Relevantse stsenaariumi näidis

Jüri KamenikTartu 2010

Pilved

Sissejuhatuseks mõned küsimused mõtlemiseks

• Kas olete tähele pannud, kui sageli võib Eesti taevas pilvi näha?

• Kas olete mõelnud, milline oleks elu siis, kui kuude viisi ei ilmuks taevavõlvile ühtki pilve?

• Milline on pilvede tähtsust?

• Millised pilveliigid on olemas ja kuidas need tekivad?

Matkal• Kujutleme, et lähete kuskile loodusesse matkama. • Mingil põhjusel pole teil raadiot ega muid võimalusi

ilmateadetele ligi pääseda ja ei tea seega, millist ilma võib näiteks ööseks oodata või päevaks.

• Tundub keerukas ja võib-olla isegi väljapääsmatu olukord…

• Aga üks hetk – taevas on ju pilved, mis kõnelevad meile ka saabuvast ilmast.

• Et pilvede järgi ilm ennustada, selleks peame teadma pilveliike ja millise ilma puhul üks või teine pilveliik või –vorm tekib.

Pilved ja ilmaennustamine

• Sageli ei olda rahul ilmateadete täpsusega.• Tekib küsimus, kas ennast saaks kuidagi aidata?• Tuleb välja, et tõepoolest saab ka siin, nagu matkal

olleski, sest pilvede tekkimine, välimus ja muutumine peegeldavad atmosfääris toimuvaid protsesse.

• Seega, kuidas pilved saavad ilmaennustamisel abiks olla ehk kuidas nende järgi ilma ennustada?

Pilvede uurimisest

• Võib tunduda üllatav, et pilvi ei püütud klassifitseerida enne 19. sajandit. Milles oli asi?

• Pilvede uurimine võib-olla kliimaga seotud probleemide võtmeküsimuseks, sest pilvedel on kiirgusbilansis oluline roll.

• Mitte kõik pilved ei teki atmosfääri madalas osas, vaid mõni tekib isegi 100 km kõrgusel maapinnast. Seda osa atmosfäärist on suhteliselt palju vähem uuritud, kui teisi osasid. Miks ja milliseid saladusi peidavad endas need “kõrgatmosfääri” pilved?

Millist ilma ootame?