qarTuli ena da literatura
mesame klasi
maswavleblis wigni
naTela maRlakeliZe, elene maRlakeliZe,
sofiko mexaSiSvili, irine nadiraSvili
grifminiWebulia saqarTvelos ganaTlebisa
da mecnierebis saministros mier 2018 wels
avtorebi _ naTela maRlakeliZe, elene maRlakeliZe,
sofiko mexaSiSvili, irine nadiraSvili
redaqtori _ neli elizbaraSvili
kompiuteruli uzrunvelyofa _ elene varamaSvili
© gamomcemloba `meridiani~, 2018
© naTela maRlakeliZe, 2018
yvela ufleba daculia
ISBN 978-9941-25-391-1
Sps `gamomcemloba meridiani~
al. yazbegis #47, Tbilisi,
tel.: (+995 32) 239 15 22
E-mail: [email protected]
qarTuli ena da literatura
mesame klasi
maswavleblis wigni
3
maswavleblis wignis struqtura
I. saxelmZRvanelos koncefcia 4
II. informacia saxelmZRvanelosa da `aqtivobebis rveulis~
gamoyenebis Sesaxeb 4
III. meToduri miTiTebani `maswavleblis wignis~ gamosayeneblad 6
IV. pirobiTi niSnebis axsna 6
V. erovnuli saswavlo gegma III klasi 7
VI. sanimuSo gakveTilebis scenarebi 14
VII. mdgradi ganviTarebis miznebi 59
miznebisa da Sedegebis ruka 61
4
I. saxelmZRvanelos koncefcia
saswavlo kompleqti warmodgenilia sami
wignis saxiT: `qarTuli ena da literatura~
(moswavlis wigni), `aqtivobebis rveuli~ da
maswavleblis wigni.
aqtivobebi ̀ moswavlis wignSi~ warmodge-
nilia ZiriTadad ori mimarTulebiT: zepir-
metyveleba da kiTxva; ̀ rveulSi~ ki yuradRe-
ba maxvildeba rogorc zepiri, ise weriTi
sametyvelo unar-Cvevebis Camoyalibebaze.
zepirmetyveleba: saxelmZRvanelos mixed-
viT zepirmetyvelebaze muSaoba am etapze
sami mimarTulebiT xorcieldeba: a) leqsi-
kuri maragis gamdidreba, b) frazeologiuri
muSaoba, g) Txrobaze, gabmul metyvelebaze
muSaoba. swored am mizniT gaxlavT warmodge-
nili iseTi aqtivobebi, rogoricaa: 1) ucnobi
sityvebisa da frazebis axsna, maTi gamoye-
nebiT winadadebebis Sedgena, 2) sinonimebsa
da antonimebze muSaoba... 3) kiTxvaze pasuxis
gacema, 4) sityvagamotovebuli winadadebis
Sevseba, 5) deformirebuli winadadebis/
teqstis aRdgena, 6) Sinaarsis gadmocema, 7)
ese (zepiri Txzuleba) Tavisi variantebiT:
a) sagnis/movlenis aRwera, b) STabeWdile-
baTa gadmocema, g) zepiri teqstis ageba
sayrdeni sityvebis gamoyenebiT, saTauris
mixedviT, dasawyisis/dasasrulis mixedviT,
d) Txzuleba andazis mixedviT, e) Txzuleba
fabulis mixedviT, v) wakiTxuli nawarmoebis
gagrZeleba... am etapze aseve sagangebo yur-
adReba eqceva martivi sakomunikacio unar-
Cvevebis ganviTarebas.
kiTxva: moswavle ukve dauflebulia gawa-
fuli (swori da ramdenadme swrafi) kiTxvis
Cvevebs, am etapze yuradReba maxvildeba
gamometyvelebiTi kiTxvis mxareebze (pauza,
tempi, intonacia, logikuri da fsiqologi-
uri maxvili...), Cumi kiTxvis Cvevis formire-
baze, teqstis gaazrebaze, implicituri masa-
lis moZiebaze, striqonebs Soris kiTxvaze,
wakiTxulis analizze, sinTezze, Sefasebaze.
kiTxvis swavlebis maRali donis ganmsaz-
Rvreli pirvel rigSi gaxlavT sakiTxavi
masala, amitom SevecadeT, rom SegverCia
maRalmxatvruli, moswavleTaTvis sain-
tereso da gasagebi teqstebi (Tumc isic
unda iTqvas, rom Tanamedrove qarTul sa-
bavSvo mwerlobaSi amgvari teqstebis SerCeva
8-wlianebisTvis cota Wirs). warmodgenilia
rogorc mxatvruli, ise martivi dargobrivi/
aRweriTi teqstebi; qarTveli mwerlebis
garda, warmovadineT ucxoeli klasikosi
mwerlebic (mark tveni, jani rodari...).
