Üldised ohutusnõuded töötamisel metallilõikepinkidel (Juhend P-1)

Üldised ohutusnõuded töötamisel metallilõikepinkidel

(Juhend P-1)

KINNITATUD TTK rektori .2009

käskkirjaga nr 136-P Lisa nr 1

Üldised ohutusnõuded töötamisel metallilõikepinkidel

(Juhend P-l)

Juhend on ette nähtud kasutamiseks koos juhendiga „Tööohutusjuhend Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitus- ja mehaanikateaduskonna tehnokeskuse töökohtadel”.

1. Tööülesannet võib asuda täitma alles pärast juhendamise läbimist töökohal. 2. Töötamisel tuleb kasutada selleks ette nähtud töörõivaid ja peakatet. 3. Enne töö alustamist peab ära võtma esemed, mis töö käigus võivad seadme

pöörlevate või liikuvate osade vahele sattuda (lipsud, sõrmused, kellad) ning käärida varrukad küünarnukist kõrgemale või kinnitada varrukate äärised.

4. Mitte kanda töötamisel kindaid ning seotud sõrme puhul kasutada kummist sõrmekaitset.

5. Töötamisel tuleb kanda kaitsejalatseid (mitte vaba aja kingi või sandaale). 6. Kui metallide töötlemisel tekivad lenduvad laastud ja pingil puuduvad sellekohased

kaitseseadised, tuleb kasutada kaitseprille või läbipaistvast materialist kaitsekilpi. 7. Pingi kohtvalgusti tuleb seada nii, et oleks tagatud töötsooni küllaldane valgustatus.

Kohtvalgustus peab olema ohutu pingega. 8. Enne käivitamist kontrollida tööpingi korrasolekut, kaitsekatete ja -piirete olemasolu

ja veenduda, et pingi käivitamisel ei satuks keegi ohtu. 9. Mitte nõjatuda töötava pingi vastu ega lubada seda ka teistel teha. 10. Oma töökoha peab hoidma kogu töötamise ajal puhtana ning mitte risustama seda

detailide, toorikute, metallijäätmete või prahiga. 11. Laastude kõrvaldamiseks kasutada laastukonksu (silmusekujulist konksu ei tohi

kasutada), ei tohi puhastada suruõhuga. 12. Töötamise käigus põrandale sattunud õli ja määrdeained tuleb kohe kõrvaldada. 13. Enne töökohalt lahkumist tuleb tööpink vooluvõrgust välja lülitada, samuti

voolukatkestuse korral. 14. Kui pingi metallosad on sattunud pinge alla (pingiga kokkupuutel on tunda voolu),

elektrimootor töötab kahel faasil (undab), tuleb pink viivitamatult välja lülitada ja teatada sellest töölõigu juhile.

15. Pingi või selle käivitusseadme remondi korral tuleb pingile riputada silt „Mitte lülitada – remont”.

16. Hädaolukorra tekkimisel kasutada pingi seiskamiseks punast värvi avariiseiskamisnuppu, mis ulatub pingi tasapinnast välja ja seega võimaldab vajadusel väljalülitamist teostada käte asemel ka mõne muu kehaosaga.

17. Pärast töö lõpetamist tuleb töökoht korrastada, panna tööriistad ning abivahendid selleks ettenähtud kohtadele, pesta käed ja nägu.

18. Kõikidest töö ajal esinenud puudustest ja riketest teatada töölõigu juhile. Kõigi seadmete ja tööpinkide hooldust ning seadistamist metallide lõiketöötlemise laboratooriumis teostab laboriinsener.

Tööpinkide paiknemise skeem TTK ehitus- ja mehaanikateaduskonna tehnokeskuse metallide

lõiketöötlemise laboratooriumis

Ohutusnõuded töötamisel treipinkidel

(Juhend P-2)

KINNITATUD

Ohutusnõuded töötamisel treipinkidel

(Juhend P-2)

Juhend on ette nähtud kasutamiseks koos juhendiga P-1 „Üldised ohutusnõuded töötamisel metallilõikepinkidel”.

1. Treipingil võivad töötada isikud, kes tunnevad treiali tööd, pingi ehitust ja on selle juhendmaterjali alusel juhendatud.

2. Enne töö alustamist tuleb kontrollida pingi kaitsepiirete ja -seadiste olemasolu, pingi korrasolekut tühikäigul ning kasutatavate töövahendite ja käsitööriistade korrasolekut.

3. Töödeldava detaili mass ja mõõtmed peavad olema treipingile ettenähtud piirides.

4. Detaili kinnitamisel nukkpadrunisse tuleb detail nukkide vahele haarata võimalikult suures ulatuses. Pärast detaili kinnitamist ei tohi nukid padruni välispinnast välja ulatuda. Kui nukid ulatuvad välja, tuleb padrun vahetada või paigaldada vastav kaitsekate.

5. Padruni kinnitamisel spindlile (pealekeeramisel) tuleb selle alla panna padrunikujulise väljalõikega tugiklots.

6. Rasked padrunid tuleb pinki paigaldada või pingist maha võtta tõsteseadme ja selleotstarbelise haardeseadisega.

7. Padrunit ei tohi spindlilt maha keerata selle järsu pidurdamisega. Padrunit võib mahakeeramisel lüüa nukkidega vastu tuge üksnes tema käsitsi pööramisel. Sel juhul tuleb kasutada pika käepidemega tugesid (lünette).

8. Tagapukki tsentriga toetamata võib nukkpadrunisse kinnitada üksnes lühikesi tsentreeritud detaile, mis pole üle kahe läbimõõdu pikad; muudel juhtudel tuleb detail kinnitada toetatuna tagapukki.

9. Kaheteist- ja enamakordse läbimõõdu pikkusega detailide, samuti kiirtreimisel ja jõumeetodil toimuva kiirlõikamise puhul kaheksa ja enama läbimõõdu pikkusega

Treipink 1A616

detailide töötlemisel tsentrite vahel, tuleb kasutada lisatugesid (lünette). 10. Detaili töötlemisel tsentrite vahel tuleb kontrollida, kas tagapukk on kinnitatud. Pärast

detaili kinnitamist tuleb tagumine tsenter määrida ning teha seda aeg-ajalt ka töötlemise ajal.

11. Detaili töötlemisel suurel lõikekiirusel tuleb kasutada pöörlevat tsentrit. 12. Kulunud või täkitud tsentriga ei tohi töötada. 13. Pikkade detailide treimisel tuleb jälgida tagapuki tsentrit: tsentrit tuleb aeg-ajalt

õlitada ja kontrollida tema teljesuunalist kinnitust. 14. Et lõikeriist ei tekitaks traumat, tuleb:

a) esmalt käivitada spindel, seejärel ettenihe; töödeldav detail peab pöörlema enne tema kokkupuudet lõiketeraga; lõikamist alustada sujuvalt, tõugeteta;

b) enne pingi seiskamist lülitada ettenihe välja ja eemaldada lõikeriist, seejärel seisata spindel.

15. Terahoidik tuleb viia ohutusse kaugusse järgmiste operatsioonide ajaks: detailide tsentreerimisel, smirgelriidega puhastamisel ja lihvimisel ning viilimisel, kaabitsemisel ja ka mõõtmisel pingis; padruni ja detailide vahetamiseks tuleb peale terahoidiku nihutada ka tagapukk.

16. Tuleb kontrollida lõiketera ülesseade õigsust; lõiketera alla ei tohi asetada erikujulisi metallitükke. Tuleb kasutada lõiketera aluspinnaga võrdseid alustükke.

17. Lõiketera tuleb kinnitada vähima väljaulatusega ja vähemalt kolme poldiga. Peab olema valik eri paksusega, vähemalt lõiketera tugipinna pikkuse ja laiusega alustükke. Juhuslikke alustükke ei tohi kasutada.

18. Lühikesi lõiketeri tuleb teritada asetatuna vastavasse rakisesse. 19. Lõiketera lähendamisel treitornile tuleb olla ettevaatlik. Tuleb vältida lõiketera liiga

suurt ettenihet. 20. Voolavlaastu andvate sitkete materjalide töötlemisel tuleb kasutada laastusoontega,

pealepandavate laastumurdikute või -spiraalikeerutitega lõiketeri. 21. Ei tohi kasutada kinnituspadruneid, mille nukkide tööpinnad on kulunud. 22. Treipinkidel kiirlõikamisel ei tohi kasutada mittepöörlevaid tsentreid. 23. Töödeldav pind tuleb paigutada tugi- või kinnitusrakisele võimalikult lähedale. 24. Detaili pinki paigaldamisel ei tohi ise seista detaili ja pingi vahel. 25. Detaile, tööriistu ja teisi esemeid ei tohi asetada pingi sängile ega spindlikasti. 26. Kui lõikate maha detailide või toorikute raskeid osi, ei tohi neid toetada kätega. 27. Detailide viilimisel, puhastamisel ja lihvimisel pingis:

Treipink 1K62

a) ei tohi puutuda töödeldavat detaili käte või riietusega; b) ei tohi teha ülalloetletud operatsioone detailidega, millel on väljaulatuvad

osad, uurded ja süvendid (eelnevalt tuleb uurded ja süvendid puidust korkidega kinni panna);

c) tuleb seista näoga padruni poole ning hoida viili käepidemest vasaku käega, viimata paremat kätt detaili taha.

