T1 Kutsehariduse õppekava kontseptuaalsed alused

Kutsehariduse õppekava kontseptuaalsed alused

Sirje Rekkor MATallinna Ülikool

Kasvatusteaduste InstituutKutsepedagoogika osakond

Eesmärk

� Toetada õppijat kutsehariduse õppekavade koostamise ja rakendamise kontseptuaalsete aluste mõistmisel;

� Süvendada õppija teadmist kutsehariduse õppekava orientatsioonist ja väärtussüsteemist.

Teemad

� Kutsehariduse õppekava mõiste ja orientatsioon

� Kutsehariduse õppekava väärtussüsteem

Kutsehariduse õppekava mõiste ja orientatsioon

Kutsehariduse õppekava mõiste

� Õppekava defineeritakse lähtuvalt sellest, mis on selle koostamise eesmärk (MIKS?), millised on õppekava komponendid (MIDA?), kes ja millisel tasemel valikuid teevad, mis mõjutab valikute tegijaid (KES?) ning kellele (KELLELE?) õppekava on suunatud.

� Sageli defineeritakse õppekava õpetamise ja õppimise kaudu (KUIDAS?).

Kutsehariduse õppekava orientatsioonid� Eristatakse mitmeid õppekava orientatsioone

(ideoloogiaid, kontseptsaioone) ehk uskumuste kogumeid, mis on küllalt püsivad ning mõjutavad otsustajate valikuid.

� Hariduslikest eesmärkidest lähtuvalt võib esile tuua neli õppekava orientatsiooni: � kutsealane, � personaalne, � ühiskondlik,� akadeemiline.

� Iga orientatsiooni puhul on võimalik kirjeldada õppekava vajadus (KELLELE?) ja eesmärk (MIKS?), selle ülesehitus (MIDA?), õpetamine, õppimine ja hindamine (KUIDAS?)

Lähenemine kutsehariduse õppekavale

� Konstruktivistlik lähenemine� Inimene konstrueerib oma teadmuse ise.

� Õppekava loob tingimused selleks, et õppijal oleks võimalused konstrueerida oma teadmust.

� Biheivioristlik lähenemine� Eksperdid teavad, mida antud kutsealal oskama ja

teadma peab.

� Õppekava eesmärk on, et õppija omandab konkreetsed teadmised, oskused ja hoiakud.

Eesti kutsehariduse õppekava orientatsioon

ÕPPIJA

TÖÖMAAILM ÜHISKOND

ÕPPEKAVA

KH

Moodulõppekava

� Moodulõppekava on õppekava, mis koosneb väiksematest terviklikest osadest – moodulitest.

� Moodul moodustab õpiväljunditest lähtuva sidusa sisulise ja eesmärgipärase terviku nii enda sees, teiste moodulitega suhtes kui ka õppekava osana.

Mooduli koostamise alused

� Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava terviklik sisuühik kutseoskus-nõuetega vastavuses olevate teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamiseks.

� Mooduli kontseptuaalsed alused�http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/52/mooduli_kon

tseptsioon.pdf

Väljundipõhine õppekava

� Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused / kompetentsid), mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik õppijal tõendada ja hindajatel hinnata.

� Õppekava õpiväljundid lähtuvad õppekavas püstitatud eesmärkidest.

� Õpekava õpiväljundid on õppekava moodulite kujunemise aluseks.

� Väljundipõhist kutsehariduse õppekava võib lahti mõtestada kui juhist nii õppijale kui õpetajale ehk õppimise ja õpetamise plaani.

Kutsehariduse riikliku õppekava väärtussüsteem

Kutsehariduse riikliku õppekavaKutsehariduse riikliku õppekavaKutsehariduse riikliku õppekavaKutsehariduse riikliku õppekavavvvväääääääärtussrtussrtussrtussüüüüsteemsteemsteemsteem

Kutsealase Kutsealase Kutsealase Kutsealase koolitusekoolitusekoolitusekoolituse

eesmeesmeesmeesmäääärgid ja rgid ja rgid ja rgid ja üüüülesandedlesandedlesandedlesanded

AlusvAlusvAlusvAlusväääääääärtused:rtused:rtused:rtused:üüüüldinimlikud ldinimlikud ldinimlikud ldinimlikud vvvväääääääärtusedrtusedrtusedrtused

