a ta

ht-

mat

u lii

gutu

se t

õttu

Viga

stus

edSu

rmVä

ljapä

äsut

eed

häda

oluk

orra

sKo

olita

tud

ja h

eas

vorm

is k

arja

sed

Olg

e lo

omad

ele

lähe

nede

s et

teva

at-

likud

, et

te e

i ehm

atak

s ne

idTu

ndke

loom

i ja

olge

nen

dega

kan

natli

k Ee

mal

dage

oht

likel

t lo

omad

elt

sarv

ed

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad93

loom

ade

põhj

usta

tud

mul

jum

ine

tran

spor

di-

vahe

ndile

laad

imis

el (l

öö-

min

e, p

uksi

min

e võ

i pus

kim

ine)

Luum

urd

Põru

tus

Surm

Kasu

tage

ohu

tusm

eeto

di k

irjel

dust

Välja

pääs

utee

d hä

daol

ukor

ras

Kool

itatu

d ja

hea

s vo

rmis

kar

jase

d Sa

apad

ja is

ikuk

aits

evah

endi

dKa

suta

ge v

itsa

või k

eppi

Rahu

lik ja

kan

natli

k la

adim

ine

Ehita

ge lo

omad

ele

ühes

uuna

lised

käi

gute

ed

Loom

ade

kinn

isid

umis

e võ

imal

used

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad94

läga

mah

utis

se u

ppum

ine

Läm

bum

ine

Upp

umin

eSu

rm

Mär

gid

Hoi

dke

mah

utid

kae

tuna

Aset

age

taga

si k

õik

sega

mis

koht

ade

katt

edKo

olitu

s te

adlik

kuse

suu

rend

amis

eks

Järe

leva

lve

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad95

alla

panu

ja lo

omak

asva

tus-

hoon

e se

inte

ja la

e is

olat

-si

ooni

mat

erja

lide

sütt

imin

e

Mür

gist

usVa

ralin

e ka

hju

Surm

Suits

etam

iske

eld

Häd

aolu

korr

a la

hend

amis

e pl

aani

koo

stam

ine

Kool

itus

Elur

uum

id a

sets

evad

ohu

tus

kaug

uses

Tu

leka

hju

enne

tam

ise,

ava

stam

ise

ja t

õrju

mis

e va

hend

id

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

10. p

eatü

kk

„Häd

aolu

korr

aks

valm

is-

olek

ja s

elle

le re

agee

rimin

e”

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad96

läga

mah

utit

est

põhj

us-

tatu

d ga

asim

ürgi

stus

(v

esin

iksu

lfiid

, met

aan,

sü

sini

kdio

ksiid

, am

mon

iaak

)

Läm

bum

ine

Mür

gist

usSu

rm

Telli

ge t

ööd

spet

sial

istid

elt

Kava

ndag

e tö

ö tu

ulis

teks

päe

vade

ksTo

imet

age

kõik

põl

lum

ajan

dusl

oom

ad ja

le

mm

iklo

omad

eem

ale

ning

loog

e ke

elua

laTa

gage

hea

ven

tilat

sioo

nSe

iske

läga

seg

ades

pea

ltuul

t

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

16. p

eatü

kk „O

htlik

ud a

ined

”

Põllu

maj

andu

s-

loom

ad97

Klam

üüdi

asse

nak

atum

ine

Rase

duse

kat

kem

ine

Rase

dad

ei t

ohik

s na

katu

nud

loom

adeg

a ko

kku

puut

uda

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

153

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Luu-

ja li

hask

ond

98Ko

rduv

töö

ja k

umm

ardu

-m

ine

istu

tam

isel

, roh

imis

el,

mad

alak

asvu

liste

lt t

aim

e-de

lt ja

mad

alat

elt

okst

elt

puuv

iljad

e ko

rjam

isel

Surv

e se

lgro

ole

Luu-

ja li

hask

onna

va

evus

edSe

ljava

luKä

te ü

leko

orm

us-

viga

stus

ed

Auto

mat

isee

rige

töö

Min

imee

rige

ping

utav

ate

asen

dite

vaj

adus

t Pi

isav

ad p

uhke

paus

id

Välti

ge p

ingu

tam

ist

nõud

vaid

tin

gim

usi

Tööü

lesa

nnet

e ro

tats

ioon

8. p

eatü

kk „T

ervi

shoi

u ju

htim

ine”

Luu-

ja li

hask

ond

99Pi

ngut

av t

egev

us s

elja

s ka

ntav

a pr

itsi

tõt

tuSu

rve

selg

rool

eLu

u- ja

liha

skon

na

vaev

used

Selja

valu

Käte

üle

koor

mus

- vi

gast

used

Rask

uste

tõs

tmis

e ko

olitu

s Är

ge la

ske

tööt

ajal

tõs

ta t

ema

võim

eid

ület

avai

d ra

skus

iTõ

mm

atav

ad s

üste

emid

Meh

hani

seer

imin

eTö

öüle

sann

ete

rota

tsio

on

8. p

eatü

kk „T

ervi

shoi

u ju

htim

ine”

Luu-

ja li

hask

ond

100

Ping

utav

teg

evus

ras

kust

e ka

ndm

ise

tõtt

u (n

t pu

uvilj

a-ko

rvid

, väe

tise-

või

söö

dako

tid)

Surv

e se

lgro

ole

Luu-

ja li

hask

onna

va

evus

edSe

ljava

luKä

te ü

leko

orm

us-

viga

stus

ed

Rask

uste

tõs

tmis

e ko

olitu

sÄr

ge la

ske

tööt

ajal

tõs

ta t

ema

võim

eid

ület

avai

d ra

skus

i Ka

suta

ge k

äsits

i tei

sald

amis

e

asem

el m

ehaa

nilis

t te

isal

dam

ist

Kasu

tage

ras

kete

kot

tide

asem

el k

erge

mai

d

8. p

eatü

kk „T

ervi

shoi

u ju

htim

ine”

