Embed Size (px)
Citation preview
On see …
• küllus, kõigi soovide täitumine, • lõbus elu, • turvalisus,• karastatus ja hea tervis, • õigeaegne ettevalmistus tulevikuks, • motiveeritud harjutamine ja õppimine, • uudishimu rahuldamine,• või veel midagi?
Õnnelik lapsepõlv, mis see on?Õnnelik lapsepõlv, mis see on?
Lapsepõlv kui omaette vanuseaste –eristumine paigutatud kord antiiki, kord keskaega.
Ajaloo vältel on last peetud väikeseks täiskasvanuks, tühjaks tahvliks (Locke), pärispatu väljenduseks jne.
16-17. saj. ei käsitletud lapsepõlve nii nagu praegu (seadused,
lastekaitse jne):• Suhtumine lastesse ükskõiksem• Lapsi suri palju• Lastest loobumine tavalineEesmärgiks - vooruslik kristlane, kombekas inimene. Vastutav
oli Jumal.
Lapsepõlve ajalugu
Lapsepõlv on 18. sajandil tugevnenud romantilise idealismi sünnitis.
Rousseau kui lapse õiguste advokaat - korrumpeerunud ühiskond ja perekond rikuvad lapse ära.- looduse poolt on inimeses kõik tasakaalus. - lapsepõlv ei ole mitte ainult ettevalmistus iseseisvaks eluks
vaid iseseisva elu periood, millel on omad õigused.
19. sajandi “Child study” – hakati tohutult last uurima. Last kirjeldav periood. Saadi lapse kohta väga palju teadmisi.
Freud ja Piaget - muutsid omal ajal radikaalselt käsitust lapsest.
S. Freud – rõhutas lapse tundeelu tähtsust kogu inimese elu seisukohalt.
Freudi seksuaalsusteooria.
Lapsepõlve arengu 6 etappiLloyd se Mause järgi
1. Lastemõrvade periood (antiik – 300ndad aastad)
2. Hülgamise periood (300-1200ndad aastad)
3. Ambivalentne periood (1300-1600ndad aastad)
4. Tunglev periood (1700ndad aastad)
5. Sotsiaalsuse periood (1800-1950ndad aastad)
6. Abistamise periood (1950ndast alates)
Kinnunen, S. (2008). Rmt. Las ma olen laps. lk 11-20 “Kui laps ei tohtinud olla laps”.
Lapsepõlve mõiste Arusaamad lapsest on tähtsad ja olulised, sest …
Muutused ühiskonnas toovad kaasa muutused nii inimese kui lapsepõlve käsitluses.
3 ajaloolist etappi:1. laps kui väike täiskasvanu (tööjõud, tervikarengus eraldi tähendust ei
oma)2. pikk periood, jaguneb mitmeks alletapiks – hakati vähehaaval
tunnustama lapsepõlve erilisust.3. praegune ajajärk- arenenud maades pööratakse lastele suurt tähelepanu - lastele on loodud eraldi maailm - lapsed kasvavad spetsiaalsetes ühiskondlikes kasvatusinstitutsioonides - laste seos täiskasvanute maailmaga, nt oma vanemate tööga, on
varasemate aegadega võrreldes üsna nõrk.
Uuemad vaated lapsepõlvele1. lapsepõlv ei ole oluline ainult indiviidi elus vaid ka
ühiskonna seisukohalt2. lapsepõlve vaadeldakse lapse seisukohalt3. lapsed võivad oluliselt ühiskonda mõjutada4. oma tegevusega loovad ja muudavad lapsed
ühiskonda ja maailma5. lapsel on omad kogemused ja arusaamad
maailmast6. mängudes ja tegevustes näitavad lapsed kogetut7. laps on võrdväärne partner (mõtted, tunded)
Lapse positsioonPõhjamaades lapse asend viimase paari aastakümne
jooksul uuesti määratletud. Varem vanematel kohustus hoolitseda oma lapse eest
kuni tema täisealiseks saamiseni – tulenes õigus otsustada täielikult kõik last puudutavad küsimused.
Laps kui vanematele kuuluv omand. Laps seadusandluses kui subjekt, kellel on oma õigused. Ideoloogiliselt tähendab see lapsepõlve humaniseerimist.…
Lapsepõlve humaniseerumise väljendused
Uues seadusandluses:- laps kui erivajadusega ja erilist kaitsmist vajav isik- nii vanemad kui lastega töötavad professionaalid kohustuvad
arvestama lapse vajadusi. - õigus kehaliseks puutumatuseks (lapse kehaline karistamine on
keelatud kõikides Põhjamaades). - lapse õigus väljendada oma arvamust teda puudutavates
küsimustes (nt. abielulahutuse puhul).
