WEEKLY PERIODICALDATED MATERIAL Mailed in Shirley, L.I.

May 5, 2017

Periodical postage paid at New York, NY

Estonian newspaperENGLISH SECTION

In this issue on page 12

Neljapäev, 4. mai 2017Nr. 18 (3532) 68. aastakäik

Üksiknumber $1.-

Thursday, May 4, 2017Nr. 18 (3532)

Single Copy $1.-

Talitus & Toimetus: Tel (212) 686-3356 Fax (646) 558-7091eMail: toimetus@vabaeestisona.com

Postiaadress: 243 East 34th Street, New York, NY 10016eMail: talitus@vabaeestisona.com

VABA EESTI SÕNAFREE ESTONIAN WORD 7ISSN 8755-5808; Mailer # 834

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) aastakoosolek Stockholmis

21.-22. aprill toimusStockholmi Eesti MajasÜEKNi täiskogu aasta-koosolek. Osalesid delegaa-did 11 liikmesmaast: Amee-rikast, Austraaliast, Inglis-maalt, Kanadast, Leedust,Lätist, Rootsist, Saksamaalt,Soomest, Tshehhist ja Vene-maalt, puudus Ukraina saa-dik. EÜSLi esindasid esi-mees Maie Kisis-Vainumäeja aseesimees Meeli Bagger.

Peale koosoleku avamistning rakendamist sai sõnatervituseks EV suursaadikRootsi Kuningriigis pr MerlePajula.

Tööpäevade jooksul kuu-lati ära ÜEKNi eelmise aastategevus- ja majandusaruan-ded, revisjonikomisjoni aru-anne, arutleti ning määratikindlaks tegevussuunad jakinnitati eelarve käesolevaksaastaks.

Ettekande tegi ka Rahvus-kaaslaste programmi nõu-kogu esindaja, hr AnderoAdamson. Tema sõnavõtuteemaks oli „ÜEKN ja Rah-vuskaaslaste programm“.Muuhulgas mainis A. Adam-son, et Euroopa riikide seaspaistab Eesti silma välismaalelavate rahvuskaaslaste suu-re hulga poolest. Eestlastekoguarv on ligikaudu 1,1miljonit, millest välismaal

elavad rahvuskaaslasedmoodustavad vähemalt 15%.Praegu toimiv „Rahvuskaas-laste programm 2014–2020“on kolmas ning ta on jätkukseelmistel perioodidel (2004–2008 ja 2009–2013) tehtule,panustades eestluse aren-damisse välismaal. Prog-ramm lähtub eelkõige „Eestikeele arengukava 2011–2017“ meetmest, kuid onseotud ka mitme teise stra-teegilise alusdokumendiganagu „Kultuuripoliitikapõhialused aastani 2020“ ja„Lõimuv Eesti 2020“. Prog-rammi üldeesmärk on, etvälismaal elavatel eestlasteloleks side Eesti ja eesti kul-tuuriga, nende võimaliktaaspöördumine kodumaaleoleks lihtne ning kasvaksidvõimalused levitada välis-maal Eesti kohta objektiivsetinfot ja talletada väliseestikultuuripärandit. Programmiaastane eelarve on ca.750,000 €. Väga suurt rõhkupannakse väliseesti koolidetoetamisele, nt keskmiseltrahastatakse aastas 90 kooli-projekti. Igaaastaselt toeta-takse ka Euroopa eestikoolide õpetajate kokkusaa-misi Emakeelepäeval, selaastal Brüsselis.

Eelmise teemaga haakusEV Kultuuriministeeriumiasekantsleri pr Anne-Ly Rei-

maa esinemine teemal„Eestisse tagaspöördumisetoetamisest“. Informatiivsessõnavõtus said kuulajad tea-da nii mõnegi huvitava fakti,nt et EV põhiseaduse § 36järgi on igal eestlasel õigustagasi pöörduda Eestisse.Tagasipöördumise toetust onvõimalik saada, kui kodu-maalt on ära oldud vähemalt10 aastat. Majandusliku toe-tuse maht ei ole suur, kuni2,000€ inimese kohta. Integ-ratsiooni Sihtasutus tegelebotseselt toetuse jagamisega,lisaks sellele nõustab, jagabteavet ja osutab moraalsettuge, ja igat tagasipöördu-mise juhtumit vaadeldakseeraldi ja otsustatakse eraldi.Toetuse jagamisel on priori-teetseks lastega pered. Aas-tatel 2010-2012 programmi„Talendid koju“, mille alga-tas Eesti Tööstus- ja Kau-banduskoda, raames naasesEestisse tagasi 27 inimestkeskmise vanusega 20-30aastat. Hetkel toimib portaal„Working in Estonia“, et kut-suda Eestisse tööle kvalifit-seeritud tööjõudu. Eelmiselaastal oli nt Eestis väljarändmadalam kui sisseränd.

Seejärel sai sõna pr HeilikaPikkov Riigikantseleist, Ees-ti Vabariik 100 välispro-grammi toimkonna liige.

UUDISEIDLeedu president: e-hääle-tamine ei ole turvaline

Leedu president DaliaGrybauskaitė on seisuko-hal, et e-hääletamine eisuuda tagada konfidentsi-aalsust ja turvalisust, va-hendas presidendi pressi-teenistus BNS-ile.

"Geopoliitilist tegelikkustarvestades ja nähes, milliseidtohutuid ressursse eralda-takse küberrünnakuteks de-mokraatlike riikide vastu,võime me järeldada, et e-hääletus ei ole piisavalt kon-fidentsiaalne ega turvaline.See võib rikkuda anonüüm-susnõuet," ütles president.

Leedu valitsusel on kavastöötada e-hääletuseks vaja-likud IT-süsteemid välja2018. aasta teiseks kvarta-liks. Justiitsministeeriumisõnul peaksid leedulasedsaama esimest korda inter-

Eesti Muusika- ja Teatri-akadeemia rektor on Ivari IljaEesti Muusika- ja Teatri-

akadeemia (EMTA) uueksrektoriks valis akadeemiavalimiskogu professoriIvari Ilja. Uue rektori ame-tiaeg algab 1. septembrist.

Ilja sai esimeses hääletus-voorus 55-liikmeliselt vali-miskogult 30 poolthäält. Va-lituks osutumiseks piisanuks28 häälest. Rektoriks kan-dideerisid neli professorit:Ivari Ilja, Kerri Kotta, Too-mas Vavilov ja Marje Lohu-aru, teatasid ERR uudised.

Ivari Ilja ametiaeg kestabviis aastat. Ta on üle 30 aastatöötanud EMTAs pedagoogija professorina, sealhulgas15 aastat klaveriosakonnajuhatajana. Ta on Eesti Inter-preetide Liidu esimees jaEesti Muusikanõukogu juha-tuse liige. Teda on autasus-tatud Valgetähe IV klassiteenetemärgiga.

Ilja ütles, et äkilisi muutusivõi pöördeid ta teha ei plaa-ni, ent samas tunnistas, etmuutusi on vaja.

neti teel hääletada 2019.aasta kohalikel valimistel.

Ta märkis, et Eesti on jää-nud ainsaks riigiks maail-mas, kus e-hääletust kasuta-takse eranditult, ehkki paljudteisedki riigid on teinud kat-seid valimised internetti viia.

"Paraku on Eesti valimisijälginud rahvusvahelisedeksperdid öelnud, et elekt-rooniline süsteem ei ole usal-dusväärne," sõnas Grybaus-kaitė.

Kolme aasta eest ütlesUSA Michigani ülikooli ningmittetulundusühingu OpenRights Group pärast uurin-guid, et Eesti e-valimistesüsteem pole küberrünna-kute eest piisavalt kaitstud.Analüütikud soovitasid tollale-hääletamisest loobuda.

"Oma valimisplatvormisma tõin välja päris mitmedpunktid. Võib-olla suuremadnendest ongi struktuurire-form ja juhtimistavade muut-mine," sõnas Ilja ERR uudis-tesaates.

Ilja sõnul on rektori üles-anne leida tasakaal ja aidataerinevatel vooludel, kool-kondadel ja erinevatel suur-tel kunstnikuisiksustel tundaend ühtse terviku osana.

Ilja rääkis veel, et plaanibvaadata ümber palgasüstee-mi ja ütles, et suur probleemon noorte õppejõududega.

VES/BNS

Järg 10. lk

Ülle Ederma foto

1817.qxp_VES 1508 5/5/17 12:04 AM Page 1

Nr. 18 neljapäeval, 4. mail 2017VABA EESTI SÕNA2

VABA EESTI SÕNA – FREE ESTONIAN WORDESTONIAN WEEKLY

Owned and published every THURSDAY by THE NORDIC PRESS, INC.243 East 34th Street, New York, NY 10016; Tel. (212) 686-3356

EDITORIAL OFFICE: 243 East 34th Street, Estonian House, New York, NY 10016; Tel. (212) 686-3356. Editor: Kärt Ulman. Editorial Advisors: Raul Pettai, Aire Salmre, Heljo Laev. Corrector: Merike Barborak. BUSINESS OFFICE: 243 East 34th Street, Estonian House, New York, NY 10016 Tel. (212) 686-3356. BOARD OF DIRECTORS AND OFFICERS OF THE CORPORATION:Sirje Uriko, President; Eric Suuberg, Vice-President; Maarja Lõhmus, Secre-tary; Aime Andra, Assistant Secretary, Marju Rink-Abel, Jüri Estam, KärtUlman, Counselors. Periodicals postage paid at post office New York, NY and at addition entryoffice: Shirley, NY. USPS number 209-140.SUBSCRIPTION RATES: by second class mail $114.00 a year, $62.00 - 6 mo.By first class mail $150.00 a year, $83.00 - 6 mo. Single copy $1.00.ADVERTISING RATE: $15.00 per one column/inchADVERTISING DEADLINE: TUESDAY preceding publication date.Opinions expressed in signed or initialed articles do not necessarily representthe views of the editors. The editors cannot be responsible for unsolicited ma-nuscripts.

VES tel: 212- 686-3356 / fax: 646-558-7091E-Mail: toimetus@vabaeestisona.com või

talitus@vabaeestisona.comKodulehekülg: www.vabaeestisona.com

The Nordic Press, Inc. All rights reserved.Postmaster: Send address changes to “Free Estonian Word”,

243 East 34th Street, New York, NY 10016-4852

Keskerakonna omakasupüüd suunab Eestimajanduse ilmselt libedale teele

Jüri EstamMillist olendit peaminister

Jüri Ratas endast kujutadavõiks, kui analüüsida prae-gust valitsuskoalitsiooni läbiselle valitsuse rahanduspo-liitika luubi?

Võtame siin appi eelarve-strateegia aastateks 2018-2021, mille valitsus kinnitasjust enne aprillikuu lõppu.Selle suunaasetused heida-vad päris palju valgust Kesk-erakonna (KE) kavatsustelelähitulevikus. Sotsiaalde-mokraadid ja IRL mängivadmuidugi täiendavaid rolleselles draamas, etendades“keskiga” koalitsioonis ole-vaid väiksemaid vendasid.Kõik see võib tahta end tõe-poolest draamana välja män-gida, kuna ühesugused ma-jandusvaldkonna otsusedajavad ühtesid riike õitsele,teistsugused kavatsused sõi-dutavad aga teised maadhoopis kivide otsa.

Väiksemate poiste “halvaleteele” ajaja on meil siis jahkuraasikas peaminister Ra-tas. Et saada täit pilti sellest,kuhu me ühiskonnana teeloleme, oleks vaja keskendu-da ka valitsuse maksupo-liitikale ja kavatsustesse riik-like “investeeringute” suhtesning KE “lahke käe” poliiti-ka detailidesse. Kuid jäämetäna vaid selle teema juurde,et kust võetakse raha eelarvepuudujääkide katmiseks, jaseda paraku vaid osaliselt,nagu välja tuleb. Paljudasjatundjad arvavad, et valit-suse prognoosid tulevikusuhtes on liiga optimistlikud,kusjuures see ei pruugi tule-neda naiivsusest, kuigi prae-gust valitsust üldiselt majan-duskaugeks peetakse.

Rahvale jagatakse tõepoo-lest lubadusi. Näiteks medit-siinitöötajatele, kellel oli al-les hiljuti kavatsus streikimahakata, kuni valitsus nad ma-ha rahustas. Koalitsioon eisuutnud tükk aega leida va-hendeid juba väljahüütud lu-baduste katmiseks, kuni tuldimõttele viia eelarve tasa-kaalust välja ja siis asuda kastrateegiliste reservide kal-lale. Jutt käib maksumaks-jatelt minevikus (muidugisundkorras) kogutud rahast,ehk teadlikult säästetud riik-likest jääkidest.

Eelarve tasakaalust välja-ajamise ajastus on halb. Eel-arvenõukogu hinnang sellelekavatsusele – see on siis ükskaalukas nõuandjate gruppmeil siin Eestis – jääb diplo-maatiliseks: “Võimalik, etmajanduse stimuleerimisekskavandatavate meetmetemõju ei avaldu selleks kõigesobivamas majandustsüklietapis.”

KE on kaua kasutanudmaksumaksja raha propa-gandakanalite ülalpidami-seks Tallinnas ja ka mujalpaikkonniti, töökohtade loo-miseks väga laial alusel omatoetajatele ning jaganudmeelisandisid oma valijatele.Seda kõike täiesti jultunult.Lisaks meie majanduse moo-torile Tallinnale on riigi va-hendite kasutamisvõimalusteohjad libisenud nüüd samutikeski kätte. Seda lihtsaltRiigikogu ümbermöbleeri-mise ja mitte üldvalimistetagajärjena. Kui osa teistesterakondadest suudab mõeldaettevõtluskeskkonnale laiaslaastus ning riigi ja rahvaheaolule üldisemalt, käitubKE lihtsalt makiavellilikult.

Reformierakonna juhid An-sip, Parts ja Rõivas kogusidraha eestlaste kollektiivsessesukasäärde.

Maksumaksjad töötasid“terve suve”, ehitades omaelamist ja kogudes talveksvarusid. Kuid KE, kes toetubsipelgast või siis Reformi-erakonnast erinevale ideo-loogilisele alusele, on saanudnüüd vabad käed oma vali-jaskonna baasi suurendami-seks üldsuse arvelt. Riikli-kud reservid on KE jaoks na-gu valveta jäänud ja tänavaltleitud tasuta lõuna. Paistab,et maailm üldisemalt elabpraegu suuresti populismiküüsis.

Eelarve miinusesse viimi-ne, mis pole ei heaperemehe-lik ega eriti “eestilik”, saabolema järgmisel ja ülejärg-misel aastal 0,5% sisemajan-duse koguproduktist ning2020 aastal 0,3 % SKPst.Ajada eelarve miinusesse jakasutada ära riigi reservid -tegemist on suurte summa-dega.

Reformierakonda kuuluvmajandusanalüütik ja kuna-gine minister Maris Lauriütles 27. aprillil ERR raa-diosaates “Reporteritund”:“Reservid kogutakse selleks,et need oleksid olemas siis,kui on midagi tõsiselt viltuminemas.” Praegu ei esinemeie majanduses aga mingitotsest tormi nagu aastail2008-2009. Peamisteks kae-busteks on töökäte puudus jamajanduse suhteliselt madaltootlikkus.

