21
1 tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

  • Upload
    others

  • View
    1

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

1

tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

Page 2: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

2

Hea lapsevanem!

Lapsevanem, kellel on psĂŒhholoogilisi vĂ”i psĂŒhhiaatrilisi probleeme, muretseb tihti oma laste pĂ€rast. Laste kasvatamine ja lapsevanemaks olemine ei pruugi enam tulla nii hĂ€sti vĂ€lja kui varem. VĂ€simus vĂ”ib vanemalt röövida kogu jĂ”u ja kannatlikkuse. Samuti vĂ”ib ta muretseda, kuidas lapsed tema haigust tajuvad ja kuidas see neid mĂ”jutab.

PsĂŒhholoogilised probleemid ja vaimse tervise hĂ€ired on tĂ€napĂ€eval vĂ€ga tavalised. Üks laps viiest elab peres, kus lapsevanematel on selliseid muresid. Sina ja su perekond ei ole ĂŒksi ja pole mingit pĂ”hjust hĂ€bi tunda. Selliseid raskusi vĂ”ivad pĂ”hjustada elus ettetulevad stressirohked olukorrad vĂ”i rĂ€ngad kaotused, nagu nĂ€iteks oma kodu, lĂ€hedase inimese vĂ”i kodumaa kaotamine. TĂ€nases maailmas on see paljude inimeste kurb reaalsus.

Page 3: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

3

kĂ”ikidel lastel probleeme ei teki ja isegi kui tekib, ei tĂ€henda see, et nad tulevikus kindlasti haigestuvad psĂŒhhiaatrilisse hĂ€iresse. isegi kui lapsevanem on haige, on lapse terve kasvamine ja areng siiski vĂ”imalikud. iga lapse ja iga perekonna elus on raskeid aegu – see on tavaline elu osa. kriitiline kĂŒsimus on, kuidas perekond olukorraga hakkama saab ja kuidas need raskused lahendab. selle raamatukese eesmĂ€rk on aidata lapsevanematel mĂ”elda ja leida viise, kuidas oma lapsi toetada.

Lapsevanemad vĂ”ivad mĂ€rgata, et nende lapsed on muutunud. Ja lapsed vĂ”ivadki olla suurtes raskustes. MĂ”ned lapsed hakkavad omaette hoidma, mĂ”ned muutuvad rahutuks ja tusaseks, mĂ”ned vĂ”ivad hakata liiga palju muretsema ja mĂ”ned ei suuda oma koolitöid Ă€ra teha. Enamgi veel, mĂ”ned lapsed sulgevad ennast koduseinte vahele. VĂ€ikelaps vĂ”ib lapsevanema kĂŒlge klammerduda, kuid teismeline vĂ”ib pĂŒĂŒda kodust nii palju eemale hoida kui vĂ”imalik. Pole siis ime, et lapsevanemad tunnevad ennast nĂ”utult ja abitult. Paljude vanemate jaoks on just laste probleemid need, mis panevad neid kĂ”ige rohkem muretsema ja kartma.

Kasutame siin mitmeid sĂ”nu: psĂŒhhiaatriline haigus, hĂ€ire, probleemid ja raskused. Terminoloogia ei ole oluline. Igasuguses peres vĂ”ib arutada siin kĂ€sitletavate teemade ĂŒle. SĂ”naga ’lapsed’ tĂ€histame kĂ”iki alaealisi inimesi, kaasa arvatud noorukid.

Page 4: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

4

Lapsed pĂŒĂŒavad vanema probleemide pĂ”hjuseid mĂ”ista ja sĂŒĂŒdistavad pahatihti ennast: Kas emal on sellepĂ€rast tervis paha, et ma olin eile sĂ”nakuulmatu? Oleks ma parem laps olnud, oleks ema nagu ta ikka on. Kas ma tegin midagi, et isa selliseid imelikke asju ĂŒtles? Emme oli öö otsa ĂŒleval – kĂŒllap sellepĂ€rast, et mul oli nii halb tunnistus. Ma pole mitte midagi vÀÀrt, sellepĂ€rast isa ĂŒtleski, et ta ei taha enam elada. Kuna laps sĂŒĂŒdistab ennast, arvab ta, et on paha laps ja kannab rasket sĂŒĂŒkoormat. Kui ta saab teada, mis tema ema vĂ”i isa probleeme tegelikult pĂ”hjustab, on see lapsele suur kergendus.

