Alzheimeri tõbi

Koostaja: Anna Vahter

Mis on Alzheimeri tõbi?

• Haigus põhjustab närvirakkude järkjärgulise hävimise.

• Alzheimerit põdev inimene muutub otsustusvõimetuks, ta ei suuda meenutada ja mäletada ning probleemseks muutuvad ka lihtsad igapäevaasjad.

• Alzheimeri haigetel inimestel hakkavad arenema ka teised haigused nagu nt pneumoonija ning see lõppeb surmaga.

Ajalugu

• Alzheimeri haigust kirjeldas esimesena 1906. aastal saksa närviarsti Alios Alzheimer.

• Ta kirjeldas ühe 55-aastase dementse naise haiguslugu.

• Oma artiklis kirjeldas ta kattu, puntraid ja kämpe, mis on Alzheimeri tõve tunnused.

Fakte Alzheimeri tõvest

• Ei ole osa loomulikust vananemisest.• Suurem osa seda haigust põdevatest

inimestest on üle 65-aastased kuid on diagnoositud ka 30-aastastel.

• Esineb nii meestel kui naistel.• Ei ole teada Alzheimeri tõve põhjust.• Ei ole võimalik välja ravida, kuid

haiguse kulgu on võimalik ravimitega leevendada.

Diagnoos

• Ei saa diagnoosida ühe ainsa testiga.• Tõve diagnoosiks tuleb teha mitmeid

katseid.• Katsed hõlmavad endas füüsise

uurimist, laboratoorseid katseid, mälu ja võimekuse teste jne.

• Kogu diagnoosimine võib aega võtta 6 kuud kuni aasta.

Tõve kujunemine

• On teada, et Alzheimeri tõbe põhjustab närvirakkude hävimine.

• Samas ei ole teada, mis põhjustab algse närvirakkude kahjustuse.

Riskifaktorid

• Vanus• Perekondlik amnees• Geneetiline tagapõhi• Varasem peatrauma• Kardioloogiline staatus

Ohusümptomid

• Mäluhäired• Raskused igapäevastes toimingutes• Kõneprobleemid• Aja ja koha taju halvenemine• Kehv või halvenenud otsustusvõime• Probleemid abstraktse mõtlemisega• Asjade panemine kummalistesse

kohtadesse• Tuju ja käitumise muutumine• Isiksusemuutused ja aktiivsuse kadu.

Erinevused normaalse vananemise ja Alzheimeri vahel

Normaalne vananemine

• Unustab detaile• Unustatu meenub• Võimeline kasutama

märkmeid• Võimeline järgima

juhiseid• Saab iseendaga

hakkama

Alzheimeri tõbi• Unustab sündmusi• Unustatu kaob

jäädavalt• Võimetu

kasutamaks märkmeid

• Ei suuda järgida juhiseid

• Ei suuda endaga toime tulla

Muutused emotsioonides ja tujudes

• Kaob aktiivsus ja elurõõm• Kaob kontroll oma emotsioonide ja

tujude üle• Kiirelt vahelduvad kurbus, rõõm,

hüsteeria jt• Haige võib muutuda kahtlustavaks

oma lähedaste ja tuttavate suhtes

Muutused käitumises

• Vaimne võimekus halveneb• Haige võib hakata asju peitma• Esineb ringi uitamist• Uni on häiritud

Muutused füüsilistes võimetes

• Koordinatsioon ja liikumisvõime halvenevad

• Probleemid enda pesemisel, riietamisel ja söömisel

• Tekib põiepidamatus ning kaotatakse kontroll oma soolestiku üle

Alzheimeri tõve staadiumid

I staadium – Sümptomid puuduvad, kuid arstlikul läbivaatusel on nähtavad muutused ajukoes.

II staadium - Väga kerged kognitiivsed häired, mis võivad sarnaneda normaalse vanainimese käitumisele. Inimene võib tunda mäluhäireid, kuid neid ei märka teised inimesed.