Arenev humaniseerumine:- Märk kasvavast hoolest ja huvist laste suhtes.- Lapse ja täiskasvanu jätkuva eristumise protsessi väljendus.
Tänapäeva lapsepõlv(M. Tilk) Muutunud on: • ajakäsitlus (ajadefitsiit)• ruumitunnetus• peremudelid• mänguasjad(L. Keltikangas-Järvinen) Varastatud lapspõlv:• lapse tunnetuslik ülekoormamine• suurte psüühiliste nõudmiste esitamine
(iseseisvus, vastutustundlikkus)• liiga varakult täiskasvanute maailma laskmine
(asjad, mille mõistmine käib üle jõu).Kõigest sellest tulenevad uued kooselu reeglid
Meie kultuuriruumis levinud lapsepõlvekäsitlused
(T. Kuurme järgi)
… suhtumised lapsesse.
• lootev-ootel vaateviis ehk defitsiidi mudel• laps kui eestkostealune ehk diskrimineeriv mudel• projekteeriv vaateviis• mehhaaniline vaateviis• ärakasutav vaateviis • sotsiaal- ja kultuurikriitiline vaateviis• romantiline vaateviis• emotsionaalne vaateviis• elukaaremallipärane vaateviis
DEFITSIIDIMUDEL ehk lootev-ootel vaateviis
• algus pedagoogika tekkimise ajal• mõte – laps on defitsiitne olend.• kirjeldamise aluseks see, mis neil puudub.• täiskasvanulikkus tuleb välja teenida hariduse
omandamise abil. • eluetapp, mille väärtus kellekski saamises.• laps ei ole väärtus iseendas.
DISKRIMINEERIV ehk laps kui eestkostealune
• Laps ei saa millestki aru, on väeti ja abitu, ei saa usaldada.
• Kohus olla sõnakuulelik, alluda teiste poolt määratud reeglitele.
• Tulemus – õpitud abitus, sõltuja staatus. • Laste käes ei küsita midagi. Arvamus, et lapsed ei
tule ise toime. Taandub vastutusvõime.
PROJEKTEERIV• uskumus, et elu liigub progressi poole. • kõik on ressurss ja materjal (ressursside
planeerimine) • laps, kui projekt, kelle elu planeerida. Lapse kohus on
olla hea ressurss. • ressursi pruugitakse oma nägemuse kohaselt,
uurimata mida laps soovib. • tulemuseks ülespiitsutatud ootused, pinged ja
pingutused. • laps kui investeering tulevikku, vahend.
MEHHAANILINE• Laps kui omand. • Lapsi kasvatatakse mehhaaniliselt –
iseloomulik selekteerimine ja hindamine.• Sildistamine. • Tegelikkuse esemestamine. • Tulemus – näivtulemused.
ÄRAKASUTAV
• Tuleneb turumajanduse ideoloogiast – kõik on kaubad, teenused, kliendid.
• Kuidas asju lastele maha müüa. • Tekitada heausksed tarbijad. • Maksustatud mängimine – tasulised väljakud. • Rünnak laste vajaduste ja ihade vormimisele
(ülespiitsutamine).
SOTSIAAL- JA KULTUURIKRIITILINE
• J.J.Rousseau “Emile”. Rahulolematus läbi lapse silmade.
• Dickens, Tolstoi, Lindgren. • Kriitika ühiskonnale, rahulolematuse
väljendamine. • Elu uuritakse lapsepõlve abil.• Lapsepõlveoaasid.• Kirjeldused, kuivõrd halvasti tunnevad end lapsed
täiskasvanute maitse ja tahte järgi kujundatud keskkonnas.
ROMANTILINE
• Segatud lootusega. • Laps kui võti paremasse ühiskonda. • Lapsel on jooni, mida täiskasvanu on kaotanud –
siirus, puhtus, rikkumatus, usaldavus, vitaalsus jms. • Lapselt on võimalik õppida inimeseks olemist. • Impulss reformpedagoogika meelelaadile –
parandada õige kasvatuse kaudu maailma.
EMOTSIONAALNE
• Lapsed kui täiskasvanute tundemaailma korraldajad. • Lapsepõlv kui utoopia, mälestus, mis annab jõudu.
Säilib mängulisus ja loovus. • Soov, et lapsed täidaksid täiskasvanute täitumata
lootusi. • Laste piiramine, pannes neid elama oma elu. • Side omaenda lapsepõlvega häirib olevikku.