üüüühiskondlikud hiskondlikud hiskondlikud hiskondlikud vvvväääääääärtusedrtusedrtusedrtused

Kokku lepitud Kokku lepitud Kokku lepitud Kokku lepitud vvvväääääääärtused:rtused:rtused:rtused:KutseKutseKutseKutse----eetikaeetikaeetikaeetika

RÕK põhivRÕK põhivRÕK põhivRÕK põhiväääääääärtusedrtusedrtusedrtusedteadmisteadmisteadmisteadmis---- ja ja ja ja

õppimiskõppimiskõppimiskõppimiskääääsitlusedsitlusedsitlusedsitlusedkogemusõppe printsiipkogemusõppe printsiipkogemusõppe printsiipkogemusõppe printsiip

jjjjäääärjepidevuse ja rjepidevuse ja rjepidevuse ja rjepidevuse ja ssssüüüüsteemsuse printsiipsteemsuse printsiipsteemsuse printsiipsteemsuse printsiipterviklikkuse printsiipterviklikkuse printsiipterviklikkuse printsiipterviklikkuse printsiip

üüüüldpldpldpldpäääädevuseddevuseddevuseddevusedjtjtjtjt

Eesti Vabariigi Eesti Vabariigi Eesti Vabariigi Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti põhiseaduses, Eesti põhiseaduses, Eesti põhiseaduses, Eesti

kutsehariduse kutsehariduse kutsehariduse kutsehariduse arengukavas 2009arengukavas 2009arengukavas 2009arengukavas 2009----2013 jt strateegiistes 2013 jt strateegiistes 2013 jt strateegiistes 2013 jt strateegiistes dokumentides toodud dokumentides toodud dokumentides toodud dokumentides toodud

põhivpõhivpõhivpõhiväääääääärtusedrtusedrtusedrtused
















Alusväärtused� üldinimlikud väärtused

� ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu

� ühiskondlikud väärtused� vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri

vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus

(Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus).





























Õppekava põhiväärtused � Kvaliteet

� Efektiivsus

� Konkurentsivõimelisus

� Koostöö

� Terviklikkus

� Paindlikkus

� Avatus

� Läbipaistvus

� Eesmärgistatus

� Tulevikule suunatus

Käsitused teadmisest ja õppimisest

� Biheiviorism

� Humanism

� Kognitivism

� Konstruktivism

� Konnektivism

Õppimise protsessi mudel õppija vaates

Konkreetne probleemKonkreetne probleemKonkreetne probleemKonkreetne probleemõppija poolt mõtestatudõpetaja poolt osaliselt suunatud/toetatud

Õppija õpitegevused Õppija õpitegevused Õppija õpitegevused Õppija õpitegevused probleemi lahendamiselprobleemi lahendamiselprobleemi lahendamiselprobleemi lahendamisel

õpetaja poolt osaliselt suunatud/toetatud

Abstraktsete Abstraktsete Abstraktsete Abstraktsete kontseptsioonide kontseptsioonide kontseptsioonide kontseptsioonide loomineloomineloomineloomine/üldistami-ne/võimalikud lahendused

Õppija hindab Õppija hindab Õppija hindab Õppija hindab tulemusttulemusttulemusttulemust/jõuab järeldusele

selle õigsuse suhtes

Konstruktivistliku õppimiseKonstruktivistliku õppimiseKonstruktivistliku õppimiseKonstruktivistliku õppimiseprotsessprotsessprotsessprotsess

õppija vaatesõppija vaatesõppija vaatesõppija vaates

KESKKONDÕPETAJATEISED ÕPPIJADPRAKTIKA-JUHENDAJAD jt

ÕPPEKAVATEABEALLIKAD

Kool /praktikaettevõte

ÜHISKOND

Kogemusõppe printsiip

1.

Kogemuse

hankimine

2. Arutelu

kogemuse üle,

reflekteeri-

mine

3. Kogemuse üle

mõtlemine,

lugemine,

vastamine miks-

küsimustele

4. Uue teadmise

tekkimine

Kutsehariduse õppekava koostamisel taotletakse:

� järjepidevust ja süsteemsust. Õpetuses toetutakse kogemustele, varemõpitule, juhuslikult õpitu püütakse viia süsteemsesse õpikogemusse.