Vabaerakondlane KüllikiKübarsepp ütles omalt pooltReporteritunnis: “Käesolevalaastal on Keskerakond võt-nud ette teha võimalikultebamugavaid ja ebapopu-laarseid maksumuudatusi.2018 on (aga) kõikvõimalikekingituste aasta. Kõik saavadoma valimislubadused täide-tud, eesmärgiga näidata 2019

aasta üldvalimistel “meie te-gime”. See on reservide ka-sutuselevõtt meie tulevikuarvelt. See on vastutustunde-tu, eriti kui arvestada sellega,et olukord Euroopas on eba-stabiilne ja maailmas ka ül-disemalt.”

Siin üks jupike ühest Pos-timehe juhtkirjast: “Raha onlubatud kõigile ja palju…kaks nooremat ja väiksematpeiut ehk IRL ja Sotsiaal-demokraatlik erakond soo-viksid (ka Keskerakonna)peolaua taha pääseda… ol-lakse valmis tegema südame-tunnistusega kompromisse,mööda vaatama koalitsioo-nikaaslase räpastest manipu-latsioonidest eesti- ja vene-keelsete valijate hulgas, mu-nitsipaaleelarvest rahasta-tavast propagandamasinavär-gist, mis sobiks oma primi-tiivsuses pigem mõnda auto-ritaarsesse kolmanda maail-ma riiki, ilma mingi häbitaoma ahnust rahuldavatestlinnaametnikest ja muustebameeldivast.”

Lisaks üks tsitaat EestiPanga asepresident Ülo Kaa-sikult: “Muret tekitab…plaan viia eelarve lähiaasta-tel struktuursesse puudujää-ki… see halvendaks tööturutasakaalu, teeks...ettevõte-tele olukorra raskemaks, ningpidurdaks pikemas perspek-tiivis majanduskasvu.”

Eesti Panga president ArdoHansson rõhutas omakorda:“…Eestile on sobilik Euroo-past …rangem eelarvepo-liitika ja suuremad reservid,…kuna Eestis on vananevühiskond ja euroraha tulevi-kus vähem. Euroopas onhoiatavaid näiteid, kus eel-arve miinimumnõuetest saabajapikku tavapärane käitu-mine, mis tekitab majandu-ses raskusi”. Hansson hoia-tab: valitsus asub libedaleteele!

Veel üks kild Postimehejuhtkirjast: “(selline kurss)on selgelt päevapoliitilinening suunatud esmajoonesheale tulemusele kohalikel jaRiigikogu valimistel, mittesellele, et ergutada eksporti,parandada… ettevõtlus-keskkonda, tuua Eestisseraha, ajusid ja osavaid töö-käsi, mis tagaks meie majan-duse tugevnemise pikemasperspektiivis.”

Keskerakond kui rohutirt-sude parv, kes on pääsenudseemnevilja salve, mugidesseal mõlema suupoolega.Ehk kahjur nagu heeringasühes tuntud laulus, kes “eipannud süües tähele, et närisaugu laevasse. Siis kaljaskahe mastiga läks põhjasoola lastiga!”

EV100 programm täienes30 kunstiprojektiga

EV100 korraldustoim-kond koostöös kunstipro-grammi koordineerivateKaasaegse Kunsti EestiKeskuse ja Eesti Kaas-aegse Kunsti Arenduskes-kusega kuulutas välja 30kunstiprojekti, mida toeta-takse kokku 200 tuhandeeuroga.

Võidutööd valiti väljaEV100 kunstiprogrammi“Sada kunstimaastikku”konkursile laekunud 83 taot-luse hulgast. Kõik väljavali-tud 30 võiduprojekti käsitle-vad Eestit ja Eestiga seondu-vat kaasaegse kunsti võtmes,pakkudes inimestele võima-lust tähistada riigi juubelitläbi kunstielamuse. Projektidleiavad aset juubeliperioodijooksul erinevates paikadesüle Eesti.

EV100 korraldustoimkon-na juhi Jaanus Rohumaa sõ-nul on väga hea tunne, et väl-javalitud võidutööd teostu-vad enamjaolt väljaspoolpealinna ja Eesti väga erine-vates paikades, aidates mõ-testada meie juubeliootusesühiskonda ja kultuuri tule-vikku vaatavalt.

Hindamiskomisjoni esin-daja Kadri Laas: „On vägahea meel tõdeda, et huviEV100 kunstiprogrammisosalemise vastu oli äärmiseltsuur, laekunud taotluse hul-gas oli nii isikunäitusi, festi-vale, muuseuminäitusi, üri-tusi kui trükiste projekte.Žürii välja valitud 30 projek-ti peegeldavad eesti kaas-aegse kunsti valdkonna mit-mekesisust ning sobivad vä-ga hästi reflekteerima täna-päeva ühiskonna aktuaalseidteemasid“.

„Sada kunstimaastikku“võiduprojektid on:

1. Maarin Ektermanni läbi2018. aasta vältav projekt„Kunstnikud kogudes 10 x10“, kus kümme kaasaegsetkunstnikku töötavad kümneserinevas Eesti väikemuuseu-mis (Saatse Seto muuseum,Koidula muuseum Pärnus,Narva muuseum, EestiRinghäälingumuuseum Tü-ril, Tammsaare muuseumVargamäel, Hiiumaa muu-seum, Saaremaa muuseum,Rannarootsi muuseum, J.Köleri majamuuseum Viljan-dimaal, Sillamäe muuseum).

2. Paul Kuimeti film-pro-jekt „Kuldne Kodu“ 2018.aasta kevad-suvel, mida esit-letakse Tallinnas ja Narvas.

3.Eesti Kunstimuuseumi-/Kumu projekt „Müütilised-materiaalsed üheksaküm-nendad“ 2018. aasta sügisel,mis keskendub 1990. aas-tatele Eesti kunstis, kultuurisja ühiskonnas ning milleraames toimub näitus, kon-verents ja kunstfilmide festi-val Tallinnas.

4. Liina Siibi isikunäitus2019. aasta alguses TallinnaKunstihoones, mis tegelebisikliku ja ühiskondlikukogemuse käsitlemise erine-vustega.

5. Raplamaa KaasaegseKunsti Keskuse näituse- japublikuprogramme sisaldavprojekt „Eesti kui mõttelineruum“ 2018. aasta sügiselRaplas.

6. Tartu Kunstimuuseuminäituseprojekt „Metafooridkodule“ kodu mõiste muutu-misest tänapäeval 2018.aasta alguses Tartus.

7. Kristi Kongi isikunäitus„Vaatasin sulle otsa ja ei tea,kas olid üldse olemas“ 2018.a. suvel Kumus. Järg 10. lk

1817.qxp_VES 1508 5/5/17 12:04 AM Page 2

Nr. 18, neljapäeval, 4. mail 2017 3VABA EESTI SÕNA

Vaba Eesti Sõna muutuste tuules

Hiljuti tutvustati NO99teatris Eesti Vabariik 100ja Euroopa Liidu Nõukogueesistumise välisprogram-mi üritusi, mis toimuvad2017. ja 2018. aastal. Ühinejoon väga eriilmelistel üri-tustel on Eesti tutvusta-mine läbi meie oma talen-tide.

Eesti inimeste andekus tu-leb hästi esile näiteks Ed-ward von Lõnguse digitäna-vakunstiga, Teatri- ja Muu-sikamuuseumi näitusega„ELUS! Eesti rahvapillidelugu“ ning teater NO99lavastusega "NO40 Pööriööuni".

Edward von Lõnguse di-gitänavakunsti projekti“(R)estart Reality” koordi-naator Kadri Uus ütles, etLõngusel on erakordne anneanda oma loominguga edasimidagi eht-eestlaslikku jaselle kõrval ka üldinimlikku,mis pakub avastamis- jaäratundmisrõõmu mitte ai-nult eestlastele, vaid ka teis-tele rahvustele.

„Tähistame Eesti 100. sün-nipäeva erinevates Euroopapealinnades koos Edwardvon Lõnguse natuke sala-päraste ja erinevate vimka-dega varustatud tegelastega,

kes on ligikaudu Eesti vaba-riigi eakaaslased,“ lisas Uus.Digikunsti projekt saabalguse juulis Brüsselis.

Brüsseli Muusikainstru-mentide Muuseumis leiabaset Eesti rahvapillide näi-tus, mille projektijuhi RistoLehiste sõnul viib nende näi-tus muuseumi külastajadmetsa, kust kõik alguse onsaanud. „Kõik tutvustatavadpillid on rohkem või vähemEuroopas teada, kuid meie

pillid on rohkem "elus" kuimujal,“ jäi Lehiste sala-päraseks. Näitus saab alguse19. oktoobril ning kestabkuni 15. aprillini 2018.

Teater NO99 mängib omalavastust "NO40 Pööriööuni" Berliini Kontserdi-majas. Kahesaja aasta eestPreisi Riigiteatrina avatudBerliini kontserdimaja onlinna üks suurejoonelisemaidesituspaiku. Teater NO99näitlejad astuvad Ene-Liis

Mis seob digi-tänavakunsti, elusaid rahvapille ja pööriöö unenägu?

Semperi ja Tiit Ojasoo lavas-tuses publiku ette koos tütar-lastekooriga Ellerhein jaOlari Eltsi dirigeeritudorkestriga. Etendused toimu-vad 7.-9. oktoobrini.

Eesti Vabariik 100 ja Eu-roopa Liidu Nõukogu eesis-tumise rahvusvahelise pro-grammi juhil Jorma Sarvelon hea meel, et Riigikantse-lei, erinevate ministeeriu-mite ja EASi vaheline koos-töö kava kokkupanemisel onsujunud niivõrd hästi.„Usun, et see on meie ühinevõimalus ja vastutus loo-maks Eestist inspireeriv pilt,kus me ei peagi tegemamuud, kui jääma iseendaksja julgema oma talendistning võimekusest rääkida,“lisas Sarv.

EV100 ja Eesti ELNõukogu eesistumise tähis-

tamiseks korraldatakse roh-kem kui 30 riigis üle maail-ma enam kui 150 Eesti kul-tuuri, teadust, infoühiskondaja ettevõtlust tutvustavat üri-tust. Sündmused valiti kahetaotlusvooru käigus välja ligi400 ettepaneku hulgast.

Eesti EL Nõukogu eesistu-mine algab 1. juulil ningkestab 2017. aasta lõpuni.Eesti riigi 100. sünnipäevatähistamine algas käesolevaaasta 16. aprillil ja kestabkuni 2020. aasta veebruarini.

EV100 ja Eesti EL Nõu-kogu eesistumise välispro-grammi kava on leitavleheküljelt events.estonia.eening täieneb pidevalt.

events.estonia.ee |www.ev100.ee/en

1. aprillil toimunud TheNordic Pressi aktsionärideaastakoosolekul sai väljakäidud hulk häid mõtteid,kuidas lehe olemasolu pi-kendada. Mõned ka koheelluviidavad, aga sellestpikemalt edaspidi.

Vaba Eesti Sõna ajalehteväljaandval aktsiaseltsil TheNordic Press on hetkel 187osatähte, neist 7 ilma vali-misõiguslike dokumentidetapärandustompudes. Enamusaktsionäridest osales volituse(proxy) teel, koosolekul ko-hal oli 16 ja Skype’i kauduosales 2 aktsionäri.

Lehel on 1. aprilli seisuga677 paberlehe ja 43 pdf-ver-siooni tellijat. Lugejaid onmitu korda rohkem, sestteadupärast loeb ühte (paber)lehte mitu inimest – ja lehteei jagata mitte ainult pere-kondades, vaid ka sõprus-kondades. Meile oleks vägakasulik, kui kõik meie luge-jad oleksid ka tellijad, kuid

paraku ei ole nende veen-mine meie võimuses. Samasei väsi me kordamast, et PDFtellimus maksab vaid $50aastas ja on ajalehele kõigekasumlikum!

Aastakoosolek valis VabaEesti Sõnale uue juhatuse,kuhu kuuluvad Sirje Uriko,Marju Rink-Abel, Eric Suu-berg, Kärt Ulman, Jüri Es-tam, Maarja Lõhmus-Pärl jaAime Andra. Meil on vägahea meel “verevahetuse” üle,kindlasti toovad uued ini-mesed kaasa värsked ideedja loodetavasti ka uue hin-gamise lehele.

Aga juba enne juhatusevahetumist oli The NordicPress muutuste teel.

VES raamatupood läks kin-ni 31. jaanuarist 2017. Poodei toonud enam tulu ningtööjõukulud selle pidami-seks olid liiga suured. Kuu-lutasime ka lehes, et äkkileiame uue poepidaja, kuidsiiani pole ükski huviline

endast teada andnud.Pikka aega mänedzheri ja

raamatupidajana töötanudSiiri Lindu ootasid uued väl-jakutsed ning tema lahkumi-sega seoses said mitmedmuudatused ellu viidud.

Talituse töö sai ümber kor-raldatud efektiivsemaks ningraamatupidamisprogrammi-de uuendamine võimaldabsuure osa tööst viia internet-ti, mis vähendab märgatavalttööjõukulusid. Ka saabuutesse programmidesse in-tegreerida nii tellijate nime-kirjad kui palgaarvestuse,mis hoiab kokku nii aega kuiraha.

Talituse mänedzheri töö on(ajutiselt) enda kanda võtnudEve Saar-Kiil, kellel on pika-aegsed kogemused töötami-sest mitmetes kohalikes eestistruktuurides, kaasa arvatudedukas töö New Yorgi EestiMaja mänedzherina. EveSaar-Kiil on lubanud lehejuures vähemalt niikaua olla,

kuni üleminekuprotsessid jauuendused on edukalt lõpuleviidud.

Vaba Eesti Sõna veebilehton aastaid uuendamata, kasellega tahaksime tegelda, etmuuta leht tegijatele liht-samini hallatavaks ja luge-jate silmadele meeldiva-maks. Arutluse all on kaolnud, et kas koduleht üldsetäna end õigustab või piisab(noorematele) lugejateleFacebookist?

Vaba Eesti Sõna kontorNew Yorgi Eesti Majas onmeile viimased aastad olnudmurelapseks, sest kuigi ole-me Eesti Majalt ruumesaanud kasutada soodsa hin-naga, on ka see summa meiekahanevate tulude juuresmeile liiga suureks osutu-nud. Samas oleme ainus veeleksisteeriv eesti kultuuriettevõte New Yorgi EestiMajas (ja eesti äriettevõttenakogu USAs ainulaadne) ningmeie olemasolu majas onmaja haldavale NY EestiHaridus-seltsile mitmesmõttes väga oluline.

Meil ongi nüüd hea meelteatada, et viimasel aas-takoosolekul arutas NYEHStaas meie palvet vaadata üle

maja kulude jagamine ningvähendas meie panust poolevõrra!! Suur tänu Haridus-seltsi liikmetele, kes selleolulise otsuse poolt hääle-tasid!

