TULEKAHJU

KORRAL

TEGUTSEMISE

PLAAN Tallinna Tehnikaülikool

V ja VB õppehoone (U05 + U05B)

Ehitajate tee 5/5 ja 5/7, Tallinn

Kinnitatud:

1

Sisukord

1. Ettevõtte ja hoone tuleohutusalane iseloomustus ................................................................. 2

1.1 Ettevõtte tegevusvaldkond, personal ja tööaeg........................................................................ 2

1.2 Hoone iseloomustus ................................................................................................................ 2

1.2.1 Hoone pindala ja korruste arv .......................................................................................... 2

1.2.2 Hoone tuleohutusalane iseloomustus............................................................................... 2

1.3 Tuleohutuspaigaldised ............................................................................................................. 7

1.3.1 Tulekustutid ..................................................................................................................... 7

1.3.2 Tulekustutustekk............................................................................................................ 10

1.3.3 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem .............................................................. 11

1.3.4 Tuletõrje voolikusüsteem .............................................................................................. 12

1.3.5 Hädavalgustus ............................................................................................................... 14

1.3.6 Suitsuärastussüsteem ..................................................................................................... 15

2. Tegevusjuhised tulekahju korral ....................................................................................... 16

2.1 Tulekahju avastamine ........................................................................................................... 16

2.1.1 Valvekeskuse vahetuse vanem (VV) ............................................................................. 16

2.1.2 Turvatöötaja (TT) .......................................................................................................... 17

2.1.3 Patrullauto 1 turvatöötaja (PA1) .................................................................................... 17

2.1.4 Patrullautod (PA2, PA3 jne) .......................................................................................... 17

2.1.5 Tulekahju avastanud töötaja .......................................................................................... 18

2.2 Tulekahjust teavitamine......................................................................................................... 18

2.3 Evakuatsioonikorralduse edastamine .................................................................................... 19

2.4 Evakuatsiooni läbiviimine .................................................................................................... 19

2.4.1 Töötaja ülesanded .......................................................................................................... 19

2.4.2 Üldised suunised evakueerumisel ja evakuatsiooni läbiviimisel ................................... 20

2.5 Tulekahju kustutamine ja leviku piiramine ........................................................................... 20

2.5.1 Tulekustuti kasutamine .................................................................................................. 21

2.6 Päästemeeskonna vastuvõtmine ............................................................................................ 22

3. Evakuatsiooni skemaatilised plaanid ................................................................................. 22

2

1. Ettevõtte ja hoone tuleohutusalane iseloomustus

1.1 Ettevõtte tegevusvaldkond, personal ja tööaeg

V ja VB õppehoones toimub õppe- ja teadustegevus

1.2 Hoone iseloomustus

1.2.1 Hoone pindala ja korruste arv

Korruste arv ja pindalad m2:

0. korrus 1. korrus 2. korrus 3. korrus 4.korrus 5. korrus

655,1 1410,4 1288,8 944,8 963,2 444,4

Hoone üldpindala on 5707 m2.

0-korrusel asuvad laborid, majapidamis- ja laoruumid ning töökojad.

Esimesest kuni neljanda korruseni on kabinetid, laborid ja õppeklassid.

Viies korrus on tehniline korrus, kus asuvad ventilatsiooni- ja jahutusseadmed.

1.2.2 Hoone tuleohutusalane iseloomustus

Tuleohutuse liigituselt kuulub hoone neljanda kasutusviisiga1 (suurte rahvahulkade kogune-

mishooned) hoonete loetellu. Kandetarindid ja sisetrepid on raudbetoonist. Kuna hoone on

ehitatud mittepõlevatest ehitusmaterjalidest, kuulub hoone tulepüsivuse seisukohalt esimesse

tulepüsivusklassi2 (TP1). Evakuatsiooni ohutuks läbiviimiseks ning tulekahju leviku piirami-

seks on korrused ja trepikojad jagatud omaette tuletõkkesektsioonideks3. Tuletõkkeuste tule-

püsivusaeg on 30 minutit. Põlemiskoormus on alla 600 MJ/m2.

1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusele nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”

2 Ehitised jagatakse tulepüsivuse seisukohalt kolme klassi tähistusega TP1, TP2 ja TP3. TP1-klassi kuuluv ehitis püstitatakse

põhiliselt mittepõlevatest ehitusmaterjalidest.

3 Tuletõkkesektsioon on hoone osa või üksik ruum, millest tule levik väljapoole on tuletõkketarindite või muude tõhusate

vahendite abil ettemääratud aja jooksul takistatud.