28. Tsentrites kinnitatud detailide töötlemisel tuleb kasutada ohutuid kaasaveopadruneid (nt õõnespadruneid) või kaasavedukeid.

29. Pärast detaili padrunisse kinnitamist tuleb otsvõti padrunist eemaldada.

30. Detailide kinnitamisel tsentrite vahele: a) tuleb tsentriavad puhtaks pühkida ja õlitada; b) ei tohi kasutada kulunud või täksitud koonusega tsentreid; c) tuleb kontrollida, kas tsentrite mõõtmed vastavad töödeldavate detailide

Treipink 1И611П

Treipink GHB-1340A

tsentriavade mõõtmetele; d) ei tohi tagatsentrit jäigalt kinni tõmmata, tagumine tsentripukk ja pinool tuleb

tugevalt kinnitada; e) kontrollida, kas detail toetub tsentrile kogu tsentriava koonuspinnaga; tsenter ei

tohi toetuda detaili tsentriava põhjale. 31. Kui padrun pole kinnitatud spindlile lukustusseadisega, ei tohi pingil töötada, sest

reverseerimisel võib padrun end ise lahti keerata. 32. Spindli pöörlemist ei tohi pidurdada käe survega pingi liikuvatele osadele või

detailile. 33. Töö lõpetamisel seisata pink ja töökohalt lahkumisel lülitada pink vooluvõrgust välja.

Tööpinke hooldab ja seadistab metallide lõiketöötlemise laboratooriumis laboriinsener.

Ohutusnõuded töötlemiskeskuse VMC-610 XP³ kasutamisel

(Juhend P-3)

Ohutusnõuded töötlemiskeskuse VMC-610 XP³ kasutamisel

(Juhend P-3)


1. Töötlemise võimalused: tasapindade, astmete, soonte ja kujupindade freesimine, puurimine, avade treimine, keermestamine, avade ja süvendite töötlemine freesimise teel.

2. Töötlemiskeskusega tohivad töötada ainult need isikud, kes omavad põhiteadmisi metallitöötluspinkidest, lõiketeooriast ja on läbinud juhendamise.

3. Tööpingiga peaks tavaliselt korraga töötama ainult üks hea väljaõppe saanud kasutaja. Juhul, kui on vaja enam kui ühte kasutajat, peavad kasutajad tähelepanelikult koostööd tegema, vahetades seejuures võimalikult palju infot. Kui üks kasutaja vajutab juhtimispaneeli nuppe või nihutab tööpingi telgi sel ajal, kui teine kasutaja vahetab töödeldavat detaili, rakist või lõikeriista jne, võib see kasutaja või keegi teine läheduses seisev isik takerduda tööpingi külge ning tõsiseid vigastusi saada.

4. Enne seadistamist tuleb elektritoide alati VÄLJA lülitada. Kui seadistamist on vaja teostada SISSElülitatud toite korral, seada juhtimispaneelil olevad lülitid järgmistesse asenditesse: valida KÄSITSI režiim, lükata lõikeriist spindlisse, seada käsitsi juhtimise lülitid (spindli kiirus, kiire ristetteandenihe, ettenihkekiirus lõikamisel) väikseimale väärtusele. Kontrollida, et lõikeriist ja töödeldav detail on tugevasti kinnitatud. Need peavad olema kinnitatud ning hästi tasakaalustatud nii, et lõikeriist ei puutu vastu töödeldavat detaili ega tööpinki. Kontrollida, et magasinis kinnitatud lõikeriistad on hästi tasakaalustatud. Rakiste

Töötlemiskeskus VMC-610XP³

poltide lahtikeeramisel keerata need lahti astmeliselt. Poltide lahtikeeramisel seista kindlal alusel. Polte ei tohi liiga kinni keerata. Kui kasutatakse käsitsi kinnipingutatavat rakist, eemaldada klambri käepide või pingutusvahend rakisest kohe pärast selle kinnipingutamist. Mitte kunagi ei tohi puudutada lülitit, nuppu või klahvi märgade kätega. Enne tööpingi töölepanekut tuleb meelde jätta avariiseiskamisnuppude asukohad, et tööpingi töötamise ajal saaks igast kohast vajadusel kohe sellele vajutada. Enne vajutamist lülitile, nupule või klahvile, kontrollida visuaalselt, et see on just see õige lüliti, nupp või klahv, mida on vaja kasutada, ja seejärel vajutada kindlalt.

5. Enne tööpingi sisselülitamist tuleb alati kontrollida, et tööpingi liikuvate osade ees ei ole takistusi ega nende läheduses inimesi. Pärast toite SISSElülitamist kontrollida, et liugpindade määrdepump ja ventilaatorid töötavad korralikult.

6. Enne tööpingiga töö alustamist kontrollida, et hüdraulikaõli, suruõhu ja määrdeõli manomeetrite näidud on õiged. Samuti eelsoojendada spindlit. Mitte avada elektrikilpi, arvjuhtimisploki või kasutaja juhtpaneeli luuke, välja arvatud hoolduseks, sest see võimaldab tolmul, võõrkehadel ja niiskusel neisse siseneda ning tekitada tööpingi rikkeid. Kui elektrikatkestuse tõttu tööpingi töötamise ajal elektritoide hetkeks katkestatakse, lülitada pealüliti kohe VÄLJA.

7. Tööpingi töötamise ajal peavad kõik tööpingi luugid olema suletud. Luukidest seespool olev ala sisaldab palju potentsiaalseid ohuallikaid – suure kiirusega pöörlev spindel koos sellesse kinnitatud lõikeriistaga, kahe telje sihis liikuv töölaud mitme töödeldava detailiga, pritsiv jahutusmäärdevedelik ning eemalepaiskuvad laastud. Katteid ei tohi mitte kunagi eemaldada muul ajal kui hooldamiseks. Kunagi ei tohi tööpinki kinnitamata kaitseseadisteta tööle panna. Spindli pöörlemiskiirus peab olema väiksem kui lõikeriista lubatud suurim kiirus. Kui spindel pöörleb kiirusega, mis on suurem kui lõikeriistale lubatud suurim kiirus, võib lõikeriist puruneda või välja paiskuda, põhjustades tööpingi kahjustusi ja/või kasutaja vigastusi. Lõikeriistata spindli kinnituskoonuses ei tohi käitada spindlit kiiremini kui 10 000 p/min. Lõikeriista kinnitusmehhanism võib põhjustada vibratsiooni ja mõjutada spindli kasutuskestust.

8. Kunagi ei tohi seista tööpingi liikuvate sõlmede lähedal tööpingi töötamise ajal. Haakumine pöörleva sõlme külge või liikuvate osade vahele võib põhjustada tõsiseid vigastusi. Tööpingi kõik liikuvad sõlmed on ohutuse tagamiseks kaetud kaitseümbrisega. Tööpingil on palju liikuvaid sõlmi, seetõttu tuleb olla ettevaatlik. Kunagi ei tohi puudutada liikuvaid komponente. Enne puudutamist veenduda, et komponent on peatunud. Kunagi ei tohi eemaldada laaste spindli pöörlemise ajal.

9. Töötamisel automaatrežiimil käivituvad mehhanismid eelneva hoiatuseta. Selle tõttu ei tohi puudutada pingi liikuvaid osi ega seista pingi vahetus läheduses, kui see töötab automaatrežiimil.

10. Tööpinki ei tohi jätta tööle järelevalveta. Pärast töö lõppu, enne pingi juurest lahkumist tuleb seisata pink ja lülitada toide välja.

Tööpinke hooldab ja seadistab metallide lõiketöötlemise laboratooriumis laboriinsener.

Ohutusnõuded töötamisel freespinkidel

(Juhend P-4)

Ohutusnõuded töötamisel freespinkidel

(Juhend P-4)


1. Freespingil võivad töötada isikud, kes tunnevad freesija tööd, pingi ehitust ja on selle juhendmaterjali alusel juhendatud.

2. Tagamaks õiget ja kindlat kinnitust, tuleb töödeldavad detailid ja rakised, eriti aga nende kokkupuutuvad baas- ja kinnituspinnad laastudest ja õlist puhastada enne pingi ülesseadmist.

3. Vältimaks töödeldava detaili võimalikku lahtitulekut või mõnd muud tehnoloogiaprotsessi häiret pingi töötamise ajal, tuleb detail pinki kinnitada õigesti ja kindlalt.

4. Pingi kinnitamiseks tuleb detaili kinnituskohad võtta tema töödeldavale pinnale võimalikult lähedale.

5. Detaili selle töötlemata kohtipidi kinnitamiseks tuleb kasutada raidega kinnituspakkidega kruustange või rakiseid.

Freespink 6H11

6. Kui detailide kinnitamiseks on pneumo-, hüdro- või elektromagnetilised rakised, tuleb hoiduda rakiste vedeliku- või õhutoitetorusid, samuti elektrijuhtmeid, mehaaniliselt vigastamast.

