SISELEHT nr 98 november 2007

UUDIS

Foto: Pille-Riin Pregel

Kliinikumi teadus- töö preemiaTänavuse kliinikumi teadus-töö preemia pälvisid Piret Mitt, Vivika Adamson, Krista Lõivukene, Katrin Lang, Kaidi Telling, Kristel Päro, Aino Rõõm, Paul Naaber ja Matti Maimets teadustöö eest „Nosokomiaalsete vererin-geinfektsioonide epide-mioloogia Eestis“. Teadlaste grupp uuris SA Tartu Ülikooli Kliinikumis, SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja AS Ida-Tallinna Keskhaiglas tekkinud vereringeinfektsioonide epi-demioloogiat ajavahemikul 2004 – 2005.

Kliinikumi teadustöö preemia määratakse Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimuval õppejõudude ja teadurite teaduskonverentsil esitatavale kliinilise suunitlu-sega teadustöö autorile või autorite kollektiivile.

Esmakordselt anti pree-mia välja 1999. aasta ok-toobris.

KLIINIKUMI LEHT

Spordimeditsiini- ja taastus-ravi kliiniku ambulatoorse taastusravi osakond on olnud kevadest remondis. Maarja-mõisa polikliinikuhoone poolt esimest korrust hõlmavas osa-konnas on käinud kibe ehitus-töö ning avamine on lükku-nud edasi. Kõik ikka selle ni-mel, et kord juba ettevõetud renoveerimine teha põhjali-

kult ja aastateks. Kliiniku di-rektor dr Rein Kuigi sõnul po-le osakonda remonditud hoo-ne ehitamisest saadik ning nüüd on kogu ümberehituse kandvaks mõtteks olnud soov olla patsiendikesksem kui va-rem. „Nüüd oleme rohkem orienteeritud meeskonna-

Taastusravi keskusKaua tehtud kaunikene – uksed avab taastusravi keskus. Peatselt valmib spordimeditsiini- ja taastusravi kliiniku ambulatoorne osakond (L. Puusepa 1a).

Vanast osakon-nast on praktili-selt jäetud alles vaid kandvad seinad – kogu sisu on uus.

”

25 lasteintensiivravi osakonna sünnipäev lk 5

Järg LK 2

Piret Mitt vastu võtmas teadus-töö preemiat Urmas Siiguri käest.

Foto: Andres Tennus

Uue ravivanni üle rõõmustavad kliiniku direktor dr Rein Kuik ja taastusravi ambulatoorse osakonna juhataja dr Merle Rokk.

Innovaatilist pato-loogiateenistuses LK 3

Uue maja sisustus LK 8-9

Kaks doktoritööd LK 10-11

Jätkame eHL-i tutvustamist LK 12-13

Kliinikumi Leht november 2007 32 KLIINIKUD – TEENISTUSED Kliinikumi Leht november 2007

KARL STORZ on maailma juhtivamaid meditsiinitehni-ka tootjaid ning tunnustus käib kõikide kirurgiliste, pea-miselt endoskoopiliste prot-seduuride kohta. Firma juht Sybill Storz märkis, et otsuse põhjuseks on Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku suu-repärane tase teadus-, õppe-

ja ravitöös ning firma on uh-ke, et koostöö on nüüd jõudnud uuele tasandile.

Koostöös KARL STORZ’iga on toimunud ju-ba kolm rahvusvahelist kooli-tust ning huvi järgmise koo-lituse korraldamise vastu on suur. Kõrvakliiniku juhataja prof Mart Kull peab väga olu-

liseks, et töö intensiivsuse tõt-tu pole ravikvaliteet kliinikus langenud, vastupidi, saadud on järjekordne kõrge rahvus-vahelise tunnustus.

KLIINIKUMI LEHT

Kõrvakliinik sai KARL STORZ’i referentkliinikuks2006. aastal sai Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinik firma Biolitec-Jena AG laserkirurgia referentkliiniku staatuse. Tänavu tuli tunnustus kogu kliiniku tööle - firma KARL STORZ andis kõrvakliinikule referentkliiniku staatuse.

Prof Mart Kull.

Patoloogiateenistus soovib avaldada lugupidamist ja

tänu Ülle Nurgale, kellel täi-tus selle aasta augustikuus 30 aastat tööstaaži. Ülle Nurk alustas oma erialast tööd Tar-tu Linna Onkoloogiadispan-seri laboris, kus väljaõpe toi-mus kohapeal dr Helgi Saare juhendamisel. Töötamist tsü-toloogialaborandina pidas Ülle Nurk huvitavamaks ja arendavamaks kui tööd teis-tes laboritöö valdkondades. Tema suurt töökogemust ja pädevust silmas pidades võib kinnitada, et tegu on oma tööd tõeliselt armastava inimesega.

Ülle Nurk on väga kohusetundlik töötaja,

tsütoloogia labori raudvara. Ta on seltskondlik, heatahtli-ku ja tabava sõnaseadmise ning huumorimeelega.

TÄNU

Patoloogiateenistus on Eestis juhtiv patoloogiaalase diag-nostikaga tegelev keskus, kus tehakse lisaks üldpatoloogili-sele diagnostikale ka neeru-, maksa-, naha-, närvisüsteemi-, kopsu-, loote- ja lastehaigus-te ning kasvajate morfoloogi-list diagnostikat. Diagnostili-se töö läbiviimiseks kasutatak-se kõiki kaasaegseid metoodi-lisi võimalusi: kudede erivär-vingud, molekulaaruuringud lümfoomide klonaalse iseloo-mu selgitamiseks ja immuun-histokeemilisi uuringuid kas-vajate tüübi määramisel. Pa-toloogiateenistus võttis esime-sena Eestis kasutusele kasva-jate tüübi määramiseks im-muunhistokeemilise meetodi, nüüdseks on selles juba küm-neaastane kogemus. Tegemist on ainukese keskusega Eestis, kus immuunhistokeemia on automatiseeritud ning seega ka standardiseeritud.

Maarjamõisa patoloogia-osakond dr Meeli Sirotkina juhtimisel tegeleb detailse-malt patoloogia erivaldkonda-dega ja kitsama spetsialiseeru-misega: • loote-, laste- ja maksapatoloogia – dr Meeli Sirotkina• neeru- ja maksapatoloogia – dr Živile Riispere• kopsupatoloogia – dr Retlav Roosipuu• dermatopatoloogia – dr Triin Erm

Lahanguline töö toimub Maarjamõisa patoloogiaosa-konnas. Lahangute üldarvust ligikaudu 5% moodustavad Toome patoloogiaosakonna lahangud, mida teostab dr Aarne Vaopere.

Toome patoloogiaosakond dr Helgi Saare juhtimisel te-geleb kasvajate laiaulatusliku diagnostikaga. Näitena: rinna-vähi diagnostikas kasutatakse Her2 üleekspressiooni hinda-miseks CISH (coloured in situ hybridisation) meetodit, mis võimaldab välja selekteerida hertseptiinravi vajavad patsi-endid. Tähtsa osa osakonna tööst moodustavad operatsi-ooniaegsed kiiruuringud ning tsütoloogilised uuringud, mil-les on oluline roll automati-seeritud ning standardisee-ritud Papanicolaou-värvimis-meetodil.

Alates oktoobrikuust on kogu tsütoloogiaalane tegevus (va kopsupatoloogia) koondu-nud Toome patoloogiaosa-konda, kus tsütodiagnostika-ga tegelevad dr Annely Laas ja dr Hannes Tamm.

Patoloogiateenistuses on viimastel aastatel rakendatud olulisi kvaliteedimeetmeid, et tagada laboritöö standardisee-ritus ja kaasaegne tase. Edas-pidi on plaanis töötada välja standardid, juhised ja kvalitee-dinõuded koeliste materjalide ühtlustatud käsitlemiseks ning liituda Euroopas toimivate la-boritöö kvaliteedi hindamise skeemidega, et taotleda rah-vusvahelist akrediteerimist.

PIRET MÄNGELPatoloogiateenistus ülemlaborant

Uut patoloogiateenistuses

Patoloogiateenistuse direktori kt dr Meeli Sirotkina.

Ülemlaborant Piret Mängel.

Miks ma tulin patoloogia residentuuri?

Kunagi pole olnud ühtegi teist soovi. Seda võivad ka mu kursusekaaslased kinnitada, ma olevat juba esimesest kur-susest saadik patoloogiast „un-nanud“. Leian ka, et pole mõ-tet koolitada spetsialiste eriala-dele, kus neid juba hetkel ja-

gub. Patoloogia pa-kub noorele arstile tööd, enesetäienda-mist ja isetegemise rõõmu.Tulevikuplaa-nid?

Loodan ikka töötada Eestis, ee-listatult Tartus. Püüan leida endale ka kitsamat alame-riala, kuid hetkel on

veel vara sellest täp-semalt rääkida, vaja oleks süsteemi vei-di lähemalt tundma õppida.

Kuidas siiani läinud on?

Seitse nädalat on hinnangu andmi-seks suhteliselt lü-hike aeg, kuid siia-ni on tunne, et kõi-

ge hullemini ei lähe ka. Tege-likult tuleks siinkohal küsida minu juhendaja arvamust.

Miks tulla patoloogia resi-dentuuri?

Igaüks ise peab endas selle soovi leidma. Me ei usu, et eriala üleskiitmine siin eriti ai-taks. Kuid on üks hea külg, mis mulle eriti meeldib – ei pea jooksma polikliiniku ja statsio-naari vahel.

LIIS SALUMÄEMaarjamõisa patoloogiaosakonna arst-resident

Aitäh heale kolleegile!

tööle, et patsient saaks parima tulemuse.“

Osakonnas on uudne ruu-milahendus, mis lähtub kaas-aegse taastusravi kontsept-sioonist. Vanast osakonnast on praktiliselt jäetud alles vaid kandvad seinad – kogu sisu on uus. Füsioterapeutidele on loodud kabinettide süsteem: varem oli üks, nüüd kaheksa kabinetti. Ka füsioterapeutide töövahendeid on oluliselt roh-kem: näiteks Red Cord rippling süsteeme oli varem vaid üks, nüüd on see igas ravikabinetis. Osakond sisustatakse kõigi kaasaegsete taastusravi vahen-ditega. Füsioterapeutide käsu-tuses on füsioteraapiasead-med, millega on võimalik

kombineerida ultraheli, laser- ja elektriravi. Käivitub tege-vusteraapia, jätkatakse kardio-loogilist taastusravi, laieneb sporditraumade taastusravi. Kompleks võimaldab nüüd ka pulmonoloogilise taastusravi läbiviimist.