Olenevalt hĂ€ire liigist tunnevad, mĂ”tlevad ja kĂ€ituvad psĂŒhholoogiliste probleemidega lapsevanemad teistmoodi kui terved lapsevanemad. Vanema tervisehĂ€ired vĂ”ivad ilmneda nĂ€oilmetes, kehakeeles, mĂ”ttekĂ€igus ja kĂ”nes, samuti naeratuste sageduses ja kĂ€itumises. Asjad, mis last segadusse ajavad vĂ”i lausa hirmutavad, vĂ”ivad juhtuda tema enda kodus.

Tavaliselt lapsevanema probleeme lastele ei selgitata, kuna arvatakse, et sellest rÀÀkimine teeb lapse koorma veel raskemaks. Peab silmas pidama, et kui lapsed mingeid sĂŒndmusi pealt nĂ€evad, siis mĂ”tlevad nad neile ise selgitused vĂ€lja ja kui neil ei ole Ă”iget teavet, on kerge asju valesti tĂ”lgendada. NĂ€iteks vĂ”ib laps uskuda, et tema haige lapsevanema luulumĂ”tted vastavad tĂ”ele. Kui kliinililise depressiooniga lapsevanem ei jaksa perekonna tegevustest osa vĂ”tta, vĂ”ib seda pidada armastuse puuduseks: minu elukaaslane ei tunne minu vastu enam huvi, minu emme ei taha minuga tegeleda, ma ei meeldi oma issile.

kuidas lapsevanema psĂŒhhiaatrilised probleemid tema lapsi mĂ”jutavad?

Page 5: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

5

kui kĂ”iki puudutavatest muredest ei rÀÀgita, vĂ”ivad pereliikmed ĂŒksteisest vÔÔrduda. omavahelistes suhetes muututakse valvsaks ja ettevaatlikuks (kĂ€iakse nagu Ă”hukesel jÀÀl), umbusklikuks, kĂ€rsituks ja kergesti Ă€rrituvaks. teiselt poolt – omavaheline mĂ”istmine loob lĂ€hedust ja usaldust ka rasketes olukordades.

Page 6: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

6

Kas minu laps haigestub ka psĂŒhhiaatrilisesse hĂ€iresse?

PsĂŒhhiaatriliste hĂ€irete pĂ”hjused on mitmekesised ning on vĂ”imatu ette teada, kes meist jÀÀb haigeks ja kes mitte. Teatud faktorid vĂ”ivad luua vaimse tervise hĂ€iretele eelsoodumuse: geenid, inimese meelelaad, elukĂ€ik, inimsuhted ja elusĂŒndmused – kĂ”ik see mĂ€ngib rolli. Kui aga psĂŒhhiaatrilisi hĂ€ireid on esinenud perekonna mitmes eelnevas pĂ”lvkonnas, vĂ”ib see olla mĂ€rk sellest, et tegemist on pĂ€riliku kalduvusega eluraskustele teatud viisil reageerida. Isegi sellisel juhul vallandab psĂŒhhiaatrilise haiguse kombinatsioon mitmest faktorist. Kas lapse elukogemused on samad, mis lapsevanemal? Muidugi mitte. Seega on lapse lĂ€htepunkt erinev tema vanema omast.

hea on teada, kui perekonnas on psĂŒhhiaatriliste hĂ€irete soodumust. siis saab last tĂ€helepanelikult jĂ€lgida ja hinnata, kas tema puhul vĂ”ib tĂ€heldada sarnaseid reageerimisviise. kui mitmel sugulasel on olnud kliiniline depressioon ja raskuste korral kaldub su laps endasse tĂ”mbuma ja norutama, vĂ”id last taktitundeliselt julgustada oma muredest rÀÀkima ja rasketel aegadel just seltsi otsima. isegi ainult see, kui on teada, millise kĂ€itumise osas peaks tĂ€helepanelik olema, aitab vanemal lapse raskusi varakult mĂ€rgata ja anda talle abi.

kĂŒsimused, mida lapsevanemad kĂ”ige sagedamini esitavad

Page 7: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

7

Kas mu laps vajab professionaalset abi?