7. Detaili võib freesile lähendada ainult pärast seda, kui frees on saavutanud töökiiruse. 8. Töödeldava detaili vahetamisel või tema mõõtmisel tuleb frees viia ohutusse

kaugusesse. 9. Enne detaili väljavõtmist kruustangide, padruni või kinnitusklambrite vahelt, tuleb

pink seisata ja eemaldada lõikeriist, vältimaks käsi lõikeservade vastu vigastamast. 10. Freeside komplekt tuleb tornile paigutada nii, et freeside hambad asetseksid

omavahel malekorras. 11. Frees tuleb detaili sisestada sujuvalt; mehaaniline ettenihe tuleb sisse lülitada enne

freesi kokkupuudet detailiga. Käsitsi ettenihke korral ei tohi ettenihkekiirust ja lõikesügavust järsult suurendada.

12. Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni. 13. Tuleb kasutada ainult töökorras freesi. Enne freesi ülesseadmist pinki, tuleb

kontrollida: a) kas freesihambad või kõvasulamplaadid on tema keres kindlalt kinnitatud; b) kas kõvasulamplaadid on terved ja kas nad on õigesti teritatud;

kõvasulamplaatidel ei tohi olla pragusid, murenenud ega sissepõlenud kohti. 14. Lõikeservade kulumise või murenemise korral tuleb frees vahetada uue vastu. 15. Tuleb kontrollida, kas freesil on kaitsekate (piire) ning töötada ainult piirestatud

freesiga. Kui freesi töötsoon on piirestamata, tuleb kasutada kaitseprille.

16. Laaste ei tohi lasta freesile ja freesitornile kuhjuda. 17. Sitkete teraste töötlemisel tuleb kasutada laastumurdikuga freese.

18. Freesi väljalöömisel spindlist ei tohi freesi hoida käega, vaid kasutada selleks elastset vahetükki.

19. Laaste võib pöörleva freesi lähedusest eemaldada üksnes harjaga, millel on vähemalt 250 mm pikkune vars.

20. Tuleb kontrollida ülesseatud ja kinnitatud freesi viskumist. Freesi radiaal- ja külgviskumine ei tohi olla rohkem kui 0,1 mm.

Freespink 6H81Γ

21. Üle 16 kg massiga freese tuleb pinki paigaldada tõsteseadmetega (kaasa arvatud freespingi töölaud). Vähem kui 16 kg massiga freese võib paigaldada pinki ja sealt maha võtta käsitsi, kindad käes.

22. Spindlisse tuleb freesitorn või frees kinnitada ainult võtmega, lülitades seejuures spindli pöördumise vältimiseks sisse vaheülekande.

23. Freeside pinkipanekul ja sealt mahavõtmisel tuleb hoida end lõikeservade vastu vigastamast.

24. Spindliava, freesitorni või freesisaba ja vahekoonuse pindadelt tuleb enne spindlisse panekut hoolikalt eemaldada täkked ja pinnad puhtaks pühkida. Lõikeriista saba spindlisse panekul tuleb veenduda, et see istub avas tihedalt ja lõtkuta.

25. Freesitorni või freesi tuleb spindlisse kinnitada võtmega, lülitades eelnevalt sisse kiiruskasti, et spindel ei pöörduks.

26. Freesi ei tohi kinnitada freesitornile võtmega ega sealt lahti keerata elektrimootori sisselülitamise abil.

27. Vahekoonuse, freesitorni või freesi spindlist eemaldamiseks tuleb kasutada selleotstarbelist torni, pannes eelnevalt pingi töölauale puidust tugiklotsi.

28. Ei tohi seista pingi liikuval töölaual ega sellest üle minna enne, kui pink on täiesti seiskunud.

29. Pinki ei tohi pidurdada käe survega pingi detailidele, sest käsi võib sattuda freesi alla.

30. Kiirfreesimisel tuleb kasutada kaitsepiirdeid ning laastupüüde- ja laastu ärajuhtimise seadiseid (vastavad laastueemaldid, mis püüavad ja juhivad laastud laastukogurisse, samuti läbipaistvad ekraanid või individuaalsed kaitsevahendid – prillid, kilbid).

31. Pärast freesi või freesitorni paigaldamist ei tohi jätta võtit pingutuspoldile. 32. Pingi töötamise ajal ei tohi avada ega maha võtta piirdeid ja kaitseseadiseid. 33. Pingi seiskamisel tuleb välja lülitada ettenihe, seejärel eemaldada frees

Freespink 6M13Π

töödeldavalt detaililt ja lülitada välja freesi (spindli) pöörlemine. Tööpinke hooldab ja seadistab metallide lõiketöötlemise laboratooriumis laboriinsener.

Ohutusnõuded töötamisel ümarlihvpingil ( Juhend P – 5 )

Kasutusjuhend

Enda turvalisuse tagamiseks lugege enne masina käivitamist kasutusjuhendit. Kasutusjuhendit peaks hoidma kindlas kohas. Te peaksite teadma, kuidas toime tulla masina, selle piirangute ning kaasnevate ohtudega. Hoidke oma töökoht puhtana

Korratus teie töökohal võib osutuda ohtlikuks. Kandke hoolt, et teie töökoht oleks jääkidest vaba ning mustusest puhas. Kasutage masina laastudest puhastamiseks vaid õigeid tööriistu. Hoidke oma töökoht takistustest vabana. Kontrollige, et masin ei oleks kahjustatud Enne masina käivitamist kontrollige ohutusvarustuse korrasolekut. Kontrollige kõikide liikuvate osade korrasolekut. Kõik osad peavad olema korralikult kinnitatud. Kahjustatud ohutusvarustuse osad peaks hooldusteenindus ära parandama või välja vahetama. Hoolitsege töökeskkonna eest Ärge kasutage masinat ohtlikes piirkondades. Kaitske elektrilisi osi niiskeks- või märjakssaamise eest. Töötage vaid hästi valgustatud ruumides. Ärge kasutage elektrilisi osi kergestisüttivate vedelike või gaaside läheduses. Kaitske end elektrišoki eest Ärge eemaldage mehaanilisi või elektrilisi ohutusvarustuse osi. Kontrollige, kas kõik ohutusvarustuse osad on kinnitatud ning töökorras. Kandke vaid nõuetele vastavat riietust Ärge kandke avaraid rõivaid, käekella või ehteid. Enda turvalisuse tagamiseks kandke töötades alati tööjalanõusid. Kui teil on pikemad juuksed, kandke juuksevõrku. Masinaga töötamise ajal peaksite kandma kaitseprille. Kui töötate tolmustes tingimustes, peate kandma ka tolmurespiraatorit. Hoidke asjatundmatud isikud tööpaigast eemal Kandke hoolt, et teie tööpaigas ei viibiks inimesi, kes võiksid ohtu sattuda. Lapsed ning külalised peaks hoiduma tööpiirkonnast ohutusse kaugusesse. Hoidke lapsi masinast eemal Ärge laske kõrvalistel isikutel puutuda masinat ega selle juhtmeid. Kontrollige, et vaid volitatud inimesed pääseksid töökotta. Hoolitsege toitekaabli eest Enne toitekaabli ühendamist seinapistikusse, veenduge, et masin on väljalülitatud. Ärge hoidke kinni juhtmest, tõmmates pistikut pesast välja. Kontrollige, et kaabel ei oleks tõmbepinge all. Kaitske toitekaablit kuumuse, õli ning teravate servade eest. Kontrollige pistikut ja kaablit

regulaarselt, kahjustuste korral laske hooldusteenindusel osad parandada. Palun kontrollige ka pikendusjuhet. Ärge kunagi kasutage masinat kaitsemaanduseta. Vältige iseeneslikku käivitumist Olge tööriistadega hoolikas Hoidke oma tööriistad teravate ning puhastena, et tagada hea ja ohutu töö. Järgige tööriistade vahetamisel ja hooldamisel juhendeid. Ärge unustage tööriistu masinasse Veenduge enne alustamist, et masinas ei ole tööriistu, mis võiksid masinast välja paiskuda. Veenduge, et ükski osa, mis võiks ohtlikuks osutuda, ei ole lahti. Hoolitsege oma käte eest Veenduge, et tööriistad ja töötoorikud on kindlalt kinnitatud. Kasutage tööriistade ja töötoorikute klammerdamiseks ja kinnitamiseks vaid sobivaid tööriistu. See viis on ohutum kui hoida toorikut käsitsi paigal ning ühtlasi on teil kaks kätt vabad, et masinaga tegeleda. Pöörake tähelepanu oma tasakaalule Jälgige oma jalgade asetust. Ärge kunagi küünitage masinasse, sest kukkumise või liikuvate osadega kokkupuutumise tõttu võite saada ohtlikult vigastada. Tarvikud ja lisaosad Kasutage vaid tarvikuid ja lisaosasid, mis on määratlenud kasutusjuhend või varustaja. Teiste tarvikute ja lisaosade kasutamisele võib järgneda eluohtlik vigastus ning masina kahjustus. Kasutage tarvikuid ja lisaosasid vaid õigel otstarbel. Elektrilised osad Elektrilised osad on vastavuses elektrilise ohutuse määrustega. Parandustöid võib läbi viia vaid kvalifitseeritud elektrik. Puhastuslahusti Enne puhastuslahusti kasutamist lugege õnnetuste vältimiseks vedeliku kasutusjuhendit. Masina järelevalveta jätmine Ärge jätke töötavat masinat valveta. Alkohol, ravimid, uimastid Ärge kunagi kasutage masinat, olles alkoholi, ravimite või uimastite mõju all. Tulekahju oht Ärge kasutage kergestisüttivaid vedelikke.