Luu-

ja li

hask

ond

101

Ping

utav

teg

evus

küü

ni-

tam

ise

tõtt

u (n

t pu

udel

t pu

uvilj

a ko

rjam

ine)

Surv

e se

lgro

ole

Luu-

ja li

hask

onna

va

evus

edSe

ljava

luKä

te ü

leko

orm

us-

viga

stus

ed

Min

imee

rige

ping

utav

ate

asen

dite

vaj

adus

tPi

isav

ad p

uhke

paus

idTö

öüle

sann

ete

rota

tsio

onKo

olitu

s

8. p

eatü

kk „T

ervi

shoi

u ju

htim

ine”

Töör

iista

d 10

2Ko

kkup

uude

ter

avat

e võ

i de

fekt

sete

töö

riis

tade

gaLõ

ikeh

aava

dVi

llid

Kriim

ustu

sed

Ampu

teer

imin

e

Töök

oja

heak

ord

Kool

itus

tead

likku

se s

uure

ndam

isek

s14

. pea

tükk

„Mas

inad

ja

sea

dmed

”

Töör

iista

d10

3El

ektr

ilöök

def

ekts

etel

t võ

i val

esti

kas

utat

ud

töör

iista

delt

Põle

tush

aava

dSü

dam

erab

andu

sSu

rm

Kool

itus

Paig

alda

ge k

aits

elül

itid

Järg

ige

toot

ja ju

hise

id

Korr

apär

ane

hool

dus

14. p

eatü

kk „M

asin

ad

ja s

eadm

ed”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”


154

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Sõid

ukid

104

sõid

uki k

ehva

st h

oold

u-se

st t

ingi

tud

õnne

tus

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Surm

Sõid

ukite

hoo

ldus

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”

Sõid

ukid

105

õnn

etus

sel

le t

agaj

ärje

l, et

la

psed

juhi

vad

sõid

ukei

dVi

gast

used

Põru

tus

Koom

aSu

rm

Keel

ake

last

el s

õidu

kite

juht

imin

e11

. pea

tükk

„Lap

sed”

Sõid

ukid

106

Kiir

use

ület

amis

est

või

sõid

uki t

agur

dam

ises

t ti

ngit

ud õ

nnet

us

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Surm

Juht

ide

valik

Kool

itus

Ohu

tu ju

htim

ine

Liik

lusk

orra

ldus

Ühe

suun

alis

ed s

üste

emid

Kiiru

stõk

ked

ja r

ingt

eed

Paig

alda

ge t

agur

dam

ise

hoia

tuss

igna

alid

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

Sõid

ukid

107

õnn

etus

kol

man

date

is

ikut

ega

ebas

obili

ke/lo

ata

maa

stik

usõi

duki

te a

valik

ul

maa

ntee

l kas

utam

ise

tõtt

u

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Surm

Kool

itus

Sõid

uki k

asut

amis

e ee

skirj

adH

anki

ge s

õidu

kite

le lo

adKa

suta

ge m

uid

mar

sruu

teVä

ltige

ava

like

maa

ntee

de ja

ki

irtee

de k

asut

amis

t

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”

Sõid

ukid

108

jala

käija

te ja

sõi

duki

te

eral

dam

ata

jätm

ises

t ti

ngit

ud õ

nnet

used

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Surm

Liik

lusk

orra

ldus

Ühe

suun

alis

ed s

üste

emid

Mär

gid

Kool

itus

Min

imee

rige

tagu

rdam

ist

Jala

käija

te ja

sõi

duki

te e

rald

amin

e

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

Sõid

ukid

109

välja

õppe

ta v

õi lo

ata

juhi

põ

hjus

tatu

d õn

netu

sed

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Surm

Taga

ge, e

t ju

hid

olek

sid

välja

õpp

inud

ja

et

neil

olek

sid

vast

avad

load

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”

Sõid

ukid

110

Ebap

iisav

a ki

nnit

amis

e tõ

ttu

kukk

uva

koor

ma

alla

jääm

ine

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Surm

Telli

ge t

öö s

pets

ialis

tidel

tKo

olitu

sJä

rele

valv

eKi

nnita

ge s

õidu

kite

l ole

vad

koor

mad

H

oidk

e ka

ugem

ale

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”

155

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Sõid

ukid

111

sõid

ukilt

kuk

kum

ine

sinn

a si

sene

des

või s

ealt

väl

jude

sVi

gast

used

Põru

tus

Koom

aSu

rm

Turv

ajal

atsi

dRo

nim

isel

kol

me

tugi

punk

ti ka

suta

mis

e ko

olitu

sSõ

iduk

i hoo

ldus

Pu

htad

ast

med

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”

Sõid

ukid

112

maa

stik

usõi

duki

tel i

sete

h-tu

d lis

asea

dmet

e ka

suta

mi-

sest

põh

just

atud

vig

astu

sed

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Surm

Ärge

kas

utag

e m

aast

ikus

õidu

kite

l is

eteh

tud

lisas

eadm

eid

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”

Sõid

ukid

113

aku

plah

vata

mis

est

ting

itud

vig

astu

sed

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Surm

Sõid

uki h

oold

usKo

olitu

s te

adlik

kuse

suu

rend

amis

eks

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”

Sõid

ukid

114

surv

e lu

u- ja

liha

skon

nale

, pü

üdes

sõi

duki

t m

udas

t vä

lja t

õmm

ata

Surv

e se

lgro

ole

Rebe

ndid

Juht

ide

kool

itam

ine

Sobi

like

sead

met

e ka

suta

min

e15

. pea

tükk

„Tra

nspo

rt

ja s

õidu

kid”