Kui teile tundub, et lapse iseloomus ja kĂ€itumises on negatiivseid muutusi, on kohane nĂ”u kĂŒsida spetsialistilt, sest tema oskab otsustada, kas laps vajab abi. NĂ€iteks vĂ”ib laps nĂ€ida enamasti masendunud, hirmul vĂ”i tujukas, tal on magamisraskused, ta kĂ€itub halvasti, hoiab teistest eemale, esineb vihapurskeid, tema Ă”ppeedukus langeb vĂ”i ta viibib vĂ”imalikult palju kodust eemal. Samuti vĂ”ib laps veidralt kĂ€ituda, jĂ€rgida mingeid rituaale vĂ”i rÀÀkida oma hĂ€irivatest mĂ”tetest. Professionaalse abi leidmine vĂ”ib sĂ”ltuda teie elukohast. Tavaliselt soovitame esimese sammuna pöörduda teid raviva vaimse tervise spetsialisti vĂ”i lapse arsti poole. Reeglina on neile teada, millised on abivĂ”imalused antud piirkonnas, nt tervisekeskused, lastehaiglad vĂ”i sotsiaalteenused. Vajadusel annavad nad ka nĂ”u, kuidas last kasvatada, sest vaimse tervise probleemidega lapse lapsevanemal ei ole kerge.

Kui olete aga oma lapse vaimse tervise pÀrast nii mures, et kipute teda kogu aeg pingsalt jÀlgima, on parem juba spetsialistiga nÔu pidada. Lapsed on vÀga tundlikud ning vÔivad Àrevusse sattuda, kui nad tunnevad, et neid kogu aeg jÀlgitakse.

otsige viivitamatult abi, kui ohus on lapse tervis vÔi elu: kui laps vÔi nooruk rÀÀgib enesetapust vÔi Àhvardab sellega, kui lapse mÔtted, joonistused vÔi vestlused keskenduvad liiga palju surmale vÔi kui ta kÀitub hulljulgelt ega hooli ohtudest, nt liikluses.vahel vÔib tunduda, et selliste teguviiside vÔi Àhvarduste eesmÀrk on saada tÀhelepanu. Vahet pole. Mingis muus olukorras te lapse elu ohtu ju ei paneks. te ei luba tal katuseharjal tasakaalu harjutada vÔi Ôhukesel jÀÀl kÔndida, isegi kui ta teeb seda trotsist vÔi tÀhelepanu vajadusest.

Page 8: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

8

Kas ma olen oma lapse elu Ă€ra rikkunud? Lapsevanemaks olemise ĂŒks valusamaid kogemusi on tunnistada, et oled teinud oma lapse elu raskemaks. SĂŒĂŒtunne ja Ă€revus vĂ”ivad olla nii piinavad, et nendega on raske toime tulla. Kuid isegi kui su lastel ja perekonnal on probleeme, ei ole sa neid sihilikult pĂ”hjustanud.

Sa ei ole oma haiguses sĂŒĂŒdi rohkem kui need, kellel on sĂŒdamehaigus vĂ”i palavik. Keegi ei sĂŒĂŒdista sĂŒdamehaigusega inimest selle eest, et ta on kaua haiglas vĂ”i kodus voodis ega saa majapidamise eest hoolitseda vĂ”i lastevanemate koosolekul kĂ€ia. Mis paneb siis vaimse tervise hĂ€iretega inimest ennast sĂŒĂŒdi tundma? Sest isegi tĂ€napĂ€eval on valdav arvamus, et psĂŒhhiaatrilisi probleeme on inimene ise endale pĂ”hjustanud ja see hĂ€bimĂ€rgistab neid halbade inimestena. Selline mĂ”tteviis on loomulikult vale, kuid meie alateadvusse sĂŒgavalt juurdunud.

teiseks pea meeles, et lapsed vĂ”ivad kasvada ja areneda tervelt ka sellises peres, kus lapsevanemal on vaimse tervise probleeme. teie lastel on kĂ”ik vĂ”imalused alles ka siis, kui neil ilmnevad psĂŒhhiaatrilise haiguse tunnuseid. teame, et tĂ€napĂ€eval alluvad laste ja noorukite vaimse tervise probleemid hĂ€sti ravile. peale selle – raskused kuuluvad iga inimese elu juurde. raskused perekonnas ei pea teie lapse arengut takistama, vĂ€lja arvatud juhtudel, kui isegi ei pĂŒĂŒta lahendusi leida. raskuste tunnistamine ja lahendamine toetab lapse arengut ja annab talle mitmeid tulevikuks kasulikke eluoskusi.

Page 9: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

9

Peaaegu kĂ”ik lapsed – ja isegi mĂ”ned vanemad – arvavad, et lapsevanema vaimse tervise probleemides on sĂŒĂŒdi lapsed. Miks see nii on? Sest lapsed vĂ”ivad olla vĂ€gagi nĂ”udlikud, sest lapsevanema sĂŒmptomid mĂ”jutavad paratamatult lapse ja vanema suhtlust.