Tehnilised andmed

Tsentri kõrgus 180 mm 180 mm Maksimaalne lihvimisdiameeter 325 mm 325 mm Fikseeritud lünett 60 mm 60 mm Minimaalne lihvimisdiameeter 8 mm 8 mm Maksimaalne lihvimispikkus 1000 mm 1500 mm

lünetiga 35–100 mm Sisemine lihvimisdiameeter lünetita 35–100 mm

Maksimaalne seesmine lihvimissügavus 125 mm 125 mm Esipuki koonus MT4 MT4 Tagapuki koonus MT4 MT4 Maksimaalne tooriku mass tsentrite vahel 150 kg 150 kg Tagapuki spindli käigupikkus 30 mm 30 mm Minimaalne lihvimisketta ettenihe 0,0025 mm 0,0025 mm Maksimaalne esipuki kallutamine +90° +90° Esipuki kiirus 25, 75, 110, 50, 150, 220 p/min Padruni diameeter 200 mm 200 mm Maksimaalne laua käik 1000 mm 1500 mm Maksimaalne laua kallutamisulatus + 3°/–7° + 3°/–6° Laua etteanne 0,1–4 m/min 0,1–4 m/min Lihvimisketta mõõtmed (välisdiameeter x laius x sisediameeter) 400 x 50 x 203 mm 400 x 50 x 203 mm

Ketta kiirus 35 m/s 35 m/s Töökiirus 1670 p/min 1670 p/min Maksimaalne lihvpea käik 245 mm 245 mm Kiirliikumise ulatus edasi-/tagasitõmbel 50 mm 50 mm Liikumistee pöördratta pöörde kohta 0,5; 2 mm 0,5; 2 mm Liikumistee skaala jaotise kohta 0,0025; 0,01 mm 0,0025; 0,01 mm Maksimaalne kallutamisulatus ±30° ±30°

Maks. 50 x 25 x 13 mm 50 x 25 x 13 mm Siselihvimise lihvpea mõõtmed Min. 17 x 20 x 6 mm 17 x 20 x 6 mm Kiirus 10 000 p/min 10 000 p/min Mootori koguvõimsus 7,5 KW 7,5 KW Lihvimisketta mootori võimsus 5,5 KW 5,5 KW Hüdrauliline mootor 0,75 KW 0,75 KW Esipukk 0,75 KW 1,5 KW Jahutuspump 0,12 KW 0112 KW

Mõõtmed (P x L x K) 3605 x 1810 x 1515 mm 4605 x 1810 x 1515 mm

Mass 3700 kg 4300 kg

Ohutusnõuded töötamisel puurpinkidel

(Juhend P-6)

Ohutusnõuded töötamisel puurpinkidel

(Juhend P-6)


1. Puurpingil võivad töötada isikud, kes on selle juhendmaterjali alusel juhendatud. 2. Töödeldav ese tuleb kinnitada õigesti ja kindlalt, et pingi töötamise ajal oleks välditud

tema väljapaiskumine kinnitusrakisest ega tekiks mõnd muud tehnoloogiaprotsessi häiret.

3. Töötamise ajal ei tohi kummarduda spindli ja lõiketera lähedale. 4. Väljaulatuvate stoppkruvide või poltidega padruneid ja rakiseid ei tohi kasutada.

Väljaulatuvate osade korral tuleb need piirestada. 5. Töödeldavad detailid, kruustangid ja rakised tuleb kindlalt kinnitada töölauale või

ankurplaadile. Kinnitada tuleb selleotstarbeliste kinnitusdetailidega: töölaua soonte vastavate poltide, kinnitusliistude, tõketega jne.

6. Kruustangid peavad olema töökorras ja nende pakkide raie kulumata. 7. Detaile võib paigaldada pinki ja sealt maha võtta

siis, kui spindel koos lõikeriistaga asub lähteasendis. Erandjuhul, kui pingil on eriotstarbeline mitmekohaline kinnitusrakis, saab detaile panna rakisesse väljaspool töötsooni.

8. Lõikeriistade paigaldamisel tuleb hoolikalt kontrollida, et nad saaks kindlalt kinnitatud ning õigesti tsentreeritud. Tööriistu tuleb pinki paigaldada pärast pingi seiskumist.

9. Lõikeriistade vahetamisel tuleb spindel alla lasta. Pingi töötamise ajal võib lõikeriistu vahetada üksnes eriotstarbelise kiirvahetuspadruni olemasolu korral.

10. Ei tohi töötada lõikeriistaga, mille koonussaba on kulunud. Koonussabaga puuri või hõõritsa panekul spindlisse, hoiduge vigastamast käsi vastu lõikeriista lõikeserva.

11. Lõikeriista kinnikiilumisel detaili, samuti puuri, keermepuuri või mõne muu lõikeriista purunemisel, tuleb tööpink välja lülitada.

12. Puuritavat detaili ei tohi kätega kinni hoida. Kui puuduvad sobivad kinnitusrakised, võib meistri loal kasutada väikeste detailide kinnihoidmiseks käsikruustange, pihttange või paralleelmokkadega lapiktange.

13. Õhukesi plaate, ribasid või teisi analoogseid detaile ei tohi puurida, kui niisugune detail pole kinnitatud erirakisesse.

14. Kui toode hakkab pingi töölaual koos puuriga Puurpink 2A135

Lauapuurpink

pöörlema, ärge püüdke seda käega kinni hoida, vaid seisake pink ning kinnitage detail rakisesse uuesti. Puurpadruni või detaili kinnituse lõdvenemise korral tuleb puurpink viivitamatult seisata. Tööpingi käigu ajal ei tohi detaili, kinnitusrakist või lõikeriista pinki paigaldada.

15. Rabedate metallide töötlemisel, kui pingil puuduvad seadised kaitseks laastu eest, tuleb kasutada kaitseprille või läbipaistvast materjalist kaitsekilpi.

16. Sügavate aukude puurimisel tuleb laastude eemaldamiseks puur aeg-ajalt august välja võtta.

17. Laastude eemaldamiseks puuritavalt detaililt ja töölaualt, tuleb eelnevalt lõikeriist seisata.

18. Sitketesse materjalidesse avade puurimisel tuleb kasutada laastutükeldussoontega spiraalpuure.

19. Padruni või puuri vahetamisel tuleb kasutada puitvasarat (torni).

20. Pinki ei tohi seisata käe survega spindlile või padrunile. Enne pingi täielikku seiskumist ei tohi puuri puudutada.

21. Lõikeriist tuleb töödeldavale detailile lähendada vähehaaval ja sujuvalt, tõugeteta.

22. Läbi aukude või peenikeste puuridega puurimisel käsiettenihkega ei tohi ettenihke käepidet tugevalt suruda.

23. Lauapuurpinkide kasutamisel tuleb jälgida, et rihmakate oleks eelnevalt paigaldatud.

24. Enne pingi seiskamist tuleb lõikeriist töödeldavast detailist tingimata eemaldada.

Tööpinke hooldab ja seadistab metallide

lõiketöötlemise laboratooriumis laboriinsener.

Ohutusnõuded töötamisel tasalihvpingil

(Juhend P-7)

Tasalihvpink 3Γ71

Ohutusnõuded töötamisel tasalihvpingil

(Juhend P-7)


1. Lihvpingil võivad töötada isikud, kes tunnevad pingi ehitust ja on selle juhendmaterjali alusel juhendatud.

2. Tasalihvpink on ette nähtud mitmesuguste detailide tasapindade lihvimiseks lihvketta silindrilise välispinnaga.

3. Katsetamata lihvkettaid ei tohi tööpinki paigaldada. 4. Pinki paigaldatud lihvkettale tuleb anda tühikäigul lühiajaliselt töökiirus. Seejuures

peab veenduma, et ohtlikus tsoonis pole inimesi. Lihvkettaid läbimõõduga kuni 150 mm tuleb lasta tühikäigul pöörelda vähemalt 3 min, üle 150 mm läbimõõduga kettaid aga vähemalt 5 min. Lihvkettal peab olema kaitsekest.

