1. Madli-Maria Naulainen Ajalugu - 11 kl Keskaeg Eestis Liivimaa ristisda Muistne vabadusvitlus leminek keskaega Jri lestus

2. leminek keskaega

12.-13. saj lpuks oli kogu Eesti asustatud

3. Rahvaarv oli 150 000 200 000 inimest 4. Peamisteks elatusaladeks olid pllundus, kaubandus ja ksit 5. htselt riiki ei olnud eestlastel kujunenud 6. Suhted phjanaabritega olid pigem head ja lunanaabritega keerulised (latgalid) 7. Eestlased uskusid mitmetesse erinevatesse jumalatesse, loodusjududesse 8. Lnemere piirkond

Lnemere lunakallas liideti kristliku Euroopaga, seejrel tekis ka huvi idakalda vastu

9. Sda ja alistamine kis ristiusu levitamise lipu all, kuigi reaalselt olid huvid majanduslikud ja territoriaalsed, sakslased said ligipsu Lnemerele 10. Ristisdadele andis igustuse paavst, kelle jrgi tuli pidada Pha Sda paganate vastu 11. Lisaks kaupmeestele hakkas sagedamini ilmuma alistatud piirkonadesse ka misjonre 12. Taani ja Rootsi ngid ristisjas vimalust vimupiiride laiendamiseks 13. Ristisja algus

1201.a rajati piiskop Alberti poolt Riia linn, mis sai oluliseks keskuseks, tegevuse lhtekohaks

14. 1202.a asutati Mgavendade ordu alaliselt kohaolev eliitveosa 15. Liivlased ja latgalid alistusid kiiresti, edasi suunati pilgud Eesti poole

Sndmusi muistsest vabadusvitlusest saame jlgida Henriku Liivimaa kroonikast (allikakriitika)

16. Muistne vabadusvitlus (1208-1227)

1208 tungisid sakslased ja latgalid Eesti aladele, peamiselt Ugandi ja Sakala maakonda

17. 1210 mera lahing lppes eestlaste viduga 18. Probleeme tekitas Vene vrstide sjakigud Eestisse, mis kurnasid eestlasi, aga ka ristisdijad olid sjast kurnatud, puhkes katk 19. 1212 slmiti kolmeks aastaks vaherahu 20. Muiste vabadusvitlus (2)

1215 tungisid sakslased ja latgalid juliselt edasi, juti ja juba Kesk-Eestisse ja Lnemaale,

21. Ugalased ja sakalased olid sunnitud vastu vtma ristiusu, ugalased toetasid ka juba sakslaste sjakiku Venmaa vastu 1217.a. 22. Teised maakonnad slmisid liidu venelastega ning Otep linnust kaitsvad ugalased ja sakslased pidid alla andma, sakslased lahkusid kogu Eestist 23. Muistne vabadusvitlus (3)

Otep all saavutatud edust kannustatuna taheti minna lausa Riiat vallutama

24. Sakala vanema Lembitu ksul koondati ved, kokku sai neid umbes 6000 meest, tiendust loodeti Venemaalt 25. Vastaste plaani aimates, proovisid sakslased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist 26. Saabus ligi 3000 mehega vgi (sakslased, liivlased, latgalid) 27. Otsustav lahing toimus Madisepeval (21. sept), mille kaotasid eestlased, sh hukkus Lembitu 28. Muistne vabadusvitlus (4)

1219 sekkus vitlusse Taani, kes sai oma valdusesse Tallinna

29. 1220 proovis oma osa saada ka Rootsi, Lihula 30. Toimus eeslatste viduristimine 31. 1222 asusid taanlased ehitama linnust Saaremaale, kust nad kiiresti vlja kihutati, teade vidust saadeti le Eesti laiali 32. 1223 rndasid eestlased kikjal sakslasi, veti linnuseid le, nnestus vtta le kogu maa, vlja arvatud Tallinn, seda ei nnestunud vabastada 33. Muistne vabadusvitlus (5)

Riia peapiiskopkond ja mgavennad kogusid end, alustati maa tagasivtmist

34. 1224 oli mandriosa thtsamaks vastupanu-punktiks veel Tartu, mida toetas Vene vrst 35. 1227 liiguti le j saartele, Muhu linnus hvitati, edasi liiguti Saaremaa thtsaima linnuse Valjala alla 36. Vastupanu nis lootusetu, seetttu saarlased alistusid ja vtsid vastu ristiusu 37. Eestlaste kaotuse phjused

Eestlastel puudus kindel liitlane venelastega kll erinevaid kokkuleppeid slmiti, kuid neil oli silmas ka omakasu, alati ei pidanud kokkulepe vett

38. Maakondade koost oli puudulik 39. Kaitse oli meldud lhiajaliste rnnakute tagasilmiseks, mitte pikaks sjaks 40. Sakslaste relvastus oli palju parem kui eestlastel 41. Eestlaste puudus htne riik, naabritega koostd oli vhe 42. leminek muinasajast keskaega

Keskaeg Eestis algab kokkuleppeliselt 1227

muistse vabaduvitluse lpp

43. Valjala kiriku ehitamine

Keskaeg lppeb 1558 Liivi sja algusega

44. Misted

Vana-Liivimaa Eesti ja Lti alad keskajal

45. Eestimaa Phja-Eesti keskajal, Taani valdused Phja-Eestis 46. Liivimaa Luna-Eesti ja Lti alad keskajal

Muistse vabadusvitluse jrel jaotati Eesti ja Lti alad vrvallutajate jrel, tekkisid feodaalsed vikeriigid, mille eesotsas olid sltumatud valitsejad - maahrrad