Lahtioleku

kellaajad:

Hoone kasutajate arv Inimeste arv, kes

vajavad evakuee-

rumisel lisaabi:

Evakueerimise võimalus

ühest tuletõkke-

sektsioonist teise:

lahtioleku

ajal: öisel ajal:

E-L: 7.00 -

22.00

ca 120 tööta-

jat / ca 400

üliõpilast

Sissepääs

piiratud

õigusega.

Hoones võib viibi-

da ca 30 piiratud

liikumisvõimega

üliõpilast.

On olemas; mööda eva-

kuatsiooniteid ja trepikoda-

sid

3

Paljud tuletõkkeuksed on avatud asendis ning sulguvad automaatselt häirekellade rakendumi-

sel.

Evakuatsioonipääsud on väljumise suunal avatavad võtmeta.

Teise uksepoole avamiseks tuleb vajutada automaatriivi lingile.

Väljumise suunal kaardiga avatavate evakuatsioonipääsude lukud avanevad automaatselt häi-

rekellade rakendumisel.

4

Evakuatsiooniteed ja –pääsud on tähistatud vastava märgistusega.

Evakuatsioonimärgid4:

Evakuatsioonipääs, -tee, -suund: kasutatakse tulekahju või muu hädaohu korral inimeste eva-

kueerimiseks ettenähtud evakuatsiooniteede tähistamiseks. Märke kasutatakse ka peegelpildis.

Märgil olev nool näitab liikumissuunda evakuatsiooniteel.

Tulekahju tekkimist objektil võivad põhjustada järgmised faktorid:

materjalide ja kemikaalide ohutuskaarte (Material Safety Data Sheet) eirates;

tuleohutusnõuete rikkumised tuletööde läbiviimisel;

tuleohutusnõuete rikkumine suitsetamisel (selleks mitte ettenähtud kohas);

põlevmaterjalide ja põlevjäätmete ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtades (nt

põlevmaterjali ladustamine elektrikilbi sees, selle all või peal);

kuritahtlik tegevus (süütamine);

tulekahju levik naaberhoonelt või objektidelt (nt süttib põlema hoone vahetus

läheduses olev auto);

tehnosüsteemsed rikked (rikked elektripaigaldistes);

inimlik hooletus (järelevalveta jäetud või valesti kasutatavad elektriseadmed);

vääramatu jõu mõjul.

4 Ohutusmärgid EVS 620-2:2012

5

TULEOHTLIKUD AINED

V B õppehoone 1. korrus

Etanool

ruum 108

Pikriinhape 2 kg

Vaskkloriid 2 kg

Vesinikkloriid 2 kg

Vesinikfluoriidhape 2 kg

Lämmastikhape 2 kg

Sidrunhape 2 kg

Etüleenglükool 2 kg

Väävelhape 2 kg

Kaalium raudtsüaniid 2 kg

Kaalium pürosulfiid 2 kg

Kaaliumhüdroksiid 2 kg

Naatrium hüdroksiid 2 kg

Naatriumsulfaat 2 kg

Naatriumtiosulfaat 2 kg

Ruumis 018 toimuvad mehaanilised katsed/metallograafia (materjalitehnika insituudi üks la-

boritest). Lisaks nimetatud ainetest kasutatakse seal sagedasti veel terve rida erinevaid tu-

leohtlikke (põlevaid) aineid, mida hetkel laboris ei ole kuid kuuluvad standartsete metallog-

raafia prepareerimisvahendite hulka.

