Valgustusajastu Saksamaal

Kleer Keret Tali

Valgustusajastust

17. – 18. sajandil Uue maailmapildi kujunemine Üha enam hakati hindama inimmõistust,

juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest.

Valgustajad olid kirjamehed, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida ehk valgustada. Arvustades toonast ühiskonda, õpetasid nad, kuidas saaks seda paremini korraldada

Valgustusajastu Saksamaal Saksamaal valgustusliikumise eesmärgid

selginema alles 18. sajandi lõpu poole. Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus,et saksa filosoofidele polnud omane vaenulikkuskiriku vastu. Saksa valgustus lähtus suurestipietismist – luterliku kiriku sees kujunenud voolust,mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu Abil.

Saksa Valgustustajad

Johann Gottfried Herder Friedrich Schiller Johann Wolfgang Goethe Gottfried Wilhelm Leibniz Immanuel Kant

Johann Gottfried Herder

Eluaeg 24.august 1744 – 18.dets 1803

Oli saksa kirjanik ja filosoof.

Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid ja selle esimene president.

Tema arvates oli Jumal küll maailma loonud, kuid oma loometegevuses allus igavestele ideedele.

Saksa valgustajatest kõige rohkem seotud Baltimaadega.

Friedrich Schiller

10 November 1759 – 9 Mai 1805

Saksa poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg.

Lähedalt sõber Goethega

Oli populaarne oma uuendusmeelsete vaadetega ka väljaspool Saksamaad

Johann Wolfgang Goethe

Elas 28. august 1749– 22. märts 1832

Õppis ülikoolis õigusteadust

Oli “tormi ja tungi” liikumise üks juht

Pärast ülikooli algas draamalooming

Oli Weimari hertsogiriigi minister.

Gottfried Wilhelm Leibniz

Elas 1. juuli 1646 – 14. november 1716

Käis Leipzigi Ülikoolis

Oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik

Tema tööd on kirjutatud peamiselt ladina ja prantsuse keeles.

Immanuel Kant

Elas 22. aprill 1724 - 12. veebruar 1804

Oli saksa filosoof Kant uskus, et teadus

on meile andnud võtme kogemusmaailma mõistmiseks.

Kõlblus oli Kanti arust võimalik alus religioonile, mida mõistuse ega teaduse argumentidega "tõestada" ei saa

“Tormi ja tungi” liikumine ”Tormi ja tungi” iseloomustab:  kirglik mäss isiksust ahistavate

ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu  liikmed nõudsid vabadust, võrdsust ja

õiglust kõigile inimestele  terav ühiskonnakriitika  tugev juht, peategelane (erakordne

kangelane)  mäss klassitsismi normide vastu  otsisid luule uusi allikaid rahvaluulest (nt

ballaadid)