� tervikut. Teadmus ei ole „klotsidest ehitis“ ega „mosaiik“, pigem ruumiline „puzzle“ –konstruktsioon.

� loovust ja refleksiivsust. Püüdlus on toetada õppija refleksioonivõime ja metakognitiivsete osksute arengut.

Üldpädevused kutsehariduse õppekavas

� Väärtuspädevus� Sotsiaalne pädevus� Enesemääratluspädevus� Õpipädevus� Suhtluspädevus� Matemaatikapädevus� Ettevõtlikkuspädevus















Kutseõppe eesmärk

� Kutseõppe eesmärgiks on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused, vilumused, hoiakud ja sotsiaalne valmidus töötamiseks õpitud erialal ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

Kutsealase koolituse ülesanded 1

� Kutseõppe ülesanne on valmistada ette vastutustundlik ja algatusvõimeline töötaja, kes:1) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;2) rakendab omandatud teadmisi oma töös ja on orienteeritud kvaliteetsete tulemuste saavutamisele;3) väärtustab valitud kutset ja eriala ning soovib arendada oma kutse- ja erialaseid oskusi;4) on kursis valitud kutse- ja eriala arengusuundadega ning suudab õpitut oma töös rakendada;

Kutsealase koolituse ülesanded 2

� 5) omab majandus-, ettevõtlus- ja õigusalaseid teadmisi;6) tunneb ja järgib tööalase suhtlemise ja klienditeeninduse põhimõtteid;7) on võimeline suhtlema tööalaselt eesti keeles ja kutsestandardi nõuetest tulenevalt vähemalt ühes võõrkeeles;8) oskab töötada ennast ja keskkonda säästes;9) oskab kasutada infotehnoloogiavahendeid .

(Kutseharidusstandard)

Kutsehariduse õppekava eesmärkide mudel õppija vaates

TEOREETILISED VO-D

PRAKTILISED VO-D

SOTSIAAL-

KULTUURILISED

VO-D sh ISIKSUSEOMADUSED

EESMÄRGID

ÕK

VALMISOLEK TULEVIKUKS

� Kutsehariduse õppekava eesmärgid, õpiväljundid, hindamine ja sisu kujundatakse ning õppeprotsess ja õppe korraldus planeeritakse lähtuvalt eeltoodud väärtussüsteemist.

Allikas:

� KUTSEHARIDUSLIKU RIIKLIKU ÕPPEKAVA KOOSTAMISE KONTSEPTUAALSED ALUSED

� URL:http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/kutseharidus/riiklike-oppekavade-arendus

Kasutatud allikad 1� Beljajev,R., Vanari,K. (2005). Õppimine ja õppimisoskuste arendamine täiskasvanuna. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. � Biggs, J., Tang, C. (2009). Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.� Bloom, B. S. (1956). Taxonomy of educational objectives: Cognitive domain. New York.

� Dewey, J. Tsitaadid http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/john_dewey ; alla laetud 20.09.2010 � Engeström, Y. (2001). Expansive Learning at Work: toward an activity theoretical reconceptualization. Journal of Education and Work,

Vol. 14, No. 1, 2001, 133–156.

� Griffiths, T. Guile, D. (2003) A Connective Model of Learning: the implications for work process knowledge. European EducationalResearch Journal, Vol 2, No 1, 56–73.

� Hirsijärvi,S., Huttunen,J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Kirjastus AS Medicina.� Informaatika didaktika. http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk32.html, 13.03.2011.� Kelly, V. (2004) The curriculum : theory and practice. 5th ed. London [etc.] : Sage.� Kennedy, D. (2007). Writing and Using Learning Outcomes. HEA: University College Cork.

� Konverentsi „Innovation in Competence management“ 09-10.2011 Lahti_materjalid.

� Kridel, C. (Ed.) (2010). Encyclopedia of Curriculum Studies. USA: Sage.� Kutseseadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12974050, alla laetud 13.03.2011.� Kährik, A. (2007). LÜKKA õppekavaarenduse alaprojekt. Õppekavade toimimise uuring.� http://www.ut.ee/lykka/orb.aw/class=file/action=preview/id=303473/%D5ppekavade+toimimise+uuring.pdf , alla laetud 13.03.2011.� Marsh, C.J. (2009).Key Concepts for Understanding Curriculum. London and New York: Routledge.