Hõbenitraat (AgNO3) kuni 2 kg

Äädikhape (CH3COOH) kuni 2 kg

Atsetoon (CH3COCH3) kuni 2 kg

Metanool (CH3OH) kuni 2 kg

Glütserool (C3H5(OH)3) kuni 2 kg

Oksaalhape ((COOH)2 ∙ 2H20) kuni 2 kg

Kaadmiumkloriid (CdCl2) kuni 2 kg

Kroomtrioksiid (CrO3) kuni 2 kg

Vask heksamiin dikloriid (Cu(NH3)6Cl2) kuni 2 kg

Vasknitraat (Cu(N03)2 ∙ 3H2O) kuni 2 kg

Vasksulfaat (CuSO4 ∙ 5H2O) kuni 2 kg

Raudkloriid (FeCl3 ∙ 6H2O) kuni 2 kg

Raudnitaat (Fe(NO3)3) kuni 2 kg

Fosforhape (H3P04) kuni 2 kg

Vesiniksulfiid (H2S) kuni 2 kg

Kaaliumtsüaniid (KCN) kuni 2 kg

Kaalium dikromaat (K2Cr2O7) kuni 2 kg

Kaaliumkromaat (K2CrO4) kuni 2 kg

Naatriumdikromaat (Na2Cr2O7) kuni 2 kg

6

Naatrium pürosulfaat (Na2S2O7 ∙ 2H2O) kuni 2 kg

Ammoniumkloriid (NH4Cl) kuni 2 kg

Ammoonium molübdaat ((NH4)2MoO4) kuni 2 kg

Ammoonium hüdroksiid (NH4OH) kuni 2 kg

Ammonium (polü)sulfaat ((NH4)2Sx) kuni 2 kg

Ammoonium peroksüdisufaat ((NH4)2S2O8) kuni 2 kg

7

1.3 Tuleohutuspaigaldised

Tulekahju avastamiseks, kustutamiseks, ohutu evakuatsiooni läbiviimiseks ja varakahjude

vähendamiseks on hoones järgmised tuleohutuspaigaldised5:

tulekustutid;

automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;

tuletõrje voolikusüsteem;

hädavalgustus;

suitsuärastussüsteem;

1.3.1 Tulekustutid

Tulekustuti on mõeldud tulekahju kustutamiseks ühe inimese poolt tulekahju algfaasis 6 .

Hoones on hajutatult paigutatud 6 kg laenguga ABC tüüpi pulberkustutid (pilt 1), mis asuvad

spetsiaalsetes kappides (uksel on vastav tuleohutusmärk) koridorides ning ruumide seintel.

Kui tulekustuti asub ruumis, siis on ka ruumi uksel vastav tuleohutusmärk. Tulekustutite asu-

kohad on märgitud evakuatsiooniskeemidel.

5 Seade või tehnosüsteem, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks eva-

kuatsiooniks ja päästetööks.

6 On süttinud tulekahju kõige varasem faas. Ruumi temperatuur selles faasis on kuni 38 oC. Hapniku sisaldus õhus umbes

20%. Algfaasi ajaline kestvus on keskmiselt 1-4 minutit. Algfaasis olevat tulekahju on võimalik kustutada esmaste tulekustu-

tusvahenditega. Alates hetkest, kui põlevatest ainetest eraldunud põlevgaaside segu on saavutanud temperatuuri 300 oC,

algab tulekahju järgmine faas ehk üleveeremise faas, mida esmaste tulekustutusvahenditega kustutada ei ole võimalik.

8

Pilt 1

(6 kg pulberkustuti) (5 kg süsihappegaaskustuti) (2 l rasvakustuti)

Pulberkustuti kustutab efektiivselt A, B ja C klassi tulekahjusid

Süsihappegaaskustuti kustutab efektiivselt B klassi tulekahjusid

Vahtkustuti kustutab efektiivselt A ja B klassi tulekahjusid

Rasvakustuti kustutab efektiivselt A, B ja F klassi tulekahjusid

A - klass - tahkete ja põlemisel hõõguvate ainete kustutamiseks (puit, paber, tekstiil, põlevad

kiudained jms);

B - klass - põlevvedelike ja põlemisel sulavate ainete kustutamiseks (õli, bensiin, lahustid,

vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms);

C - klass - põlevgaaside kustutamiseks (metaan, propaan, atsetüleen, vesinik jms);

D - klass - metallide kustutamiseks (alumiinium, magneesium, naatrium, kaalium, titaan jms);

F - klass – toiduõlide ja rasvade kustutamiseks.

NB! Kõiki TTÜ-s kasutuses olevaid tulekustuteid võib kasutada kuni 1000V pinge all olevate

elektrijuhtmete ja -seadmete kustutamiseks.

9

Enne tulekustuti kasutamist

Enne kustuti kasutamist on soovitav jälgida tulekustuti peal toodud kasutusjuhiseid (pilt 2), et

saada teada või meelde tuletada kuidas toimub tulekustuti töölerakendamine.

Pilt 2 (Tulekustuti pealdis)

Tulekustuti kasutamine

Võta lähim tulekustuti kapist (selleks purusta klaas, võta võti ning ava uks);

Jää tulekoldest ohutusse kaugusesse (5-3m);

Pane tulekustuti maha ning hoides ainult alumisest käepidemest, eemalda kaitseriiv

(splint);

Haara vooliku otsast ning suuna kõige intensiivsema põlemise koha pinnale (leegi ja-

lale);

Vajuta tugevasti päästikule (käepideme ülemisele hoovale);

10

Kustutamisel tuleb tulekustutusaine pühkivate liigutustega suunata kõige intensiivsema

põlemise koha pinnale;

Mahavalgunud põlevvedeliku kustutamist alusta äärtelt ning järkjärgult kata tulekustutu-

sainega kogu põlev pind. Lahtises ja madalate äärtega nõus süttinud vedeliku kustutami-

sel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu mahuti sise-

seina;

