URBANCOWS ehk LINNALEHMAD Rannaniidu tutvustamine ja taastamine Pärnu linnas

LIFE+ PROJEKTI (2012–2016) TEGEVUSARUANNE AVALIKKUSELE

www.keskkonnaamet.ee/linnalehmad

2

3

EessõnaProjekti tulemuste kokkuvõtePärnu rannaniidu looduskaitsealaRannaniidu kui elupaiga iseloomustus ja ajaluguProjektiala ja selle väärtusedOhud kaitseala väärtustele ja soodsa seisundi taastamismeetmed Boreaalsed Balti rannaniidud RannikulõukadOhustatud taimeliigid projektialalLevinuimad linnuliigid projektialalMeetmed rekreatsioonivõimaluste ja teabe kättesaadavuse parandamiseksTõhususe seireTulevikuplaanid ja jätkusuutlikkusKommentaarid projekti URBANCOWS olulisuse kohta

SISUKORD

45668

12

1216192326

344244

Käesolev LIFE+ projekti URBANCOWS e. linnalehmad aruanne koostati Keskkonnaameti poolt.

Projekti toetas EL LIFE+ programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Toimetaja: Bert Holm

Kujundaja: Lea Tammik / TYYP

Fotod:

Bert Holm lk 7, 8, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 26, 27, 28, 29, 30, 32, 33, 34, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 51 Mati Kose lk 2, 9, 19, 31, 47, 49, 50 Monika Übner lk 16, 18 Annely Esko lk 4, 38, 39 Toomas Kukk lk 21 Erki Kõnd lk 35 Indrek Tammekänd lk 22 Lea Tammik lk 25, 36 Eesti Filmiarhiiv lk 6 autorite erakogud.

Kaanefotod: Bert holm, Mati Kose

Illustratsioonid: Elen Apsalon lk 23, 30; Rein Kuresoo lk 23, 24, 25; Salibar OÜ lk 10, 11

Trükikoda: Folger Art

4

Pärnu linna rannaniidud ja rannikulõukad (Ranna­niidu Natura 2000 ala) kasvasid kinni hariliku pilliroo (Phragmites australis) ja võsaga pärast traditsioonilise karjatamise ja heinategemise lõpetamist nendel aladel 1970.−1980. aastatel. See tõi kaasa rannaniitude elu­paikade ja loodusväärtuste hääbumise, mille tagajärjel kadus seal bioloogiline mitmekesisus. Ühtlasi ei olnud need alad enam Pärnu linna elanike jaoks puhkamis­kohaks, vaid neid hakati pidama hoopis jäätmaaks, mille arvelt oleks otstarbekas linna laiendada. Viimasel aastakümnel saadud kogemused rannaniidualade taastamises annavad tões­tust selle kohta, et kõige kuluefektiivsem on pilliroogu ja võsa mehaaniliselt eemaldada, millele järgneb kohene kariloomade karjatamine. Ilmselgelt oli vaja taasasustada rannaniidud kariloomadega, kuid see on linnakeskkonnas omaette katsumus. Pärnu rannaniidud asuvad nimelt avaliku rannapiirkonna kõrval ning kuurordi keskuse ja kohalike elanike eluhoonete vahetus lähedu­ses. Kasutada kariloomi rannaniitude hooldamiseks sellises linnakeskkonnas ei ole võimatu, kuid nõuab suuri investeeringuid ja erinevate huvirühmade, nagu kohalike elanike, maaomanike, karja pidajate jt koostööd.

Kirjeldatud olukorra põhjal koostati LIFE+ projekt URBANCOWS, mis esitati Euroopa Komisjonile 2010. aastal. Projektile eraldati 854 000 eurot ajavahemikuks 2012−2016. Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) lisarahastus võimaldas projekti ellu viia. Keskkonnaamet koordineeris projekti, mida täideti koostöös Pärnu Linnavalitsuse ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžiga.

Projekt osutus edukaks. Peale projekti otsese kasu looduslike elupaikade ja lii­kide seisukohast on Pärnu rannaalad taastanud oma haridusliku funktsiooni ja ajaloolise välimuse ning rolli puhkealana. Taastatud alad hõlmatakse tule­vikus poollooduslike koosluste hooldamise keskkonnatoetuste skeemiga ja külastajate taristu säilitamise eest seisab hea Pärnu Linnavalitsus. Seepärast usume kindlalt, et eluslooduse, kohalike elanike ja piirkonna külastajate jaoks loodud soodsad tingimused tagatakse ka pärast projekti lõppemist. Siinkohal soovime tänada kõiki projektiga ühel või teisel viisil seotud ini­mesi, kes aitasid kaasa projekti URBANCOWS tegevuste korraldamisele ja selle õnnestumisele.

EESSÕNA

Bert Holm, projektijuht, Keskkonnaamet

5

Projekti URBANCOWS e. linnalehmad tulemused on järgmised:

Pärnu rannaniitu asustavate lindude ja taimede elupaikade seisundi parendamiskava;

Avalikkuse teavitamise kava Pärnu rannaniidu looduskaitseala väärtuste ja linnalehmade projekti tutvustamiseks linnaelanike ja ­külastajate ning otsustajate seas;

Vana pilliroo ja põõsaste eemaldamise tulemusena ligikaudu 220 hektari Pärnu linna rannaniitude paranenud looduskaitseline seisund;

Ligikaudu 75 hektarit ujuvast pilliroorisoomist vabastatud, taastatud veereziimiga ja avatud kallastega rannikulõukaid e. sonne;

Taastatud rannaniidukompleksis veiste igasuvise karjatamise taaselustamise tulemusena saavutatud elupaigakvaliteedi paranemine mitmete kaitsealuste liikide lõikes nagu Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) soohiilakas (Liparis loeselii), emaputk (Angelica palustris), punajalg­tilder (Tringa totanus) ja tikutaja (Gallinago gallinago);

Rannaniidukompleksis pesitsevate lindude seisundi ja sonnide vee kvaliteedi paranemine;

Karjatamistaristu rajamine (neli liigutatavat varjualust, 25 km elektrikarjuseid, 2,1 km puidust püsiaeda jms);

Kaitseala väärtusi ja linnalehmade projekti tutvustavad infotahvlid (14 tk) rannaniidu juurdepääsude juures;

Kaitseala jalutusradadel mootorsõidukitega liiklemise takistamiseks püstitatud teetõkked neljal juurdepääsul;

Kahe vaatetorni ja unikaalse 660 m puidust laudtee­õpperaja ehitamine:

Ala külastatavuse lihtsustamine olemasolevate jalutusradade ühendamisega laudteega, kaitseala külastajate paranenud maastikukasutuskultuur;

58 000 Pärnu rannaniitu ja linnalehmade projekti tutvustava voldiku koostamine neljas keeles ja välja jagamine ala turismitaristul, projekti näituse koostamine ja eksponeerimine, üle 25 ekskurssiooni korraldamine rannaniidul, seminaride korraldamine ja õuesõppeprogrammide koostamine;

Kohalike elanike ja linna külaliste paranenud teadmised Pärnu rannaniidu LK ala ja selle väärtuse osas;

Projekti kodulehel ja Facebooki kontol läbi viidud sotsiaalmeediakampaania (üle 780 „meeldimise”);

Regulaarsete koosolekute ja ühiste välitööde tulemusena saavutatud paranenud koostöö ja üksteisemõistmine ala hooldavate loomakasvatajate, kohaliku omavalitsuse (maomanik), ametkondade ja looduskaitseekspertide vahel;

Teabevahetus ja koostöö mitmete teiste LIFE programmi looduskaitseliste projektidega.

PROJEKTI TULEMUSTE KOKKUVÕTE

6

Rannaniidu kui elupaiga iseloomustus ja ajalugu

Rannaniidud ja ­karjamaad on ajutiselt üle­ujutatud alad merekallastel ja neid katab niidu­taimestik. Rannaniidud on kujunenud loodus­like protsesside, nagu sadenemine, regulaarsed looduslikud häiringud ja mere taganemine, koosmõjul ja mõõduka, ent pika ajalise inimte­gevuse tulemusena. Sellised suured ja avatud niidud võivad kujuneda tasasel ja madalal kaldal, kuid üle 100 hektari suurused rannaniidud on üsna harv nähtus inimtegevuse tõttu kallastel, kuna traditsioonilised hooldamisvõtteid, nagu karjakasvatus, kasutatakse üha vähem. Viimase sajandi jooksul on väärtuslikud märgalad enamjaolt asendunud liivarandade ja tehiskeskkon­dadega rannakuurortides. Sajandeid on aga rannaniite kasutatud kariloomade (veised, hobused ja lambad) karjatamiseks ja vahel ka heinategemiseks. Sellega säilitati rannaniidu sobivad tingimused elupaiga ja erinevate liikide jaoks. Pärnu rannakarjamaade tra­ditsioon on kestnud pikka aega ja erinevate riigikordade ajal enne iseseisvuse taastamist. Ajalooliselt on need alad olnud karjamaad mitmesajapealisele karjale.

Tänapäeval on aga rannaniit ebatavaline nähtus ja ohustatud paigana võetud looduskaitse alla. Need on ainukesed võimalikud elupaigad mitmele ohustatud taime­, looma­ ja linnuliigile.

Pärnu rannaniidu looduskaitsealaMadalmurused ja liivased rannikualad ja rannaniidud Pärnu lahe ääres on alati olnud siinsete kalurite ja karjakasvatajate elatise teenimise paigaks. On haruldane, et Pärnu kõrgelt väärtustatud rannaniitude kompleksi on linnaruumis säilitatud.

Ajalooline foto üle ujutatud karjatatavast Pärnu rannaniidust

Mereteede valitsuse mõõtmistööd Raeküla rannas 1931. aastal

7

Pilliroo purustamine

8

Projektiala ja selle väärtused

Pärnu rannaniitude looduskaitseala rajati 2007. aastal eesmärgiga kaitsta rannikulõukaid, boreaalseid Balti rannaniite, liikuvaid ranniku luiteid ja nende elupaikade ohustatud liike. Looduskaitseala pindala on 371,4 ha, millest enam kui 90% paikneb Pärnu linna territooriumil. Looduskaitseala kuulub Natura 2000 rahvusvahelisse kaitsealade võrgustikku. Pärnu ranna­niidud on oluline pesitsuskoht sellistele lindudele nagu kiivitaja, tilder, mustsaba­vigle, lambahänilane ja sookiur. Nendel niitudel elab ka Eesti suurim kuldhänilase asurkond. Kevad­ ja sügisrännete ajal on Pärnu ranna­niidud ka olulised puhke­ ja toitumispaigad muudele linnuliikidele, nagu hani, valgepõsk­lagle ja suurkoovitaja. Ala on tähtis ka taimeliikidele, näiteks balti sõrmkäpp, emaputk, ahtalehine ängelhein ja sile kardhein. Peale rannaniitude hõlmab looduskaitseala ka suurel hulgal ranniku­lõukaid. Lõugaste pindala on ligikaudu 87 hektarit, need on madalad järve või tiigi moodi veekogud, mis on püsivalt või ajutiselt merega ühen­datud. Tormide ajal toob tõusuvesi rannikulõugastesse soolast vett, samal ajal kui sademed ja magevee infiltratsioon kõrgematelt maapinna osadelt tasakaalustab vee soolasust. Rannikulõugaste paiknemine madalal rannikualal on seotud merealuse kõrgema maapinnaga ning seega ka ladestunud liiva aktiivse settimise ja liikumisega. Rannikulõugaste suurus võib väga variee­ruda, ulatudes mõnesajast ruutmeetrist mitme hektarini. Lõugaste põhi võib olla taimedeta või kaetud makrofüütidega, nagu pilliroog ja erinevad mändvetikad. Pärnu rannikulõukad on Eestis tähtsaim sileda kardheina kasvukoht. Tähtsaimate linnuliikide hulka kuuluvad siin hüüp, rooruik, täpikhuik ja rägapart. Koos teiste rannikuelupaikadega moodustavad rannikulõukad elupaikade kooslusi paljude taime­, roomaja­, kala­ ja linnuliikidele.