Sõid

ukid

115

surv

e lu

u- ja

liha

skon

nale

pu

idu

sõid

ukit

ele

laad

imis

elSu

rve

selg

rool

eSe

ljava

luLi

hasp

inge

d

Meh

hani

seer

imin

eRa

skus

te t

õstm

ise

kool

itus

Isik

ukai

tsev

ahen

did

Ärge

lask

e tö

ötaj

al t

õsta

tem

a võ

imei

d ül

etav

aid

rask

usi

8. p

eatü

kk „T

ervi

shoi

u ju

htim

ine”

21. p

eatü

kk „M

etsa

ndus

”

Sõid

ukid

116

sõid

uki ü

mbe

rpai

skum

ine

pi

duri

teta

sea

dmet

ega

lii

ga s

uurt

e ko

orm

uste

ve

dam

isel

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Surm

Juht

ide

valik

ja k

oolit

amin

eSõ

iduk

ite o

hutu

juht

imin

e ja

kas

utam

ine

Kasu

tage

om

avah

el s

obiv

aid

sõid

ukei

d ja

haa

gise

idPi

isav

ad p

idur

isüs

teem

id

Varu

stag

e sõ

iduk

üm

berm

inek

u

kaits

ekon

stru

ktsi

ooni

ja t

urva

vöög

aÄr

ge k

oorm

ake

sõid

ukei

d ül

e

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

Sõid

ukid

117

sõid

uki ü

mbe

rpai

skum

ine

tasa

kaal

usta

mat

a ko

orm

a / k

abiin

ist

välja

kü

ünit

ava

reis

ija t

õttu

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Surm

Juht

ide

valik

ja k

oolit

amin

eSõ

iduk

ite o

hutu

juht

imin

e ja

kas

utam

ine

Paig

alda

ge s

õidu

kile

üm

berm

inek

u ka

itsek

onst

rukt

sioo

n ja

tur

vavö

öÄr

ge lu

bage

sõi

duki

sse

reis

ijaid

, ku

i nen

de ja

oks

puud

ub is

te

Tasa

kaal

usta

ge k

oorm

ad

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”

5. p

eatü

kk „K

avan

dam

ine”

6. p

eatü

kk „K

oolit

us”

Sõid

ukid

118

sõid

uki ü

mbe

rpai

skum

ine

ka

lde

tõtt

uVi

gast

used

Põru

tus

Koom

aSu

rm

Juht

ide

valik

ja k

oolit

amin

eKa

suta

ge ü

lesa

ndek

s so

biva

t sõ

iduk

itO

hutu

juht

imin

e Pa

igal

dage

sõi

duki

le ü

mbe

rmin

eku

ka

itsek

onst

rukt

sioo

n

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”


156

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Sõid

ukid

119

liik

lusõ

nnet

us ju

hi

väsi

mus

e tõ

ttu

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Surm

Juht

ide

valik

ja k

oolit

amin

eO

hutu

juht

imin

e Är

ge ju

htig

e sõ

iduk

it, k

ui t

e ei

ole

vor

mis

Piis

avad

puh

kepa

usid

Vä

hend

age

tööa

ega

Tööü

lesa

nnet

e ro

tats

ioon

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”

Sõid

ukid

120

sõid

uki k

ukku

min

e ku

rist

ikku

eba

stab

iilse

pi

nnas

e tõ

ttu

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Surm

Juht

ide

valik

ja k

oolit

amin

eO

hutu

juht

imin

e Ka

vand

age

alte

rnat

iivse

d m

arsr

uudi

dLa

iend

age

teid

H

oidu

ge k

uris

tiku

serv

al s

õitm

ises

t Pa

igal

dage

üm

berm

inek

u ka

itse-

kons

truk

tsio

on ja

tur

vavö

ö

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”

Küla

staj

ad12

1võ

õras

t te

gevu

skoh

ast,

sõ

iduk

ite

liiku

mis

est

ning

m

asin

ate

ja s

eadm

ete

käi-

tam

ises

t ti

ngit

ud õ

nnet

us

Viga

stus

edSu

rmJu

htid

e va

lik ja

koo

litam

ine

Liik

lusk

orra

ldus

ja t

agur

dam

ise

min

imee

rimin

eJa

lakä

ijate

ja s

õidu

kite

era

ldam

ine

Mär

gid

Saat

ke k

ülas

taja

idÄr

ge k

äita

ge m

asin

aid

küla

staj

ate

juur

esol

ekul

12. p

eatü

kk „K

ülas

taja

d ja

kol

man

dad

isik

ud”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

Küla

staj

ad12

2Te

rrit

oori

umil

loat

a vi

ibim

ises

t ti

ngit

ud

viga

stus

ed la

stel

e ja

te

iste

le in

imes

tele

Viga

stus

edSu

rmPi

isav

ad ja

tur

valis

ed m

ängu

alad

Täis

kasv

anut

epoo

lne

järe

leva

lve

Ke

htes

tage

last

ele

lihts

ad o

hutu

sees

kirja

dAe

dade

kas

utam

ine

13. p

eatü

kk „T

aris

tu”

11. p

eatü

kk „L

apse

d”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

Küla

staj

ad12

3h

iljut

i pri

tsit

ud p

uuvi

ljade

sö

ömis

est

ting

itud

mür

-gi

stus

, eri

ti la

ste

puhu

l

Mür

gist

usSu

rmH

oiat

usm

ärgi

d Sa

atke

kül

asta

jaid

Täis

kasv

anut

epoo

lne

järe

leva

lve

Keht

esta

ge la

stel

e lih

tsad

ohu

tuse

eski

rjad

11. p

eatü

kk „L

apse

d”

12. p

eatü

kk „K

ülas

taja

d ja

kol

man

dad

isik

ud”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

16. p

eatü

kk

„Oht

likud

ain

ed”

