12
Tõnis Laanemäe LU III Fotograafia arvestustöö Iseseisev töö õppeaines „Fotograafia“ Juhendaja: prof. Urmas Tartes Tartu 2013

Fotograafia arvestustöö Iseseisev töö õppeaines …20arvestus%20_T%f5nis... · ehk siis ülevamalt poolt pildi teha. ... virmalised, tähed, öö, vari, puu, pilved Pildi konnotatiivne

  • Upload
    lykien

  • View
    225

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Tõnis Laanemäe

LU III

Fotograafia arvestustöö Iseseisev töö õppeaines „Fotograafia“

Juhendaja: prof. Urmas Tartes

Tartu 2013

Sissejuhatus

Fotograafiaga sain tuttavaks juba päris mitu aastat tagasi, kui mulle kingiti Olympuse

peegelkaamera ning millega sai kohe hakata harjutama. Hetkel tunnen, et olen hästi palju

edasi arenenud ja minu kaamera ei võimalda mul enam saada nii head tulemust, kui ma

tahaks. Sellest tulenevalt on mul kindlasti plaan endale varsti uus peegelkaamera soetada.

Olen suur loodusfotode fänn ning kuna ka minu eriala on seotud loodusega, siis kindlasti saan

ma seda ka fotograafiaga siduda, näiteks erinevate taime- või loomaliikide, looduskaunite

kohtade, samuti probleemsete kohatade vms pildistamisega.

Mulle meeldib fotograafia, kuna kui õnnestub tabada erakordseid hetki, siis jääb sellest märk

maha ja kunagi on hea vaadata neid pilte ja kogeda oma mõtetes seda sama hetke uuesti ja

uuesti ning samuti on tore näidata ka seda kellelegi teisele, kellel pole veel kunagi oma

silmaga õnnestunud sellist hetke näha. See on põnev ala, kus on alati midagi uut avastada ja

õppida ning samuti hakkad ümbritsevat keskkonda kohati teise pilguga vaatama.

1. Materjal ja metoodika

1.1 Oma teadusobjekti valiku põhjendus.

Valisin oma teadusobjektiks tuletaela (Fomes fomentarius) sellepärast, et see on väike osa

minu lõputööst ja mul oli seda nii või teisiti vaja pildistada. Teiseks on tuletael seen, mida

paljud inimesed on korduvalt näinud, võibolla isegi pikemalt jälginud, kuid enamus nendest

inimestest ei tea kui vajalik see seen meie esivanemate jaoks on olnud. Selle kõige mõte on

näidata, et loodusest on võimalik leida alternatiive matkapoes müüdavatele süütetablettide ja

tulehakatustele, mis iga ilmaga sädemest süttiksid.

1.2 Kuidas saadi töös esitatud pildid.

Fotod on tehtud Olympus E-510 peegelkaameraga ning Nikon Coolpix L25 digikaameraga.

Appi kutsusin ka sõbra, kuna üksi oleks piltide tegemine keeruliseks läinud. Fotod on tehtud

Hiiumaal Kõrgessaares. Kuna mul oli lõputöö jaoks vaja teha tuletaelast pilti, siis teadsin,

kust ma neid leida võin ja sõitsingi sinna ning nagu näha õnnestus mul leida puu, mille küljes

need kasvasid.

1.3 Ülejäänud analüüsitud piltide saamise või leidmise lugu.

Surfiparadiis pärast tormi – Paar aastat tagasi, ühel detsembrikuu öösel, oli Hiiumaal Kärdlas

väga suur torm, mida oli tunda ka järgmisel päeval. Otsustasime siis sõita Ristnasse, kuna

teadsime, et seal võib vägevaid laineid näha. Teel sinna, aga nägime, et puud peaaegu üldse ei

liigugi enam ja torm oleks justkui võluväel vaibunud. Kohale jõudes mõtlesime, et tulime

asjata, kuna tuul oli peaaegu olematu. Jalutasime siis ranna äärde ja meile avanemas

vaatepildis ei pidanud pettuma ning sõit sinna tasus ennast sajakordselt ära. See oli

erakordselt võimas vaatepilt!

Siin valitsen mina – Pilt on jällegi tehtud Ristnas mõned aastad tagasi. Jalutasime sõbraga

nende vanade mahajäetud majade vahel ja siis seal ta oli, uhkelt enda kootud suure võrgu

keskel saaki jahtimas. Oli teine päris pirakas.

