Embed Size (px)
Citation preview
SHARE uuringu võimalused üliõpilastööde läbiviimiseksTiina [email protected]
SHARE - Individuaalse vananemise, tööjätu ja tervise longituudne uuring Euroopa 50+ elanike seas
TLÜ Eesti demograafia keskuse nooremteadur, SHARE Eesti projektijuht Geragoogika lektor Kasvatusteaduste Instituudis
Uurimisteema – eakate õppimine, mitteprofessionaalsed õpetajad (sh noorukid) eakate juhendaja rollis
HaridustaustMag – 1991 Tartu Ülikooli matemaatikateaduskondMA – 2001 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna pedagoogika osakondMBA – 2004 EBS, ettevõtluse õppetool
Publikatsioone2014 – Passing on Skills and Knowledge as Part of Learning for Older Men: Readiness and Obstacles among Older Men in the Municipality of Tartu2012 – Elderly learners in combined-age learning groups picking up on new professional skills.2010 – Expectations of the Elderly for the Internet as an Influencing Factor for the Internet Teaching.Ilmumas – Young Tutors Facilitating the Acquisition of Basic E-skills by Older Learners: The Problem of Selecting the Learning TopicsIlmumas – Haridusgerontoloogia peatükk esimeses eestikeelses Gerontoloogia õpikus
15 000 10 000 5 000 0 5 000 10 000 15 0000
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100+Mehed Naised
1881
15 000 10 000 5 000 0 5 000 10 000 15 0000
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100+Mehed Naised2000
Euroopa Komisjon (Sotsiaalne Agenda 2009, ESFRI 2008, ERIC 2011) on nimetanud SHARE uuringu riikide sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse võrreldavate poliitikate evalveerimise võtmeallikaks (pensionipoliitika, tervisepoliitika, hoolekandepoliitika jne)
Probleem - vähe informatsiooni mõistmaks makro- ja mikrotasandi seoseid
Individuaalne kogemus: elutingimused, pere, tervis jne
Instututsionaalne tegevus: keskkond, poliitikameetmed jne
SHARE - The Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe
Valim: rahvastik vanuses 50+
Paneelküsitlus üle kahe aasta
Alustati 2004, plaan olemas kuni 2024.
Tänaseks osaleb 20 riiki (Euroopa + Iisrael), sh alustamas Leedu
Koordineerib Saksamaa Max Planck Instituut (Max Plancki Sotsiaalõiguse ja Sotsiaalpoliitika Instituudi Müncheni Vananemisökonoomika Keskus)
Eesti uuringu teaduskoordinaator – TLÜ Eesti Demograafia Instituut
Kokku on üle 150 000 intervjuu. Eesti valim 8260, vastajaid u 6500Esinduslik: Iga vastaja esindab u 60 inimest
2015. aastal algas 6. laine (Eestis 3. laine)
Laine 1, 2004-05SE, DK, NL, DE, BE, FR, CH, AT, ES, IT, GR
Laine 2, 2006-07+ IE, CZ, PL, IL
Laine 3, 2008-09 Retrospektiivsed elulood: SE, DK, NL, DE, BE, FR, CH, AT, ES, IT, GR, , CZ, PL
Laine 4, 2010-11+ PT, SI, HU, EE
Laine 5, 2013-2015+LU, CAT
+ sõsaruuringud üle maailma
MHAS, ELSI, Argentina
SHARE unikaalsus:
1. valimis on inimesed kuni oma elu lõpuni2. info inimese/rahva/elu kui terviku kohta3. mahukas – valim, ankeet4. longituudne 5. võimaldab võrdlust (eelharmoniseeritud näitajatega, üle-euroopaline)
6. andmed on usaldusväärsed
7. Uuendused sotsiaalteaduslike andmete kogumises:biomarkerid, sotsiaalne võrgustik, seostamine administratiivregistritega (Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Austria), retrospektiivne elulugu
0
.1
.2
.3
.4
.5
.6
Rat
e
AT Bf Bn CH CZ DE DK EE ES FR IL IT NL SE SI
Refusal Other non-interview
Eelmise laine keeldumiste arv Eestis oli väike
Intervjuu on vaja saada 90% paneelilt ja 65% uuelt valimilt.