5. Tuleb kontrollida lihvketta ja spindli tsentreeritust (viskumise puudumist). 6. Tuleb kontrollida, kas lihvpukki ja tagumist tsenterpukki ning pinooli on kerge

nihutada. 7. Tuleb kontrollida, kas lihvkettal pole märgatavaid pragusid ega kildude

väljalöömise jälgi. Defektide ilmnemisel tuleb lihvketas asendada uuega. 8. Tuleb kontrollida, kas suruääriku ja lihvketta vahel on vaheseib ning kas äärikuid

pingutavad mutrid pole lõdvenenud. 9. Lõdvenenud mutrid, vastumutrid, poldid ja kiilud tuleb pingutada. Samuti tuleb

kontrollida, kas pingi vastavad poltliited, abi- ja kaitseseadised on splinditud. 10. Tasalihvpingile töödeldava detaili paigaldamisel ja kinnitamisel, kui ei kasutata

elektromagnetit, on vaja: a) detail kinnitada ainult selleks ette nähtud tugi- ja kinnitusliistudega,

paigutades need võrdsele kaugusele;

b) kõik tugiliistud tuleb paigaldada töödeldavast pinnast madalamale, et lihvketas neist vabalt üle käiks;

c) kinnituspoldid tuleb paigutada detaili kinnituskohale võimalikult lähedale, kinnitusliistud aga detaili suhtes täisnurga alla; kinnituspoltide keere peab olema korras;

d) detaile ei tohi kinnitada juhuslike, selleks kohandamata liistude ja vahetükkidega;

e) paigaldamisel tuleb kontrollida detaili asendi õigsust (et detailliikumisel ei riivaks pingi väljaulatuvaid osi) töölaua käsitsi nihutamisega. Kui suurte detailide puhul pole see võimalik, siis tuleb detaili asendi õigsust kontrollida

mõõtejoonlauaga. 11. Tasalihvpinkide elektromagnetplaadiga töölauad peavad olema varustatud piiretega. 12. Magnetplaadi või -padruniga töötamisel tuleb esmalt sisse lülitada masinmuundur,

seejärel pink. 13. Magnetlauaga varustatud tööpinkidel töötamisel tuleb kinni pidada järgmistest

nõuetest: a) magnetsõlmede temperatuuri ei tohi lasta tõusta liiga kõrgeks, sest selle tagajärjel

võib süttida isolatsioon, töödeldav detail võib lahti tulla või toimuda plaadisisene plahvatus;

b) lihvpinki ei tohi paigaldada kõverdunud detaile; c) kui jääkmagnetism takistab detaili elektromagnetilt maha võtmast, tuleb muuta

voolu polaarsust ja samaaegselt lülitusega võtta detail maha või kasutada mahavõtmiseks demagnetisaatoreid.

14. Detaile, mida jääkmagnetism kinni hoiab, ei tohi plaadilt maha võtta löökide või tõmmetega.

15. Töödeldavaid detaile tuleb pingis rihtida rismuse või indikaatoriga. 16. Käsiettenihkega pinkidel ei tohi detaili surve suurendamiseks lihvketta vastu kasutada

kangi. 17. Lihvpingi spindli viskumine ei tohi ületada pingi tehniliste tingimustega lubatut. 18. Ketast tuleb hoida löökide ja tõugete eest. 19. Enne pingi seiskamist tuleb ettenihe välja lülitada ning ketas detailist eemaldada. 20. Töötamisel tuleb lihvketas detailile või detaillihvkettale lähendada sujuvalt,

jõnksudeta ja tugeva surveta. 21. Töödeldavat detaili ja lihvketast ei tohi enne nende täielikku seiskumist puudutada. 22. Külma lihvketta puhul tuleb detaili töötlemist alustada väikese ettenihke ja

lõikesügavusega, kuni ketas on ühtlaselt soojenenud. Seda nõuet on tingimata vaja järgida uue ketta puhul ja külmas ruumis.

23. Kui märglihvimiseks ettenähtud lihvkettaga töötati kuivalt, siis üleminekul märglihvimisele jahutusvedeliku kasutamisega, tuleb oodata seni, kuni ketas on jahtunud.

24. Kui töötamine jahutusvedelikuga on lõpetatud, tuleb jahutusvedeliku etteanne kinni keerata ja lihvketta kuivatamiseks lülitada pink 2–3 min tööle tühikäigul.

25. Liikuva töölauaga pinkidel töötamisel tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest: a) pingi otstesse ei tohi paigutada mingeid esemeid, sest liikuv töölaud võib nende

esemete ja töölaua vahele sattunud inimest vigastada; b) töölaua väljaulatuse tsooni ei tohi inimesi lasta; töölaua suurima väljaulatuse tsoon

tuleb piirestada (töö lauaaluse piirdega). Tööpinke hooldab ja seadistab metallide lõiketöötlemise laboratooriumis laboriinsener.

Ohutusnõuded töötamisel abrasiivkäiadel

(Juhend P-8)

Ohutusnõuded töötamisel abrasiivkäiadel

(Juhend P-8)


1. Käiadel võivad töötada isikud, kes on juhendmaterjali alusel juhendatud. 2. Käiadele abrasiivketaste paigaldamist võib teostada paigaldusnõudeid tundev isik. 3. Katsetamata ja kahjustatud

abrasiivkettaid ei tohi käiadele paigaldada.

4. Abrasiivketta tööpinnaks on silindriline pind. Külgpinda ei tohi töötlemisel kasutada.

5. Abrasiivketast võib kasutada kuni ta on kulunud ülima kinnitusääriku läbimõõduni.

6. Käia kasutamisel tuleb töödeldav detail toetada toele, mis on kindlalt kinnitatud ja paigaldatud selliselt, et abrasiivketta tööpinna ja toe vahe ei ületaks 3 mm. Abrasiivketta kulumisel tuleb vahe uuesti reguleerida.

7. Käivitada võib käia alles siis, kui abrasiivketastele on paigaldatud kaitsekatted, mida

käia töötamise ajal ei tohi eemaldada. 8. Käia töökorras olekut kontrollida enne tööle asumist 3–5 min jooksul tühikäigul,

seistes abrasiivketta võimaliku purunemistsooni kõrval ning veendudes, et kettal pole ülemäärast radiaal- või telgviskumist.

9. Abrasiivkettad põhjustavad oma suure pöörlemiskiiruse ja kõvaduse tõttu isegi lühiajalise puudutuse korral nahavigastuse.

10. Töö korral, mis annab eemalepaiskuvaid laaste, kilde või sädemeid, tuleb kasutada kaitseprille või läbipaistvast materjalist kaitsekilpi.

11. Käiaga töötamisel kasutada äratõmbeventilatsiooni. Tööpinke hooldab ja seadistab metallide lõiketöötlemise laboratooriumis laboriinsener.

Kahe abrasiivkettaga käiad

Ohutusnõuded töötamisel masinsael

(Juhend P-9)

Ohutusnõuded töötamisel masinsael

(Juhend P-9)


1. Masinsaega võib töötada isik, kes tunneb sae ehitust ja on selle juhendmaterjali alusel juhendatud.

2. Masinsaag on ette nähtud metallprofiilide tükeldamiseks. 3. Masinsae tööorganiks on mehaaniliselt liikuvasse saeraami kinnitatud saeleht. Raami

edasi-tagasi liikumine tagatakse elektriajami poolt käivitatava väntmehhanismi abil.

Masinsaag metallprofiilide tükeldamiseks

4. Enne tööleasumist tuleb kontrollida saelehe korrasolekut (ei tohi olla puuduvaid saehambaid) ja selle kinnitust, samuti õli olemasolu seadmes ning jahutusvedeliku olemasolu ning et jahutusvedeliku kraan oleks algselt suletud.

5. Töödeldav materjal tuleb tugevalt kinnitada (jälgida, et kinnituspoldil oleks õige asend).

6. Sae käivitamisel tuleb jahutusvedeliku kraan avada.

7. Sae töötamisel on selle töötsoonis viibimine ja ka mis tahes muu tegevus lubamatu. Masinsae seadistamist ja saelehe vahetust teostab metallide lõiketöötlemise laboratooriumis laboriinsener.

Ohutusnõuded töötamisel painutuspingil

(Juhend P-10)

Ohutusnõuded töötamisel painutuspingil

(Juhend P-10)

Juhend on ette nähtud kasutamiseks koos juhendiga P-1 „Üldised ohutusnõuded töötamisel metallilõikepinkidel”. Painutuspink on ette nähtud lehtmaterjali painutamiseks. Lihtsamad painutused tehakse ühe käiguga ja keerukamad profiilid moodustatakse mitme käiguga. Pink koosneb töölauast, pöördtraaversist, mille abil toimub painutus ja mida saab pöörata kuni 180°, ning survetraaversist, mille survega kinnitatakse töödeldav materjal töölauale.

1. Painutuspingil võib töötada isik, kes tunneb pingi ehitust ja on selle juhendmaterjali alusel juhendatud.

2. Kõik operatsioonid painutuspingil lehtmaterjalidega – nende teisaldamine, paigaldamine ja eemaldamine – tuleb teha kinnastes.

3. Enne tööleasumist tuleb kontrollida pingi korrasolekut tühikäigul. 4. Rangelt on keelatud sisselülitatud pingi kohal panna käsi traaversi ja töölaua vahelisse

tsooni. 5. Tuleb jälgida, et töödeldava lehtmaterjali paksus ei ületaks lubatud 3 mm. 6. Töödeldav materjal peab olema enne painutamise alustamist survetraaversi abil

tugevasti kinnitatud. 7. Igasugusel, isegi lühikesel töövaheajal, tuleb pink alati välja lülitada. 8. Pingi hooldust ja remonti võib teostada ainult vooluvõrgust väljalülitatud pingi korral. 9. Töö lõpetamisel tuleb pink vooluvõrgust välja lülitada, pingi ümbrus korrastada ja

Painutuspink

puhastada. Pinki hooldab, remondib ja seadistab mehaanik.

Ohutusnõuded töötamisel giljotiinkääridel (Juhend P-11)

1

Ohutusnõuded töötamisel giljotiinkääridel

(Juhend P-11)


1. Giljotiinkääridel võivad töötada isikud, kes tunnevad giljotiinkääride tööpõhimõtet ja ehitust ning on selle juhendmaterjali alusel juhendatud.