Mõned näited uuendus-test: saalipõrand oli varem laudpõrand betooni peal, nüüd on naturaalne parkett, mis ei koorma jalgu ja on ide-aalne spordisaalipõrand. Saal on varasemaga võrreldes kaks korda suurem. Basseini tuleb tõstuk liikumispuudega pat-sientidele. Basseinide tehnika ja puhastusseadmed on täies-ti uued; lisaks on veealused massaži seadmed (vastuvool, kosk, veealused joad); vana-dest basseinidest on alles

jäänud vaid süvised. Vesiravi võimalusi laiendavad kaks tippklassi ravivanni ja uus tsirkulaardušš. Senine venti-latsioonisüsteem asendatakse täielikult uute kliimaseadme-tega, millesse kuulub ka jahu-tussüsteem suveperioodiks.

Taastusravi keskus pakub patsientidele turvalist kesk-konda: koridoriseintel on kä-sipuud; ruumides kutsungi-nupud – kõikjal on mõeldud liikumispuudega inimestele. Üheks uuenduseks on admi-nistraatori infolaud, kust jäl-gitakse videovalve abil kõiki üldkasutatavaid ruume, an-takse teavet patsientidele. Fuajees on mugavate toolide ja laudadega puhkeala joogi-automaatide, WiFi ja värskete ajalehtedega. Tulevikus on

plaanis olla avatud ka õhtuti ja nädalavahetustel, et anda ruu-midele optimaalne kasutus. Lisaks raviteenustele pakutak-se jõusaali, solaariumi, sauna ja basseini kasutamise või-malust.

Osakonna juhataja dr Mer-le Rokk märgib, et edaspidi on plaanis arendada ka tervise-edendusteenuseid. Üheks olulisemaks tulevikusuunaks on taastusravialase diagnosti-ka arendamine. Tänu uuen-dustele paranevad teadus- ja õppetöö läbiviimise tingi-mused.

Taastusravi ambula-toorse osakonna pidulik avamine toimub 19. det-sembril.

KLIINIKUMI LEHT

Algus LK 1

Fotod: Pille-Riin Pregel

„Kliinikumi Leht“ küsis patoloogiateenistuselt, kuidas läheb oma eriala tublimatel ning mida huvitavat on neil rääkida oma igapäevatööst.

Siis kui mööblit veel lahti pakiti ... ... ja remonditööd olid täies hoos.

Fotod: Pille-Riin Pregel

Ülle Nurk, Toome patoloo-giaosakonna tsütoloogia-laborant

DR HELGI SAARToome patoloogiaosakonna

juhataja

KOMMENTAAR

Kliinikumi Leht november 2007 54 PERSOON Kliinikumi Leht november 2007

Miks astusite omal ajal õppima arstiteadus-konda?

Olen pärit maalt ja kas-vanud talus. Ema oli mind kandes soovinud, et tema esi-mesest lapsest saaks arst, ise aga tahtsin keskkooli lõpul hoopis õigusteadust õppida. Alles pika haiguse ajal tuli ära-tundmine ja valik arstiteadu-se kasuks. Haiglavoodi kõrgu-selt maailma vaadates tekkis kindel veendumus kogu eluks: arstil peavad olema korralikult ravitud hambad ja viisaka vä-

limusega kingad-sukad. Ko-dust kaasa sain eluks kolm põ-himõtet: vastutustunde, töö-kuse ja teadmise, et ma pean õppima. Õppimine arsti-teaduskonnas oli ääretult hu-vitav, töötasin alates teisest kursusest ja mul ei tekkinud hetkekski kahtlust valitud ameti osas.

Mis teeb arstitöö raskeks?See, et ma selgitan inime-

sele tema haigust, räägin kõik asjaolud ära ja näen, et see po-le patsiendini jõudnud või ta pole tahtnudki aru saada. Üli-kooli 5. kursusel tahtsin saa-da lastearstiks. Minu esimene patsient oli leukeemiahaige laps, kes suri. Ja seda emava-lu, mida ma nägin, ei suutnud ma üle elada. Tundsin, et mul ei ole niipalju jõudu, et ema lohutada. Ma ei olnud ise veel selliseks raskuseks valmis. Ja nii saigi minust sisearst.

Mida peate silmas oma igapäevatöös?

Ma tahan, et meie arstid, ja inimesed üldse, kuulaksid üksteist. Veendugem alati, et meist on õigesti aru saadud. Minu 38-aastane arstikoge-mus ütleb, et eesti arst ei lähe iialgi oma patsienti kahjusta-

ma. On ootamatusi, mis ravi käigus tekkivad ja me peaksi-me arstina selleks valmis ole-ma, aga tahtlikult kahju tege-vat arsti ei ole mina Eestis ko-hanud. Kahjuks on meditsiin tavainimestele nii võõras. Ol-les ise töötanud juhtival ja vas-tutaval kohal, olen alati ar-vanud, et juht peaks oskama mõtelda vähemalt kolm aastat ette.

ENE SELART

Aili Pikk 65Ülemarsti kantselei divisjonijuht Aili Pikk pidas 20. oktoobril 65. sünnipäeva.

Hillar ImelikHillar Imelik on alates 30. augustist kliinikumi juhatu-se kvaliteedinõunik. Haridu-selt arst. Töötanud kiirabis, anestesioloogi ja intensiivravi arstina, ekstrakorporaalsete vereprotseduuride spetsialis-tina; koosseisuvälise õppe-jõuna kliinilise farmakoloogia õppetooli juures; Ravimiame-tis bioloogiliste preparaatide osakonna juhatajana ja kvali-teedinõunikuna; audiitorina EL Ravimiametite hindamise projektis. Ta on sotsiaalminis-teeriumi seadusloome töö-gruppide liige ja Euroopa Ravimiameti ekspert.

Erinevad tegevusalad on viinud arusaamani, et tead-mistest, heast tahtest ja kaas-aegsest tehnikast on eesmär-kide saavutamiseks vähe, kui puudub toetav ja edasiviiv töökorraldus.

Arstina tõrgub omaks võtmast seisukohta, et haigla on äriettevõte. Usub aga, et haiglat tuleb tänapäeval juh-tida samasuguste edu taga-vate põhimõtete alusel nagu äriettevõtet. Loodab, et saab praegusel ametikohal aidata hoida tasakaalu arstikunsti ja äritegevuse vahel, hoida alal mõisteid patsient, arst, õde ja hooldaja ning takistada nen-de asendumist sõnadega klient ja teenindaja. Vähemalt meie kliinikumis.

UUS TÖÖTAJA

Aili leiab alati aega sind ära kuulata

Tunnen Aili Pikka aastaid kui tublit tervishoiujuhti. Mäletan tema edutamist Tartumaa polikliiniku ju-hiks. Ta sai oma ülesanne-tega hästi hakkama – poli-kliiniku töö muutus kaas-aegsemaks nii patsientide kui personali seisukohalt. Kliinikumi süsteemi tuli dr Aili Pikk läbi konkursi. Te-mast sai uue, ehituse lõpu-järgus oleva polikliiniku juht. Need ei olnud kerged päevad - tuli lõpetada ehi-tustööd, sisustada kabinetid

ja komplektee-rida need perso-naliga. Kõik sai tehtud! Täna töötab kliiniku-mi peapoliklii-nik suure koor-musega ja hästi. Divisjonijuhi töö on hooma-matu ja sarna-neb paljuski pereema tööle kodus – oled küll rassinud terve päeva, kuid õhtuks pole mingit „kuhja” ette näidata.

Inimesena on Aili sõbra-lik ja leiab alati aega sind ära kuulata – see on isikuoma-

dus, mis on arstile äärmiselt vajalik. Ta kuulub nende nais-te hulka, kelle ot-sustamislaad on mehelik, kuid see-juures säilitavad naiselikkuse. Aili Pikk on olnud ka ühiskondlikult ak-tiivne ja löönud

kaasa nii Tartumaa Arstide Seltsi tegevuses, Eesti Pere-arstide Seltsis kui Zonta klubi töös. Aastaid oli ta Eesti Haigekassa hinnako-misjoni liige. Palju õnne tähtpäeval ja head tervist!

KOMMENTAAR

Koosviibimise juhtmõtte sõ-nastas osakonna juhataja dr Tuuli Metsvaht: „Täna ei vaa-ta me ajas tagasi, vaid pigem edasi. Samas tunnustades ja mäletades kõiki, kes on olnud osalised iseseisva lasteinten-siivravi osakonna idee sündi-mise ja elujõuliseks saamise juures. Seda panust püüame täna mõtestada üha parema ra-vikvaliteedi ja –tulemuste lä-bi.“ Anestesioloogia- ja inten-siivravi kliiniku juhataja prof Joel Starkopf tänas oma kõnes lastekliinikut, kes mitte ainult ei üürinud lasteintensiivile „toa ja köögi looduskaunis ko-has“, vaid on ka kogu aeg iga-ti abiks olnud ja soovis sünni-päevalapsele „kunsti“ säilitada seda õhkkonda, mis kaheküm-ne viie aastaga on saavutatud.

Esimesest päevast tänaseni on osakonnas töötanud dr Lea Maipuu ja hooldaja Aili Lätt.

Läbi aja on osakond muutu-nud patsiendikesksemaks. Ko-hanemis- ja kasvuraskused on ammu ületatud. Tänane ravi-kvaliteet hõlmab kõrgteh-noloogilise sekkumise kõrval

ka üha suuremat tähelepanu väikese patsiendi ja tema lähe-daste emotsionaalsele heaolu-le. Vanemaid püütakse kaasa-ta raviprotsessi ja rasked ot-sused arutatakse alati lasteva-nematega läbi. Olles ülikooli kliinikumi osa, on järgmiste aastate üks prioriteete teadus-töö.

2005. aasta jaanuaris kolis osakond renoveeritud ruumi-desse, tänu sellele on oluliselt tõusnud töömotivatsioon. Kaasaegsete töötingimuste saamine oli osakonna kollek-tiivile märk sellest, et nende tööd väärtustatakse ka laie-malt. Osakonna vanemõde Tiina Kilg rõhutas, et õdede-hooldajate õpihimu on suur ja jätkuhariduse omandamine populaarne.

ENE SELART

Lasteintensiivravi osakond 255. oktoobril tähistas lasteintensiivravi osakond ettekandekoosolekuga oma 25. sünnipäeva. Esinema olid palutud arstid, kes möödunud aastate jooksul on olnud seotud osakonna tööga.