ELUKAAREMALLIPÄRANE
• Elukaare (arenguseaduspärasuste) tundmine. • Suutlikkus minevikust õppida. • Vanus määrab kandja omadused. • Kui erineb on halb, sellest tuleb hindamine,
selektsioon. • Lapsed on koguaeg hinnatavad, kontrollitavad
- elu rahutu, pingeline.
Lapsepõlveuurimused• varasemates lastega tehtud uuringutes pole tavaliselt
lastelt endilt nõu küsitud• kriitika - kaitsevad vaid täiskasvanute huve. Nn. uued lapsepõlve uurimused: – lapsepõlve kohta hakati küsima uut laadi küsimusi.– hinnati ümber lapsepõlve koht tänapäeva ühiskonnas.– uurimuste huviobjektiks lapsepõlve määratlus ja laps ise. – nt. lastekultuuride, laste argielu uurimine, laste sotsiaalsuse
hindamine. – Tugevneb arusaam lapspõlvest kui sotsiaalsest
konstruktsioonist, mille sisu määravad nii aja kui kohaga seotud tegurid.
– Tuntakse huvi, mida tähendab olla laps.
Radikaalsed lapse(põlve) uurijad
• Melanie Klein (1950) • Anna Freud (1966)
Avasid tee laste peidetud maailma juurde. Ühendasid laste vaatlemise ja vestluse üheks tervikuks
uurimismeetodiks.Tänapäeval ka intervjuud lastega, laste omavaheliste
mängude ja vestluste salvestamine jms uurimismeetodid.
Sotsiaalse orientatsiooniga lapsepõlveuurimuste tunnusjooned (James, Prout 1990):
1. Lapsepõlve vaadeldakse sotsiaalse konstruktsioonina (st. ei ole universaalne nähtus, tähendus oleneb kultuurilistest, ajaloolistest, sotsiaalsetest teguritest).
2. Lapsepõlve ei saa vaadelda lahus muudest tähtsatest teguritest (nt. sotsiaalne klass ja sugu)
3. Lastekultuur ja laste sotsiaalsed suhted väärivad omaette uurimusi
4. Lapsed on aktiivsed tegutsejad. Nad loovad ise oma elu ja keskkonda.
5. Lapsi käsitlevates uurimustes püütakse kuuldavale tuua laste „oma häält“
6. Lapsepõlveuurimuste uus suund kujundab sotsiaalset lapsepõlve.
Lapsepõlve mõjutavad tegurid
Lapsepõlve mõjutavad tegurid
2 osapoolt:1. lapse kontakti maailmaga mõjutavad ealised
iseärasused, mis ei olene ajast ega kohast.2. lapse elu sõltub sotsiaalsest kontekstist – iga
lapse lapsepõlv möödub teatud ühiskonnas.Nii kujuneb lapse isiklik kogemustemaailm ja
arengulugu.
Lapse arengu ökoloogiline mudelLapse arengu ökoloogiline mudelU. Bronfenbrenner (1979)
Muutused ühiskonnas jõuavad lasteni täiskasvanute kaudu, nt:
• majanduslik kihistumine• tööpuudus• probleemid eluasemega• jms
• Lapsepõlves elatakse kahes teineteisest erinevas maailmas: – pere ja sugulaste privaatne maailm,– professionaalsete kasvatajate ja eakaaslaste maailm.
• Põhilised elukeskkonnad lõikuvad suhteliselt vähe, kahe maailma täiskasvanutel napilt omavahelist kokkupuutepinda ja teadmisi, mis lapse teises põhilises maailmas sünnib.
• Ainult lapsed ise tunnevad oma maailma kui tervikut. • Täiskasvanute kasvatav roll killustunud ja hägustunud (nii
õpetajate kui vanemate aspektist).
Lapsepõlve mõjutavad tegurid (2)
• Massiteave ja turumajandus kui uus laste maailma mõjutav jõud.
• Lapsed kaubandusliku kultuuri üks osa - olulised tarbijad ja tootmise käivitajad.
• Lapsepõlve loovad “võõrad” täiskasvanud, kelle eesmärgid on kasvatajatest erinevad.
• Turu mõjusfääris mõisted “lapsele parim” ja “kasvatus” ainult vahendilise väärtusega.