2. Giljotiinkääridega töötaja peab kandma ettenähtud tööriietust. 3. Kõik operatsioonid lehtmaterjalidega (teisaldamine, paigaldamine, kääridele

etteandmine ning lõikmete kogumine) tuleb teha kinnastes. 4. Tuleb veenduda, et masinkääride ülekandemehhanismide kõikidel liikuvatel osadel

(rihmarattad, rihmad, hammas- ja hoorattad, võllid) on piirded ja et need on tugevalt kinnitatud. Samuti peavad olema kaitseliist või liikuvad piirded kääriteradel ja surutugedel.

5. Pedaallülituse puhul tuleb kontrollida, kas pedaali kohal ja külgedel on kaitsekate. Pedaali lülitamiseks vajalik jõud peab olema 25–35 N. Tuleb kontrollida terade kinnitust ja ülesseade õigsust vastavalt lõigatava materjali paksusele ja kõvadusele, samuti terade teritatust ja et terad poleks rasvased ega õlised.

6. Pragunenud, murenenud lõikeservaga või nürinenud terad tuleb vahetada uute vastu. 7. Lõigatavat lehte fikseerivad piirikud tuleb kinnitada jäigalt asendis, mis vastab

eelseisvale tööle. Lõigatavate ribade pikkus peab olema väiksem piiriku juhtvarraste vahekaugusest.

8. Kääride töölaualt tuleb eemaldada kõik tööriistad ja muud esemed.

9. Mehaanilistel kääridel tuleb tühikäigul kontrollida, kas ei teki kaksiklööke (lülitusmuhvi korrasolekut) ja kas pidur on töökorras.

10. Tuleb jälgida, et lõigatav leht või riba toetuks tihedalt kääride töölauale. Kui lõigatava

Lehtmaterjali giljotiinkäärid

lehe või riba mõõtmed ületavad töölaua omi, tuleb kasutada lisaaluseid või -tugesid. 11. Tuleb jälgida, et surutugede ja terade ees oleks piire. Piire peab olema blokeeritud

kääride lülitiga. Lubatakse terade ja surutugede piirestamist surutugede ette paigutatud liikumatu kaitseliistuga. Materjali ja kaitseliistu serva vaheline pilu ei tohi olla üle 6 mm. Vältimaks käte sattumist tera alla, on rangelt keelatud töötada terade ja surutugede kaitsepiireteta.

12. Väikesemõõtmeliste lehtede ja lõikmete lõikamisel tuleb materjali ette anda vastavate lükkeklotsidega, mitte kätega.

13. Kääridega ei tohi lõigata materjali, mille paksus ületab 6 mm, samuti mitut lehte korraga.

14. Enne kääride käivitamist tuleb veenduda, et see kedagi ei ohusta. 15. Pärast pedaalile vajutamist tuleb jalg sealt kohe eemaldada. 16. Pärast pedaalile vajutamist ei tohi materjali asendit kääridel parandada, seda isegi

juhul, kui materjal on valesti asetatud. 17. Kui pärast jala pedaalilt äravõtmist toimub kääride korduv lülitumine (topeltlöögid),

tuleb töö kohe katkestada. 18. Kääride töötamisel ei tohi üles võtta mahakukkunud materjali või lõikmeid kohtades,

kus masin võib rõivaid kaasa haarata või käsi vigastada. 19. Kääride mootor tuleb seisata järgmistel juhtudel:

− töö lõpetamisel või katkestamisel; − töökohalt lahkumisel (ka lühikeseks ajaks); − elektrivoolu katkemisel; − kääride korpuse pinge alla sattumisel; − kui pärast jala pedaalilt võtmist toimub kääride korduvlülitus (topeltlöögid); − kääride hooldamisel.

Kääride hooldamist ja seadistamist teostab mehaanik.

Ohutusnõuded töötamisel presskääridel

(Juhend P-12)

Ohutusnõuded töötamisel presskääridel

(Juhend P-12)

Juhend on ette nähtud kasutamiseks koos juhendiga P-1 „Üldised ohutusnõuded töötamisel metallilõikepinkidel”. Presskäärid on ette nähtud ümar-, nurk-, ruut- ja karpprofiiliga valtsmetalli ning lehtmaterjali lõikamiseks, samuti augulöömiseks ja sälkamiseks (selleks kasutatakse erisuguseid kujuterasid). Presskääridega on võimalik lõigata ümarmaterjali maksimaalse läbimõõduga 20 mm, nurkterast paksusega 5 mm ja lehtmaterjali paksusega 13 mm.

1. Presskääridel võib töötada isik, kes tunneb kääride ehitust ja on selle juhendmaterjali alusel juhendatud.

2. Enne tööleasumist tuleb kontrollida presskääride korrasolekut tühikäigul. 3. Tuleb veenduda, et ülekandemehhanismide piirded oleksid paigal ja tugevalt

kinnitatud. 4. Tuleb kontrollida lõiketerade kinnitust ja ülesseade õigsust ning vastavust lõigatava

materjali paksusele, samuti terade teritatust. 5. Kõik operatsioonid lehtmaterjalidega – teisaldamine, paigaldamine, kääridele

etteandmine ning lõikmete kogumine, sortimine ja eemaldamine – tuleb teha kinnastes.

6. Lahtilõikamisele antud lehtmaterjal tuleb korralike virnadena paigutada kindlale alusele või sellekohasele etteandelauale.

7. Ei tohi töötada kääridega, mille terad on rasvased või õlised. Terad peavad olema kuivad; määrdumise korral tuleb terasid pühkida ja tagist puhastada harja või pintsliga. Käärid peavad seejuures olema välja lülitatud.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14. 8. Lõigatava lehe servade painde

või kraatide tekke korral tuleb kontrollida teradevahelise pilu

Presskäärid H-513

õigsust ning terade teravust. Kontrollimisel peavad käärid olema vooluvõrgust välja lülitatud.

9. Tekkinud kraate tuleb eemaldada lehelt selleotstarbelise abrasiivketta või õhukese materjali puhul kaabitsaga.

10. Rangelt on keelatud sisselülitatud kääride korral panna käsi teradevahelisse alasse. 11. Ei tohi lõigata materjali, mille paksus ületab kääride passis lubatu. Samuti ei tohi

lõigata mitut lehte korraga. 12. Tuleb jälgida, et lõigatav materjal toetuks tihedalt kääride töölauale. Kui lõigatava

materjali mõõtmed ületavad töölaua omi, tuleb kasutada lisaaluseid või -tugesid. 13. Pärast töö lõpetamist lülitada seade vooluvõrgust välja ja puhastada ning korrastada

töökoht. Presskääre hooldab, remondib ja seadistab mehaanik.

Ohutusnõuded töötamisel pneumaatiliste sepavasaratega

(Juhend P-13)

Ohutusnõuded töötamisel pneumaatiliste sepavasaratega

(Juhend P-13)

1. Juhend on ette nähtud kasutamiseks koos juhendiga „Ohutusnõuded sepatöödel”. 2. Pneumaatiliste sepavasaratega võivad töötada isikud, kes tunnevad vasarate

tööpõhimõtet ja on juhendatud selle juhendi alusel. 3. TTK kuumtöötluse laboratooriumis on kasutusel kaks pneumaatilist sepavasarat. 4. Enne töö alustamist tuleb kontrollida seadmete korrasolekut.

Pneumaatilised sepavasarad

5. Vasara ja torujuhtmestiku korrasoleku kontrollimiseks tuleb nad üle vaadata ning võtta tarvitusele abinõud ilmnenud vigade kõrvaldamiseks.

6. Seadme ülevaatusel tuleb eriti tähelepanelikult kontrollida juhtimismehhanismide, kõrgsurvetorude ja nende kinnituste korrasolekut; kontroll- ja signaalseadiste, samuti kaitseseadiste olemasolu ja korrasolekut juhtimismehhanismidel ja teistel ohtlikel kohtadel; seadme osade kiil-, polt- ja neetliidete (kinnituste) töökindlust.

7. Tuleb kontrollida õlitust seadmes intensiivsele hõõrdele töötavais mehhanismides

(juhtpinnad, laagrid). Vajadusel tuleb seade määrida, kasutades selleks ette nähtud tarvikuid.

8. Tuleb veenduda, et on olemas ja töökorras detailide kukkumist vältivad seadised, mis asuvad allpool, vasara silindri tihendil.

9. Tuleb veenduda, et seadme osi ühendavate mutrite ja poltide lahtitulekut vältivad seadised (traatsidestus, splindid, vastumutrid jt) on olemas ja töökorras.

10. Tuleb kontrollida, et kolvivarrel, selle ühenduskohas vasarapeaga, vasara laubas, vasarapeas ja teistes ohtlikes kohtades pole pragusid.

11. Tuleb kontrollida vasarapeade kinnituse kindlust ja nende omavahelise asendi õigsust. 12. Kolvivarre ja vasarapea ning vasarapea ja -pinni ühenduskohti tuleb kuumutada (eriti

külmal ajal) temperatuurini 200...250 kraadi, vältimaks nende enneaegset töökõlbmatuks muutumist. Kuumutada tuleb selleks ette nähtud vahenditega.