Liikuvad rannikuluited ehk valged luited on Pärnu rannaniidu looduskaitse­ala elupaikade oluline ja mitmekesistav osa. Liikuvate ranniku luidete teke sõltub kuhjunud ning vee ja tuulega ümber paigutatud liiva hulgast. Sellised luited on siin kujunenud Pärnu lahe liiva liikumise ja settimise tulemusena. Nooremad luited on taimestikuvaesed võrreldes vanemate luidetega, mille aga järk­järgult vallutavad kuivi kasvukohti eelistavad taimed. Selliseid taimi on siiski vähe ja nende hulka kuuluvad järgmised: liiv­vareskaer, merihu­mur ja mõned pajuliigid. Liikuvatel rannikuluidetel on inimesed pannud kasvama ka õunapuid ja astelpajupõõsaid. Linnale lähemal mõjutavad luidete taimestikku suurel määral luiteid ületavad rannalised. Vanemaid, taimedega kaetud rannikuluiteid mõjutab traditsiooniliste hooldamisvõtete hääbumine, sest sageli kasvavad need pillirooga kinni.

Pärnu rannaniit 2016. a septembris

Kaitsealal on üle 90 rannikulõuka

Naisteranna luitestik

9

Kuna Pärnu rannaniidu looduskaitseala paikneb suuresti kuurordilinna pii­rides, on mõistetav, et piirkond on oluline nii puhkamisvõimaluste kui ka haridusliku väärtuse seisukohast kohalike elanike, koolilaste ja turistide jaoks.

Pärnu rannaniidu looduskaitseala õhust

10

PÄRNU RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA

Ranna pst Side

Kalakajakas (Larus canus)

Kõrkja-roolind (Acrocephalus schoenobaenus)

Hallhaigur (Ardea cinerea)

Mudatilder (Tringa glareola)

Rägapart (Anas querquedula)

Kuldhänilane (Motacilla citreola)

Hõbekajakas (Larus argentatus)

Naerukajakas (Larus ridibundus)

Luitsnokk-part (Anas clypeata)

Punajalg-tilder(Tringa totanus)

Lambahänilane (Motacilla flava flava)

Põldlõoke (Alauda arvensis)

LINNUD

vaatlustornid õpperada kaitseala piir infostendkergliiklustee jalgrada

Pärnu jõgi

Sauga jõgi

Pärnu supelrand

Pärnu muul

Rannapromenaad

ÕPPERADA

11

KAHEPAIKSEDLOOMAD TAIMED

Sookiur (Anthus pratensis)

Rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus)

Tikutaja (Gallinago gallinago)

Veekonn (Rana esculenta)

Veised

Villane katkujuur(Petasites spurius)

Ahtalehine ängelhein(Thalictrum lucidum)

Balti sõrmkäpp(Dactylorhiza baltica)

Kahkjaspunane sõrmkäpp(Dactylorhiza incarnata)

Sinikael-part(Anas platyrhynchos)

Rooruik (Rallus aquaticus)

Tutkas (Philomachus pugnax)

Pärnu laht

12

Ohud

Peamine oht Pärnu rannaniitudele on ebapiisav hooldamine traditsi ooni ­liste võtete (karjatamine ja heinategemine) kadumise tõttu põllu majandus­tavade muutumise järel 20. sajandil. Kui traditsiooniline hooldamine hääbub, kasvavad rannaniidud kiiresti pilliroogu ja võsa täis. Kõrgema taim­katte invasiooni tagajärjel seatakse ohtu need taime­, linnu­ ja kahepaiksete liigid, kes eelistavad madalmuruse taimestikuga karjatatavaid alasid. See omakorda vähendab otseselt mitmekesisust. Hoolimata üksikutest katsetest pilliroogu eemaldada ei saavutatud efektiivseid tulemusi. Piirkond kaotas sellega ka oma puhkevõimaluste potentsiaali ja seda peeti pigem jäätmaaks. Inventuurid näitasid, et möödunud aastakümnete jooksul halvenes märga­tavalt ala kaitseseisund traditsioonilise hooldamise puudumise tõttu. Lisaks sellele kahandas rannaniitude kompleksi väärtust ebapiisav teave ala kohta ja ala reguleerimata kasutus (sõidukid, risustamine jne) külastajate poolt. Tähtis on silmas pidada, et Eesti tingimustes on rannaniitude kompleks kogupindalaga 200 hektarit või enam suure väärtusega isegi siis, kui selle kaitseseisund on kehv ja kui see vajab taastamist.

Ohud kaitseala väärtustele ja soodsa seisundi taastamismeetmed

PÄRNU RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA

BOREAALSED BALTI RANNANIIDUD (elupaigatüübi kood 1630*)

Pärnu rannaniite kasutati aktiivselt karjamaadena veel 1960.–1970. aastatel. Paraku nihkusid karjamaad seoses linna suurenemise ja karjapidamisele piirangute kehtestamisega lõuna poole linna äärealadele. 1980ndate kesk paigaks lõppes karjatamine täielikult ja pilliroog hakkas vohama. Pilliroo levikut soodustas ka põllumajanduslike väetiste ulatuslik kasutamine, sest meri uhtus need tõusuvee ajal rannaniitudele. Pärast karjapidamise lõppu kasvasid Pärnu rannaniidud pillirooga kinni ning ranniku lõukad muutusid mülgasteks, millesse settis muda ja mis kasvasid kinni ning seetõttu kadus nende bioloogiline mitmekesisus ja väärtus kasvukohana. Kohalikud elanikud pidasid rannaniitude ala jäätmaaks, mis takistas suvekuurordi arengut. Projekti URBANCOWS eesmärk on parandada selle looduskaitseala tingimusi ja kaitsealuste liikide elutingimusi ning taastada alal traditsiooniline hooldamine karjatamise teel, tuues esile rannaniitude kompleksi väärtused. Papiniidu rannaniit 2012. a

Majandamata rannaniit kasvab pillirooga kinni

Roostik on kevadeti väga tuleohtlik

13

Heas korras karjatatav rannaniit

14

Raeküla rannaniit 2013. a

Võsatööd Papiniidus 2012. a

Võsatööd Naisterannas 2012. a

Rannaniidu taastamine

Rannaniitude kompleks vajab oma väärtuste säilimiseks traditsioonilist hooldamist. Rannaniitude traditsioonilise ilme taastamine ja neil elavate liikide kasvutingimuste parandamine on eeldanud pilliroo tõrjumist loodus­kaitseala suuremalt osalt. Viimasel aastakümnel saadud kogemused ranna­niitude ala taastamises annavad tõestust selle kohta, et kõige kuluefektiivsem on pilliroogu ja võsa mehaaniliselt eemaldada, millele järgneb kohene kariloomade karjatamine. Seepärast puhastati projekti URBANCOWS raames 220 hektari suurune Pärnu rannaniitude ala vanast roostikust ja võsast. Projektis ettenähtud taastamistöid tehti sügistalvisel hooajal. Pilliroog ja võsa koguti roogkatuste tarbeks ja bioenergia tootmiseks taimi traditsiooniliste põllumajandusmasinate abil lõigates või ekskavaatoriga ühendatud võsaniidukiga purustades.

Taaskarjatamine

Niitmine koos karjatamisega on kõige tõhusam meetod pilliroo kasvamise ohjamiseks, tänu millele püsib ka madalam niidutaimestik, mis on soodne rannaniitude taimedele, lindudele ja kahepaiksetele. Traditsiooniline karjatamine on rannaniitudel aga sobivaim lahendus nii looduskaitse kui ka majanduslikust seisukohast. Kohe pärast vegetatsiooniperioodi algust kevadel, kui rannaniitude alal oli esmane niitmine tehtud, viidi pilliroost puhastatud alale suurepealine veisekari. Pilliroog võrsub varakevadel jõud­sasti ning on loomakarjale meelepärane toit, kui nad liiguvad aladele, kus kasvab vana pilliroog enne selle tõrjumist. On hädavajalik, et pilliroo tagasikasvamise vältimiseks järgneks esialgsele taastamisele karjatamine. Seetõttu püstitati 25 kilomeetri jagu elektri­aedu ja alustati loomade taaskarjatamisega. Lisaks ehitati 2,1 km pik­kune puitaed rannaniidu piirile Papiniidu ja Mai linnaosa kortermajade lähedusse, et eraldada linnakeskkond ja rannaniit nähtava piirdega nii linnaelanike kui ka kariloomade jaoks. Kuna rannaniitude ala saab talviti regulaarselt täielikult üleujutatud, siis tuleb kõik elektriaiad pärast iga karjatamishooaega lahti võtta ja järgmisel kevadel taas paika panna. Pärnu rannaniite hooldavaid karjapidajaid toetati projektist aiamaterjalidega. Siiski finantseerivad karjapidajad elektriaia regulaarset püstitamist ja eemaldamist. Projekti raames projekteeriti ja ehitati neli avatavat kariloo­made varjualust. Rannaniitudel karjatatavad veised vajavad varjulisi kohti

Meetmed

15

ja seepärast kasutavad nad varjualuseid palju. Looduslikest materjalidest varjualuse ehitamist ei kaalutud, sest rannaniitude pilliroovõsa meelitab ligi röövlinde, kes rüüstavad maapinnal pesitsevaid liike.

Kasutusele võetud meetmete tulemused

Endise väheväärtusliku, 2−5 meetri kõrguse pillirooga kaetud rannanii­tude kompleksi asemel on nüüd ligikaudu 200 ha hästi hooldatud ranna­niite, kust on vana pilliroog eemaldatud ja kus karjatatakse taas loomi. Madalmuruse taimestiku hulk on niidul märgatavalt suurenenud, mis on sobilik kasvukeskkond nii rannaniitude ohustatud kui ka tavaliikidele. See omakorda on pannud aluse rannaniitudele omaste liikide naasmisele.