Kas lapsed vastutavad vanemate probleemide eest?

VĂ”tame nĂ€iteks Ă€rrituvuse, mis kĂ€ib paljude vaimse tervise hĂ€irete juurde. Lapsevanem lĂ€heb endast vĂ€lja vĂ€ikseima Ă€rritaja peale ja vihastab, kui asjad ei lĂ€he nii, nagu tema tahaks. Lapsed vĂ”ivad ju tihti meelehĂ€rmi valmistada: kĂŒll ajavad piima ĂŒmber, kĂŒll jĂ€tavad jalanĂ”ud koridori laiali, nad ei kuula sĂ”na ja toovad koolist mĂ€rkusi. Lapsevanem vihastab, kaotab enesevalitsuse, hakkab nutma („KĂ”ik - mina enam ei suuda!“) ja lĂ€heb oma tuppa. Nii laps kui lapsevanem usuvad, et laps pĂ”hjustas vanema meelepaha. Isegi kui laps tĂ”esti piima ĂŒmber ajas, ei vastuta ta lapsevanema liialdatud reaktsiooni eest. Seda pĂ”hjustas lapsevanema enda vaimne seisund.

Page 10: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

10

mida sellises olukorras teha? kĂ”igepealt peab analĂŒĂŒsima, kuidas sinu enda haigustunnused teiste inimestega suheldes vĂ€lja löövad. kui kergesti Ă€rritumine on sinu teravaimaid probleeme, rÀÀgi lapsele, et kipud kergesti Ă€rrituma isegi kui sa seda ei taha, kuid et sa saad selles suhtes juba abi. kui selline olukord jĂ€lle ette tuleb ja sa ei suuda ennast vaos hoida, rÀÀgi sellest hiljem lapsega. kĂŒsi, kas ta mĂ€letab, mida sa varem rÀÀkisid ja ĂŒtle, et sul on kahju, et see juhtus ja et see ei olnud lapse sĂŒĂŒ.

Aga kui lapse probleemid kĂ€ivad lapsevanemale ĂŒle jĂ”u? NĂ€iteks vĂ€ikelapse magamisraskused, lapse rasked psĂŒhhiaatrilised hĂ€ired vĂ”i vanemate laste alkoholi vĂ”i uimastite kuritarvitamine. Kui lapsevanemal lihtsalt ei jĂ€tku jĂ”udu, et oma lapse raske fĂŒĂŒsilise haigusega toime tulla: kas siis on laps sĂŒĂŒdi? Muidugi mitte.

Mida teha, kui majapidamistööd jÀÀvad unarusse?

Kui lapsevanemal on energiapuudus, kipuvad majapidamistööd jÀÀma unarusse. Emad tunnevad ennast eriti sĂŒĂŒdi. EnesesĂŒĂŒdistuste asemel tasub hoopis teistega arutada, kuidas majapidamise eest hoolitsemist korraldada. Kui lapsevanem murraks jala, seisaks pere samasuguse probleemi ees. Ka siis on kĂ”ige arukam avameelselt arutada, kuidas asju organiseerida.

kas Ă€rkame ĂŒles ja lĂ€heme magama mĂ”istlikul ajal, kas meil on kodus sĂŒĂŒa ja puhtaid riideid - need on igapĂ€evaelu probleemid. kuna rutiinil on oma osa lapse turvatundes, ei ole tegemist pelgalt praktiliste asjadega. selleks, et mitte kedagi ĂŒle koormata, on hea majapidamistööd pereliikmete vahel Ă€ra jagada. kui perekond ĂŒksi hakkama ei saa, kutsuge appi sĂ”brad vĂ”i sugulased vĂ”i pöörduge oma piirkonna sotsiaaltöötaja poole. ja kiitke lapsi tehtud töö eest!

Page 11: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

11

VĂ”ib juhtuda, et ĂŒks lastest vĂ”tab majapidamistööd enda kanda. Ta vĂ”ib kodu ja isegi nooremate Ă”dede-vendade eest hoolitsemisega suurepĂ€raselt hakkama saada. Siiski peavad vanemad jĂ€rele mĂ”tlema, kas nii palju tööd ei ole lapsele mitte liiga raske koorem. Kui laps peab loobuma oma hobidest ja sĂ”pradega koos veedetud ajast, on koorem liiga suur. Samuti vĂ”ib selline asjade korraldus Ă”dede ja vendade suhteid rikkuda. TĂ€iskasvanu peab juhtimise ĂŒle vĂ”tma, isegi kui laps on veendunud, et saab hakkama. Isegi veel noorukieas ei oska lapsed oma jĂ”udu vĂ”i olukorra pikaajalist mĂ”ju objektiivselt hinnata.