wera _ saweri aqtivobebi warmodgenilia
`rveulSi~. SevecadeT, isini gagvemraval-
ferovnebina da sawer masalad moswavleebs
SevTavazeT:
a) kiTxvebze pasuxi,
b) teqstis nawilebad dayofa da dasaTa ureba,
g) saTauris/dasawyisis/dasasrulis/sayrde-
ni sityvebis mixedviT martivi teqstis ageba,
d) deformirebuli teqstis aRdgena,
e) martivi dargobrivi teqstebis ageba,
v) martivi sakomunikacio teqstebis Sedgena,
z) sagnis/movlenis/literaturuli per-
sonaJis aRwera...
aqve warmodgenilia enobrivi da logikuri
savarjiSoebis sistema, romlebic sruldeba
individualurad, wyvilebSi, jgufurad. yur-
adReba maxvildeba enis gramatikul aspeqteb-
ze, punqtuaciisa da marTlweris sakiTxebze,
leqsika-frazeologiis sakTxebze.
maswavleblis wignSi warmodgenilia kiTxvis
swavlebis diferencirebuli midgomis magali-
Ti. aswavlebels SeuZlia warmatebiT gamoiy-
enos swavlebisas. Seadginos moswavleTaTvis
sxvadasxva sirTulis teqstebi da davalebebi.
swavlebisas Seqmnas adaptirebuli varianti.
maswavleblis wignSi warmodgenilia dife-
rencirebuli midgomis magaliTi. yvela klas-
Si gvyvavs gansxvavebuli monacemebis, codni-
sa da miRwevebis moswavleebi. mniSvnelovania
moswavleTa saWiroebis gaTvaliswineba _ gan-
sxvavebulad swavleba. swavlebis diferenci-
reba iTvaliswinebs erTi klasis moswavleTa
dajgufebas doneebis mixedviT, gansxvave-
buli meTodebis da resursebis gamoyenebas.
warmodgenili meToduri masalis mizania
konkretuli sagakveTilo gegmis magaliTze
maswavleblebs SesTavazos diferencirebuli
midgomiT swavleba.
maswavleblis wignSi Setanilia davalebebi
ist-is gamoyenebiT.
5
II. informacia saxelmZRvanelosa
da `aqtivobebis rveulis~
gamoyenebis Sesaxeb
II.1. moswavlis wigni
sakiTxav teqstze muSaoba Semdegi ru-
brikebis mixedviT mimdinareobs:
a) kiTxvisaTvis mzadeba _ es rubrika miznad
isaxavs teqstis wakiTxvamde moswavleTa pro-
vocirebas, maTSi saTanado ganwyobis Seqmnas.
ZiriTadad es aris adre wakiTxulis gaxseneba
(ra vici mocemuli sakiTxis/Temis Sesaxeb),
sakiTxav masalasTan dakavSirebuli andazis
analizi, zepiri teqstis ageba am andazis
mixedviT,suraTis aRwera, sayrdeni/sakvanZo
sityvebis gamoyenebiT zepiri Txzulebis Sed-
gena, maswavleblis mier winaswar miTiTebuli
masalis moZieba da misi analizi, `gonebrivi
ieriSis~/asociaciuri ruka, mocemul Temas-
Tan dakavSirebiT raime problemis dasma da
mis gadasaWrelad gzebis Zieba, maswavleblis
Sesavali saubari, videofilmebis naxva...
b) sakiTxavi teqsti da ilustracia _
saxel mZRvaneloSi dialogur teqstebTan
erTad warmovadineT monologuri teqste-
bic, maTze muSaobis meTodika ramdenadme
gansxvavdeba. es SevacadeT gveCvenebina
`maswavleblis wignSi~. vecedeT, sakiTxavi
teqstebi Janrobrivad mravalferovani yofi-
liyo. aq aris sabavSvo moTxrobebi, leqsebi,
igav-arakebi, zRaprebi, martivi dargobrivi
teqstebi... rac Seexeba ilustraciebs, xSir
SemTxvevaSi es aris feradi slaidebi, isto-
riuli freskebi, cnobili mxatvrebis namu-
Sevrebi, romelTac garkveuli saganmanaTle-
blo daniSnuleba aqvT da amave dros, emsax-
ureba literaturis integrirebul aRqmas
xelovnebis sxva dargebTan erTad. sakiTxavi
teqstebi dalagebulia Tematur-budobrivi
principis mixedviT, rac, Cveni azriT, gauad-
vilebs maswavlebels muSaobas da uzrunve-
lyofs kavSirs Zvelsa da axal masalas Soris.
teq stebi gaerTianebulia 13 TemaSi.
g) ifiqre, imsjele _ gulisxmobs wakiTxu-
lis Sefasebasa da gaazrebas sxvadasxva donis
kiTxvebis meSveobiT. es aris kiTxvis strate-
giebis daufleba, teqstidan eqsplicituri
da implicituri masalis amokreba, litera-
turuli personaJebis martivad daxasiaTeba,
paralelebis gavleba adre wakiTxulTan/mos-
menilTan/nanaxTan..., maT Soris msgavsebisa da
gansxvavebis dadgena, saTanado daskvnebis ga-
keTeba da dasabuTeba, sxvadasxva saazrovno
operaciis daufleba, teqstobriv monacemTa
safuZvelze teqstis analizisa da gaazrebis
unaris gamomuSaveba...
