41
Waldorfpedagoogika ja selle rakendamisvõimalused tavahariduses Tallinna Pääsusilma Lasteaed Ettekanne pedagoogilisele nõukogule Kadri Allikmäe, TLÜ EAL-3

Waldorfpedagoogika ja selle rakendamisvõimalused tavahariduses pedagoogilise nõukogu_ettekanne

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Waldorfpedagoogika ja selle rakendamisvõimalused tavahariduses pedagoogilise nõukogu_ettekanne

Citation preview

Waldorfpedagoogika ja selle rakendamisvõimalused

tavahariduses

Tallinna Pääsusilma LasteaedEttekanne pedagoogilisele nõukogule

Kadri Allikmäe, TLÜ EAL-3

Ajalugu ja taust

• Esimene waldorfkool – Stuttgarti Vaba Waldorfkool –rajati 1919. a

• Töö aluseks antroposoofiline inimeseõpetus (Rudolf Steiner). Kesksel kohal on idee inimese keha, hinge ja vaimu tasakaalustatud arengust, inimest väärtustav lähenemine kasvamisele ja kasvatusele.

• Antroposoofia: „kosmoloogiline“ inimese- ja maailmavaade ja tunnetuse tee, ehk siis teaduslik meetod ülemeelelise (vaimse) uurimiseks. (Wikipedia)

Waldorfliikumine Eestis

• “Eestis: waldorfkoolide rajamine kodanikualgatuse korras. Esimesed koolid alustasid tööd 1990/1991. õppeaastal.

• Aastal 2011 oli Eestis seitse waldorfkooli(Arukülas, Keilas, Põlvas, Rakveres, Tallinnas, Tartus ja Viljandis) ja kaks ravipedagoogilist kooli erivajadustega lastele.” (Allikas: Erakool “Läte”)

• Waldorf-lasteaiad Eestis: Tallinnas Meelespea , Tuulemaa ja Meiepere päevahoid. Harjumaal: Aruküla. Viljandi, Rosma.

• Vt lähemalt: www.waldorf.ee

Rosma koolimaja

Tallinna waldorflasteaed Tuulemaa

Waldorfpedagoogika põhimõtted I

• Umbes 7. eluaastani – tähtsaim füüsiline kasvamine, tahte areng.

• Laps tundlik välismõjudele ja keskkonnale.

• Olulised rütm ja kordamine – seos organite arenguga.

• Õppimine läbi matkimise ja eeskuju

“Niisugune matkiv õppimine varases lapseeas mõjutab tugevalt keha organite arengut ja on kogu edasise arengu alus.” (Erakool “Läte”)

Waldorfpedagoogika põhimõtted II

• Eriline tähelepanu looduslikele materjalidele, mängu kaudu õppimisele, peenmotoorika arengule ning muusikalisele ja sõnalisele õppimisele läbi luuletuste ja laulude.

• Looduslikud ja loomulikud mänguasjad• Open-ended mänguasjad, kus on palju ruumi lapse

fantaasiale.• Keel ja kõne: näpumängud, peenmotoorika areng, mängud. • Õppimine läbi praktiliste tegevuste: küpsetamine, villa

kraasimine, õunte korjamine, puu lõikamine, heegeldamine• Kunstilise tegevuse suur osakaal: vaba akvarellmaal.

Waldorfpedagoogika põhimõtted III

• Meelemuljete vähendamine.

• Ei plastmassile, videomängudele ja arvutitele.

• Suhkru vähendamine.

• Loomulik muusika + pentatoonika

• Lasteaed ei paku teenust, vaid on vanemate ühiselt algatatud ettevõtmine.

Waldorflasteaia aastaring

• Steineri õpetusest lähtuv tugev loodusrütmide läbitunnetamine läbi waldorfi aastaringi ning aastaringipühad, milles juhitakse erilist kuid samas mängulist tähelepanu looduse tunnetuse õppimisele (hingedeaeg: maa ja juuremehikesed, 3-kuninga aeg ja oma eesmärgi leidmine).