47. 48. 49. 50. 51. Vana-Liivimaa riigid:

Riia peapiiskopkond (Riia)

52. Tartu piiskopkond (Tartu) 53. Saare-Lne piiskopkond (Vana-Prnu, Lihula, Haapsalu) 54. Liivi orduriik (Riia, Vnnu, Viljandi) lnistas vhe 55. Taani kuninga valdused (Tallinn) Tallinna piiskopkond, Eestimaa hertsogkond lnistas palju 56. Kuramaa piiskopkond (Piltene) 57. Lnikorralduse kujunemine: Vallutusjrgselt kujunes Vana-Liivimaal vlja Lne-Euroopa eeskujudele tuginevlnikorraldus

• maad on jagatud maahrrade ( senjride ) pooltlnideks(feoodideks)

58. lni omanik ( lnimees ) on kohustatud vastutasuks toetama maahrrat sjaliselt; lni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased lnimehe ees

Erinevalt Lne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal lnistamine ainult hel astmel (ehk lnimehed oma valduseid edasi ei lnistanud). Osa lnimeestest oli kaeesti pritolu , endiste thtsamate muinasaegsete vanemate jreltulijad. Taani kuninga lnimeeste hulgas oli arvatavasti 10% lnimeestest eesti pritolu, kes aga aja jooksul saksastusid. 59. Vrvimude ja eestlaste suhted: Eesti ala vallutamise jrel slmiti eestlastegalepingud .

• Lepped slmiti maakondade kaupa

60. lepete sisu vis maakonniti erineda ning sltus sageli sellest, kui vihast vastupanu oli vallutajatele osutatud

61. alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja igused Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksuleestlaste igused pidevalt kitsenesidja kohustused ning koormised kasvasid. 62. Eestlaste kohustused

kmnis(teravili, kariloomad ja muu toodang)

63. hinnus(kindlaksmratud suurusega naturaalandam) 64. kirikukmnis , millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse 65. preestri lalpidamine 66. teot(e. misategu) - misapldude harimine (tekkis 13.sajandi lpus ja 14.sajandil koos misate kujunemisega) 67. vakuste pidamine(mitu peva kestvad peod misnikele, kes tulid maale talupoegade kest andameid koguma) 68. sjalised kohustused . Eestlasi kaasati sjaretketele naabrite vastu; niteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jlahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. 69. osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. 70. Talurahva iguslik seisund Esialgu jid talupojadisiklikult vabadeks(ehk neid ei prisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni silis igus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda. 71. Kirikukihelkonnad

Peale ristiusustamist algas Eestis kiiresti kirikute ehitus, algul puidust, hiljem kivist

72. Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida 73. Igasse kihelkonda ehitati kirik, tavaliselt keskpunkti, vana phapaiga lhedale 74. Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preester, kes pidas jumalateenistusi ning petas 75. Enamik preestreid prines Saksamaalt, 13. saj vis leida vaimulike seas ka eestlasi 76. Linnade teke

Ristisja toetajateks olid saksa kaupmehed

77. Sellega seoses tekkisid juba vallutuste kigus Liivimaale esimesed linnad 78. Linnad kujunesid muistsetele kauplemis-kohtadele, teede slmpunktidesse, keskustesse 79. Keskaegsetel linnadel oli iseseisev iguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaigus 80. Riia (1201), Tallinn (1248), Vana-Prnu (1251), Tartu (1262), Haapsalu (1279), Viljandi (1283), Paide (1291), Rakvere (1302), Uus-Prnu (1318), Narva (1345); Kuressaarel keskajal linnastaatust ei olnud 81. Jri lestus

Taani riigi vimu kahanedes muutus Eestimaa hertsogkonna valitsemine kuningale tlikaks

82. Taani kuningas otsustas oma Eesti valgused Saksa ordule maha ma 83. Taani vasallid kartsid aga uue maaisanda all seniste vabaduste piiramist, nad proovisid leminekut igati takistada 84. Ka eestlased proovisid vimuvahetuse olukorras oma seisu parandada 85. Jri lestus (2)

1343 alustasid harjulased jril (23. aprill) relvastatud mssu

Pletati misaid ja kirkuid

86. Tapeti sakslaseid 87. Valiti 4 kuningat Edasi asuti piirama Tallinna, kus oli nha, et oma jududest ei piisa, otsiti abi Rootsilt ja Venemaalt, mlemad lubasid abi saata 88. Saare-Lne piiskopkonna aladel alustati samuti lestusuga, millele ei suudetud vastu seista, abipalvega prduti Saksa ordu poole 89. Jri lestus (3)

Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma, eestlased tapeti relvakokkuprke tagajrjel

90. Seejrel letasid orduved Taani valduste piiri ning rnnak pdis harjulaste maleva hvitamisega 91. 1343 juulis toimus lestus ka Saaremaal, kus piirati keskset Pide linnust ning hvitati see 92. Alles Preisimaalt saadud abivgedega nnestus ordul Mandri-Eesti 1343a lpuks alistada, saarlased aga kahe sjakiguga 1344 ja 1345; karistuseks pidid saarlased ehitama Maasilinnuse 93. Jri lestus (4)

Seoses lestusuga oli ordu saanud Phja-Eesti peremeheks

94. Ametlikult toimus see 1346.a, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hbemarga eest Saksa ordu krgmeistrile 95. lestusus osalesid merersed maakonnad, kes olid seni silitanud suuremad igused 96. lestusuga hvitati ka seega Eesti poliitiline eliit ning vastupanu oli raugenud pikaks ajaks 97. Lhe eestlaste ja vrvimu vahel svenes