40
Liia Vijand 2014 Lähiajaloo õpik , erinevad külma sõja ptk-d

12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

  • Upload
    sear

  • View
    186

  • Download
    12

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Liia Vijand

2014

Lähiajaloo õpik , erinevad külma sõja ptk-d

Page 2: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Külm sõda on kahe üliriigi – NL ja USA ning nende liitlaste – vastasseis pärast II MS, otsene sõjaline konflikt puudub.

Avalik külm sõda sai alguse Berliini blokaadist. Vastasseisu vormid: ideoloogilised, majanduslikud,

sõjalised: vastastikune propaganda; luure; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine (NATO ja VLO); võidurelvastumine (tuumapommid); kosmos, tehnika

“raudse eesriidega“ eraldati demokraatlikud lääneriigid NL mõjualuste Ida-Euroopa maadest.

Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Ungari ülestõus, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda.

Page 3: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Ida-Berliini kaudu põgeneti läände

13. august 1961 rajati

peaaegu ühe ööga

Berliini müür, mida

hiljem tugevdati

Külma sõja sümbol

Page 4: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Berliin oli vabalinn keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad

Esimene Berliini kriis oli 1953, toimusid rahva väljaastumised

NL armee surus väljaastumised maha.

1955. aastaks olid Saksa LV ja Saksa DV vormiliselt lõplikult suveräänsed.

SLV ei tunnustanud SDVd, pidades end ainsaks Saksamaa esindajaks.

Saksa Liitvabariigi välispoliitika põhimõtteks oli Hallsteini doktriin – Saksa LV on saksa rahva ainuke esindaja. Kui mõni riik peaks SDVd tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted.

Page 5: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

1) Concrete segment wall (front barrier element)2) Control Area3) Light masts4) Trench to block the way for vehicles5) Concrete road6) Watch tower7) Area patrolled by dogs8) Signal construction with trip wires9) Border signal fence10) Turnpike (bounds of protection area)

http://www.foothill.fhda.edu/divisions/unification/wall.html

Page 6: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Läänes nimetati “Kuuba kriis”, NSV Liidus “Kariibi kriis”

1959 ülestõusu käigus Kuubal tuli võimule Fidel Castro (kukutades USA-meelse diktaatori Batista).

Kuubal algasid reformid (nt natsionaliseerimine), Kuuba hakkas lähenema ka NL-le.

Castro väitis, et ta on marksist ja Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon.

Teravnesid suhted USAga, USAl ebaõnnestus võitlus Castro režiimi vastu.

NL rõõmustas – kommunism levib nii kaugele, lausa USA külje alla, toimubki juba maailmarevolutsioon!

USA oli sellest väga häiritud.

Monroe

Kuuba kriis

http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=5&artid=4257http://news.bbc.co.uk/2/hi/4392634.stm

Page 7: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Hruštšov paigaldas maa-maa tüüpi raketid Kuubale

Kennedy teavitas sellest kogu maailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel, millest ühtegi laeva üle sõita ei lase – nõudis raketibaaside likvideerimist.

http://www.dipity.com/mart94/Kahepooluseline-maailm/

Page 8: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NL eriti terav vastasseis.

Valitses reaalne tuumasõja oht.

Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust.

Lõpuks 28. oktoobril teatas NL, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise.

http://www.dipity.com/deynar123/Teise-maailmas-ja-l-pp/http://www.dipity.com/deynar123/Teise-maailmas-ja-l-pp/

Page 9: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

1954 jagune Vietnam kaheks:

NL ja Hiina toetusel Põhja-Vientam

USA toetusel Lõuna-Vientam

1957 partisanisõda

1964 astus sõtta

Ameerika.

Sõda kujunes väga

julmaks

Napalm

http://www.hullumaja.com/?pg=main&i=378784

Page 10: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Ameeriklased tapsid Song My külas naisi, lapsi ja vanureid.

Avalik arvamus hakkas nõudma sõja lõpetamist

Demonstratsioon Vietnami sõja vastu

1973 sõlmiti Pariisi rahuleping

Sõjategevus lõppes ja ameeriklased lahkusid

Kodusõda kestis edasi

Lõunavietnamlased said lüüa

1975 alistus Saigon

1976 kaks poolt ühendati

http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/vietnami-sodahttps://mrmouatmwh2011.wikispaces.com/Topic+A-33+Trace+the+origins+of+detente+and+its+effects+on+the+Cold+War%3B+and+describe+the+renewal+of+Cold+War+tensions+in+the+1980%27s

Page 11: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Rahulolematus partei I sekretäri ja riigi presidendi Antonin Novotnyga, sunniti tagasi astuma

A. Dubćek kuulutas välja nn inimnäoline sotsialismi Väikeettevõtlus

Kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve

Moskva otsustas jõuliselt sekkuda

Brežnevi doktriin – NL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ja NL kavatseb seda ka teha

NL sekkumist nõudsid ka teised sotsialismiliidrid, sest kardeti rahulolematuse kasvu ka mujal

https://sites.google.com/site/pambidfinalproject/brinkmanship-to-detente-and-internal-struggles

Page 12: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Prahasse sisenesid tankid

Tankitorudesse asetati lilli – loodeti, et hea sõna võidab kurja

Tankid ei lahkunud – toimusid kokkupõrked ja valati verd

Praha kevad suruti maha

See oli näide sellest, et nõukogude režiim ei muutu aja jooksul mõistlikumaks ega parane.