Neonatoloogia osakond tõi sün-nipäevaks potilille ussikesega. Ussike kehastab head mikroobi, kes lööb platsi puhtaks ja jääb siis ise põõsa alla puhkama

VAADE SAALI ees vasakult osakonna vanemõde Tiina Kilg ja juhataja dr Tuuli Metsvaht.

Fotod: Pille-Riin Pregel

Hillariga koos jõuame kaugeleHillar Imelikul on üks harva esinev positiivne omadus – ta on kvaliteeditemaatikast sü-gavalt huvitatud. Lisades siia juurde tema hea hariduse ja eelneva elukogemuse, usun ma, et oleme saanud kliiniku-mile meeskonda väga olulise liikme. Loodan, et temaga koos jõuame kaugele.

MART EINASTOkliinikumi juhatuse liige

Kopsukliinik sai keha-pletüsmograafiKliinikum soetas koostöös GlaxoSmithKline’ga (GSK) kopsukliinikule kehaple-tüsmograafi koos vajaliku tarkvaraga. Kehapletüsmo-graaf anti kopsukliinikule pidulikult üle 14. novembril. Uus aparaat laiendab kop-suarstide käsutuses olevat uuringumetoodikat, selle aparaadiga saab hinnata hingamistakistusi, kopsude venitatavust ning mõõta kopsude residuaalkapatsi-teeti. Kliinikumi kopsukliini-ku juhataja dr Rain Jõgi sõ-nul on meetod näidustatud kopsukoe füüsikaliste oma-duste hindamiseks erinevate krooniliste kopsuhaiguste puhul ning samuti kopsu haaratusega süsteemsete haiguste korral. Lisaks või-maldab uus metoodika hin-nata kopsumahu vähene-mist raske obstruktsiooni korral ja on abiks astma ning kroonilise obstruktiivse kop-suhaiguse (KOK) diagnosti-kas.

Pletüsmograafiat haka-takse rakendama ka ravimi-uuringuis, kus uuritakse ravi-mite ohutust ka pulmo-noloogilisest aspektist. Peat-selt algabki suuremahuline rahvusvaheline KOK kliiniline uuring, kus osalevad arstid Soomest, Suurbritanniast, Lätist ja Eestist. GSK Eesti piirkonna juhi Akshay Mody sõnul on firma valinud kliini-kumi kopsukliiniku oma juh-tivaks kliinilise uuringu koos-tööpartneriks tänu pikaajali-sele ja kvaliteetsele koostöö-le. Viimast kinnitas ka selle aasta jaanuaris kliiniliste uuringute keskuses läbi vii-dud USA Toidu- ja Ravimi-ameti (FDA) audit.

Kehapletüsmograaf mak-sab ca 500 000 krooni, selle soetamist on 2/3 ulatuses toetanud GSK. Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur rõõmustab senise viljaka koostöö üle GSKga. Tema sõnul on see kõnekas näide sellest, kuidas täna-päevased uurimismeetodid jõuavad igapäevasesse kliini-lisse praktikasse.

KLIINIKUMI LEHT

Aili Pikk.

URMO KÖÖBIMaarjamõisa Haigla peaarst 1988-2000

• 1969 – 1972 Kohtla-Järve Linnahaigla Nr 3 jaoskon- naarst ja tsehhiarst• 1972 – 1986 Lähte arsti- ambulatooriumi juhataja• 1986 – 1986 Tartu Linna Polikliiniku II siseosakon- na juhataja• 1987 – 1995 Tarumaa polikliiniku peaarsti ase- täitja ravi alal, Maarja- mõisa Haigla Sisehaigus- te osakonna ordinaator, Tartumaa peaterapeut• 1995 – 1999 Maarjamõisa polikliiniku peaarst, Maarjamõisa Polikliiniku Perearstikeskuse prakti- seeriv arst• 2000 Tartu Ülikooli Kliinikumi divisjonijuht

Aili Pikk

Foto: Pille-Riin Pregel

Kliinikumi Leht november 2007 ARVAMUS 76 Kliinikumi Leht november 2007

12. oktoobril asutati Tartus Eesti Südamekirurgide Selts. Seltsi kuuluvad kõik 11 lit-sentsiga eesti südamekirurgi. Juhatuse esimeheks valiti dr Arno Ruusalepp (Tartu Üli-kooli Kliinikum) ning juhatu-se liikmeteks dr Günter Taal (Põhja-Eesti Regionaalhaigla) ja dr Toomas Hermlin (Tartu Ülikooli Kliinikum). Eesti südamekirurgid tundsid puu-dust ühendavast organisat-sioonist, mille kaudu olla

esindatud Euroopa Kardio-torakaalkirurgide Assotsiat-

siooni (The European Associa-tion for Cardio-Thoracic Surge-ry) töös. Seltsi ülesanneteks on ka korraldada residentuu-ri süsteemi ja pidada läbirää-kimisi Eesti Haigekassa ning sotsiaalministeeriumiga. Tu-levikuplaanideks on olla näh-tavamad Euroopa mastaabis, koguda ja korrastada andmeid ning pidada nõu uute meeto-dite juurutamise üle.

KLIINIKUMI LEHT

Esimene peaaju süvastimulatsiooni operatsioon EestisOktoobri alguses toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinikus Eesti esimene peaaju süvastimulatiooni operatsioon.

Loodi Eesti Südamekirurgide Selts

Seltsi juhatuse esimees dr Arno Ruusalepp.

Foto: Autori erakogu

Peaaju süvastimulatioon on viimasel kümnendil maailmas üha enam levinud operatsi-oonimeetod, mida kasutatak-se eeskätt kaugelearenenud Parkinsoni tõve ravis. Peaaju süvastimulatsioon tähendab peaaju neuraalsete struktuuri-de püsivat mõjustamist kind-la sageduse, kestvuse ning amplituudiga elektriliste im-pulssidega, mida genereerib patsiendi organismi implan-teeritud neurostimulaator ning vahendab valitud ajukoe piirkonda täpselt lokalisee-ritud elektrood. Elektrilise püsistimulatsiooniga on või-malik mõjustada haiguslikku neuronaalset aktiivsust kind-lates peaaju keskustes ning saavutada kõikide peamiste Parkinsoni tõve sümptomite paranemist. Võrreldes abla-tiivse neurokirurgiaga on ki-rurgilise tegevusega seotud tüsistuste risk peaaju süvasti-mulatsiooni korral oluliselt väiksem ning enamus tüsistu-si on hiljem korrigeeritavad stimulatsiooniparameetrite muutmisega.

Käesoleval juhul oli pat-sient 62-aastane mees, kes põeb Parkinsoni tõbe juba aas-taid, kuid viimasel ajal on tal neuroloogiline defitsiit süve-nenud ning medikamentoos-se ravi efekt muutunud eba-rahuldavaks. Operatsioon toi-mus lokaalanesteesias, mis võimaldas patsiendi haigus-sümptomite vahetut jälgimist operatsiooni ajal. Püsielekt-roodid sisestati kahepoolselt subtalaamilistesse tuumades-se, mille lokalisatsioon täpsus-

tati radioloogiliste uuringute, aju stereotaktiliste atlaste, peaaju tuumade neuronaalse aktiivsuse mikroelektrofüsio-loogilise analüüsi ja teststimu-latsiooni abil. Viimases ope-ratsioonietapis implanteeriti üldanesteesias subklavikulaar-se piirkonna nahaaluskoesse neurostimulaator. Pärast ope-ratsiooni toimunud stimulat-siooni esmase evaluatsiooni ning järkjärgulise püsistimu-latsiooni alustamise järgselt võib esialgset raviefekti hin-nata heaks. Neurostimulaato-ri reprogrammeerimist teos-tatakse vastavalt patsiendi hai-gussümptomaatika muutumi-sele ja kõrvaltoimete tekkele. Peaaju süvastimulatioon on Eestis tervishoiuteenuste ni-mekirja kantud alates käes-olevast aastast ning nende operatsioonide teostamist on närvikliinikus plaanis ka jät-kata.

PROF TOOMAS ASSER närvikliiniku juhataja

TÕNU RÄTSEParst-õppejõud neurokirurgia erialal

Pilt operatsioonilt. Toimub peaaju subtalaamilisse tuuma sisestatud püsieletroodi teststimulatsioon.

Foto: Autori erakogu

Kliinikum tutvus-tab patsiendile tema õigusi ja kohustusi

TIINA FREIMANNülemõde

Ravisuhe on partnerlussu-he, kus mõlemal osapoolel on oma kindlad õigused ja kohustused. Nende selge sõnastamine ja mõistmine annab igaühele kindlustun-de, et ta raviprotsessis õiges-ti käitub ning tema õiguste ja vajadustega arvestatakse.

Paljudes riikides on pat-siendi õigused seadustega reguleeritud. Kuna õigusak-tid ei pruugi olla alati käepä-rast ja nende juriidiline keel on raskesti mõistetav, on heaks tavaks teha patsiendi-le teave tema õiguste kohta kättesaadavaks ja mõisteta-vaks infoplakatite, -voldikute ja –teatmike abil. Kliinikumis teadvustati patsientide õi-guste ja kohustuste selge määratlemise olulisust üsna varsti pärast uue struktuuri loomist. Siiski jäädi äraoota-vale seisukohale, kuna „Pat-siendi õiguste kaitse seadu-se“ eelnõu oli alles menetle-misel. Teema võeti uuesti -päevakorda paar aastat taga-si, mil moodustati töörühm ja alustati patsiendi õiguste ja kohustuste sõnastamist. Dokumendi koostamine võt-tis üksjagu aega, kuna see tõi kaasa elava arutelu ja aktiivse kaasalöömise ning ettepanekuid sõnastuse paremaks muutmiseks tehti palju. Tänaseks on töö tule-mus vormistatud nägusateks plakatiteks ja need on osa-kondades nähtavale kohale paigutatud. Peatselt ilmub sama dokument nii eesti kui ka vene keeles väiksema for-maadiga lehtedele, mis on kättesaadavad palatites.

Patsiendi õigused on ter-vishoiuteenuste ja ravikvali-teedi võtmeküsimus. Kliini-kumis pöörame sellele järjest suuremat tähelepanu. Edu saavutamisel on väga tähtis iga töötaja mõistev suhtumi-ne patsiendi õigustesse ja vajadustesse.

Jaht elavhõbedaleViimaseks ettevõtmiseks, mis aktiivselt kasutab teadusuu-ringuid, on hambatäidise ela-vhõbedaga seotud problee-mid. Lähenemine on klassika-line, eeldused on õiged, kuid järeldus neist ei tulene. Eeldused: (1) elavhõbe on mürk mis kahjustab aju, nee-re ja teisi elundeid; (2) ham-baplommides on elavhõbedat, mis aeglaselt imendub orga-nismi ja ka loote verre.

