Finantsstabiilsuse Ülevaade

27.04.2016

Ebakindlus rahvusvahelistel finantsturgudel suurenes kahtluste tõttu maailmamajanduse kasvu väljavaadete suhtes Märtsis ja aprillis on varade hinnad pisut taastunud ja finantsturgude volatiilsus vähenenud, kuid püsib risk, et finantsvarade hinnad langevad veel

8090

100110120130140150160170

01.2015 07.2015 01.2016

S&P 500 Eurostoxx50 Nikkei Shanghai Composite

Allikas: Bloomberg

Peamised aktsiaindeksid (1. jaanuar 2015 = 100)

* viimane vaatlus 25.04.2016

Euroopa pankade väike kasumlikkus piirab nende võimet majandust rahastada Probleemiks on varade halb kvaliteet ja väike majanduskasv, pankade kapitaliseeritus aga suurenes

0%5%

10%15%20%25%30%35%40%

Küpr

os

Kree

ka

Itaal

ia

Slov

eeni

a

Port

ugal

Iirim

aa

Horv

aatia

Bulg

aaria

Ung

ari

Rum

eeni

a

Läti

Aust

ria

Leed

u

Hisp

aani

a

Pool

a

Taan

i

Slov

akki

a

Mal

ta

Pran

tsus

maa

Belg

ia

Holla

nd

Eest

i

Saks

amaa

Ühe

ndku

ning

riik

Soom

e

Luks

embu

rg

Root

si

üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal laenuportfellist esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

Viivislaenude osakaal ja esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Euroopa Liidu riikides seisuga 30.09.2015

Allikas: Euroopa Keskpank

Põhjamaades jätkus kinnisvara tagatisel laenude ja valdavalt ka kinnisvarahindade kasv

0

50

100

150

200

250

300

2005 2006 2007 2008 2009 2009 2011 2012 2013 2014 2015

Helsingi Oslo Stockholm Kopenhaagen

Allikad: statistikaametid, Valueguard, Real Estate Norway, Eesti Panga arvutused

Korterite hinnad Põhjamaade pealinnades (2005 = 100)

Makrofinantsjärelevalve meetmed ei ole riskide kuhjumist Rootsis vähendanud

Rootsi pangagruppide turupõhise rahastamise hind püsis soodne ja likviidsusseis hea Lühema tähtajaga võlakirjade intressimäär on alates eelmise aasta keskpaigast alates negatiivne ja likviidsuskattekordajad tõusid

-1,0%-0,5%0,0%0,5%1,0%1,5%2,0%2,5%3,0%3,5%

2012 2013 2014 2015 2016

1aastase tähtajaga kaetud võlakirjad 3aastase tähtajaga kaetud võlakirjad 5aastase tähtajaga kaetud võlakirjad

Rootsi pangagruppide* võlakirjade keskmine tulumäär tähtajani

Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused *Swedbank, SEB, Nordea aritmeetline keskmine

Eesti ettevõtete majandusnäitajad halvenesid ka 2015. aasta teisel poolel Ettevõtete müügitulu vähenes kesiste ekspordivõimaluste tõttu ja see koos palgakulude kiire kasvuga tõi kaasa ka kasumi jätkuva kahanemise

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

2010 2011 2012 2013 2014 2015

muu veondus ja laondus kaubandus töötlev tööstus ehitus ja kinnisvara tegevusalad kokku

Kasumi (tegevuse ülejäägi ja segatulu) aastakasv tegevusalade kaupa

Allikas: statistikaamet

Ettevõtete omakapital on tänu seni kogutud kasumitele suhteliselt kõrgel tasemel

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

0

5

10

15

20

25

30

35

40

2005 2007 2009 2011 2013 2015

mld

eur

ot

omakapital (vasak telg) välismaised võlakohustused (vasak telg)

kodumaised võlakohustused (vasak telg) võlg/omakapital (parem telg)

Ettevõtete võlg ja omakapital

Allikas: Eesti Pank

Energiatootjate laenumakserisk suurenes märgatavalt ja sõltub ettevaates energiahindade edasisest arengust Pankade positsioonid nende suhtes ulatuvad ligikaudu 3–4%ni laenuportfellist ja need on pankade vahel suhteliselt hajutatud

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

2011 2012 2013 2014 2015

energeetika koksi-, põlevkiviõli- ja naftatoodete tootmine tegevusalad kokku

Ettevõtete kasum (nelja kvartali summa, I kv 2011 = 1)

Allikas: statistikaamet

Majapidamiste laenumaksevõime püsib hea

Seda toetavad töövõtjate jaoks soodsad olud tööturul, suhteliselt kiire palgakasv ja väikesed laenuteenindamiskulud

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

majapidamiste hoiuste aastakasv töötuse määr keskmise brutokuupalga aastakasv

Joonis 2.2.1. Töötuse määr ning palga- ja hoiuste kasv

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Töötuse määr ning hoiuste ja palgakasv