Optimaalne kustutuskaugus tulekoldest on 6-kg pulberkustuti korral 4-3 m, süsihappe-

gaaskustuti korral 1-0,5 m, rasvakustuti korral 2-1 m;

Välitingimustes tuleb kustutajal tulekolde suhtes valida tuulepealne asend;

Tulekustuti kasutamine selleks mitte ettenähtud otstarbeks on keelatud;

1.3.2 Tulekustutustekk

On klaasriidest valmistatud tulekindla materjali (120x120 cm või 120x180 cm) tükk, mis on

varustatud rihmadega, mille abil on võimalik kustutustekk kiiresti selle pakendist välja tõm-

mata. Sellega saab kustutada tule seda lämmatades: kolle kaetakse ettevaatlikult tekiga, nii

takistatakse hapniku juurdepääs ning tuli sumbub. Tekk peab süttinud aine või seadme täieli-

kult katma.

Tulekustutusteki kasutamine

Rebi kustutustekk kaitsekotist välja vastavatest aasadest kinni haarates.

Raputa tekk lahti.

Haara teki servadest nii, et see kaitseks ka käsi ja su enda nägu, lähene põlevale koha-

le hoides tekki enda ees ja sirgetel kätel. Hoidu ootamatute leegipahvakute eest.

Objekt kustutatakse tekiga katmisega, alustatakse eseme esiservast ja tekk paigutatak-

se üleni esemest üle.

Paigalda tekk rahulikult põlemiskoha peale ja jäta ta sinna kuniks oled veendunud, et

tuli on kustunud, ära tõsta seda kohe ega kohenda, sest tulekoldesse hapniku pääsemi-

sega lahvatab tuli uuesti põlema.

11

1.3.3 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem

Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS) annab automaatselt teate tekki-

nud tulekahjust, samuti oma töövalmidust ohustavast rikkest.

ATS koosneb:

Keskseade (pilt 3) - mille abil antakse tulekahjuanduritele nende tööks vajalik energia ja

mida kasutatakse andurite poolt antud tulekahjuteate vastuvõtmiseks, teate kuuldavaks ja näh-

tavaks tegemiseks ning tulekahjukolde asukoha kindlaksmääramiseks. ATS keskseade asub

esimesel korrusel, päästemeeskonna sisenemisteel, U05 ja U05B vahelises osas ning kordus-

paneel turvaruumis VI-õppehoones.

Andur (pilt 4) - jälgivad pidevalt kontrollitaval alal tulekahju tekkimisega seotud füüsi-

kalisi ja keemilisi nähtusi. Tulekahju korral annavad signaali keskseadmesse.

Tulekahjuteatenupp (pilt 5) - mille abil tulekahju teade antakse keskseadmesse käsitsi.

Tulekahjuteatenupud asuvad koridorides ning väljapääsude juures. Tulekahjuteatenuppude

asukohad on märgitud evakuatsiooniskeemidel.

Alarmseade (pilt 6) - mille abil tulekahjuteade antakse helisignaalina.

ATS-i tööpõhimõte

ATS rakendub tööle kui tulekahjuandurid reageerivad põlemisel eralduvale kuumusele või

suitsule, kui vajutatakse tulekahjuteatenupule ning erandkorras ka süsteemi rikke tagajärjel.

Andurilt saadud tulekahjuteade läheb ATS keskseadmesse, mis käivitab eelteate (helisignaal

keskseadmes), fikseerib koha/ruumi kust häire saabus ning kajastab vastava info ka kesk-

seadme tabloole. Kolm minutit peale eelteate saabumist käivituvad automaatselt häirekellad

(vajutades tulekahjuteatenupule, käivituvad häirekellad koheselt) ning edastatakse automaat-

selt ka tulekahjuteade Häirekeskusesse. Päästemeeskond saabub sündmuskohale ~3 minuti

jooksul.

12

ATS keskseade asub esimesel korrusel päästemeeskonna sisenemisteel, U05 ja U05B vaheli-

ses osas

Pilt 7 Pilt 7.1 (ATS keskseade)

1.3.4 Tuletõrje voolikusüsteem

Hoones on hajutatult paigaldatud tuletõrje voolikusüsteemi kapid (pilt 8), mis on ette nähtud

tulekahju kustutamiseks. Kapis on omavahel ühendatud 20 m voolik, joatoru ja veetoru. Tule-

tõrjevooliku kapid on tähistatud vastava tuleohutusmärgiga (pilt 8.1). Voolikukappide asukohad

on märgitud evakuatsiooniskeemidel.