Järeldus: amalgaamplom-mid tekitavad aju, neerude ja teiste elundite kahjustusi, eri-ti lootel.

Sama loogika järgi on või-malik tõestada ka vastupidist. Näide. Eeldused: (1) amalgaa-mist hambaplomme on kasu-tatud üle saja aasta ja (2) vii-mase sajandi jooksul on teaduslik- tehniline progress olnud ajaloo kiireim.

Järeldus: elavhõbe aren-dab intellekti. Mõlemad väi-ted on ühtmoodi õiged või va-led, kuidas soovite.

Mis aga puudutab hambap-lomme, siis on raskemetallide kahjustav toime sõltuv kont-sentratsioonist veres. Turvali-ne kontsentratsioon (5 mik-rogrammi liitris) on fiksee-ritud rea riikide (USA, Root-si, Kanada jt) tervishoiuorga-

nite poolt. Enamike uuringu-te andmeil on inimeste Hg ta-se veres sellest oluliselt mada-lam. Meile kõige lähemal on uuringuid teinud Poola tead-lased, kes on leidnud, et nen-de kodanike vere Hg tase on 10 korda madalam kui ette-antud turvaline piir. Mis aga puutub lastesse, siis amal-gaamplommidega ja teiste plommidega laste veres pole leitud erinevusi.

Milles probleem?Teadusposimine on väga ag-ressiivne ja raskesti tõrjutav. Erinevalt „nõidadest”, kes töötavad kohalikul toorainel (kohalik kiirgus, toimiv kivi, õige puu, vastav istekoht), omab pseudoteadus tugevaid sidemeid analoogiliste „sõltu-matute organisatsioonidega”

(meditsiinis ei sõltu neist mi-dagi) välismaal, muidugi usaldusväärsuse tõstmiseks. Kui aga süsteem tegeleb ter-visega, on eriliseks ründeob-jektiks just meedikud, eriti arstid. Süsteemi usaldusväär-suse tõstmiseks patsiendi sil-mis on vajalik, et just arst suu-naks neile, teda usaldava pat-siendi. Hiljuti Tartus toimu-nud vastava-alasele konve-rentsile oli palju kutseid saa-detud just arstidele …

Kahjuks on ka kliinikumis arste, kes posimisega on kaa-sa läinud ja sööstnud Hg jahi-le, unustades meditsiinilise te-gevuse tõenduspõhisuse nõude. Kuna tegemist on (teadliku?) patsiendi petmise-ga, siis oleks huvitav ka teada, miks seda tehakse? Ja kuidas nad kompenseerivad patsien-dile tehtud kulutused ja teki-tatud närvikulu? Probleem pole mitte ainult eetiline. Sa-mad töötajad koolitavad ka meedikuid.

Kuidas tunda ära pseudoteadust (vajalik 1-3 tunnust)

1. Järeldused ei tulene eeldustest, vajadusel viidatak-se asjasse mittekuuluvatele teadustöödele.

2. Kogu ideoloogia (süste-matiseeritud luulu kujul) on amorfne, seega kontrolli-matu.

3. Ettekanded kirendavad mittevajalikust, jälgimist ras-kendavast võõrsõnalisest mu-last, et jääksid arusaadavaks ai-nult järeldused.

4. Uuringute asemel esita-takse üksikjuhte või siis suu-ri üldistusi (tuhanded, aas-takümned). Tulemused pole kontrollitavad.

5. Lihtsameelsematele TV vaatajatele piisab sõnadest „teadusuuringute järgi”, „tead-laste arvates” või „on kliinili-selt tõestatud”.

6. Diagnoositakse ja ravi-takse praktiliselt kõiki haigu-si, ka neid mida veel pole (!), ja muidugi raha eest (need tunnused on ühised pea kõi-kidele posimise liikidele).

7. Patsientidele antavad soovitused seovad patsiendi nende külge igaveseks (spet-siaalsed toidusegud, rohuse-gud, korduvad visiidid).

Pseudoteadus tegutseb

RAUL TALVIKemeriitprofessor

ARVAMUS

Rahva hulgas on teadus ja tema saavutused kõrgelt hinnatud. Seda on aru saanud nii reklaami-eksperdid kui ka ärikad ja posijad. Eriti on populaarne hullutada inimesi tervislike produktidega ning tegevustega alates kõikvõimalikest toidulisanditest ja lõpetades tervisemunadega.

MEEDIAS

Ortopeed Aare Märtson ja pat-sient Jüri Kullamaa on nii mõn-dagi jaganud. Patsient on loo-bunud osast vaagnast, puusalii-gesest ja reieluupeast ning arst püüdnud tema kaotust korvata eripärase sadulproteesiga. /…/

Patsient Jüri Kullamaa lisab, et kui Märtson talle kevadel sellest keerukast operatsioonist rääkima hakkas, ei mõelnud ta kaua: «Kasvaja istus luu peal, valu oli suur. Ma usaldasin teda nii ini-mese kui arstina..»Tartu Postimees 25.10.07 „Arst asen-das vähi sadulproteesiga“

Viimase nelja aasta jooksul on Tartu ja Tallinna arstid pi-danud tunde võitlema nelja väikelapse elu eest, kes kõik olid söönud Lätist pärit südame-rohtu etatsisiin.. /…/. Igatahes üleeile istusid Tartu Ülikooli klii-nikumi arstid patoloogiakonve-rentsil, kus tehti juttu kahest juh-tumist Tartus ja kahest Tallinnas. Postimees 02.11.07 „Vanavanemate südamerohud on nõudnud kolme väikelapse elu“

Margus Ulsti sõnul läks Tartu Ülikooli kliinikumi elektroonili-

se haigusloo juurutamine maks-ma 30 miljonit krooni, röntgeni-piltide andmebaas 12 miljonit.. /…/ Digiloo jätkuprojektide loo-miseks on sotsiaalministeerium planeerinud tõukefondidest 200 miljonit krooni.Postimees 10.11.07 „Haiglate vabastamine paberist neelab sadu miljoneid kroone“

Tiia Reimand tõdeb oma töö tu-lemustele toetudes: «Aga just nii-sugused erilised lapsed aitavad ühiskonnas kõige paremini kas-vatada sallivust ja mõistvat suh-

tumist.» Reimand on üldse esi-mene arst, kes Downi sündroomi Eestis on uurinud. Tartu Postimees 14.11.07 „Eriline laps õpetab isemoodi elu“

Pool miljonit krooni maksev ja telefoniputkat meenutav klaasist kabinet oskab mõõta patsiendi kopsus olevat õhku, hinnata hin-gamistakistusi ning kopsukoe füüsikalisi omadusi ja venitata-vust.Tartu Postimees 15.11.07 „Patsienti uuritakse moodsas kapis“

Teadusposimine on väga agres-siivne ja raskesti tõrjutav.

”

paberitööks vajaliku-ga. Patsientide poolses

küljes paiknevad lisasahtlid meditsiinitarvikutele kiirema kättesaadavuse huvides.

Haiglasse sobivad materjalidHaiglas kasutatavad materja-lid peavad taluma märga pu-hastust, teatud puhkudel ka kemikaale. Raviruumide mööbli nähtavad puutepinnad on kaetud vastupidava lami-naatkattega. Labori tööpinda-del on kasutatud spetsiaalset happekindlat laminaatkatet.

Harmooniline värvilahendusOtsustasime kõva mööbli vär-vilahenduse hoida tagasihoid-likes neutraalsetes toonides arvestusega, et need sobiksid kõikide korpuste kõikide ruu-mide toonidega ning et värvi-de koosmõju oleks alati har-mooniline. Toonidena on ka-sutusel valge, kollakasvalge, helekollane, hall ja tume-sinine.

Õepostide põhivärv on täiesti valge. Klaaspinnad on valmistatud poolläbipaistvast valgest pleksiklaasist. Vastuvõ-

turuumi leti lükandklaasid ja ravimikappide klaasuksed on läbipaistvad kirkad. Valge värvus sobib hästi erksavärvi-lisse keskkonda, mis korido-rides asetsevaid õeposte üm-britseb.

Kui kogu kõva mööbel on neutraalne, siis kliinikuni vär-vikandjateks on valitud is-temööbel ja tekstiil. Persona-li ruumide pehme istemööb-li tekstiilid on erksavärvilised ja mustriga, et tuua puhke-ruumidesse enam hubasust ja kodusust.

LõpetuseksKliinikumi mööblit kujunda-des oleme endale ette kuju-tanud uut kliinikumi ja seda, kuidas seal elu võiks toimuda. Kujundamisel on suureks abiks olnud kliinikumi enda personal. Meie unistus on, et kõik ükskorda ka sellisena val-mib ja siis mugav kasutada on. Seda nii personalile ja pat-siendile, aga ka külastajale meeldiv vaadata.

AILI AASOJAsisearhitekt, A&H Aasoja

Sisearhitektuuribüroo AS

8 CASA NOVA Kliinikumi Leht november 2007 Kliinikumi Leht november 2007 9

Kui Maarjamõisa Meditsiini-linnaku peaprojekteerija Ar-hitektuuribüroo Kalle Rõõ-mus AS pöördus 2005. aastal meie poole ettepanekuga pro-jekteerida uue kliinikumi hoone mööbel, võtsime selle väljakutse rõõmuga vastu. Liia-tigi tõotas koostöö nii sügavalt respekteeritud valdkonna spetsialistidega tulla huvitav.

Minu silmis on alati olnud tähtis meeldiva töökeskkonna loomine. Vähem tähtis pole ka hea auraga miljöö loomine patsientide tervenemise seisu-kohalt.

ÜlesanneSisekujunduse mööbliosa projekt sisaldab endas kahte

põhilise ülesande lahendust. Kõigepealt kõikide ruumide sisustamine mööbliga ja tei-seks, erikujundusega sisustu-se projekteerimine. Siia kuu-luvad avaliku kasutusega ruu-mide kohtkindla mööbli ku-jundus (näiteks registratuu-rid), raviruumide eriteostu-sega mööbli kujundus (näi-teks õepostid) ja tüüptöö-kohtade kujundus (näiteks arsti, vanemõe, osakonnaju-hataja jm. töökohad).

AnalüüsEnne kliinikumile uue mööb-li kujundama asumist tutvu-sin mitmete haiglate sisustu-sega ja analüüsisin nähtut (Karolinska haiglat Rootsis ja Turu haiglat Soomes). Lähtu-des meditsiiniasutuse töökor-raldusest tulenevatest nõue-test tuli välja töötada kliiniku-mile sobiv mööblitüüp ning terviklik kujundus.