Lapsepõlve mõjutavad tegurid (3)
Muutunud kodu… tajutav kuid kaugem tulevik teadmata:
• kodu muutumine tootmisüksusest tarbimisüksuseks• hääbuvad primaarsed kogemus- ja
kommunikatsiooniseosed• vabanemine traditsiooninormide ettekirjutustest• kaovad täiskasvanute ja laste kogemusmaailmade
erinevused • individualiseerumine ja privaatsusvajadus • lapsepõlve institutsionaliseerumine
Kirjandus teema juurde• Furman, B. 1997. Õnnelik lapsepõlv. Sinisukk.• Hirsjärvi, S., Huttunen, J. 2005. Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn:
Medicina, 129-132• Järve, L. 2002. Varastatud lapsepõlve riskid. Õpetajate Leht, 8.
november.• Kuurme, T. 2003. Kasvatuse võim ja võimetus. TPÜ. • Kuurme, T. 2002. Laps ja võim. Haridus 1, 9-11.• Lahikainen, A. R. 1998. Modernse ühiskonna poolt kasvatusele
esitatud väljakutsed. In Via Educationis: artiklite kogumik. TÜ pedagoogika osakonna väljaanne nr. 4, 90-102.
• Miller, A. 2007. Sinu enese pärast: Kui kasvatusest saab kiusamine. Väike Vanker.
• Paloheimo, M. 2002. Lapsepõlve mõjud. Varrak.• Selder, S. 2004. Kuhu kadus lapsepõlv. Eesti Päevaleht, 9. juuni.• Tilk, M. 2004. Lapsepõlv ei ole kadumas. Õpetajate Leht, 18. juuni.
Meedia kui kasvatusprobleemMeedia kui kasvatusprobleem
Meedia ohudMeedia ohud• Meedia vägivaldne sisu Bandura Bobo Doll• meedia seksuaalne sisu• reklaamid • ebasündsad või soovimatud kontaktid võõrastega • terviseriskid • ebatervislikud toitumisharjumused • üldised isiksusehäired • meedia liigtarbimise füüsilised kõrvalmõjud • aju arengust tingitud häired (tähelepanupuudulikkus ja
hüperaktiivsus);• unehäired ja teised käitumuslikud probleemid;• vähesed kontaktid pereliikmete ja eakaaslastega;• madalam akadeemiline jõudlus, vähene lugemus;• eksitavad väärtused, hoiakud ja uskumused (stereotüübid);• rassistliku, vihkamisele või enesevigastamisele õhutav sisu;• privaatsuse häirimine;• isikuandmete kuritarvitamine.
Meedia võimalusedMeedia võimalused• õppimine;• keel;• kognitiivne areng;• prosotsiaalse käitumise ja moraalsete väärtuste areng;• teadlikkus sotsiaalsetest teemadest;• sotsiaalsed interaktsioonid;• kodanikuühiskonnas osalemine;• loovus ja eneseväljendus;• kultuurilised väärtused;• identiteedi areng;• meelelahutus ja lõõgastus;• areneb võime tähelepanu hoida;• info hankimine;• loovtegevustele õhutamine (mäng, hobid, lugemine jms)
(Buckingham, Whiteman, Willett, Burn 2007; Kalmus, Keller, Pruulmann-Vengerfeldt 2009).
… tähendab põhiliselt sidevahendeid massiühiskonnas kas trükitud kujul (raamatud, ajakirjad, ja ajalehed) või elektroonilisel kujul (televisioon, raadio, internet).
Kultuurikriitik Neil Postman: Visuaalne meedia on lapsepõlve fundamentaalseima
muutumise põhjus – muutis oluliselt nii väärtuste aluseid kui ka tunnetusprotsesside laadi.
MIKS NII?
MEEDIAMEEDIA
Meediaga seotud mured:
• mitteadekvaatse ja kallutatud maailmapildi kujunemine lastel (meediast omandatud maailmapilt)
• vägivaldse käitumise muutumine normiks
• loovuse kadumine, fantaasia vaesumine
• laste vähene füüsiline aktiivsus
• konsumerism
Meedia sotsialiseeribMeedia sotsialiseerib• Laps sünnib meediast ümbritsetud keskkonda.• Meedia on laste igapäevaelus oluline kaaslane. • Kooliminekuks on laps mitmekülgne meediakasutaja
(suhtlemine, teadmiste omandamine, meelelahutus).• Enamus sellest, mida me maailmast teame pärineb
meediast. Kas meedia on objektiivne?• Meedia sotsialiseerib ja on oluline õpikeskkond
(eeskujud, hoiakud, arusaamad, maailmapilt jms)• Meedia rakendamine kasvatuse ja hariduse teenistusse
• Meedia sisu koosneb lapse jaoks esialgu lühikestest situatsioonidest ning tema võime lugusid jälgida suureneb ajapikku.
• Esialgu ei erista laps reklaame muust meediasisust. • Koolieelses eas ei saa laps veel aru varjatud reklaamist
ega reklaamide eesmärgist inimestele midagi müüa. • Vaimne küpsus aitab lapsel järk-järgult aru saada, et
televisioonis on paljud asjad välja mõeldud. • Uudiste tõelisus on seotud laste hirmudega.
SEEGA ...On vaja õpetada lapsi meediat tõlgendama, tõelisust
fiktsioonist eristama.
Televisiooni levikuga seotud ootused (ajalugu)
Televisioon:- päästab üksiku inimese sotsiaalsest isolatsioonist- aitab argielus aega kokku hoida- näitab inimesele maailma nii, nagu see tegelikult on- muudab üha rohkem infot rahvahulkadele kättesaadavaks- tõstab oluliselt kogu rahvastiku haridustaset- tasandab erinevusi sotsiaalsete kihtide vahel- mõjutab aktiveerivalt vaataja tunnetuslikele võimetele- parandab laste õpitulemusi koolis- soodustab poliitikast arusaamist ja tugevdab demokraatiat
Uurimused on aga näidanud:Uurimused on aga näidanud:
- Üksindus suureneb- Ajalõks: rohkema aja asemel stress- Ebareaalsus ja hirm- Lugemiskultuur taandub- Mida rohkem televisiooni, seda vähem teadmisi - Sotsiaalne lõhe suureneb- Enamus meediakirjaoskamatud- Paljuvaatamine halvendab õpitulemusi- Poliitilise küpsuse asemel kasvav manipuleeritavus.
Telerihuvi lastelTelemeedia on laste, eriti väikelaste jaoks kõige atraktiivsem
meediakanal. MIKS?
1-aastane laps üldjuhul teleri vastu erilist huvi ei ilmuta2-aastane on juba televaataja4-aastasest saab arvestatav osa teleauditooriumist
(teleauditooriumi mõõdikuurimus)
Telemeedia tarbimise uuringud keskenduvad peamiselt kooliealistele.
On tuvastatud, et 0-6-aastane laps viibib “telekiirguses” vähemalt 2 tundi päevas (vaid lastesaated)
Ehmatavat statistikat
• Ameerika lapsed vaatavad telerit alates 2-elusaastast keskmiselt 3,5 tundi päevas (iga päev).
• 12-aastane keskmisel määral telerit vaatav laps USAs on näinud 100 000 televägivalla akti millest 80000 on mõrvad.
• kuni keskkooli lõpueksamiteni võivad noored meedias näha rohkem kui 200 000 vägivallaakti ning olla 16 000 mõrva tunnistajaks televisioonis.
• 23 rahvusvahelist telekanalit uurides leiti, et lastele mõeldud programmides on vägivalda rohkem kui täiskasvanute omades: 10st saatest 7mes demonstreeriti vägivalda, laps puutus sellega kokku vähemalt kord 4 minuti jooksul.
• Kõrgkooli lõpetamise ajaks on nad koolis veetnud kolmandiku võrra vähem aega kui teleri ees.
Teleri rollid tänapäeva perekonnasTeleri rollid tänapäeva perekonnas
Teler kui:• lapsehoidja, asendusvanemHääbuv kõne, “Eetrivaikus” vanemate ja laste vahel, kannatavad inimsuhted
• pereliige (päevarütm, söögiajad, uneaeg, muud tegevused, mööbli paigutus, vestlused ning arutelud …)
Olulisem kui inimsuhted, õuemängud, õppimine
• mina-pildi ja maailma-pildi kujundajaTeleris nähtut usutakse ja usaldatakse rohkem kui oma vanemaid.
Lapse kogemusemaailma puudulikkus
KUIDAS ÕPIB LAPS ARENGU ESIMESES FAASIS (0-3)?• kogu kehaga• kõik kogemused on meeleliselt konkreetsed,
“käegakatsutavad”• teleri ees on väikelaps vastamisi näilise reaalsusega.• täiskasvanu jaoks lihtne neid kaht reaalsuse mõõdet lahus
hoida. • Väikelapse jaoks on olemas ainult üks maailm - kehalise kogemuse maailm - see on välja lülitatud niikaua, kui ekraan on sisse lülitatud.
• 5-7-aastased lapsed on võimelised eristama telepildis väljamõeldist reaalsusest.
• 5-aastaste puhul ilmnes võime ja oskus kohandada televaatamise eesmärke ja tähelepanu vastavalt neile antud juhistele.
VAATAMATA SELLELE:• peab arvestama, et laps õpib jäljendades.• ühelt poolt meelelahutus ja teisalt väga laias skaalas
probleemilahendusena vägivald, siis MIDA ÕPIB LAPS? • Vägivalla kogemine elus, õigustus meediast.• Jälgida mängus peegelduvat vägivalda!
Meedia ja vägivaldMeedia ja vägivald
Lapsepõlves nähtud meediavägivald on seotud nn. noore täiskasvanu agressiivse käitumisega.
Lapsed kellel on olnud võimalik näha vägivalda sisaldavaid telesaateid ja –filme ning kes samastusid vägivaldse kangelasega ja tajusid nähtut reaalsena, avaldus hilisemas elus kalduvus agressiivsele käitumisele (agressiivsed reaktsioonid ja vägivaldsed käitumisaktid töö- ja pereelus, liikluses, teiste solvamine, vastuolud seadusega jmt.)
Vägivaldsed stseenid televisioonis
lapsed modelleerivad käitumist (sotsiaalse õppimise mudel Bandura) laps samastab end tegelaskujuga
(agressiivsed, vägivaldsed vahendeid probleemide lahendamiseks)
lõpplahendus oodatud ja aktsepteeritud (headus võidab!)
positiivse kangelase oreool…
Meediavägivald ja sotsiaalne õppimineMeediavägivald ja sotsiaalne õppimine
SEEGA, kumb on eeskujuna ohutum, kas:1. ebameeldiva välimusega vägivaldne kriminaal2. nägus ja vapper võitluskunstnikust, möllumehest
politseinik?
Vägivalla sidumine huumoriga salakaval viis vägivalla ja meelelahutuslikkuse sidumisel
Levinud noorte põhjendus koolivägivallale – nalja saab!
UURIMUS: pärast telerist agressiivse käitumise vaatamist on lapsed teiste suhtes agressiivsemad (nii 5-6-aastased kui ka 8-9-aastased, nii poisid kui ka tüdrukud).
Õpilased tulirelvaga koolis, kas meedia mõju?
? tapmist on kogetud arvutuid kordi ekraanil kui täiesti süütut, tagajärgedeta jäävat teatraalset tegevust.
? võimalus samastuda “lahedate” kangelastega? igapäevane mõrv teleekraanil täiskasvanute jaoks
täiesti normaalne? lastele lubatakse sisendada väikesest peale tilkhaaval
sõnumit, et tulistamine inimeste pihta on vaid nali ega tähenda midagi.
? kas lapsed oskavad fiktsiooni reaalsusest eristada? ? aga kui erinevus ähmastub?
Lapsevanema roll• Nii nagu varem käidi lapsega koos metsas ning selgitati
talle seal kehtivaid seaduspärasusi, nii tuleb nüüd tegutseda ka telemaastikul.
• Meedia mõju saab neutraliseerida kui vanem tahab ja oskab lapsele telerist nähtut selgitada.
• Kannatada võib lähisuhe (laps vaatab lastele toodetud saateid pigem üksinda kui vanema seltsis).
• Olukord mugav nii lapsele kui vanemale – igavus ja üksindus peletatud, vanem saab tegeleda oma asjadega või lihtsalt puhata.
Lapsevanema selgitused on tähtsad, et:1. teha vahet teleruumil ja tegelikkusel2. päriselul ja teles nähtud tegelastel.
Kas lapsevanem ise on valmis põhjani mõistma või mõista tahtma, mis kaalutlusel telepilt üht või teist sündmust kajastab või loob?
Kas vanem on valmis seda lapsele selgitama? Kas vanemal on piisav MEEDIATEADLIKKUS?
Lugemissoovitus: K. Aava “Veenmiskunst”
Enamus vanematest on kehtestanud telerivaatamisele reeglid.
Reeglid kehtivad:- teleri ees veedetud aja (ajapiirangud) suhtes - saadete sisu (lubatud vaid valitud saated) suhtes.
Ameerika vanemad tunnevad rohkem muret saadete sisu kui teleri ees veedetud aja pärast.
Sisust lähtuvad reeglid = lapsed veetsid rohkem aega õues.
Rühm Soome sotsiaal- ja kasvatusteadlasi soovitavad nii televaatamist kui ka arvutikasutamist reguleerida pigem ……….. kui ……….. lähtudes.
Kujundada nii ruumi kui ka aeganii, et teler ei oleks lapse päevades kõige olulisemal
kohal.
- vanemate otsuse on, kas lapse toas on televiisor või ei- kas teler on lisaks elutoale ka mujal- kas lapse päevakavasse kuulub õues olemine ja teiste
lastega mängimine- kui palju ostetakse lapsele videofilme ja DVDsid.
Kuidas limiteerida telerivaatamist?
Soovitusi
• Vaadata telekava koos lapsega ja valida sealt sobivaid saateid nii koos kui ka üksi vaatamiseks.
• Vanema selgitused televiisorist nähtule on abiks nähtu mõistmisel.
• Vanemate kommentaarid ning omavaheline vestlus mõjutavad kaudselt lapse hoiakute ning hinnangute kujunemist.
• Meedia toodab nn. valmislahendusi, käitumisviise, suhtumisi ja mänge.
• Kui laps vaatab telerist eelkõige lastele mõeldud eakohaseid programme, telerivaatamisest jääb aega üle teisteks, aktiivseteks tegevusteks ning mängudeks, siis on loovuse arenguks küllalt võimalusi.
Vastuoluliste tulemustega uurimused:- teletarbimine pigem stimuleerib unistamist,
fantaseerimist ja loovat mõtlemist.- lapsed, kes vaatasid kõige vähem telerit - omasid kõige rikkalikumat fantaasiat.
Kas fantaasia toitja või pärssija?Kas fantaasia toitja või pärssija?
20% Euroopa lastest on ülekaalulised.Füüsiline passiivsus ja telerivaatamine on tugevas
korrelatsioonis rasvumisega. Üle 3 tunni telerivaatamist päevas = 2 korda suurem
oht haigestuda rasvtõppe. Mida teha?- limiteerida teleri ees veedetavat aega - toetada füüsiliselt aktiivset meelelahutust- tagada eakohane ja tervislik toitumine
Füüsilise aktiivsuse vähenemine, Füüsilise aktiivsuse vähenemine, ülekaalulisusülekaalulisus
TToidureklaami mõju laste oidureklaami mõju laste toitumisharjumusteletoitumisharjumustele
… mõjutavad laste toidueelistusi, ostukäitumist ja tarbimist.
15 Euroopa riigis läbi viidud uuring… peaaegu kõigis riikides moodustasid lastele mõeldud
programmide ajal esitatud reklaamidest suurima osa toidureklaamid.
… tekitada püsivaid toitumisharjumusi ka täiskasvanueas.
Teleri füsioloogiline mõjuTeleri füsioloogiline mõju• Inimese silmaliigutusi uurides on uurijad tähele pannud
- teleri vaatamise ajal läheneb silma aktiivsus nullile.
• Silmade tardumus kandub üle kogu kehale.
• Ainevahetuse aeglustumine.
• Telerit vaadates kulutatakse tunduvalt vähem kaloreid kui absoluutse mittemidagitegemise ajal.
• Kõik eelnev = magamine?
Kuidas uinuvat tähelepanu püüda?Kuidas uinuvat tähelepanu püüda?
• Tähelepanu stimuleerimine, et vaatajat ärkvel hoida – kiire montaaz, valgustuse muutmine, kaamera liikumine,
suumingi kasutamine, tegevuspaiga, situatsioonide ja stseenide vahetus.
• Ootamatu müra, järsk liikumine vaatevälja servas. Üllatavad muutused tõmbavad kogu valvsuse endale.
MIKS?• igivana refleks• annavad märku võimalikust ohust
Tsivilisatsioonihaigused, tsivilisatsioonisõltuvus
1. erutav toime lahtub kiiresti2. tekkinud harjumus sunnib doosi suurendama3. suurendatakse pildivahetuse sagedust, hoogu,
intensiivistatakse äkkrünnakut vaatajale. 4. aegamööda viib üleküllastumiseni erandkorraks mõeldud
hormoonist kortisoon5. toksiline mõju viib organismi pidevasse alateadlikku
stressiseisundisse.
Stress - tänapäeval paljude tsivilisatsioonihaiguste peapõhjus. Tsivilisatsioonisõltuvuse aluseks on seega füsioloogiline
sõltuvusprotsess.
Reklaamid• 1990ndate aastate alguses avastati laste kasvav mõju
vanemate ostmisotsustele.
• 6-13-aastased kui oluline reklaamipublik.
• Noores eas kujunenud eelistused jäävad mingil kujul kehtima ka täiskasvanuks saades.
• Alaealistele suunatud reklaami on palju kritiseeritud (pole veel küpse teadvusega, et mõjutustele vastu seista)
Reklaami mõistmineAlates 4-eluaastast • suudavad lapsed vahet teha reklaamil ja telesaatel• ei teadvusta jälgitava reklaami eesmärki. • Reklaam kui meelelahutus ja informatsioon kaupade
kohta.Alates 7-eluaastast • üldjuhul mõistavad, et reklaamid “püüavad inimesi kindlat
kaupa ostma meelitada”.Alates 8-9-eluaastast • suudavad teadvustada reklaamide sisu kallutatust,
liialdusi, valet. • langeb oluliselt reklaami kui nähtuse populaarsus.
““Reklaamiküpsus”Reklaamiküpsus”
• Perekondades, kus vanemad juhendavad laste meediatarbimist ning annavad juhiseid reklaami vaatamisel saavutavad lapsed viimase küpsuse-taseme varem.
• Valmisolek on seotud vanemate haridustasemega.
Veel reklaami mõjudest• Reklaami kasvatuslik toime. – õpetab tarbima eeskuju najal, kaudselt üldisi norme ja
väärtusi silmas pidades. – Lapsi manitsetakse hambaid ning käsi pesema, olema viisakas
ja puhas, hästi õppima. • Teistsugused suundumused - laste tähelepanu võitmine
üldistele normidele ja kasvatuspõhimõtetele vastandumise kaudu
• Reklaamil on oma osa laste sotsialiseerumisel.– TÄHTIS peresisene kommunikatsioon (kommentaarid,
hinnangud) - laps hakkab kriitiliselt reklaamisõnumeid hindama.
Konsumerism… inimese põhivajaduste rahuldamisest eristuv, sümbolilist
väärtust omavate kaupade-teenuste tarbimine ja nendega manipuleerimine identiteedi loomise ning enese teiste suhtes
positsioneerimise eesmärgil.
• Mida noorem inimene, seda konsumeristlikum. • Kõrgharidusega inimesed ja linnainimesed on
konsumeristlikumad. • Bränditeadlikud tarbijad koolitatakse juba väikelastest. • Heaoluühiskonna vanemad soosivad oma elukorralduse ja
valikutega konsumerismi kujunemist.• Kindlad kaubamärgid on kujunenud või kujunemas staatuse ja
edu sümboliks, kultuse objektiks.
Konsumerismi pooldajad ja kriitikud
• Konsumerismi kriitika: – kartus humanistlike väärtushinnangute nihestumise
ees, – arvamus, et pühendumine tarbimisele “aitab”
unustada olulisemad teemad.
• Konsumerismi kriitika vastased: – loomulik areng ja heaolupüüd, vabaduse ilming, – luksuse soov on inimesele igiomane ning kunsti ja
kultuuri liikumapanev jõud.
KOKKUVÕTTEKS
• Hääbuvad primaarsed kogemus- ja kommunikatsiooniseosed
– primaarkogemus vajab inimest tervikult – keha, meeled, tunded, mõtted.
– sekundaarkogemus – kellegi pakutud, juba tehtud valikud vahendatud tegelikkus, vaja vaid mõnda vastuvõtumeelt – meedia.
Visuaalse meedia toime :• pilditeadvus versus sõnateadvus – pilt mõjub otse, ei vaja vahelesegamist ehk mõistust – pildid sünnitavad sümboolse maailma, mis ei toeta
sotsiaalsust ega intellektuaalsust – vastuvõtt vajab tähelepanu, mitte intellekti pingutust – ei nõua mingeid oskusi ega ka arenda, ei esita nõudeid
mõtlemisele ega käitumisele • elu on pärit väljaspool elu ehk kõik on vahendatav – Laste kogetud tegelikkus on suuresti vahendatud tegelikkus. – simulatsioonid mitte isikliku kogemuse läbi saavutatud
veendumus • tarbimine versus loomine
• intensiivsus – pidev uue pakkumine tekitab ka uut nälga, ei peatuta pikemalt ega
süveneta. – Info liighulk tekitab desinformatsiooni. – Info on asendamas analüüsimist ja õppimist, info kui haridus?!?
• sekundaarkogemus contra primaarkogemus– sekundaarkogemuste vahel pole jätkuvust– puudub põhjus-tagajärg-seos
• elamise strateegiad alateadvuse kihtides– väikelapse jaoks on kõik päris, on praegu, on ainumõeldav– puuduvad hoiakud, selekteerimise, analüüsimise ja sünteesimise
võime – meediakogemused lapse alateadvuse ehitusaineks (unustatakse kuid
ei kao)– hilisemas elus leitakse strateegiad alateadvuse sügavustest. – Seega on vägivaldse käitumise üldine kasv täiesti loogiline ja seotud
sellega, kui palju on vaadatud virtuaalset vägivalda.
Üha enam inimesi on mõistnud, Üha enam inimesi on mõistnud, et nad haigetena sõltet nad haigetena sõltuuvad vad ““narkootikumist elutoasnarkootikumist elutoas””
LÕPETUSEKS ja lugemise kiituseks:• Lapsed, kellele jutustatakse lugusid ja keda varakult lugemise juurde juhatatakse, on
tulevikus rikkama keelega ning nad näevad ka maailma täpsemini. • Aktiivsed lugejad osutuvad ka
aktiivsemateks mõtlejateks.