Ka oleme me end oma toaskoomale tõmmanud ningjagame nüüd ruumi NewYorgi Eesti Kooliga, misainsa väliseesti organisat-sioonina jätkuvalt kasvab.Suve jooksul loodame karaamatupoest järgi jäänudraamatud minema saata ningpõhjaliku inventuuri järgseltkõikidest mittevajalikestkastidest-mööblitükkidestlahti saada, mis vabastaksveel pinda nii kaks kordakuus nädalavahetustel toi-muvale eesti koolile kuimiks mitte ka nädala seesajutist kontorit vajavateleeesti (või Eestiga seotud)ettevõtetele. On huvi? Võtkemeiega ühendust ja arutame.

Nutikatest ideedest leheeluea pikendamiseks/paren-damiseks kirjutame edaspidi.

Elame veel!

Kärt Ulman,VES peatoimetaja

Toimetaja veerg

Edward von Lõnguse digi-tänavakunst.

Eesti tuntuim etnogrupp Trad.Attack tähistab Eesti juubelit ulatus-liku kontserttuuuriga “All Around Europe”, esinedes igas EuroopaLiidu liikmesriigis.

1817.qxp_VES 1508 5/5/17 12:04 AM Page 3

VABA EESTI SÕNA4 Nr. 18 neljapäeval, 4. mail 2017

Woody Alleni “RiversideDrive” esmakordselt Eestis

Teater KELM toob lavaleWoody Alleni näidendi„Riverside Drive“, tege-mist on teose esmaettekan-dega Eestis, lavastajade-büüdi teeb Priit Pääsuke.

Teater KELM on EestiMuusika ja Teatriakadeemia(EMTA) lavakunstikooli 27.lennu ja Kultuuriklubi Kelmkoostöö, mille tulemusel ontänaseks pealinnas uus püsi-va programmiga teater.Veebruaris oma esimeselavastusega välja tulnud tea-ter on seekordseks materja-liks valinud Woody Alleninäidendi „Riverside Drive“,mille värske tõlge valmisspetsiaalselt projekti raames.

Lavastaja Priit Pääsukeavab tagamaid: “WoodyAllenit pole Eesti teatris pal-ju lavastatud ja mind haarasselle materjali lihtsus, absurdja psühholoogiline pingesta-tus. Lavastamisega olenvarem kokku puutunud niifilmirežissööri (“Must Pee-ter” ,“Impromptu”) kui kaprodutsendina (“Polaar-poiss”). Mõni aeg tagasitekkis mul suurem huvi teatrivastu ja nii alustasin õpin-guid EMTA lavakunstikoolining BFM-i ühismagistran-tuuris filmi- ja teatrilavas-tamise erialal. Woody Alleni„Riverside Drive“ on minulavastajadebüüt teatris.”

Üle-eestilise koristus-talgute päeva „Teeme ära“raames korraldab Kultuu-riministeerium koostöösIntegratsiooni Sihtasutuse,Narva Linnavalitsuse,Kaitseliidu Narva Malevaja teiste koostööpartnerite-ga talgupäeva Narvas.

Koristustalgud toimuvadkahes paigas – Kreitzbergipargis Kreenholmi muidukinnisel territooriumil ning

Rahvaste maja juures. Li-saks toimub ekskursioonBaltijetsi tehases, arutelu-ring, mõttetalgud, keele-kohvikud ning päeva lõpetabtasuta tänukontsert talgulis-tele ja teistele linna elanike-le, kus esinevad project PX& Lavanda Tallinnast jaNarva trio Senjo.

Vaata talgupäeva program-mi lähemalt:www.kul.ee/et/teemeara

Seto Folk ootab folgisõpru VärskasseFolgilised võtavad juunis

suuna Õrsava järve kal-lastele, kus Seto Folk 2017„Metsa poole“ nime all toi-mub 16.-18. juunini Seto-maa suurim muusika- jamatkafestival.

Sel aastal on Seto Folgimuusikaprogrammis artiste,kes väänavad folki nii roki-kui ka teknovõtmesse. Värs-ket muusikat ja veidi metsapoole meeleolu toovad folgi-listeni lauljad ja pillimehednii festivali kodukandistSetomaalt kui üle kogu Ees-ti, kaugemad külalised tule-vad Soomest, Ungarist ningGruusiast.

Kontserdid toimuvad mit-mel laval üle kogu festiva-liala. Päälava asub sel korralVärska lauluväljakul, Tõõnõlava Seto Talumuuseumikarjakoplis ning Mõtsalavafestivalimelust veidi eemalÕrsava järve läänekaldal. Li-saks avab hilisõhtutel uksedvana söökla, kus pidulisiootab Üüklubi ning kakserikontserti toimub laupäe-val ka Treski Küünis.

Lisaks heale muusikale jakaunitele kontserdipaikadeleootab väiksemaid folgilisieakohase programmiga mõ-nus lasteala, mõtisklejadleiavad kindlasti üles muruü-likooli ning seiklejad saavadmatkaprogrammi raamesminna otse metsa!

Arhailist ja ehedat seto kul-tuuri saab aga folgil kogedakõigi meeltega – kuulata jakaasa laulda UNESCOvaimse kultuuripärandi ni-mistusse kantud seto leelot,keerutada jalga tõelisel setokirmasel, õppida valmistamaseto käsitööd ning maitsta jakaasa osta tõelist seto toitu.

Elamuslikmatkaprgramm

Seto Folgi elamuslik mat-kaprogramm kutsub osa saa-ma Setomaa metsade ime-dest ja rikkustest. Üheskoosavastatakse Värska loodustja maastikku nii rohujuure,pöialpoisi kui puude kõrgusevägilase uudishimuliku pil-guga.

Ükskõik, kas oled tegusseikleja, rahulik kulgeja võiteadmistejanuline matkasell– kindlasti leiad folgil omalesobiva viisi metsaga jutulesaamiseks.

Matkal saad osaleda niipäeval kui ka öösel. Saadtunnetada järvehelisid, liuel-da või kulgeda järvel või siisvõtta ette kultuuriloolise

matka Setomaa ajaloolistespaikades. Matku leidub eri-neva metsatundmise võime-kusega folgilistele. Suure-mad seikluseotsijad saavadnäiteks otsida orienteerumi-se kontrollpunkte, pisemaidfolgilisi ootab aga ees mikro-matka taimeteekond maas-tiku liigirikkamatel ruut-meetritel ning järve ja lompi-de pisielajate vaatlus mik-roskoobi all.

Seto Folgi matkaprogram-mi toetab Värska Sanatoo-rium ja Veekeskus.

Folgil on oma lastepro-gramm ja lasteala

Kuna Seto Folk on pere- jalastesõbralik festival, on fol-gipeo pisimatele külalistelekavandatud omaette pro-gramm: saab meisterdada,joonistada ja näputööd teha,proovida oma sõrmeosavusterinevatel pillidel, laulda jatantsida ning end lastealavahvasse mängumelusseunustada. Ent on ka võima-lus end ajaloohõngulistesmuuseumiruumides rahuli-kult sisse seada ning lastaend kaasa haarata headejutumeistrite kõnel ja oska-jate pillimängul.

Seto Folgi hubane, kuidavar lasteala seatakse sisseSeto Talumuuseumi mängu-väljaku vahetusse ümbrusse.Turvaliselt piiratud alal oota-vad lapsi haaravad toime-tused, põnevad mänguasjad,joonistusvahendid, raamatudning vaibad mõnusaks ära-olemiseks. Saab ringi kapatakiikhobusega ning igal täis-tunnil toovad lastealale roh-kesti rõõmu laulud, mängud,jutud, pillimäng või tantsud.Külla tuleb Eesti Nuku- jaNoorsooteater etendusega"Vepsa muinasjutud".

Kõige-kõige pisematelefolgikülalistele ja nendevanematele avatakse tarvili-kuks päevapuhkuseks ja toi-tumiseks taaskord tudula.

Muruülikool kutsubkaasa mõtlema

Seto Folgi muruülikool onmõeldud kõigile neile, keslisaks heli keeles loomingu-liste palangute nautimiselenaudivad ka verbaalset ene-seväljendust.

Kolme päeva jooksul saabSeto Folgi muruülikooliskuulata mõtteid avardavaidloenguid ning anda ka omapanuse väärtusliku aruteluloomisesse.

Filmid linastuvad ehtsasjurtas

Seto Folgil saab nautidasoome-ugri filmitegijate käeall valminud ainulaadseidfilme ja seda täiesti eksklu-siivses linastuspaigas, spet-siaalselt festivali ajaks püsti-tatavas jurtas.

Filmiprogrammi filmidpärinevad eelmiste aastatesoome-ugri filmifestivalide(FUFF) valikust.

Sõirapäiv kutsub folkarid Saatsesse

Seto Folgi laupäeval toi-mub Saatses traditsioonilineSõirapäev. Kõiki kutsutakseavastama kohalikku toidu-kultuuri ning osa saama Se-tomaa meistrite valmistatudhõrgutistest.

Jutu- ja meister-dusvõistlus

Seto Folgile eelnes jutu-konkurss „Metsa poole“,mille žürii valis esitatud 28jutu ja luuletuse seast väljavõidutööd. Enamuse proosa-palu ja luuletusi esitasidkonkursile Setomaa koolidelapsed, ent töid laekus kamujalt Eestist. Jutuvõistuselevõis kirjutada kõigest, mismetsaelukatega seostub: oliselleks siis omaloomingulinejutt, perepärimus mõnestmetsaelukatega seotud loostvõi kirjutada koguni luule-tuse.

Jutukonkurss toimus SetoFolgi eel esimest korda. SetoFolgi eel toimus ka loomin-guline konkurss, kuhu saiaprillikuu lõpuni esitadametsaelukatest inspireeritudmeisterdustöid.

Seto Folgi jutukonkursi jaloomingulise konkursi au-hinnad antakse võitjatele üle14. mail toimuval Minilaulu-päeval Värskas. Laste auhin-nakotid tegid magusaksKõlleste Kommimeistrid.

Seto Folgi peasponsor onTiksoja Puidugrupp.

“Teeme ära” korraldab talgupäeva Narvas

Seto Folgil esineb seto pärimusansambel Kiiora. Vasakult: Tsätskinulgast pärit Evelin Leima ning Luhamaalt pärit vennad Matis jaLaurits Leima. "Nimi "Kiiora" on pärit Anne Vabarna lauldud setoeeposest "Peko". Loos andis selle võimsa tammenuia Pekole tema isa,et vajadusel relv kirstupõhjast haarata ja vaenlasele vastu astuda.Samuti pani kiiora rukki vohama, kui seda põllule näidata. Praegunimetatakse selle nimega ülemsootska valitsussaua." Seto ansamb-litest esinevad selle aasta festivalil veel seto punkbänd Tuhkwizza.Pääväpüürdja ja Nedsaja Küla Bänd.

1817.qxp_VES 1508 5/5/17 12:04 AM Page 4

VABA EESTI SÕNANr. 18, neljapäeval, 4. mail 2017 5

New Yorgi Eesti HaridusseltsiTeated

1. juunil kell 6 plEgle Uljase klaverikontsert

*******9. juunil hooaja lõpupidu

Külalisesineja on ansambel Connectors Eestist.********4. juunil

NY Eesti Segakoori kevadkontsert*******

10. juunil Long Islandi spordi- ja jaanipäev*******14. juunil kell 7 pl film “Forest Brothers”

Film on läti keeles ingliskeelsete subtiitritega*******21. juulil kell 7 pl Campanelli

Käsikellade Ansambli kontsertBaar avatud neljapäevast laupäevani 5-11 plKöök avatud neljapäevast laupäevani 5-10 pl

USA Korp! Indla matk Burke Lake pargis

Korp! Indla Maria Pedak-Kari, Anu Oinas, Relika Westhoff, Jane Raub, Katrin Eliste.

Aprillikuu viimasel päevaltähistasid viis indlaensistvolbripäeva jalutuskäigugaBurke Lake pargis.

Vil!! Maria Pedak-Kari,Anu Oinas, Katrin Eliste jaJane Raub kogunesid rebase-vanema Relika Westhoffi ko-

ju Burke, Virginias. Ühiseltsiirduti parki jutukõma ninglaulu saatel. Burke LakePark asub Fairfaxi maakon-nas ja on 218 aakrit suur.Pargis on üks parimaid ter-viseradu USAs. Suureksüllatuseks toimus kohtumine

kahe teise eestlasega!Pärast jalutuskäiku turgu-

tasid indlaensised end vil!Relika aias volbrilõkke mõ-nusas lõhnas tervisliku sa-lati ning sefiirikoogiga.

Anu Oinas

maailmse emadepäeva liiku-misega ja me oleme pärastaastat 1991 naasnud enneTeist maailmasõda Eestisväljakujunenud emadepäevatraditsiooni juurde. Põnev onvõrrelda aasta ema ümbertekkinud vaidlust isadepäevaanaloogse traditsiooniga jasiin pole näha taolisi veriseidlahinguid meedias. Ka isade-päeva puhul võiksime lüüalahinguid, kas isa õigus onlapse bioloogilisel isal võisiis mehel (naisel?), kes lap-se üles kasvatas. Aga Eestion täna isade teemal vägahabras maa ja iga mees, keljõudu ning julgust olla isaning hoolitseda naise ja laste

Emadepäeva kannikesed AD 2017Peeter Järvelaid

Tulin hiljuti tagasi Lääne-Siberist Tyumenist ja sealsedkolleegid kiitsid, et üle aas-tate oli Siberis tõeline külm-lumine Siberi talv. Just selinetalv meeldib siberlastele, agameeldiks kindlasti ka meile,kes me end samuti põhja-maalasteks peame.

Ei tea, kas viimase aja se-gaduste ja pingete allikakson olnud selle aasta viletstalv, mis ei pakkunud meileküllaldaselt talverõõme jalund. Tyumenis nägin kaühte toredat märki, mis seo-tud emadega. Ühes väiksespargis oli just avatud lastemänguväljak ning selle juur-de oli pandud ilus pronksistema kuju. Kuju oli omamoo-di ebatraditsiooniline, sestema oli kujutatud rasedana,kes varjab oma hõlsti servaall veel kahte väikes last.Autor oli kahtlemata ande-kas skulptor, sest selles kujusoli nii dünaamikat kui erilistsoojust, et kõik kes seda kujuvaatavad, saavad aru, midaemadus siis tähendab. See onnaise eriline võime pakkudakasvavale lapsele turvalisust.

Seetõttu räuskav agressiiv-sus on just midagi vastand-likku emadusele ja emaks

olemisele. Ei tea, kas täna-ses Eestis on põhjuseks vi-lets talv, aga kevadises jahe-das õhus on pidevalt tundamingeid pingeid, mis siissuvalisel põhjusel kee-valiseks vaidluseks üle kas-vavad.

Emadepäeva tähistamineon Eestis seotud riigi presi-dendi institutsiooniga. Nalja-kal kombel, seni kui meiepresidendid olid mehed, pol-nud nagu pingeid aasta emavalimisega ega väljavalituaustamisega. Nüüd, kui riigipresidendiks on naine ja nel-ja lapse ema, siis on kuidagitekkinud isegi lausa inetuksminev diskussioon, et kes ik-kagi on väärt olema emanaesile tõstetud ja kas pje-destaalile tõstetav nainepeaks olema abielus nagunõuab Naisliit. Tahan rõhu-tada, et emadepäeva pida-mise üle täna Eestis diskus-siooni pole, pigem selle üle,et kas Eesti Naisliit koostöösVabariigi Presidendiga peaksoma senist traditsiooni jätka-ma või seda muutma. Arut-luse objektiks on naise posit-sioon, kes siis Eesti Vabariigisajandal sünnipäeval, 24.veebruaril 2018 astub presi-

dendi kutsutud külaliste rivialguses rambivalgusse. Kuikaks aastakümmet pole seeolnud probleemiks, mille ülemeedias lahinguid lüüa, siisnüüd paistab see olevat muu-tunud probleemiks.

