Nr. 2 (203) Veebruar 2011rSISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

Lauri Tabur, rektor

• Rektori veerg •

(Järg 4. lk)

1. märtsilää kl 10l –15 viibib meie delegatsioon Orissaare kultuurimajas sisejulgeoleku pj g päeval, kus saaremaalastele tutvustatakse eelkutseõpet ja õpitingimusi meie akadeemia 4s kolledžis.1. märtsilää kl 11l –13 referentide koosolek. 2. märtsilää allkirjastab rektor Lauri Tabur Saksamaal Ll üLL bekis ü koos-töött kokkuleppepp Sisekaitseakadeemia ja Euroopa Piirivalveagentuuri eFRONTEX vahel. Koostöökokkuleppe tulemusena hakkab Sisekait-seakadeemia osalema Euroopa vävv lispiiri valvavate ametnike koolita-äämises.2. märtsilää kl 10–15 l institutsionaalse akrediteerimise koolitus E. Ras-ka nimelises auditooriumis. Seletatakse lahti akrediteerimise hinda-misvaldkonnad, aspektid ja nõuded. 3. märtsilää kl 15–17 l rühmavanemate koosolek rektoraadisaalis. 6. märtsilää kl 11–16 naistepl äeva üritus “Naistelt naistele” Kase täna-ääva kompleksis. Eesti Naiskodukaitsjate Liidu eestvedamisel naistele pühendatud heategevuslik kogupereüritus, kus saab osaleda töötuba-des ja meelelahutuslikes ettevõvv tmistes. 1eurone piletitulu koos loteriist saadava tuluga annetatakse Eesti Naiste Varjupaikade Liidule.9. märtsilää kl 13–l 16 viibib meie delegatsioon Tabasalu ühisggügg mnaa-siumis,, kus õpilastele tutvustatakse Sisekaitseakadeemiat.10. märtsilää kl 15–16.30 l SKA suusavõvv istlus Pirita suusarajal (start ve-slotreki juures). Naistele ring ca 3,5, meestele 7 km. 11. märtsilää kl 11–23.59 l SKA talveppäev VäVV ike-Maarjas. ää12. märtsilää kl 10l –12 magistrig õppe eelkaitsmiste seminar.pp15. märtsilää tuleb esimest korda kokku Sisekaitseakadeemia l aukohus. Istungil valitakse aukohtu esimees ja kinnitatakse tööprotseduurid.16. märtsilää kl 15l –16.30 justiitskolledži juhitud vestlusringg Kase täna-ääval vanglate õppekambris (spordisaali taga). 17. märtsil ää tähistatakse akadeemias ää emakeeleppäeva.18. ja 19. ma ärtsilää on Narva spordikeskuses l infomess “s Orientiir”.21.–25. märtsiniää tutvub rektor Lauri Tabur koos rakenduski õkk rgkooli-de rektorite nõukoguga projekti PRIMUS rahastatud projekti raames Šveitsi kvaliteedijuhtimise sjŠŠ üsteemidegag .23. ja 24. ma ärtsilää on akadeemias l tudengivarju pg j päevad.23. märtsilää kl 11l –13.30 peab nõu finantskolledži nõukogug . 24. märtsilää on akadeemias l avatud uste ppäev.

Hoiame üksteist!Eesti Vabariigi 93. sünnipäev tuli meie kodudesse meeleolus, mil-list taasiseseisvunud Eestis pole tulnud veel kogeda. Kuigi oleme kõrgkool, mille liikmeskonnast suure osa moodustavad parima võimaliku ettevalmistuse saanud siseturvalisuse eksperdid, pole ükski ettevalmistus piisav selleks, et rahus kogeda seda, mida kogesid meie päästjad, meedikud ja polit-seinikud Haapsalus, üritades tulutult elule aidata tuleõnnetusse jäänud kümmet noort inimest. Õpime seal juhtunust üheskoos. Kasvõi hoo-livust üksteisest, sest vahel võib õhkõrn jää siin- ja sealpoolsuse vahel puruneda kõige ootamatumal hetkel.

Isegi kui hoolivus pole meie kirjutatud põhiväärtuste nimistus, on see kindlasti üks inimlikumaid baasväärtusi, mida igal ajal ja kohas en-das kanda. Samas oleme me teiega ühiselt ka kõrgkool. Iga kõrgkooli väärtuste kõige esinduslikumaks kandjaks on lisaks tema liikmeile ka sümbolid, mida selle kooli liikmed uhkusega kannavad. Ka aastaid pä-rast seda, kui elutee on neid meie akadeemiast eemale viinud. Sisekait-seakadeemia loomise esimestel aastatel võeti kasutusele terve rida ele-mente, mis selliseid väärtusi kandsid. Alates pühalikult sisseõnnista-tud lipust kuni akadeemia rinnamärgi ja kuldse sõrmuseni, mille jär-gi võib kuskil teiselpool maakera akadeemilist venda ja õde ära tun-da. Seepärast on mul hea meel, et meie üliõpilasesindus võttis mõni aeg tagasi vedada akadeemia tekli konkursi, mis veebruaris leidis aka-deemia nõukogu kõigi liikmete üksmeelse toetuse ja Sisekaitseakadee-mia sai ligi 20aastase ajaloo järel päris oma tekli. Kanname seda tek-lit uhkusega!

Lisaks teklile arutasime ja jõudsime akadeemia viimases nõuko-gus kokkuleppele ka ühe vana traditsiooni taastamise üle. Nimelt lei-dis toetuse ettepanek annetada igale meie kõrgharidusõppe lõpetanule akadeemia ametlik rinnamärk. Olete tõenäoliselt isegi märganud vor-mikandjail rinnas uhket akadeemia mustjashõbedat risti, mis märgib nende kuulumist klubisse – Sisekaitseakadeemia Verbis aut Re klu-bisse, mille liikmed saavad uhkusega kanda endas akadeemia vaimu. Kahjuks läks see traditsioon ajaloo keerdkäikude labürindis kunagi ka-duma, mis meie vilistlaskonnale ja kindlasti ka meile endale meelehär-mi on valmistanud. Akadeemia risti kandjad on ju meie inimesed, kus iganes nad riiki teenivad ja meie väärtusi kannavad. Hoiame neid en-da lähedal ja toetame läbi ühiste traditsioonide! Nagu me hoiame üks-teist.

Eesti Vabariigi 93. aastapäeva paraadil sammus akadeemia paraadüksu-se ees üle Vabaduse väljaku üksuse ülem, politsei- ja piirivalvekolledži (PPK) direktor politseikolonel Aivar Toompere ja tema järel üksuse va-enem PPK üliõpilane Ken Vaher.

Liputoimkonnas marssisid lippurina PPK 1. kursuse politseiteenistu-

se kadett Kunnar Püvi t ning tema saatjatena g Rauno Pajuleht ja t Andrei Škubel samuti 1. kursuselt. l

Paraadüksuse ees sammus rühmavanem kadett Mauno Kõivisto. Kokku osales paraadil 36 politseikadetti. KK

Akadeeemia paraadüksus aastapäevaparaadil

• Autasustamisi •

• Akadeemia noorte infomessidel •

Eesti Vabariigi aastapäeva puhul autasustas siseminister Marko Pomerants 18. veebruari käkk skkir-jaga silmapaistvate töött alaste saa-vutuste eest suurt hulka teenistu-jaid tänukirja ja hinnaliste kingi-äätustega.

Meie akadeemiast avaldati tä-nu ning tunnustati tänukirja ja Si-ääseministeeriumi logoga käkk ekella-ga politsei- ja piirivalvekolledži lek-torit Urmas Krügerit ning pt ääs-tekolledži inseneriainete ja mate-maatika õppetooli juhatajat-pro-fessorit Helmo KäKK erdit.