13. Kolvivarre ja vasarapea soojendamisel kuumutatud metallitükkidega tuleb viimased paigaldada kindlalt; vasarapeade soojendamisel tuleb gaasipõletid tugevalt kinnitada; põleti süütamisel tuleb viia süüdatud tõrvik põleti suudme juurde, seejärel aga keerata lahti gaas.

14. Tuleb veenduda, et vasara liikuvate või kõrgelseisvate paigalseisvate osade peal pole mingeid esemeid, mis võiks vasara töötamise ajal alla kukkuda.

15. Seadme kõrgelasetsevate osade ülevaatusel või õlitamisel tuleb kasutada selleks ette nähtud ja korras treppredeleid.

16. Töökoha ülevaatusel ilmnenud seadmete kõigist korratustest ja riketest tuleb teatada mehaanikule.

17. Seadet ei tohi üle vaadata, puhastada, õlitada või remontida ega seadmelt tagi eemaldada, kui seade on sisselülitatud. Kõigiks nimetatud töödeks tuleb vasar seisata, välja lülitada ajam (sulgeda õhukraan) ning lukustada käivitushoob; vasarapea peab asuma äärmises alumises asendis sellekohasel alustoel.

18. Lülitada vasarapea sisse aeglasele liikumisele ning lasta teda üles-alla liikuda, milleks tuleb avada läbipuhumiskraanid.

19. Seadme ja selle kõigi mehhanismide koostööd tuleb kontrollida tühikäigul ja aeglasel töörežiimil. Toorikute etteandmiseks kasutatavad pihid tuleb valida nii, et sepise hoidmisel oleks käepidemete vahe vähemalt 45 mm.

20. Töödeldavate toorikute kindlaks hoidmiseks tuleb pihtide käepidemetele panna klambrid.

21. Pihtide käepidemeid ei tohi hoida enda poole, vaid juhtida need kehast eemale. Muljumise vältimiseks ei tohi sõrmi hoida pihtide käepidemete vahel.

22. Sepistamise alguses tuleb kõigepealt lasta vasarapea pinn aeglaselt sepisele, et suruda see täielikult vastu alumist pihti.

23. Pneumaatiliste vasaratega töötamisel ei tohi viibida vasara töötsoonis. 24. Mitte mingil juhul ei tohi käsi viia vasarapea laskumise tsooni. 25. Vasaral metalli külmõgvendamisel, purustamisel (murdmisel) ja teistel töödel ei tohi

kasutada juhuslikke alustükke. 26. Töövaheaegadel tuleb vasarapinn lasta alumisse asendisse, lukustada lülitushoob ning

välja lülitada vasara ajam. 27. Töö lõpetamisel tuleb töötavad seadmed seisata, kusjuures vasarapea tuleb eelnevalt

lasta alumisse asendisse, juhtimishoob aga lukustada, vältimaks juhuslikke lülitusi ja korrastada töökoht, paigutada jäätmed ja sepised neile ette nähtud kohtadele ning puhastada põrand.

Pneumaatiliste sepavasarate hooldust ja seadistamist teostab mehaanik.

Ohutusnõuded töötamisel abrasiivlõikuriga

(Juhend P-14)

Ohutusnõuded töötamisel abrasiivlõikuriga

(Juhend P-14)

Juhend on ette nähtud kasutamiseks koos juhendiga P-1 „Üldised ohutusnõuded töötamisel metallilõikepinkidel” ja kuna töötamisel tekivad sädemed ja töö lõikuriga kuulub tuletööde hulka, siis ka juhendiga „Tuleohutusnõuded tuletööde teostamisel”.

1. Abrasiivlõikuriga võivad töötada isikud, kes tunnevad lõikuri ehitust, on selle juhendmaterjali alusel juhendatud ning omavad tuleohutustunnistust.

2. Kasutatav lõikur peab olema tehniliselt korras.

3. Töötamisel tuleb kasutada eririietust, kaitseprille või maski, töökindaid, kuulmiskaitsevahendeid ja turvaelemendiga jalatseid.

4. Kasutada tohib ainult tööstuslikke, selleks tööks sobivaid lõikekettaid, mille läbimõõt ei ületa lõikeketta jaoks maksimaalsena lubatud läbimõõtu.

5. Lõikekettaid tuleb käsitseda ettevaatlikult ja kaitsta neid löökide eest.

6. Kahjustatud, mõranenud, kulunud, mitteümmargusi ega vibreerivaid lõikekettaid ei tohi kasutada.

7. Kui lõikeketas on kulumispiirini (1/3 välisläbimõõdust) ära kulunud, tuleb see välja vahetada.

8. Lõikeseadet ei tohi kasutada, kui kaitsekate pole kohale seatud. Kaitsekate tuleb alati täiesti alla keerata.

9. Iga kord pärast lõikeketta vahetamist tuleb sellel lasta prooviks umbes 30 sekundit pöörelda. Jälgida, et keegi ei viibiks ohtlikus läheduses.

10. Uue lõikeketta kasutamisel peab olema väga ettevaatlik. Lõikesügavuse piirik tuleb niiviisi reguleerida, et lõikeketas ei puutuks vastu toetuspinda.

11. Töödeldav detail tuleb kindlalt kinnitada, kasutades kruustange või teisi kinnitusvahendeid. Mitte kunagi ei tohi puudutada pöörlevat lõikeketast, sest see tekitab vigastuste ohu.

12. Kui 1õikur koormuseta töötamisel tugevasti vibreerib, võib see viia lõikeketta purunemiseni. Välja selgitada vibreerimise põhjus ja see likvideerida.

13. Lõikamisel tuleb kasutada ainult lõikeketta lõikeserva. Lõikeketta külgpinda ei tohi lihvimiseks kasutada.

14. Jälgida tuleb sädemete lendamist. Ohtlikud piirkonnad tuleb katta raskestisüttivate katetega. Tuleohtlikes piirkondades peab olema käepärast sobiv kustutusvahend.

15. Töödeldud ese võib olla väga kuum. Ettevaatust, põletusoht! Kasutada kaitsekindaid!

16. Lõikeketast tuleb hoida kuivas kohas. Lõikeketaste tugevus võib auru või niiskuse mõjul väheneda.

17. Lõikekettaga ühendatud osi tuleb käsitseda erilise ettevaatusega. Tuleb jälgida, et ei kahjustataks spindlit, äärikut ega kruvi. Nende osade kahjustused võivad põhjustada lõikeketta purunemise.

18. Lõikamist võib alustada alles siis, kui lõikeketas on saavutanud maksimaalse pöörlemiskiiruse.

19. Lõikamisel lasta lõikeketas aeglaselt alla töödeldava esemeni ja teostada lõikamine kerge vajutussurvega. Pärast lõike lõpetamist tuleb hoobkäepide lükata algasendisse.

20. Kui soovitud lõige on valmis, tuleb seade välja lülitada, lasta mootoril täiesti seisma jääda ja alles seejärel alustada ettevalmistusega järgmiseks lõiketöötlemiseks.

21. Töödeldava eseme väljavõtmine või sissepanemine lõikeketta pöörlemise ajal võib põhjustada vigastusi.

22. Töötada ei tohi liiga tugevat vajutussurvet rakendades, sest lõikeketas kulub sel juhul kiiresti ning samuti võidakse kahjustada seadet ja töödeldavat eset.

23. Pärast töö lõppu lülitada töövahend välja, ühendada see lahti vooluvõrgust, puhastada töövahend ja korrastada töökoht.

Abrasiivlõikurit hooldab, remondib ja seadistab mehaanik.

Ohutusnõuded kompressori

ja suruõhutööriistade kasutamisel

(Juhend P-15)

Ohutusnõuded kompressori ja suruõhutööriistade kasutamisel

(Juhend P-15)

Juhend on ette nähtud kasutamiseks koos juhendiga „Tööohutusjuhend Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia- ja arenduskeskuse töökohtadel”.

1. Kompressori ja pneumaatiliste tööriistadega võivad töötada isikud, kes tunnevad kompressori ja tööriistade ehitust ning on läbinud juhendamise tehtavateks töödeks.

2. Enne kompressori käivitamist tuleb kontrollida kompressori korrasolekut, milleks: − kontrollida õli taset karteris (peab olema õlivarda miinimumi ja maksimumi märgi

vahel); − tuleb kindlustada piisav ventilatsioon, milleks tuleb jälgida, et kompressor oleks

vähemalt 50 cm kaugusel seinast või muust takistusest, mis takistab õhu liikumist ja seega kompressori jahutust.

3. Kompressori esmasel käivitamisel tuleb lasta 10 min avatud õhuventiilidega töötada ja need seejärel sulgeda; tööd võib alustada, kui maksimaalne rõhk on saavutatud.

4. Töö katkestamisel (v.a avariiolukord) ei tohi kompressorit seisata võrgulüliti abil, vaid panna rõhulüliti 0-asendisse, mis võimaldab kompressoril suruõhust vabaneda ja uuesti käivitada.

5. Enne hooldust, ja ka töö lõpetamisel, tuleb kompressor välja lülitada ja tühjendada

paak suruõhust. 6. Täidetud suruõhupaagiga kompressorit ei tohi teisaldada.