Page 12: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

12

Kas lapse peaks saatma hooldusperesse?

Aastaid tagasi oli laste paigutamine hooldusperesse ainuke viis, kuidas aidata peresid, kes lapsevanema vaimse probleemi tĂ”ttu ei suutnud oma laste eest ise hoolt kanda. Õnneks on see olukord muutunud. TĂ€napĂ€eval on sotsiaaltöö peamine eesmĂ€rk aidata perekonnal ise hakkama saada. Selleks toetatakse neid igapĂ€evases elus mitmel erineval viisil. Siiski on vahel tarvis kasutada ka hoolduspere abi, kui nĂ€iteks ĂŒksikvanem on haiglas ja muud moodi laste eest hoolitseda ei ole vĂ”imalik. VĂ”imalusel peaks sellist vajadust ette nĂ€gema ja parimal juhul korraldab lapse hoolduse lapsevanem ise. Lastel on kergem, kui nad teavad juba ette, et juhul kui te ise ei saa nende eest hoolitseda, olete selle juba Ă€ra korraldanud.

Samuti tuleb lapsed kodust Àra viia, kui nad on jÀetud hooletusse vÔi kui nad peavad nÀgema pealt vÀgivalda, mis seab ohtu nende heaolu ja turvalisuse. Muidugi kahjustab lapsi nii nendele suunatud vÀgivald kui ka Àhvardavas Ôhkkonnas elamine ja pereliikmete vahelise vÀgivalla kogemine. Sellisel puhul on kÔige parem, kui lapsevanemad ise lastele turvalise paiga otsivad.

Vaimse hĂ€irega lapsevanem vĂ”ib ĂŒhe lapse vastu vimma pidada, selle lapse isegi kĂ”rvale tĂ”rjuda vĂ”i hĂŒljata, temaga lakkamatult riielda ja teda halvustada. Sellises olukorras tunneb laps end solvatuna, ta muutub masendunuks vĂ”i agressiivseks, tal vĂ”ib ilmneda kĂ€itumise ja emotsionaalseid probleeme. Kui tabate ennast mĂ”tlemast, et te ĂŒhte last ei salli, pöörduge abi saamiseks spetsialisti poole kas vaimse tervise kliinikus, perenĂ”ustamiskeskuses vĂ”i lastekaitseasutuses.

pĂŒĂŒdke abi saada kohe, kui hakkate muret tundma oma laste heaolu vĂ”i iseenda lapsevanemana hakkama saamise pĂ€rast. Ă€rge oodake, kuni kodune eluolu kokku variseb. sotsiaaltöötajaga koostööd tehes saate algust teha vajaliku abi vastu vĂ”tmisega. kĂ”igepealt peate kindlaks tegema, milline tugi oleks teile ja teie perele parim. teenused vĂ”ivad ulatuda kodusest abist perenĂ”ustamiseni, nĂ”uannetest kasvatuskĂŒsimustes kuni perekonnaliikmetele mĂ”eldud mitmesuguste teraapiateni. vahel vajavad lapsed ka ajutist asenduskodu. Ă€rge kartke olukorrast rÀÀkida oma sĂ”prade ja sugulastega! vĂ”ite saada hĂ€id mĂ”tteid ja Ă”ppida nende kogemustest, aga nad vĂ”ivad ka praktilist abi pakkuda. sĂ”brad, sugulased ja vajalikud sotsiaalteenused vĂ”ivad kĂ”ik koos moodustada tugivĂ”rgustiku nii teile kui teie lastele.