157

Ohu

alli

kas

Nr

Oht

Taga

järje

dSo

ovita

tava

d en

netu

smee

tmed

Peat

ükid

Min

u põ

llu-

maj

andu

slik

m

ajap

idam

ine

Küla

staj

ad12

4ilm

a ko

ntro

llita

toi

muv

ko

kkup

uude

loom

adeg

aVi

gast

used

Zoon

oosi

nak

atum

ine

Surm

Hoi

atus

mär

gid

Saat

ke k

ülas

taja

idTä

iska

svan

utep

ooln

e jä

rele

valv

eKe

htes

tage

last

ele

lihts

ad o

hutu

sees

kirja

d

12. p

eatü

kk „K

ülas

taja

d ja

kol

man

dad

isik

ud”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

19. p

eatü

kk

„Põl

lum

ajan

dusl

oom

ad”

Tööt

ajad

125

Keel

epro

blee

mid

est

ting

itud

õnn

etus

Viga

stus

edSu

rmPa

rand

age

teab

e es

itam

ist

Kasu

tage

joon

isei

d ja

mär

keTõ

lkig

e ol

ulin

e te

ave

7. p

eatü

kk „T

ööta

jad”

17. p

eatü

kk „M

ärgi

d”

Tööt

ajad

126

Terr

itoo

rium

il tö

ötav

ate

allt

öövõ

tjat

e va

helis

est

koor

dine

erim

atus

est

ting

itud

õnn

etus

ed

Viga

stus

edPõ

rutu

sKo

oma

Surm

Tööv

õtja

te v

alik

Keht

esta

ge v

astu

tusa

lad

ja k

oord

inee

rige

neid

Teos

tage

allt

öövõ

tjate

üle

järe

leva

lvet

12. p

eatü

kk „K

ülas

taja

d ja

kol

man

dad

isik

ud”

Tööt

ajad

127

viga

stus

ed, m

is o

n ti

ngit

ud

laad

imis

est

või i

nim

este

ve

dam

ises

t ko

os s

aadu

ste,

lo

omad

e võ

i sea

dmet

ega

Mul

jum

isha

avad

Luum

urd

Juht

ide

valik

ja k

oolit

amin

eKa

suta

ge ü

lesa

ndek

s so

biva

t sõ

iduk

itKe

htes

tage

veo

eesk

irjad

Ärge

kun

agi l

aadi

ge s

õidu

kile

inim

esi

koos

saa

dust

e võ

i loo

mad

ega

15. p

eatü

kk „T

rans

port

ja

sõi

duki

d”

Tööt

ajad

128

vägi

vald

töö

taja

te h

ulga

sVi

gast

used

Vägi

stam

ine

Surm

Tööt

ajat

e ho

olik

as v

alim

ine

ja k

oolit

amin

eTe

adlik

kus

kultu

urie

rinev

uste

stKa

ebus

te e

sita

mis

e ko

rdJä

rele

valv

e

7. p

eatü

kk „T

ööta

jad”


158

L ISA 4 .4

Riskihindamise mudelidÛ Tagasi 4. peatüki juurde

Kui olete ohud kindlaks teinud ja neist loetelu koostanud, tuleb teil riskihindamise jätkamiseks valida hindamismudel.

riski kindlakstegemise eesmärgil tutvustatakse kaht (2) riskihindamise mudelit:

• kvalitatiivne mudel ja• kvantitatiivne mudel.

riski kindlakstegemise etapid on järgmised.

1. Valige hindamiskriteeriumid (parameetrid)Risk sõltub mitmest kriteeriumist. Praktilistel põhjustel kasutatakse ainult kaht kriteeriumi (hindamisparameetrit): tõenäosus ja raskusaste.

2. Määrake eelnevalt kindlaks hindamiskriteeriumide (tõenäosus ja raskusaste) tase ja/või neile antavad punktisummadKvalitatiivse mudeli puhul kirjeldatakse tõenäosust ja raskusastet sõnadega.

Tõenäosust võib kirjeldada järgmiselt:

• võimatu,• ebatõenäoline,• võimalik,• väga tõenäoline,• peaaegu kindel.

raskusastet võib kirjeldada järgmiselt:

• ebaoluline,• mõõdukas,• raske,• tegevust häiriv,• eluohtlik.

Kvantitatiivse mudeli puhul kirjeldatakse tõenäosust ja raskusastet arvudes.

Tõenäosust võib kirjeldada järgmiselt:

• 1 – võimatu,• 2 – ebatõenäoline,• 3 – võimalik,• 4 – väga tõenäoline,• 5 – peaaegu kindel.

raskusastet võib kirjeldada järgmiselt:

• 1 – ebaoluline,• 2 – mõõdukas,• 3 – raske,• 4 – tegevust häiriv,• 5 – eluohtlik.

159

3. Hinnake ohte ja määrake kindlaks risk

Tulemused kvalitatiivse mudeli puhul

Riski tase määratakse kindlaks kahe kriteeriumi kombinatsiooni põhjal:

Tõenäosus

raskusaste võimatu Ebatõenäoline võimalik väga tõenäoline

Peaaegu kindel

Ebaoluline Vähetähtis Vähetähtis Vähetähtis Minimaalne Minimaalne

Mõõdukas Vähetähtis Minimaalne Minimaalne Mõõdukas Märkimisväärne

Raske Vähetähtis Minimaalne Mõõdukas Märkimisväärne Märkimisväärne

Tegevust häiriv Minimaalne Mõõdukas Märkimisväärne Suur Suur

Eluohtlik Minimaalne Märkimisväärne Märkimisväärne Suur Suur

Tulemused kvantitatiivse mudeli puhul

Riski tase määratakse kindlaks tõenäosusele ja raskusastmele antud punktide korrutamise teel:

Tõenäosus

raskusaste 1 2 3 4 5

1 1–3 1–3 1–3 4–6 4–6

2 1–3 4–6 4–6 7–9 10–15

3 1–3 4–6 7–9 10–15 10–15

4 4–6 7–9 10–15 16–25 16–25

5 4–6 10–15 10–15 16–25 16–25

RISK (R)=

TõEnäosus (Vahejuhtumi toimumise tõenäosus)

×rasKusasTE (Tagajärje/kahju raskusaste)

Võetud meetmed Tegevuse laad


160

4. Määrake kindlaks parandus- ja ennetusmeetmed ning kehtestage ajakava sõltuvalt riski astmest

Tulemuste tõlgendamine

Riski aste Parandusmeetmed ja ajakava

16–25 Suur riskPEaTagE tegevus viivitamatult, kuni kontrollimeetmed on võetud ja riskitaset vähendatud. Selleks võib olla vaja tutvuda täiendavate erimaterjalidega.

10–15 Märkimisväärne risk

Tagage ohutus nädala jooksul. Seni võtke ajutisi meetmeid.

7–9 Mõõdukas risk Tagage ohutus kuu jooksul.

4–6 Minimaalne risk Tagage ohutus aasta jooksul.

1–3 Vähetähtis risk Jätkake olemasolevate kaitse- ja ennetusmeetmete võtmist, neid pidevalt läbi vaadates.

161

L ISA 4 .5

Ohtlikud toimingudÛ Tagasi 4. peatüki juurde

nr valdkond Toiming ohu number

1 Üldine Territooriumi puhastustööd 1, 2, 3, 4, 12, 13, 22, 26, 27, 31, 33, 51, 55, 56, 57, 59, 60, 63, 65, 66, 67, 68, 70, 71, 72, 74, 75, 76, 80, 81, 86, 90, 94, 96, 98, 100, 102, 125, 126, 128

2 Üldine ruumide hooldustööd 1, 2, 4, 5, 6, 8, 9, 12, 13, 15, 16, 22, 26, 27, 29, 30, 31, 36, 51, 54, 55, 57, 59, 60, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 79, 80, 81, 94, 95, 96, 98, 100, 102, 103, 122, 125, 126, 128

3 Üldine masinate ja seadmete (nii suurte kui ka väikeste) ülesseadmine, hooldamine, puhasta-mine, ettevalmistamine ja ladustamine

1, 2, 3, 4, 5, 7, 15, 16, 25, 27, 29, 31, 54, 60, 72, 81, 101, 102, 103, 125, 126, 128

4 Üldine Traktorite, sõidukite ja koormate kinni- ja lahtihaakimine ning juhtimine

2, 5, 7, 27, 29, 30, 31, 55, 72, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 121, 125, 127, 128

5 Üldine Kauba kohaletoimetamine ja peale-võtmine kolmandate isikute poolt

22, 29, 30, 31, 70, 80, 100, 106, 108, 110, 116, 121, 124, 125, 126, 127, 128

6 Üldine jäätmete pealevõtmine kolmandate isikute poolt 29, 30, 31, 33, 58, 60, 63, 68, 71, 75, 80, 94, 96, 98, 100, 106, 108, 110, 116, 121, 124, 125, 126, 127, 128

7 Põllumajandus/ aiandus/ metsandus

maatüki ja mulla käsitsi harimine (sh umbrohu eemaldamine ja väetiste kasutamine)

1, 2, 18, 19, 20, 21, 24, 26, 27, 31, 32, 33, 35, 37, 50, 52, 53, 57, 58, 70, 72, 76, 98, 100, 101, 102, 125, 128


maatüki ja mulla automatiseeritud harimine (sh umbrohu eemaldamine ja väetiste kasutamine)

1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 11, 14, 15, 16, 24, 26, 27, 29, 30, 31, 33, 35, 52, 53, 57, 58, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 121, 125, 127, 128


Käsitsi külvamine ja istutamine 1, 2, 18, 20, 21, 24, 26, 27, 31, 32, 33, 35, 37, 65, 70, 72, 76, 98, 100, 101, 102, 125, 128


automatiseeritud külvamine ja istutamine 1, 2, 5, 6, 7, 8, 11, 16, 24, 26, 27, 29, 30, 31, 35, 72, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 121, 125, 127, 128


Pestitsiidide käsitsi segamine, anuma-tesse kallamine ja kasutamine

1, 2, 17, 18, 19, 20, 21, 24, 26, 27, 31, 32, 33, 35, 37, 51, 52, 59, 61, 62, 65, 70, 72, 76, 78, 99, 100, 101, 123, 125, 128


162



Pestitsiidide automatiseeritud segamine, anumatesse kallamine ja kasutamine

1, 2, 5, 6, 7, 8, 16, 17, 18, 19, 24, 26, 27, 29, 30, 31, 33, 35, 51, 52, 59, 61, 62, 65, 69, 72, 78, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 121, 123, 125, 127, 128

13 Põllumajandus/ aiandus

Fumigatsioon 1, 2, 17, 18, 19, 21, 24, 26, 27, 31, 32, 33, 35, 37, 51, 59, 65, 70, 72, 76, 99, 100, 125, 128


Käsitsi niisutamine 1, 2, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 24, 26, 27, 31, 32, 33, 35, 37, 65, 68, 70, 72, 76, 78, 98, 100, 125, 128


automatiseeritud niisutamine 1, 2, 5, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 24, 26, 27, 29, 30, 31, 32, 33, 35, 37, 65, 68, 70, 72, 76, 78, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 121, 125, 127, 128

16 Aiandus/ metsandus

Taimede käsitsi tagasilõikamine 1, 2, 8, 13, 17, 18, 19, 20, 21, 23, 24, 26, 27, 29, 30, 31, 32, 33, 35, 37, 44, 51, 65, 69, 72, 74, 76, 98, 100, 101, 102, 125, 127, 128