Kompressor Reset

Ohutusnõuded suruõhutööriistade kasutamisel 1. Kasutatavad tööriistad peavad olema tehniliselt korras. 2. Tuleb kontrollida ja veenduda selles, et:

− kummist õhuvoolikud on vigastusteta ja kindlalt kinnitatud tutsile (tutsil peab olema korras serv ja keere, tagamaks vooliku tugeva ja tiheda ühenduse suruõhutööriista või õhumagistraaliga);

− voolikud on ühendatud suruõhutööriistaga ja omavahel küllalt tugevasti ning üksnes tutside või ülemutritega, millel on korras (treitud ringsoontega) keere ja pingutusklambritega; et voolik lahti ei rebeneks, ei tohi voolikut kinnitada tutsile või niplile traadi ega elektrijuhtmega;

− sissepandavad tööseadised (puurid, kruvitsad, võtmed, avardid jms) on õigesti teritatud ning pragudeta, mõlkideta, kiskudeta ja muude vigastusteta; et nende riistade sabade otspinnad on siledad, vildakuseta, pragudeta ja teiste vigastusteta ning hästi sobitatud ja õigesti tsentreeritud; et löökriistade (meisel, vormraud jms) pärad on korrapäraste servadega ja sobivad haamri puksi sisse (löökriistade komplekti hoitakse kantavas kastis);

− suruõhutööriistad on määritud; tööriistade kered on pragude ja muude vigastusteta; tööriista lülitusklapp avaneb ja sulgub kergelt ja kiiresti ning suletud asendis ei lase õhku läbi; puurmasina spindli koonusel pole kriime; lihvimismasina abrasiivketas on kindlalt kaetud kaitsekestaga;

− suruõhumeislil on tööosa väljalendu välistav seadis. 3. Enne vooliku ühendamist tööriistaga lasta õhumagistraalist kondensaat välja.

Ühendada voolik suruõhuvõrku ja puhuda lühikest aega väikesel rõhul läbi selle. Õhujuga tohib suunata ainult üles; ühelgi juhul ei tohi seda suunata inimeste poole, põrandale ega seadmetele.

4. Pärast vooliku ühendamist õhumagistraaliga tuleb veenduda, et voolik istub tutsil kõvasti.

5. Voolikut käsitseda korralikult: tuleb vältida selle järsku painutamist ja keerdumist ning ristumist trosside, atsetüleen- ja hapnikuvoolikutega. Paigaldada voolik nii, et transpordivahendid ei saaks sellele peale sõita ega töölised peale astuda.

6. Voolikut tohib ühendada tööriistade külge ja nendelt lahti üksnes siis, kui õhumagistraali ventiil on täielikult suletud.

7. Jälgida, et poleks õhuleket vooliku ühenduskohtades. 8. Õhu juurdevoolu katkestamisel või isegi lühikestel töövaheaegadel tuleb

õhumagistraali ventiil sulgeda ja võtta välja sissepandav tööseadis, puurmasinatel aga tuleb lisaks viia käivitusmuhv seisuasendisse.

9. Õhumagistraali ventiil tuleb sulgeda sissepandava tööseadise kontrollimisel või vahetamisel ja kui voolik rebeneb. Suruõhu juurdevoolu ei tohi katkestada vooliku kokkumurdmisega.

10. Kandmisel hoida suruõhutööriista selle kere käepidemest, voolikut aga rullikeeratult. Suruõhutööriista ei tohi kanda voolikutpidi või sissepandavast riistast hoides.

11. Lööktööriista tohib lülitada töörõhule vaid pärast riista seadmist tööasendisse (nt peab raud olema surutud vastu neeti, meisel pandud vastu toote pinda jms). Tööriistadele tohib peale suruda sujuvalt ühtlase jõuga.

12. Tuleb kasutada padruni mõõtmetele vastavaid sabaga sissepandavaid tööseadeldisi. Tööseadist ei tohi padrunisse kinnitada vahetükiga, samuti ei tohi padrunis olla lõtku.

13. Suruõhuvasarat tuleb töötamisel hoida kerest, ei tohi hoida tööseadisest. Jälgida, et vasarail oleksid seadised, mis tõkestavad tööseadist (pinni) väljalendamast.

14. Raiumisel, neetimisel ja teistel taolistel töödel, mil toote küljest võib lennata metalliosakesi, tuleb kanda prille või kasutada mittepurunevate klaasidega maski ja seada üles kantavad kaitsekilbid, et 1äheduses töötajad ja möödujad traumasid ei saaks.

15. Abrasiivkettaga töötamisel ei tohi kaitseekraani üles tõsta. Kui ekraani pole, peab kandma kaitseprille. Jälgida, et abrasiivketta ja alusraua vahe ei oleks rohkem kui 3 mm; kui pilu on üle 3 mm, katkestada töö ja teatada sellest mehaanikule.

16. Töölaudadele ja teistele seadistele tuleb töödeldavad tooted paigaldada nii, et vältida töö ajal nende paigaltnihkumine.

17. Soone väljaraiumist ei tohi alustada keevisõmbluse tagaküljelt ja õmbluse puhastamist enne, kui keevis on täielikult jahtunud.

18. Kruustangide vahel asuvat detaili tohib puurida puurmasinaga, kui töödeldav detail on tugevasti kinnitatud.

19. Kui puur on läbipuuritavast detailist läbi läinud, ei tohi enam masinale suruda. 20. Jälgida, et puur oleks otse. Ei tohi kasutada ärataotud ja käändunud sabakoonustega

puure. 21. Avadest ja pöörlevalt lõikeriistalt ei tohi laastu eemaldada kätega, vaid kasutada

selleks konksu või harja. 22. Puurmasinat rõhtasendis hoides tohib sissepandavat tööseadist padrunist välja lüüa

vastava kiiluga nii, et väljalöögi suund on ohutu endale ja ümberolijatele. 23. Pidada meeles, et puuride ja teiste pöörlevate tööriistadega ei tohi töötada kindad

käes. 24. Abrasiivkettaga suruõhumasinal töötamisel tuleb veenduda lihvketta kinnituse

tugevuses ja korrasolekus. Kettal ei tohi olla pragusid ega killuauke, ketta ja äärikute vahel peavad olema elastsed kartongist vaheseibid paksusega 0,5...1 mm ning pärast paigaleseadmist ei tohi ketas viskuda radiaal- ega teljesuunas. Ketas tuleb varjestada töökindla kaitsekestaga, mis on tugevalt kinnistatud masina kere külge.

25. Käsi ei tohi hoida pöörleva tööseadise läheduses. 26. Töötamisel löök- ja raieriistadega tuleb kanda müravastaseid isikukaitsevahendeid. 27. Suruõhutööriistaga ei tohi töötada kantavatel redelitel ega töötreppidel. 28. Töö lõpetamisel tuleb sulgeda õhumagistraali ventiil, võtta suruõhutööriistast välja

tööseadis ning ühendada voolik lahti tööriistalt ja võrgust, pühkida suruõhutööriist kuivaks ja õlitada ning kerida suruõhuvoolik rõngasse.

Ohutusnõuded värvimisel suruõhupihustusega 1. Suruõhupihustusega tohib värvida kambrites või varjualustes, kus on värviudu

täielikku eraldamist tagav mehaaniline ventilatsioon. Korrast ära ventilatsiooni korral ei tohi värvida.

2. Kontrollida voolikute kinnitust. Voolikute ja tutside ühenduskohad tuleb kinnitada pingutuspoltidega klambrite abil. Kinnitamiseks ei tohi kasutada traati. Enne kui voolik tööriista külge kinnitada, tuleb voolik suruõhuga läbi puhuda, ühendades ta selleks eelnevalt võrku. Õhujuga tuleb suunata üles, kõrgemale inimeste peadest.

3. Töö ajal tuleb perioodiliselt jälgida manomeetri näitu. Rõhku survepaagis ei tohi tõsta üle töörõhu.

4. Ei tohi töötada ühes ja samas värvimiskambris nitrotselluloos-, õli- ja sünteetiliste lakkide ja värvidega üheaegselt. Kui ühes kambris kasutatakse kõiki nimetatud materjale järjestikku, tuleb enne teistsuguse koostisega värvi kasutamist kambri seinad ja põrand hoolikalt puhastada sinna sadestunud eelmisest, erineva koostisega värvist.

5. Pliiühendeid sisaldavate lakkide ja värvidega tohib pihustamise teel värvida üksnes siis, kui ventilatsiooniseade võimaldab pliiühendeid tõhusalt eraldada töötsooni õhust nende sisalduseni alla 0,01 mg/m³.

6. Värviaerosooli alas tohib töötada üksnes siis, kui hingamisorganite kaitseks kasutatakse vastavaid isikukaitsevahendeid.

7. Tuleb vältida voolikute keerdumist ja nende kokkupuutumist detailide teravate servadega.

8. Värvipihusti töötamisel ei tohi lasta värvi laiali pritsida ega seda liigselt pihustada. 9. Töö lõpul tuleb värvipihustid ja nende voolikud puhastada ning pesta puhtaks laki- ja

värvijääkidest, rakendades seejuures ettevaatusabinõusid. Kompressorit ja suruõhutööriistu hooldab, remondib ja seadistab mehaanik.

Documents

Üldised ohutusnõuded töötamisel metallilõikepinkidel (Juhend P-1)