Page 13: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

13

Kui perekonnal on rasked ajad, vajavad lapsed oma vanemate tĂ€helepanu ja tuge. Sageli on laste ja vanemate vajadused vastuolulised: laps vajab lĂ€hedust, kuid tĂ€iskasvanu vajab rahulikku ĂŒksi olemise aega. Peale selle vĂ”ivad lapse vajadused vĂ€ljenduda lapsevanemat Ă€rritaval viisil, nĂ€iteks klammerdumisena. Iga vanem vĂ”ib nĂ€hvata: “Oh mine minema ja jĂ€ta mind rahule!” Kui last eemale lĂŒkata, tunneb ta ennast veel halvemini. Ehk saate talle hoopis öelda: “Ma tahaksin vĂ€ga sinuga aega veeta, aga mul on praegu nii halb olla, et mul oleks parem omaette olla.”Eriti raske on ĂŒhistes reeglites kokku leppida, kui haige lapsevanema jĂ”ud hakkab raugema. Oluline on mitte kehtestada selliseid reegleid ja piiranguid, mis vĂ”ivad nĂ€ida ĂŒkskĂ”iksuse vĂ”i julma distsipliinina. Kuigi ka selline praktika ei ole haruldane. Kui kodune Ă”hkkond on jĂ€tkuvalt pingeline ja vaidlus reeglite ĂŒle ei lĂ”pe, otsige abi perenĂ”ustajalt. RÀÀkige ka sĂ”pradega – vĂ”ite saada neilt hĂ€id nĂ”uandeid igapĂ€evaste olukordade lahendamiseks.

lapsed rÔÔmustavad ka kĂ”ige vĂ€iksemate asjade ĂŒle: kallistus, sĂ”bralik sĂ”na ja aitĂ€h tĂ€hendavad neile palju. pĂŒĂŒa tajuda, kuidas lapsed reageerivad ja vĂ”ta seda arvesse. nĂ€iteks vĂ”ib kalli vĂ”i pai vanematele koolilastele ja noorukitele tunduda liiga pealetĂŒkkiv. sel juhul vĂ€ljenda Ă”rnust ja hoolivust teistmoodi. nĂ€iteks kui laps jĂ”uab koolist koju ajal, kui sa enam ise kodus ei ole, siis jĂ€ta lapsele tervituskirjake laua peale, et ta selle koolist tulles leiaks.

mida lapsevanem teha saab?

Page 14: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

14

Aita lapsel lapsevanema haigusest aru saada

Õpi ennast tundma ja tee koostööd teise vanemaga

l MĂ”tle, millised haigusnĂ€hud sul on, tee neist kasvĂ”i nimekiri: vĂ€simus, paranoilised mĂ”tted, hĂŒperaktiivsus, apaatia, hirmud, segane jutt, sundkĂ€itumine vĂ”i mis muud raskused sul vĂ”ivad olla.

l Kui vÔimalik, kaasa teine vanem jutuajamisse. See on oluline, sest lapsed tunnevad end turvaliselt kui lapsevanemad koostööd teevad.

l MÔelge, kas toetate teineteist lapsevanemarollides vÔi tirite vankrit kumbki erinevas suunas?

Vaata olukorda lapse seisukohalt

l MÔtle, kuidas su haigusnÀhud ilmnevad, kui sa lastega koos oled. Kas vihastan kergesti? Kas sunnin lapsi oma rituaale tÀitma? Kas hoiatan neid naabrite eest, kuigi selleks ei ole mingit pÔhjust?

l MĂ”tle, kuidas lapsed neid olukordi on mĂ”istnud ja kuidas nad on reageerinud. Matt hakkab mööda tuba ringi jooksma, Mary tĂ”mbub oma tuppa, Lena satub Ă€revusse ja pĂŒĂŒab aidata, Jack lĂ€heb vĂ€lja ja on Ă€ra terve Ă”htu.

l Milline probleem tundub laste jaoks kĂ”ige raskem vĂ”i olulisem? Pane probleemid tĂ€htsuse jĂ€rjekorda, nĂ€iteks nii: kĂ”ige hullem on see, et ma nii kergesti vihastan; teine on see, et me teise vanemaga nii palju tĂŒlitseme; kolmas – mul ei jĂ€tku kannatust, et lapsi kuulata.

l Vali ĂŒks probleem vĂ€lja - vĂ”ib-olla see, mis on laste jaoks kĂ”ige aktuaalsem vĂ”i see, mida on kĂ”ige kergem lahendada. MĂ”tle, kuidas seda lastele seletada. JĂ€ta teised probleemid edaspidiseks.

l RÀÀgi lastele, et saad professionaalset abi. See tÔstab laste turvatunnet ja siis nad ei arva enam, et peavad vastutama lapsevanema tervisliku seisund eest.

l Samuti aruta lastega, kuidas perekond saaks kÔige paremini hakkama olukordadega, mis on seotud lastega ja mis tekitavad neis segadust, nagu nÀiteks vihapursked, nutuhood, sundkÀitumine. Lapsed on ju vÀga leidlikud, samuti on neile oluline probleemi lahendamises osaleda.