Samuti avaldati tänu ja anti tää ä-nukiri sisejulgeoleku instituudi magistriprogrammi juhile Tiina Maripuule, politsei- ja piirivalve-kolledži teenistuskoerte koolitus-keskuse juhatajale JüJJ ri Pajusoo-le ning personaliarendusosakonna eosakonnajuhataja asetäitjale ää Kat-rin Valterile.

x x x21. veebruaril andsid sise-

minister Marko Pomerants ja päästeameti peadirektor Kalev Timberg üle elupäästja medaleid ja päästeteenistuse aumärke.ää

Päästeteenistuse Elupäästja me-dali said 26 elupäästjat. Elupäästja III klassi medali said teiste seas ka akadeemia päästekolledži 3 kaug-õppijat: Andrus Karu (RK090), uSemjon Murašov (RK100) ja v Ser-gei Prudnikov (RK080).v

Andrus Karu oli osaline 4liik-melises VäVV ike-Maarja komando ääpäästjate meeskonnas, kes 9. jaa-nuari südapäeval said vävv ljakutse ääEbavere kükk lla, kus 3aastane laps oli jäänud kaupluse katuselt langenud äälumevaringu alla. Päästjad jõud-sid sündmuskohale ühe minuti-ga. Meestele avanes vaatepilt, kus naisterahvas üritas täielikult lume-äähunniku alla mattunud last käkk sit-

11. ja 12. veebruaril peeti Tar-tu näituste messikeskuses ha-ääridusmess Intellektika. Tar-tumaa ja Lõuna-Eesti noorte-le õppe- ja karjäärivää õvv imalusi tutvustaval messil oli kohal ka meie akadeemia.

Kahel päeval tutvustasime

noortele õppimisvõvv imalusi aka-deemia neljas kolledžis ning and-sime võvv imaluse heita pilk masina- ja tehnikapargile, mida akadeemia kadetid oma (õppe)töös kasutavad. KüKK lastajatel oli võvv imalus osaleda ka SKA maskoti konkursil.

Seekordne Intellektika-mess

„Intellektika“Kairi Sarapuu

Sündmusi märtsis

si vävv lja kaevata. Pää äästjad Margus Salla, Tiit Riispere, Heino Raidla ja Andrus Karu alustasid kohe vävv ike-ääse poisi lume alt vabastamist ning viie minutiga oligi vävv ikelaps pää ääs-tetud ja kiirabile tervisekontrolliks üle antud. Tänu pää äästjate kiirele te-gutsemisele päästeti 3aastane laps lämbumis- ja alajahtumisohust.ää

Semjon Murašov ja Sergei Prudnikov osalesid põlengu likvi-deerimises Narvas. 11. septemb-ri südaööl teatati hädaabinumb-rile, et Narvas Puškini tänaval tu-ääleb 5korruselise maja aknast suitsu. Kohale jõudnud Narva komando päästjad märkasid põlengut ühes 2. korruse korteris. RüRR hmapealik Sergei Prudnikov läks majja kor-ääterinumbrit täpsustama. Sisenedes ääpõlevasse korterisse leidis ta sealt keskealise meesterahva, kes oli vin-gumürgituse tõttu teadvuse kaota-nud. Sergei kandis kannatanu ma-jast vävv lja ja andis meedikute hoole ääalla. Kuna ta oli põlevast ruumist

avastanud veel ühe inimese, andis ta päästjatele Igor Koževnikovile ja Semjon Murašovile korraldu-se moodustada suitsusukeldu-mispaar. Mehed leidsidki suitsu täis pää õlevast korterist akna juurest meelemärkuseta keskealise nais-terahva. Pärast evakuatsioonitee tulest vabastamist viisid päästjad kannatanu kiiresti majast vävv lja ja ääandsid üle kiirabile. Tänu pää äästjate operatiivsele ja osavale tegutsemi-sele päästeti põlevast korterist ka-he inimese elu.

Missioonimedalid anti nelja-dle Eesti päästemeeskonna liikme-le, kes möödunud aasta sügisel käkk i-ääsid vävv lismissioonil Pakistani ää üle-ujutuspiirkonnas. Meie akadee-miast said missioonimedali 2 õp-pejõudu: päästekolledži päästekoo-li päästetööde õppetooli kutseõpe-taja Rainer Asukükk la ja haldustali-atuse peaspetsialist Avo Kiik.

oli järjekordne näide suurepää ära-sest koostööst, mis akadeemial on oma partnerasutustega. Politsei- ja Piirivalveamet tõi kükk lalistele uudis-tamiseks kohale piirivalve mootor-paadi, Justiitsministeeriumi vang-late osakond vanglateenistusbus-si ning Maksu- ja Tolliamet pak-kus ülevaadet konfiskeeritud ja in-tellektuaalset omandit rikkuvatest kaupadest. Päästevaldkonna ma-sinapargi ja tehnika eest hoolitses VäVV ike-Maarja pää äästekool, kust vu-ras kohale päästeauto koos nööri-

päästesüsteemi ja päästetöödel ka-sutatavate masinatega. Lisaks koos-tööpartnerite panusele olid eriala-sid tutvustava põneva vävv ljapaneku ääeest hoolitsenud kõkk ik meie kolled-žid: fotorobot, kriminalistikakoh-ver, vanglate rahustusvoodi jpm.

Noori käkk is akadeemia messi-ääboksi uudistamas rohkelt. Kuna messile pääses tasuta, oli kükk lasta-jate seas ka põhikoolilapsi ja pere-sid pisipõnnidega. Huvilisi tervita-sid meie kolledžite tublid kadetid, kes tutvustasid nii õpitavaid eriala-sid kui ka kaasas olevat tehnikat ja töövahendeid. öö

Elavat sagimist oli päästekol-ledži boksis, kus kadetid tõmba-sid nööripäästesüsteemi abil lae alla kõkk ik, kes kõkk rgust ei kartnud. Nii mõnigi fotograaf kasutas võvv i-malust teha messihallist pilti oota-matu vaatenurga alt. Õhku tõste-ti ka maskotid: Maaüaa likooli mas-kott Esimumm, päästekoer Nublu ja PPA maskott ilves Illimar.

Suurt huvi tunti ka politsei- ja piirivalvekolledži vävv ljapaneku vas-äätu – kasutati võvv imalust teha foto-robotiga pilte, tutvuda kriminalis-tikakohvri sisuga, vaadata võvv ltsi-tud dokumente ning vestelda ju-ba töötavate ametnike ja kadetti-dega. KüKK lmaks ei jätnud piirivalve äämootorpaat, kuhu sai sisse istuda ja

2 Veebruar 2011r• VERBIS AUT RE •

Juba pikemat aega on kuulda ol-nud meie akadeemia institutsio-naalsest akrediteerimisest. Püüan lühidalt selgitada, millega on te-gemist ning kuidas kõkk ik akadee-mia töött tajad ja õppurid protses-si panustada saavad.

Institutsionaalne akrediteeri-mine on oma olemuselt kõrgkoo-li välishindamine. Meie akadeemia osalemisega selles protsessis 2010.–2011. õppeaastal (vt rektori 17. sep-tembri 2010 käskkiri nr 1.1-2/35) on hea võimalus saada objektiivne hinnang akadeemia tegevuse kvali-teedile. Akrediteerimine toetab en-nekõike akadeemia arengut stra-teegilise juhtimise, õppetegevuse ning teadus- ja arendustegevuse si-semise kvaliteedi osas. Toimuvatest protsessidest selgema ülevaate saa-miseks ja statistiliste andmete ko-gumiseks on juba sügisest akadee-mias käivitunud mitmed paren-dusprojektid ning peatselt algab põhiprotsesside hindamine struk-tuuriüksustes. Hinnatakse tegevus-te vastavust õigusaktidele, püstita-tud eesmärkidele ja arengukavale.

Institutsionaalset akrediteeri-mist korraldab Eesti Kõrgharidu-se Kvaliteediagentuur (EKKA). 28. jaanuaril pidasime akadeemias institutsionaalse akrediteerimise infotunni, kus rektor Lauri Tabur kuulutas akrediteerimisprotsessi täie hooga alanuks. Lisaks andsime teavet akrediteerimise läbiviimise korra, eesmärkide ja hinnatavate aspektide kohta ning ülevaate and-mete kogumiseks käivitatud pro-

jektidest, tutvustasime protsessis osalemise tegevuskava ning struk-tuuriüksuste rolli andmete kogu-misel ja kvaliteedi hindamisel.