Pilt 8 Pilt 8.1

(Tuletõrje voolikusüsteemi kapp) (Asukoha tuleohutusmärk)

13

Trepikodades on spetsiaalselt päästjatele (ilma voolikuteta) mõeldud tuletõrjekraanid.

Tuletõrje voolikusüsteemi kasutamine (vastav juhis on ka voolikukappide ustel)

Ava voolikukapi uks, pöörates käepidet päripäeva (kellaosuti liikumise suunas)

Veendu et joatoru, voolik ja veetoru on omavahel ühendatud;

Kontrolli et joatoru on suletud;

Haara joatorust ning tõmba voolik täispikkuses lahti nii, et voolikusse ei jääks keerde;

Liigu voolikuliiniga põlemiskoldeni;

Ava kapis olev toitekraan, pöörates käepidet vastupäeva;

Kontrolli et voolikuliinis ei oleks murdekohti;

Ava joatoru kraan ja suuna veejuga põlemiskoldesse;

Sulge joatoru kohe peale tulekahju kustutamist (nii kahjustad vähem ruumide sisus-

tust);

Tuletõrje voolikusüsteemi kasutamisel on parem seda teha kahekesi (üks juhib juga,

teine aitab manööverdamisel voolikuliiniga);

Ära sisenege põlevasse ruumi survestamata voolikuliiniga!

Tuletõrje voolikusüsteemi kasutamisel peab arvestama, et survestatud voolikuliiniga on ras-

ke ja ebamugav liikuda. Samuti peab arvestama ka võimalikest veekahjustustest, mida tekitab

kustutusvesi hoonele ja hoone sisustusele. Peale tulekolde kustutamist tuleb koheselt alustada

kustutusvee koristamisega, et see ei satuks põranda alla ega seinakonstruktsioonidesse.

Algfaasis olevaid tulekoldeid tuleks esmalt proovida kustutada tulekustutiga. Kui kellegi elu

on ohus ning tulekustutiga tule kustutamine ebaõnnestus, tuleks kasutada tuletõrje voolikusüs-

teemi. Tuletõrje voolikusüsteemi kasutamisel tuleb arvestada, et sellega ei tohi kustutada

põlevvedelikke (põlemispindala hoopis suureneb) ega ka pinge all olevaid elektriseadmeid

(enne kustutamist tuleb elektriseadmed pinge alt vabastada).

14

1.3.5 Hädavalgustus

Hädavalgustus peab võimaldama üldvalgustuse kahjustuse korral kasutajatel lahkuda ohusta-

tud kohast, enne lahkumist lõpetada või peatada ohtlikud protsessid ning teha päästetöid.

Jaguneb selle kasutamise otstarbest tulenevalt evakuatsiooni-, paanikavältimis- ja riskialaval-

gustuseks.

Evakuatsioonivalgustuse eesmärk on tagada ohtu sattunud inimeste turvaline väljapääs mööda

evakuatsiooniteid. Samuti tagada tuleohutuspaigaldiste lihtne ülesleidmine ja kasutamine.

Paanikavältimisvalgustus on ette nähtud paanikatekke tõenäosuse vähendamiseks ja mis peab

võimaldama inimesel jõuda kohta, kus evakuatsioonitee on nähtav. On kasutusel suuremate

ruumide määratlemata evakuatsiooniteega alades.

Riskialavalgustus on ette nähtud potentsiaalselt ohtlikus tegevuses või olukorras olevate ini-

meste ohutuse tagamiseks. See võimaldab kontrollitult tegevuse peatada, kasutajat ja muid

ruumis viibivaid inimesi ohtu seadmata.

Hädavalgustid on varustatud akudega mis tagavad voolukatkestuse korral valgustite toimimi-

se vähemalt üheks tunniks. Ära tunneb need valgustid korpusel oleva väikese rohelise/punase

led lambi järgi.

Pilt 9 (Evakuatsioonivalgustus) (Evakuatsioonimärgistus)

15

1.3.6 Suitsuärastussüsteem

Tulekahju korral tekkinud suitsu eemaldamiseks on keldrikorrusel ning viiendal korrusel suit-

suärastusventilatsioon, mille juhtumis-/infotabloo asub esimesel korrusel, päästemeeskonna

sisenemisteel, ATS keskseadme kõrval.

Pilt 10 (Hoone suitsuärastusventilatsiooni käivituspaneel)

Trepikodade katusel on suitsu eemaldamiseks automaatikaga avatav suitsuluuk, mis avaneb

automaatselt häirekellade rakendumisel.