Valim – kes on need, keda küsitlemeValim: isikud, kes on 50+ ja nende partnerid Paneelvalim: 4. ja 5. laines põhiuuringu valimis olnud isikud: Paneelist on 6. laines välja jäetud a) 4. ja 5. laine valimi liikmed, kes on kolinud välismaale,
b) need isikud, kelle eest on tehtud elulõpu intervjuu. Paneelis on mõlemad partnerid (v.a juhul, kui põhivastaja
on oma noorest (eelmises laines <50) partnerist lahku kolinud)
Uus valim: pole eelmistes lainetes osalenud, sündinud aastatel 1961-1964 (saanud 1.01.2015 50aastaseks)
Uues valimis on ainult põhivastaja. Intervjuu jooksul tekivad valimisse nende partnerid.
SHARE peamised moodulidDN Demograafilised andmed SP Sotsiaalne tugi
SN Sotsiaalne võrgustik FT Finantsid
PH Füüsiline tervis HO Eluase
BR Käitumisriskid HH Sissetulekud
CF Kognitiivsed funktsioonid CO Tarbimine
MH Vaimne tervis PF Kopsumaht
HC Tervishoid AS Varad
EP Töö ja pension AC Tegevused
LI Seostamine registritega IT Arvutikasutus
GS Käetugevus EX Ootused
BS Biomarkerid IV Küsitleja märkmed
CH Lapsed XT Elulõpuintervjuu
www.share-estonia.ee
www.share-estonia.ee
SHARE tulemusedteadmised vananeva ühiskonna kohta
SHARE Euroopa – välisautorid: Materiaalne tõrjutus
Eesti on Itaalia, Sloveenia ja Hispaania kõrval üks kõrgeima materiaalse tõrjutusega riike Euroopa vanemaealiste seas.
60% Eesti leibkondadest on materiaalselt tõrjutud. Eestis on kõrgeim osakaal neid, kes on neljas või rohkemas materiaalse tõrjutuse indikaatori osas tõrjutud.
Vaid 20% 50-aastaste ja vanemate leibkondadel Eestis ei ole finantsraskusi.
61,7% Eesti leibkondadest tulevad ots-otsaga kokku kas suuremate või mõningate raskusega, Taanis on samas olukorras vaid 12,6% leibkondadest.
Materiaalne tõrjutus langeb vanusega, olles kõrgeim 50-64-aastaste seas.
„Vananemine Euroopas – kaasavama ühiskonna poliitikate toetamine“ (Ageing in Europe – Supporting Policies for an Inclusive Society )
SHARE Euroopa – välisautorid: Sotsiaalne tõrjutus
Tšehhi, Itaalia ja Iisraeli järel on Eesti sotsiaalse tõrjutuse näitajate poolest neljandal kohal.
Eestlaste tugevuseks on hea haridus – meil on puuduliku lugemis- ja kirjaoskusega inimeste osakaal madalaim SHARE riikide seas.
Eestis on SHARE riikide seas madalaim eluga rahulolu
Eestis on probleem pikkades arsti ootejärjekordades. Sotsiaalse tõrjutuse teiste näitajate poolest oleme paremal järjel, kuid tähelepanu vajavad ka inimeste kaasamine kogukonda ning kaasatuse tunde tekitamine, üksteise aitamise kultuuri arendamine ning inimeste isoleerituse ja isoleerituse tunde vähendamine.
Sotsiaalne tõrjutus kasvab vanusega, olles kõrgeim 65- aastaste ja vanemate seas.