Hindamisele tuleb neli vald-konda: organisatsiooni juhtimine ja toimimine, õppetegevus, teadus- ja arendustegevus (TA) ning ühis-konna teenimine. Valdkondade lõikes hinnatakse omakorda mit-meid aspekte: jälgitakse, kas ins-titutsioon vastab akrediteerimise korras püstitatud nõuetele ja mil-lised kriteeriumid on täidetud. Or-ganisatsiooni juhtimise osas vaa-datakse, kuidas toimib strateegili-ne, personali- ning finantsressurs-side ja infrastruktuuri juhtimine. Õppetegevust hinnatakse üliõpi-laskonna kujunemise, õppekava-arenduse, üliõpilaste akadeemilise edasijõudmise ja hindamise põh-jal. Vaadeldakse ka õppimise tugi-protsesse ning õppetegevuse orien-teeritust ühiskonna ja tööturu vaja-dustele. Teadus- ja arendustegevu-ses hinnatakse selle tulemuslikkust eri näitajate lõikes, teadus- ja aren-dustegevust toetavate tugiprotses-side toimimist ning uurimistööde juhendamise kvaliteeti. Ühiskonna teenimise valdkonnas vaadeldakse, kas akadeemia teadus- ja arendus-tegevust on populariseeritud ning sellega antud panus ühiskondlik-ku arendusse, samuti täienduskoo-lituste ja muu õppetegevuse pakku-mist laiemale avalikkusele. Arvesse võetakse ka kõiki teisi avalikkuse-le suunatud tegevusi ja nende toi-mimist.

Akrediteerimise edukasse läbi-viimisse on kõigil soovijail võima-lik anda oma panus ja osaleda ak-rediteerimisega seotud tegevus-tes. Kaasa saab aidata erinevates uuringutes osalemisega, täiendava-te andmete kogumisel või lõpparu-ande kokkukirjutamisel.

2. märtsil korraldame Raska auditooriumis ettevalmistava se-minari, kus EKKA juhataja He-li Mattisen ja arendusjuht n Maiki Udam seletavad lahti akrediteeri-mmise hindamisvaldkonnad, aspek-tid ja nõuded ning muuhulgas vii-vad läbi praktilise välishindamise. Kvaliteedijuht Sigrit Lilleste rää-egib konkreetsemalt, kuidas hak-kab toimuma hindamine struktuu-riüksustes ja millised tegevusi sel-leks on vaja teha. Huvilistel, kes po-le veel endast märku andnud, aga sooviksid akrediteerimiseks val-mistumisel vabatahtlikuna osaleda, palun ühendust võtta Sigrit Lilleste või Maret Kõrega.

Septembriks valmib akreditee-rimise eneseanalüüsi aruanne ja arendusprojektide lõppraport. Ene-seanalüüsi aruanne on ingliskeelne ning hõlmab akadeemia tugevuste ja parendusvaldkondade tõendus-põhist analüüsi hindamisvaldkon-dade ja aspektide lõikes. Novemb-ris külastab akadeemiat rahvusva-heline valideerijate komisjon, kes 3-4 päeva jooksul tutvub kohapeal meie tegevustega ja kohtub inimes-tega. Edasi jääb ainult pöidlad pih-ku suruda ja parimat võimalikku tulemust oodata.

Selle õppeaasta institutsionaal-se akrediteerimise üks paren-dusprojekte on „Õ„ ppija rahulolu uurimine õppekvaliteediga“.

Projekti käigus uuendatakse ka tagasisideküsitluse korraldust. Seni kasutusel olnud küsitlusvorm va-nas ÕISis ei andnud usaldusväär-seid tulemusi, kuid akadeemiale on tähtis tagada kvaliteetne õpe ning seetõttu on õppijate hinnangud õppeainetele ja nende õpetamise-le olulised. Tagasisideküsitluse kor-ralduse ja ankeedi uuendamise ees-märk on lihtsustada õppijatele oma arvamuse avaldamist.

Kuna õppurid on kahes erine-vas keskkonnas (vana ja uus ÕIS), viiakse ka küsitlus läbi kahes eri kü-sitluskeskkonnas. Vana ÕISi kasu-tavate õpperühmade (alates 2009. a vastuvõtust) küsitlemiseks on ka-sutusel keskkond LimeSurvey, uue ÕISi kasutajaid küsitletakse uues ÕISis.

Küsitlusega soovib akadeemia saada õppijailt tagasisidet, et õp-petöö kvaliteeti parandada ja see-läbi teadvustada küsitluses osale-

Epp ise alustas Doris Kareva mõtlemapaneva lembeluuletusega “Üle kuristiku”:Ma ütlen: armastus. See pole vale.Kui tahad kuulda, tule läll hemale.Kui tahad tunda, tule päris ligi.Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.

Mõni päev enne vabariigi aastapäe-va toidupoes kassajärjekorras seis-tes ja üle kaupluse kõkk lavat TõTT nis Mäe südamesse kirjutatud “Koitu” kuulates mõtlesin, kas selline ongi iseseisvuse argipäev? Lihtsalt lähed ääpoodi ja anonüümse taustamuusi-ka asemel mängitakse sulle “Koitu” ää– ja sündmusest sai meeleolu.

Sedasama piiri meeleolu ja sündmuse vahel püüdsid murda

MSI100 magistrandid 19. veebrua-ril, tähistades Eesti Vabariigi lää ähe-äänevat aastapäeva akadeemia lau-päevaselt tütt hjas koridoris süda-mest, pidulikult ja sündmusena.

Lillede, lippude, küükk nalde, tor-di ja (alkoholivaba) vahuveini näol võvv iks justkui tegemist olla oma-moodi iseseisvusromantikaga, kuid siiski mitte. Üks meeskond, ÜÜ ühised ideed ja vajadus kaitsta põhiväävv rtu-si on samad märksõnad, mis ühen-dasid ka Eesti Vabariigi sünni juu-res viibinud inimesi. Ka nendel oli omal ajal kiire, palju tegemist, pe-re, hobid ja ohud, et ilusad ideed muudetakse rakendamise asemel pelgalt emotsiooniks. Seda enam on oluline tähistada igat sää ündmust, mis märgib mõtte elluviimist. Eesti iseseisvus on mõte, mis viidi ellu ja mis on ka praegu elus. Iseseisvus ei ole meeleolu võvv i emotsioon. Sünd-

muse pidulikkus märgib siinjuures oskust mõista aastapäeva tähista-äämise kultuurilist tähendust. Iseseis-äävuspäev on oma pidulikkusega iga kord uus, me ei meenuta, mälesta ääega mäleta iseseisvust, vaid me ela-ääme samas vaimus, mis 93 aastat ta-gasi.

Elavat ja inspireerivat iseseis-vust sisejulgeoleku magistrandid tähistasidki ning me loodame, et ääjärgmisel aastal leiame läheneva ääiseseisvuspäeva eel rohkem aka-deemia koridori nurkadesse kogu-nevaid rühmi koos oma tortide ja vahuveiniga Eesti Vabariigi tervi-seks!

Lõpetuseks! Armsad koolikaas-lased ja kolleegid, teil ei jää lihtsalt muud üle kui liituda magistrantide ambitsioonika ideega tähistada si-ääsemisi väävv rtusi kultuuriliselt vastu-võvv etaval moel!

Leedu piirivalvekooli 3 kadetti kükk lastasid politsei- ja piirivalve-kolledžit Murastes.