Vana pilliroo tõrjumise ja vahetult seejärel piisavalt suure karja (ala ühiku kohta) niidule viimise koosmõju tulemusena on rannaniitude ala madal­murune taimestik heas seisus juba pärast esimest või teist karjatamis perioodi. Ilma vana pilliroo mehaanilise eemaldamiseta oleks sama tulemuse saavu­tamiseks kulunud palju rohkem aega, kuna kariloomad üldiselt väldivad vana pillirooga kinni kasvanud kohti ja liiguvad sinna ainult juhul, kui toit on mujalt otsa lõppenud. Siis on aga liiga hilja saada karjatamisperioodi lõpuks soovitud hooldamiskvaliteeti.

Veiste saabumine 2013. a kevadel

Veised maiustamas noores pilliroos

Raeküla rannaniit 2016. a

16

Ohud

Pärnu rannaniitude looduskaitseala rannajoon on terve rivi omavahel ühen­datud erineva suuruse ja kujuga rannikulõukaid. Rannikulõukaid ähvardab taimede vohamine, mis on tingitud saastatusest ja inimtege vusest, nagu maaparandus, prügi ladestamine, ehitustööd ja ranniku alade traditsioo­nilise hooldamise vähenemine või lõppemine. Karja ta mise lõppemise tõttu rannaniitudel on enamik rannikulõukaid halvas seisus pilliroostumise pärast. Selle elupaigatüübi tingimusi mõjutav tegur on eutrofeerumine, mille põh­juseks on taimede orgaanilise aine kõdunemine. Väetiste liigse kasutamise tõttu 1970ndatel ja 1980ndatel halvenes rannikulõugaste seisund kiiresti. Rannaniitudele teetammide ehitamine rannale parema ligipääsu saamiseks häiris paiguti looduskaitseala veeringet, sest teetammide all puudusid truubidsuurvee tagasi juhtimiseks merre. Kuna rannikulõukaid ümbritsevad niidud olid roostunud, hakati alale prügi ladestama. Paljud omavolilised rajad looduskaitsealal võimaldasid ka autode ligipääsu ning rannikulõukaid reostati prügiga.

Kasutatud meetmed

Ettevalmistava tegevusena eemaldati rannikulõugaste ümbert, nende äär­tele võimalikult lähedalt vana pilliroog ning niitudel hakati taas veiseid karjatama. Selle käigus oli vaja teha kindlaks lõugaste äärte tegelik pindala, millelt tuli pilliroo risoomid mehaaniliselt eemaldada. Rannikulõugaste mehaaniliselt taastatud ala hõlmab ligikaudu 75 hektarit lõukaid, mille ääred puhastati pilliroo poolujuvatest risoomidest lõugaste kaitseseisundi parandamiseks. Kuna lõukad on madalad, siis hoiavad veised pärast ujuva risoomi eemaldamist lõugaste servi pilliroost puhtana. Loodusliku veeringe taastamisest mõjutatud ala oli isegi suurem, sest tugevalt kinnikasvanud rannikulõugaste ühendust merega parandati ojasid puhastades või veevoolu tõkestavate tammide alla truupe paigaldades. Seega oli pilliroo tõrjumise ja loodusliku veeringe parandamise järel taastatud lõugaste kogupindala ligikaudu 85 hektarit.

RANNIKULÕUKAD (elupaigatüübi kood 1150*)

Karjatamise lakkamisel kasvavad lõukad kinni

Ujuv pilliroorisoom taastatavas lõukas

Ujuva risoomi kogumine Truxoriga

Oja sängi puhastamine setetest

17

Lõugaste veepinna „üle riisumine” spetsiaalse kamja haaratsiga varustatud Truxori amfiibliikuriga

Veerežiimi parandustööd

18

Soovimatu liikluse piiramiseks otsustati sulgeda autodele omavolilised sisse­sõiduteed projekti alale neljas kohas. Selleks paigaldasime maasse betoon­sambad. Sammastevaheline kaugus on piisav, et võimaldada jalakäijate ja jalgratturite ligipääsu, kuid takistab ATVde ja autode sissesõitu. Teedele, mis peavad olema läbitavad aeg­ajalt näiteks alarmsõidukitele, rannakoristus­autodele, talvel kaluritele, püstitati mootorsõidukite keelumärgid.

Varasema reostuse mõju vähendamiseks kogusid karjapidajad projekti alalt projekti eluea jooksul 5 tonni prügi. Pärast vana roostiku ja võsa eemaldamist ei saanud alal enam prügi mahapanekut varjata ning sellega ala reostamine lõppes.

Kasutusele võetud meetmete tulemused

Rannikulõugaste ja loodusliku veerežiimi taastamine on parandanud sealse elupaigatüübi kaitseseisundit ja loonud veisekarjale tingimused lõugaste vabana hoidmiseks, kuna eemaldati karja takistavad pilliroo poolujuvad risoomid. Ühtlasi toovad rannikulõugaste avatud kaldad kasu ka sealsele elustikule, kes kasutavad elupaigana nii niite kui ka veekeskkonda oma elutsükli jooksul. Peale kallaste avamise 75 hektaril lõugastel paranes ka ala looduslik veeringe, kuna puhastati lõukaid omavahel ja neid merega ühendavate ojade voolusängid. Rannaniitude ala teede alla paigaldatud uued truubid võimaldavad suurveel taanduda ja tänu sellele ei jää üleliigne vesi niitudele liiga kauaks, mis võiks põhjustada elupaiga soostumist.

Pilliroost vabastatud lõugast hoiavad edaspidi avatuna alal tegutsevad veised

Keelumärk Hirve randa viival teel

2016. a prügikoristustalgute tulemus

Betoontõkised takistamaks sõitmist Raeküla jalutusradadel

19

Emaputk (Angelica palustris)

Emaputk on Pärnu rannaniitudel levinud liik, mille taimi on siin mitu tuhat. Nii rannaniitude kuivemad kui ka niiskemad osad sobivad emaputkele kasvu­kohana. Sellegipoolest pole emaputke levik siin igal pool ühesugune. Taim eelistab niitude kuivemate ja niiskemate osade vahele jäävaid siirdetsoone ning taimedega kaetud vanemate luidete madalamaid servi. Karjatatavatel aladel see taim tavaliselt ei õitse, õitsevad taimed kasvavad peamiselt karja­maadest eemal juulis­augustis. Kaitsemeede

Emaputke ohustavad pilliroo ja võsa vohamisest tingitud muutused valgus­tingimustes ning rannaniidu veeringe muutumisest põhjustatud liigniiskus. Seega oli peamine kaitsemeede taastada soodsad kasvu tingimused. Selleks tuli eemaldada roostik ja võsa ning kasutada alal traditsioonilisi hooldamis­võtteid, alustades taas veiste karjatamisega. Ühtlasi on ala veerežiimi taas­tamisest olnud palju kasu selle liigi kasvukohtadele.

Emputk

Ohustatud taimeliigid projektialal

TAIMED

Projekti URBANCOWS ala on elupaik paljudele riiklikult tähtsatele taime- ja linnuliikidele, sealhulgas emaputk (Angelica palustris), mis on kaitse all ELi elupaikade direktiivi kohaselt kui eriliselt kaitset vajav liik NATURA 2000 võrgustikus. Projekt hõlmas paljusid meetmeid alates spetsiifilistest tegevustest teatud liikide seisundi parandamiseks kuni nende elupaikade taastamiseni üldisemalt. Taastamistegevuste elluviimiseks kõige tõhusamal moel koostati liikide tegevuskava, mida täideti projekti raames.

20

Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica)

Pärnu rannaniitudel esineb balti sõrmkäppa üpris laialdaselt (enam kui 1000 isendit). Taim eelistab kasvada merekalda lähedal, taimestikuga kaetud liivastel aladel. Need alad on veidi kõrgemad ümbritsevast niidust, kuid need saavad siiski üle ujutatud piisavalt tihti, et tagada taimedele soodsad niiskustingimused. Karjatatavatel aladel on taimed palju lühemad või vegetatiivses olekus, kuid taluvad karjatamist hästi. Balti sõrmkäpp õitseb juuni lõpus, kuid võib ka vegetatiivselt paljuneda. Selle liigi tunneb hõlpsalt ära lillade täppidega lehtede järgi.

Kaitsemeede

Balti sõrmkäpa arvukus väheneb kõrgema taimestiku pealekasvamisel. Seetõttu oli peamine heastav meede tõrjuda harilikku pilliroogu ja taastada traditsioonilised hooldamisvõtted sellele taimeliigile sobivatel rannaniidu aladel. Mõnedes kohtades, kus esines suuremaid ja kontsentreeritumaid balti sõrmkäpa asurkondi, paigaldati kaitseaedu. Suve esimeses pooles hoiti kariloomi balti sõrmkäpast eemale, eraldades need asurkonnad karja­maast aiaga. Pärast balti sõrmkäpa õitsemist lasti kariloomad ka taime kasvukohtadesse.

Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata)

Selle sõrmkäpa arvukus Pärnu rannaniidul on küllaltki madal (alla 100 isendi), kuigi see on Eestis levinud liik. Arvukus on suurem Papiniidu linnaosa rannaniidul, kus kahkjaspunase sõrmkäpa kasvukoht kattub balti sõrmkäpa omaga. Kahkjaspunane sõrmkäpp õitseb juunis, kuid võib ka vegetatiivselt paljuneda. Seepärast talub see ka karjatamist üsna hästi.

Kaitsemeede

Peamine kaitsemeede selle sõrmkäpa hüvanguks oli pilliroo tõrjumine ja taaskarjatamine liigile sobivatel rannaniidualadel. Nagu balti sõrmkäpa puhul paigaldati mõnesse kohta kaitseaiad. Naisteranna sihtkaitsevööndis, kus karjatamine ei ole võimalik raskendatud ligipääsu tõttu, puhastati kahkjaspunase sõrmkäpa kasvukoht võsast ja seejärel niideti seda kord aastas projekti eluea jooksul.

Balti sõrmkäpp

Kahkjaspunane sõrmkäpp

21

Soo-neiuvaip

Ahtalehine ängelhein

Soo-neiuvaip (Epipactis palustris)

Võrreldes viimati korraldatud seire andmeid enne projekti algust korral­datuga, on soo­neiuvaiba arvukus ja levik viimastel aastatel olulisel määral kasvanud. See võib tuleneda taastamistegevuse järel kasvukoha paranenud kvaliteedist või ka paranenud tingimustest isendite loendamiseks, kui ranna­niit ei ole enam roostunud. Kui 2009. aastal loendati kümneid isendeid, siis 2015. aastal täheldati neid mitusada. Soo­neiuvaip eelistab rannaniidu soiseid osi, mida kariloomad kasutavad vähem. Seega võib õitsevaid taimi leida ka karjamaa piirides juulis­augustis. Kaitsemeede

Sellele liigile kujutab peamist ohtu rannaniitude mõõduka traditsioonilise hooldamise hääbumine. Seetõttu tuleb liigi kasvule kasuks hariliku pilli­roo ja soovimatu võsa tõrjumine ning veiste taaskarjatamine. Naisteranna sihtkaitsevööndis paranesid soo­neiuvaiba kasvukoha tingimused niitmise tulemusena korra aastas projekti eluea jooksul. Kuna see liik paljuneb vegetatiivselt väga hästi, suurendab karjatamine selle arvukust.

Ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum)

See taim on õitsemise ajal kergesti märgatav kõrge kasvu ja kollaste õite järgi, mis puhkevad juuni lõpus. Ahtalehine ängelhein on Pärnu rannanii­tudel üpris levinud taim, mille isendeid leidub siin mõnisada, kuid selle levimus ei ole ühtlane. Suuremaid asurkondi võib leida niiskematel aladel Papiniidus, Naisterannas ja Vana­Pärnu linnaosas. Seda leidub ka karjatatud aladel, kuna veised üldjuhul seda taime ei söö.

Kaitsemeede

Ahtalehist ängelheina mõjutavad peamiselt rannaniidu muutunud valgus­tingimused ja veerežiim tingituna pilliroo vohamisest. Seepärast mõjuvad taimele soodsalt rannaniidu taastamistegevused, millega kontrollitakse kõrge taimestiku liigkasvu ja domineerimist, ning karjatamine.

22

Sile kardhein (Ceratophyllum submersum)

Sile kardhein on veetaim, mis on väga levinud Pärnu rannaniidu ran niku­lõugastes. Seda taime leidub enamikes niidu rannikulõugastes peale noore­mate lõugaste, millel on merega hea ühendus. Oma kasvukohtades katab taim tavaliselt lõuka põhja täielikult, jättes teistele veetaimedele vähe ruumi. Siledat kardheina võib lõugastest leida juulist septembrini Kaitsemeede

Siledat kardheina ohustab eutrofeerumine ja mehaanilised vigastused, miskaasnevad nt lõugaste puhastamisega põhjaladestuse eemaldamisel. Seetõttu ei hooldatud rannikulõugaste taastamise käigus nende keskosi, et siledat kardheina võimalikult vähe kahjustada. Selle taime levik hoogustus lõu­gaste taastamise ajal, kuna see paljuneb ka vegetatiivselt, ja mõned taime­osad arvatavasti kanti taastamistööde käigus masinatega lõugastesse laiali.

Sile kardhein

Sile kardhein asustab pea kõiki Pärnu lõukaid

23

Tüüpilised linnuliigid projektialal LINNUD

Kiivitaja (Vanellus vanellus)

Kiivitaja on hästi hooldatud rannaniitudel levinud lind. Maapinnal pesit­seva liigina eelistab kiivitaja madalmurust taimestikku, kulust puhtaid alasid ja avatud merekallast. Kiivitaja on üks esimesi liike, kes kevadel ranna­niitudele saabub. Kiivitaja lendab talvitusaladele tavaliselt juba augustis või septembris. Ta toitub peamiselt putukatest ja muneb kuni neli muna lihtsasse, kõrtest tehtud pesasse.

Kaitsemeede

Viimase 20 aasta jooksul on kiivitaja arvukus Pärnu rannaniidul järsult vähenenud traditsiooniliste hooldamisvõtete hääbumise tõttu. Projekti URBANCOWS alustamise ajaks oli alal alles vaid kaks paari haudelinde. Liigi püsimajäämisele tuli märgatavalt kasuks vana roostiku ja võsa eemal­damine ning karjatamise tulemusena taimkatte madalana hoidmine. 2014. aastaks pesitsesid projektialal juba enam kui 10 paari kiivitajaid.

Punajalg-tilder (Tringa totanus)

Punajalg­tilder saabub oma elupaikadesse tavaliselt aprillis ja lahkub oktoobri lõpus. Ta eelistab hästi hooldatud niiskeid alasid, nagu lammi­ ja ranna­niidud. Pesa maapinnal on varjatud kõrgete taimedega ja seda ehitab nii emas­ kui ka isaslind. Tavaliselt on pesas 3−5 muna. Punajalg­tilder toitub lõugaste madalas vees või mudasel maapinnal enamasti koorikloomadest (kirpvähilised) ja teistest selgrootutest.

Kaitsemeede

Kuigi punajalg­tilder talub rannaniitude hooldamise lõppemist paremini kui väiksemad rannaniitude linnud, kahanes liigi arvukus ligikaudu 50% viimase 30 aasta jooksul. Rannaniitude taastamise ja traditsioonilise hooldamise jätkamise järel on punajalg­tilderi arvukus kasvamas, ulatudes 15 aasta tagusele tasemele. 2014. aastal loendati Pärnu rannaniitudel 15 pesitsevat paari. Sellest võib järeldada, et liik on elupaikade taastamisest kasu saanud.

Kiivitaja

Punajalg-tilder

24

Lambahänilane (Motacilla flava)

Lambahänilane saabub oma pesitsuspaika tavaliselt aprilli lõpus ja lahkub septembris. Ta eelistab niiskeid elupaiku, nagu lamminiidud ja ranna­niidud. Lambahänilase arvukus on suurem niitudel, millel karjatatakse loomi, kuna ta toitub putukatest, mis kaasnevad karjapidamisega. Ta vajab mosaiikset maastikku, sest ta pesa paikneb tavaliselt kõrgema rohu sees, kuid toitumiseks eelistab ta intensiivselt karjatatud alasid. Tavaliselt muneb lambahänilane maapinnale ehitatud pessa 4−6 muna.

Kaitsemeede

Lambahänilast ohustab elupaiga tingimuste halvenemine. Hooldamata ja pilliroostunud rannaniit ei ole ka sellele liigile sobiv elupaik. Seepärast on lambahänilasele palju positiivset mõju avaldanud vana pilliroo eemalda­mine ja veiste taaskarjatamine. Kuna kariloomad ei söö karjamaal ühtlaselt (eelistavad mõnda ala, mõnele alale puudub ligipääs jms), taastub lam­bahänilasele sobilik mosaiikne maastik. Projekti kestel on lambahänilase arvukus kahekordistunud.

Kuldhänilane (Motacilla citreola)

Selle liigi arvukus Pärnu rannaniitudel on suur, kuna pool selle asurkonnast Eestis esineb siin. Tegemist on aga üsna uue liigiga Eesti jaoks, sest selle esi­mene pesitsemine registreeriti siin 1990. aastal. Kuldhänilane saabub aprillis ja lahkub septembris ning eelistab niiskemaid elupaiku, nagu rannaniidud ja lamminiidud. Tema arvukus on suurem karjatatavatel niitudel, kuna ta toitub karjaga kaasnevatest putukatest, aga ta otsib toitu ka madalast veest. Pesa ehitab ta maapinnale ja tavaliselt muneb 4−5 muna.

Kaitsemeede

Nagu lambahänilast ohustab ka kuldhänilast elupaiga tingimuste halvene­mine. Seepärast on talle kasuks tulnud taastamistegevused ja projektialal karjatamisega loodud mosaiikne maastik. Projekti URBANCOWS algu­sest on kuldhänilase arvukus kasvanud enam kui viis korda.

Lambahänilane

Kuldhänilane

25

Tikutaja (Gallinago gallinago)

Tikutaja saabub rannaniitudele varsti pärast lume sulamist. Viimased lahkuvad novembris. Tema lemmikpesitsuspaigad on märgalad. Tikutaja toitub peamiselt erinevatest mudases pinnases elavatest selgrootutest. Ta ehitab oma pesa maapinnale kõrgemate taimede varju ja muneb kuni neli muna aprillis­mais.

Kaitsemeede

Viimase 30 aasta jooksul on tikutaja esinemine Pärnu rannaniitudel olnud sporaadiline elupaiga kvaliteedi langemise tõttu pärast traditsioonilise hooldamise lõppu. Kui projekti URBANCOWS raames algasid elupaiga taastamistegevused, siis tõusis ka pesitsevate tikutajate arvukus. Kui 2009. aastal polnud niitudel ühtki haudelindu, siis 2014. aastal loendati neid juba kuus paari. Sellest võib järeldada, et tikutaja levikule on projekti tegevused tulnud suuresti kasuks.Tikutaja

Punajalg-tilder

26

Külastustaristu rajamine

Selleks et ennetada loodusväärtuste kahjustamist, on külastajad suunatud häiringutele vähemtundlikele aladele ja projekti käigus spetsiaalselt rajatud külastustaristu objektidele. Esimese tegevusena paigaldati teabetahvlid rannaniidu iga sissepääsu juurde, et tutvustada alale omaseid liike ja nende elupaiku, peamisi kaitseregulatsioone ja projekti kestel läbiviidavaid tegevusi. Kokku püsitati 2013. aastal 14 teabetahvlit, mille sisu erineb konkreetse ala omaduste alusel. Järgmine ülesanne oli koostada tehniline dokumentatsioon külastus taristu peamiste objektide jaoks ja rajada rannaniitudele kaks vaatetorni, et muuta ala atraktiivsemaks ja koondada turistid kohtadesse, kus nad ei kahjusta loodus­väärtusi. Kaks puidust vaatetorni püstitati Hirve tänavale ja Papiniidu linna­osa randa suvel 2014. Nende kõrgus on 9 meetrit ja kaks tasandit mahu­tavad 20−25 inimest. Tornid on väga stabiilsed ja neid saavad kasutada ka

Meetmed rekreatsioonivõimaluste ja teabe kättesaadavuse parandamiseks

TEAVE

Enne projekti URBANCOWS algust olid Pärnu rannaniidud peaaegu hüljatud ja kaotanud oma rekreatsioonipotentsiaali ka Pärnu linna elanike jaoks. Inimesed ei mõistnud, et tegemist on looduskaitsealaga, millel on kaitseväärtused. Paljud pidasid alasid kasutuks jäätmaaks, mille peaks pigem müüma kinnisvara-arendajatele, et laiendada linna ja rannapiirkonda. Linnaruumis on karjatamine kaitse aluste niitude hooldamisvõttena võimalik ainult juhul, kui kogukond ja ala külastajad seda aktsepteerivad, mõistavad ja toetavad. Seetõttu oli esmatähtis kaasata nii kohalikud elanikud kui ka turistid Pärnu rannaniitude loodusväärtustest, projekti kestel tehtavatest taastamistegevustest ja nende olulisusest loodusele ning ala puhkeväärtustest teavitavatesse kampaaniatesse. Välitingimustes rekreatsioonivõimaluste ja teabe kättesaadavuse parandamise eesmärgid olid suurendada avalikkuse kaasatust, muuta ala külastajate harjumus pärast käitumist, vähendada turismiga seotud riske, kaasata kohalikku kogukonda ja süvendada üldiseid teadmisi ala väärtustest. Sellega püüti tagada, et avalik ligipääsu võimaldamine looduskaitsealale ei kahjustaks loodus-väärtusi. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks koostati projekti avalikkuse teavituskava ja korraldati seotud tegevusi koos külastustaristu rajamisega. Papiniidu torni vundamenditööd

Käepärasest kraamist sillake Papiniidu rannas

Hirve vaatetorni seinte rajamine 2014. a

27

Kaitseala tutvustav teabetahvel ja vaatlustorn Hirve tänava pikendusel

28

professionaalsed linnuvaatlejad, kellel on vibratsioonile tundlikud optilised seadmed. Mõlemad tornid on varustatud teabetahvliga, mis kirjeldab torni läheduses kõige sagedamini esinevaid linnu­ ja taimeliike.