Pilt 11 (Trepikoja suitsuärastusluuk)

Suitsuärastussüsteemide eesmärk on:

hoida ruumid ja trepikojad evakueerumise ajal suitsuvabad, et hõlbustada inimestel

evakueerumist.

lokaliseerida kahjustusi tulekahju piirkonnas, takistades kuumuse, tahma ja sööbivate

gaaside levimist.

hõlbustada päästemeeskonna tegevust, moodustades tulekahjust haaratud ruumi värs-

ke õhu tsooni, kus on parem nähtavus, talutavam temperatuur ja puhtam õhk.

Suitsuärastussüsteem rakendub automaatselt tulekahju korral.

16

2. Tegevusjuhised tulekahju korral

Tegevusjuhises kasutatavad mõisted:

Evakuatsioonikorraldus – rakenduvad häirekellad või turvatöötaja poolt antud suuline

korraldus.

Evakuatsioonipääs – evakuatsioonitee lõpus paiknev vabalt läbitav ukseava.

Evakuatsioonitee – hoones kulgev vabalt läbitav, ohutu ja evakuatsioonimärgistusega

tähistatud liikumistee evakuatsioonipääsuni.

Hädaabikõne – kõne ohuolukorra kohta hädaabinumbril 112.

Päästetööde juht (PTJ) – päästetöid juhtiv Päästeasutuse esindaja (esimene PTJ on sinise

kiivriga, hiljem võib olla kas punase või kollase kiivriga).

Tulekahju – kontrollimatu väljaspool spetsiaalset tulekollet kulgev põlemisprotsess, mida

iseloomustavad kuumuse ja suitsu eraldumine, tekkiv varaline kahju ning oht tervisele.

Tulekahjutunnused – ATS eelteate rakendumine või suitsu/leegi nägemine.

Töötaja – hoones viibiv isik, kes on teadlik hoone evakuatsioonikorraldusest.

Järgnevad tegevusjuhised lähtuvad objekti eripärast ja eeldab, et ATS süsteem on töökorras

ning töötajad on läbinud tulekahjuõppuse teoreetilise osa.

2.1 Tulekahju avastamine

Tulekahju avastamine toimub tulekahjutunnuste nägemisel või kui ATS reageerib tekkivale

suitsule/kuumusele ja annab ATS keskseadmele tulekahju eelteate.

2.1.1 Valvekeskuse vahetuse vanem (VV)

VV põhiülesandeks tulekahju avastamisel on kiire tulekahju asukoha kindlakstegemine, tsoo-

ni kontrollimine ja hädaabikõne teostamine.

VV tegevused

1. Määrab häiret andnud anduri või teatenupu asukoha.

2. Saadab häirepiirkonda TT, kes kontrollib häire õigsust ja selgitab välja põhjuse.

3. Võimalusel veendub valvekaamera abil tulekahju õigsuses.

4. Saanud TT kinnituse tulekahjust mida ei suudetud esmase tulekustutusvahenditega

kustutada, annab talle korralduse evakuatsiooni alustamiseks põlevalt korruselt.

5. Lülitab sisse häirekellad (kui ei ole veel käivitunud/käivitatud).

6. Teostab hädaabikõne (112).

7.

8.

Saadab PA1 vastu võtma päästemeeskondi.

Täidab PTJ korraldusi

17

2.1.2 Turvatöötaja (TT)

TT põhiülesandeks on kiire tulekahju asukoha kindlakstegemine, tsooni kontrollimine, võima-

lusel avastatud tulekahju kustutamine ja evakuatsiooni läbiviimine.

TT tegevused

1. Suundub võimalikult kiiresti VV poolt teatatud sündmuskohta.

2. Tulekolde avastamisel informeerib sellest VV.

3. Käivitab lähimast tulekahjuteatenupust häirekellad.

4. Võimalusel kustutab avastatud tulekahju esmase tulekustutusvahendiga.

5. Teostab inimeste evakueerimist, alustades põlevale ruumile lähimast, käib läbi kõik

tuletõkkesektsiooni ruumid kus võivad olla inimesed sees ning suunab nad hoonest

välja.

6. Jääb trepikotta ja takistab inimeste sisenemist põlevale korrusele.

7.

8.

Annab saabuvatele päästjatele informatsiooni tulekahju asukoha ja ulatuse kohta

(samuti kui võimalik ligikaudse arvu inimestest kes tulekahju piirkonnas on).

Edastab PTJ korraldused VV-le.

2.1.3 Patrullauto 1 turvatöötaja (PA1)

Territooriumil paikneva patrullauto turvatöötaja põhiülesandeks on päästjate vastuvõtmine ja

inimeste abistamine evakueerumisel.