Kuna kooli külastuse aeg oli neil piiratud, siis üritasime anda neile

kiirülevaadet nii kogu akadeemiast kui Muraste koolist. Alustasime lü-hikese esitlusega inglise keeles, mil-le peale nad võisid meile küsimusi esitada. Küsimustest puudust ei tul-

nud, kuna neid huvitas väga meie õppesüsteem. Seejärel tutvustasi-me külalistele kooli territooriumit, spordihoonet ja ühiselamut. Vii-mases meie toad külalistele erilist muljet ei avaldanud, kuna neil on Leedus mõni aasta tagasi värskelt valminud korralik õppekompleks ja igas ühiselamutoas koguni oma telekas. Pärast tutvumiskäiku jõime kohvi ja andsime neile omalt poolt väikse meenekotikese. Tutvustami-sel oli allakirjutanutel abiks Vivian.

Murastest sõitsid leedulased Tallinna vanalinna imetlema. Kü-lalised viibisid Eestis üle kahe nä-dala, et uurida, kuidas meie piiri-valvurid Narvas töötavad.

Raul Kabur Priit Paakspuu

Eelmisel sügisel korraldas aka-deemia üliõpilasesindus suure teklikavandi konkursi, mille tu-lemusena on Sisekaitseakadee-mial nüüd päris oma tekkel. Tek-leid saab uudistada ja endale sobi-vat suurust valida nii akadeemia raamatukogus Kase tänaval kui ka kõikide koolide raamatukogudes.

Tekli tellimiseks tuleb täi-

ta tellimisankeet, mille leiab aka-deemia kodulehelt → Õppurile → Õpilasesindused → Sisekaitseaka-deemia teklid.

Tekleid hakatakse väljasta-ma aprillist alates üliõpilasesin-duse ruumis B-314 kord kvarta-lis tasutud tšeki põhjal. Tekli eest saab maksta Kase tn raamatuko-gus ja ka koolides sularahas, kaar-

diga või pangaülekandega. Tekkel maksab kadettidele 7 ning tööta-jatele ja vilistlastele 10 eurot.

Institutsionaalne akrediteerimine Krista Haak,

õppeprorektor

Kadettidele tekkel pähe!

Tagasisideküsitlusekorraldusuuendused

Kätlin Vanari, õppeosakonna juhataja

Maret Kõre, õppeosakonna arendusprojektide assistent

mise vajalikkust. Iga õppija arva-mus loeb! Kuigi küsitlusele vasta-mine, arvamuse avaldamine ja et-tepanekute tegemine tuleb vasta-ja heast tahtest, annavad küsitlus-tulemused hea ülevaate õppekvali-teedi hetkeseisust ja sisendi paren-dustegevusteks, et tulevaste õppu-rite rahulolu oleks kõrgem ja ootu-sed akadeemias õppimiseks täide-tud. See muudab nende jaoks küll vähe tagasiulatuvalt, kuid aitab sis-se viia muudatusi tulevikus. Mida suurem osa õppijaist on muudatus-te vajadust välja toonud, seda suu-rem on tõenäosus midagi ka reaal-selt muuta.

Akadeemia jaoks on vajalik väl-ja selgitada, mis tasemega on õppe-jõud ja saada seeläbi nende tegevu-sele objektiivne hinnang. Õppurid ootavad õppejõult tagasisidet oma õppimisele, kuid samamoodi oota-vad viimased tagasisidet oma tööle. Alates sellest õppeaastast hakatakse

õppejõude atesteerima, millega an-takse hinnang nende tööle ja selles on oluliseks teguriks õppurite hin-nangud. Vähetähtis pole ka õpiväl-jundite saavutamise hindamine.

Tagasisideküsitluse tulemu-si saab kasutada õppeaine sisu ja meetodite arendamisel, õppetooli või -keskuse ning struktuuriüksus-te töö planeerimisel ja tegevuska-vade koostamisel. Küsitluste tule-mustest teeb õppeosakond koond-aruande, analüüsi tulemusi kajasta-takse kodulehel www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/oppetegevus, tu-lemuste koond edastatakse ka õp-perühmadele ja õppejõududele.

KüKK sitluses osalemine on vaba-tahtlik. Hea õppija! Osale tagasi-sidekükk sitluses, see on Sinu võvv ima-lus esitada oma arvamus õppeai-nete õnnestumiste ja arengute kohta ning anda oma panus kogu akadeemia arengusse!

Sõbrapäeva luulelõuna

• Päevade kaja •

Leedu kolleegid Murastes

Pildil (vasakult): Priit Paakspuu ja Triinu Bons PPKst, siis 2 leedulast, taas 2 meie kadetti Raul Kabur ja Vivian Tammearu ning viimasena jäl-le leedulane.

Kultuuriline iseseisvuspäev Karmen Kirs, magistrant

Et luulelõuna nimetust õigusta-da, siis etlemise järel pakuti osa-lejaile Epu küpsetet pähklileiba ja Tiina plaadipirukat.

Nii etlejad kui kuulajad tõdesid üksmeelselt, et see oli tore ja hin-geläinud sõbrapäeva ettevõtmi-ne, mida võiks edaspidigi korra-ta. Omalt poolt tahaks üliõpilas-esindusele soovitada midagi sar-nast ka kadettide seas korraldada. Kui noored ise kõigega toime ei tu-le, siis Epp Jalakas kui luulehuvili-ne ja kes ka ise luulet paberile pan-nud, on kindlasti nõus noortele ap-pi tulema.

Rein Vaher

“TäTT ita ausalt ja kohusetundli-kult teenistuskohustusi, juhin-duda kõrvalekaldumatult sea-dustest ning olla ustav Eesti põ-hiseaduslikule korrale,” lubasid ”üheskoos 72 noormeest ja 10 neidu 9. veebruari lõuna pai-ku politsei- ja piirivalvekolled-ži Paikuse koolis.

Uute kadettide politseiamet-niku vannet oli tunnistama tul-nud rohkesti tähtsaid isikuid, sealhulgas politseikolonel Raivo

KüüKK t, käheda häälega siseminis-ter Marko Pomerants, nelja pre-fektuuri prefektid ja paljud tei-sed. Hoolimata poolhaigest si-seministrist osutus tseremoonia igati õnnestunuks.

Pidulik kombetalitus algas hümni laulmisega, mille järel lu-gesid õppurid ette vandeteksti ja iga kadett andis allkirja, millega kinnitati oma veendumust polit-seitööle. Lõpetuseks ütlesid üle-mad verivärsketele ametnikele

Vannuti ametile truudust

Valter Põlts,

õpperühma PT 103 kadett

omalt poolt motiveerivaid sõnu ja sisendasid positiivseid mõt-teid edaspidiseks.

“TäTT nane päev on kindlasti üks tätt htsamaid minu jaoks selle koo-liaja jooksul. NüüNN d on asi amet-likuks saanud ning vastutus ja samas ka võimalused tunduvad olevat palju suuremad kui varem. Üks suur samm on astutud ja ÜÜ üks suur samm veel ees – kooli lõpe-õtamine,” arvas üks äsja ametisse vannutatud kadett pärast tsere-moonia lõppu.

Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öel-dud.Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa kü-sid.Jah, kõik võib olla. Jah. VõVV ib-olla möödub.Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.

Siimu juurde kogunenud kuu-lajaile lugesid eesti luuletajate tal-ve- ja lembelüürikat veel Anni-ka Talmar, Tiina Maripuu, Marek Link, Aivo Viilol ja allakirjutanu. Ramon Loik üllatas prantsuskeel-se etteastega.

Sõbrapõ äeval, 14. veebruaril peeti spordikeskuse juhataja-õpetaja Epp Jalaka algatusel esmakordselt üks meeldiv et-tevõvv tmine – sõbrapõ äeva luu-lelõuna.

Veebruar 2011 3• VERBIS AUT RE •

Raamatukogu põhiülesanne on toetada akadeemia tea-dus- ja arendustegevust ning õppetööd.