2015. aastal rajati Pärnu rannaniidu looduskaitsealale, Pärnu ranna lähe­dale loodusrada. Selle vaatetorniga ühendatud 600 meetri pikkuse puidust loodusraja eesmärk on näidata ala loodusväärtusi Pärnu külastajale, kes saabuvad siia peamiselt rannas suvepuhkuse veetmiseks. Loodusrada ehitati looduskaitseala ossa, mis oli looduskaitse seisukohast vähem väärtuslikum ja inimeste poolt enim mõjutatud, kuna rannapiirkonna külastajaid on palju. Siiski läbib loodusrada kõiki rannaniidu elupaiku ning raja vaate­torni elustiku teabetahvlil on kirjeldatud läheduses esinevaid liike. Rada on läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga. Rada projekteeriti võimalikult vastupidavaks ja lõhkumiskindlaks.

Külastustaristu mõju

Loodusrada ja vaateplatvormid koondavad külastajad tehisrajatistele, et nautida vaadet rannaniitudele ja merele ning tutvuda ala väärtustega. Viimasele aitavad kaasa ka looduskaitseala sissepääsude juurde paigaldatud teabetahvlid ning külastustaristul kättesaadavad tutvustavad voldikud ja elustikku kirjeldavad teabetahvlid. Kokkuvõttes pakub rajatud külastus­taristu alale piisavat ja atraktiivset ligipääsu, jättes väiksema mõjutusega alad elusloodusele, kuna tavaturistid külastavad pigem taristut ja kõnnivad loodus­rajal, mitte ei lähe matkama karjatatavale rannaniidule. Olemasolevatele matkaradadele pääseb hõlpsasti ka loodusrajalt, nii et ala lähemalt uurida soovija saab alustada matka vastvalminud loodusrajalt ja naasta sellele, läbi­des projektiala matkaradade erineva pikkusega osi (660 m, 1,6 km, 2,8 km, 3,6 km ja 4,9 km). Seega võib järeldada, et avalik ligipääs looduskaitsealale on nüüd märkimisväärselt vähem loodusväärtusi kahjustav.

Teabe jagamine

Teabe levitamine projekti eesmärkide ja meetmete kohta ning tulemuste jagamine erinevate poolte ja huvirühmadega oli üks projekti URBANCOWS tähtsaid ülesandeid. Teabe kättesaadavuse suurendamise üks peamisi pro­jekti avalikkuse teavituskavas esitatud viise oli teabematerjalide koostamine, aktiivsete teavitustegevuste korraldamine, sotsiaalmeedia kampaania läbi­viimine, üldsuse kaasatuse suurendamine ja sarnaste looduskaitse projektide koordinaatoritega kogemuste vahetamine. Kuna LIFE­projekte rahastab enamjaolt Euroopa Komisjon, siis on teabe levitamine ja saadud kogemuste vahetamine eriti suure tähtsusega kogukonna toetuse tõhusaks rakendamiseks. Elustikku tutvustav tahvel Hirve tn vaatlustornis

Kaitseala väärtusi tutvustav infotahvel

Rannaniidu õpperaja avamine juunis 2015

29

Laudtee-õpperaja ehitustööd jaanuaris 2015

Prügikoristustalgud 2014. a kevadel

30

Teavitusmaterjalid

Projekti ja Pärnu rannaniitude kaitseväärtusi tutvustavad voldikud olid valmis loodusraja avamisürituseks aastal 2015. Voldik koostati neljas keeles: eesti, inglise, soome ja vene. Et levitada rohkem infot ja teha seda kohapeal, telliti voldikute tarbeks spetsiaalsed ilmastikukindlad kastid, mis kinnitati vaatetornide ja loodusraja sissepääsu juurde. See osutus edukaks, sest kahe suve jooksul jaotati laiali ligikaudu 54 000 voldikut ala külastus­taristut väisanutele.

Teisaldatavat väljapanekut prinditi kaks eksemplari. Need tutvustavad Pärnu rannaniitude väärtusi ja loodust ning linnalehmade projekti. Alates keva­dest 2015 on üks eksemplar välja pandud üsna projektiala lähedal asuvas Pärnu Loodusmajas, kus saab võtta ka voldikuid. Teise eksemplariga käib Keskkonnaameti loodushariduse spetsialist koolides ja erinevatel haridus­üritustel. Lisaks sellele töötati välja väliõppeprogramm „Pärnu rannaniidu looduskaitseala bioloogiline mitmekesisus: rannaniitude taastamine ja hooldamine”, mille lõi Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist erinevas vanuses õpilastele (põhikool ja keskkool). Seda õppe programmi korraldatakse kevadest hilissügiseni.

Kaitseala väärtusi ja linnalehmi tutvustav väljapanek

Kaitseala väärtusi tutvustavate voldikute kast Hirve tänava vaatetornis

Õpperaja elustikustend

31

Kaitseala õpperada Pärnu ranna vahetus läheduses

32

Sotsiaalmeedia kampaania

Sotsiaalmeedia kampaania algas jaanuaris 2013 projekti lehe loomisega Facebookis. Seda muudeti ja uuendati pidevalt, lisades asjakohast teavet, projekti ürituste kuulutusi ja fotosid tegevustest. Projekti kestel kogutud jälgijate ehk like’ide arv oli ligikaudu 800. Erinevaid postitusi võis samas jälgida tuhandeid inimesi, sõltuvalt sellest, kui palju oli konkreetse pos­tituse jagajaid. Kampaania oli suunatud peamiselt laiemale üldsusele, nii Pärnu turistidele kui ka kohalikele elanikele. Peale selle kajastati projekti kohalikus ajalehes ja raadiokanalis ning projekti tähtsaimaid uudiseid kajastati ka riiklikus meedias, et teavitada võimalikult palju inimesi. Loodusmatkad ja ettekanded

Korraldati enam kui 25 ekskursiooni või giidiga loodusmatka umbes 400 osalejaga erinevatest sihtrühmadest, nagu kooliõpilased ja tudengid, koha­likud elanikud, looduskaitse spetsialistid jt, ning peeti enam kui 10 suulist ettekannet kokku umbes 450 inimesele. Mõne ekskursiooni käigus pandi proovile ka osalejate praktiline kaasatus. Näiteks korraldati koostöös karja pidajatega mõned teavitusüritused, kus osalejad said kaasa lüüa prügi kogumises või elektriaedade püstitamises projektialal. Sedasorti kaasatus on oluline tugevdamaks kohalike elanike sidet nende endi elukoha naab­ruses asuva kaitsealuse ala loodusväärtustega. Karlova kooli ekskurssioon rannaniidule

Ekskurssioon kaitseala väärtustega tutvumiseks

Poska Gümnaasiumi õpilased loodusvaatlusel

33

Kogemuste vahetamine

Teadmiste ja kogemuste jagamine teiste looduskaitsega tegelevate projekti­meeskondadega oli projekti URBANCOWS üks olulisi eesmärke. Projekti kestel külastati elupaikade taastamisega tegelevate teiste LIFE+ projektide kaht lõpuseminari, millest üks toimus Saksamaal ja teine Rootsis. Mõlema käigus toimus ka õppereis projektialadele. 2014. aastal käis projekti URBANCOWS tiim karjatatavatel aladel Saltholmi saarel ja Vestamageris Kopenhaagenis.

Projekt URBANCOWS on ühtlasi võõrustanud teiste LIFE­projektide (LIFE MIA, LIFE TAIGA, Aran LIFE) paljusid meeskondi või välisriikide (Soome, Gruusia, Armeenia, Lõuna­Korea) külastajagruppe, kes soovivad meie kogemustest õppida. Kestev koostöö on saavutatud mitme teise LIFE+ projektiga Eestis, et luua kontakte ja kanaleid teabevahetuseks.

Projektimeeskond õppereisil Rootsis, LIFE MIA projekti lõpuseminaril

Projekti tutvustamine kahlajakonverentsil Saksamaal

34

Tõhususe seire SEIRE

Seire on ülioluline objektiivse tagasiside saamiseks selle kohta, kas kindlate liikide elupaikade taastamiseks kasutatud meetmed on olnud tulemuslikud ja korraldatud tegevused laiemale üldsusele mõistetavad. Seepärast seirati projekti URBANCOWS käigus taastatud elupaikade tingimusi ja konkreetset elustikku ning uuriti avalikku arvamust, et tagada projekti tegevuste pädevus.

Kaitsealused taimeliigid ja nende kasvukohtade kvaliteet

2015. aastal korraldatud inventuuri eesmärk oli hinnata kaitsealuste mais­maataimede arvukust ja levikut Pärnu rannaniidu looduskaitsealal ja jälgida vastavaid muutusi ajas. Välitööde käigus määrati ja kaardistati taimed eelmistes inventuurides kirjeldatud kasvukohtades ja teistes sobivates piir­kondades looduskaitsealal. Kogutud andmeid võrreldi 2009. aastal tehtud sarnase inventuuri andmetega, kui projekt URBANCOWS polnud veel alanud.

Selles inventuuris kirjeldatud kaitsealuste maismaataimeliikide kogu asurkond on siiani looduskaitsealal esindatud. Need liigid on järgmised: balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), harilik muguljuur (Herminium monorchis), soo­neiuvaip (Epipactis palustris), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) ja emaputk (Angelica palustris). Viimane liik on loendatud direktiivis 92/43/EMÜ. Enamik nimetatud liiki­dest asustavad samu alasid, mida kirjeldab viimane inventuur, kuid sel korral leiti ka mõned uued asurkonnad. Kõige arvukamad on siiski balti sõrmkäpa ja emaputke asurkonnad. Sellel looduskaitsealal varem registreerimata kait­sealuse orhideelise esinemine dokumenteeriti sel korral. Mainitud liigiks on vööthuul­sõrmkäpp (Dacty lorhiza fuchsii).

