15
6. klass Koostaja:Gea Ennist

Niitude taimestik

Embed Size (px)

Citation preview

6. klass

Koostaja:Gea Ennist

Niidul kasvavad taimed Peamiselt kõrrelised või

tarnad ja liblikõielised.

Veel ka tulikad, kellukalised, korvõielised ja käpalised.

Kõrrelised Vars: seest

õõnes, sõlmiline.

Õisik: koosneb pisikestest rohelistest õitest.

Tolmlemine toimub tuule abil.

Taluvad hästi niitmist.

Kõrrelised: aas-rebasesaba Õisik muutub

tipusuunas aegamööda peenemaks.

Õisik on katsudes pehme.

Õisikus pikad läbipaistvad karvad.

Kõrrelised: põldtimut Õisik katsudes kare

Õisik kogupikkuses ühtlase jämedusega.

Kõrrelised: kerahein “Kerakestest” koosnev

õisik.

Õisik enam-vähem kolmnurkse kujuga.

Kõrrelised: värihein Õied moodustavad

pähiku, kus on enamasti 11 õit.

Pähik südamekujuline.

Õisik “väriseb” tuules.

Liblikõielised Õis meenutab

kokkupandud tiibadega liblikat.

Juurtel mügarbakterid, kes koguvad õhust lämmastikku.

Kui taim sureb, saavad seda lämmastikku kasutada ka teised taimed.

Liblikõielised: aas-seahernes Õied kollased.

Liitleht koosneb kahest lehekesest.

Köitraod aitavad taimel püsti seista.

Liblikõielised: harilik hiirehernes Õied sinised.

Pikad õiekobarad.

Lehti alati paarisarv.

Seemned on mürgised.

Liblikõielised: aasristik Õied hele- kuni

tumepunased.

Lehel heledam laik.

Lehed ümarad.

Kellukalised: suureõiene kellukas Teine nimi “kurekatel”

Väga suured kellukakujulised õied.

Helesinised või lillakad õied.

Kitsad lehed.

Kellukalised: kerakellukas Õied peamiselt varre

tipus ja moodustavad seal väikese kera.

Õied lillad.

Tulikalised: kibe tulikas Kuldkollased läikivad

õied.

Mahl üpris mürgine.

Lehed sügavalt lõhestunud.