KontseptsioonLähtekoht on lihtne - mööbel peab olema funktsionaalne ja ilus. Mööbli praktiline ergonoomiline ja visuaalne pool peavad olema lahendatud koos ning olema tasakaalus-tatud.

Turvalised mugavad töökohadRuumi on alati vähe, aga sa-mas peab töökoht endas sisal-dama kõike vajalikku. Lisaks peab vaimse töö tegija töökoht võimaldama keskendumiseks vajalikku piisavat eraldatust.

Töökohtade kujunduses valisime voolava tööpinna printsiibi. See tähendab, et seinaäärsed kõrvuti asetsevad töökohad on valmistatud ühe katkematu tööpinnana.

Õdede töökohtade tööpin-nad on samuti valmistatud ilma jätkukohtadeta. Seinale kinnitatud ravimikapid on ti-hedalt asetsevate klaasriiulite-ga ja sisemise valgustusega, alumises reas on kas kapid väl-jatõmmatavate korvidega või ravimisahtlid, milles on teisal-dav vahejaotus.

Haigla mööbli juures on oluline, et ei tohi olla välja-ulatuvaid osi, kuhu riided kii-rel tegutsemisel kinni võiksid jääda. Mööbli käepidemed on kaarjad ning asetsevad nii, et uste avamisel ei tehtaks tarbe-tuid kummardusi.

Ruumi puhastamise lihtsusMööbli konstruktsioon on projekteeritud sellisena, et ruumides oleks hõlbus puh-tust hoida. Kogu sisustus ise on sellise kujuga, et ei tekkiks halvasti juurde pääsetavaid kohti, kuhu koguneb mustust ja tolmu.

Tark ruumikasutusTähtis on loomulikult ka tark, kokkuhoidev ruumikasutus. Seinale toetuv töökohtade pai-gutus on kõige enam ruumi kokku hoidvam. Kõikide ka-binettide töölaudade juures ja kohal asetsevad piki seina riiu-lid. Riiulite alla on projektee-ritud igale töökohale oma personaalne lülitiga kohtval-gusti. Töölaua ja riiulipinna vahele seinale jääb korklinoleu-mist riba, mis on mõeldud nii vajalike märkmepaberite kin-nitamiseks, kui omab ka heli summutavaid akustilisi oma-dusi.

Ratsionaalse ruumikasu-tuse huvides on saarena ruu-mi keskel asetsevad õepostid projekteeritud kahepoolsete-na. Töölaua sisemisel küljel on õdede arvutitöö-kohad, monitoride ja

Uue haiglakompleksi sisustusValmiva meditsiinilinnaku mööbli projekteerija Aili Aasoja lähtekohtadeks kavandamisel on funktsionaalsus ja ilu.

Minu silmis on alati olnud tähtis meeldiva töökeskkonna loomine

”

Jälgimisruumi õepost.

Kliinikumi uus maja valmib eeldatust kiiremini. H ja

G2 korpused on kahe kuu võrra ehitusgraafikust ees, G1 korpus pisut vähem. Kompleksi üldehituse osas oleme poole peal, raskem ja keerulisem osa töödest on juba valmis. Hoonete eritööd (torutööd ja elekter) on eri-nevas valmidusastmes, näi-teks H ja G2 korpuste radiaa-torküte valmib juba novem-bris. H ja G2 korpustes toi-mub praegu siseseinte ehi-tus ja viimistlustööd; G1 kor-puses on käimas hoonekarbi sulgemine talveperioodiks.

Hetkeseis uue maja ehitusel

Kui me märtsis rääkisime rostvärkidest, siis viimas-

te nädalate jutuks on olnud parapett (muuseas, neist esi-mene sõna tähistab osa vai-vundamendist, teine aga la-mekatuse tasapinnast ülal-pool olevat välisseina osa). See on märk sellest, et hoo-nete karbid hakkavad valmis saama.

Maarjamõisa peamaja akendest on kõigile näha, kuidas naistekliiniku ehk G2 korpuse siseõue poolsele vä-lisseinale paigaldatakse nn Cor-ten terase plaate. Praegu paistavad need imelikult lai-gulised, kuid mõne aja (paari aasta) jooksul saavutavad nad oksüdeerudes ühtlase tooni – seinad roostetavad ja see ei ole mitte ehitusmeeste praak, vaid kõik toimub arhi-tekti parimate kavatsuste ko-haselt. Nüüd peaks vist ko-putama vastu puud või süli-tama kolm korda üle vasaku õla, kuid siiani on meil läinud hästi. Ehitus kulgeb ilusti aja-kavas ja seltskonnaga on meil vedanud – sest ehitajad on igas mõttes tugevad ja järelvalve tõesti valvas ning põhjalik.

Intensiivravi saali õepost.

Arstide töökoht. Anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku

nõudmised sisustusele on eripärased võrreldes teraapiliste kliinikutega. Igapäevatöös vajame pal-ju erinevaid ravimeid ja tarvikuid, kõrvalruumid nende mahutamiseks ei sobi. Seetõttu on meil kappide-riiulite-sahtlite paigutuse ja kujunduse osas kõrged nõudmised. Koostöö sisustusarhitekti-ga on laabunud, tundub et suudame oma visiooni ellu viia.

MEELI SOLNIKanestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku ülemõde

KERSTI JÜRIADOnaistekliiniku ülemämmaemand

Koostöö sisearhitektiga on hästi sujunud ning

lõpp-projektis on kõik meie plaanid teostunud. Seda tänu ka sellele, et al-gusest peale on arutelus osalenud kõik naisteklii-niku nõukogu liikmed, vanemämmaemandad ja -õed. Muudatusi tuli teha vaid seoses apteegi eri-nõuetega ravimite hoius-tamiseks mõeldud mööb-lile. Igapäevaselt kasuta-tavaid ravimeid hakkame hoidma nii sünnitustuba-des, kui ka õepostide kõr-val olevates lukustatud ruumides.

KOMMENTAAR

TOOMAS KIVASTIKMaarjamõisa meditsiinilin-naku projektijuht

Sisustuskoosolekuid on peetud juba 2006. aas-

ta algustest. Kui siis oli jut-tu üldistest mahtudest, siis nüüd on jõutud detaili-deni. Vahepeal on majad kerkinud ja inimesed on mõistnud, et varsti tulebki ümber kolida ja kõnes-olevaid kappe, riiuleid jm reaalselt kasutama hakata. Seetõttu on koosolekud olnud kohati emotsio-naalsed, aga üldiselt väga konstruktiivsed. Sisearhi-tekti ootused on, et tellija seletaks oma vajadusi, meie omalt poolt peaksi-me projekteerijat kui pro-fessionaali usaldama. Aili Aasoja on olnud asjalik ja operatiivne koostöö-partner.

KOMMENTAAR

TÕNU MADISSOONKliinikumi ehituse projektijuht, Skanska EMV AS

TOOMAS KIVASTIKMaarjamõisa meditsiinilinnaku projektijuht

10 ARSTITEADUS Kliinikumi Leht november 2007 Kliinikumi Leht november 2007 11

Raputatud lapse sündroom (RLS) (ing. k. shaken baby syndrome) ehk tekitatud trau-maatiline ajukahjustus (in-flicted traumatic brain injury) ehk mitte õnnetusel tekkinud aju-kahjustus (non-accidental brain injury) on kirjanduse andme-tel sage haigestumise ning su-remuse põhjus väikelastel (Makaroff jt 2003). Kochanek koos kaasautoritega (2007) rõ-hutab, et RLS on sagedaseim surma põhjus alla 2-aastastel lastel.

Vaatamata sellele, et Guth-keltch ja Caffey kirjeldasid RLS-i juhtumeid vastavalt 1971. ja 1972. aastal, diagnoo-siti RLS Eestis esimest korda 1999. aastal. Sellest tulenevalt püstitasime hüpoteesi, et ra-putatud lapse sündroomi (RLS) Eestis ei esine või esi-neb väga harva. Raputatud lapse sündroomi esinemissa-gedust on vähe uuritud ja po-pulatsioonipõhiseid uurin-guid on teadaolevalt vaid kolm. Nende uuringute and-metel on haigestumus RLS-i on 24,6:100 000-29,7:100 000 alla aastase lapse kohta. RLS-i sagedus Eestis on 40,5:100

000 alla aastase lapse kohta, mis on kõrgem kui siiani kir-janduses avaldatud (29:100 000). Suremus oli 15,6%. El-

lujäänud laste (22) kaugtule-mused olid murettekitavad; ainult kaks olid terved, üle-jäänutel esines erinevaid kog-

nitiivseid häireid, neuroloogi-lisi koldeid, epilepsiat.

KLIINIKUMI LEHT

Dr Inga Talvik kaitses doktoritöö2. oktoobril kaitses dr Inga Talvik meditsiinidoktori kraadi väitekirjaga “Inflicted traumatic brain injury / shaken baby syndrome in Estonia - epidemiology and outcome” („Raputatud lapse sündroom Eestis: epidemioloogia ja kaugtulemused”).

Prof Randell Alexander, dr Inga Talvik ja prof.emer. Tiina Talvik.

Foto: Pille-Riin Pregel

See on suurepärane uuri-mus, mis annab põhjaliku ülevaate raputatud lapse sündroomi (RLS) esine-missagedusest, kliinilisest pildist ja kaugtulemustest Eestis. Tähelepanu vääriv on suhteliselt kõrge RLS-i sagedus Eestis, mis on het-kel ka kõige kõrgem kirjel-datud sagedus maailmas. Samas näitab väitekiri, et Eesti laste väärkohtlemist uuriv meeskond on teinud oma tööd suurepäraselt, lei-

des üles mitte ainult äge-dad, vaid ka kroonilised ju-hud, mida teistel uurijatel ei ole õnnestunud leida.

See doktoritöö on ra-janud aluse, mis võimaldab teistel uurijatel mujal maa-ilmas kirjeldada RLS-i epi-demioloogiat ning arengu-lisi kaugtulemusi. Lõpp-kokkuvõttes on tähtis kõi-kide juhtude leidmine, ku-na sellel sündroomil on kõrge hind nii ühiskonna kui ka üksikisiku jaoks.

OPONENDI KOMMENTAAR

PROF RANDELL ALEXANDER Florida Ülikool

JUHENDAJA KOMMENTAAR

Inga Talviku uurimistöö tee-ma on oluline, kuna on toonud esile väärkohtlemise vormi, kus kannatajateks on imikud.