Tagasi lapsepõlve – Pilt on tehtud paar aastat tagasi sellises looduskaunis kohas nagu seda on

Setomaa. Olime seal muuseumi õuel ja tegin pilti pingil istuvast seltskonnast ja siis pead

pöörates, nägin seda poissi seal niiviisi ja see hetk tõi sellise astrid lindgrenliku maigu suhu.

2. Tulemused ehk piltide analüüs

2.1 Teadusartiklit illustreeriv foto

Joonis 1. Hõõguv tael. (Laanemäe 2013)

Teadusartiklit illustreeriv foto (joonis 1) peaks näitama, kuidas tuletaela viljakeha sisu on

töödeldud pehmeks ja kohevaks materjaliks – taelaks. Tael on süüdatud tuleraua abil ning seejärel

hakkas see hõõguma ning edasi saaks selle abil süüdata lõkke.

2.2 Populaarteadusliku artikli foto

Joonis 2. Tuletael kasvukeskkonnas. (Laanemäe 2013)

Populaarteadusliku artikkli fotol (joonis 2) on näha tuletaela tema kasuvkeskkonnas. Meil on see

laialt levinud. Tuletael kasvab surnud kasetüvedel ja -lamapuidul. Harvem leidub seda leppadel ja

teistel lehtpuudel.

Tuletaelal on mitmeid kasutusvõimalusi. Tuletaela on ammustest aegadest kasutatud tule

saamiseks - sellest ka nimi. Tulerauaga tulekivi vastu lüües langes sädemeid taelale, mida

eelnevalt töödeldi salpeetrilahuses immutamisega. Tael süttis, kuid ei põlenud ära: pärast tule

kasetohule, piibule vm. kandmist tael kustutati ja oli palju kordi kasutatav. Seent võib kasutada ka

lõnga värvimiseks. (Viires 1975; Parmasto 1999)

Tuletaela viljakehast lõigatud liistakutest saadi pärast vastavat töötlemist midagi vilditüki sarnast,

seda haavasidemete valmistamisel.(Viires 1975; Viires 2000)

2.3 Reklaammaterjali foto

Joonis 3. Reklaammaterjali foto. (Laanemäe 2013)

Reklaampilt on illustreerivaks materjaliks EAS-ile esitatavaks taotluseks, looduslähedase

matkavarustuse tootmise/müümise ettevõttele vms.

Samuti võiks seda fotot kasutada kuskil reklaamikampaanias, et juhtida inimeste tähelepanu

sellele, et ka looduses leidub asju, mida saab otstarbekalt ära kasutada.

Fotol on hästi näha, et juba mõnest sädemest on võimalik see tael hõõguma panna ja samas kutsub

kasutama looduslikke vahendeid, et looduses hakkama saada.

2.4 Vabalt valitud, enda tehtud fotod

Joonis 4. Surfiparadiis pärast tormi. (Laanemäe 2011)

Pildi tegemise põhjus: Selliseid võimsaid laineid väga tihti ei näe.

Pildi denotatiivne analüüs: Laine, vaht, torn, maja, kivid, puud, pilved, taevas

Pildi konnotatiivne analüüs: Hävitav, võimas, uudishimu, edasiviiv, tugevus, surfamine,

tuuline, mässumeelsus, hulljulgus.

Pildi lugu: Suur laine suundumas kalda poole, vahutades ja märatsedes. Ühtepidi kutsuv,

teistpidi ohtlik.

Mida oleks paremini/teisiti saanud teha: Oleks võinud statiivi kasutada, kuna torn on

tagaplaanil veidi viltu

Pildi tehnilised andmed: Fotoaparaat Olympus E-510 + Olympus 70-300mm. F5,6, 1/400s,

ISO 100.

Joonis 5. Siin valitsen mina. (Laanemäe 2009)

Pildi tegemise põhjus: Pirakas ämblik hakkas silma suure võrgu keskelt.

Pildi denotatiivne analüüs: Ämblik, võrk, puud, oksad, putukas.

Pildi konnotatiivne analüüs: Uhke, üksik, näljane, valvel, soojus, ootus, lõks, surm, võitlus

elu eest, oht.

