1. 20. saj ajalugu I Vene impeerium Soome ja Baltiriigid Ajalugu 12 klass Madli-Maria Naulainen

2. Vene impeerium Vaatamata kiirele majandusarengule oli Venemaa Euroopast tunduvalt maha jnud ja poliitiliselt vastuoluline; Peterburi oli moodne 1894 asus troonile Nikolai II Rahvast hiris demokraatlike vabaduste puudumine Rahvusvahelises suhtlemises agressiivne poliitika (Vene-Jaapani sda 1904-1905) 3. 1905a revolutsioon Sise- ja vlispinged viisid Venemaa revolutsioonini - 9. jaan Verine phapev tulistati rahumeelset tlisrongkiku, millele jrgnesid rahutused - 1905 okt toimus lemaaline streik, mis sundis tsaarivalitsust jreleandmisi tegema 17. okt andis tsaar vlja manifesti - lubas sna-, koosoleku-, hinemisvabadust - rahvaesinduse ehk Riigiduuma valimisi (hakati moodustama erakondi, toimusid valimised) 4. Revolutsiooni tulemused Kuigi revolutsioon jrgneval aastal tasapisi vaibus, muutus selle tulemusel siiski ht-teist: - kergenes talupoegade ja tliste olukord - vhenes rahvuslik rhumine - laienesid poliitilised igused - tugevnes rahvuslik liikumine Venemaa mahajmuse likvideerimiseks reformid: Agraarreform maaelu mberkorraldamine - iseseisvate talude teke - klakogukonna lammutamine - maa muutus eraomandiks 5. Soome Vene imp. koosseisus Soome oli Vene imp. liige alates 19.saj algusest, kuigi omas ulatuslikku autonoomiat Soome oli Venemaa ks arenenumaid piirkondi 15. veeb 1899 veebruarimanifestiga hakati Soome vabadusi oluliselt piirama, mispeale noored koos sotsiaaldemokraatidega hakkasid organiseerima vastupanu 6. Soome vastupanu Koostati suur palvekiri keisrile, mille allkirjastasid 520 000 inimest, sellele lisas kaalu 1000 kultuuri- ja poliitikategelase avalik prdumine; see ji positiivse vastuseta 16. juuni 1904 tulistati kindralkuberneri, ta suri 1905 korraldati Soome autonoomia kaitseks ldstreik (rahvusliku liikumise judemonstr.) 1905 nov thistas tsaar veebruarimanifesti, andis loa Soome esinduskogu valimiseks 7. Uus venestamislaine Soomes Revolutsiooni mahasurumise jrel jrgnes Soomes uus venestamislaine Esinduskogu saadeti mitmeid kordi laiali Esinduskogu volitusi vhendati oluliselt Teisalt aktiveerus Soome rahvuslik liikumine, kes hakkas propageerima autonoomia krval ka iseseisvusideed 8. Balti kubermangud Areng oli kiire, rahvaarv kasvas, tstuse areng muutis linna/maarahvastiku osakaalu Riia areng oli mrkimisvrne, kujunes keskuseks, Tallinnast pidi saama Venemaa sjalaevastiku tugipunkt Lnemerel Maaelus arenes histegevus, turumajandus Leedus oli areng madalam, ti kaasa vljavoolu, mis moodustas hiljem olulise poliitilise ju iguste nudmisel Leedule 9. Rahvuslik liikumine Rahvuslikust liikumisest kujunesid eri suunad, millest kujunesid tulevased erakonnad Ltis sotsiaaldemokraadid Janis Rainise vedamisel Eestis Jaan Tnisson, aatemehed (Postimees) Konstantin Pts, majandusmehed (Teataja) Eestlaste ja ltlaste mju hiskonnas kasvas, mitmed omavalitsused saadi oma kontrolli alla (1904 saavutasid eestlased vimu nt Tallinnas) Leedu olukord oli raskem, venestamine keelas rahvuslikud org., keelati Ladina thestiku snavara 10. Revolutsiooni mju Baltimaades Nii Eestis kui Ltis mindi revol. Kaasa Algas misate pletamine, misnike tapmine Osaleti ldstreigis 16.okt 1905 avati Tallinnas meeleavaldajate vastu tuli, hukkus 94, haavata sai le 200 Tsaari manifest leevendas olukorda, ka Baltiriikides hakati moodustama erakondi J. Tnisson Eesti Rahvameelne eduerakond Rahvuslikul alused sotsiaaldemokraatlik erakond Rahvaesindajate nupidamised, revolutsiooni- meelsed (misate pletamine, omavalitsused) 11. Tsaarivimude vastus Kuulutati vlja sjaseisukord Saadeti vlja karistussalgad, eesotsas kohalikud misnikud, kes klaarisid sedasi arveid Ltis hukati u 2600 inimest, Eestis 300 Anti ihunuhtlust, saadeti sunnitle Siberisse Leedus mindi revolutsiooniga kaasa tagasihoidlikumalt, aga moodustati ka esindajate kogu, nuti isegi autonoomiat 12. Revolutsiooni tulemused Balti riikidele oli vaatamata lasaamisele revolutsiooni tulemused positiivsed Saadi igus emakeelsete koolide rajamiseks Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus Lihtsustus ajakirjanduse tegevus Revolutsioon valmistas Balti riigid ette phjalikemateks mbermuudatusteks 13. Balti riigid 1907-1914 Balti riikide kiire areng jtkus Esile kerkis kultuuri-, majandus- ja poliitikategelasi Suurenes omakeelse kirjanduse ja ajakirjanduse hulk Eestis loodi hoogsalt erakoole Valmisid Vanemuine ja Estonia Arenes pllumajanduslik histegevus, Ltis tegutses nt aktiivselt Lti Pllumeeste Selts Poliitiliselt nuti autonoomiat, Leedus levis juba enne IMS iseseisvusidee (otsis tuge Saksamaalt)