„Vananemine Euroopas – kaasavama ühiskonna poliitikate toetamine“ (Ageing in Europe – Supporting Policies for an Inclusive Society )
SHARE Eesti: Depressioon kahe mõõdikuga
M 50-59 M 60-69 M 70-79 M 80 N 50-59 N 60-69 N 70-79 N 800
10
20
30
40
50
60
On EURO-D On D
Eesti
SHARE Euroopa – eesti autorid: Elukvaliteet vanemas eas on
eelneva tulemus
Haridus hoiab eurooplasi vormis: võrreldes kõrgema haridustasemega on madalama haridusega inimesed 70% võrra tihedamini füüsiliselt mitte-aktiivsed ja 50% võrra tõenäosemalt rasvunud
Haridus aitab ära hoida depressiooni: üle-euroopalises võrdluses peegeldab depressiooni levimus vanemaealiste hulgas haridusmustrite erinevusi. Maa-keskselt on madalama sissetuleku või madala netorikkusega inimesed sagedamini depressioonis
Kõrgem haridustase hoiab ära sotsiaalse isolatsiooni: raskete tegevuspiirangutega inimeste puhul on kõrgema haridusega inimestel suurem tõenäosus omada suuremat ja variatiivsemat võrgustikku
SHARE Eesti – magistritööd 2014/2015
Koostamisel on Liisa Kruse magistritöö Liili Abuladze juhendamisel (2014–2016) teemal Tegevuspiirangute seosed deprivatsiooniga 50-aastastel ja vanematel inimestel Eestis: uuring SHARE andmete põhjal.
Gerti Karilaid-Vidder, juhendaja Ellu Saar. Varajast tööturult lahkumist mõjutavad tegurid. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. 2015.
Nele Kunder, juhendajad: Katrin Lang, Liili Abuladze. Tervise enesehinnangu seosed tervisekäitumisega 50-aastastel ja vanematel Eesti elanikel. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tervishoiu instituut, rahvatervishoiu eriala. 2015
SHARE Eesti – magistritööd 2013/2014
Piret Väljaots, juhendaja Liili Abuladze. Tervise enesehinnangu seosed lähivõrgustikuga 50-aastastel ja vanematel inimestel Eestis: uuring SHARE andmete põhjal. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tervishoiu instituut, rahvatervishoiu eriala. 2014
Karolin Kutman, juhendaja Kaia Philips. Eesti vanemaealiste sotsiaalne tõrjutus SHARE uuringu andmetel. Magistritöö. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2014
Teele Luhavee, juhendaja Kaia Philips ja Andres Võrk. Vanemaealiste terviseprobleemid ja tööturukäitumine SHARE-Eesti uuringu andmetel. Magistritöö. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2014
Kristi Peedomaa, juhendaja Kaia Philips. Vanemaealiste leibkondade toimetulek (SHARE 4. laine andmetel). Magistritöö. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2014
Kadi Kask, juhendaja Kaia Philips. Vanemaealiste töötamist mõjutavad tegurid SHARE-Eesti uuringu näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2014
SHARE Eesti – magistritööd 2012/2013
Kadri Lees, juhendaja Kaia Philips. Pensionile siirdumise otsust kujundavad tegurid Eestis. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2013
Merli Aksen, juhendajad: Janno Reiljan, Kaia Philips. Eesti vanemaealiste tööturukäitumine ja seda mõjutavate tegurite analüüs. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2013
Martin Holm, juhendaja Kaia Philips. Vanemaealiste olukord ja probleemid tööturul SHARE-Eesti uuringu näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2013
Moodulid
Peamised demograafilised tunnused• Leibkonnatabel – kaardistab koos elavad isikud, kes sisenevad ja väljuvad ühest
(välis)uksest (sugu, sünniaasta ja -kuu). Seos leibkonnatabelis märgitakse ainult peamise valimiisiku külge.
• Küsitletakse kooselupaari puhul mõlemat partnerit. Partner võib olla alla 50-aastane. Küsimusi sotsiaalse ja majandusliku abi, (ühis-)varade, kõigi (ka võõras-, lapsendatud, kasu-) laste kohta küsitakse ühe paarilise käest.
• Kokku- ja lahkuelamaasumise aastad• Haridustaseme andmed (üldharidus- ja kutseharidustasemed)• Vabaabielu partneriga kooselu leibkonnatabelis, täpsemalt (eelmine) ametlik
perekonnaseis ja kui muutub (lahkumineku ja lesestumise aeg)• Enda ja vanemate sünniriik (alates 5.lainest) – võimaldab eristada 2. põlvkonna
sisserännanuid• Kodakondsus (kas sünnil või naturalisatsiooni korras)• Eestil ka küsimus, kas elas 1991.a. Eestis, millal saabus Eestise üldse ka• Elukohaliik (linn/maa), piirkond (viis geograafilist piirkonda)
Lähivõrgustik
Vanemad – bioloogilised vanemad:Kas elab, kui vana või millal suri, amet (kui vastaja oli 10-aastane), kui
kaugel elab, kui sageli suhtleb, milline on vanema tervis
Õed, vennad – ka kasuõed ja kasuvennad:Mitmes laps vastaja oli (peres kasvas), elusolevate õdede-vendade arv
Lapsed – ka elukaaslase, lapsendatud, kasu- ja võõraslapsed tuleb arvestada (asendusperekonnas on kasulaps). Üldjuhul lastega seotud küsimuste puhul ( CH) küsitakse elusolevate laste kohta.