Inga Talviku uuring näitas, et laste “raputamine” Eestis toimub mõnenädalase nihke-ga, mis peaks juhtima arstide tähelepanu asjaolule, et iga kaebust lapse liigsele nutule/rahutusele tuleks võtta tõsi-selt. Rõhutamist väärib asja-olu, et kaks uurimuses käsit-letud last olid suunatud arsti

juurde arengu mahajäämuse tõttu, kus piltdiagnostika tu-vastas erineva vanusega hema-toomide esinemise ajus. Täh-tis on ka see, et uurimistööga paralleelselt on Inga Talvik teinud tõhusat selgitustööd nii meditsiini vallas kui ka õigus-kaitse spetsialistidele, mis peaks aitama kaasa sündroo-mi vähenemisele. Ka meedia huvi on olnud suur, mis oma-korda võiks aidata kaasa prob-leemi teadvustamisele ühis-konnas.

Lõpetaksin rahvatarkusega - töö kiidab tegijat.

PROF.EMER. TIINA TALVIKTÜ lastekliinik

Esimest tüüpi diabeet on au-toimmuunhaigus, mille es-mashaigestumus näitab kogu maalimas, sealhulgas Eestis, püsivat tõusutendentsi. Tüü-piliselt tekib haigus lastel ja noorukitel, ent uuringud on näidanud, et kuni 50%-l juhtudest avaldub haigus alles täiskasvanueas. Hilisema al-gusega 1. tüüpi diabeedil on varasemates uuringutes leitud mitmeid erijooni, näiteks on tüüpiliste 1. tüüpi diabeedi riskigeenide (eelkõige HLA-alleelide) ja immuunmarkeri-te (autoantikehade) levimus täiskasvanutel madalam kui lastel.

Väitekirja kliiniline osa vaatles 1. tüüpi diabeedi ge-neetilisi markereid ja autoan-tikehi esmastel 1. tüüpi dia-beediga lastel ja täiskasvanu-tel, kes olid haigestumisel vä-ga erinevas vanuses (vanu-sevahemik 2-62 a.). Noore-mate ja vanemate haigete ge-neetiline taust oluliselt ei eri-nenud, küll aga esines noore-matel patsientidel oluliselt sa-gedamini haigusseoselisi aut-oantikehi. Uurimistöö üks huvitavamaid tulemusi oli, et neil haigetel, kes kandsid kaitsva iseloomuga genotüü-pi insuliini geeni lookuses, olid oluliselt sagedamini lei-tavad autoantikehad gluta-maadi dekarboksülaasi vastu. Leid viitab sellele, et patsien-tidel, kes haigestuvad 1. tüü-pi diabeeti vaatamata osalisele geneetilisele kaitsele haiguse suhtes, võib autoimmuunse protsessi kulus olla teatud eri-pärasid. Kokkuvõtvalt võib kliinilise uuringu tulemustest järeldada, et 1. tüüpi diabeedi immuunpatogeneesi iseloom on mõjutatud patsiendi hai-

gestumise east ja patsiendi ge-neetilisest taustast.

Töö eksperimentaalne osa toimus aastatel 2002-2005 Saksamaa Ulmi Ülikooli en-dokrinoloogia üksuses. Esi-mest tüüpi diabeedi immuun-patogeneesi mõistmisele on väga palju kaasa aidanud hai-guse loommudelid, kõige sa-gedamini kasutatakse hiiri. Antud töös uuriti transgeen-se hiire mudelit, milles im-

munostimulatoorse B7.1 mo-lekuli transgeen kõhunäärme b-rakkudes tõstab b-rakkude tundlikkust autoimmuunse rünnaku suhtes, nii et autoan-tigeenide, nt. insuliini DNA-vaktsiini süstimisel tekib kat-seloomadel diabeet. Töö ees-märk oli haiguse patogeneesi iseloomustamine selles ekspe-rimentaalses mudelis. Kõige olulisemate tulemustena õn-nestus töö käigus kindlaks te-

ha autoimmuunse diabeediga seotud T-lümfotsüütide alag-rupp ja identifitseerida valgu-järjestus (autoantigeenne epi-toop), mis on diabeeti põhjus-tavate rakkude sihtmärgiks kõhunäärme b-rakkudes.

TARVO RAJASALUsisekliiniku vanemarst-õppejõud

endokrinoloogia erialal

Doktoritöö autoimmuunsest diabeedist16. oktoobril 2007 kaitses meditsiinidoktori kraadi Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku endokrinoloog dr Tarvo Rajasalu. Väitekirja teema oli „Autoimmune diabetes: an immunological study of type 1 diabetes in humans and in a model of experimental diabetes (in RIP-B7.1 mice)“ („Autoimmuunne diabeet: immunoloogiline uuring 1. tüüpi diabeediga haigetel ja eksperimentaalse diabeedi mudelis (RIP-B7.1 hiirtel)“)

Dr Tarvo Rajasalu ja oponent professor Åke Lernmark.

Foto: Jaak Nilson

Tarvo oli oluliseks arsti-teaduskonna immunoloo-gia õppetooli uurimisgrupi ja kliinikumi vahelisi side-meid tugevdavaks lüliks just sel ajal, kui oli oht nende si-

demete nõrgenemisele - peale kolimist kliinikust Biomeedikumi. Lisaks tuli Tarvo näol muidugi laboris-se juurde nii vajalik lisakä-tepaar ning koos kätega ka teotahe leida uut ja kliinili-selt vajalikku. Hakkasime koos uurima autoimmuun-set hüpofüsiiti, mis oli väär-

tuslikuks proloogiks Tarvo edukatele diabeediuurin-gutele. See polnud aga kõik. Ka meie meespoole laulu-häältele lisandus olulist jõu-du, mis aitas muuta meie ühisüritusi lustakaks ja meeldejäävaks. Koidu ja Tarvo menukas duett meenub siiamaani.

JUHENDAJA KOMMENTAAR

PROF RAIVO UIBOTÜ üld- ja molekulaarpatoloogia instituut

2. märtsil 2006. a. alustas psühhiaatriakliinik eHL-i stat-sionaarse töö mooduli kasu-tamist. 19. veebruaril 2007. a. võttis sama mooduli kasutus-ele nahahaiguste kliinik. Nende kahe kuupäeva vahel tehti pingeliselt tööd statsio-naarse töö mooduli täienda-miseks, kasutusmugavuste suurendamisteks, programmi ja andmevahetuse vigade kõr-valdamiseks. Lisaks tegeleti arvelduse, ambulatoorse töö ja registratuuri moodulite analüüsi, programmeerimise ja testimisega.

21. juunil 2007. a. liitus eHL-i kasutajate rivvi seoses arvelduse mooduli kasutusele võtmisega analüüsi- ja marke-tingiteenistus. See mõjutas ka finantsteenistuse tööd, kuna eHL-ist hakkas raamatupida-misprogrammi ROOL liiku-ma info patsiendile väljastatud arvete kohta, kasutusele võeti viitenumber ning ROOL-ist hakkas eHL-i tagasi liikuma info ülekandega teostatud maksete kohta.

5. septembril alustati psühhiaatria- ja nahahaiguste kliinikus ambulatoorse töö dokumenteerimist eHL-is.

Samal ajal võeti eHL osaliselt kasutusele ka klienditeenin-duse teenistuses – psühhiaat-ria- ja nahahaigustekliiniku majas Raja 31 tegutsev re-gistratuur teeb oma tööd eHL-is, samuti kasutab eHL-i nende kliinikute patsientide-le ambulatoorse vastuvõtu aegade broneerimiseks ette-registreerimiskeskus.

Psühhiaatria- ja nahahai-guste kliiniku töötajad on teinud ära väga suure ja tänu-väärse töö eHL-i testimisel, juurutamisel, probleemide välja selgitamisel ning lahen-duste leidmisel. Siinkohal on sobilik öelda suur aitähh kõi-gile eHL kasutajatele!

Hetkel käivad ettevalmis-tustööd eHL-i kasutusele võt-miseks kopsukliinikus ja las-tekliinikus.

Paralleelselt eHL-i juuru-tamisega on sellel aastal tege-letud veel toidu tellimise ja uuringukabinettide funktsio-naalsusega, aruannetega, labo-ri analüüside ja radioloogilis-te uuringute vastuste jõudmi-sega eHL-is patsiendi haigus-lukku, patoloogiateenistuse töö ja erakorralise meditsiini osakonna töö kaardistami-sega. Nimetatutest jõuavad juba sel aastal eHL-i labori analüüside ja radioloogiliste uuringute vastused.

Selle aasta lõpuks pane-me paika järgmiste kliinikute eHL-iga liitumise järjekorra – see sõltub kliinikute huvist ja valmisolekust.

KATI KORMinformaatikateenistuse

arendusosakonna juhataja

12 e-KESKKOND Kliinikumi Leht november 2007 Kliinikumi Leht november 2007 13

eHL ajakava

„Digiloo“ kohta on väga palju arvamusi. Nii halbu kui häid. Minu mõninga-seks hämmastuseks jäävad enamasti rõhutamata just need aspektid, mis mulle kõige olulisemad tundu-vad. Esimene neist on ra-vi järjepidevus - üsna sa-geli kurdavad kolleegid, et tänapäevase kiire elutem-po juures kipub suhtlemi-ne erinevate ravi etappide vahel jääma katkendli-kuks. Peamine suhtlus-kanal on patsient ise ja ik-ka juhtub, et olulise täht-susega detail jääb ütlema-ta või on mõni paber ko-ju ununenud.

Teine aspekt on mingis mõttes eelmise jätk – ta-gasiside. Ilmselt on mee-dikutele iseloomulik soov teada ravi kaugtulemusi. Praegu tehakse selleks spetsiaalseid uurimusi, kutsutakse patsiente vas-tuvõtule, anketeeritakse… Digiloo abil peaks see kõik muutuma kättesaadavaks.

Loomulikult on neile kahele aspektile lisaks veel palju muudki positiivset, aga seda on juba teisedki kirjutanud.

Ikka jälle hämmastab mind see, kui meditsii-nisüsteemi–välised inime-sed räägivad kohutavatest riskidest sellise andme-baasi tegemisel. Fantasee-ritakse teemal „aga mis juhtub siis kui…“ ning sa-mas ignoreeritakse asja-olu, et paljudes riikides, kus on meist palju aastaid varem peale hakatud, ei ole need riskid täitunud.

Jõudu ja edu digiloo te-gijatele ning kannatlikkust ja pikka meelt tulemuste ootajatele!