• Waldorfi aastaring: lõikusaeg, miikaeliaeg, hingedeaeg, jõuluaeg, kolmekuningaaeg, küünlaaeg, ülestõusmisaeg jne

Waldorfpedagoogika

• Lastel: ise vastutuse võtmine ja tegevuses osalemine: lapsed aitavad lauda katta ja toitu ette viia

• Õppimine läbi mängu ja rollimängude: ringmängud, aastaaegadega seonduvad ringmängud. Võimalus tunnetada end erinevate arhetüüpsete tegelastena ning tajuda maailma printsiipe sügavalt

• Koolieas: eurütmia ning geomeetria: lapsed õpivad läbi liigutuste, liikumise ja hääle ning kujundite tundma maailma alustalaks olevaid printsiipe.

• Hingeline haridus: looduse ja hingelise maailma tunnetus (loodusjõud, loodusvaimud või kui on parem, siis elemendid, nende austama õppimine, sünd kui eriline sündmus). Vastavalt Steinerilening ka paljudele muudele maailma õpetustele, tuleb laps vaimsest maailmast. Last vaadatakse seetõttu teise pilguga: ta on valinud ise oma keskkonna, oma väljakutsed. Samas õpetaja ei ole tema hindaja, vaid toetaja oma isikliku potentsiaali avastamisel hingena.

Waldorfpedagoogika ja vanemad

• Tugev lasteasutuse ja vanemate kogukonna koostöö. Teadlik vanemlus.

• Pidev rütm ja kordus, mis tekitab lastes rahu ning turvatunde (waldorflasteaia lapsed on palju rahulikumad)

• Õppimine läbi reaalsete tegevuste (Rosmalolete palju näinud, kuidas nad villa kraasivad)

Õpetajad

• Õpetajate enda suhtumine ja lähenemine. Õpetajad näevad palju laiemat pilti, kui lihtsalt last, kes tuleb üles kasvatada.

• Eriline tähelepanu enesekasvatusel, enesereflektsioonil ning tervendustööl, töös iseendaga.

Häid linke

• www.waldorf.ee Eesti Vabade Waldorfkoolide ja –lasteaedade Ühendus

• http://www.erakoollate.ee/uploads/files/kasiraamat_waldorfkooli_lapsevanemale.pdf Erakool Läte käsiraamat lapsevanemale

• http://www.kaurilasteaed.ee/index.php?page=210 Kauri lasteaed, ülevaade waldorfharidusest

• www.rosma.edu.ee Rosma waldorflasteaed• http://www.waldorf.ee/failid/waldorfkoolide_raa

moppekava.pdf Waldorfkoolide raamõppekava

Raamatud

• Godi Keller “Südamega koolis”.• Carlgren, F., Vabaduskasvatus, Eesti Õppekirjanduse Keskus 1992 • Gustavson, M. Laste aeg – laste aed. Premark• Kügelgen, H. Von. Waldorf-lasteaed. Librarius 1994.• Kranich, E.-M.,Vabad Waldorfkoolid, Tallinn 1991 • Lievegoed, B., Lapse arengufaasid, EAS kirjastusgrupp• Steiner, R., Inimolevuse mõistmisest lähtuv kasvatuse kunst, GA

311 EVWÜ • 1994 • Steiner, R., Lapsekasvatus vaimuteaduse seisukohast, Tln. 2000• Steiner, R., Üldine inimõpetus kui pedagoogika alus GA 293 EVWÜ

2003

Kuulutus

• Godi Kelleri loeng 14. märts kell 18:30 (Tuulemaa 12, Tallinna Waldorfkoolis)• Godi Keller on raamatu “Südamega koolis” autor, lapsevanem ning kauaaegne

waldorfkooli õpetaja Norras. • „Raamatu autor Godi Keller on läbi eluliste näidete südamlikult ja humoorikalt

kokku võtnud oma pika ja viljaka pedagoogilise kogemuse. Keller räägib sellest, kuidas mõista lapsi ja olla nende kõrval armastava ja hooliva täiskasvanuna. Raamat teeb hea sissejuhatuse waldorfpedagoogika võimalustesse, pakkudes lugemisrõõmu ka neile lapsevanematele ja õpetajatele, kelle lapsed ei käi waldorfkoolis. Godi Keller on sündinud ja kasvanud Šveitsis. Praeguseks on ta töötanud Norra koolisüsteemis enam kui 25 aastat. Lisaks sellele on ta hinnatud koolitaja ja lektor nii kodu- kui ka välismaal.

Tema üks lemmikteemadest on "Kuidas kasvatavad meid me lapsed". Sellest palusimegi rääkida.“

Aitäh