Pildi lugu: Ämblik nautimas sooja suvepäeva ja ootamas saaki, kes võrku kinni jääks.

Mida oleks paremini/teisiti saanud teha: Oleks võinud statiivi kasutada ja samuti oleks

võinud paremal ääres oleva putuka pildilt välja jätta, kuna hetkel näib see rohkem plekina või

sodina kui putukana. Ja ilmselt oleks võinud proovida ka võrku rohekm nähtavamana pildile

saada.

Pildi tehnilised andmed: Fotoaparaat Olympus E-510 + Olympus 40-150 mm. F5,6, 1/800s,

ISO 200.

Joonis 6. Tagasi lapsepõlve. (Laanemäe 2011)

Pildi tegemise põhjus: Antud pildiga meenub seik mõnest lastejutustusest.

Pildi denotatiivne analüüs: Poiss, muru, maja, trepp, vanrkiratas, puud, aed, uks, aken, liiv.

Pildi konnotatiivne analüüs: Päev, ootus, mäng, üksindus, minevik, nostalgia, lapsemeelsus.

Pildi lugu: Poiss vaatab, kas on näha eemal sõpru, kes temaga mängima tuleks.

Mida oleks paremini/teisiti saanud teha: Pildilt oleks võinud välja jätta veidi alumist osa,

ehk siis ülevamalt poolt pildi teha. Kahjuks on pildil ka üksjagu põlenud ala. Võibolla oleks

pidanud kasutama pildistamisel auto valge tasakaalu manuaalse asemel. Samas mulle jälle

meeldib, et sellel fotol on vanaaegse pildi hõngu juures ja see tekitab veidi nostalgilist

emotsiooni.

Pildi tehnilised andmed: Fotoaparaat Olympus E-510 + Olympus 14-42 mm. F5,4, 1/160s,

ISO 100.

2.5 Fotovõistlusel auhinnatud foto

Valisin Looduse Aasta Foto konkursilt hiidlase Siim Silver Salumaa foto Värvilised, mis

valiti noorte looduspiltide kategoorias parimaks fotoks.

Joonis 7. Värvilised. (Salumaa 2013)

Pildi tegemise põhjus: Ilmselt öise värvidemängu jäädvustamiseks

Pildi denotatiivne analüüs: Jää, lumi, meri, virmalised, tähed, öö, vari, puu, pilved

Pildi konnotatiivne analüüs: Müstika, salapära, ilu, külmus, kõhedus

Pildi lugu: Külmal täiskuu ööl hakkas loodus maalima taevasse kunstiteost

Mida oleks paremini/teisiti saanud teha: Pilt on väga hea! Kompositsiooni poole pealt ma

võibolla oleks selle kivi pildilt välja jätnud ja otsinud mõne teise võttenurga. Muidu on selline

õrn ja salapärane pilt, aga see raske kivijurakas jääb veidi silma riivama. Samas see puuvari

on jällegi väga lahe. Natuke sellist närvikõdi ja kõhedust tekitav ja sobib nende virmalistega

väga hästi kokku.

Pildi tehnilised andmed: -

3. Arutelu

Fotograafia loengutes räägitud asjadest, olid paljud minu jaoks juba teada, samas sain ma

peaaegu iga asja kohta uusi teadmisi. Loengud olid väga huvitavad. Kõige huvitavam ja

harivam oli loeng, kus printeripaberi karbist valmis ministuudio. Peale loenguid olen enne

fotode tegemist hakanud rohkem mõtlema sellele, mis on selle foto eesmärk ja missugust

sõnumit ma selle pildiga edastada soovin. Peale loenguid hakkasin ma mõtlema, et võibolla ei

olegi ma oma kaamerast veel päris välja kasvanud.

Viited allikatele

Salumaa, S.S, 2013. ”Siim Silver Salumaa sai oma loodusfoto eest Tantsiva Hundi.”

Kättesaadav:

http://www.hiiuelu.ee/sites/default/files/styles/full_width/public/fotod/image_271.jpg (viimati

külastatud 10.05.2013)

Laanemäe, T, 2013. Erakogu

Viires, A. 1975. Puud ja inimesed. Valgus, Tallinn.

Viires, A. 2000. Puud ja inimesed. 2.tr. Ilmamaa, Tartu.

Parmasto, E. 1999. Talvel kaasikusse seenele. Eesti Loodus 2-3.