Tuletame meelde korraksajalugu ning meenutame, etaasta pärast on põhjust ülemaailma meenutada 110aasta möödumist, kui USAsesmakordselt emadepäevatähistati. Eestis möödub tä-navu 85 aastat esimesestemadepäeva tähistamisestUderna koolis piduliku koos-viibimisega ja aastal 2018saame rääkida juba 85 aastamöödumisest üleeestilisestemadepäeva tähistamisest.Järgmisel aastal möödubkolmkümmend aastat(1988), kui Eestis taastatiemadepäeva traditsioon ningmöödub kaks aastakümmet,kui Eesti Naisliit koos mees-telaulu seltsiga ja riigi presi-dendi osavõtul on korral-danud emadepäeva kontserdiEstonia teatris, kus siis üheleemale antakse selle aasta eri-line tunnustus – nimetades taaasta emaks.

Seega emadepäeva tähista-mine Eestis on seotud üle-

eest, on suurt austust väärt.Seetõttu paistavad mehedolevat enam solidaarsed ja eitõsta tühjast tüli.

Mul isiklikult on väga kah-ju, et isegi meie meedia poolt“räuskavaks vähemuseks”nimetatud kõige olemasole-va vastane liikumine on võt-nud ette aasta ema instituuditümitamise. Rõhutan veel-kord, et vaidlust emadepäevaüle tegelikult pole. Vaidluskäib vaid presidendi vastu-võtule eristaatuses saavastemast. Selle üle käivadtulised vaidlused erinevasperemudelis elavate naistevahel.

Tordi söomine verandal – Maria ja Jane. Anu Oinase fotod

Järg 6. lk

1817.qxp_VES 1508 5/5/17 12:04 AM Page 5

VABA EESTI SÕNA6 Nr. 18 neljapäeval, 4. mail 2017

TÄHELEPANUVaba Eesti SõnaEI VASTUTA, kui

autori poolt antud informatsioonei vasta tegelikkusele.

Valuutakursid euro suhtes

4. mail 2017

USA dollar 0,91 Kanada dollar 0,66Austraalia dollar 0,68Rootsi kroon 0,11Taani kroon 0,13Inglismaa nael 1,17Poola zlot 0,23Venemaa rubla 0,02

Vaba Eesti Sõna tellimineAasta 6 kuud 52 nädalat 26 nädalat

Kiripostiga (1. klass) USA-s $150.00 $83.00 Ajalehepostiga (2. klass) USA-s: $114.00 $62.00 Kiripostiga Kanadasse $165.00 $88.00Lennupostiga välismaale $191.00 $104.00Lehe PDF-versioon internetis $50.00

Soovin tellida Vaba Eesti Sõna ................... nädalaks.Mr., Mrs., Ms. : ........................................................................................................Aadress: ................................................................................................................................................................................. Postiindeks (ZIP) ...................... - ...............Telefon: ...................................................epost: .........................................................Tellimisraha, US $............... , saadan siinjuures tšekiga või rahakaardiga The Nordic Press, Inc. nimele järgmisel aadressil:The Nordic Press, Inc. 243 East 34th Street, New York, NY 10016 ---------------------------------------------------------------------------------------------------Informatsioon VES talituses: Eve Saar-Kiil või Sirje Uriko (212) 686-3356

UUDISEID EESTIST

NOORTE RISTSÕNA nr. 1817 vastused

PAREMALE: 1. Roger Fede-rer, 12. isamaalane, 13. vara, 14.la, 15. ko, 16. alatu, 19. moos,21. ananass, 23. kl(kloun), 24.intensiivsus, 27. edev, 28. en-ne(ennegi), 29. Mo(zart), 30.se(semu), 31. Garbo, 33. Eritrea,35. uim, 36. Siinai, 37. kae, 38.ilm, 39. ammugi, 41. ea(hea),42. pa(paar), 43. risti.

ALLA: 1. Rivi(edurivi), 2.osa, 3. garanteerima, 4. emalaev,5. ra(raam), 6. fantaseerima, 7.el(telk), 8. dal(medal), 9. enam,10. re, 11. roos, 15. Kolumbia,17. ann(annetus), 18. usin, 20.oks, 21. and, 22. Singapur, 24.ie(riie), 25. vea, 26. Soome, 30.staap, 32. rukis, 33. eile, 34.in(linn), 36. si, 40. Gi(Gigli).

TÄHTAEGAjalehes Vaba Eesti Sõna avaldamiseks mõeldud artiklid

ja kirjutised peavad toimetuses olema teisipäeval, lühitea-ted ning parandused neljapäeva hommikuks. Toimetusebüroo on avatud neljapäeviti kell 10-4 pl, telefon 212 6863356. Toimetajaga saab ühendust neljapäeviti 10-4 pl tele-fonil 917 608 9313 või saates meili toimetus@vabaeesti-sona.com.

Ergastav kohtumine

Vabaerakond ja EKREtoetavad eestikeelse hariduse

andmist alates lasteaiast

Meil kõigil olemas emad jainimesed, kes meile on eritikallid ning keda me emadekspeame. Seetõttu saavad kõikemad Eestimaal sellel ilusalmaipäeval kingid, lilled jahead soovid. Aasta ema 2017tasub kindlasti ka valida, sestkõik emad saavad aru, et seeomamoodi sümboolne samm- mille sümboolsus on justselles, et riik hindab emasidja aasta ema astub ka riigisajandal sünnipäeval riigipresidenti tervitama kohepeale ekspresidenti ja temaabikaasat.

Rääkides emadepäevast,tahaks omaltpoolt pakkudateistele järgimiseks meiepere väikse traditsiooni.Meie peres tähistatakse koos

laste sünnipäevaga alati kaema sünnipäeva. See on isaülesanne, et kui peres onlapse sünnipäev, siis toob isaemale lilled ja väikese kingi,sest iga laps peres on kuiväike ime ja emal on erilineroll nii ime sünnis kuiüleskasvamises. Emal, keson kinkinud maailma enamlapsi, on seega ka enampidulikke emapäevi, kus tedaselle imelise oleku eest täna-takse!

Kinkigem siis emadele lillinii emadepäeval kui ka igalapse sünnipäeval ja vahel kalihtsalt mingil vahepealselpäeval – kui Teile teie emaeriliselt meelde tuleb. Ilusatemadepäeva kõigile meietublidele emadele!

Emadepäeva kannikesed AD 2017

23. aprillil, kui Eesti Skau-tide Ühing koos Eesti Gaidi-de Liiduga pidas Tartu Rae-koja platsil jüripäeva laagrilõpetuseks paraadi, jälgisseda kõrvalt üks vanemmeesterahvas skaudivormisja -kaabus. 85-aastane põlinetartlane Eino Muuga andisskauditõotuse sealses Paulu-se kirikus 24. veebruaril1939, astudes Ilvese lipkon-da. Tema juht, Pauluse kogu-duse õpetaja Harri Haameroli ta kohe skaudiks ja mittehunduks võtnud. Praegutegutsevad Ilvesed Taaralin-nas taas. Eino mäletab nagueilset päeva, kuidas Tähtverepargis võitsid nad skaudivõmmi ja varga mängu ningauhinnad (Georg Studešokolaadid) andsid neile ülepresident Päts, kindral Lai-doner ja ratsaväerügemendiülem Raamot isiklikult.

Päras sõda keeldus Einoastumast pioneeriks ning põ-genes, kuid püüti Könings-bergis rongis kinni ja saadetineljaks aastaks Karagandõoblastisse Kasahstanis. Põhi-mõtteliselt selle eest, et ta oliskaut. Temaga oli seal veelüks eesti poiss, kes oli kaolnud skaut. 1980ndatel oliEino Tartu KEK'i poisteklubiPeka juhendaja ning sealt sainime Peka Vana. Kui 1989hakkasid Tartus eetser-skau-did taas tegutsema, lõi takoheselt seal kaasa.

Oma vormi, küll mitte eluesimese, kuid 1980ndatelõpus õmmeldud, oli Einojuba annetanud Eesti RahvaMuuseumile ning laenutasselle sealt paraadipäevaks!Neid lasti tol ajal õmmeldaPärnu õmblusvabrikus "sõja-väevormi" nime all, kuid

Saage tuttavaks: skaudid Helen Pill ja Eino Muuga Tartus jüripäe-va paraadil. Foto: Riina Kindlam

taskud on ju erinevad. Niitore oli näha, kuidas pärastparaadi lõppu kogunes Einoümber palju juhte ja noori,uudistamaks tema vormi,märke ja küsides tema skau-ditee kohta.

Eino aga jõudis paraadiletänu tema kõrval seisevaHelen Pillile, kes helistastalle ja uuris, kas ta sooviksminna paraadi vaatama ningolevat saanud kohe jaatavavastuse. Helen alustas skau-diteed 2000. aastal Kõrve-maa lipkonnas ja alates2006. aastast on tegutsenudTartumaa Skautide ja Gaidi-de Maleva juures. Ta kuulus2008-2012 Eesti SkautideÜhingu peastaapi, kus olihundutööalajuht. Aastal2010 osales Helen USAsKajaka salga õppeprogram-mis Järvemetsas ja laagris"Terasvanne". Nad saavadoma salgaga vähemalt kordaastas kokku ja meenutavadoma kajakaks olemise aegaJärvemetsal. Helen kohtasoma abikaasat Marko Pilli katänu skautlusele ja neil onkaks väikest poega Meelis jaMadis. Pere kõrvalt teebHelen ettevalmistusi juu-likuiseks suurlaagriks "Seik-lusratas", kus tema vastutus-alaks on lasteaed ja peredeala.

Riina Kindlam, Tallinn

Lühidalt24.-30. aprillini väldanud

28. Tallinna rahvusvahe-lisel festivalil Jazzkaar saikontsertidest, tasuta päevasündmustest ja linnaruu-miprojektidest osa rekor-dilised 25 000 inimest, neist12 500 piletiga külalist.Lisaks Tallinnas toimunudenam kui 70 kontserdile,jõudis festival 12 paika üleEesti. Jazzkaarel esines 210muusikut 23 riigist.

Vabaerakond ja EestiKonservatiivne Rahvaera-kond (EKRE) toetavadReformierakonna ette-panekut, et kogu Tallinnaharidussüsteem oleks ala-tes lasteaiast eestikeelne.

EKRE Tallinna linnapeakandidaat ja riigikogu frakt-siooni esimees Martin Hel-me ütles, et toetab Reformi-erakonna ettepanekut.

"Absoluutselt õige. Meieprogrammis on ka sees see,et selle asemel, et alustadagümnaasiumis seda n-öeestikeelestamist, olekspidanud aastaid ja aastaidtagasi alustama lasteaiast jasealt loomupäraselt edasikasvama. Igal juhul onlasteaed õige koht, mis peaksminema kõige kiiremas kor-

ras täielikult eesti keelele,"ütles Helme.

"Meie jaoks on see keskneteema Eesti tulevikku silmaspidades. Selle teema me tõs-tatame kohalikel valimistelkindlasti teravalt üles," ütlesHelme veel.

Vabaerakonna esimees Ar-tur Talvik ütles, et ka nendeseisukohtadega läheb Refor-mierakonna ettepanek kok-ku.

Reformierakonna Tallinnapiirkonna esimees ja tõenäo-line linnapeakandidaat Kris-ten Michal ütles 3. mail, etpartei valimisprogramm Tal-linnas näeb ette, et koguharidussüsteem oleks alateslasteaiast eestikeelne.

VES/ERR

Algus 5. lk

Austraalia üks suurimaidajalehti The Sydney Mor-ning Herald valis Haapsalulinna 2016. a. parimaksturismilinnaks maailmas,teatas Haapsalu linn. Lehestoodi ära Haapsalu seotusTšaikovskiga, luiged merelja viigil ning Skandinaaviastiilis puitarhitektuur linnuseümbruses ja restoranide väli-terassid. The Sydney Mor-ning Heraldis toodud pari-mad leiud 2016. a. on lisaksBasilicata piirkond Itaalias,Madagaskari saar ja Sossus-vlei kõrb Namiibias.

1817.qxp_VES 1508 5/5/17 12:04 AM Page 6

VABA EESTI SÕNANr. 18, neljapäeval, 4. mail 2017 7

Tennisist Kontaveit lõpetas eduka turneesuitsevas lennukis

Eesti noor tennisist AnettKontaveit (21) esines BieliWTA turniiri järel, kus takoguni finaali jõudis, vägaedukalt ka Stuttgardi 700000 dollari suuruse auhinna-fondiga WTA turniiril. Para-ku kujunes neiu kojulendekstreemseks: Tallinna keh-vade ilmastikutingimustetõttu suunati Air Balticu lendRiiga, kus maandumiselmattus lennuki salong paksusuitsu ja reisijad, Eesti tenni-setäht nende seas, pidid um-misjalu liugteed pidi eva-kueeruma. Õnneks keegi vi-ga ei saanud, aga seik andissiiski märku, et palju reisi-vate sportlaste amet polepäris riskivaba.

Anett pidi Stuttgardis alus-tama kvalifikatsioonist, kusalistas järjest enda paremus-klassi ehk maailma esisajalõpu mängijad Katerina Bon-darenko, Antonia Lottnari jaLucia Hradecka. Põhiturniiriesimene vastane Ana Konjuholi samast mastist, järgmisedjuba hoopis tugevamastpuust. Teises ringis alistasKontaveit WTA reitingu 34.mängija Jekaterina Maka-rova ja seejärel korralikuüllatusena ka maailmakuuenda reketi SabineMuguruza! Avageimis oliKontaveit veidi kohmetu jakaotas 2:6, teises sai endkäima ja pööras kiire lõpp-mängu enda kasuks, kolman-das oli nimekas hispaanlannajuba murtud ja kaotas koguni1:6. Selle võiduga tõusisKontaveit WTA reitingusoma senise karjääri kõrgei-male, 65. kohale.

Veerandfinaal oli maius-pala, sest Kontaveitile astusvastu äsja meldooniumi ka-sutamise eest pooleteistaas-taselt „dopingupuhkuselt“naasnud kunagine maailmaesimängija venelanna MariaŠarapova. Ootus, et noor lee-gitsevate silmade ja tohutu

Kunstist ja kunsti õpetamisest

Alates renessansist muutussuhtumine kunsti, ühiskondhakkas seda hindama roh-kem, kui ta oli seda enne tei-nud. Kunstnikud said kuul-saks, nende töid uuriti niinende eluajal kui ka pärastnende surma. Pärast renes-sanssi toimus uuenemine jatekkisid mitmesugused kool-konnad, igal ajastul leidsidkunstnikud ja nende töödväärtustamist ja rääkisid iseenda eest.

Sel nädalavahetusel osale-sin Aapo Puki joonistamisebaaskursusel tema kodusSauel. Sõitsime Heliga sinnalaupäeva hommikul. Minatahtsin teada saada, millisedalgtõed ma olen unustanud jamida ma võiksin nüüd, roh-kem kui nelikümmend aastathiljem, kui ma koolipinkiistusin ja üldse midagi õppi-sin, juurde omandada.

Kohtasin Aapot üsna hiljutija mul on hea meel, et ta onvana kooli esindaja kunstis.Nii tema isa kui ema olidkunstnikud. Nad olid kunsti-õpetajad ja poega kasvatatinagu vanasti õpipoisse kas-vatati. Aapo kodu on täistema maalitud portreesid,üks parem kui teine.

Aapo ja ta abikaasa võtsidmeid uksel vastu ja tutvus-tasid põgusalt maja, aga tundoli kohe algamas, nii et sel-leks ei olnud meil eriti mahti.

Kui ma istusin ja kuulasinAapot, siis hakkas nii mõnigiasi, mille olin unustanud,meelde tulema. Kirjutasinjuba eelmine kord, et ei olejust palju seda, mida ma omaeelnevaist õpinguist mäletan.

Olin alati väga pettunud,kui San Franciscos kunsti-koolis käies nägin mõneõpetaja tööd, mis oli moestläinud. Paljud kunstnikud

arvasid, et fotograafia onkunsti üle võtnud ja mingeidpõhiteadmisi kunstist polegivaja omandada, pole vajaraisata aega joonistamisepõhioskuste õppimisele. Maei mäleta kedagi oma klas-sist, kes oleks viitsinud na-tuurist joonistada, alati oli juvõimalus teha modellist foto.Kõige tähtsam oli, et kunst-nik peab saama end väljen-dada! Tema väljendamis-võime. See, kuidas modellmõjutab kunstnikku. See onsama, kui minnes klaveri-kontserdile peab kuulajatähtsaks seda, mida klavertähendab muusikule, mittesee, kui hästi muusik instru-menti valdab.

Põhioskuste mitte oman-damine puudutab tänapäevalpeaaegu kõiki kutsealasid,olgu need siis arvutid, robo-tid või plokkflöödid. Mekaotame oma põhja, andesselle üle tehnoloogiale. Tänaon nii, et kui ma jään ilmaoma telefonist, siis ma kao-tan kontakti maailmaga.Vanasti teadsin ma peastkümneid telefoninumbreid,aga täna ei tea ma kõige ele-mentaarsemaid neist. Samaon GPS-iga – kui paljudmeist oskavad täna sõita jaleida üles aadressi võõraslinnas ilma GPS-i kasutama-ta?

Kohvipauside ajal vestlesi-me Aapo ja tema armsa abi-kaasa Helgega kaasaegsestkunstist. Aapo ja Helgenõustusid minu mõttega, etkunstnikud on minetanudkunsti põhitõed ja toetuvadliiga palju tehnoloogiale. Mepeaksime minema tagasi alg-tõdede juurde ja õppima joo-nistama, õppima komposit-siooni, õppima rakendamakvaliteeti ja reaalseid oskusikõigis oma jõupingutustes.

See kõik saab jälle algusepõhitõdedest. Selliste õpeta-jatega nagu Aapo saaksidEesti kunstnikud kogu Eu-roopas kiiresti tuntuks, meoleksime kui kunstnike kes-kus. Meie uus kunstikoololeks koht, kus kunsti õppi-da!

Oleme väike, kuid andekasriik, kus tullakse toime suur-te väljakutsetega. Eesti No-kia ei pea olema füüsilinetoode, see võib olla mõtete,unistuste ja kontseptsioonideelluviimine.

Viido Polikarpus

tahtejõuga talent veidi roos-tes staari murrab, siiski tõeksei läinud, Šarapova kogemusjäi (veel) peale 6:3, 6:4. Agapressikonverentsil tunnustasŠarapova oma noort konku-renti, kes olla ta tugeva survealla pannud.

Teine Eesti sportlane, kelleesinemist aprilli viimaselnädalavahetusel kodumaalpöidlad peos jälgiti, oli ralli-mees Ott Tänak. Koos kaar-dilugeja Martin Järveojagasõideti MM-sarja kuuluvalArgentiina rallil tõusvasjoones ning lõpetati pjedes-taali kolmandal astmel alko-holivaba šampust pritsides.Võitis belglane Thierry Neu-ville, teine oli britt ElfynEvans. Kokkuvõttes on M-Spordi meeskonnas FordFiestal sõitev Ott Tänaknüüd 48 punktiga neljas.Juhib Oti meeskonnakaas-lane neljakordne maailma-meister Sebastien Ogier (88punkti), teine on soomlaneJari-Matti Latvala (75) jakolmas Neuville (54).

Argentiina ralli eel ütlesTänak fännide liigsete loo-tuste vähendamiseks, et selrallil leidub alati kive jamuid asju, millele otsa sõita,aga suutis suuri riske mittevõttes terve autoga finišissejõuda. Ralli esimesel päevaloli ta tihedas konkurentsiskuues, teisel tõusis kolman-daks ja kolmandal rallipäe-val suutis pjedestaalikohtahoida. Kõrgemale tõusmisttakistasid vajakud auto sea-distustes, mida ralli käigusOti näpunäidete järgi siiskiosaliselt parandati. Tuli kakolm katsevõitu.

Autoralli on riski, meister-likkuse ja õnne sümbioos.Juhtuda võib igaühega (niikeeras Argentiinas üks favo-riitidest Kris Meeke viima-sel katsel auto seitse kordaüle katuse), aga ei saa jättamärkimata, et viiest seni pee-tud etapist neljal pjedes-taalile jõudnud Tänak onmuutunud tunduvalt külma-verelisemaks ja nüüd tulevadMM-sarjas talle teekateteltsobivamad Portugali, Itaalia,Poola ja Soome rallid. Üks-kord peab Ott rallivõidu kaEestisse tooma!

Eestis on jahedus küll tasa-pisi taandumas ja kevad kaspordis oma võimu võtmas,ometi tulevad veel viimasedtalispordiuudisedki. EestiEesti meeste hokikoondismängis soomlase Jussi Tu-pamäki juhendamisel Põhja-Iirimaal Belfastis maail-mameistrivõistluste 24.-29.koha turniiril. Maksimum-

eesmärk oli muidugi tõustajärgmiseks aastaks üks tasekõrgemale, miinimumsoovmitte veel madalamasse lii-gasse kukkuda. Miinimumõnnestus: kaotati küll niiLeedule, Jaapanile kui Suur-britanniale, aga võideti Hor-vaatiat ja Hollandit ningjäädi 27. kohaga sellesseliigaklassi püsima. Riigikohta, kes saab oma meist-rivõistlusteks kokku ei roh-kem kui vaid kolm meeskon-da (!) ning otsib Eesti passi-ga koondisemehi peaaegukümne riigi hokiliigadestpolegi ehk väga paha.

Kehvasti läks aga Eesti jää-keegli curlingumängijatelMaile Mölderil ja ErkkiLillel, kes Kanadas peetudsegapaaride MM-il play-off’i ei pääsenud ning seegamuutus eestlaste 2018. aastataliolümpiale pääs üsnaproblemaatiliseks.

Eesti pallimängukoondis-test seisab kõige põnevamsuvi ees võrkpallureil. Jubamai viimasel nädalal seisa-vad Eesti rahvusmeekonnalees MM-valiksarja Euroopatsooni teise ringi mängudKosovo, Montenegro, Un-gari ja selle valikgrupi fa-voriidi Venemaaga. Grupivõitja pääseb otse sügiseseleMM-finaalturniirile, teisekoha omanikul seisab eesveel üks turniir ainsale vii-masele vakantsele MM-pile-tile.

Juuni esimesel nädalal tee-vad Eesti võrkpallimeheddebüüdi Maailmaliigas, ku-hu nii kaua püriti ja nüüdEuroopa liiga võitmisegakoht teeniti. Kolmandas tu-gevusgrupis on esimesel tur-niiril Montenegros vastas-teks kohalike kõrval HiinaTaipei ja Tuneesia, nädalhiljem võõõrustatakse Tal-linnas Katari, Kreekat jaVenezuelat.

Enn Hallik

Viido Aapo Pukki maalimisklassis Sauel. Erafoto

Anett Kontaveit. Foto: internet

1817.qxp_VES 1508 5/5/17 12:04 AM Page 7

Richard Amwake 513-289-3610

Karin Ruus: (440) 238-0456

Chicago Eesti Maja 14700 Estonian Ln

Riverwoods, IL 60015-3553 1-720-ESTONIA

www.eestimaja.com.Baar VANA TALLINN avatud iga

pühapäev  11.00 e.l.-4.00 p.l Chicago Eesti Kool

igal teisel pühapäeval 10.30-1, beebid 9.45-10.30

Kooli direktor Pille Armpalu Mc-Quillen; kool@eestimaja.com

EESTLASTE KOONDISKAROLIINADES

Informatsiooniks helistada: Kadi Kool 919-345-6614 (cell )

e-mail: KKool@nc.rr.com

Connecticuti Eesti Selts esimees Erik Linask

tel (203) 570-9942ces@linask.net

*********Connecticuti Eesti Kool

igal teisel laupäevalKoolijuhataja Merike Siismets

tel 860-887- 3474merikesiismets@gmail.com

Connecticuti Gaidüksus "Põhjatütred"

üksuse juht ngdr EllenMüürsepp, tel (203)-894-4614e-mail: muursepp@comcast.netGaidjuht ngdr Kristi Rakfeldt

tel (203) 393 0432e-mail: kristirakfeldt@gmail.com

Hundukari/Skautüksus "Vikerlased"

koondused peale CT Eesti Kooliüksusejuht: nksm Leelo Linask

leelolinask@gmail.com; tel (203) 261-8629

Dallase ja Fort Worth TexasInformatsioon: Aino Alber

tel 214-632-6828ainoalber@hotmail.com

Houstoni Eesti Selts – esinaineHelen Arnold 713-478-5949Texasgirly1979@gmail.com

Abi: Arved Plaks 281 481 1328arvedplaks@aol.com

Indianapolise Eesti SeltsJüri Tults: 317-542-8073

Kesk-Florida EESTI SELTSTriin Karr, triin.karr@gmail.com

Kersti Linask kklinask@tampabay.rr.com

http://floridaestos.wordpress.com

Lõuna Florida Eesti Selts Maire Riisma (561)393-5382www.estonians.wordpress.com

Eesti Arhiiv ÜhendriikidesEstonian Archives in the U.S.

Tel: 732/363-6523. Avatud esmaspäeviti kell 10-2

*******Lakewoodi Eesti Ühing

Lakewood Estonian Association, Inc.Helica DeShaw: 732-580-2753lakewoodestonianhouse@gmail.com

*********Lakewoodi Eesti Maja

4 Cross Street & Veterans HwyJackson, NJ. Tel 732-905-9737

www.lakewoodestonianhouse.orgLaupäeval, 6. mail kell 4 pl

Tulukontsert, kus esinevad USAIdaranniku lastekoor Laulurõõm,

Lakewoodi Kooli kandlemängijad jaLeedu kooli lapsed

Pühapäeval, 21. mail kell 2 pl-Emadepäeva Kevadkontsert

**********Lakewoodi Eesti Kool

Külli Rannamäe (732) 262-8183

S & N CAROLINA

CONNECTICUT

CHICAGO

CLEVELAND/OHIO

INDIANA

KESK-FLORIDA

LÕUNA-FLORIDA

LAKEWOOD

8 Nr. 18 neljapäeval, 4. mail 2017VABA EESTI SÕNA

NEW YORK

Kus? Mis?

EESTI MAJA*******

NY Eesti Haridusseltsi büroo:Mänedžer Kadri Sepp-Gilman

212-684-0336Büroo lahtioleku ajad:

esmaspäevast reedeni 10-6plwww.estonianhousenewyork.com

*********

BAAR JA RESTORAN on avatud neljapäevast laupäevani

kell 5pl-11pl, 212-532-4515********

NYEHS SEGAKOOREsinaine Eha Brownell,

212 687 2847,ABrownell@nyc.rr.com

*********EESTI KULTUURFOND

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDESEsimees: Kaarel Laev

klaev@nyc.rr.comwww.estonianculture.org

*******NY EESTI KOOL

www.nyek.orgKoolijuhataja: Merike Barborak

tel 646.750.6872 merike.barborak@gmail.comAbijuhataja: Maria Becker

mbecker@hvc.rr.com2016/2017 õppeaasta: 13. ja 20. mai, 3.juuni.

********NEW YORGI GAIDÜKSUS

“LINNUTEE” Juht: gdj. Ilomai Kurrik

ilomaik@yahoo.comGaidid, hellakesed (alates 6. eluaastast) NEW YORGI SKAUTÜKSUS

“VIIKING”Skaudid, hundud (alates 5. eluaastast)

Skj. Siim Vanaselja vanaselja@gmail.comSkj. Kaarel Laev, klaev@nyc.rr.com

tel (917) 685-4672Koondused on gaididega samal ajal.

**********NEW YORGI EESTI SEENIORID

Long Islandi Eesti KoduKontakt Sven Roosild

Tel (631) 744-1090Long Islandi Eesti Kool

Kontakt: Eda Volmer Kaasiktelefon (631) 905 6066

e-mail: eda.volmer@gmail.com

Albany Schenectady Eesti ÜhingSven Paul, (518) 372-5005

(E-post: orav@aol.com)

Atlanta Eesti Kultuuri SeltsAtlanta Estonian Cultural Society

Kristi V. Allpere, Esinainekristi@allpere.com 770-618-8445 info@atlantaestonians.org.

Baltimore Eesti Maja1932 Belair Rd.

Baltimore, MD 21213-1514410-327-7634

Kontakt: Seltsi esinaine Lea Kiikbaltoeestiselts@gmail.com

Baltimore Eesti Laulumehed jaBaltimore-Washingtoni

Eesti Segakoor: ühised lauluproovid

igal neljapäeval sept.-maikell 8:00 pl

Calvary kirikus, Silver SpringisEESTI KOOL

Koolijuhataja John Jester410-668-8812

j

Bostoni Eesti Selts65 Church Street, Warren, RI 02885

President: Paul Attemannpresident@bostoneesti.org

401 245 5525

Eesti Kultuuritallestu ÜhingCincinnatis

Carina Paat, sekretär Tel. 859-285-9029,

carina.paat@gmail.com

LONG ISLAND NY

ALBANY-SCHENCTADY

ATLANTA, GA

BALTIMORE

BOSTON

CINCINNATI

Los Angelese EESTI MAJA1306 West 24 street Los Angeles, CA 90007-1623 Tel 323-732-4362

info: www.eesti.usKoolipäev pühapäeviti

Eesti Majas, kell 10.00 e.lSeenioride Klubi kohtub iga kuu

teisel kolmapäeval kell 11. Esinaine: Kaie Pallo

tel 323-732-4362kaie_pallo@hotmail.com

Detroidi Eesti Haridusselts Kodue-mail: DetroitEstonians@Yahoo.com

www.DetroitEstonians.com 

Minnesota Eesti SeltsInfo: Harry Tedertel: (952) 474-5367

hmteder@gmail.com

Info: Liisa Dobereiner-Ullman2903 Parkhill Drive

Billings, Montana  59102tel 406-523-2629

mobiil 406-672-1250e-mail Lisa_U@bresnannet

https://www.facebook.com/groups/196338543720756/

Kontakt: Alvar Soosaarasoosaar@gmail.com

Portlandi Eesti Seltsi esimeesKalev Sepp, tel 503-292-3578

San Francisco Eesti Selts, Mai-Liis Bartling, presidentmailiisbartling@yahoo.com

eestibythebay.org

Seabrooki Eesti SeltsInfo: Evi Truumees,

tel (856) 453-0051

Seattle Eesti Seltsi esinaineKristi Urv, 3010 North 24th St

Tacoma WA 98406e-mail: valiturus@hotmail.com

Seattle Eestlaste Teated,toimetaja Merit Oviir, e-post:

merit.oviir@gmail.com

Washingtoni Eesti Seltsesinaine Mirjam Krull;

Washingtonieestiselts@gmail.com********

WASHINGTONI EESTI KOOL,400 Hurley Avenue, Rockville, MD

Igal teisel laupäeval, kooli direktor Kaia Kirchman

703-887-5141, torekooldc@gmail.com

Eesti Skautide Malev USA-s Juht skm Mart Kuhn,

tel 571-723-8223, e-postMart.kuhn@gmail.com

Eesti Skautmasterite Kogu USAKoondis. Juht: skm Gunnar Tamm,

e-post skautjuht@gmail.comSuurlaager “Seiklusratas”

Tagametsas 8.-15. juulilSuvelaager Järvemetsal

12.-20. augustUSA malevate aastakoosolekud

14.-15. oktooberTalgute kuupäevad teatatakse

www.jarvemetsa.org

Esimees Tarmo Palloptarmopallop@americanaquatic.net

Long Island Spordipäev/Jaanipäev10. juuni

Long Islandi Lastesuvekodu1.-22. juuli

Lakewoodi Eesti Mängud4.-6. august

Võrkpallilaager Kanadas23.-30. juuli

MICHIGAN

MINNESOTA

MONTANA

PORTLAND

SAN FRANCISCO

SEABROOK

SEATTLE

WASHINGTON DC

SKAUDID JA GAIDID

LOS ANGELES

HOUSTON

DALLAS

EESTI SPORDILIIT USAs

PHILADELPHIA

Tellige Vaba Eesti Sõna PDF versioon

ainult $50/aastas

2 3 4 5 61 7 8 9 10 1112 13 14 14 15 15

16 17 18 19 2021 22 23

24 25 262827 29

30 31 3233 3432 35

36 3742 3938 40 44

Noorte ristsõna nr. 1817Koostanud Erik Viires

41 4245 43

PAREMALE: 1.Kuulus tennisist,eesnimega, 12. pat-rioot, 13. hilja vas-tand, 14. noot, 15.lühendmõiste pok-sis, 16. nurjatu, 19.on magus, 21. lõu-namaine taim, 23. --oun=tsirkusekoo-mik, 24. pingsus,27. ebasümpaatnehoiak, 28. ----gi=kavarem, 29. --zart=kuulus helilooja,30. --mu =sõbra-mees, 31. oli kuul-saim filmidiiva, 33.riik Aafrikas, 35.veelooma ujumis-elund, 36. jumalailmutusmägi, pool-saar Egiptuses, 37.silmahaigus, 38. on muutlik, 39. juba ammu, 41. h--=hinnang,42. --ar koosneb kahest, 43. kaardimast.

ALLA: 1. Edu----=jalgpallimeeskonna osa, 2. tükk, 3. tagama,4. sõjalaevastiku juhtlaev, 5. --am=ümbritseb pilti, 6. olematutkujutlema, 7. t--k-=ese skautlaagris, 8. me---=auhind, 9. rohkem,10. noot, 11. lill, 15. riik Lõuna-Ameerikas, 17. ---etus=kink, 18.töökas, virk, 20. puu osa, 21. talent, 22. riik Aasias, 24. ri--=materjal, 25. eksituse, 26. riik Euroopas, 30. sõjaväeline asutus,32. teravili, 33. on möödunud, 34. l--n=inim-asustus, 36. noot,40. --gli oli 20. saj. kuulsamaid tenoreid.

4 8 9 9 10 11 12

14

17

21 22

25 26

28 28

31

Ristsõna nr. 1817Koostanud Erik Viires

5 6 7

16 16

20 21

25

27

31 30

2 3

13

17

18 19

1

15

23 24

27

29

36

38

41 42 43

33

41 37

45 40

32

3634 35

39

48 49

52

46 47

51

4542 44

50

49

PAREMALE: 1. Oli kuulus inglane, 9. kirjanik Metsa-nurga eesnimi, 13. astronoom, 15. maja osa, 16. tuntud norrakirjaniku eesnimi, 17. ---r=põllutööriist, 18. on Pika Her-manni tornis, 21. --u=kaunidus, 22. --d=vaimustus, 23. järvVenemaal Siberis, 25. vanaaegne relv, 26. karu on ---as, 27.kuulub söögilauda, 28. teine ja kolmas Soomes, 29. asula -käändes, 30. surnute asupaik eesti rahvausundis, 32. end.USA president, 34. ---men=ooper, 36. ke--=ahel, 37. USAosariik, 39. m---n on inimese abiline, 40. a--=nõu, 41. --dal=edukas tennisist, 42. kaks sama tähte, 44. mängukaart,47. eksitus, viga - kõnekeeles, 49. ülistuslaul, 50. arene-misaste, 51. aukudega plaat, 52. Saali teos..

ALLA: 1. linn Marokos, 2. ära kasutama, 3. tulekivi, 4.Ba--=kuulus helilooja, 5. õ--=õhuke, 6. nutt - murdes, 7.vene poliitik revolutsiooni päevilt, 8. koosneb lauljaist, 9.o--ett=munaroog, 10. kolm sama tähte, 11. suurriik, 12.teenrid, 14. sta--=linn saksa k., 19. riik Aasias, 20. ra---=linnEestis, 24. lind, 26. traagilise lõpuga eesti põgenikelaev1944. a., 28. järv Venemaal, 30. tuntud saksa kirjaniku Man-n’i eesnimi, 31. võitis 1936. a. olümpiamängudel 4 kuld-medalit, 33. oli populaarne film, 35. Rootsi suurfirma, 38.kala võrkpüünis, 43. malend, 45. k--s=loom, 46. lühend arstinimekaardil, 48. o--ika=valgusõpetus, 49. k--=magamisaselaevas.

Ristsõna nr. 1717 lahendus:1. Jacques Chirac, 13. huvireisijad, 15. ori(orient), 16. Ti,17.

aro(aroom), 18. vait, 19. aloha, 21. kus, 22. Esso, 23. Ma, 24. en-nist, 26. tank, 28. büroo, 29. Oscar, 31. Kaluri(“Kalurineiu”), 33.Hiina, 35. ali(kali), 36. ke(keris), 37. ruupor, 38. tm(astma), 39.Irv, 40. vabandus, 42. Oscar Wilde, 47. auk, 48. Muhumaa, 49.Agassi.

ALLA: 1. Ja, 2. Christchurch, 3. Quito, 4. uv(tuvi), 5. eitama,6. Sri Lanka, 7. Ce(Celebes), 8. hi(hirv), 9. Istanbul, 10. ri(risu),11. ajakiri, 12. Caruso, 14. Dostojevski, 15. oas, 18. velodroom,20. He(Hess), 25. nüri, 26. trio, 27. ka, 30. aip(vaip), 32. lambda,34. nr(teenrid), 36. kruus, 38. Tal, 39. idas(Leonidas), 40. Via, 41.aeg, 43. su, 44. au, 45. rm(torm), 46. wa(was).

1817.qxp_VES 1508 5/5/17 12:04 AM Page 8

Nr. 18, neljapäeval, 4. mail 2017 9VABA EESTI SÕNA

EELK BALTIMOREMARKUSE KOGUDUS

St. Marks Evangelical LutheranChurch, 1900 St. Paul Street,

Baltimore, MD 21218,410-752-5804Esimees Agu Ets tel 301-526-3327

aguets23@gmail.comJärgmine jumalateenistus on 21. mailalgusega kell 14.00, kus teenibõpetaja Markus Vaga, orelil RenataO’Reilly. Peale jumalateenistust toi-mub kohvilaud seltskondlikus saalis.Baltimore Markuse koguduse suur-kogu toimub 17. septembril pealejumalateenistust.Jumalateenistused toimuvad kell14.00 järgmistel kuupäevadel: 17.septembril, 15. oktoobril, 19. no-vembril ja jõuluõhtu jumalateenis-tus 24. detsembril algusega kell16.30. Täiendavat informatsiooni saabkoguduse esimehelt Agu Etsilt tel301-526-3327, aguets23@gmail.com

E.E.L.K BERGEN COUNTYKOGUDUS

www.eelk-kirik.com/Bergen-CountyKirik: Trinity Lutheran Church

Linwood & Palisades Ave nurgal. Bogota NJ 07603

Kontakt: Malle Väärsi, 165 Walnut StreetBogota NJ 07603, Tel: 201 489-0485

Pühapäeval 14. mail kell 4:00 Kristuseülestõusmisaja ja emadepäeva teenistusManhattanil , Gustav Adolfi luteri kirikus,155 East 22. street. Teenib koguduseõpetaja piiskop T. Vaga.Pühapäeval 28. mail Kristuse ülestõus-misaja teenistus Bogota Trinity Lutherankirikus Linwood & Palisades nurgal.Teenib koguduse õpetaja piiskop T. Vaga.Kohvilaud pärast teenistust.

E.E.L.K. CHICAGO ESIMENEKOGUDUS

c/o Eesti Maja14700 Estonian Ln, Riverwoods,

IL 60015, Tel 847-537-8016Postiaadress: P.O. Box 95,

Lincolnshire, IL 60069Koguduse abiesimees:

Matti Jaanimägi, tel. 847.308.0674Email: mmjaan@sbcglobal.net

Koguduse diakonõpetaja: Gilda Karu, tel 847.577.1337E-mail: abistaja@yahoo.com

Pühapäeval, 21. mail kell 11:30Chicago Eesti Maja 50. aastapäevKõik on teretulnud!

EELK CHICAGO KUULUTUSPUNKT

Kirik: Zion Latvian LutheranChurch, 6551 West Montrose Ave.

Chicago, IL 60634 http://www.eelkchicago.org

Talituste osas palun võtke ühendust: õp.Nelli Vahter, tel 773-573-0945;nvahter@yahoo.com

EELK CLEVELAND-OHIOKOGUDUS

www.eelk-kirik.com/ClevelandKoguduse esinaine Karin Ruus,

Tel. 440-238-0456; 14550 Walking Stick Way , Strongsville,

OH 44136-7845

EELK CONNECTICUTIKOGUDUS

www.eelk-kirik.com/ConnecticutJumalateenistused Connecticutis javäljaspool. Koguduse õpetaja UudoTari, 34 Holyoke Rd, Manchester,

CT 06040, 1-860-646-4959, kog. abiõpetaja Valdeko Kangro

tel (860) 742-1248Emadepäeva kirik Andoveris pee-takse laupäeval 13. mail kl. 2 p.l.Andoveri Congregational Kirikus teenr. 6 ja Long Hill nurgal. Teenivadkoguduse õpetajad. Orelil JulianaDavis. Päevakohane koosviibiminejärgneb kiriku saalis. CT Eesti Kooliõpilased teenivad kirikus ja esinevadkoosviibimisel. Kohvilauaks paluntuua kaasa suupisteid.PIIBLITUND peetakse Andoveris õp.Valdeko Kangro kodus kolmapäeval24. mail kell 2 p.l. Kõik teretulnud.

Eesti Evangeeliumi LuteriusuKiriku

LAKEWOODI PÜHAVAIMUKOGUDUS

www.eelk-kirik.com/LakewoodKirik: 607 E. 7th St, Lakewood, NJKoguduse õpetaja: Thomas Vaga

tel (732) 370-8317, mobiil 1-732-581-2951,

e-mail: thomasvaga@optonline.net.Organist Maria Star Zumpano

KIRIKUTE TEATEDPühapäeval 7. mail kell 10:00ülestõusmisaja teenistus. Teenib ko-guduse õpetaja. Armulaud.Teenistusele järgneb koguduse liik-mete ühine aastakoosolek.. Pühapäeval 14. mail kell 10:00emadepüha teenistus. Teenib kogu-duse õpetaja. Pühapäeval 21. mail kell 10:00 ing-liskeelne teenistus. Teenib diakonKalju Ets. Pühapäeval 28. mail kell 10:00Jeesuse Kristuse taevaminemisetenistus. Teenib koguduse õpetaja.

Eesti Evangeeliumi LuteriusuKiriku

LOS ANGELESE KOGUDUSwww.eelk-kirik.com/Los-Angeles

Kirik: Läti Luteri kirik1927 Riverside Dr. Los Angeles

Kog. õpetaja Enn Auksmanntel. (310) 745-0450Organist Kaie Pallo

EELK KESK- FLORIDAKOGUDUS

Kirik: Trinity Lutheran Church401 5th Street N. St. Petersburg, FL

Koguduse õpetaja: Priit Rebane,tel 727-812-1255, priit@rebane.com

EELK MICHIGANI KOGUDUSSt.Paul`s Latvian Church, 30623W.Twelve Mile Rd. Farmington

Hills, MI, Esimees: Loit MaripuuMaripuu@comcast.net

tel (734) 663-0238

EELK MINNEAPOLISEKOGUDUS

Esimehe kt T. TammearuTel (952) 472-5296

Chapel of the Cross (NW Hall,Luther Seminary), 1501 Fulham St,

Saint Paul, MN 55108. Parkimine: www.luthersem.edu

Pühapäeval, 21. mail algusega kell2:00 p.l. Taevaminemispüha jumala-teenistus armulauaga. Teenib õp.Nelli Vahter, tel: 773-573-0945;nvahter@yahoo.com

EELK NEW YORGI EESTI EV. LUTERI USU KOGUDUS

Lex.Ave. & 88 Street Koguduse õp. praost em. Uudo Tari

34 Holyoke Rd, Manchester, CT06040, 1-860-646-4959;

Esimees Voldemar Lundre tel (516) 484-1764

NB! Alati kontrollige viimaseid teateid infotelefonil:

1-860-646-4922Pühapäeval, 21. mail kell 2 p.l. onülestõusmisaegne jumalateenistus. Tähis-tame tagantjärele emadepäeva ja avaldameneile oma tänu ning austust. Järgneb päe-vakohane koosviibimine kohvilauas.

EELK NEW YORGI PAULUSEKOGUDUS

www.eelk-kirik.com/NY-PauluseKirik: 155 East 22nd Street, NYCKoguduse õpetaja Thomas Vaga

Tel (732) 370-8317 thomasvaga@optonline.net

Õpetaja kantseleitund Manhattanilteisipäeviti kella 9-2 Kog. esimees

Sven Roosild, tel 631-744-1090Pühapäeval 14. mail kell 4:00 Kristuseülestõusmisaja ja emadepäeva teenistusManhattanil , Gustav Adolfi luteri kirikus,155 East 22. street. Teenib koguduseõpetaja piiskop T. Vaga.Pühapäeval 28. mail Kristuse ülestõus-misaja teenistus Bogota Trinity Lutherankirikus Linwood & Palisades nurgal.Teenib koguduse õpetaja piiskop T. Vaga.Kohvilaud pärast teenistust.

EELK PORTLANDI KOGUDUS15273 S. Brunner Road, Oregon

City, OR 97045Kirik: Läti Luteri kirik, 5500 S.W.

Dosch Rd.Portland, OR 97239Koguduse esimees:

diakon Kalle Merilo:15273 S. Brunner Road, Oregon

City, OR 97045, tel: +1 (503) 260-4739, kallemerilo@comcast.netõpetaja abipraost Hendrik Laur,

tel: +1 (360) 352-2371, hendriklaur@comcast.net

EELK SCHENECTADY- ALBANY KOGUDUS

www.eelk-kirik.com/Schenectady-Albany

Immanuel Luteri kirik 1850 UnionStreet, Niskayuna, NY Koguduse

esinaine Eve Rebassoo

tel (518) 674-3206 e-mail: erebasso@nycap.rr.com Koguduse õpetaja William Ilves

Organist Lembit Salasoo

EELK SEABROOKI KOGUDUSKirik: Northville Lutheran Church

Esimees Harry Virunurm, 2718 Annlo Lane, Vineland, NJ

08361. Tel (856) 466-7056harry.virunurm@wfadisors.com

EELK SEATTLE KOGUDUS4711-45th Ave SW, Seattle,

WA 98116, tel 425-829-6874Koguduse esimees Leo Hannibal

leo_hannibal@hotmail.comKog. õp abipraost Hendrik Laur

tel 360-352-2371

EELK SYRACUSE KOGUDUSErwin First Methodist Church of

Syracuse, 920 Euclid Avenue, Syracuse, NY

Koguduse esinaine: Kadi Piirak,132 Maywood Dr., Syracuse, NY,

13205, Tel 315 436 0906, kpiirak@twcny.rr.com

Kristuse ülestõusmisaja kontsert-jumalateenistus Bergen ∫County ja New

Yorgi Pauluse koguduses

New Yorgi Eesti Haridus-seltsi Segakoor Maaja Roosijuhatusel andis kauni ja tun-deküllase kontserdi TrinityLutheran kirikus Bogotas,mis on ligi 100 aastat teeni-nud Ameerika eestlaskonda.USA-sse emigreerunud eest-lased olid ju abiks, kui kiri-kut eelmise sajandi alul ehi-tati. Siis oli USA-sse ja Ka-nadasse emigreerunud eestiluteriusuliste vaimulikuksEesti missionärist õpetajaKonrad Klemmer. Praeguteenib seda USA teiseks va-nimat eesti kogudust, EestiEvangeeliumi Luteri UsuBergen County kogudust,piiskop electus ThomasVaga.

Ilus vaimulik kevadinekontsert toimus pühapäeval,23. aprillil, 2. pühapäevalKristuse ülestõusmisajasBergen County ja New YorgiPauluse koguduse jumala-teenistusel. Teenistusel jut-lustas õpetaja Thomas Vagaja orelil teenis koguduseorganist Mall Kiil.

Kontsert algas eriliselt ilu-sa ja hästi esitatud Josef

Haydn’i “Kõik taevas nüüdkuulutab”. Järgnes RudolfTobiase “Jeruusalemma tüt-red” ning anonüümse kom-ponisti “Ilus mu Jeesus”.Koorijuht Maaja Roos onharjutanud koori laulma suu-repäraselt, ühtlaselt ja deli-kaatselt. Ütleksin, et tege-mist on imega, mida olemekorduvalt saanud kogedaMaaja Roosi kooride esine-mistel, tal on imeline oskussaada koorid laulma ime-kaunilt. Suurepäraselt kõlasRudolf Tobiase tütre, HelenTobias Duesbergi helitöö“Reekviem” neljas osas:Requiem Aeternam, KyrieEleison, Recodare ja Sanc-tus. Kontserdi lõppnumbridolid: H. Kännu “Kaugel”,Tuudur Vettiku “Nokturn” jaHelen Tobias Duesbergi jaA.A. Wihtoli “My soul andI”. Tänuväärselt esitab koori-juht oma ema Helen TobiaseDuesbergi heliloomingut.Soolo-osi laulis oma ilusalauluhäälega koorijuhi tütarLeila Roos. Suurepärase pro-grammiga ja esitusega sega-koor koos juhi ja solistigateenisid nii tormilise aplausikui kiriku kontserdil on sün-nis.

Õpetaja oma sõnumis jut-lustas Kristuse surnuist üles-tõusmise imet ja tähtsustmeile, keda ootab ülestõus-mine pärast maapealse elu

lõppu. Julgustav sõnum võe-ti tänuliku südamega vastu.

Koguduste ühise tänuüm-briku andis koorijuhile kogu-duse laekur Eha McDonnellja värskete kevadiste sirelite-ga lillekimbu Bergen Countykoguduse esinaine MalleVäärsi. Kimbu õied olidMalle Väärsi oma aiastkirikusse toodud.

Meeli ja hingi ülendanudteenistusele järgnes rikkalikkohvilaud Malle Väärsivalmistatud võileibadega.Mis teeb sellised teenis-tustele järgnevad kokku-saamised eriti mõnusaks onsee, et tänu kiriku remondileon nüüd Trinity Lutheran’ikirik ja seltskondlikud ruu-mid samal korrusel. Kogu-duse liikmetel ja külalistel,kel on probleeme liikumi-sega, on nüüd palju lihtsamosaleda nii jumalateenistu-sel kui ka kohvilauas, võrrel-duna sellega, kui seltskond-likud ruumid olid alumiselkorrusel.

Kauni kontserdi muusikahelid saatsid koduteele asu-jaid. Eriline tänu koorijuhileMaaja Roosile, tema koorileja solistile Leila Roosile ningka organistile, kes lõpetaskontsertjumalateenistuseeesti helilooja Urmas Sisaskihelitööga. Airi Vaga

Paremalt teine solist Leila Roos. Autori fotod

1817.qxp_VES 1508 5/5/17 12:04 AM Page 9

VABA EESTI SÕNA10 Nr. 18 neljapäeval, 4. mail 2017

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) aastakoosolek Stockholmis

Pr Pikkov tutvustas juube-liüritusi, mis kestavad käes-oleva aasta aprillist kuni veeb-ruarini 2020. Programmitarvis on loodud EV 100 äpp,mida on võimalik alla laadi-da netist www.ev100.ee,samas on leida ka väga paljujuubeliga seonduvat infot.

EV 100 avaürituseks oli16. aprillil üleeestiline rah-vamatk. Sel päeval möödus100 aastat Eestimaa kuber-mangu ühendamisest Liivi-maa kubermangu põhja-osaga, mille tulemusena tek-kis Eesti riigi kontuur. Rah-vamatk toimus läbi Eesti,mööda tolleagset piiri. Juu-beliüritused lõpevad 2. veeb-ruaril 2020, mil möödub 100aastat Tartu rahulepingusõlmimisest.

Programmi fookuses onlapsed ja noored. Programmiläbivaks lauseks on: TeemeEestile kingitusi! Näitekskingitus „Igal lapsel omapill“ on kantud unistusest, etigal Eestimaa lapsel oleksvõimalik õppida pillimängu.Tänaseks on selle projekti/kingituse raames soetatudjuba üle 1000 muusikainstru-mendi.

Lisaks suursündmustele onsel ajavahemikul planeeritudrida valdkondlikke projekte.Siinkohal olgu nimetatudvaid mõned.

Arhitektide ühisprogrammnäeb ette korrastada väikestekohtade südamikud, linna-keskused. Filmi- ja telepro-grammi raames valmivaduued filmid ning seriaalid,nagu näiteks A.H. Tamm-saare „Tõde ja õigus“ I osapõhjal valmiv mängufilm,uus animafilm „Lotte jakadunud lohed“ jpm. Seevaldkondlik projekt hõlmabligi 1/3 juubeliürituste eelar-vest.

2018. aasta jooksul ilmub„Eesti saja aasta lugu“ kajas-tav 44 raamatust koosnevsari. Samanimeline teatrisarion aga ühiskingitus, miskäivitub selle aasta sügisel jakestab 12 kuud. Igal kuulsünnib üks lavastus, mis kä-sitleb viimase 100 aasta ühteaastakümmet. Projektis osa-levad 22 eesti teatrit.

Ajavahemikul 1. juuli kuni31. detsember 2017, milEesti on Euroopa Liidueesistuja, käivitub EL eesis-tumise programm, hõlmatesligi 150 üritust.

Mastaapseima projektinaon planeeritud 15. augustil2018 ülemaailmsed koristus-talgud „Teeme ära“, millekäigus tahetakse kogu maa-ilm ära koristada ja mis olekseestlaste kingitus maailmale.

10. juulil 2017 toimub pro-jekti „Soome 100 Eestis“suursündmusena ühine kont-sert Vabaduse väljakul ningsamal päeval mängivad 100meeskonda mõlemal poolSoome lahte omavahel jalg-palli.

Projekt „Eesti Euroopaavalikus ruumis“ kaudutahab Eesti end tutvustadamaailma suurlinnades. Toi-mus konkurss ning võitjaksosutus Estonian Banksy,Edward von Lõngus, loov-lahendusega „Digi-tänava-kunst“, kus grafiti on põimi-tud ajaloo ja digitehnoloo-giaga. Nt üks piipu popsutaveesti talumees, nii nagu ta100 aastat tagasi välja nägi,pannakse liikuma digitaal-tehnika abil ning animeeri-tult ta kas lehvitab möödu-jale või vangutab peab.

Koosoleku üheks päeva-korrapunktiks oli vahearu-anne töödest, mille esitasMarit Davey Ühendriikidest,pildiraamatuga „Eestlasedlaias maailmas – Ülemaa-ilmse Eesti Kesknõukoguliikmesmaade lugu“. Pildi-raamat on ÜEKNi kingitusEesti Vabariigile 100. sün-nipäeva puhul. Raamat peabvalmima 2018. aastaks.

Marcus Kolga Kanadastandis ülevaate Tallinnasasuva Okupatsioonide muu-seumi omanike plaanidest,kavandatavatest ümberehi-tustest ja ekspositiooniderõhuasetuse muutustest.Järgnenud elavate arutlustekäigus otsustati hetkel jäädaäraootavale positsioonile.

Koosoleku teisel päevaltutvustas Sirle Sööt, ESTO2019 peakomitee esimees,ürituse esialgseid plaane.ESTO esimesed päevad (27.-28. juuni 2019) oleksid Hel-sinkis, seejärel kaks päevaTartus (29.-30.juuni) ja nelipäeva Tallinnas (1.juuli-4.juuli 2019). Soomes toimu-vat organiseerivad sealsedväliseestlased. Eestis toimuvprogramm oleks koostöösEesti Meestelaulu Seltsiga jaTartu ning Tallinna linnava-litsustega. Peakomitee rollon hoida kõiki üritusi kont-rolli all ja infot vahendada,kaasates kõiki ÜEKNi liik-mesmaid ja väliseesti organi-satsioone. Hea viis kõigikaasamiseks oleks teema-päevad: nt Kanada õhtu,Ameerika õhtu, temaatilisedpeod. Kuid kava on veeltäiustamisel ja ESTO korral-dajad ootavad soovitusi üle-maailmselt.

Laupäeva pealelõunal toi-mus Rootsi Eestlaste Liidu(REL) ja Ülemaailmse EestiKesknõukogu (ÜEKN) eest-

vedamisel rahvusvahelinekonverents ”Läänemere piir-konna julgeolek – ajaloolinevaade ja tuleviku välja-kutsed”. Peakõnelejad olidSaksa ja Poola suursaadikudStockholmis, kaasatud olidka olulised valdkonna eks-perdid ja poliitikud mõlemaltpoolt Läänemerd.

Pärast Krimmi annektee-rimist Venemaa poolt on jul-geolekupoliitika muutunudolulisemaks kõikide Lää-nemere riikide jaoks. Suu-rendatud on kaitsekulutusi jatihendatud on koostööd oma-vahel ja NATOga. Konve-rentsi eesmärk oli luua rah-vusvaheline arutelufoorum,kaasates valdkonna asja-tundjaid, tegevpoliitikuid jakodanikuaktiviste.

Konverents keskendusLäänemere piirkonna julge-olekule nii ajaloolisest pers-pektiivist kui tulevikku vaa-dates. Konverentsi esinejate-na astusid üles Saksa suur-saadik dr Hans-JürgenHeimsoeth ja Poola suur-saadik Wiesław Tarka, aja-looprofessor emeritus HainRebas, ajaloolased DavidLinden Rootsist ning IlmarMetsalo Soomest, Euroopaparlamendi liige GunnarHökmark, Atlandi NõukoguPõhja-Euroopa direktorAnna Wieslander, suursaadikEitvydas Bajarūnas LeeduVälisministeeriumist, Lätiparlamendi EL komisjoniesimees Lolita Čigāne, Root-si kindralmajor ja julgeolekuekspert Karlis Neretnieks,Saksa Välissuhete Nõukogudirektor dr Jana Puglierin,prof Matthew Rhodes Geor-ge C. Marshalli nimelisestEuroopa JulgeolekuõpinguteKeskusest Saksamaalt, drMike Winnerstig RootsiKaitseuuringute Keskusestning Riina Kaljurand, Rah-vusvahelise KaitseuuringuteKeskuse teadur ja LennartMeri konverentsi direktor.Päeva lõpetas kokkuvõttegadr Björn von Sydow, Rii-gipäeva kaitsekomisjoni jaBalti koostöögrupi esimeesja Rootsi riigikaitse konsul-tatiivkomisjoni esimees.

Korraldajatena said sõnaRELi esinduskogu esimeesLeelo Pukk, ÜEKNi ja EestiRahvuskomitee Ühend-riikides esimees Marju Rink-Abel ja Elisabeth BauerKonrad Adenaueri Fondist.Kokkuvõtte tegid EestlasteKesknõukogu Kanadas esi-mees Marcus Kolga ja RELesimees Sirle Sööt.

Konverents sai teoks tänuKonrad Adenaueri Fondi jaNATO toetusele ning Lät-laste Keskorganisatsiooni

Rootsis, Läti-Rootsi Ühingu,Leedu KeskorganisatsiooniRootsis, organisatsiooni Fri-värld, Poola Saatkonna jaEesti Saatkonna abile. Kon-verentsi oli võimalik jälgidaka otseülekandes(upnorth.eu).

Konverentsile järgnespidulik õhtusöök ja tantsUrmas Lattikase bändi saateltähistamaks ühtlasi RELi 60.juubelit.

Meeli BaggerSaksamaa, EÜSL

Algus 2. lk

EV100 programm täienes30 kunstiprojektiga

8. Laura Linsi ja RolandReemaa projekt „Toimumatajäänud tulevikud Eesti mo-dernismis“ 2018. aasta suvelViljandis.

9. Pärnu Muuseumi näitusRaul Meele rahvust ja identi-teeti käsitlevast loomingustajavahemikus 1973-2017.Näitus toimub septembristdetsembrini 2018 Pärnus.