PA1 tegevused

1. Suundub võimalikult kiiresti VV poolt teatatud hoone päästemeeskonna sisenemis-

teele.

2. Abistab inimesi evakueerumisel ja suunab nad hoonest välja.

3. Takistab inimeste sisenemist hoonesse.

4. Annab sisenevale päästetööde juhile (sinise kiivriga) informatsiooni tulekahju asu-

koha kohta, samuti põleva korruse ATS paiknemisskeemi.

5. Täidab VV korraldusi.

2.1.4 Patrullautod (PA2, PA3 jne)

Saabuvate turvatöötajate põhiülesandeks on inimeste abistamine evakueerumisel ja hoone

sissepääsude valve.

Saabuvate turvatöötajate tegevused

1. Suundub VV poolt teatatud kohta.

2. Takistab inimeste sisenemist ohutsooni.

3. Täidab VV korraldusi.

18

2.1.5 Tulekahju avastanud töötaja

Tulekahju avastanud töötaja põhiülesandeks tulekahju avastamisel on kiire tulekahju asukoha

kindlakstegemine, infomatsiooni edastamine valvekeskusesse või hädaabikõne teostamine,

häirekellade käivitamine.

Töötaja tegevused kes avastab tulekahju

1. Lõpeta koheselt pooleliolev tegevus.

2. Võta lähim tulekustuti ning liigu piirkonda kus märkad suitsu või leeki ja selgita

välja põlemise täpne asukoht ja ulatus.

3. Suuna inimesed ohupiirkonnast eemale.

4. Kustuta tulekahju.

5. Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need on mürgised.

Kui tulekahju kustutamine ei õnnestunud või on ohtlik:

1. Lahku koheselt põlevast ruumist.

2. Tundi andev õppejõud suunab üliõpilased lähima ohutu väljapääsu poole ja lahkub

ruumist viimasena.

3. Sulge, kuid ära lukusta uksed ja aknad.

4. Lülita tööle häirekellad (kui ei ole automaatselt käivitunud) vajutades tulekahjuteate-

nupule mis asuvad koridoris.

5. Teavita olukorrast turvateenistuse valvekeskust numbril 6202112 või teosta hädaabi-

kõne numbril 112.

6. Aita ilma ennast ohtu seadmata ohus olevatel inimestel ohtlikust kohast eemalduda.

7. Informeeri tulekahjust läheduses olevaid inimesi.

8. Liigu võimalikult ohutult.

9. Välju hoonest.

10. Anna kohale saabunud päästemeeskonnale informatsiooni tulekahju kohta.

2.2 Tulekahjust teavitamine

Töötaja, kes avastab tulekahju, peab viivitamatult teostama hädaabikõne tel 112

Hädaabinumbrile saab helistada nii laua-, kui ka mobiiltelefoniga. Mobiiltelefonilt helistades pole oluli-

ne, kas telefonis on sees SIM – kaart või on lukustatud.

Helistades hädaabinumbril 112, teata:

• MIS juhtus (tulekahju)

• KUS juhtus (Tallinn, Ehitajate tee 5, Tallinna Tehnikaülikool, V-õppehoone, korrus,

ruum)

• Kas on kannatanuid

• Oma nimi ja telefoninumber

• Jää rahulikuks, vasta lühidalt ja täpselt

• Järgi saadud juhiseid

• Kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist, teata sellest tel 112

19

2.3 Evakuatsioonikorralduse edastamine

Kokkuleppelisteks evakuatsioonikorraldusteks on järgmised märguanded:

ATS häirekellade rakendumine - ATS häirekellad rakenduvad tööle automaatselt, kui täitub

kolmeminutiline viiteaeg või kui tulekahju avastanud töötaja on vajutanud tulekahjuteatenu-

pule. ATS häirekellade rakendumise korral on viivitamatu evakueerumine kohustuslik kõiki-

del hoones viibivatel inimestel.

Suusõnaline evakuatsioonikorraldus - suusõnalist evakuatsioonikorraldust kasutatakse ju-

hul kui ATS häirekellad ei ole mingil tehnilisel põhjusel rakendunud või nende rakendumisel

ei ole alustatud evakueerumisega.

2.4 Evakuatsiooni läbiviimine

Hoonest on evakueerumine kohustuslik koheselt peale tulekahjutunnuste nägemist, ATS häi-

rekellade rakendumist või peale evakuatsioonikorralduse saamist.

2.4.1 Töötaja ülesanded

Töötaja ülesanded peale evakuatsioonikorralduse saamist

1. Lõpeta koheselt pooleliolev tegevus.

2. Sulge uksed ja aknad.

3. Tundi andev õppejõud suunab üliõpilased lähima ohutu väljapääsu poole ja lahkub

ruumist viimasena.