Kuna uuemad uurimused on kõige operatiivsemalt kättesaa-davad just teadusandmebaaside kaudu, siis pakume kõigile aka-deemia töötajatele ja kadettide-le võimalust kasutada infootsin-guks erinevaid täistekstandme-baase. Elektrooniliste andmebaa-side eeliseks on nende kättesaa-davus kõigile, samas kui üht raa-matut või ajakirja on raamatuko-gus piiratud kogus. Seega otsib raamatukogu pidevalt uusi või-malusi anda kasvõi ajutine juur-depääs ka teistele teadusandme-baasidele. Nii näiteks pakkusi-me eelmisel aastal oma lugejatele testperioodiks lausa 3 andmebaa-si: Heinonline, Sage ja Emerald. Lisaks suunas ja juhendas raama-tukogu akadeemia kadette ja töö-tajaid kasutama Eesti Rahvusraa-matukogu uut otsinguportaali.

Alates 2011. aastast on meil juurdepääs SAGE Journals Online täistekst andmebaasile, kust saab kerge vaevaga hankida värskeimat teadusinfot rohkem kui 550st teadusajakirjast. Lisaks on võimalik kasutada EBSCOhost Web andmebaase ja AS Andme-vara hallatavat õigusinfosüstee-

Koos akadeemia uue kodu-lehekükk lje loomise ja aren-damisega alustasime läinud ääaasta jaanuaris ka raama-tukogu oma kodulehe loo-mist, mille algset ideed kat-setasime jaanuaris-veeb-ruaris. Järk-jää ärgult oleme ääkodulehekükk lge täiendanud ääja muutnud ning lisanud sinna uut teavet, et luua platvorm virtuaalsele raa-matukogule.

Kodulehe loomise käkk igus ääpanime erilist rõhku e-raama-tukogu arendamisele. Koonda-sime selle alla võvv imalikult paljue-infot: e-raamatud, e-andme-

kogud, e-tellimisvormid, e-lin-gid, e-kursused, ka ETIS, õpi-objektid ja lõputööd. Hea on tõdeda, et akadeemia e-raama-tud on vävv ga populaarsed teis-teski kõkk rgkoolides, mida tões-tab meie akadeemia e-raamatu-te esitamine TÜ raamatukogu andmebaasis. Läinud aasta lää õ-puks oli elektrooniliselt võvv ima-lik lugeda 108t e-raamatut. E-tellimisvormi täites on vää õvv imalik tellida uusi raamatuid, aga meie raamatukogus puuduvat kir-jandust raamatukogudevahe-lise laenutusena ka mujalt Ees-tist ja vävv lismaalt. E-andmeko-äägud hõlmavad endas nii litsent-

si- kui ka vaba juurdepääsuga andmebaase, samuti erinevate e-ajakirjade andmekogusid.

Loomulikult on kodulehe-kükk ljel lugejatele mitmesugust olulist teavet – kuidas saada lu-gejaks, viiviste summad, doku-mendid/regulatsioonid, raa-matukogude lahtiolekuajad ning uudiseid ja teateid raa-matukogu tegevustest. Kasuta-jakoolituse alla oleme koonda-nud eri infotsingu juhendeid ja materjale, mis annavad kasuta-jale vabaduse iseseisvalt hakka-ma saada.

Jätkuvalt hoiame oma ees-äämärki teha e-kataloogis nähta-ää

Rikswebi usin kasutaja on kindlasti märganud, et sealt vajalikke raamatuid otsi-des leiab ta mitte ainult Si-sekaitseakadeemias, vaid ka teistes sisejulgeoleku vald-konna raamatukogudes lei-duvate teavikute andmeid. Seepärast on oluline, et kõi-kides mainitud raamatu-kogudes oleksid raamatute kirjeldamise reeglid ühesu-gused.

Tänapäeval saab suhtlemi-seks kasutada eri infotehnoloo-gilisi vahendeid, aga aeg-ajalt on kõige tõhusam ikkagi inimestega silmast silma kohtuda. Seetõttu korraldab akadeemia raamatu-kogu alates 2007. aastast sisejul-geoleku valdkonna raamatuko-gude aastakoosolekuid. Esimes-tel aastatel arutasime omavahe-lisi suhtluskanaleid, märksõnade ühtset kasutamist ja saime e-ka-taloogi koolitust.

Viimati pidasime aastakoos-oleku jaanuaris Paikuse raama-tukogus. Üks peamine arutelu oli perioodikas ilmunud sisejul-geolekuteemasid ja akadeemiat kajastavad artiklid, mille koo-piaid on raamatukogud aastate kaupa kaustadesse kogunud.

Meie akadeemia raamatuko-gus asuvad kaustad sisaldavad peamiselt Eesti trükiajakirjan-duses ja erialastes kogumikes il-munud akadeemia tegevust või akadeemiaga seotud isikute te-gevusi kajastavate artiklite koo-piaid. Kõikide artiklite kohta on

e-kataloogis Riksweb ka biblio-graafilised kirjed. Akadeemiasse tellitud perioodilisi väljaandeid monitoorime iga päev.

E-kataloogis ei sisaldu BNSi ja ETA uudised akadeemia koh-ta, kuid väljatrükke artiklite kaustadesse on siiski ka interne-tist tehtud.

Aeg-ajalt on neid koopia-te kaustu päris huvitav sirvi-da. Akadeemias asuvas kaus-tas on esimene artikkel 1993. a 26. märtsi Kaubalehest pealkir-jaga „Riigikontroll peab Eesti Si-sekaitse Akadeemia liigsete ku-lude vältimise praktikat küsita-vaks“.

Kuna piirivalvest on raama-tuid vähe, siis on PPK vanemraa-matukoguhoidja Eveliis Jeedas kogunud ka piirivalvet puuduta-vaid artikleid.

Huviliste jaoks oleme elekt-roonilisse andmebaasi teh-tud kirjesse märkinud ka, milli-ses raamatukogus artikli koopia asub. Artikleid bibliografeerivad ja koopiate kaustu koostavad ju kõik akadeemia raamatukogud ja nii on koopia kõige lihtsami-ni kättesaadav.

Pakiliste probleemide aruta-misega ei oodata järgmise aasta-koosolekuni, vaid neid arutatak-se jooksvalt ja vastavalt vajadu-sele. Kuigi raamatukogude va-heline koostöö eeldabki praktili-selt igapäevast omavahelist suht-lemist, on ühised koosolekud ik-ka oodatud.

Kodulehekülg kui virtuaalne raamatukogu

Infoteadlikkusetõstmine

Raamatukogude koostöö

Raile Reigo,

raamatukogu juhataja

Edna-Helen Verev, raamatukoguhoidja

Eesti oma päästekool loo-di 1993. aastal peaaegu

tühjale kohale – polnud õp-pevahendeid, õppematerjale ega õpetajaid. Abikäe ulata-sid Soome ja Rootsi riik, kust saabus abikorras hulgaliselt suuremal võvv i vävv hemal mää-ral kasutuskõkk lblikke õppeva-hendeid ning soome- ja root-sikeelset õppekirjandust.

Mingit selget ülevaadet õp-pekirjandusest toona polnud – põhjuseks keeleoskamatus, mis raskendas õppematerjalide si-su mõistmist, aga ka päästealaste oskusterminite puudumine eesti keeles. Paljudel abikorras saabu-nud töövahenditel puudus eesti-keelne nimi. Nii tuligi alustada ka päästealase oskuskeele loomisest.

Kuna meeskond oli väike ja eesmärk ühine, ei tekkinud ole-masoleva süstematiseerimata õp-pekirjanduse kasutamisega prob-leeme.

Aeg tõi kaasa arengu ja kasvu. Laienes kool, soetati uut õppema-terjali, ilmusid esimesed eestikeel-sed päästealale mõeldud õpikud. Et kasvavas õppekirjanduse hul-gas orienteeruda, tuli hakata mõt-lema olemasoleva materjali süs-tematiseerimisele ehk kooli raa-matukogu loomisele.

2002. a kevadel tehtigi otsus – vastremonditud ühiselamu 1. kor-rusele sai kahest hubasest ruumist päästekooli õppekirjandushoid-la. Raamatukoguks oli seda mõnd riiulitäit võõrkeelseid õppemater-jale, õpilastele laenutamiseks han-gitud päästeala õpikuid, sõnaraa-

• Akadeemia meened on müügil nii SKA kui ka PPK raamatuko-gus.