Laste puhul küsitakse perekonnaseisu, kodunt lahku elama asumise aega, haridustaset (üld- ja kutseharidus), kooselu, noorima lapselapse sünniaastat, lastelaste arvu, kui kaugel elab, kui sageli suhtleb, sots-majand seis ja muutused laienete vahel
SotsiaalvõrgustikudNN nimegeneraatori meetodil (Burt 1986; NSHAP aluseks)
KÜSIMUS: Nüüd esitan ma teile mõned küsimused teie suhete kohta teiste inimestega. Inimesed räägivad omavahel aegajalt nii headest kui halbadest asjadest, nii muredest kui rõõmudest oma elus. Mõelge, kellega te VIIMASE 12 KUU jooksul olete kõige sagedamini arutanud enda jaoks olulisi asju? (Neid asju võib arutada näiteks pereliikmete, sõprade, naabrite või teiste inimestega. Öelge nende inimeste eesnimed.)
Kellega kõige sagedamini (kokku 7, sh lapsed, vennad, õed, vanemad)Sugu, suhe küsitletavaga (abikaasast- hooldaja, preestrini)Kui kaugel elab — samas leibkonnas kuni kaugemal kui 500 kmKui tihti suhtlevad — iga päev kuni vähem kui kord kuusKui lähedasena tunneb selle isikuga (skaala 4)Üldine rahulolu kõigi nende suhetega (ka kui pole suhteid) skaala 0-10NB! sotsiaalse ja materiaalse abi küsimuste puhul olid eelistatud nimelised lähedased
EP (employment & pensions) moodulTööturu staatus – hõivatud, töötu, mitteaktiivneHõive (praegune töökoht) – amet, majandusharu, avalik sektor, ettevõtte suurus, töölepingu tüüp, töötunnid, puudumine tervise tõttu, tööga rahulolu ja selle erinevad aspektid, kõrvaltöö omamine, soov penisoneerudaHõive (viimane töökoht) – amet, majandusharu, avalik sektor, ettevõtte suurus, töölepingu tüüp, sissetulekud Hõive – erinevad töökohad üle eluea, kas on kunagi töötanudMitteaktiivne – põhjus, pensionile jäämise aeg, eelpensioni põhjus, töövõimetuse või haiguse olemasolu, erinevat tüüpi pensionid ja toetused, sissetulekud erinevat tüüpi penisonidest ja muudest allikatestTöötu/mitteaktiivne – töö otsimine
Ametirühm: ISCO järgi (10 rühma)Majandusharu: ISIC järgi (14 rühma)
Allikas: Kaia Philips, 2013
Tervis
Füüsiline suutlikkus
Vaimne suutlikkus
Haridus ja kompetents
Oskused
Teadmised
Inimressursid Töövõime
Sotsiaalne suutlikkus
Motivatsioon
Tööga rahulolu
Väärtused
Suhtumine
Vaimsed nõuded
Töökollektiiv
Töötingimused
Töökeskkond
Füüsilised nõuded
Töövõimet mõjutavad tegurid(Ilmarinen 1999, Leetmaa et al.2004:51)
Materiaalne seisundSissetulekud – kõikvõimalikud – eelmisel aastal
Sotsiaalne ja materiaalne abi – ise osutanud, ise saanud
Elamispind ja kinnisvara – väärtus, suurus, mugavused, muu kinnisvara, kuidas omandatud
Leibkonna kulutused - aasta keskmine toidu peale kulutatud summa kuus (kogu leibkonna kohta): kodus valmistatud toidu peale, väljaspool kodu tarbitud toidu peale. Subjektiivne hinnang oma leibkonna majanduslikule toimetulekule
Säästud ja investeeringud, sh pank, pensionisambad, aktsiad,
Varad ja kohustused, sh vallasvara, firmad, kindlustuslepingud
Meenutame
Mis on SHARE eelised? Mille poolest ta on unikaalne ja tähtis?