Page 15: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

15

RÀÀgi lastega

l Lastega vĂ”ib jutuajamisi pidada, kui terve pere teeb koos mingit majapidamistööd vĂ”i kui lapsed joonistavad vĂ”i mĂ€ngivad. Alustuseks vĂ”id lapsele meelde tuletada mingit hiljutist vahejuhtumit, mis oli seotud sinu hĂ€irega. “Oled ilmselt mĂ€rganud, et olen teistsugune kui enne 
. Tahaksin sellest natuke rÀÀkida
. Isegi eile lĂ€ksid asjad kĂ€est Ă€ra
“. KĂŒsi, mida laps tundis, kuidas sellesse suhtus ja mida asjast arvas.

l Kui te lastega aru peate, on oluline neid kĂ”igepealt Ă€ra kuulata. Anna lapsele aega rÀÀkida. Ära katkesta teda ega ĂŒtle, et see ei olnud ĂŒldse nii. Pigem palu tal veel rÀÀkida. Tihti loovad lapsed omaenda teooriad ja on vĂ€ga hea, kui te neid teate. Siis on teil kergem otsustada, kuidas lapsele vastata ja asju seletada.

l Vahel on lapsed lihtsalt vait vĂ”i ĂŒtlevad, et neil ei ole millestki rÀÀkida. VĂ”imalik, et nad kardavad oma emale vĂ”i isale haiget teha. VĂ”ite neilt ju kĂŒsida, kas see on nii. Vahel tahavad lapsed ainult kuulata. VĂ”ite jutuajamist alustada ka sellest raamatukesest.

l Palu lapsi, et nad aitaksid teiega koos probleemidele lahendusi leida. “On sul mĂ”tteid, mis me peaksime nende hommikutega tegema, kui ma ei jaksa sind kooli viia?” Lapsed on mĂ”istvad ja leidlikud.

l Ära anna alla! Isegi kui jutuajamisest midagi vĂ€lja ei tulnud, ei ole see maailma lĂ”pp! Kui teie perekond ei ole harjunud asju koos arutama, lĂ€heb aega, et see oskus Ă€ra Ă”ppida. Tihti on vestlus lastega lĂŒhike, kuid oluline. Samm-sammult Ă”pib ta perekonna olukorda mĂ”istma – selleni viivad ka vĂ€ikesed jutuajamised ja koos olemine. Kuna mĂ”istmisvĂ”ime areneb aastatega, on ka lapse vanus oluline faktor.

Page 16: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

16

perekonnas peetavate vestluste eesmĂ€rk on aidata vanematel ja lastel mĂ”ista ĂŒksteist ja tekkinud olukorda. kĂ”ike olulisem eesmĂ€rk on, et lapsed ja vanemad leiavad viisid, kuidas toimida nendes olukordades, mis tekitavad perekonnas probleeme ja lastes segadust. sellised jutuajamised loovad tunnet, et perekond kuulub kokku ja et pereliikmed toetavad ĂŒksteist. nii vĂ”ib ĂŒksinduse ja lootusetuse asemel pere tunda kokkukuuluvust ja lootust.

jutuajamiste mĂ”te ei ole innustada ema vĂ”i isa, et nad lastele kĂ”ik oma elusĂŒndmused ja probleemid Ă€ra rÀÀgiksid. last ei tohi teha osaliseks lapsevanema haiguses. sellega tegelevad tĂ€iskasvanud.

PĂŒĂŒdke lapsele leida usaldusvÀÀrne ja toetav tĂ€iskasvanu ja Ă€rge sulguge perekonnaringi

Lapsele on vĂ€ga kasulik, kui tal on usaldusvÀÀrne tĂ€iskasvanu, kellega ta saaks perekonnaasjadest rÀÀkida. Selleks vĂ”ib olla perekonnasĂ”ber, sugulane vĂ”i lapsega kontaktis olev spetsialist, nĂ€iteks kooli meditsiiniĂ”de, nĂ”ustaja vĂ”i koolipsĂŒhholoog. MĂ”nes piirkonnas vĂ”ib sotsiaalteenistus vĂ”i vabatahtlikud organisatsioonid lapsele sellise inimese leidmisel abiks olla. Samuti on ÀÀrmiselt oluline, et inimesed, kes lapsega iga pĂ€ev tegelevad, nĂ€iteks lasteaiatöötajad vĂ”i Ă”petajad, oleksid tema kodusest olukorrast teadlikud.

