TULIKALISEDKertu Pildre, kevad 2014

KUULUVUS

• RIIK: Taimed

• HÕIMKOND: Õistaimed

• KLASS: Kaheidulehelised

• SELTS: Tulikalaadsed

• SUGUKOND: Tulikalised

Ladina keeles: ranunculaceae

TULIKALISED

• Peamiselt parasvöötme rohttaimed, kuid leidub ka puid ja põõsaid.

• Tolmukaid ja emakaid on tavaliselt palju.

• Üks primitiimsemaid seltse päriskaheiduliste seas.

• Suuremad sugukonnad, mis siia seltsi kuuluvad on:

•Tulikalised• Magunalised• Kukerpuulised

TULIKALISED

• Nimi „rancunculus“ on ladina keeles väike konn, mis viitab niiskele kohale või lausa veekogule.

• Sugukonda kuuluvad perekonnad: • Käoking• Ülane• Kurekell• Sinilill• Karukell• Tulikas• Kullerkupp• Jt

PEAMISED TUNNUSED

• Laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades

• Mitmeaastased rohttaimed• Talvituvad risoomide ja mugulatena

• Harvem väikesed põõsad või liaanid

• LEHED:• Abilehtedeta• Lihtsad• Jagused või lõhised • Paiknevad vahelduvalt või vastakuti

• ÕIED: • Ehitus mitmekesine• Osadel lihtne õiekate, õieosade ebakindel arv ja spiraalne

asetus• Nektaariumide puudumine

• Putuktolmlemisel on õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnused: • Kannus (kurekell, varesjalg) • Sügomorfne õiekate (käoking, varesjalg)

• Tuultolmlemine: • Õied taandarenenud (ängelhein)

• VILJAD:• Enamasti koguviljad

• Kukkurviljad (fotol: salu-siumari) või pähklikesed

• Marjad

Eriomased tunnused

• Sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide

• Dekoratiiv-ja ravitaimed

• Kariloomad ja ulukid ei söö

Levik Eestis

• Kõikjal tavaline

oNiitudeloVõsastikesoMetsadesoTeeveerteloKarjamaadel

Eestis esinevad liigid

Kollane käokingKollane ülane

Foto: John Lonsdale

Harilik kurekell Harilik varsakabi

Põld-varesjalg Harilik sinilill

Hiiresaba

Foto: Kristian Peters

Aas- karukell

Foto: Erdei Zsolt

Kibe tulikas Kullerkupp

Aed - varesjalg Ängelhein

Tulikalised ravimtaimedena

• Kibe tulikas - Vanarahvas tarvitas teda jooksvahaiguse ehk uuema nimega reuma vastu, samuti on kasutusel kui kirburohi. Tänapäeval pigem mitte kasutada!

• Kollane ülane - Eestlased on nendega ravinud eelkõige reumat ja peavalu, pannes välispidiselt nahale värskeid taimeosi. Kollatõve puhul olla kollalille teed joodud. Kuid teistes maades on abi saadud astma, rahhiidi, silmahaiguste, läkaköha, halvatuse, vesitõve, süüfilise ja teistegi haiguste korral. 

PEA MEELES!

• Tulikalised on MÜRGISED! • Väiksemgi kokkupuude võib põhjustada löövet, mürgistust, põletust, ville,

halvimal juhul ka surma. • Kõik tulikaliigid on koduloomadele mürgised, seda näiteks ka küülikutele.

Suures koguses tulikaid võib tappa isegi hobuse. • Harilikult loomad väldivad tulikaid nende kibeda ja kõrvetava maitse tõttu. • Taime kuivades mürk laguneb, nii et tulikaid sisaldav korralikult kuivanud hein

on ohutu. • Tulikate taimemahl põhjustab nahapõletikku, nii et ka inimesed peavad

tulikaid käsitledes ettevaatlikud olema ja kindaid kandma.

• Väga mürgised (eluohtlikult) on näitekskollane ja sinine käoking, salu-siumari, aas-karukell.

Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/Tulikalised• http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html• http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3202_3169.html• http://www.slideshare.net/cladina/tulikalised• http://lemill.net/content/webpages/sinilill-18/view• http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/24918/tulikal

aadsed_ranunculales.html

Tänan tähelepanu eest!