ADL ja IADL: Kas on raskusi nimetatud tegevustega:1. 100 m kõndimine 2. Istumine umbes kaks tundi 3. Toolilt tõusmine pärast pikka istumist 4. Mitmest trepikäigust puhkamata üles astumine 5. Ühest trepikäigust (mademest mademeni) puhkamata üles astumine 6. Kummardumine, põlvitamine või kükitamine 7. Käte tõstmine õlast kõrgemale 8. Suuremate esemete, nagu tugitool, tõmbamine või lükkamine 9. Üle 5 kg kaaluvate esemete, nagu raske toidukott, tõstmine või kandmine 10. Väikese mündi noppimine laualt
1. Riietumine, ka kingade ja sokkide jalgapanemine 2. Üle toa kõndimine 3. Vannis või dushi all käimine 4. Söömine, ka toidu lõikamine 5. Voodisse heitmine või voodist tõusmine 6. Tualeti kasutamine, potile istumine ja potilt tõusmine 7. Kaardi kasutamine võõras kohas orienteerumiseks 8. Sooja toidu valmistamine 9. Toidukaupade ostmine 10. Telefonikõnede tegemine 11. Ravimite võtmine 12. Tubaste või aiatööde tegemine 13. Rahaasjade ajamine, arvete maksmine ja kulutuste jälgimine 96. Ei ole raskusi ühegagi neist
Subjektiivne: Kas mõni terviseprobleem on piiranud teid tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad (PH005_LimAct) 1=oluliselt, 2=on, aga mitte oluliselt, 3=ei ole piiranud
Tegevuspiirangud
Abi ja hooldusteenuse tarbimineKas viimase 12 kuu jooksul olete te saanud oma kodus ükskõik, millist tasuta või tasulist teenust? 1. Abi isikuhooldusel (nt. voodist tõusmisel või sinna heitmisel, riietumisel, üle keha pesemisel) 2. Abi majapidamistöödes (nt. koristamisel, triikimisel, söögitegemisel) 3. Toidu kojutoomine (st valmistoidud, mida korraldab kohalik omavalitsus või eraettevõte) 4. Abi muudes tegevustes (nt. ravimite doosidesse jagamine) 96. Mitte ühtegi neist
Kui palju kokku te maksite oma taskust
Kas keegi teie leibkonnaliikmetest on VIIMASE 12 KUU jooksul teid regulaarselt abistanud isikuhooldusel (abi iga päev või peaaegu iga päev vähemalt 3 kuu jooksul) (söömisel, riietumisel, vannis või duši all käimisel, tualeti kasutamisel, voodist tõusmisel või voodisse heitmisel) jah/ei
Kas mõni pereliige väljaspool leibkonda, sõber, naaber või muu isik on viimase 12 KUU jooksul teile või kaaslasele osutanud abi isikuhoolduses või praktilistes majapidamistöödes? Jah/ei
Kes on teid aidanud ja kui sageli
Kas te VIIMASE 12 KUU jooksul olete tegelenud mõne kaardil nimetatud tegevusega? 1. Tegutsenud vabatahtlikuna või tegelenud heategevusega4. Osalenud õppe- või koolituskursusel5. Osalenud spordi- või muus klubis, seltsis või huvialaringis6. Osalenud usuorganisatsiooni (kiriku, sünagoogi, moshee jne) tegevuses7. Osalenud poliitilise või kohaliku kogukonna organisatsiooni tegevuses8. Lugenud raamatuid, ajakirju või ajalehti9. Lahendanud ristsõnu, sõna- või numbrimänge nagu Sudoku10. Mänginud kaarte, malet või sarnaseid mänge96. Ei ühtegi nendest
Kui sageli viimase 12 kuu jooksul 1=Peaaegu iga päev 2=Peaaegu iga nädal 3=Peaaegu iga kuu 4=Harvem
Tegevused
Rahulolu tegevusetuse või tegevustegaTe ütlesite varem, et ei tegele ühegi nimetatud tegevusega. Kuivõrd rahul te sellega olete? Andke hinnang 10-pallisel skaalal, kus 0 tähendab, et te ei ole üldse rahul ning 10, et te olete täiesti rahul.