4. Aita erivajadustega inimestel ohutult väljuda.

5. Välju hoonest;

6. Anna kohale saabunud päästemeeskonnale informatsiooni.

Evakuatsiooni korraldamisel on kõige tähtsam säilitada rahu. Evakueerimist juhtides tuleb

rääkida võimalikult rahuliku ja valju häälega, püüdes haarata initsiatiivi. Paanikas inimesed

täidavad käsklusi mõtlemata nende sisule. Viivitamatult tuleb maha suruda kõik paanika teki-

tamise katsed.

20

2.4.2 Üldised suunised evakueerumisel ja evakuatsiooni läbiviimisel

Esmalt tuleb evakueerida inimesed, keda ähvardab tulekahju poolt kõige suurem oht (põlev

ruum, tuletõkkesektsioon, korrus, ülemised korrused);

Kui selgub, et mõni inimene on jäänud ohutsooni ning tema päästmine on raskendatud

kõrge temperatuuri ja suitsu suure tiheduse tõttu, siis tuleb sellekohane info anda päästjatele

ning jätta päästetööde tegemine spetsialistide hoolde.

Evakueerimisel on kasulik meeles pidada:

prioriteediks evakueerimisel peab olema – ohtlikus tsoonis viibivad inimesed esimesena;

inimeste evakueerimisel on kõige tähtsam säilitada rahu;

paanikas inimesed alluvad kergesti tugevale tahtele ja täidavad käsklusi mõtlemata nende

sisule;

evakueerimist juhtides tuleb rääkida võimalikult rahuliku ja valju häälega, püüdes haarata

initsiatiivi;

viivitamatult tuleb maha suruda kõik paanika tegemise katsed;

Näpunäiteid juhuks, kui olete sattunud väljapääsmatusse olukorda ehk päästetavaks:

püüdke säilitada enesevalitsus ja olla rahulikud;

avage aknad, andke endast märku, hüüdke appi;

kui tuli on ära lõiganud väljapääsuteed, ärge üritage tulerindest läbi murda (sama kehtib ka

paksu suitsu korral);

liikudes suitsuses ruumis või koridoris, ärge seiske püsti, vaid liikuge seina ääres kas nelja-

käpukil või roomates, sest põranda ligidal on suitsu tihedus väiksem;

kui te ei tea, kus tulekolle asub, pidage meeles, et enne ukse avamist tuleb ettevaatlikult

katsuda ukse käepidet ning pinda, et kontrollida nende temperatuuri;

ust avades tuleb alati jääda selle varju või varjata ennast ukse kõrval seina ääres.

2.5 Tulekahju kustutamine ja leviku piiramine

Kui tulekahju saab alguse Sinu töökoha läheduses, informeeri tulekahjust läheduses olevaid

inimesi, käivita ATS häirekellad ja alusta koheselt tulekahju kustutamist. Tulekahju kustuta-

miseks kasuta esmalt kantavaid tulekustuteid. Kui kustutustöödesse on kaasatud rohkem töö-

tajaid võib kasutada ka tuletõrje voolikusüsteemi. Voolikusüsteemi kasutamisel tuleb olla

kindel, et kustutatav seade või ruum on voolu alt väljas.

Juhul, kui tulekahju on levinud suuremale alale (kogu ruum) või on tegemist paksu suitsu ja

suure kuumusega on peamiseks eesmärgiks tulekahju piiramine ja lokaliseerimine ruumi(de)

piires. Selleks tuleb sulgeda uksed põlengu piirkonnas, takistades sellega tule kiiret levikut

ning vähendades hapniku juurdevoolu. Samuti tagab uste sulgemine ohutuma evakuatsiooni

(suits ei levi evakuatsiooniteele).

21

2.5.1 Tulekustuti kasutamine

22

2.6 Päästemeeskonna vastuvõtmine

Päästemeeskond saabub sündmuskohale üldjuhul ca 3 minutit peale tulekahjuteate saamist.

Esmane vajalik info päästjatele on:

tulekahju tekkekoht ja ligipääs selleni (võimalusel näidata joonisel);

kas evakuatsioon on läbi viidud;

kas on hoones inimesi ja kus nad võivad asuda (näidata joonisel);

kust saab välja lülitada elektrivarustuse.

Peale esmase info andmist tuleb objekti esindajal jääda kättesaadavaks (paikneda samas ko-

has), kuna olukorra muutudes võidakse soovida erinevat lisainfot!

3. Evakuatsiooni skemaatilised plaanid

23

24

25

26

27

28