• SKA raamatukogus Kase tn-l saab maksta pangakaardiga.

• SKA Wifit saab kasutada IDkaardiga.

• Printimise, paljundamise ja skaneerimise ühtne süsteem IDkaardiga SKA ja PPK raama-tukogudes.

• Koostööpartnerite töötajad saa-vad lugejaks ilma garantiikirjata, vajalik vaid töötõend.

• Teeme koostööd ajakirjadega Ra-dar ja Häire.

• Politsei- ja piirivalvekolledži eri-raamatukogu ja lõputööd 1996–2010 on PPK raamatukogus.

• Kaugligipääs SKA e-andmekogu-dele aadressil https://uks.smit.ee/skakk .

Päästekooli raamatukogu

Päästekooli raamatukoguhoidja Maire Udeküll.

matuid ja paari tellitud ajalehte vast natuke suurustav nimetada.

Päästekooli õppekirjandus-kogu avas oma uksed lugejatele 12. detsembril 2002. aastal. Suu-remast ruumist sai lugemissaal 25kohalise suure ovaalse lauaga ja viie arvutilauaga. Nüüd saab lu-gemissaalis lugeda ajalehti, ajakir-ju ja teha koduseid töid. Arvuteid saab kasutada õppetööks ja ka in-ternetis surfamiseks, õppemater-jale saab paljundada ja printida. Väiksem ruum on raamatukogu-hoidja tööruum.

Mullune oli päästekooli raa-matukogule suurte muutuste aas-ta. Õppekirjanduskogu muude-ti raamatukoguks, teisenesid ka raamatukoguhoidja tööülesan-

ded ning juurutati raamatukogu-tarkvara RIKS. Elektroonilist ka-taloogimist alustasime läinud aas-ta mais ja septembri alguseks oli põhikogu teavikud sisestatud. 1. septembril alustasime elekt-roonilist laenutamist, mis toimub nüüd IDkaardi alusel. Mullu vii-mastel kuudel sai raamatukogu täiendatud 240 uue raamatuga, nendest 20 on ingliskeelne eriala-kirjandus, lisaks palju metoodilist ja õppekirjandust.

Rõõm on tõdeda, et lugejad hakkavad juba harjuma raamatu-kogu kasutamise uue korraga. Pa-kume oma lugejaile parimat või-malikku teenindust ja loodame sõbralikule koostööle.

Eveliis

Jeedas,

vanem-

raamatu-

kogu hoidja

vaks kõkk ik Sisekaitseakadeemias kaitstud lõputööd ja seeläbi ta-ägada info parem käkk ttesaadavus. ääEt saada paremat üt levaadet po-litsei valdkonnas tehtud lõpu-töödest, alustasime mullu ka politseikolledži lõputööde sises-tamist e-kataloogi. Lisaks on e-kataloogis täistekstina kää äkk ttesaa-äädavad aastatel 2008–2010 kaits-tud paremad lõputööd.

Kodulehe täiendamine ja ääarendamine ei ole nö ühekord-ne projekt, töö sellega edeneb pidevalt. Koostöös turundus- ja kommunikatsiooniosakon-naga soovime leida meie kodu-lehekükk ljele testijaid ka vävv ljast-ääpoolt akadeemiat, nii tudengeid kui erialainimesi. Loomulikult on kõkk ik ettepanekud ja märku-sed meile teretulnud, sest ainult üheskoos loome parima ja ka-sutajasõbraliku kodulehekükk lje!

Uut akadeemia raamatukogudes

Jaana Kulbin, raamatukoguhoidja

õppurid, töötajad ja teised sise-turvalisuse valdkonna töötajad (koostööpartnerite töötajad) ka-sutada akadeemia kirjastuses väl-ja antud õppematerjale elektroo-nilisel kujul, millega aitame taga-da õa pinguteks vajamineva kirjan-duse. Sisekaitseakadeemia välja-anded e-raamatutena on popu-laarsed ka teistes kõrg- ja ülikoo-lides, mida tõestab meie e-raama-tute kättesaadavus ka Tää Ü raama-tukogu andmebaasis.

Käesolevaks hetkeks on raa-matukoguprogrammiga Riksühi nenud politsei- ja piirivalve-kolledži nii Muraste kui Paiku-se kooli raamatukogu, kevadest alates ka päästekolledži pääste-kooli raamatukogu VäVV ike-Maar-jas, samuti politsei- ja piirivalve-ameti raamatukogu ning Lääne Politseiprefektuuri 4 raamatuko-gu. Tänu ühtsele e-kataloogile on lugejal võimalik teostada otsin-gut korraga kõigis sisejulgeoleku valdkonna raamatukogude fon-dides leiduvate trükiste kohta.

VõVV ib julgelt öelda, et Sisekait-seakadeemia raamatukogu teeb kõik, et olla hästi komplekteeri-tud nüüdisaegne sisejulgeoleku-alane õpi- ja arenduskeskus ning varustada akadeemia kadette ja töötajaid rahvusvahelisel tasemel teadusinfoga.

mi ESTLEX. On-line versioonis on kõigil kasutajatel võimalik lu-geda ajakirju Juridica ja Director, kasutada Keelevara ja suurt ees-ti-inglise-eesti majandussõnaraa-matut ning tutvuda Digesta koh-atulahenditega. Samuti on võima-lus kasutada uut TEA e-entsüklo-peediat ning TEA laste- ja noorte e-entsüklopeediat.

Info parema kättesaamise ni-äämel korraldab raamatukogu hul-galiselt koolitusi. Jooksvalt peame igal aastal esmakursuslaste info-päevi ja kasutajakoolitusi raama-tukogu kodulehekükk lje ja e-raa-matukogu võimaluste tutvusta-miseks. Korraldame ka andme-baaside infootsingu intensiivkoo-litusi ja vajadusel pakume võima-lust koolituse teemad ise tellida.

Ei saa jätta mainimata ka meie ääenda e-kataloogi võimalusi. Ko-gu raamatukogu fond on täies mahus kättesaadav e-kataloogis ääRiksweb, mille vahendusel saab teostada infootsingut raamatu-kogus leiduva kirjanduse kohta märksõnade, autorite ja teavikute pealkirjade järgi, saada lühiüle-vaadet raamatukogus leiduva-tes teavikutest, eksemplaridest ja nende staatusest ning infot ajakir-jade, ajalehtede, auviste ja muude üksuste kohta. E-kataloogi va-hendusel võivad kõik akadeemia

Nii nagu akadeemia kõikide koolide raamatukogudesse tulevad kadetid ka Kase tänava raamatukogusse koo-litükke tegema või lihtsalt värskeid ajalehti lugema.

4 Veebruar 2011r• VERBIS AUT RE •

Toimetus: peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519, rein.vaher@sisekaitse.eetoimetaja Epp Jalakas tel 696 5481, epp.jalakas@sisekaitse.ee

SisekaitseakadeemiaKase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin PressRegati pst. 1

SPORT

„Intellektika“

Meie juubilare18. märtsil tähistab majandus- ja remondiosakonna hooldust

jjööline

TõTT nu Sisask 55. sk ünnipäeva,19. märtsil majandus- ja remondiosakonna koristaja Leondiina Ruus 70. juubelit,s21. märtsil spordikeskuse õppereferent Marje Laar 60. juubelit jar31. märtsil päästekolledži päästekooli haldustalituse peaspetsialist Avo Kiik 55. sk ünnipäeva.

Aukohtu liikmed on valitudRektoraadi 14. veebruari istungil valiti viimased akadeemia aukoh-tu liikmed, kelleks said akadeemia nõunik Priit Männik ja rahandus-osakonna juhataja Ly Sillaots. Kol-ledžite direktorid olid varem oma üksustest esitanud aukohtu liik-meteks Urmas Krügeri (PPK), Tõ-nis Ellingu (finantskolledž), Feliks Angelstoki (päästekolledž) ja Tii-na Kuljuse (justiitskolledž). Seits-mes liige on üliõpilasesinduse esi-mees Laura Nõmmsalu. Aukohtu esimesel töökorraldust arutaval is-tungil valivad liikmed enda hulgast ka aukohtu esimehe.