17 Aiandus/ metsandus

Taimede automatiseeritud tagasilõikamine 1, 2, 6, 7, 8, 10, 13, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 23, 24, 26, 27, 31, 32, 33, 35, 37, 44, 47, 51, 65, 69, 74, 98, 100, 101, 102, 103, 125, 127, 128

18 Aiandus Käsitsi harvendamine 1, 2, 8, 13, 17, 18, 19, 20, 21, 23, 24, 26, 27, 29, 30, 31, 32, 33, 35, 37, 44, 51, 65, 69, 72, 74, 76, 98, 100, 101, 102, 125, 127, 128

19 Aiandus Kemikaalidega harvendamine 1, 2, 13, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 23, 24, 26, 27, 29, 31, 32, 33, 35, 37, 54, 60, 65, 70, 72, 76, 78, 98, 99, 100, 101, 123, 125, 128


Põllukultuuride jälgimine või seire 18, 19, 20, 21, 24, 26, 27, 29, 31, 32, 33, 35, 37, 65, 70, 72, 76, 123, 128


saagi käsitsi koristamine 13, 17, 18, 19, 20, 21, 23, 24, 26, 27, 29, 31, 32, 33, 35, 37, 50, 51, 56, 65, 67, 70, 72, 74, 76, 98, 100, 101, 102, 123, 125, 126, 127, 128


saagi automatiseeritud koristamine 1, 2, 4, 5, 6, 7, 11, 16, 19, 24, 26, 27, 29, 30, 31, 33, 35, 37, 56, 72, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 121, 125, 126, 127, 128


Põllukultuuride jääkide käsitsi kõrvaldamine 1, 2, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 24, 26, 27, 29, 31, 32, 33, 35, 37, 50, 51, 53, 56, 58, 63, 65, 67, 70, 72, 74, 76, 98, 100, 101, 102, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 121, 123, 125, 126, 127, 128

163



Põllukultuuride jääkide automa-tiseeritud kõrvaldamine

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11, 16, 19, 22, 24, 26, 27, 29, 30, 31, 32, 33, 35, 37, 56, 58, 65, 67, 72, 76, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120,121, 125, 126, 127


Põllukultuuride ladustamine 8, 12, 22, 31, 53, 54, 55, 57, 66, 67, 71, 78, 98, 99, 100, 110, 125, 128


Põllukultuuride transportimine 29, 30, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 12, 125, 127, 128

27 Metsandus Käsitsi puurimine käsi tööriistadega 1, 2, 18, 19, 20, 21, 24, 26, 27, 31, 32, 33, 34, 35, 37, 39, 41, 42, 43, 46, 49, 98, 100, 102, 125, 126, 128

28 Metsandus automatiseeritud puurimine puurmasinaga 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11, 16, 18, 21, 26, 27, 31, 32, 33, 34, 35, 37, 39, 41, 42, 43, 46, 49, 72, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 121, 125, 126, 128

29 Metsandus Käsitsi laasimine kirvega 2, 17, 18, 19, 21, 24, 26, 27, 31, 33, 34, 35, 37, 39, 41, 42, 43, 46, 49, 72, 98, 100, 101, 102, 125, 126, 128

30 Metsandus automatiseeritud laasimine kettsaega 1, 2, 4, 6, 7, 8, 10, 11, 16, 17, 18, 19, 21, 24, 26, 27, 31, 33, 34, 35, 37, 39, 41, 42, 43, 46, 47, 49, 72, 98, 100, 101, 102, 103, 125, 126, 128

31 Metsandus/ põllumajandus

Puude käsitsi langetamine ja lõhkumine kirvega 1, 2, 12, 13, 17, 18, 19, 21, 23, 24, 26, 27, 31, 33, 34, 45, 37, 38, 29, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 48, 49, 72, 98, 100, 101, 102, 125, 126, 128

32 Metsandus/ põllumajandus

Puude automatiseeritud langeta-mine ja lõhkumine kettsaega

1, 2, 6, 7, 8, 10, 11, 12, 13, 16, 17, 18, 19, 21, 23, 24, 26, 27, 31, 33, 34, 35, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 72, 98, 100, 101, 103, 126, 128

33 Metsandus Koorimine – purustamine 1, 2, 4, 5, 6, 7, 8, 10, 11, 16, 18, 19, 21, 24, 26, 27, 31, 33, 34, 35, 37, 39, 41, 42, 43, 46, 47, 49, 72, 78, 101, 102, 103, 125, 126, 128

34 Metsandus Kokkukogumine ja -vedu 1, 2, 5, 8, 16, 18, 21, 24, 26, 27, 31, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 42, 43, 46, 49, 72, 98, 100, 101, 125, 126, 127, 128

35 Metsandus Käsitsi virnastamine 18, 19, 21, 24, 26, 27, 31, 33, 34, 35, 37, 38, 39, 41, 42, 43, 46, 48, 49, 72, 98, 100, 101, 125, 126, 127, 128

36 Metsandus automatiseeritud virnastamine 1, 2, 5, 16, 18, 19, 21, 24, 26, 27, 29, 30, 31, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 41, 42, 43, 46, 48, 49, 72, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 125, 126, 128


164


37 Metsandus Transport ja mahalaadimine 5, 6, 7, 8, 11, 12, 16, 18, 19, 21, 24, 26, 27, 29, 30, 31, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 41, 42, 43, 46, 48, 49, 59, 72, 98, 100, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 121, 125, 126, 127, 128

38 Metsandus jääkide kõrvaldamine 17, 18, 19, 20, 21, 24, 26, 27, 31, 32, 33, 34, 35, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 46, 48, 49, 72, 98, 100, 101, 123, 125, 126, 127, 128