KOLUMN

MART EINASTOkliinikumi juhatuse liige

eHL kohta tasub teada, etTartu Ülikooli Kliinikumi struktuuri kirjeldamiseks kasutatakse dokumentide registris (outlook:\\Public Folders\All Public Folders\1. KL Kliinikum\Kliinikumi juhtimissüsteemi dokumenti-de register\TKL-01.xls) olevat hierarhiatabelit.

• „broneerimine“ on vastuvõtu aja või haigla- koha kinni panemine ehk patsiendi etteregistreeri- mine;

• „registreerimine“ on patsi- endi ambulatoorsele vastu- võtule või haiglaravile saa- bumise fikseerimine;

• „sisse registreerimine“ on patsiendi allüksusesse registreerimine;

• „välja lubamine“ on arsti- poolne otsus patsiendi statsionaarse ravi lõppemi- se kohta (fikseeritakse elek- trooniliselt);

• „välja kirjutamine“ on pat- siendi lahkumise fikseeri- mine õe poolt eeldusel, et arst on patsiendi välja lubanud;

• „päevik“ on arsti/õe poolt täidetav dokument, kuhu sisestatakse igal ravipäeval vähemalt üks kanne patsiendi üldsei- sundi kohta;

• päeviku kaudu lisatud teenused kanduvad auto- maatselt arvele;

• tasulise teenuse maksjaks tuleb määrata broneeri- misel, registreerimisel või haigusjuhu avamisel „patsient maksab ise“;

• voodipäevade arvutamine toimub pärast patsiendi haiglast välja kirjutamist automaatselt.

TASUB TEADA

DR MAIRE KARELSONnahahaiguste kliinikuvanemarst-õppejõud

Tänaseks oleme eHL stat-sionaaris kasutanud juba 10 kuud, mistõttu esialg-sed hirmud ja pinged on maandatud ning eHL 94-leheküljeline juhend ei tekita enam paanikat.

Algselt oli kahtlus, et koolitust jäi väheks, aga õnneks oli demos harjuta-mise võimalus.

eHL on oluliselt liht-sustanud arsti tööd hai-gusjuhtude dokumentee-rimisel, kuna talletatud in-formatsiooni (anamnee-sid, epikriisid) saab kordu-valt kasutada ja muuta. Patsiendilgi on kergem, ei pea pidevalt oma elu- ja haiguslugu ümber jutus-tama. Kiirenenud on osa-konnajuhatajale vajaliku informatsiooni käepära-sus ja kasutamine. Ravi-arsti määramine haigele, raviarsti vahetus, haigus-lugude kontroll ja tagasi-side andmine arstidele on teostatav mõne hiire-klikiga.

Momendil on miinu-seks paberkandjale jää-nud õendusdokumentat-sioon ja laboratoorne osa, mistõttu epikriisi koosta-mine on veel aeganõudev tegevus. See puudutab ka raviarvete arveldust, kus õel tuleb haigusloost kä-sitsi leida vastav struktuu-riüksus ja konkreetne töö teostaja. E-labori rakenda-mine lihtsustaks tundu-valt olukorda.

Iga pilootprojekti käi-vitamine on keerukas ja närvesööv tegevus. Loo-dan, et aja jooksul eHL täiustub ja muudab meie töö ökonoomsemaks, mistõttu julgen öelda, et „eHL on meditsiinile veduriks mitte piduriks“.

KASUTAJA VEERG

Moodul: AmbulatoorneAmbulatoorset moodulit kasutatakse ambulatoorse töö dokumenteerimiseks.

Ambulatoorses ja statsionaar-ses töös kasutatakse töö doku-menteerimiseks ühesuguseid dokumente. Erinevus on vaid dokumentide kohustuslikes osades – ambulatoorses töös nõutavate sisestatavate and-mete hulk on väiksem.

Mõned erinevused seni kasutusel olnud rakenduse MediC-ga:1. parem ülevaade patsiendi käesolevast ja eelnevatest haigustest2. dokumenteerimine 3. valvearsti vastuvõtul koostatud dokumentide nägemine statsionaarses haigusloos

Ülevaade patsiendi haigustest

Arst saab hea ülevaate pat-siendi varasematest haigus-juhtudest samas kliinikus. Ni-mekirjas on nii statsionaarsed, päevaravi kui ambulatoorsed haigusjuhud ja arst saab ise ot-sustada, kas avada täiesti uus ambulatoorne haigusjuht või jätkata olemasoleva haigusju-hu dokumenteerimist.

eHL-is ei tähenda üks vas-tuvõtt ilmtingimata ühte hai-gusjuhtu ja ühte arvet. eHL-is on võimalik esmase vastu-võtu lõpetamisel otsustada, kas patsient kutsutakse tagasi ja jätkatakse ka edaspidi sama haigusjuhu raames vastu-võttude dokumenteerimist või haigusjuht suletakse. Kui arst otsustab juhu lahti jätta, siis on igal järgmisel vastuvõ-tul näha eelnevatel vastu-võttudel tehtud kanded, mää-ratud diagnoosid ja koostatud dokumendid. Arve võib koos-

tada iga pöördumise järel või koostada ühe arve mitme vas-tuvõtu kohta. Arst otsustab, millal arve koostatakse.

Ka ambulatoorses haigus-juhus on võimalik tutvuda patsiendi haigusjuhtude aja-looga ja vaadata epikriiside koondit. Epikriiside koond on ülevaade kõikide, nii ambula-toorsete kui statsionaarsete haigusjuhtude käigus koos-tatud epikriisidest. Haigus-juhtude ajaloost oli lähemalt juttu eelmises „Kliinikumi Lehe“ numbris statsionaarse mooduli tutvustuses.

DokumenteerimineKui esmasel vastuvõtul on määratud diagnoos, siis ei ole vaja korduvatel külastustel diagnoosi uuesti määrata. Küll aga on võimalik diagnoosi iga vastuvõtu raames täpsustada või juurde lisada uusi kaasu-vaid diagnoose.

Uus mõiste eHL-is on am-bulatoorne epikriis. See kuju-tab endast eriarsti konsultat-siooni otsust. Kui vastuvõtu käigus on määratud diagnoos ja tehtud kanne, siis ei pea am-bulatoorse epikriisi ehk eriars-ti konsultatsiooni otsuse jaoks

uut teksti sisestama - ambu-latoorse epikriisi koostamiseks on vaja teha vaid kolm hii-reklõpsu. Rakendus kogub ise kokku info patsiendi andme-test, määratud diagnoosist ja juba sisestatud kandest. Sama-moodi epikriisiga on võima-lik genereerida haigusjuhu väljavõte. Väljavõte on sarna-ne dokument epikriisiga, kuid trükivorm on varustatud klii-nikumi logo ja kontaktand-metega. Väljavõte on mõeldud eelkõige edastamiseks kliini-kumist väljapoole, näiteks pat-siendile, perearstile jne. Väl-javõtet saab kasutada ka kui saatekirja teise raviasutusse suunamiseks.

Kui haigusjuhus on juba üks kord koostatud epikriis või haigusjuhu väljavõte, siis on võimalik järgmise epikrii-si/väljavõtte koostamisel võt-ta aluseks eelmine ja täienda-da uute kannetega või redi-geerida olemasolevat teksti.

Valvearsti dokumendid haigusloosKui patsient on erakorralise patsiendina pöördunud val-vearsti esmakordsele ambula-toorsele vastuvõtule ja otsus-tatakse haiglasse vastu võtta, siis saab valvearsti ambula-toorse vastuvõtu liita statsio-naarse haiguslooga. See tähen-dab, et statsionaarses haigus-loos on ülevaade ka enne hos-pitaliseerimist valvearsti poolt tehtud tööst ja koostatud do-kumentidest.

EILA PETERSONinformaatikateenistuse

arendusosakonna projektijuht

Meelika Kuningas-Lutsar on eHL pro-jektrühma liige ala-tes 2005. aasta keva-dest. Meelika Kunin-gas-Lutsar lõpetas Tar-tu Ülikooli majandus-teaduskonna 2003. aastal. Kliinikumis on

ta töötanud erinevatel ametikohtadel alates 2000. aastast ning ala-tes 2007. aasta algu-sest on tema ametini-metus süsteemi-analüütik. Meelika vas-tutab eHL-i funktsio-naalsuse analüüsi eest

ja hoiab silma peal sellel, et teis-te analüütikute poolt tehtud töö üldise mudeliga kokku klapiks. Igapäevaseks põhiteemaks on eHL-i arvelduse moodul. Kliini-kumiväline tegevus – Meelika on noorteorganisatsiooni JCI lii-ge ning tantsustuudio DanceAct bailatino treener.

eHL projekti võtmeisik

EVA HARAKinformaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Eila Peterson.

Kati Korm.

Digilugu

Meelika Kuningas-Lutsar.

Fotod: Pille-Riin Pregel

Foto: Pille-Riin Pregel

2. märts 2006 • Psühhiaatriakliiniku statsionaar

19. veebruar 2007 • Nahahaiguste kliiniku statsionaar

21. juuni 2007 • Arvelduse moodul

5. september 2007 • Ambulatoorne töö, registratuur

1. detsember 2007 • Kopsukliiniku ja lastekliiniku statsionaar; labori ja radioloogia vastused

Jaanuar 2008 • Toidu tellimine, uuringukabinetid

I poolaasta 2008 • Patoloogiateenistus, EMO testimine • Kopsu- ja lastekliiniku ambulatoorne töö • Järgmiste kliinikute ettevalmistus

Aja

kava

Tänasel päeval keskenduvad enamik Baltimaade haiglaid keskkonnaalases tegevuses erinevate jäätmeliikide käitle-mise küsimuste lahendami-sele. Kindel on see, et ter-vishoiusektoris tekib väga pal-ju erinevaid jäätmeliike, mil-lest üsna suur osa on oma omaduste tõttu keskkonnale ohtlikud. Väga oluline on oht-like jäätmete korrektne käit-

lemine, et minimeerida ohtu ümbritsevale keskkonnale. Selles osas on mitmed Balti riikide haiglad ära teinud suu-re töö.

Haiglate keskkonnaalases tegevuses on aga tihtipeale märkamata jäänud muud olu-lised aspektid nagu energia ja vee tarbimine, välisõhu saas-tamine ning heitvesi. Ka nen-dele on vaja tähelepanu pöö-

rata, et olla võimalikult kesk-konnasõbralikud ning -sääst-likud.

Konverentsil tegid ettekan-de Eesti haiglatest Tartu Üli-kooli Kliinikum ja Pärnu haigla, tutvustades oma kesk-konnaalast tegevust. Lätist esi-tas oma visiooni Paul Stradi-ni Ülikoolihaigla.