Aukohus hakkab arutama aka-deemia liikme või liikmete olulisi avalikke eksimusi akadeemia põ-hiväärtuste või avaliku teenistuse eetikakoodeksi vastu või üldisi ne-gatiivseid suundumusi neis küsi-mustes, samuti akadeemia liikmete omavahelisi võimalikke konflikte, mis riivavad SKA põhiväärtusi.

Akadeemia rektori Lauri Taburi sõnul ei tähenda aukoh-itu moodustamine, et akadeemias oleks vaja kellegi üle kohut mõista. “Pigem vastupidi, oleme üks vähe-seid väärtuspõhistest organisatsioo-nidest Eesti avalikus halduses oma

väärtuste – viie “A” turundamisega – kõvasti tööd teinud. Senisest veel-gi enam soovin aga hakata tähele-panu pöörama meie ühistele väär-tustele koha leidmisele meie iga-päevastes tegevustes ja plaanides, moodustades aukohtu, kui täien-dava arutelufoorumi, kus selline oluline teema, nagu AU, saaks au-toriteetse sisu,” lisas rektor.

Aukohtu poole võib kirjaliku avaldusega pöörduda iga isik, kes leiab, et akadeemia liige – kadett või töötaja – võib olla olulisel mää-ral eksinud akadeemia põhiväär-tuste või avaliku teenistuse eetika-

18. veebruaril peetud Eesti ja Rootsi politsei sõprusturnii-ril jõutõstmises kuulusid Ees-ti 6liikmelisse võistkonda ka 2 meie akadeemia õppurit: Aivar Krupp võitis -82,5 kg kehakaalus (kogusumma 645,0 kg; 447,18 Wilksi punkti) ja Priit Paaks-puu kehakaalus -100 kg (750 kg; 473,85 punkti). Kõigi kehakaalu-de kokkuvõttes Eesti siiski kao-tas Rootsile 47,58 punktiga.

* * *

Tartu suusamaratonil osales ka akadeemia õppureid ja töö-tajaid. Protokollis on esime-se 2000 seas näiteks 95. kohal politseikadett Vladimir Latin(aeg 2.43,41), 133. oli Magnus KüKK nnapas (FS09, 2.44,04), 904. oli magistrant Alar Ridamäe(3.27,54) ja 1949. samuti magist-rant Steven Rehelem (4.01,09). TööTT tajatest sai justiitskolledži di-rektor Hannes Liivak 1305. ko-kha ajaga 3.41,46. Kokku lõpetas 63 km sõidu 4646 osalejat.

Asutati akadeemia spordistipendium

Akadeemia nõukogu veebrua-riistungil kinnitati spordisti-pendiumi statuut.

Stipendiumi asutamise ees-märk on silmapaistvate tulemus-tega sportlaste motiveerimine eneseteostusele sisejulgeoleku erialadel ja nende aktiivse sport-laskarjääri ühendamine õpingu-tega meie akadeemias.

Järgmisest õppeaastast alates on tippsportlastest sisseastujail võimalus kandideerida kogu õp-peaja stipendiumile, mille suu-rus on 700 eurot semestris. Ühel aastal võidakse vääriliste kandi-daatide olemasolul määrata kuni 3 sellist stipendiumit.

Teine spordistipendiumiliik on mõeldud neile õppureile, kes eelnimetatud stipendiumit ei saa, aga on saavutanud väga häid sportlikke tulemusi ning

saavad nende alusel alates en-da 2. õppesemestrist kandidee-rida ühekordsele spordistipen-diumile suurusega kuni 700 eu-rot semestris. Sellele ühekordse-le spordistipendiumile võib kan-dideerida korduvalt ja ühes se-mestris antakse välja kuni 3 sel-list stipendiumit.

Mõlema stipendiumi määra-mise või väljamaksete eelduseks on, et kandideerijail või stipen-diumi saajail ei ole akadeemias õppe- ega õppeteenuste võlgne-vusi. Stipendiumitele kandidee-rimise ajad ja protseduur kuulu-tatakse välja akadeemia kodule-hel ja õppurite e-postilistides.

Spordikeskus soovib kõigile treeningujaksu, häid sporditule-musi ja palub levitada spordisti-pendiumi asutamise infot kõigi sportlike noorte seas, kes võiksid olla huvitatud akadeemia eriala-del õppimisest.

• Kadetikirjutis •Tutvumispraktikal Benno Aava,

VS100 kadett

koodeksi põhimõtete vastu. Samuti juhul, kui keegi täheldab üldisemat laadi suundumusi akadeemia aren-gus, mis ei ole kooskõlas põhiväär-tuste või avaliku teenistuse eeti-kakoodeksiga. Ka siis, kui avalda-ja leiab, et säärased suundumused võivad tulevikus aset leida.

Kõik aukohtu üldisemat laadi käitumisjuhised ja seisukohad teeb akadeemia liikmetele teatavaks au-kohtu esimees ajalehes Verbis aut Re. Aukohtu jõustunud otsuse-le võib esitada kaebuse akadeemia rektorile 30 päeva jooksul alates ot-suse teadasaamisest.

uurida selle põhilisi funktsioone. Finantskolledži boksis sai mõis-

tust teritada ning osaleda Mak-su- ja Tolliameti viktoriinis. Õpet-likuks ülevaateks, mis tollipunkti-des on kinni peetud, olid klaasi alla seatud konfiskeeritud kaubad, na-gu püütoninahast suss, elevandi-üüluust ehted, piraat-CDd ja -DVDd, parfüüff mid ja kellad.

Justiitskolledži boksis püüdis pilke vanglarahutuste õppevideo

ja rahustusvoodi, samuti kadetti-de lühike näidisesinemine. Õpet-liku üu levaate õppetööst, praktikast ja õppustest andsid kadetid iga-le huvitundvale kükk lalisele. Reedel oli kohal ka vanglateenistuse buss, kuhu noortel oli võvv imalik sisse is-tuda.

Nii nagu Teeviidalgi korralda-sime ka seekord akadeemia messi-boksi kükk lastajaile vävv ikese võvv istluse. Kui Teeviidal said kükk lastajad proo-

(Algus 1. lk) vile panna oma luuleande, siis sel korral andsime võvv imaluse joonis-tada SKA maskoti kavand. Iga osa-leja sai joonistuse eest endale SKA helkuri ning kolm paremat võvv itsid võvv imaluse veeta kevadvaheajal tu-dengivarjuna kaks päeva akadee-mias.

Kes sel korral ei jõudnud meie messiboksist läbi astuda, saavad äuue võvv imaluse 18. ja 19. märtsil, kui akadeemia osaleb Narva info-messil Orientiir. Tulge ja kükk lastage meie messiboksi Narvas!

Rein Mäekallas8.10.1941–22.02.2011

Ootamatult lahkus meie seast Ka-se tänava peapääslas töötanudRein Mäekallas.

Akadeemia teenistusse astus ta27. mail 2003, töötades kuni kor-rapidamisteenistuse reorganisee-rimiseni 2008. aastal akadeemiakorrapidaja vastutaval ametiko-hal, edasi juba valvurina. Tundsi-me teda kohusetundliku ja sõbra-liku inimesena, kelle abistavat kättsaid tunda nii akadeemia külali-sed kui hättajäänud kolleegid.

Rein Mäekallas lõpetas 1968.aastal TPI keemiatehnoloogia insenerina ja töötas seejärel Tallinna Pa-berivabrikus keskastme tootmisjuhina. 1971–1992 oli ta vabariigi suu-rima – Ajakirjandustrükikoja – teenistuses, sealhulgas direktori ase-täitjana kvaliteedi alal.

Koos abikaasa Mallega kasvatasid nad üles kaks poega.

“Suunaja” Keidi Köster,

PT-102

18. veebruaril Pärnu kontser-äädimajas peetud infomessil “Suu-naja 2011” sai tutvuda nii üli-, kõkk rg- ja kutsekoolide kui ka gügg m-naasiumite ja eri organisatsiooni-dega.