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Laenunõudlus suurenes, kuid tänu sissetulekute kiirele kasvule ei ole võlakoormus viimastel aastatel kasvanud Võlakohustuste kasv küll kiirenes, kuid finantsvarad kasvasid kiiremini ja võla kaetus likviidsete varadega suurenes

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

võlg suhtena kasutatavasse tulusse (vasak telg) võlg suhtena SKPsse (vasak telg) intressikoormus (parem telg)

Majapidamiste võla- ja intressikoormus

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Korteritehingute keskmine hind tõusis 2016. aasta esimeses kvartalis Eestis aasta võrdluses kokku 1% (Tallinnas 1% ja mujal Eestis –3%)

Kinnisvarahindade kasv aeglustus 2015. aastal pakkumise suurenemise mõjul

0

500

1000

1500

2000

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

üle 15 aasta tagasi ehitatud vähem kui 15 aastat tagasi ehitatud

keskmine hind Tallinnas keskmine hind väljaspool Tallinna

Korteritehingute keskmine ruutmeetrihind

Allikas: maa-amet

Pankade laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas enamike tegevusalade ja kliendigruppide seas Portfelli panustasid kõige rohkem eluasemelaenud ja tööstusettevõtete laenud; kinnisvaraettevõtete laenukasv aasta teisel poolel aeglustus

-10%-8%-6%-4%-2%0%2%4%6%8%

10%

2012 2013 2014 2015 2016

muud majapidamiste laenud ettevõtete laenud

eluasemelaenud reaalsektori laenud

Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv

Allikas: Eesti Pank

* Lisaks Eesti Panga prognoosi põhistsenaariumile on analüüsitud põhistsenaariumi suhtes erineva ulatusega (5, 10 ja 15 pp) SKP languse mõju viivislaenudele ja kahe tugevama šoki puhul on eeldatud ka intressimäärade 4 pp suurust tõusu.

Laenukvaliteet püsis hea ja prognoosi järgi jääb see lähiajal stabiilseks Kõige tugevama prognoositava šoki* korral suureneb viivislaenude osakaal peaaegu 6%ni, jäädes siiski 2010. aasta ajaloolisest kõrgtasemest madalamale

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

tegelik põhistsenaarium 5 pp 10 pp 15 pp + intress 20 pp + intress

Viivislaenude osakaal ja prognoos põhi- ja riskistsenaariumite korral

Allikas: Eesti Pank

Pankade rahastamine toetub valdavalt kodumaiste hoiuste kasvule Mitteresidentide hoiuste maht vähenes ja emapankadest saadud ressursid kasvasid; laenude-hoiuste suhtarv tõusis pisut, 104%ni

0%

40%

80%

120%

160%

200%

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

võlakirjad ja muud kohustused (vasak telg) mitteresidentide hoiused (vasak telg) residentide hoiused (vasak telg) pankadelt kaasatud ressursid (vasak telg) laenude-hoiuste suhtarv (parem telg)

Pankade rahastamise struktuur ja laenude-hoiuste suhtarv

Allikas: Eesti Pank

mln

eur

ot

Pankade kasumlikkus jäi ligikaudu 2014. aasta tasemele

Puhasintressitulu vähenemise korvas kulude kokkuhoid

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

2011 2012 2013 2014 2015

laenude allahindlused halduskulud

dividenditulu puhasteenustasutulu

puhasintressitulu puhaskasum

puhaskasum (ilma dividenditulu ja erakorraline tulumaksukuluta)

Pangandussektori tulud, kulud ja puhaskasum varade suhtes

Allikas: Eesti Pank

Korteritehingute keskmine hind tõusis 2016. aasta esimeses kvartalis Eestis aasta võrdluses kokku 1% (Tallinnas 1% ja mujal Eestis –3%)

Pankade kapitaliseeritus on endiselt suur

Omavahendite tase langes peamiselt dividendide väljamaksmise tõttu

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

finantsvõimenduse määr kapitali adekvaatsuse määr esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

Kapitaliseerituse ja finantsvõimenduse suhtarvud

Allikas: Eesti Pank

• Euroopa pankade tegevuskeskkonda on kujundanud kolm põhilist tegurit: – kriisist bilanssi jäänud probleemsete varade suur maht – väikese majanduskasvu ja madalate intressimäärade keskkond – uute õigusnormide kehtestamine panganduses

• Eesti pankade emapangagrupid taastusid kriisist suhteliselt kiiresti, kuid otsivad samuti võimalusi, kuidas kasumlikkust säilitada

• Võimalikud mõjud Eesti pangandusturule: – keskendumine teatud äriliinidele ja piirkondadele – kulude kokkuhoid ja uuendused – mõnede äriliinide või tütarüksuste müük – kombinatsioon mitmest variandist

• Otsuseid tehakse pangagrupi tasemelt lähtudes ning need ei pruugi otseselt oleneda kohaliku üksuse tasandil valitsevatest tingimustest

Tegevuskeskkonna muutused toovad kaasa muutusi pankade tegevuses

Peamised finantsstabiilsust mõjutavad riskid

• Ettevõtete kasumid vähenesid müügitulu kahanemise ja tööjõukulude kasvu tõttu ka 2015. aasta teisel poolel

• Ekspordi ahtad väljavaated ja tööjõukulude suhteliselt kiire kasv jäävad ettevõtete majandustulemusi mõjutama ka ettevaates

• Ettevõtete laenumaksevõimet toetavad seni kogutud kasumid, väikesed laenuteenindamiskulud ja finantsvarade kasv

Risk 1. Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemine nõrgestab nende laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti

• Rootsi majanduse tasakaalustamatusest lähtuvad riskid ei ole viimase poole aasta jooksul vähenenud

• Eesti finantssektori stabiilsust mõjutab Põhjamaadest lähtuvate riskide realiseerumine:

– eksportivate ettevõtete tulude vähenemise ja laenumaksevõime halvenemise kaudu

– pangandussektori rahastamise ja laenupakkumise vähenemise kaudu

• Eesti pangad on Põhjamaadest lähtuvatele riskidele vähem

haavatavad kui enne eelmist majanduskriisi, kuid emapankade rahastuse järsk vähenemine mõjutaks laenupakkumist siiski märkimisväärselt

Risk 2. Põhjamaade riskide realiseerumine suurendab pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamise riski

• Eesti kinnisvarahindade suurenemine aeglustus 2015. aastal pakkumise suurenemise mõjul ja laenude kasv jäi mõõdukaks

• Sissetulekute suhteliselt kiire kasvu ja väikeste laenuteenindamiskulude tõttu püsib oht, et kinnisvarahinnad ja laenukasv kiirenevad

• Pangad ja laenuvõtjad peaksid arvestama võimalusega, et sissetulekute kasv aeglustub ja intressimäärad tõusevad

• Eesti Pank jälgib muutusi eluasemelaenude väljastamise

tingimustes ja võib vajaduse korral kehtivaid nõudeid muuta

Risk 3. Kinnisvarahindade ning laenude kasvu kiirenemine suurendab pankade haavatavust kinnisvaraturu riskide suhtes

Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väikesed

Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid

Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemine jätkub kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.

Põhjamaade pangagruppide rahastamistingimuste halvenemine finantsturgudel suurendab Eestis tegutsevate pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamise riski. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja nende laenumaksevõimet.

Sissetulekute suurenemise ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvarahindade tõus ning eluaseme- ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektorist lähtuvate riskide suhtes.

väike risk suur risk

Võrreldes eelmise, oktoobri 2015 hinnanguga risk suurenes (↑), jäi samaks (→), või vähenes (↓).

Sobiv vastutsüklilise kapitalipuhvri määr 2016. aastal on 0%

Laenumahu nominaalsest SKPst kiirem kasv on hinnanguliselt ajutine ja ettevaates kasvab laenumaht kooskõlas SKP kasvuga

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

nominaalne SKP pangalaenud ja liising

Laenu- ja liisinguportfelli ning nominaalse SKP aastakasv

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Laenu- ja liisinguportfelli ning nominaalse SKP aastakasv

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

• Eestis kehtib süsteemse riski puhvri nõue 2%, mille eesmärk on vähendada majanduse avatusest ja pangandussüsteemi kontsentreeritusest tingitud riske

• Eesti Pank kavatseb senise nõude alates 2016. aasta kolmandast kvartalist asendada: – süsteemse riski puhvri nõudega 1% kõikidele Eestis

tegutsevatele pankadele – süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri täiendava

nõudega 2% Swedbank ASile ja AS SEB Pangale

Muudatused süsteemse riski puhvri nõudes

Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid

Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid Instrument Määr Kehtivuse algus

Süsteemse riski puhver 2% / 1%* 1. august 2014 / III kv 2016*

Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 2%** III kv 2016**

Vastutsükliline kapitalipuhver 0% 1. jaanuar 2016

Eluasemelaenunõuded***

1. märts 2015 laenu tagatuse piirmäär 85%**** laenumaksete piirmäär 50% maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat

* Eesti Pank kavatseb vähendada puhvri määra 2%lt 1%ni alates 2016. aasta kolmandast kvartalist.

** Eesti Pank kavatseb kehtestada 2% puhvri määra süsteemselt olulistele krediidiasutustele alates 2016. aasta kolmandast kvartalist.

*** Piirmäärasid võib ületada kuni 15% ulatuses kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust. **** KredExi käendusega antud laenude puhul 90%.