Kui rahul te üldiselt olete oma vabaaja tegevustega, mida te nimetasite?
Ei ole andmeid selle kohta, miks inimene ei ole rahul oma tegevusetusega
Kui tihti teete tugevat füüsilist aktiivsust nõudvaid tegevusi, nt sport, rakse kodunetöö, raske füüsiline töö 1=rohkem kui kord nädalas, 2=kord nädalas, 3=1-3 korda kuus, 4=mitte kunagi
Kui tihti teete mõõdukat füüsilist pingutust nõudvaid tegevusi, nt aiatöö, auto pesemine, jalutamine1=rohkem kui kord nädalas, 2=kord nädalas, 3=1-3 kuus, 4=mitte kunagi
5. laines Kas teie praegusel töökohal on arvuti kasutamine nõutav? Jah/Ei
Kas teie viimasel töökohal enne pensionile jäämist oli arvuti kasutamine nõutav?Jah/Ei
Kas teie arvutikasutamisoskus on... 1. suurepärane 2. väga hea 3. hea 4. rahuladv 5. halb 6. ma ei ole kunagi arvutit kasutanud
Kas olete viimase 7 päeva jooksul vähemalt korra kasutanud Internetti meilide saatmiseks, info otsimiseks, ostude tegemiseks või muul eesmärgil? Jah/Ei
Infotehnoloogia kasutamine
Infotehnoloogia kasutamine
Denm
ark
Swed
en
Neth
erla
nds
Switz
erla
nd
Belg
ium
Fran
ce
Ger
man
y
Luxe
mbo
urg
Isra
el
Aust
ria
Czec
h Re
publ
ic
Esto
nia
Slov
enia
Spai
n
Italy
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Interneti kasutajad, % riigi vastavast vanusegrupist
55-64 osalejad 65+ osalejad
Infotehnoloogia kasutamine
M1 M2 M3 N1 N2 N30,0
10,0
20,0
30,0
40,0
50,0
60,0
70,0
80,0
90,0
100,0
Ei ole kasutanud internetti viimase 7 päeva jooksul, % vanus-sugu grupist
EE SHARE
Sotsiaalne aktiivsusD
enm
ark
Net
herla
nds
Sw
eden
Sw
itzer
land
Bel
gium
Fran
ce
Ger
man
y
Aus
tria
Luxe
mbo
urg
Isra
el
Slo
veni
a
Cze
ch R
epub
lic
Est
onia
Spa
in
Italy
0,0
10,0
20,0
30,0
40,0
50,0
60,0
70,0
80,0 75,270,7
66,0 63,7
57,653,8 54,8 53,5
50,9
45,148,6
33,7 32,227,3 28,1
Kogukondlikes tegevustes osalejad, % riigi vastavast vanusegrupist
55-64 osalejad 65+ osalejad
Neid inimesi 65+ vanusegrupis, kes on kogukondlikesse tegevustesse haaratud vähemalt kord nädalas, on Eestis ainult 12%.