Tugevnes dissidentlus

Praha kevad

Page 13: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NL tugevnevat – lääneriigid vajasid hingetõmbeaega – algas pingelõdvendus

Pingelõdvendus: suhete paranemine NL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul

Esmalt hakkasid soojenema

NL ja Pr suhted: arenes

majanduslik ja kultuuriline

koostöö

Hakkasid paranema NL

suhted ka teiste lääneriikidegahttp://www.ambafrance-uk.org/IMG/jpg_Charles_de_Gaulle.jpg

http://precariopoli.files.wordpress.com/2008/08/breznev.png

Charles de Gaulle Leonid Brežnev

Page 14: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Nn Vietnami sündroom

(masendus, mis tekkis USA

ühiskonnas pärast edutut sõda

Vietnamis)

Kasvav tuumasõja oht

Nõukogude juhtkonna kartus

jääda kahe vaenuliku jõu,

Hiina ja USA vahele.

Page 15: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksamaa, NL ja Poola vahel – tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge.

Brežnev allkirjastas Saksa LV koostöölepinguid nii kultuuri kui ka majandusevallas. Nende majanduslikud suhted hakkasid kiiresti arenema.

Nixon sai (1969) USA presidendiks. USA välispoliitika eesmärgiks sai heade suhete loomine kommunistlike suurriikide Hiina ja NLga.

Tulemus: USA väed lahkusid

Vietnamist,

normaliseerusid suhted

Pekingiga,

algas pingelõdvendus

Euroopas Nixon tervitab Hiina visiidil Mao Zedongihttp://news.xinhuanet.com/english/2007-02/20/xinsrc_032020421075851517201.jpg

Page 16: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

http://ndynes.weebly.com/richard-nixon-and-detente.html

Page 17: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

1972 külastas Nixon NL, sõlmiti “NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused”, mille järgi pidid üliriikide liidri korrapäraselt kohtuma hakkama.

NLKP XXIV kongressil esitati Brežnevile küsimus, miks meie maal ei jätku liha. Brežnev vastas. “Seltsimehed! Me liigume kommunismile seitsmepenikoorma sammudega ja loomakari ei jõua meile lihtsalt järele!”.

https://sites.google.com/site/pambidfinalproject/brinkmanship-to-detente-and-internal-struggles

Page 18: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Järgnevate visiitide ajal sõlmiti palju majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika-, kultuurialaseid kokkuleppeid.

Strateegilise relvastuse piiramise lepingud: 1972 NL ja USA ehitavad mõlemad ühe raketitõrjesüsteemi

1972 SRP1 – NL ja USA ei ehita juurde järgneva viie aasta jooksul ühtegi tuumarelva

kandur

1973 algasid läbirääkimised

tuumarelva kandurite

vähendamiseks, kuid lepingut

ei sõlmitud

Page 19: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Helsingi protsess - Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine

“Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel”, mille allkirjastasid 33 riiki

Sisu: Euroopa julgeolek ja Euroopa piiride vääramatus

Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö

Koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas – see andis õiguse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat liikumist Euroopas ja seista inimõiguste rikkumise vastu

OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

Page 20: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Helsingi protsess oli kasulik:NL-le: ei teinud uuendusi, aga seevastu tugevdas omapositsioone kolmandas maailmas ja võidurelvastumisesUSAle: Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust ja läbikäimist lääne maailmaga

Pingelõdvenduse tulemused:

Tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel Lääneriikide investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse

Tihenes kultuuri ja teadusalane suhtlemine

Turism

Õõnestas idablokki seest poolt – ebaotstarbekad laenud viisid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme.

Page 21: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Lenin näitas, kuidas tuleb juhtida.

Stalin näitas, kuidas peab juhtima.

Hruštšov näitas, et iga loll võib juhtida.

