Embed Size (px)
Citation preview
Finantsstabiilsuse Ülevaade
26.10.2016
Eesti ettevõtete kasum jätkas vähenemist, kuigi varasemast aeglasemalt
2
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
muu veondus ja laondus kaubandus töötlev tööstus ehitus ja kinnisvara tegevusalad kokku
Kasumi (tegevuse ülejäägi ja segatulu) aastakasv tegevusalade kaupa
Allikas: statistikaamet
Müügitulu teises kvartalis suurenes, kuid tööjõukulude kiire kasvu tõttu kasum endiselt vähenes
Laenumaksevõime on seni püsinud hea tänu kogutud likviidsuspuhvritele ja madalatele intressimääradelePõhivarainvesteeringute vähenemine on tähendanud suuremaid likviidseid varasid, mis toetab laenumaksevõimet, kuid püsivalt madalad investeeringud kahjustaksid ettevõtete konkurentsivõimet
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
01,0002,0003,0004,0005,0006,0007,0008,000
põhivara investeeringud kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu) hoiused ja sularaha
Ettevõtete kasum, investeeringud põhivarasse ja finantsvarad
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet
Kasumi edasine langus võib ohustada ettevõtete konkurentsi- ja laenumaksevõimet
4
Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus ei ole suurenenud, aga kasumi languse tõttu võla ja kasumi suhtarv kasvab
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
20%
40%
60%
80%
100%
120%
100%
200%
300%
400%
500%
600%
võla ja SKP suhe (vasak telg) võla ja omakapitali suhe (vasak telg)võla ja kasumi suhe (parem telg)
Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet
Ettevaates püsib oht, et majapidamised arvestavad laenuotsuste puhul senise palgakasvu jätkumisega
Majapidamiste laenunõudlus ja võlakohustused on sissetulekute kasvades suurenenud
5
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
01,0002,0003,0004,0005,0006,0007,0008,0009,000
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
võlakohustused (vasak telg) hoiused ja sularaha (vasak telg)hoiuste ja sularaha aastakasv (parem telg) võlakohustuste aastakasv (parem telg)
Majapidamiste võlakohustused ja säästud
Allikas: Eesti Pank
Maa-ameti andmetel kasvas korteritehingute keskmine hind Eestis kolmandas kvartalis 8%
Eluasemehindade kasv 2016. aasta kolmandas kvartalis pisut kiirenes
6
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
0
300
600
900
1200
1500
1800
tehingute arv Eestis kokku (vasak telg)keskmine hind Tallinnas (parem telg)keskmine hind väljaspool Tallinna (parem telg)
Korteritehingute arv ja keskmine hind m2 kohta
Allikas: maa-amet
Ehitusjärku jõudnud pindade hulga vähenemine peegeldab arendajate ettevaatlikkust
Uute elamispindade pakkumine eluasemeturul suurenes
7
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
100 000
200 000
300 000
400 000
500 000
600 000
700 000
kasutusluba ehitusloa saanud ehitamist alustatud
tuha
t m2
Eluruumide ehitus- ja kasutusload ja ehitusjärku jõudnud pinnad
Allikas: statistikaamet
Uute büroopindade lisandumine suurendab vakantsust vanemates hoonetes ja suurendab nendega seotud krediidiriski pankade jaoks
Büroopindade pakkumine suureneb
8
2011 2012 2013 2014 2015 2016 0
20 000
40 000
60 000
80 000
100 000
120 000 kasutusloa saanud ehitamist alustatud ehitusloa saanud
tuha
t m2
Büroopindade ehitus- ja kasutusload ning ehitusjärku jõudnud pinnad
Allikas: statistikaamet
Riskid rahvusvahelises finantskeskkonnas suurenesid võrreldes 2016. aasta kevadega
9
Brexit suurendab ebakindlust ja mõjutab negatiivselt majandusaktiivsust; madalate intressimäärade püsimine võib kaasa tuua varade hindade edasise tõusu ja riskide kuhjumise
2008 2010 2012 2014 20160.00.10.20.30.40.50.60.70.80.91.0
Allikas: Euroopa Keskpank
Euroala finantssektori pingeid iseloomustav näitaja (CISS)*
viimane vaatlus 21.10.2016
* CISS (Composite Indicator of Systemic Stress) – finantssüsteemis avalduvaid pingeid peegeldav liitnäitaja, mis võtab arvesse nii panganduse kui pangandusväliste finantsvahendajate , raha-, väärtpaberi- ja valuutaturu arengut iseloomustavaid näitajaid .