Konverentsil jäi kõlama kokkuvõtvalt üks oluline mõ-

te, mis puudutab kõiki Balti-maade haiglaid – haiglate keskkonnaküsimused on olu-lised, lisaks jäätmekäitluse korraldamisele, tuleb sellesse tegevusse kaasata ka kõik muud keskkonnaalased aspek-tid.

TIINA TEDERmajandusteenistuse

desinfektsiooni osakonna juhataja

14 Kliinikumi Leht november 2007 Kliinikumi Leht november 2007 15

Haiglatevahelise koostöö ees-märgiks on töötada välja skeem olemasolevate patsien-diinfo materjalide ühiskasuta-mise ning uute väljatöötami-se osas. Kokkuvõttes soovitak-se parandada patsientide informeeritust haigustest, uuringutest ja protseduuri-dest.

Kohtumisest võtsid osa Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lää-ne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Pärnu Hai-

gla, Põhja-Eesti Regionaalhai-gla ja Eesti Haigekassa.

Kliinikumi poolne ülevaa-de käsitles patsiendiinfo koos-tamist ja levitamist SA TÜ Kliinikumis. Sirje Vaask tegi ettekande Eesti Haigekassa te-gevusest haiguste ennetamisel ja tervise edendamisel ning haigekassa rollist patsiendiju-hendite koostamisel.

Ettekannete järel andsid ka teised haiglate esindajad põ-gusa ülevaate, kuidas on neil korraldatud patsiendiinfo ma-terjalide koostamine ja levita-mine ning tunnistati ühiselt

kliinikumi lipulaeva staatust ka patsiendiinfo osas.

Eeskuju väärivaks peeti kliinikumi kodulehe patsien-diinfo rubriiki, väljatöötatud patsiendiinfo materjalide hul-ka ning süsteemset tegevust patsiendiinfo arendamisel.

Edasine koostöö toimub haiglate poolt määratud pat-siendiinfo koordinaatorite ja haigekassa kontaktisikute va-hel, mille tulemusel valmivad patsiendiinfo materjalid kasu-tamiseks kõikidele haiglatele.

Haiglatevaheline patsiendiinfo materjalide kasutamine4. oktoobril toimus kliinikumis PATH (ingl k Performance Assessment Tool for Quality Improvement in Hospitals) projekti raames kohtumine, et arutada patsiendiinfo materjalide haiglatevahelise ristkasutamise võimalusi ja tingimusi.

Keskkonnaküsimused haiglates27. - 28. septembril toimus Riias I Baltimaade haiglate keskkonnaalane konverents. Konverentsil arutati haiglate keskkonnaalaseid probleeme ning nende võimalike lahendusi.

Uuringuga alustati 2002. aas-ta sügisel peale standardisee-ritud pilootuuringut. Uurita-vate värbamiseks tegi andro-loogiakeskus koostööd Tartus asuva Ropka perearstikesku-

sega, kus perearstide nimekir-jadest selekteeriti välja mehed vanuses 40 – 79 eluaastani. Rühmad jagunesid iga küm-ne eluaasta kohta, igas rühmas vastavalt sada uuritavat. Tege-

mist on täiesti unikaalse ja suurima meeste vananemist puudutava teadusuuringuga, kus uuritavatega tegeleb ainult uuringuõde. Käesoleval sügi-sel algab töös järgmine etapp,

mis hõlmab mehi, kes viis aas-tat tagasi osalesid samas uu-ringus.

Uuringus osalevad kahek-sa Euroopa riiki: Eesti, Root-si, Poola, Belgia, Ungari, Itaa-

Euroopa meeste vananemisuuringEuroopa meeste vananemisuuring ehk EMAS (European Male Ageing Study) selgitab välja meeste vananemisega seotud riskitegureid. Uuringu Eesti-poolseks eestvedajaks on Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskus.

JANE FREIMANNprojektijuht

„Kliinikumi õenduskonverents 2007“ toimus Tartu Vanemuise Kontserdimajas 7. novembril, sellega tähistati kliinikumi koolituskeskuse 10. sünnipäeva. Konverentsi eesmärk oli tutvustada erialade arenguid kliinikumis ning uusi suundi koolituse, kvaliteedi ning töökeskkonna valdkonnas.

lia, Hispaania ja Suurbritan-nia. Erinevate riikide kaasami-ne annab võimaluse analüüsi-da ning võrrelda meeste vana-nemisega seotud riskitegureid ja hormonaalseid muutusi. Esimesel kohtumisel võetak-se meestelt vereproovid, mi-da osaliselt analüüsitakse ko-halikes laborites. Enamus ve-rest säilitatakse ja saadetakse erinevatesse laboritesse koos DNA säilitusega. Iga osaleja-

ga viiakse läbi uuringukomp-leks, vahetut tagasisidet saab uuringuõelt. Läbiviidavate te-gevuste ampluaa on väga lai, hõlmates erinevate ankeetide täitmist üldise tervisliku sei-sundi, toitumisharjumuste, psühholoogilise seisundi, ke-halise aktiivsuse ning seksu-aalse funktsiooni kohta. Veel viiakse läbi erinevad mälutes-tid, kanna ultraheliuuring luutiheduse mõõtmiseks, ve-

rerõhu monitooring, pikkuse ja kehakaalu mõõtmine, eri-nevate kehaosade ümber-mõõdud koos nahavoldi pak-susega ning nägemise kont-roll.

Testide standardiseerimi-seks korraldatakse uuringu erinevates etappides meditsii-nitöötajatele koolitusi, mis toi-muvad ühes kaheksast uurin-gukeskusest.

Tartu androloogiakeskus

loodab kohtuda oma uurita-vatega järgmise pooleteise aas-ta jooksul, sest kui ei ole uu-ritavaid, siis ei ole ka uurin-gut. Oleme oma osalemisega panustanud suurimasse teadu-suuringusse, millest arvatavas-ti saavad kasu kõik tulevased põlvkonnad.

HELLEMAI TABOandroloogiakeskuse vanemõde

Avasõnad ütles kliinikumi ülem-õde Tiina Freimann.

Ettekandega ämmaemandate tööst esineb Pille Teesalu.

Ettekandeid kuulati huvi ja kaasaelamisega.

Koolituskeskuse projektijuht Ilona Pastarus aitab torti lahti lõigata. Võimlemispaus tekitas saalis elevust.

Fotod: Pille-Riin Pregel

Kliinikumi Lehe toimetaja: Ene Selart, tel 731 9423, 5331 9423, e-post: Ene.Selart@kliinikum.ee Kujundus: K30, trükk: AS TRIIP, trükiarv 1300 eks.

ISSN 1736-1222

16 Kliinikumi Leht november 2007

Nobeli preemiaga pär-jatud Barry Marshall`i ja Robin Warren`i (Austraa-lia) avastus Helicobacter py-lori osatähtsusest sagedas-te maohaiguste- gastriidi, mao ja kaksteistsõrmiku haavandi ja maovähi tek-kes muutis täielikult nen-de haiguste ravi ning an-dis võimaluse seni ravima-tute haiguste edukaks raviks ja ennetamiseks. Suure kliini-lise tähtsuse kõrval on sellel avastusel olnud ka mõju baas-teaduse erinevate valdkonda-de ja kliiniliste erialade koos-tööle. Helicobacter pylori uuri-miseks tekkisid erinevate eria-lade integreeritud uurimis-rühmad kogu maailmas ja ka Eestis. Helicobacter pylori prob-leeme on lahendatud ka pal-judes rahvusvahelistes koos-tööprojektides. Kõnealune raamat võtab kokku Helicobc-ter pylor`iga seotud uurimis-

suunad Eestis aastatel 1986-2007. Raamatus esitatakse He-licobacter pylori avastamise aja-lugu ja Eestis juba enne bak-teri avastamist tehtud uurin-guid, tutvustatakse Helicobac-ter pylori Tartu Ülikooli uuri-misrühma, esitatakse kokku-võtted kuueteistkümnest sel teemal valminud doktoridis-sertatsioonist, avaldatakse Kal-jo Villako sümpoosiumi ma-terjalid, esitatakse Helicobacter pylori infektsiooni ja peptilise haavandi ravijuhised, arsti-teaduskonna päeval peetud

selleteemalised aulaloengud ja mitmed Helicobacter pylori uurimistöö tulemusi tut-vustavad artiklid teiste eria-lade arstidele ja üldsusele. Kogumiku koostamise ees-märgiks oli koondada kaan-te vahele väga terviklikku ning paljusid erialasid haa-ravat mitmekülgset teadus-teemat, millel on suur prak-

tiline väljund igapäevasesse ravitöösse parandades paljude patsientide krooniliste haigus-te prognoosi ja elukvaliteeti.

Sel teemal tehtud uurimis-töö Eestis on pärjatud Eesti riigi teaduse peapreemiaga ning arstiteaduse aastapree-miaga, samuti on saadud mit-meid tunnustusi rahvusvahe-listel konverentsidel ja koos-töörühmades.

PROF. HEIDIINGRID MAAROOS

raamatu toimetaja

Kogumik „20 aastat Helicobacter pylori uuringuid Eestis“

ÕiendusVabandame traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juha-taja dr Aare Märtsoni ees, kes „Kliinikumi Lehe“ sep-tembri-oktoobri numbris on ekslikult sattunud kirurgia-kliiniku perre.

KL

Kes on pildil valges kitlis toimetavad mehed?Vastus saata aadressil ene.selart@kliinikum.ee – kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja „Kliinikumi Lehe“ aastatellimus koju.

FLASH

Sampo panga ja doktorantide stipendiumidKliinikumi aastalõpu kont-serdil antakse üle Sampo panga stipendium, millele saavad kandideerida kuni 40-aastastased arst-õppe-jõud, kes töötavad kliiniku-mis ning planeerivad esine-mist ettekandega rahvusva-helisel konverentsil. Stipen-diumi taotlemise avaliku konkursi väljakuulutajaks on Tartu Kultuurkapital. Järgmi-ne taotluste esitamise täh-taeg on 30. märts 2008.

Üritusel premeeritakse ka 2007. aastal meditsiinidok-tori kraadi kaitsnud kliiniku-mi töötajaid.

Aastalõpu kontsert kliini-kumi töötajatele

20. detsembril kell 19.00 toimub Vanemuise Kontserdimajas aastalõpu kontsert kliinikumi töötaja-tele. Kontserdil esinevad Arete Teemets (sopran) ja Tõnis Mägi ning Pärnu Linnaorkester.

Piletid müügil kliinikumi kantseleides:L. Puusepa 1a, L. Puusepa 6,L. Puusepa 8, Raja 31 jaN. Lunini 6.Pileti hind 150 krooni.