III staadium - Kerged kognitiivsed häired. Muutusi märkavad ka kõrvalseisjad.

• Mäluhäired ja kontsentreerumisvõime muutused on märgatavad ka meditsiiniliste testidega

• Sagedased sümptomid: raskusi õige sõna või nime leidmisel, raskused uute nimede meeldejätmisel, asjade kaotamine.

IV staadium - Keskmise raskusega häired, mis on kindlalt märgatavad

• Sümptomid: vähenenud teadmised hiljutistest või praegu toimuvatest sündmustest, matemaatilise mõtlemise häired, raskemad mõtlemisülesanded on raskenenud, ei mäletata enda minevikku

• Inimene on tihti ärevuses ja segaduses

V staadium - Keskmise raskusega häired. Ilmnevad suured mälulüngad

• Isik võib vajada mõnel määral abi igapäevaelus. Võib unustada oma aadressi ja telefoninumbri

• Kerge aja ja koha taju kadumine. Lihtsamad matemaatilised tehted on keerukad

• Võib vajada abi kergete otsuste tegemisel

• Ei vaja abi söömisel ja tualetis käimisel

VI staadium - Tõsised häired. Mäluhäired suurenevad. Tekivad isiksusemuutused.

• Haige kaotab teadmised hilistest sündmustest ja ümbritsevast keskkonnast.

• Reeglina mäletavad oma nime• Vajavad mõningast abi tualetis

käimisel ja söömisel• Tekivad häired ööpäevases elurütmis• Isiksusehäired, paranoia, kinnisideed,

hallutsinatsioonid, sundkäitumine

VII staadium - Tõve lõppstaadium. Väga tõsised häired.

• Kaob võime reageerida väliskeskkonnale

• Kaob seostatud kõne, kuid fraasid ja üksikud sõnad võivad säilida

• Patsient vajab abi nii tualetis käimisel kui söömisel

• Kaob võime iseseisvalt liikuda• Lihasliigutused häiruvad• Kaovad refleksid sealjuures ka

neelamisvõime

Alzheimeri tõve uurimustest ja tulemustest

• Teatakse, et vanadusega suureneb risk haigestuda

• Suurem risk on ka inimestel kelle suguvõsas on haigust esinenud

• Tõbi võib olla mitmepõhjuseline ning seda uuritakse kolmes valdkonnas:

- Geneetika- Väliskeskkonna mõjud- Organismi sisesed

ebakõlad

Geneetika

On olemas kaht tüüpi Alzheimeri tõbe:- Familiaalne Alzheimeri tõbi

(FAD)- Sporaadiline Alzheimeri tõbi

FAD esineb 5-10% haigusjuhtudel, kui haigus on põritud. Haigus läheb ühelt generatsioonilt teisele domineeriva päritava struktuurina.

Ülejäänud juhtudel esineb Sporaadiline Alzheimeri tõve vorm

Väliskeskkonna mõju

Alzheimeri tõve põhjustajaid otsitakse nii õhust, pinnasest ja veest

Tuntud teooria järgi võib tõve põhjustajaks olla alumiinium, kuid seda pole siiani suudetud tõestada

Uuritakse ka teisi elemente ja aineid nt väetised, elavhõbe jne.

Organismi sisesed ebakõlad

Teadlased uurivad ka aju keemilisi tasakaalutusi Alzheimeri tõve põdevatel inimestel.

Uuringud jätkuvad, et leida ravimoodust selle haiguse ravimiseks.

Kasutatud materjal

• http://www.kliinikum.ee/narvikliinik/index.php?option=com_content&view=article&id=13:alzheimeri-tobi&catid=9:patsiendile&Itemid=29

• http://www.inimene.ee/?disease=a&sisu=disease&did=187

• http://en.wikipedia.org/wiki/Alzheimer%27s_disease

• http://www.alz.org

Tänan kuulamast!