• Brexiti mõju Eesti finantsstabiilsusele on väike, avaldub kaudselt ja pikema aja vältel
• Otsemõju puudub:– Eesti finantssektoril pole otsest seost Ühendkuningriigi (UK) finantssektoriga – UK residentide rahapaigutused Eestisse pole märkimisväärsed
• Riskid avalduvad kaudselt ja pikaajaliselt:– emapankade turupõhise rahastamise tingimused võivad ebakindluse tõttu
halveneda – Eesti ettevõtete kaubandussuhete kaudu nii UK kui UKga seotud põhiliste
kaubanduspartneritega
Brexiti võimalik mõju Eesti finantsstabiilsusele
10
Euroala finantsstabiilsuse olulisimaks riskiks on pankade madal kasumlikkus
11
Selle taga on väike majanduskasv ja madalad intressimäärad, probleemsete laenude suur maht mõnedes riikides ja pankade aeglane kohandumine väikese majanduskasvuga
Kree
kaHo
rvaa
tiaKü
pros
Ung
ari
Port
ugal
Saks
amaa
Ühe
ndku
ning
riik
Itaal
iaPr
ants
usm
aaHo
lland
Slov
eeni
aTa
ani
Soom
eHi
spaa
nia
Luks
embu
rgAu
stria
Root
siBe
lgia
Pool
aIir
imaa
Mal
taLe
edu
Slov
akki
aBu
lgaa
riaEE
STI
Tšeh
hiRu
mee
nia
Läti
-3.0%-2.5%-2.0%-1.5%-1.0%-0.5%0.0%0.5%1.0%1.5%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%varade tulukus (vasak telg) kulu-tulu suhtarv (parem telg)
Pangandussektori varade tulukus ja kulu-tulu suhtarv ELi riikides
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet
1. juunist jõustusid nõuded uutele eluasemelaenudele amortiseerimise osas
Kinnisvarahindade ja võlakoormuse kasv Rootsis jätkus, ehkki varasemast aeglasemalt
12
2012
2013
2014
2015
2016
100
120
140
160
180
200
220
240
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
kinnisvara hinnaindeks HOX Sweden (100=2005, vasak telg)eluasemelaenude aastakasv (parem telg)
Allikad: statistikaametid, Valueguard, Eesti Panga arvutused
Kinnisvarahinnad ja eluasemelaenude kasv Rootsis
Pangagruppide tuluteenimisvõime on Euroopa suuremate pankade võrdluses hea ja kapitaliseeritus tugev
Rootsi pangagruppide turupõhise rahastamise hind püsis soodne ning likviidsuspositsioon tugev
13
2014 2015 2016-1.0%-0.5%0.0%0.5%1.0%1.5%2.0%2.5%3.0%
tähtajaga 1 aasta tähtajaga 3 aastat tähtajaga 5 aastat
Rootsi pangagruppide* kaetud võlakirjade keskmine tulumäär tähtajani
Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused*Swedbank, SEB, Nordea
Laenude ja liisingute maht kasvas septembris aastavõrdluses 6%
Reaalsektori laenude ja liisingute maht kasvas 2016. aasta esimesel poolel suhteliselt kiiresti
14
2012 2013 2014 2015 2016-10%
-8%-6%-4%-2%0%2%4%6%8%
10%
reaalsektori laenud muud majapidamiste laenud ettevõtete laenud eluasemelaenud
Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv
Allikas: Eesti Pank
Kinnisvaraettevõtete ja eluasemelaenude osakaal pankade laenuportfellist on seni püsinud stabiilne
Suurima panuse laenumahu suurenemisse andsid kinnisvaraettevõtete laenud ja eluasemelaenud
kinn
isvar
a ja
eh
itus
elua
sem
elae
nud
muu
d se
ktor
id
muu
d m
aja-
pida
mist
e la
enud
töös
tus
logi
stika
prim
aars
ekto
r
kaub
andu
s
taris
tu
-200
-100
0
100
200
300
400 353301
139102 87 79
43
-37-83
mln
eur
ot
Laenude ja liisingute jäägi aastakasv 30.09.2016 seisuga
Allikas: Eesti Pank
Pangad suurendasid pisut provisjone (84% pikemaajaliselt viivises olevatest laenudest on provisjonidega kaetud)
Laenuportfelli kvaliteet püsis hea
161899
19041909
19141919
19241929
19341939
19441949
19541959
19641969
19741979
19841989
19941999
20042009
2014-1%0%1%2%3%4%5%6%7%8%
viivislaenud allahindlused
Viivislaenude ja allahindluste osatähtsus laenuportfellis