� Methodologies for the Development of Competence-based Modular Curricula in VET(2008). Manual. Serbia Republic.

� Mooduli koostamise kontseptuaalsed alused http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/52/mooduli_kontseptsioon.pdf� Moon, J. (2002). The Module and Program Development Handbook.

� Nagel,V Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Konspekt. http://raulpage.org/koolitus/kasvatustead.html. alla laetud 13.03.2011� Nikkainen, P. Lyytinen, H. (2005). Õppiv kool ja enesehindamine. Tallinn:El Paradiso� Noorväli, H. (2009). Praktika arendamine kutsehariduses. Tallinn: Tallinna Ülikool.� Oakland, J.S. (2006).Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktika. Tallinn: Külim.

Kasutatud allikad 2� Overview of Cognitive Constructivism: http://viking.coe.uh.edu/~ichen/ebook/et-it/cognitiv.htm, alla laetud 13.03.2011.� Overview of Social Constructivism: http://viking.coe.uh.edu/~ichen/ebook/et-it/social.htm, alla laetud 13.03.2011.� Pilli, Einike (2008). Hindamine kõrgkoolis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.� Pinar W. F. (2003). Studies in curriculum theory. International handbook of curriculum research / edited by William F. Pinar . Mahwah

(N.J.) : L. Erlbaum Associates.� Rutiku, S. (2006). Kõrgkooli õppekava kontseptuaalsed ja metodoloogilised lähtekohad. Kogumikus Rutiku, S., Lehtsaar, T. (Koost.) Tartu

: Tartu Ülikooli Kirjastus (lk 20-48).� Rutiku, S.; Raudsepp, M.; Haamer, A.; Pilli, E.; Linn, E. (2007). Tartu Ülikooli� õppekavaarendaja abimaterjal. Tartu: Tartu Ülikool, 2. Trükk.� Rekkor, S, Piiskop, K., Ruus, V., Tooman, H. Õppekavaarendus kutsehariduses. 2006. Loogma, K. (koost.) Elukestev õpe – sillad ja

tõkked. Eesti Haridusfoorum: Tallinn. lk 56-84.� Rekkor, S, Piiskop, K., Ruus, V., Tooman, H. Õppekavaarendus kutsehariduses. 2005. Loogma, K. (koost.) Teaduspõhine kutseõpe-osa

teaduspõhisest majandusest. TLÜ kirjastus: Tallinn.lk 37-50.� Rekkor, S. Kutsehariduslike õppekavade arendamisest Eestis eelmisel kümnendil. 2004. Lepik, A.; Pandis, M. (koost.)

Interdistsiplinaarsus sotsiaal- ja kasvatusteadustes. TPÜ kirjastus; 2004� Rekkor, S. Kutsealase koolituse ülesannete kirjeldamise kontseptuaalsed lähtekohad. 2002. Lepik, A.; Poom-Valickis, K. (koost.) Sotsiaal-

ja kasvatusteaduste dialoog ja ühishuvid. TPÜ kirjastus: Tallinn.� Rekkor, S. 2000. Magistritöö. Turundusõppe moodul ja selle väljatöötamise ning rakendamise haridusteoreetilised ja pedagoogilised

alused. TPÜ.� Rekkor, S. (2011). Development of the curricula in vocational education in Estonia. Innovations for competence management. � http://pro.phkk.fi/kit/articles/Rekkor_article.pdf� Schiro, M. (2008). Curriculum theory: conflicting visions and enduring concerns. Sage Publications. � Siemens, G. (2004) Connectivism: A Learning Theory for the Digital Age. http://www.elearnspace.org/Articles/connectivism.htm. Alla

laetud11.05.11� Tennant, M.; McMullan, C.; Kaczynsk, D. (2010). Teaching, Learning and Research in Higher Education. USA: Routledge.� Vepsalainen, (2011). Education and world-of-work in the Future. Ettekanne konverentsil Innovations for competence management.

http://pro.phkk.fi/kit/Workshops/Vepsalainen.pdf

Tänan!