Kõik need kaitsealused maismaataimed kasvasid looduskaitse alal nii karjata­tavatel kui ka karjatamata piirkondades. Nende liikide kasvukohtade kaitse­seisund on aga muutunud palju soodsamaks projekti URBANCOWS raames läbiviidud rannaniidukompleksi taastamise ajal, iseäranis ranna­niidu mõõdukalt niiskes ja soolases piirkonnas. Rannaniidu märgalal, mis hõlmab ligikaudu 50% kogu karjatatavast pinnast, ei ole kaitsealuste Kaitsealused Balti sõrmkäpad

Lindude sügisrände jälgijad õpperajal

Rannaniidu taastamistööde tulemuslikkuse hindamine

35

Lõugaste taastamistööde projekteerimise välitööd

36

liikide kasvukohtade tingimused seire põhjal siiski veel optimaalsed. Kasvukohtade kvaliteet aga paraneb sellel alal jätkuvalt, kui hariliku pilli­roo arvukus karjatamise tulemusena väheneb.

Haudelinnustiku uuring

Haudelinnustiku uuring koos lindude asurkondade territooriumi kaardista­misega toimus kevadel ja suvel 2014. Varasemad loendused aastatel 2000 ja 2009 tehti enne rannaniitude ja rannikulõugaste elupaikade hooldamist ja taastamist. Seega oli viimase inventuuri peamine eesmärk kirjeldada muutusi lindude populatsioonis kui niitude taashooldamise efektiivsuse mõõdupuud.

Uuringu tulemuste kohaselt olid rannikulõugastega seotud asurkonnad (nt täpikhuik (Porzana porzana)) ja ujupartide liikide (nt rägapart (Anas querquedula)) arv projekti kestel kasvanud. Kahlajatest on pesitsemine madalmurustes ja liivastes rannavööndi elupai­kades suurenenud väiketülli (Charadrius dubius), kiivitaja (Vanellus vanel-lus) ja tikutaja (Gallinago gallinago) puhul mitu korda võrreldes eelmiste loendustega. Kõige rohkearvulisem kahlaja punajalg­tilder (Tringa totanus) saavutas taaskord oma varasema ajaloolise arvukuse taseme. Üllatuslik leid 2014. aastal oli kolme rohunepi mängu tekkimine rannaniidule. Isegi kui need linnud olid mittepesitsevad või rändavad isaslinnud, on selline käitu­mine Eesti rannaniitudel väga haruldane ja osutab atraktiivsele elupaigale selle globaalselt ohustatud liigi jaoks. Värvuliste hulgas oli rannaniidu hänilastel kõige suurem arvukuse tõus. Lambahänilase arvukus kasvas ligi kaks korda ja kuldhänilase arvukus koguni peaaegu kolm korda, võrreldes viimase loendusega 2009. aastal.

Seire tulemustest võib järeldada, et projekti URBANCOWS raames ranna­niitude elupaikade hooldamisel on olnud äärmiselt positiivne mõju, kuna kaitsekorralduslikult oluliste haudelinnuliikide arvukus on kasvanud. Eeldatavalt kestab selline positiivne mõju hooldustegevuste jätkamisega tulevikus, põhiliikide asurkonnad tugevnevad veelgi ja täheldada võib mõningaid uusi või naasvaid liike.

Pärast pikki aastaid peatuvad haned kevadrändel taas Pärnu rannaniidul

Valgepõsk-lagle — tavaline rändlind hooldatud rannaniidul

Rüdid Papiniidu rannas

37

Rannikulõugaste setted

Lõugaste setete seire esimene faas toimus 2014. aastal enne lõugaste elu­paigatüübi taastamist ja teine faas pärast lõugaste taastamist 2016. aastal. Lõugastest võetud setete ja vee seire käigus hinnati nende keemilisi oma­dusi enne ja pärast taastamist. Rannikulõugastes on põhjasetteid üldiselt vähe. Lõugaste põhjas on peamiselt liivased setted. Setete orgaanilise aine ja humiinainete sisaldus on suhteliselt madal, kuid mõnedes lõugastes, mis saavad oma vee linna sadevee kraavidest, on see näitaja kõrgem ja hapnikusisaldus jällegi madalam. Hapnik on aga lõugaste vees elustiku olemasolu peamiseks eelduseks. Hüdrokeemia näidud näitasid korrelat­siooni setete orgaanilise aine ja fosfori kogusisalduse vahel lõugaste vees.

Pärast lõugaste taastamist, mille käigus eemaldati nende servades kõrguv valgust varjav pilliroog ja selle veepinnal ujuv risoomikiht, paranes lõu­gaste vee kvaliteet. Lõugaste vesi muutus palju selgemaks ja päikesevalguse eest varem pillirooga varjatud lõugastes suurenes hapniku sisaldus. Uuesti lahti tehtud lõugaste veetemperatuur tõusis samuti ja veepinnalt kadus vetikate kiht. Kui rannaniitude alale toodud kari hakkas lõugastesse lii­kuma ja ühtlasi sööma vees ja servades kasvavaid taimi, püsisid lõugaste servad puhtad vähemalt esimesel karjatamishooajal pärast lõugaste taasta­mist. Seega saame järeldada, et lõugaste kui elupaikade kvaliteet paranes projekti käigus tehtud taastamistöö tulemusena.

Sõnniku mõju pinnaveele

Karjatamise ja reostusega on seotud eelkõige kaks aspekti – väetamine ning mikrobioloogiline reostus. Karjatamise tagajärjel eemaldatakse tai­mestikku süües alalt lämmastik ja fosfor, mis tuleb osaliselt karjamaale tagasi sõnniku ja virtsana. Loomast läbikäinuna on need väetusained aga taimedele palju kergemini omastataval kujul, võrreldes taimse massi kõdu­nemisel tekkiva materjaliga. Osa taimsest massist kasutatakse ära energiana looma kasvuks. Seega viiakse osa väetisest alalt ära – piltlikult väljendades saab rohelisest rohust veiseliha. Taimestiku regulaarse eemaldamise üks eesmärk ongi vähendada merre jõudva toitainete kogust. Meres põhjus­tavad liigsed toitained vetikate õitsemist, mis on otseselt ohtlik inimese tervisele. Hooldamata aladega võrreldes jõuab karjatamise tulemusena merre vähem toitaineid.

Teine oluline aspekt karjatamise puhul on mikrobioloogiline reostus. Mikrobioloogilist reostust vees hinnatakse selles sisalduvate kolibakterite ja streptokokkide järgi. Tegelikult leidub neid baktereid suplusvees alati,

Lehmakoogist saab niidul kiiresti osa aineringest

Ekskavaator Raeküla lõukaservi puhastamas

Meri ujutab rannaniidu mitu korda aastas üle

38

kuid kokkuleppelisest piirnormist alates loetakse nende hulka potentsiaalselt ohtlikuks. Suplusvee kvaliteeti mõjutavad väga erinevad faktorid, alustades sademete hulgast, tuulest, lainetusest, päikesepaistest kuni rannaskäijate arvuni. Tuul ja lainetus tõstab mere põhjast üles hõljumi ja see suurendab bakterite hulka vees. Päikesepaiste hävitab baktereid ning päikselisel päevalvõetud proovide tulemused on paremad. Peale selle mõjutab Pärnu suplus­vee kvaliteeti Pärnu reoveepuhastusjaam, sadamad, asulate reovesi, sademevesi, rändlinnud jne. Soolebaktereid leidub kõikide soojavereliste organismide seedekulglas, mistõttu on väär arvata, et fekaalsed bakterid pärinevad peamiselt rannaniidul tegutsevatelt kariloomadelt.

Seda kinnitavad ka rannaniidult võetud pinnavee analüüside tulemused. 2016. aasta suvel võetud proovid rannaniidult Mai tänava sadeveekollektori suublast, kus jõuab rannaniidule linnatänavatelt kokku kogutud vihmavesi, ei vastanud suplusvee kvaliteedi nõuetele enterokokkide arvukuse poolest. Laane tänava piirkonnas merre suubuvast kraavist ning Papiniidu tänava piirkonnas merre suubuvast ojast võetud proovid vastasid suplusvee kvali­teedi nõuetele.

Terviseameti suplusvee kvaliteedi järelevalve tulemused aastatel 2012–2015 Pärnu rannaniidu servas või selle lähistel asuvates randades on esitatud all­järgnevas tabelis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ka nendel kaugetel aegadel, kui Pärnu ranna­niitudel oli 400 looma, käidi rannas ujumas ja fekaalsete bakterite põhjus­tatud haiguspuhanguid ei esinenud. Loomade taastegutsemine rannanii­tudel alates 2012. aastast ei ole halvendanud suplusvee kvaliteeti – pigem võib eeldada vee kvaliteedi jätkuvat paranemist tulevikus, kui loomad on pannud piiri rannaniidule seni kõdunema jäetud taimse massi edasisele talle­tumisele, kus on bakteritele soodne pinnas elus püsimiseks ja paljunemiseks.

hea piisav halb

201620152014201320122011SUPLUSKOHT

Pärnu Keskrand

Vana-Pärnu rand

Mai rand

Raeküla rand

Suplusvee kvaliteedi näitajad Harju tn rannas septembris 2016

Veised kasutavad taastatud lõukaid joogivee hankimiseks

Pärast taastamistöid paranes lõugaste vee kvaliteet oluliselt

39

Avalik arvamus

Avalikku arvamust linnalehmade projekti taastamistööde kohta uuriti 2014. ja 2015. aastal. Küsitlus hõlmas esimesel aastal 432 inimest, teisel aastal 488 inimest Pärnu linnast ja maakonnast. 2015. a uuringu tulemuste põhjal selgus, et Pärnu rannaniidu looduskaitsealal tehtavatest taastamis­töödest on teadlikud 72% vastanutest, kuigi linnalehmade projektiga oskas neid tegevusi seostada vaid iga viies. Hoiakute selgitamiseks korraldatud küsitlus näitas, et enamik inimesi ei ole Pärnu rannaniidu taastamise ja selle käigus muutunud maastiku suhtes negatiivselt meelestatud. Suurem osa küsitletutest leidis, et rannaniidu taastamine on linna arengu seisukohalt oluline ja korras rannaniiduala tõstab ühtlasi elanikkonna elukvaliteeti. See omakorda toob linna rohkem turiste ja võimaldab seni kasutamata ala taaskasutada vaba aja veetmiseks, sportimiseks ja lõõgastumiseks.