Allikas: Eesti Pank
Intressitulu toetab varasemast kõrgema marginaaliga laenude osakaalu kasv portfellis
Pankade kasumlikkus püsis eelmise aastaga sarnasel tasemel
17
18991904
19091914
19191924
19291934
19391944
19491954
19591964
19691974
19791984
19891994
19992004
20092014
-1%0%1%2%3%4%5%6%7%
laenude ja hoiuste intressimäära vahe laenude intressimäär hoiuste intressimäär
Laenuportfelli ja hoiuste keskmine intressimäär ning nende vahe
Allikas: Eesti Pank
Pangandussektori kapitaliseeritus püsis tugev
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
väiksematest pankadest suurim ja väikseimväiksematest pankadest teine ja eelviimaneSwedbank
Pankade esimese taseme omavahendite suhtarvud
Allikas: Eesti Pank
Väiksemad pangad: LHV Pank, DNB, Bigbank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Versobank, Inbank
Hoiu-laenuühistud on viimastel aastatel väga hoogsalt kasvanud
19
Kiire kasvu juures võib hoiustajate arusaam riskidest ja kontroll nende üle väheneda
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
10,000,000
20,000,000
30,000,000
40,000,000
50,000,000
60,000,000
02000000000400000000060000000008000000000100000000001200000000014000000000160000000001800000000020000000000
hoiu-laenuühistud (vasak telg) pangad (parem telg)
Hoiused hoiu-laenuühistutes ja pankades
Allikas: Eesti Pank
Hoiu-laenuühistutest lähtuvad otsesed riskid Eesti finantsstabiilsusele on seni väikesed
20
Hoiu-laenuühistud moodustavad hoiuste ja varade mahu poolest pangandussektorist ja SKPst väikese osa
Hoiused hoiu-laenuühistutes ja pankades
hoiu-laenuühistudpangad
Allikas: Eesti Pank
Krediidiandjatest lähtuvad riskid finantssektori toimimisele on samuti väikesed
21
80% laenumahust on väljastanud pangagruppidesse kuuluvad laenuandjad
pankadele kuuluvad krediidiandjad teised krediidiandjad0
100
200
300
400
500
600
elamukinnisvaraga seotud krediit muu rahaline krediit vara ost järelmaksugamuu vara liising sõidukiliising
mln
eur
ot
Krediidiandjate poolt eraisikutele väljastatud krediit 30.06.2016
Allikas: Eesti Pank
Ka kinnisvarafondide maht on viimastel aastatel kiiresti kasvanudFondide areng on põhimõtteliselt positiivne, kuna peegeldab finantsvahendajate mitmekesistumist ja võimaldab riske paremini hajutada
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
50,000,000
100,000,000
150,000,000
200,000,000
250,000,000
300,000,000
350,000,000
Kinnisvarafondide varade maht
Allikas: finantsinspektsioon
Peamised riskid finantsstabiilsusele ja makrofinantsjärelevalve meetmed
• Ettevõtete majandustulemusi jääb ka lähiajal mõjutama nõrk välisnõudlus ja tööjõukulude kiire kasv
• Müügikäivete ja investeeringute väike kasv suurendab võimalust, et kasumi langus peatub ja majanduskasv kiireneb
• Selle riski negatiivset mõju aitab vähendada pankade hea kapitaliseeritus
• Pankade kapitaliseerituse taset aitavad tagada kapitalinõuded
Risk 1Ettevõtete kasumlikkuse jätkuv langus, mis nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti
24
• Kinnisvarahindade ja võlakoormuse kasv Rootsis jätkus, ehkki varasemast aeglasemalt
• Emapangagruppide finantsseis on hea ja turupõhine rahastamine püsis soodne
• Põhjamaadest lähtuvate riskide võimalikku mõju aitavad leevendada pankade kapitalipuhvrid
• Täiendavaid nõudeid pankade kapitalile on rakendatud nii Eestis kui ka Rootsis
Risk 2Põhjamaade riskide senisest kõrgemaks hindamine finantsturgudel, mis suurendab Eesti pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamise riski
25
• Praeguses keskkonnas on oht, et majapidamised arvestavad seniste arengute jätkumisega
• Samuti on võimalus, et kinnisvaraettevõtetele väljastatud laenude kasv kiireneb veelgi ja nende osatähtsus pankade laenuportfellis suureneb
• Liiga kiire laenukasv võib osutuda majandusele ülejõukäivaks ja tuua kaasa laenukahjumeid
• Riski aitavad vähendada nõuded eluasemelaenudele
• Pankade vastupanuvõimet saab vajadusel tagada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmisega
Risk 3Kinnisvarahindade tõusu ning laenukasvu kiirenemine, mis suurendab pankade haavatavust kinnisvaraturu riskidele
26
Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väikesed
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid 2016. aasta oktoobris:
Eesti ettevõtete kasumlikkus kahaneb ka edaspidi viletsa välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.
Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest kõrgemaks, suureneb Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja laenumaksevõimet.
Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvara hindade tõus ning eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektorist pärit riskidele.
väike risk suur risk
noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2016 hinnanguga
Kapitalipuhvri nõuded:– süsteemse riski puhver 1% kõikide pankade Eestis asuvatele positsioonidele– täiendav puhver (2%) süsteemselt olulistele krediidiasutustele – Swedbank AS
ja AS SEB Pank– vastutsükliline kapitalipuhver praegu 0% tasemel
Nõuded eluasemelaenudele:– laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär (85%)– laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär (50%)– maksimaalne laenutähtaeg (30 aastat)
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid
… võlakoormuse tase ei ole muutunud ja püsib ettevaates stabiilsena… pankade käitumises ei ole täheldada laenutegevust võimendavaid arenguid
Samas risk võlakoormuse kiireks kasvuks jääb püsima:– madalate intressimäärade keskkonnas ja sissetulekute kasvu jätkudes on oht, et
majapidamiste laenukasv kiireneb– investeeringute kasvades võib suureneda ettevõtete võlakoormus
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmine 0%st kõrgemale ei ole hetkel vajalik, sest …
29
Vastutsüklilise puhvri üle 0% määra kehtestamise eelduseks olevat võlakoormuse tõusu pole toimunud
30
Pangalaenude kiirenenud kasv peegeldab osaliselt välislaenude refinantseerimist
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
50%
70%
90%
110%
130%
150%
170%võlg/SKP pangalaenud/SKP
Reaalsektori võlakoormus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Laenumahu ja nominaalse SKP kasvutempod peaks prognoosihorisondil ühtlustuma
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
nominaalne SKP pangalaenud ja liising võlg
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Võla, pangalaenude ning nominaalse SKP aastakasv
Majanduskasv kiireneb välisnõudluse ja inflatsiooni kasvu toel ning laenukasv stabiliseerub 5% tasemel
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendidInstrument Määr
Süsteemse riski puhver 1%
Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 2%
Vastutsükliline kapitalipuhver 0%Eluasemelaenunõuded*
85%**50%
30 aastat
laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär maksimaalne laenutähtaeg
* Piirmäärasid võib ületada kuni 15% ulatuses kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.
** KredExi käendusega antud laenude puhul 90%.