39 Loomakasvatus aedade ehitamine 1, 2, 3, 5, 6, 8, 9, 11, 16, 21, 24, 27, 31, 33, 64, 70, 72, 77, 79, 98, 100, 102, 103, 122, 124, 125, 126, 128

40 Loomakasvatus Tornhoidlate täitmine 2, 12, 13, 20, 24, 26, 27, 31, 33, 53, 56, 63, 66, 67, 68, 71, 72, 73, 74, 100, 101, 125, 128

41 Loomakasvatus loomade jaotamine ja söötmine 20, 22, 24, 26, 27, 31, 33, 56, 58, 72, 83, 100, 101, 125, 128

42 Loomakasvatus Käsitsi lüpsmine 1, 27, 31, 33, 66, 72, 83, 87, 88, 89, 92, 97, 98, 100, 101, 125, 128

43 Loomakasvatus automatiseeritud lüpsmine 1, 27, 31, 33, 66, 72, 83, 87, 88, 89, 92, 97, 125, 128

44 Loomakasvatus vaktsineerimine, pügamine, märgista-mine, sarvede eemaldamine, rõngasta-mine, sõrgade ja kapjade lõikamine, kastreerimine, sperma kogumine

1, 2, 4, 27, 31, 33, 62, 72, 82, 83, 84, 86, 87, 88, 89, 91, 92, 97, 102, 125, 128

45 Loomakasvatus loomade abistamine poegimisel või haigete loomade abistamine

27, 31, 33, 72, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 92, 97, 98, 125, 128

46 Loomakasvatus loomakorjuste käsitsemine 27, 31, 33, 52, 58, 72, 87, 88, 89, 90, 97, 100, 125, 128

47 Loomakasvatus Kodulindude käsitsemine ja munade kogumine 27, 31, 33, 65, 66, 72, 86, 87, 88, 89, 96, 97, 98, 100, 101, 125, 128

48 Loomakasvatus Peale- ja mahalaadimine ning transport 27, 31, 33, 72, 83, 87, 88, 89, 92, 93, 97, 98, 101, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 121, 125, 126, 127, 128

49 Loomakasvatus Põllumajandusloomade jälgimine või seire 18, 19, 21, 24, 26, 27, 31, 32, 33, 34, 35, 42, 43, 49, 82, 83, 87, 88, 89, 92, 97, 124, 125, 128

50 Loomakasvatus Karjatamine ja loomade ajamine maanteel 18, 19, 21, 24, 26, 27, 31, 32, 33, 34, 35, 42, 43, 49, 82, 83, 87, 88, 89, 92, 97, 106, 124, 125, 128

165

L ISA 5 .1

Ohutusmeetodi kirjelduse vorm


Tegevuse kirjeldus:

Koostamise kuupäev: Koostaja nimi:

asjaolud, mida tuleb tegevuse kavandamisel arvesse võtta

Tööga seotud tahud Töö parameetrid märkused

Asukoht Määrake kindlaks asukoht

Lähedal või kaugel?

Keeruline või lihtne juurdepääs?

Ebatasane või tasane maastik?

Ajakava Määrake kindlaks tegevuse aeg

Liiga lühike või pikk?

Äärmiselt pingeline?

Kohustuslikud puhkepausid

Ilmastikuolud Määrake kindlaks ilmastikuolud

Soe või külm? Äärmuslikud ilmastikuolud?

Hädaolukorrad?

Vajalikud seadmed ja masinad

Loetlege seadmed Enda omad või renditud?

Hooldatud või mitte?

Vajavad remonti või mitte?

Inimesed Valige inimesed Kas nende arv on piisav?

Väljaõppinud ja kogemustega või mitte?

Kas järelevalve on vajalik või mitte?


166

Isikukaitsevahendid

Valige isikukaitsevahendid


Kas need on kasutuskõlblikud?

Kas inimesed teavad, kuidas neid kasutada?

Kindlakstehtud ohudMäärake kindlaks peamised ohud

Määrake kindlaks töömeetod ja juhendageMäärake kindlaks, kes mida ja millal teeb

Kontaktnumbrid ja tegutsemise korraldus hädaolukorraksKohalikud hädaabinumbrid

haigla

Teie arst

Tuletõrje

Politsei

Päästeteenistus

Kohalik omavalitsus

167

Kuidas hädaolukorras käituda?

Määrake kindlaks hädaolukord Määrake kindlaks toimingud

Tulekahju

raske vigastus

üleujutus

surmaga lõppenud õnnetus


168

L ISA 19 .1

ZoonoosidÛ Tagasi 19. peatüki juurde


haigus mõjutatud loomad nakatumistee Tagajärjed

Escherichia coli O157 Veised, lambad, hirved, kitsed Suu KõhulahtisusNeerupuudulikkusSurm

Krüptosporidioos Vasikad, lambatalled, hirved, kitsed

Kokkupuude loomasõnnikugaSõnnikust saastunud vesiKäe ja suu kokkupuutumine

KõhulahtisusKõhuvaluGripilaadsed sümptomid

leptospiroos Rotid, kariloomad Lõikehaavad ja kriimustusedNakatunud uriini sattumine silma, ninna või suhuPlatsentaosade organismi sattumine nahakahjustuste kauduUriinipiiskade sissehingamine

PalavikPeavaluOksendamineLihasvaluKollatõbiMeningiitNeerupuudulikkusSurm

veiste tuberkuloos Veised, mägrad, hirved SissehingamineKäe ja suu kokkupuutumine

Valu rindkeresVeriköhaPalavikKülmavärinadÖine higistamine Söögiisu langusKaalulangusKahvatus

salmonella Põllumajandusloomad Saastunud toitKokkupuude loomasõnnikugaKäe ja suu kokkupuutumine ning käte kokkupuutumine