Brežnev näitas, et mitte iga loll ei suuda juhtida.

http://rosenblumtv.files.wordpress.com/2007/10/lenin.jpg

http://scrapetv.com/News/News%20Pages/Everyone%20Else/images-2/josef-stalin-waving.jpg

http://www.deceptively-simple.com/wp-content/uploads/2008/12/khrushchev_shoe1.jpg

http://paber.ekspress.ee/fotodb/234E8F2B633F0481C225724B0064F293/$file/tn_eefv-6wppk6.jpg

Page 22: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Stagnatsioon e seisak kajastus nii vaimuelus, poliitikas kui ka majanduses: Käsumajandus

Ekstensiivne majandus – naftamaardlate avastamine

Sõjatööstuse arendamine

Defitsiit e kaupade puudus

Dissidendid e teisitimõtlejad 1970ndatel tugevnes dissidentlik liikumine

Omaalgatuslikud väljaanded

Kuulsamad dissidendid Solženitsõn ja

Sahharov

Dissidente saadeti maalt välja, vangistati,

nende perekondi kiusati taga jne http://www.europarl.europa.eu/eplive/expert/photo/20070911PHT10279/pict_20070911PHT10279.jpg

AndreiSahharov

Page 23: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp
Page 24: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Pingelõdvenduse ajal oli NL oli oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas suurendanud, oli süvenenud karistamatuse tunne.

Afganistani valitsus oli nõukogudemeelne, sisemiste konfliktide lahendamiseks kutsuti NSV Liit appi.

1979 otsustas poliitbüroo teha riigipöörde seal ning asendada senine valitseja otse Moskvale alluvaga.

President H. Amin tapeti.

Sinna saadeti üle 50 000

mehe

Afganistani sõjas sõdis

ka 1652 tollasest ENSVst

kutsealustena teeninud

meest, kellest 36 hukkus http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Mujahideen_village.JPEG

Page 25: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Reaktsioon toimunule: Boikoteeriti Moskva olümpiamänge

http://www.youtube.com/watch?v=JHqdWFpJkpk Olümpiamängudel osales 81 riiki 5326 sportlasega. 62 riiki ei osalenud olümpiamängudel, põhjuseks boikott

NL sissetungi pärast Afganistani või majanduslikud probleemid, nt USA, Lääne-Saksamaa, Jaapan, Kanada, Türgi, Gambia jt. kaart

Afganistanis alanud sissisõda käis NLle üle jõu.

Tulemus: kokku kaotas NL üle 15 000 mehe ja näitas, et on haavatav.

Hukkus ka palju kohalikke, paljud olid sunnitud põgenema.

Page 26: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Tagasi

Page 27: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Nõukogude võim alahindas kiriku mõju maailmas toimuvale.

Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks, kellest sai Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste eestkõneleja.

http://www.youtube.com/watch?v=AxvKK735gFY&feature=related

Külastas Poolat. Sellel külaskäigul oli suur mõju: paavst

kuulutas, et inimestel

on õigus vabadusele ja

kutsus neid üles hirmust

üle saama.

1981 tehti talle atentaadi

katse, mille uurimisel

jõuti KGB-ni.

http://www.medaloffreedom.com/PopeJohnPaulIImeetsMotherTeresa.jpghttp://paber.ekspress.ee/fotodb/DF1089D7E491721

DC2256FDC00327CC2/$file/tn_paavst.jpg

Paavst külastas Tallinna 1993 Ema Theresia ja paavst

Page 28: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Solidaarsuse loominePoolas levis rahulolematus. 1970. aastal suruti sõjaväe abil

maha rahutused Gdanskis. Surma sai üle 100 inimese.

Gdanskis alustasid laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes palga tõstmist.

Streigi etteotsa tõusis elektrik Lech Walesa, kes esitas majanduslike nõudmiste kõrval ka poliitilisi.

Tugevnes opositsiooniliikumine, moodustati põrandaluseid organisatsioone. Hakati võitlema tööliste õiguste ja vabade ametiühingute eest. Streik laienes üle kogu Poola. Selle aitasid kaasa raadio Vaba Euroopa saated

31.08 1980 kokkulepe, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused.

Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus.http://www.achievement.org/achievers/wal1/large/wal1-003.jpg

Lech Walesa

Page 29: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Solidaarsusega liitus pea kogu tööliskond, ligi 10 miljonit inimest. Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle.

Kompartei etteotsa sai W. Jaruszelski, kes kehtestas 13.12 1981 sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks.

Vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, L.Walesa.

Üle maa puhkesid streigid, mida jõuga maha suruti.

Hukkus üle 100 inimese.

Hävitati küll Solidaarsus,

kuid ka nõukogude võimu

autoriteet.

http://younxt.wordpress.com/2011/02/03/speaking-of-revolutions/

Page 30: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

http://younxt.wordpress.com/2011/02/03/speaking-of-revolutions/

Page 31: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Uus strateegia külma sõja võitmiseks – NL lammutamine: USA pidi takistama NL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopa

riikides, toetama võitlust kommunismi vastu

NL tuli majanduslikult nurka suruda

Kõrgtehnoloogiline võidurelvastuminehttp://www.russiablog.org/ReaganAmericanFlag.jpg

Ronald Reagan (1981-1989) http://englishrussia.com/index.php/2006/09/14/buran-the-first-russian-shuttle/

Page 32: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Tähtede sõda

Suur osa USA enda eksperte pidas projekti utoopiliseks, kuid NL oli sunnitud tunnistama oma mahajäämust võidurelvastumises.

Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani kohtumisel Islandil 1986. a. sügisel oli tähesõdade programm Gorbatšovi

initsiatiivil üheks

põhiküsimuseks.

Tähesõdade programm

oli üks NL majandusliku

kokkuvarisemise

kiirendajaidReagan ja Gorbatšov

https://mrmouatmwh2011.wikispaces.com/Topic+A-33+Trace+the+origins+of+detente+and+its+effects+on+the+Cold+War%3B+and+describe+the+renewal+of+Cold+War+tensions+in+the+1980%27s

Page 33: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

http://www.la-fin-du-monde.fr/2009/12/le-3-novembre-1983-le-jour-ou-la-%C2%AB3eme-guerre-mondiale%C2%BB-a-failli-commencer/

Page 34: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid e modžaheede moodsate relvadega, mis sundis NSV Liidu Afganistanist lahkuma.

USA toetas põranda alla läinud Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga. USA kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis nõrgestasid riiki veelgi enam. Walesa vabastati vangistusest ja sai Nobeli rahupreemia.

Reagan kukutas läbi gaasijuhtme projekti, mis oleks ühendanud Siberit ja Euroopat.

USA veenis Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda.

USA piiras kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NL.

Tulemus: NL on 1980. aastate keskpaigaks pankrotis.

Page 35: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Brežnev helistab kosmodroomile: "Ameeriklased läksid meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie omad peavad päikesele lendama." Teda püütakse veenda: "Nad põlevad ju päikesel ära." Brežnev: "Ka sellele on mõeldud. Start toimub öösel."

Nixonil läheb Valges Majas elektripirn läbi. Vajutab nupule, tuleb töömees ja vahetab pirni ära. Nixon annab mehele viis dollarit. Brezhnevil läheb Kremlis pirn läbi. Brežnev kutsub ihukaitsja. Ihukaitsja kutsub töömehe ja otsib selle läbi. Töömees vahetab pirni. Brežnev paneb endale Lenini ordeni rinda. Teise Lenini ordeni annab töömehele. Siis mõtleb natuke ja paneb endale veel ühe ordeni rinda.

http://press.take88.com/the-silent-majority-won%E2%80%99t-stop-screaming/

http://www.retrotex.fi/epages/TP.sf/fi_FI/?ObjectPath=/Shops/07062006-206575/Products/300163

Page 36: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Reagan tekitas segadust NL liidrites, sest ta

osutus sama järjekindlaks kui Kremli juhtkond.

Brežnev oli pikalt haige, seega polnud tõsiselt

võetav.

Antropov üritas karmide juhtimisvõtetega uut hoogu arengule anda, mõistmata, et käsumajandus on end ammendanud.

Gerantokraatia ehk vanurite võim NL.

NL 1980. keskpaigaks: majandus

pankrotis, relvastus neelas ressursse,

USA-st jäädi maha, kaotatud oli

autoriteet nii kodus kui ka võõrsil

Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit.Juri Andropov (1982-1984)

http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Andropov1.jpg

goo.gl/5HAQJv

Page 37: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

1985.a. tuli NL võimule Gorbatšov, kes

asus suhteid lääneriikidega parandama.

Glasnost - Gorbatšovi poliitika, mis oli

suunatud piirangute kaotamisele meedias ja kultuuris, kuid ka poliitiliste otsuste avalikustamisele ja avalikule diskussioonile nende üle. Katsed avalikkust mingil määral siiski raamides hoida nurjusid, hakati paljastama kommunistliku partei juhtimisel toime pandud kuritegusid

perestroika –Gorbatšovi poliitika, mis oli suunatud majanduslikult mahajäänud ja vaimselt stagneerunud NL reformimisele, säilitades NL kui sotsialistliku riigi, nõukoguliku riikliku korralduse ja kommunistliku partei juhtrolli. See ei õnnestunud ja NL lagunes

http://www.elu24.ee/?id=11139

Page 38: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

http://www.virumaa.ee/2005/03/ve-gorbatsov-mihhail-peasekretar/

Page 39: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987 lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid.

NL asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida-Euroopast.

Loobuti nn Brežnevi doktriinist.

1989 kukkusid kokku NL nukurežiimid Ida-Euroopas. (vihikust sotsialismileeri lagunemine)

1990.a. ühines Saksamaa (vihik)

Pariisis kirjutati Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele.

Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt 1991!

Page 40: 12 kl kordamine külma sõja kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp