Viia Hang

Loodusõpetus 5. klassile

2013

Õhu omadused II

Katse

Võta üks terve kilekott. Veel läheb vaja

purki ja kummi. Tõmba kilekott purgi peale

ning sulge see kummiga nii, et kott jääks

lõdvalt purgi peale rippuma. Püüa kott purki

suruda. Kuidas õnnestus?

Esimeses katses surud sa purgis õhu

kokku ja tekitad seal suurema rõhu, kui on

purgist väljaspool. Sa pead nüüd lisajõudu

rakendama, et kilekotti sügavamale purki

lükata.

Eemalda nüüd kumm, lükka kott purki ning

keera koti servad purgikaelale, nii nagu

prügikott prügikasti sätitakse. Sule taas

servad kummiga. Püüa kotti purgist välja

tõmmata.

Polegi nii lihtne?

Koti väljatirimisel õhk purgis paisub ja rõhk

muutub väiksemaks kui välisõhus. Jälle

pead jõudu pingutama, sest õhk rõhub kotti

väljast tugevamini kui seest.

Katsetades tunned, kuidas mingi jõud

takistab sul kilekotti purki suruda ning

teises katses seda sealt välja tõmmata.

Seda jõudu põhjustab õhurõhk, täpsemalt

selle muutumine purgis.

Rõhk tekib gaasis aineosakeste põrkumise

tõttu

Kõikides gaasides, nii ka õhus, on osakesed alati

liikumises.

Õhuosakesed põrkavad oma teel õhus olevate

esemete vastu.

Iga osake annab põrkudes löögi ja sellest tekibki

rõhumine.

Mida väiksem ruum, seda rohkem toimub

õhuosakeste põrkeid vastu anuma seinu!

Miks me ei tunne õhu raskust?

Me asume Maad ümbritseva paksu õhukihi põhjas. Meie

pea kohale jäävas õhusambas põhja pindalaga 1 cm2 on

aineosakesi umbes ühe kilogrammi jagu.

Inimese peopesale, mille pindala on 100 cm2, rõhub õhk

seega sama suure jõuga kui sajakilogrammine kaaluviht!

Õnneks mõjub õhurõhk ühtviisi käe mõlemale poolele ja

nii me ei tunnegi õhu raskust.

Kuidas aga meie keha sellist survet välja kannatab?

Siin tuleb appi meie kehas olev õhk. See pressib

seestpoolt sama tugevalt välisele õhurõhule vastu.

Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb

Maa-lähedane õhukiht on tema kohal olevate

õhukihtide raskuse all kõige enam kokku

pressitud.

Õhk on siin kõige tihedam ja rõhk kõige suurem.

Kui eemaldume maapinnalt, kahaneb meid rõhuva

õhukihi paksus meie kohal.

Seega väheneb kõrgemal ka õhurõhk ning õhk

muutub hõredamaks.

Inimesed ja loomad on õhurõhuga harjunud ega pööra

sellele tavaliselt tähelepanu.

Õhurõhu järsku vähenemist või suurenemist tajume aga

otsekohe.

Kes on käinud Tallinna telemasti vaateplatvormil, on

tundnud, kuidas pärast liftist väljumist kõrvus kumiseb ja

mõnikord kaob hetkeks isegi tasakaal.

Seda põhjustab õhurõhu kiire muutus liftiga tõusmisel või

laskumisel.

Meie kehas oleva õhu rõhk ei jõua sama kiiresti muutuda.

Järsk ilmamuutus on seotud õhurõhu kiire muutumisega.

Nii võivad paljud vanemad inimesed oma enesetunde

põhjal lausa ilma ennustada.

Mägironijad väsivad kõrgel mägedes rohkem ja tunnevad

õhupuudust just õhurõhu vähenemise ja õhu hõrenemise

tõttu.

Avakosmoses ei ole õhku ega rõhku ja kosmonaut saab

väljuda kosmoselaevast ainult erilises väga vastupidavast

materjalist ülikonnas ehk skafandris. Skafandri sisse on

pumbatud õhk, et seal tekiks õhurõhk, millega inimene on

harjunud.

Kasutatud:

http://www.avita.ee/pdf/loodus5.pdf

Flickr.com