Aleksi Sarja 2BUurimustöö

Wikipedia 29.3.2012

Kosmos on täheteaduse järgi suhteliselt tühi osa maailmakõiksusest väljaspool Maa atmosfääri. Kosmos algab kokkuleppeliselt 100-240 km Maa atmosfääri lõppemisest. Seda veel täpselt ei teata, kas kosmos on ääretu või ääreline.

Superoova tekib siis, kui tähel saab kütus otsa. Täht paisub suureks ja jahtub. Tänu sellele, et meie päiksel on väiksem mass, kui teistel tähtedel, ei plahvata ta supernoovaks, vaid hiidtäheks ja tast ei tule musta auku.

Musti auke pole õimalik näha. Nende raskusjõud on nii tohutu, et neist ei suuda väljuda isegi valgus. Musta auku langejale mõjuv tõusu-mõõna jõud venitab auku kukkuja pikaks, seejärel ülitugevasti kokku.

Sõltuvalt augu massist võib kukkumine kesta sekundeid või päevi.

Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või

rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu

järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi sabad.

Väga harva põrkab Maaga kokku asteroid, mis tekitab suure kraatri. Üks niisugune arvatakse olevat kukkunud Maale 65 miljonit aastat tagasi. Sellega kaasnenud plahvatus tekitas rohkem purustusi, kui suudaks teha mitu tuhat aatomipommi. Chixulubi plahvatusega kaasnes ookeanil kohutav hiidlaine, mis rullus ümber maakera. Õhku paiskus tohutul hulgal tolmu, mis varjas päikese mitmeks aastaks. Võimalik, et siis hävis maal hulk taime- ja loomaliike, surid välja ka dinosaurused.

Wikipedia 29.3.2012

Kasutatud kirjandus: 

Chris Oxlade “Tähistaeva saladused”

Lisa Miles & Alastair Smith“Astronoomia ja kosmos”

Internetist:Vikipeedia eesti

Vikipeedia soome

Tänan teid tähelepanu eest!