kiTxvis strategiebis dauflebisaTvis
sistemuri xasiaTi miveciT gegmis Sedgenaze
muSaobas. imisaTvis, rom sawyis etapze mo-
swavles gavuadviloT am kuTxiT muSaoba, te-
qsti dayofilia nawilebad, rac aRniSnulia
saTanado numeraciiT. maswavlebels vTxovT,
am faqts yuradReba miaqcios.
d) enobriv masalaze dakvirveba _ sakiT-
xavi teqstebis enas mWidrod ukavSirdeba ara
mxolod enis gamomsaxvelobiT mxareze dak-
virveba, aramed enis lingvisturi aspeqtebis
gaazrebac. enaSi savarjiSo masala, rogorc
wesi, sakiTxavi teqstidan gaxlavT amoRe-
buli. am dros moswavleTa aqtivizaciisa da
CarTulobisaTvis farTod viynebT enaze dak-
virvebis meTods. am rubrikaSi warmodgenilia
leqsikur-frazeologiuri, punqtuaciuri,
orToepiul-orTografiuli savarjiSoebi.
radganac am etapze lingvituri unar-Cvevebis
formirebisaTvis ver xerxdeba saTanado
Teoriuli bazis Seqmna, enis gramatikul
aspeqteb ze muSaobas wminda praqtikuli xa-
siaTi aqvs. am mizans emsaxureba rubrika _
daimaxsovre, rogor iwereba.
II.2. moswavlis rveuli
`moswavlis rveuli~ moswavlis wignis
damatebaa da misi aucilebeli atributi.
gTxovT, yuradReba miaqcioT im garemoebas,
rom aq mocemuli savarjiSoebi emsaxureba
ara mxolod weriTi, aramed zepiri me-
tyvelebis ganviTarebasac. isic unda iTqvas,
rom am savarjiSoebs xSirad garkveuli sa-
ganmanaTleblo informaciis miwodebac aqvT
dakisrebuli. es gansakuTrebiT iTqmis im
davalebebze, romlebic teqstis konstruire-
bas isaxavs miznad. teqstebis konstruirebis
Semdeg moswavle iZens garkveul dargobriv
informacias, romelic ZiriTad sakiTxav
teqstTan aris dakavSirebuli da romelTa
6
gaazrebac, moswavleTa saerTo wignierebis
donis amaRlebis garda, xels uwyobs gamWoli
kompetenciebis ganviTarebas.
Seamowme Seni codna _ es davaleba testu-
ri xasiaTisaa da damoukideblad sruldeba
moswavlis codnis TviTSefasebisaTvis.
wyvilebSi muSaoba _ am rubrikaSi moqceu-
lia is savarjiSoebi, romlebic partniorTan
erTad unda Sesruldes. xSir SemTxvevaSi es
aris `ormxriv CanawerTa dRiuri~, `vicodi,
viswavle, minda gavigo~...
III. meToduri miTiTebani
`maswavleblis wignis~
gamosayeneblad
`maswavleblis wignSi~ mocemulia sanimu-
So gakveTilebis gaSlili scenarebis miznebis,
aqtivobebis, gakveTilis ZiriTadi momentebi-
sa da Sedegebis miTiTebiT. aqve davurTeT
codnis Semowmebis sqemebi, gamWoli kompeten-
ciebi, savarjSoebisa da testebis pasuxebi...
damatebiTi informaciac pedagogisaTvis,
romelic mas mocemuli Temis damuSavebaSi
daexmareba. TiToeul teqsts daaxloebiT 2-3
saaTi eTmoba, kviraSi rekomendebulia 2 teqs-
tis damuSaveba. migvaCnia, rom maswavlebels
kviraSi erTi Tavisufali saaTi unda darCes
klasTan damoukidebeli muSaobisaTvis.
`maswavleblis wignis~ siaxlea e.w. ko-
miqsebiT swavleba, romelic teqstebze
muSaobisas evropisa da amerikis skolebSi
sakmaod gavrcelebuli strategiaa da qar-
Tul skolaSic ikidebs fexs. aqve warmovadgi-
neT proeqtgakveTilis nimuSic. amgvari
gakveTilebi erTgvari siaxlea Cveni maswav-
leblebisaTvis. amdenad, saWirod CavTvaleT,
am tipis aqtivobebzec gagvemaxvilebina yu-
radReba.
wignSi ama Tu im sakiTxTan dakavSirebiT
Setanilia damatebiTi informaciebic. rogor
moaxdens am informaciis adaptirebas moswav-
leebisaTvis, es pedagogis gadasawyvetia.
gakveTilis scenarebSi, garda miznebisa
da Sedegebis rukisa, miTiTebuli gvaqvs e.w.
gamWoli kompetenciebic.
`maswavleblis wigni~ mxolod da mxolod
orientiria da ara mzamzareuli recepti. vi-
medovnebT, rom misi SemoqmedebiTi gamoyene-
ba pedagogs daexmareba e s g-is mier dasaxuli
miznebis miRwevaSi.
IV. pirobiTi niSnebis axsna
moswavlis wigni moswavlis rveuli