2014. aastaga võrreldes on kaitseala külastatavus 2015. aastal tõusnud 11% ning loodusvaatlusele pühendas aega 7% vastajaid rohkem kui varasemal aastal. Võrreldes esimese uuringuga, teadis Pärnu rannaniidu looduskaitse­ala olemasolust 2015. a 5% rohkem küsitletuid. Samas vähenes aastaga 16% võrra nende vastanute arv, kes pidasid külastajate suurt arvu kaitseala ohustavaks tegevuseks. Üle 10% vähenes aastaga ka vastanute arv, kes pidasidrannaalal matkamist, jooksmist või kepikõndi ohtlikuks tegevuseks. Sellest võib järeldada, et külastajad on projekti käigus suunatud pigem kaitseala läbivatele n­ö ametlikele jalutusradadele kui isetekkelistele ning ala külas­tajad on sealsete veistega harjumas ja tunnevad end taasavatud maastikul varasemast turvalisemalt. Projekti raames korraldatud rannaniidukompleksi taastamistööde algusest alates alal toimunud muutuste mõju kohta ei olnud 28% vastanutest

Madalaks söödud taimestiku ja avatud veepiiriga lõugastega rannaniit meeldib nii lindudele, loomadele kui inimestele

Rannaniidu õpperajast on saanud atraktiivne külastusobjekt

Eestis töötavate välismaa teadlaste ekskurssioon kaitsealale

Projekti lõpuseminar 2016. a septembris

40

2014. a märganud mingisuguseid muutusi, 3% arvasid, et ala olukord on halvenenud ja 67% leidsid, et olukord looduses on paranenud. Peamiste muutustena osati nimetada, et rannaniit ja rand on puhtamad, maastik on avatum ja juurdepääs ning vaade merele paranenud ning veised on varem kasutuna seisnud niidul. 2015. aastal küsitletutest suhtusid käimas­olevatesse taastamistöödesse negatiivselt vaid 2 isikut 488st, positiivselt suhtusid 83% vastanutest.

Uurimistöö peamine järeldus on, et tänu ühiskonnakorralduslikele muu­tustele muutub ühtlasi maastik ja see, kuidas inimesed seda tajuvad. Pärnu rannaniit kui traditsiooniline rannakarjamaa on osa linnaelanike jaoks minetanud oma esialgse tähenduse, olles saanud pigem rekreatsioonialaks. Linnastumine muudab inimeste suhtumist ümbritsevasse. Linna karja­maadel loomapidamist kui varem loomulikku tegevust peab mõni vastanu nüüd linnas ebasobivaks. Tulemustest selgus ka asjaolu, et elanike arvamusedlahknesid linnaosade arvestuses. See tuleneb tõenäoliselt linnaosade elanike elulaadi ja teadlikkuse erinevustest. Vanemaealine elanikkond aed linna­osades, nagu Raeküla ja Vana­Pärnu, mäletab hästi karjatamist rannaniidul ja ala ajaloolist väljanägemist. Mai ja Papiniidu kortermajade elanikud ei saagi seda mäletada, sest need linnaosad valmisid siis, kui selle piirkonna ranna­niitudel oli karjatamine juba katkenud. Samas rõõmustab asjaolu, et tänu projekti kestel ellu viidud teavitustegevustele ja ohtrale meediakajastusele on positiivne suhtumine veistesse Pärnu rannaaladel aja jooksul märgatavalt tõusnud ja valdav osa inimesi saab aru rannaniitude karjatamise tähtsusest.

Linnalehmi tullakse vaatama ka välismaalt, näiteks Itaaliast

Koolilapsed loomadele leiba andmas

Projekti kohalikele omavalitsustele tutvustav seminar

41

Rannaniidu taastamistulemuste igasügisene hindamine

42

Pärnu rannaniidu looduskaitseala sihtelupaikade puhul on pikaajaliseks ees­märgiks pidev ja efektiivne karjatamine ka pärast projekti URBANCOWS lõppu, sest nii tagatakse elupaikade soodsate tingimuste ja hästihooldatud rannaniitudele omaste liikide säilimine. Ala jätkuva hooldamise kindlustavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika meetmed. Eesti kaitsealused niidud kvalifitseeruvad maaelu arengukava (2014−2020) allikatest maks­tava hooldamistoetuse taotlemiseks. See hõlmab ka toetust karjatamiseks rannaniitude kompleksidel Natura 2000 aladel. Aladel, kus taastamistööd on lõppenud, peavad karjapidajad allkirjastama 5­aastase lepingu ja võtma kohustuse jätkata karjatamisega taastatud rannaniitude kompleksil vähemalt nimetatud aja jooksul. Ei ole kahtlustki, et selline skeem jätkub ka pärast 2020. aastat, mil algab Euroopa Liidu uus eelarveperiood.

Projekti kestel alustatud hooldamistegevuste jätkusuutlikkuse eest vastuta­vad Keskkonnaamet ja Pärnu Linnavalitsus ka pärast projekti lõppu. Keskkonna amet vastutab taastatud rannaniitudel hooldamistööde organisee­rimise eest ning Pärnu Linnavalitsus on suurema osa projektiala maaomanik. Kahe partneri koostöö peab kindlustama kvaliteetse karjatamise niitudel.

Projekti käigus alale rajatud külastustaristu majandamine jääb Pärnu Linna­valitsuse eelarve kanda. Linnavalitsus kasutab oma eelarvet või taotleb lisa­rahastust (nt Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuselt), kui tulevikus tekib vajadus kapitaalremondi järele. Selleni läheb siiski aega, kuna külastustaristu projekteeriti võimalikult lõhkumis­ ja ilmastikukindlaks ning vastupidavaks.

Tulevikuplaanid ja jätkusuutlikkusMEETMED

Projekti lõpuks on rannaniit sellises korras, et edaspidi hoiavad pilliroogu ohjes vaid veised

Elektrikarjuste ehitus on loomakasvataja igakevadine töö

Kui veised tuua rannaniidule kevadel piisavalt vara ja neid on piisavalt palju, püsib niit madalmurune

43

Projekt oli suur katsumus

Pärnu rannaniidu looduskaitseala oli aastaid kohalike elanike silmis vaid maha jäetud roostik ja n­ö raisatud maa, mille asemel sooviti linna ilme parandamiseks laiendada supelranda, pikendada promenaadi, rajada kerg­liiklusteid ja muid linnaarendustegevusi. Lisaks kõrgele roole ja võsale oli kaitsealal suures koguses jäätmeid, mis riivasid silma.

Oli selge, et riiklike poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise toe­tuste kulul kaitseala rannaniite ja lõukaid korda ei saa, sest ala taastamine oli tavapärasest töömahukam ja linna südames paiknemise tõttu ka suurem kat­sumus. LIFE+ rahastusest sai Pärnu rannaniidu looduskaitseala päästerõngas. Linnalehmade projektiga said koosluste mahukamad taastamistööd kiiresti tehtud ja ala korrastatud ning atraktiivne turismitaristu rajatud. Esialgsed hirmud suplusvee reostamise, loomahäälte ja väljaheidete lõhna üle vaibusid kiiresti, sest juba esimese karjatamishooaja lõpuks oli visuaalne muutus ran­naniidul niivõrd suur, et vastuseisjate arv vähenes kiiresti.

Pärnu rannaniidu looduskaitsealal on rannaniidu ja lõugaste elupaikade seisund silmanähtavalt paranenud ja elurikkus suurenenud. Nüüd saab kaitsealale rajatud vaatetornidest ja laudrajalt nautida vaateid avatud maastikule ja jälgida nii veiste kui ka rohkete linnuliikide tegevust niidul ja lõugastel. Roo taandumisel on laienenud soodne kasvukoht mitmele kaitsealusele taimeliigile, sh emaputkele.

Linnalehmade projekt on toonud Keskkonnaametile palju positiivset tähele­panu. Projekti tegevusi on korduvalt kajastatud meedias, ka sotsiaalmeedias, ja oluline on olnud kohalike ja ka turistide positiivne tagasiside projekti kohta. See on märkimisväärne tunnustus lisaks Keskkonnaameti tööle ka headele koostööpartneritele Pärnu Linnavalitusele, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžile ja loomakasvatajatele, kelle panuseta ei oleks projekt õnnestunud.

Kommentaarid projekti URBANCOWS olulisuse kohta

Kadri Hänni, Keskkonnaamet

44

Kommentaarid projekti URBANCOWS olulisuse kohta

Mitte pelgalt taastatud elupaigad, vaid ka paremad rekreatsioonivõimalused

Linnalehmade projekti eesmärk oli taastada Pärnu rannaniidu looduskaitse­ala rannaniidud, rannikulõukad ja erinevate kaitsealuste liikide elupaigad ehk põhirõhk oli säilitada looduskaitselised väärtused. Samal ajal väärtuste säilitamisega on projekt avaldanud positiivset mõju mitmes teises valdkonnas.

Kõige silmatorkavam on maastiku muutus, st rannaala varem katnud lausaline roostik on kadunud ning merevaade on kogu linna merepiiri ulatuses. Kui enne projekti oli peaaegu kõikjal rannaniidul roostik, mis varjas igasuguse vaate merele ja jättis rannaalast räämas ja mahajäetud mulje, siis nüüdseks on rannaniidud mitmekesise taimekooslusega hooldatud rohumaad. Kuna kaitsealused rannaniidud moodustavad Pärnu linna piiresse jäävast ranna­alast ligikaudu 80%, siis mõjutab nende alade väljanägemine linnapildi üldmuljet olulisel määral.

Rannaniitude taastamine, roostiku eemaldamine ja karjatamise taastamine on muutnud ala avatumaks, taastunud on ala ajalooline väljanägemine ning tulnud nähtavale loodusobjektid, mille olemasolust polnud elanikel aimugi. Selle tulemusel on piirkond turvalisem, kuna on kadunud varjatud nurgatagused, kuhu oli varem hea näiteks prügi poetada. Samuti on vana roostiku ja kulu eemaldamisega viidud kevadiste maastikupõlengute oht minimaalsele tasemele.

Maastikuilme muutumise, karjatamise ja külastustaristu rajamise abil on suurenenud rannaniitude külastusaktiivsus nii puhkamise, sportimise, õuesõppe kui ka muudel hariduslikel eesmärkidel. Tänu sellele on rannanii­tudel ja selle vahetus läheduses vähenenud vandaalitsemine ja prügistamine.

Lisaks on tänu linnas karjatatavatele veistele saanud kohalikud keskkonna­kaitselised teemad (elupaikade taastamine, suplusvee kvaliteet, praktiliste looduskaitseliste tegevuste vajalikkus jms) palju tähelepanu meediavälja­annetes, miskaudu on inimesed kindlasti keskkonnateadlikumad.

Sigrit Kasemets, Pärnu Linnavalitsus

45

Projekt URBANCOWS inspireerib

Keskkonnaamet esitas Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) taotluse kaasrahastada Pärnu rannaniitude taastamist ja tutvustamist projekti LIFE+ Nature URBANCOWS raames 2010. aastal. 14.10.2010 otsustas KIKi nõukogu toetada projekti tingimusel, kui see saab rahastuse LIFE+ programmist. Projekti rahastamist toetas Euroopa Komisjon ja nii sõlmiti KIKiga kaasfinantseerimise leping 22.03.2012 ning projekti tegevused võisid alata. KIK toetab projekti summas 201 520 eurot.

Projekti eesmärk oli taastada ja laiemalt tutvustada Pärnu rannaniidu loodus­kaitseala. Linnalehmade projektiga sai kaitseala koosluste taastamine tehtud ning turismirajatised valmis ehitatud.