KõhulahtisusPalavikKõhuvalu

Streptococcus suis Sead Lõikehaavad ja kriimustusedSissehingamine

MeningiitSurm

orf Lambad, kitsed, lambatalled Kokkupuude loomade nahakah-justustega või nakatunud villagaAiad või hekid

Haavandid näol, kätel ja käsivartel

lammaste klamüdioos(Chlamydia psittaci)

Lambad, kitsed Kokkupuude nakatunud platsen-taga või selle käsitsemine

Gripilaadsed sümptomid Raseduse katkemise oht

ornitoos Pardid, kodulinnud Sõnnikutolmu sissehingamine Gripilaadsed sümptomidKopsupõletikEndokardiitHepatiitSurm

169

Q-palavik Lambad, veised Uriini, väljaheidete või platsentaga saastunud tolmu sissehingaminePastöriseerimata piima joominePuugihammustusedNahamarrastused

Gripilaadsed sümptomidKopsupõletikMaksakahjustused ja südameklapi rikkedSurm

dermatofütoos ehk pügaraig

Veised, sead, lambad, hobused, koerad

Organismi sattumine nahal olevate lõikehaavade ja marrastuste kaudu

Põletik ja paistetusKoorik nahalNahakahjustused kätel, käsivartel, peal ja kaelal

Krüptosporidioos Kodulinnud, veised, lambad, väikeimetajad

Loomasõnniku allaneelamine (saastunud vee või toidu kaudu)

KõhulahtisusKõhuvalu ja krambidVäike palavik

Kampülobakteritest tingitud nakkused

Kodulinnud, veised Saastunud toidu, vee, piima tarbimine

Verine kõhulahtisusPeriodontiit või düsenteeriaKrambidPalavik ja valud

Brutselloos (kõikuv või malta palavik)

Veised, sead, kitsed, lambad Kokkupuude platsenta ja muude saastunud kudedega; pastöri-seerimata piima ja nakatunud loomade piimast valmistatud pehmete juustude tarbimine

Vahelduv palavikHigistamineNõrkusAneemiaPeavaludDepressioon ning lihas- ja kerevaludSeptitseemia

marutaud Metsikud kiskjalised, koerad, kassid, põllumajandusloomad

Viirusi sisaldava sülje kokkupuude nahakahjustustega, nakatunud looma hammustus

Gripilaadsed sümptomidÄrevusUnetusMeeltesegadusÄrrituvusEbaharilik käitumineParanoiaVeekartusSurm

Tulareemia Metsloomad, sead, koerad Organismi sattumine saas-tunud vee või liha kaudu

Paistetanud ja valusad lümfisõlmedPalavikust tingitud värinadPeavaluKurnatusOksendamineKõhulahtisus

Euroopa Komisjon

mittesiduv parima tava juhend põllumajandus-, loomakasvatus-, aiandus- ja metsandustöötajate tervise ja ohutuse kaitsmist käsitlevate direktiivide paremaks kohaldamiseks

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2015

2015 – 169 lk – 21 × 29,7 cm

ISBN 978-92-79-43400-6doi:10.2767/60474

Käesolev mittesiduv juhend sisaldab teavet ja hea tava näiteid tervist ja ohutust käsitlevate direktiivide rakendamise kohta ning vajalikke selgitusi ja praktilisi näiteid põllumajandus-, aiandus- ja metsatööde kõikides etappides esinevate ohtude ja riskide kohta.

Juhend on ette nähtud kõikidele sidusrühmadele, eelkõige põllumajandustootjatele, keskastmejuhtidele (eriti VKEdes), tööandjatele, töötajatele ja nende esindajatele ning teistele isikutele abivahendina direktiivide rakendamisel ja tööst tulenevate riskide ennetamise nõuetekohasel juhtimisel.

Ühtlasi sisaldab käesolev juhend ülevaadet mitmesugustest ELi direktiividest, viiteid ja teabe esitajate bibliograafiat, sõnastikku, võtmeküsimuste ja teemade loetelu, praktiliste näidete tabelit ja kokkuvõtlikku tabelit sidusrühmade kohustuste kohta.

Juhendis on esitatud näiteid hea tava kohta, mis on valitud ELi liikmesriikides kasutatavatest juhenditest või spetsiaalselt koostatud käesoleva väljaande jaoks.

Käesolev väljaanne on saadaval trükisena inglise, prantsuse ja saksa keeles ning elektroonilisel kujul kõigis teistes ELi ametlikes keeltes.

KusT saaB Eli väljaandEid?

Tasuta väljaanded:

• üksikeksemplarid: EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu);• rohkemeksemplareningplakatidjakaardid: Euroopa Liidu esindustest (http://ec.europa.eu/represent_et.htm), delegatsioonidest väljaspool ELi (http://eeas.europa.eu/delegations/index_et.htm), kasutades Europe Direct’i teenistust (http://europa.eu/europedirect/index_et.htm) või helistades infotelefonile 00 800 6 7 8 9 10 11 (kõikjalt EList helistades tasuta) (*).

(*) Antav teave on tasuta nagu ka enamik kõnesid (v.a mõne operaatori, hotelli ja telefonikabiini puhul).

Tasulised väljaanded:

• EUBookshopikaudu(http://bookshop.europa.eu).

Kas olete huvitatud tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi väljaannetest?

Meie väljaandeid saate alla laadida ja tasuta tellida aadressil

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catid=93&langid=et

Kui soovite tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi tegevusega pidevalt kursis olla, tellige tasuta väljaande Sotsiaalne Euroopa e-uudiskiri aadressil

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catid=371&langid=et

http://ec.europa.eu/social

www.facebook.com/socialeurope

KE-31-11-450-ET-N

Documents

Töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine põllumajanduses, … · 2017-08-10 · Käesolev juhend aitab teil teha esimesed sammud sel teel. Juhendis antakse taustteavet selle kohta,