Tihti eelistaksid lapsevanemad, et pereasju vĂ€ljaspool kodu ei arutataks. Siinkohal peavad lapse huvid vanemate hĂ€bitunde ĂŒles kaaluma. Tavaliselt pole hĂ€benemiseks pĂ”hjust ning vanemad tĂ”devad ĂŒllatusega, kui kaastundlikud inimesed tegelikult on.

Page 17: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

17

Vahel rÀÀgib laps pereasjadest oma sĂ”brale, sĂ”bra emale vĂ”i ehk Ă”petajale, kuigi vanemad on keelanud tal seda teha. Lapsele vĂ”ib see olla ellujÀÀmistaktika, sellepĂ€rast pĂŒĂŒdke last mĂ”ista ja mitte riielda. Toetage lapse sĂ”prussuhteid, huvialasid ja harrastusi.

Kui kodus on probleeme, toovad koduvĂ€lised tegevused lapsele rÔÔmu, arendavad tema sotsiaalsed oskusi ja pakuvad vajalikku tuge. Kui vanematel on tervisemuresid vĂ”i raskusi, vĂ”ivad lapsed oma tegevused sinnapaika jĂ€tta. Sellel vĂ”ib olla mitmeid pĂ”hjuseid: lapsel on varasemast vĂ€hem jaksu, ta keskendub kodus abistamisele, ta ei julge ema vĂ”i isa koju ĂŒksi jĂ€tta, kuna vanem vĂ”ib ohtu sattuda, lapsele vĂ”ib isegi tunduda, et pole ilus lĂ”butseda, kui emal vĂ”i isal on tervis halb. Kui laps ei saa pereasjadest rÀÀkida, vĂ”ib see ta sĂ”prussuhteid rikkuda.

MĂ”tle, kuidas saaksid lapse sĂ”prussuhteid, harrastusi ja muid tegevusi toetada. Vahel vajavad lapsed vanemalt ’luba’. Vanem peab selgelt ĂŒtlema, et laps vĂ”ib minna Ă”ue ja sĂ”pradega aega veeta; et isegi kui lapsevanemal on tervis vĂ€ga kehv, hoolitsevad tema eest teised tĂ€iskasvanud. Kui sa ei ole suuteline last sĂ”bra poole viima, mĂ”tle vĂ€lja, kes saaks sind selles aidata?

Lapsevanem vĂ”ib olla ka nii halvas seisus, et ta ei taha, et laps sĂ”pru koju toob. JĂ€lle – rÀÀgi sellest lapsega ja ĂŒtle, miks see nii on. Ütle selgelt, et pĂ”hjus on su enda tervises, mitte et sa ei taha, et laps sĂ”pradega suhtleb. Pange pead kokku ja mĂ”elge, kuidas vĂ”iks asju korraldada. Äkki vĂ”ib laps sĂ”pru koju kĂŒlla kutsuda sel ajal, kui sina oled kodust Ă€ra ja kodus on keegi teine tĂ€iskasvanu?

Page 18: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

18

Page 19: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

19

vaadates tulevikku

Lapsevanema vaimse tervise probleem ei ole perekonnale maailmalĂ”pp, kuigi alguses vĂ”ib tulevik tume tunduda. Raskusi muidugi tuleb, kuid enamasti asjad laabuvad, lapsi on vĂ”imalik aidata ja toetada. Raskusi vĂ”ib vĂ”tta ka kui vĂ€ljakutseid, mis inimest arendavad. Kui lĂ€hedased neid toetavad, vĂ”ivad lapsed omandada isegi paremad sotsiaalsed oskused – nad vĂ”ivad olla empaatilisemad, vastutustundlikumad ja loovamad. Samuti vĂ”ivad nad ettenĂ€gematute olukordadega paremini hakkama saada kui lapsed, kelle elu on olnud kergem. Kui raskustele silma vaadata ja nendega julgelt tegeleda, ei ole nad lapse arengule takistuseks.

Page 20: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

20

© tytti [email protected]

© illustratsioonid: antonia [email protected]

graafiline kujundus: helena sandman

tĂ”lge eesti keelde: mtĂŒ peaasjad

vÀljaannet on toetas hasartmÀngumaksu nÔukogu

kasutamineerinevatelpindadel

LOGO

Page 21: tytti solantaus illustratsioonid: antonia ringbom

21