19.07.2016 kontrollisin projekti tegevuste elluviimist Pärnu rannaniidul.Liikusime amfiibsõidukiga taastatud rannaaladel. Võin kinnitada, et Kesk­konna amet on teinud väga head tööd ja kaitseala näeb projekti tulemusena tõeliselt nauditav välja. KIK tutvustas koostöös „Terevisiooniga” 2016. a kevadel häid Eesti keskkonnaprojekte, mida on KIK rahastanud. Kümnes klipis kohtab inspireerivaid inimesi, kes oma piirkonnas looduse heaks panustavad. Üheks väljavalituks osutus ka projekt URBANCOWS.

KIK soovib veel kord tänada toredat projekti meeskonda ja samuti LIFE+ programmi võimaluse eest panustada headesse keskkonnaprojektidesse, mis loovad ümbruse, kus meil kõigil on parem elada. Nii saame pare­mini hoida ja luua väärtusi ka tulevastele põlvedele. Olles olnud selles ametis nüüdseks 13 aastat ja näinud väga palju erinevaid LIFE ja LIFE+ programmi projekte, võin ma öelda, et URBANCOWS on mulle kõige hingelähedasem. Ainuüksi kogemus liikuda aladel, kus varem läbimatu roostiku tõttu kuidagi edasi ei saanud, on midagi, mille võin võtta endaga kaasa ja meenutada, et see oli elluviimist väärt projekt.

Edith Zernask, Keskkonnainvesteeringute Keskus

Kommentaarid projekti URBANCOWS olulisuse kohta

46

Kommentaarid projekti URBANCOWS olulisuse kohta

Viimase hetke abi linnustikule

Projekt URBANCOWS on pakkunud sõna otseses mõttes viimase hetke abi Pärnu rannaniidu looduskaitseala linnustikule. Mitukümmend aastat on Pärnu rannaniidud ja rannikulõukad olnud teada­tuntud ja jälgitud kui väärtuslikud elupaigad paljudele erinevatele kalda­ ja veelindudele. Viimaste aastakümnete jooksul on hooldamise puudumine ja linna laiene­mine põhjustanud heade tingimustega elupaikade vähenemise ja linnupopu­latsioonide kahanemise.

Pärnu rannaniitude hooldamise taastamine karjatamise teel ja ranniku­lõugaste taastamine on seire põhjal avaldanud positiivset mõju kaitse­alustele linnuliikidele. Rannaniitude põhilised linnud, nagu kiivitaja, punajalg­tilder, tikutaja, mustsaba­vigle ja lambahänilane, on kasvatanud oma haudeasurkonda ja on nüüd kaitstud siinsetel aladel väljasuremise eest. Linnustikus esines ka paar ootamatut üllatust arvatavasti projekti taastamistegevuste tulemusena: kuldhänilase asurkond on üle kuue korra kasvanud ja on nüüd suurim asurkond riigis. Hõbehaigrugi meelitas siia parem ligipääs rannikulõugastele ja seega hakkas siin uus liik pesitsema väikese kolooniana niiduala kõrval. Samuti on üllatuslikult nähtud glo­baalselt ohustatud rohuneppi rannaniitude märjematel osadel, kuigi see liik on tavaliselt sisemaal jõgede luhtadel pesitseja.

Karjatamisega ning niitudel ja lõugastest lausalise pilliroovõsa eemalda­misega saavutatud mosaiiksem taimestik on avaldanud positiivset mõju ka märgala lindude arvukusele. Avatud kallastega rannikujärved, lõukad, veisekarja tallatud mudased kohad ja leetseljakud on muutunud ka ränd­veelindudele palju atraktiivsemateks peatuspaikadeks.

Mati Kose, ornitoloog

47

Pärnusse tulek oli õige otsus

Linnalehmade projekti raames 2015. a Pärnu rannaniitudele karjatama asudes oli suurim ebakindluse allikas rannaniit ise ja selle külje all loksuv meri. Varasemad kogemused kaitsealuste rohumaade hooldamisel pärinesid süga­valt sisemaalt, Karula rahvuspargist, ja ka rannaniidul tegutsema mõeldud veised polnud varem merd näinud. Oli palju hirme alates sellest, kas ja kui ruttu künkliku ja suhteliselt kuiva maastikuga harjunud loomad kohanevad mereäärse avarusega ja kas nad üldse vee äärde pehmele maastikule julgevad minna. Samuti oli ebakindlus selle ees, mis saab siis, kui tuleb torm ja karja­aedu kahjustab või kogeme vandalismi ja vargust nagu eelmine Pärnus tegutsenud loomapidaja. Need hirmud enamjaolt tõeks ei saanud. Loomad harjusid uute valdustega kiiresti ja kosusid rannaniidul hästi.

Rannakarjamaa ise on ka hoopis midagi muud, kui Haanjamaa niidud. Kui mai keskel on sisemaal karjamaad ammu lopsaka rohuga kaetud, siis rannakarjamaa püsib pärast esmase pilliroo eemaldamist pea mai lõpuni ühtlaselt helepruun. Niidu servast vaadatuna pole seal loomadel midagi süüa, mistõttu otsus veiseid veel mitte karjamaale tuua võib kergesti ekslikuks osutuda. Olukorra õigesti hindamiseks tuleb rannaniidul teha jalutuskäik. Tärkavad pilliroovõrsed on täpselt sama värvi nagu eelmise aasta puitunud taimed ja kasvavad sellisena pea poole meetri kõrguseks. Alles siis rullivad nad oma lehed lahti ja terve niit võib muutuda sisuliselt üle öö helepruunist heleroheliseks. Kui selleks ajaks pole veised niidule jõudnud, võib juhtuda, et nad ei suuda pillirootaimede kiiret kasvu enam ohjes hoida. See, et sellised pruunid sparglit meenutavad lehtedeta pulgad on söödavad, oli esimesel aastal üllatuseks ka niidule toodud veistele. Kohaletoomise järel püsisid nad esialgu järjekindlalt kõrgematel põnda­kutel ja otsisid rohelist rohtu. Kui nad aga avastasid hiljem, et noored pilliroovõrsed on söödavad, toitusid pigem neist.

Kokkuvõttes võib öelda, et otsus oma tegevust Pärnu rannaniitudele laien­dada on olnud õige. Rannamaastik on omandanud taas selle ajaloolise ava­tud väljanägemise, loodusväärtused on hoitud, kõrge lausaline pilliroog on alalt tänu veistele kadunud, loomad on heas toitumuses ja endal on süda rahul, et Pärnu linnal on üks vaatamisväärsus juures.

Silver Visnapuu, karjapidaja

Kommentaarid projekti URBANCOWS olulisuse kohta

48

Rannaniiduala on nüüd atraktiivne

Olen Pärnu linnas elanud terve elu. Kuna minu kodu asub Pärnu rannast lühikese jalutuskäigu kaugusel, siis olen terve oma teadliku elu „tarbinud” seda väärtust, mida meri ja mereäärne maastik pakuvad. Mäletan hästi Pärnu rannaäärset maastikku veel lähiajaloost, kui see oli korrastamata ja hooldamata, ning kõikjal vohasid pilliroog ja põõsad. Selline maastik ei olnud atraktiivne koht vaba aja veetmiseks ning seetõttu ei täheldanud ma selles piirkonna teadlikku külastamist, pigem kasutati rannaniite läbivaid radu ühe võimalusena suvel Pärnu lahte ujuma pääsemiseks. Tänaseks päevaks on varem võsastunud ja kõrge pilliroo tõttu piiratud merevaade inimesele avatud, alal karjatatakse veiseid ning lisaväärtusena on niidule ehitatud vaatetornid ja laudtee. Laudtee avab võimaluse jalutada kohati alaliselt üle ujutatud ja muidu läbipääsmatu rannikulõuka kohal, mis oma unikaalsuses on tõstnud märkimisväärselt linnaelanike ja turistide külas­tatavust selles piirkonnas. Rannikulõukale ehitatud laudrada on minule sagedaseks jalutamise sihtpunktiks, kuhu viin jalutama samuti enda tuttavad, kes Pärnut külastavad, ja seda sõltumata aastaajast.

Timo Arula, Pärnu elanik

Kommentaarid projekti URBANCOWS olulisuse kohta

49

Taastatud rannaniit ja linnalehmad on inimestele linnakeskkonnas meeldivaks vahelduseks

Keskkonnaprojektide rahastamine Euroopa Liidu poolt

LIFE+ on Euroopa Parlamendi keskkonnaprojektidele suunatud rahastusprog-ramm, mis loodi 12. juunil 2007. „Life Nature” on selle programmi osa, mis on muu hulgas mõeldud Natura 2000 võrgustiku edasiseks arendamiseks.

Euroopa kaitsealuste piirkondade võrgustik

Natura 2000 võrgustik põhineb Euroopa Liidu elupaikade direktiivil ja linnu-direktiivil. See on Euroopa Liidu kõige väärtuslikumate ja ohustatumate liikide ja nende elupaikade kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada nende pikaajaline säilimine. Eestis on ligikaudu 600 Natura 2000 ala, sealhulgas Pärnu rannaniidu looduskaitseala.

52

Karjatamise lakkamise järel 1970ndatel roostusid Pärnu rannaniidud ja ranniku-lõukad. Ilmselgelt oli vaja taastada ala traditsiooniline hooldamine karjatamise teel, kuid see on linnakeskkonnas omaette katsumus. Pärnu rannaniidud asuvad nimelt avaliku supelranna kõrval ning kuurordi keskuse ja kohalike elanike eluhoonete vahetus läheduses. Rannaniitude hooldamiseks kariloo-made kasutamine sellises linnakeskkonnas ei ole võimatu, kuid nõuab suuri investeeringuid, mis on varem olnud kättesaamatud.

Projekti URBANCOWS (2012–2016) üldine eesmärk oli parandada rannaniitude ja rannikulõugaste elupaikade kompleksi kaitseseisundit Pärnu rannaniidu looduskaitsealal ning kaitsealuste liikide elutingimusi. Eesmärk saavutati ala taaskarjatamisega kui traditsioonilise hooldamisviisiga Pärnu rannaniitude ja rannikulõugaste elupaikade kompleksis ning nii kohaliku kogukonna kui ka Pärnu linna külastajate teadlikkuse tõstmisega kaitseala loodusväärtustest. Projekti kestel rajati taristu nii karjatamiseks (aiad, varjualused jms) kui ka külastajate meelitamiseks (teabetahvlid, vaatetornid, loodusrada) koos etteval-mistuste tegemisega alal pidevaks hooldamiseks tulevikus, taastades ranna-niitude ja rannikulõugaste elupaikade kompleksi enam kui 300 hektaril.

Kaasfinantseeringu tagasid Keskkonnainvesteeringute Keskus, Pärnu Linnavalitsus ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. Projekt viidi läbi Keskkonnaameti koordineerimisel.

www.visitparnu.com

www.keskkonnaamet.ee/linnalehmad

URBANCOWS