Milline on olnud viimase nelja nädala jooksul teie huvi ümbritseva elu vastu? (kas on muutunid) (MH008_Interest) 1=nimetab tavalisest väiksemat huvi, 5=ei nimeta huvi vähenemist, 3=ebamäärasus
Kas te tegelete teid huvitavate asjadega nii nagu varem? 1=jah, 5=ei (MH009_KeepUpInt)
Millest olete viimasel ajal rõõmu tundud? (MH016_Enjoyment)1=ei nimeta, 5=nimetab
5. laines kaKui sageli tunnete puudust sõpradest Kui sageli tunnete ennast kõvale jäetuna. Eraldatuna. Kui sageli tunnete üksindust
Vaimne seisund
Kui rahul te eluga olete? Andke hinnang skaalal 0-10, kus 0 tähendab, et te ei ole üldse rahul ning 10, et olete täiesti rahul (AC012_HowSat)Kui sageli on vanus takistanud teil tegemast seda, mida te tahaksite teha? 1=sageli 2=mõnikord 3=harva 4=mitte kunagi (AC014_AgePrev) Kui sageli te olete tundnud, et asjad ei ole teie kontrolli all? (AC015_OutofContr)
Kui sageli te tunnete, et olete elust kõrvale jäänud? (AC016_LeftOut)
Kui sageli te olete tundnud, et te saate teha seda, mida tahate? (AC017_DoWant)
Kui sageli te olete tundnud, et perekondlikud kohustused takistavad teil teha seda, mida tahate? (AC018_FamRespPrev)
Kui sageli te olete tundnud, et rahapuuduse tõttu ei saa te teha seda, mida tahate? (AC019_ShortMon)Kui sageli te ootate huviga järgmist päeva? (AC020_EachDay)
Kui sageli te olete tundnud, et teie elul on tähendus? (AC021_LifeMean)Kui sageli te kokkuvõttes vaatate tagasi oma elule rahuloluga? (AC022_BackHapp)
Kui sageli te olete tundnud, et olete täis energiat? (AC023_FullEnerg)
Kui sageli te tunnete, et elu on täis võimalusi? (AC024_FullOpport)
Kui sageli te olete tundnud, et tulevik toob teile head? (AC025_FutuGood)
Vaimne seisund
Kognitiivsete võimete tetsid: – mälutestid, verbaalne võimekus
Depressioon (EURO-D)Toolilt tõusmine / käetugevusKopsumaht
Vereproov
Objektiivsed näitajad
SHARE võimaldabKavandada meetmeid järgnevate põlvkondade toimetuleku parandamiseks
Seostamine suremusandmetega (end of life int) võimaldab modelleerida erinevate elutingimuste ja poliitikameetmete mõju lõplikule tervisekaole
Annab infot kääridest vanemaealiste tegelike vajaduste ja võimaldatud teenuste kohta
Jälgida tööhõivest väljumist ja pensionile jäämise teid (soovitud ja tegelikke) erinevates rahvastikurühmades
Jälgida vanemaealiste liikumist hooldusasutustesse ning sealt tagasi, seotuna sotsiaalse võrgustiku olemasolu ja kasutatavate teiste teenustega
Tegevus- ja toimetulekupiirangute tekke seosed poliitikameetmetga, inimese töö- ja tervisekäitumisega, ainelise kindustatusega
Vereproovide kogumine kuivatatud vereplekkide meetodil
Kõik paneelleibkonnad
Kirjalik informeeritud nõusolek
Asendusvastaja ei ole lubatud
Määratavad biomarkerid
Üldkolesterool südame-veresoonkonna haiguste tekke risk
D-vitamiin lihasnõrkuse, lihaste funktsionaalsuse languse ja suurenenud luumurdude risk
seos toitumise ja elustiiliga
Glükosüleeritud hemoglobiin (HbA1c)
diabeedi marker pikaajaline veresuhkru tase, enne vereproovi
andmist ei ole vaja paastuda
Põletiku markerid: C-reaktiivne valk (CRP) ja tsütokiinid (IL-6, BDNF, TNF-α)
südame-veresoonkonna haiguste ja stressiga mõjutavad keskkondlikud tegurid
Subjektiivsed tervisenäitajad
Vastaja hinnang terviseseisundile, info haiguste kohta, sh lapsepõlvesTervishoiuteenuste ja ravimite kasutamine ja tegelik vajadusTegevuspiirangute olemasoluEmotsionaalne enesetunne (Big5)Tervisekäitumine Terviseseisundi seos tasustatud töö tegemisegaIsikuhooldus ja eluase Info surnud partneri tervise kohta tema viimasel eluaastal
TervisekäitumineKehakaal ja pikkus (vastaja öeldul põhinevad)Kehakaalu muutus viimase 12, 24 kuu jooksulFüüsiline aktiivsusToitumine: Piimatooted, liha ja kala, puu- ja köögiviljad, oad-herned-läätsed-munad-pähklid-seemnedTarbimise sagedus tavalisel nädalalSuitsetamineStaaž, suitsetamisest loobumiste arv ja viimase loobumise aegAlkoholi tarbimineTarbimise sagedus ja kogused viimase 3 kuu jooksul
