Tulevikus on nii, et üliõpilane ei pea oma õpingute eest ise

maksma?!

Tallinn, TLÜ 17.10.2009

Eesti Üliõpilaskondade Liit

Mis asi on kõrgharidus?

• haridustase, mida on võimalik omandada ülikoolis, rakenduskõrgkoolis ja keskhariduse baasil tegutsevas kutseõppeasutuses (Riigiportaal)

(ISCED ehk pikemalt International Standard Classification of Education. UNESCO)

• haridusaste, mis valmistab ette asjatundjaid iseseisvat otsustamist eeldavaks vastutusrikkaks tööks. (Rajaleidja)

Aste Kirjeldus

ISCED 0 Alusharidus (koolieelne haridus)

ISCED 1-2 Põhiharidus (1-9. klass)

ISCED 3-4 Keskharidus (gümnaasium, kutsekeskharidus, kutsehariduse keskhariduse baasil)

ISCED 5-6 Kõrgharidus (BA, MA, rakenduskõrgharidus, doktoriõpe, residentuur)

Inimõigus:

„Igal inimesel on õigus haridusele. Haridus peab olema tasuta vähemalt alg- ja üldhariduse osas. Algharidus peab olema kohustuslik. Tehniline ja kutseharidus peab olema kättesaadav kõigile ja kõrgem haridus võrdselt kättesaadav kõigile vastavalt igaühe võimetele.

(ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon , artikkel 26 lõige 1)

“The States Parties to the present Covenant recognize that, with a view to achieving the full realization of this right:…Higher education shall be made equally accessible to all, on the basis of capacity, by every appropriate means, and in particular by the progressive introduction of free education;”

(International Covenant on Economic, Social, and Cultural Rights, article 13, paragraph 2.)

Kõrghariduse roll?

Euroopa Nõukogu:– valmistada inimene ette aktiivseks kodanikuks

demokraatlikus ühiskonnas– jätkusuutlikuks tööhõiveks ettevalmistamine– isiklik areng– laia ja jätkusuutliku arenenud teadmistebaasi arendamine.

Kõrghariduse roll on kasvatada demokraatlikule ühiskonnale kriitiliselt mõtlevaid aktiivseid kodanikke.

Kõrgharidusega inimesed on ühsikonnale väiksem julgeolekurisk, nad tarbivad rohkem kultuuri, on tervislikema eluviisidega ja õnnelikud.

Kõrghariduse on haridustase, millele peab olema tagatud ligipääs kõikidele

vaimselt võimekatele ja motiveeritutele olenemata nende majanduslikust

olukorrast ja mille roll on kasvatada demokraatlikule ühiskonnale kriitiliselt

mõtlevaid aktiivseid kodanikke.

Olukord?

• ligipääs kõrgharidusele on laienenud– Euroopas 18 840 000 tudengit (ca 15 Eestit)

• kõrgharidust nõudvate ametikohtade hulga kasv on olnud 50%

• demograafiline kriis– ligipääsu laiendamine KH-le, väljapoolt tudengite

juurdetoomine ei leevenda vajadust

Tudengeid jääb järjest vähemaks, aga nõudlus kõrgharidusega inimeste järgi suureneb.

Eesti: kuiv statistika

• ca 68 168 tudengit (5000 tudengit 100 000 elaniku kohta)

• 54% REV kohtadel ja 46% RE kohtadel 35 kõrgkoolis• keskmine õppemaks 28 000 krooni (varieeruvad 10

000 -100 000 kroonini aastas)• õppelaen 35 000• õppetoetust saab ca 15% kõikidest tudengitest• õppetoetus: põhitoetus 920 + täiendav toetus 460

= 1380

Eesti: tudengi arvamus• 28% tudengitest ei õpi erialal, mida nad sooviksid,

kuna nad ei suuda maksta õppemaksu• rohkem kui 50% tudengitest käib õpingutega

paralleelselt tööl, nendest enamik teeb seda täiskoormusega, õpingutega kaasnevate kulude katmiseks

• töötava tudengi keskmine töökoormus on 52 tundi nädalas

• 62% tudengitest ei tuleks tööl käimata toime• 2008. aastal oli oma majandusliku olukorraga rahul

79%, 2009. aasta alguses oli see langenud 48%.

Eesti: saetakse oksa, millel ise istutakse

Kas õppemaksud on ka millegi pärast head?

Ei:– õppemaksud ei too kõrgharidusele raha juurde– õppemaksud takistavad inimestel õppima

asumist– õppemaksud muudavad hariduse kaubaks,

mida on võimalik osta ja müüa– õppemaksud on vahend, mille abil muudetakse

KH maastikku– õppemaksud = ebaõiglus

Lahendus?

1. Õpingute ajal ei küsita tudengi käest õppemaksu.

2. Tagatakse õiglane ja reaalne ligipääs kõrgharidusele igale inimesele, kes on piisavalt võimekas selle omandamiseks.

3. Kõrgharidusest saab ühiskondlik vastutus ja väärtus.

Koos ühiste eesmärkide nimel!

Küsimused, mõtted, ettepanekud:maris.malzer@eyl.ee