10. Karel Koplimetsa pro-jekt „Juhtum nr 13. Oodatestaarast laeva“ 2017. aastasuvel.

11. Maria Aua ja AivarTõnso projekt „Kena pers-pektiiv“ 2018. aastal Virtsus.

12. Laura Kuuse ja Ca-mille Laurelli kuulamisses-sioonide projekt „Sada heli-maastikku stuudios 335“ajavahemikus juunist 2017kuni veebruarini 2018.

13. Temnikova & Kaselagalerii näituseprojekt OlgaChernysheva (isikunäitusgaleriis) ja Jaan Toomiku(kohaspetsiifiline installat-sioon Tallinna Keskturul)töödest augustist septembri-ni 2017 Tallinnas.

14. Peipsiveere Kunstikes-kuse/Voronja korternäitustesari „Lätted“ iga Eesti 15maakonna ühes väikeasulasalates 2018. aasta jaanuarist.

15. Eesti Kunstiakadeemiamoeosakonna ja Pärnu Muu-seumi ühisprojekt „Eestioma sinine“, mis ühendabmoe, looduse ja pärandkul-tuuri kaasaegses võtmes näi-tuseks 2018. aasta märtsistjuunini Pärnus.

16. Raamatusaatkonnakunsti- ja raamatunäituseprojekt „Sajad raamatud“Tartus ja Tallinnas aprillistmaini 2018 kaasates TartuKõrgema Kunstikooli üliõpi-lasi.

17. Fred Kotkase maali-näituse rändprojekt „Eestipidu“ kujutab erinevate pi-dupäevade tähistamist toi-mudes 2018. aasta teisespooles Tartus, Pärnus jaViljandis.

18. Sally Stuudio kooli-noorte kunstitriennaal 2017.aasta sügisel “Eksperimenta!2017“ Tallinnas.

19. Mooste KülalisStuudioprojekt „Metsik. Kääriminenormaalsuse äärealadel“,mis sisaldab biokunsti resi-dentuuri, sümpoosioni kor-raldamist ning kataloogi väl-

jaandmist ajavahemikus2018. aasta märtsist kuni2019. aasta maini.

20. Asuurkeraamika põle-tusetendused ja rändnäitus„Tuleraamat“ 2018. aastaaugustis Narvas, Värskas,Vardjas, Pärnus, Kures-saares, Tubajas ja Tallinnas.

21. Pire Sova ja Pille Õn-nepalu näituse- ja vestlusõh-tute projekt „Vabaduse maa-giline ilu“ 2017. aasta au-gustis Tallinnas ja novembrisVõrus.

22. Tanja Muravskajaportreefotode projekt „Raa-mat sõdurist“, mida esitle-takse 2018. aasta veebruarisTallinnas.

23. Eesti Kunstiakadeemiadisainiteaduskonna toote- jatekstiilidisaini ning naha-kunsti osakondade ühispro-jekt „Hea Eesti Asi“ prak-tilise õppetööna 2017. aastakevad- ja sügissemestril kul-mineerudes näituseks 2017.aasta sügisel Tallinnas.

24. Mihkel Ilusa rahvuslikumotiivi teemasid käsitlevisikunäitus ja kunstitunnidPaides 2018. aasta novemb-ris ja 2019. aasta jaanuaris.

25. Rundum projektiruumiväljaantav omaalgatuslikkepraktikaid käsitlev trükis,mida esitletakse septembris2017 Tallinnas.

26. Galerii Positiiv näi-tusteseeria 2017 ja 2018.aasta jooksul.

27. Evald Okase Majamuu-seumi rahvusvaheline kaas-aegse klaasikunsti näituse-projekt „Vaatenurk“, mistegeleb sallivuse teemadegaja toimub 2018. aasta suvelHaapsalus.

28. Eesti Instituudi projekt„Estonian Art 20“ tähista-maks ingliskeelse kunsti-ajakirja 20. sünnipäeva2017. aasta sügisel Tallinnas.

29. Eesti Kunstnike Liiduvideo-ja performansikunst-nike kunstifestival „FutuMuhu 2017. Sada Aastat“2017. aasta suvel Muhus.

30. Kondase Keskuse aut-saiderkunsti projekt „Kogu-tud maailmad“, mis tegeleberivajadustega inimesteloominguga ja toimub suvel2018 Viljandis.

Lisainfo: Kadi Kesküla,EV100 kunstiprojektide

koordinaator, kadi.keskula@cca.ee

Algus 1. lk

1817.qxp_VES 1508 5/5/17 12:04 AM Page 10

VABA EESTI SÕNANr. 18, neljapäeval, 4. mail 2017 11

Mälestame kaastundes armast

Dr. Helgi Sillard’itAvaldame kaastunnet lastele

Peterile ja Lindale perekondadega

Miralda Põder lastega

EESTI HETKEDEmajõe kalasupp kartuliga

Tartus Emajõe ja Kartulitänava nurgal on selline ime-tore õpetlik tahvel, mis tut-vustab 23 Emajões elavatkala. Ülalt vasakult loend:

angerjas, säga, tõugjas, haug,koha, latikas, luts, karpkala,säinas, harjus, linask, turb,ahven, hõbekoger, koger,nurg, roosärg, särg, vinger-

jas, teib, viidikas, rünt jaluukarits.

Emajõgi ja too seltskondasuvad vasakul puude riviall. Aga kartul? On podi-sevas supipajas päevapilt-niku selja taga. Sealsel kiige-platsil toimus 22. aprillil(vaatamata külmunud sade-metele) XVI Supilinna päe-vade laat. Kiige kohal lehvisSupilinna lipp: pikitriibudhelepruun, roheline ja tume-pruun ning jõgemööda künd-sid lõbusõite teha teiste seaslodi Jõmmu ja viikingilaevTurm.

Tartu Supilinna iseloomus-tavad köögivilju tähistavadtänavanimed: Oa, Herne,Kauna, Kartuli, Kõrvitsa,Meloni, Marja ja Selleritänavad. See erilise hõngugamiljööväärtuslik puitmajaderajoon, kus leidub veel sillu-tamata tänavaid ja muudvana-aja eksootikat sai hiljutituntuks tänu 2015. a. popu-laarsele laste seiklusfilmile"Supilinna Salaselts". Soovi-tatav luure internetis aadres-sil (supilinn.ee).

Foto ja tekst: Riina Kindlam

Kuressaares kanti ööpime-duses läbi linna tühja kirstu

Laupäeva, 29. aprilli südaööl kandsid kuus meest Valjala jaKuressaare Rahu kogudusest neljandat korda tühja kirstu läbiKuressaare. Rahu koguduse liikme Viktor Marteli sõnul kannavadnad kirstu, möödudes linna ööklubidest ja baaridest. Oma teekon-da käivad nad vaikides ja kellegagi ei suhelda. Marteli sõnul onvaja anda noortele sõnum viimastele mõeldavas keeles. Nimelt, etkeegi ei pea surema noorelt – alkoholismi, narkomaania kätte.

Estonian Society of Central FloridaCelebrates Early Jaanipäev and

April Birthdays

We also celebrated the Aprilbirthdays of Maare and JaanKuuskvere, Silva Jensen, ReinMännik, Monika OrumaaCraig, and Triin Karr.We found a terrific home for

this year’s picnic in the condo-minium clubhouse and recre-ation center at the winter ho-me of Inne and Heikki Joon-sar. The recreational centerincludes shuffleboard courtsand a swimming pool. Thoughthere were no swimmers thisday, we enjoyed a few games

of shuffleboard. What fun!KFES provided grilled sau-

sages (an Estonian Jaanipäevtradition). Members broughtmightily delicious contributionsto the potluck luncheon table,and we thank brothers Tõnuand Jüri Toomepuu for the cel-ebratory champagne! It was agreat afternoon! Ja klaasidkokku kõlagu!The Estonian Society of

Central Florida (Kesk FloridaEesti Selts) is now on summerhiatus. Some snowbirds fly

north and others fly to Estoniaand beyond. We will recon-vene in October 2017. In themeantime, if you are in ourarea, please let us hear fromyou. Some of us are here yearround and we love to gettogether spontaneously. Wewish you all a happy summer!Floridaestos.wordpress.com

Lisa A. MetsKesk Florida Eesti Selts

Photos by author

TÄNAVALT. FROM THE STREET.

Tõke, tõkke. Lõke, lõkke.But that's yet another word

in Estonian – a baseball bat isa pesapallikurikas. When youbowl, you also try to knockover the kurikad (pins). Notkarikas, with an A, that a tro-phy. There's keegel / keegel-damine (9 pin bowling) andbowling (10 pin).The pole in pole vault is a

teivas and the sport is calledteivas/hüpe. In kõrgus/hüpe(high jump) the horizontal baris called a latt and hence theexpression of measurement orachievement. If you say "Talon latt väga madalal" –"His/Her bar is (placed) reallylow", it's a judgement callrelated to someone's ambi-tion, to place the bar.Another kind of puu is a kai-

gas; a short, thick stick usedas a weapon – a cudgel orbludgeon. A police officer'sclub, baton or truncheon (Bri-tish) is a nui, a staff is a sau. But back to the tõke at hand.

Any kind of barrier is a tõke,which has the effect of tõkes-tamine (obstructing, blocking).In construction, niiskus/tõke isa moisture or vapor barrier.The track event of hurdles istõkke/jooks or "obstacle run",whereas a steeplechase (hor-se or human) is takistus/jooks

and an obstacle course is atakistus/rada. Takistus andtõke are sünonüümid, as arethe verbs takistamine andtõkestamine.Single versus double k-s in

the case of tõke (singular),tõkked (plural) – just like lõke,lõkked (campfire(s)) – can behard to distinguish, if you'renot living in an Estonian lan-guage environment. Just re-member, the singular has only1 k. Say it aloud, so you canhear the difference in distin-guishing lengths: See on lõke.Ma süütan (mille?) lõkke. Seeon tõke; ma ületan tõkke.And to raise the tõkkepuu,

you will probably need a PULT(remote control), from thelonger juhtimis/pult. Not to beconfused with the other, oldsense of pult (kõne-, lugemis-/pult – lectern) or kantsel (pul-pit). Your tv, stereo, other elec-tronic devices and garagedoor are all operated via apult. Which is also a kind of lit-tle stick or variant of puu...Most like a kepp (stick, baton).If you're running a relay race,that would be a teate/kepp, a"message stick". I'll stop now.

Riina Kindlam, Tallinn

Continued from p.12

Continued from p. 12

KFES plays shuffleboard on April 22, 2017, at Seminole, FL .

Mälestame sügavas leinas meie perekonna kauaaegset sõpra

Susanna Triefeldt’iJaak, Florence, Linda ja Micah

perekondadega

1817.qxp_VES 1508 5/5/17 12:05 AM Page 11

VABA EESTI SÕNA12 Nr. 18, neljapäeval, 4. mail 2017

FREE ESTONIAN WORDNr. 18 Thursday, May 4, 2017

Pillerkaar Danced At The NATOFestival In Norfolk, Virginia

The Norfolk NATO Festivalpresented its annual Paradeof Nations on April 29, 2017 inNorfolk, Virginia in whichEstonia had a brilliant float dis-playing a traditional Estonianswing ("Eesti kiik") embel-lished with beautiful Estonianwomen in national dress. The NATO Parade is the

longest continuous parade inHampton Roads and the onlyParade in the United Stateshonoring NATO! Over 100

Parade Units participated withlocal and visiting high schoolbands, US and InternationalMilitary bands, and colorfulfloats representing each of the28 NATO Member Nations!After the Parade, there were

several performances on themain stage in Town Point Parkon the waterfront, central tothe booths of each NATOmember country where Esto-nia was also featured. ButPillerkaar was the hit of the

event presenting with sevenriveting dances in colorfulnational dress and thenencouraging the audience toparticipate in two more! Theday was a sweltering 91degrees but the balmy windsfrom the Atlantic Ocean kepteveryone cool!More pictures can be found on

Pillerkaar's Facebook page:Pillerkaar - Washington, DC.

Text and Photo by

JBANC 12th BalticConference Coming

The Joint Baltic AmericanNational Committee, Inc.(JBANC) is organizing its12th Baltic Conference –“New Realities: The BalticRegion in a ChangingWorld.” The main conference will

take place on Saturday, May20, at the Washington CourtHotel in the District of Colum-bia. Saturday's keynote spea-ker is former Senior Diplomat,Ambassador Daniel Fried. Wewill be hearing from a numberof policy experts, diplomats,media representatives, com-munity activists, and govern-ment representatives. The fol-lowing is a preliminary look atpanel themes for the mainconference day on May 20.New Realities: The Baltic

Region in a Changing WorldPreliminary Panel Agenda1. U.S.-Baltic Relations -

Implications for Security2. Info and Cyberwar -

Update 20173. Baltic Sea Region and

Nordic Cooperation4. Economic UnifiersOn Friday, May 19, we are

planning an afternoon con-gressional briefing in theDirksen Senate Office Buil-ding, followed by an eveningreception. If you decide to co-me in a day earlier, you arewelcome to attend a receptionon Capitol Hill on May 18 tocommemorate the 20th anni-versary of the House BalticCaucus. This will give you anopportunity to meet and min-gle with members of Congressand their staffs and otherfriends of Estonia, Latvia, andLithuania. More details will beforthcoming soon. You can register and pay (via

Paypal) on our website. Thedeadline for the early registra-tion rate of $200 has beenextended to May 10. After that,the rate is $225. Additional information is

available on JBANC’s website:https://www.jbanc.org/12th-jbanc-baltic-conference andwe'll also be frequently upda-ting conference information onTwitter at @JBANCchatter.You can also contact us at301-340-1954 orjbanc@jbanc.org.

I had to think about what thiswas called in English and rea-lized it's simply a (parking)gate. A classic gate in Esto-nian, the one where you mustlift a latch to be able to push itopen and enter a yard is avärav. But this is simply a bar– a puu. Yes, like a tree is puu,but a staff, rod, bar, pole, lathor even log is also a puu. (Tei-vas, kaigas, latt, sau, kepp,

Before the Estonian Societyof Central Florida (Kesk-Flo-rida Eesti Selts (KFES))breaks for summer hiatus,members and friends gatherfor their traditional early Jaani-

päev picnic and celebration ofApril birthdays. This year over25 members enjoyed a won-derful afternoon together onSaturday, April 22, 2017.This year, the celebration

Estonian Society of Central FloridaCelebrates Early Jaanipäev and

April Birthdays

was extra special with eightbirthdays. Both born on April18 – only 94 years apart – wecelebrated Leena Aare (94)and Brook Cabrera (1).

TÄNAVALT. FROM THE STREET.

Tõke, tõkke. Lõke, lõkke.

"Do not park in front of the tõkke/puu." The bar (puu) is a barrierwhich stops you (tõkestab sind) from passing through. In this case, itcontrols entry into the parkla or parkimis/plats of the Vanemuiseteater in Tartu.

palk.) Some well-known Esto-nian expressions include: "Mategin talle pika puuga ära"– Iwas better than him/her by agreat margin – a long rod.Another is "Ma olin nagupuuga pähe saanud" – saidwhen something takes you bysurprise, leaves you reeling,like you've been hit over thehead with a bat.

Continued on p.11Continued on p.11

1817.qxp_VES 1508 5/5/17 12:05 AM Page 12