Meie akadeemiat esinda-sid messil Paikuse kooli kadetid Sven Janson (P-157), n Mihkel Va-hi (PT-101) ja allakirjutanu koos i

Püüan aa selles artiklis lühidalt eda-si anda muljeid justiitskolledži VS100 õppurite tutvumisprakti-kalt Tallinna vanglas mullu det-sembris ja leida mõningaid erine-vusi minu „koduvanglaga” aa Har-kus.

Tutvumispraktikal olime ajava-hemikul 15. novembrist–17. det-sembrini. Suhtusin Tallinna vang-lasse mõningase eelarvamusega, sest tööülesannete tõttu olin sin-na aastate eest paariks tunniks sat-tunud ja tollest ajast pidasin seda vanglat tõeliselt masendavaks pai-gaks. Samas tundus see igati loo-mulik, et vanglaelu ei peagi vangi jaoks olema meelakkumine, pro-füff laktika mõttes võvv iks vabadele inimestele sellisesse kohta ekskur-sioone korraldada rohkemgi, kui seda praegu tehakse.

Praktika ajal päevade kaupa sealsete ametnikega koos töötades hakkasin üha rohkem aru saama, et vangla näo moodustavad eelkõkk i-ge seal töötavad ametnikud, mit-te karistust kandvad süüdimõiste-tud võvv i eelvangistuses viibivad sea-duse silmis tegelikult veel süütud üükahtlusalused. Sellegipoolest on suurim erinevus Harku ja Tallin-na vangla vahel nende asukad, ar-

hitektuur ja asukoht, ametnikud on minu hinnangul mõlemas vanglas head professionaalid. Kui imeilu-sa metsa serval asuv Harku vang-la asukoht on rohkem nagu laste-laagrile paslik, siis tänane Tallinna äävangla sobiks nõukaajast rääkiva ääõuduka filmimiseks. Mõeldes selle-le, kummas vanglas peaks Vangis-tusseaduse § 6 kohaselt kinnipee-tavate õiguskuulekale teele juhata-mine olema edukam, ei teki minul kahtlust, et Harku taolises vävv ikeses äävanglas on nii ametnike kui kinni-peetavate šansid selle eesmärgi täit-äämiseks paremad.

Meie praktika Tallinna vanglas hõlmas pea kõkk iki osakondi: esime-se nädala olime 8tunniste tööpäe-vadega järelevalveosakonna saate-meeskonna hoole all, saime häid ääkogemusi nii saatmiste, läbiotsi-ämiste kui ka vastavasisuliste doku-mentide vormistamise kohta. Tol esimesel nädalal tegi peaspetsia-list vävv ljaää õppe alal Margarita Meri meile põhjaliku ekskursiooni ko-gu vanglas. Meid tutvustati vävv lis-äävalve töö ja relvastusega ning läbi-äsime jalgsi vangla vävv lisperimeetri, äänägime autolüüsi tööd, võvv tsime osa enesekaitsetreeningust, tutvusime arvestus-, finants- ja majandus-,

julgeoleku-, meditsiini- ja sotsiaal-osakonnaga. Järgneval neljal nä-dalal töötasime 12tunnistes vahe-tustes kõkk igis osakondades. KõKK rva-lepõikeks pean Harku vangla ka-suks ütlema, et seal küü äkk ib valvuri-ääte töö 24tunnistes vahetustes, mis annab hea eelise oma töövöö ävv lise elu ääplaneerimisel järgneval kolmel va-bal päeval. Ennast 24ks tunniks tööle häälestamine tundub lihtsam ääolevat kui n.ö neli tööl ja neli vaba süsteemiga töörütmis olemine. Eri-üüti problemaatiliseks osutus päevase magamisega enda öisteks vahetus-teks vormi ajamine, aga eks inime-ne harjub kõkk igega.

Ilmselgelt võvv ib Tallinna vang-lat praegu pidada peaaegu amor-tiseerunuks ning sealsed tööta-jad ja vast isegi mõned kinnipeeta-vad ootavad pikisilmi uue Tallinna vangla reaalsuseks saamist. See aga sõltub mitmest asjaolust ja praegu pingutavad ametnikud selle nimel, et vangla ja selle ametnikud oleksid oma tööülesannete kõkk rgusel. On positiivne, et sellised n.ö laager-tüütt pi vanglad Eestis varsti ajalooks üüsaavad. Uut tüütt pi kambervanglad üüannavad ametnikele paremaid võvv i-malusi oma seaduslikke kohustusi tööülesannete täitmisel ellu viia ja ää

on rohkem tõenäoline, et ka kin-nipeetavad seaduskuulekamateks muutuvad.

Praktikaks olid nii vangla kui akadeemia laitmatult valmistu-nud. Kui kellelgi midagi arusaa-matuks või vajaka jäi, selles tu-leb vaid iseennast süüdistada. Oli tunda, et mõlemad asutused on just väljaõppeametnike kau-du lausa sümbioosis. Abivahen-deid nii programmide, juhendi-te, õppematerjalide, dokumen-tatsiooni kui ka õigusaktide näol tundus esmapilgul olevat roh-kemgi kui vaja. Samuti oli tunda, et meile korraldatud koosoleku-tel osalenud Justiitsministeeriu-mi, akadeemia ja vangla ametni-kele läks siiralt korda meie prak-tika kulg. Tallinna vanglast jäi tä-nu seal töötavatele INIMESTE-LE väga hea mulje, eriti tahaks ära märkida Margarita Meri, Va-dim Ventmanni, Sergei Mülle-ri, Venjamin Judini, Ulvi Mai-puu, Marta Puju ja Margo Veski-meistri panust praktika kordami-nekusse.

Neile, kes soovivad põhjali-kumat ülevaadet meie praktikast, soovitan tutvuda praktika aruan-netega.

IN MEMORIAM

Eve Tammekand9.05.1959–15.02.2011

Eve oli päästekooli hing, tema jaoks ei olnud võõras aidata kol-leege ka nendes küsimustes, mil-lega ta otseselt ei pidanudki tege-lema. Eve ei olnud ainult Kolleeg ja Töökaaslane suure algustähega, vaid hea sõber, pereliige, tuttav...

Iga-aastaste päästekooli ühisüri-tuste vedamine oli see, kus ta suu-tis innustada kõiki kaasa tulema ja osa võtma. Viimanegi kooli jõulu-pidu oli see, mille just tema kor-raldas ja kus ta oli õhtu särav täht – alati naermas, alati valmis tant-su keerutama. Sel viimasel jõulu-peol, mis talle jäi ka viimseks, sai Evele üle antud päästekooli 2010. aas-ta kolleegi tiitel, mis näitabki tema suurt südant, heatahtlikkust, abival-midust ja mõistmist.

Aga nagu ikka, inimesest tunneme puudust kõige rohkem siis, kui te-da enam ei ole, sest ta oli ju alati olemas.

Eve jääb meie mõtetesse ikka naeratavana ja positiivsena.

Päästekolledži päästekool

tasemeõppe vanemspetsialisti Eva Alliksooga.

Messi atmosfäär oli sõbralik, soe ja pidulik. Oli mitmeid konkursse ja meelelahutusüritusi. Kõik ekspo-nendid meelitasid külastajaid bok-side vormistuse, huvitavate kostüü-mide ja erinevate meenetega. Meie pakkusime külastajaile kalendreid, joonlaudu ja infovoldikuid, lisaks jagasime lõvi Leo komme, mida saime Lääne Prefektuurilt.

Kõige enam tekitas külastajais elevust politseimootorratas. Teine tähelepanuköitja oli kadett Mihkel Vahi, kes jalutas sirge seljaga möö-da messisaali ringi, sinine politsei-vorm seljas ja jagas SKA voldikuid.

Messil osalemine oli meile hu-vitav kogemus ja hea reklaam aka-deemiale. Rõõm oli jagada noorte-le teavet meie koolist ja erialadest, mida on võimalik siin õppida.