Kõmsi Lasteaed-Algkool

HobuneReferaat

Kristiina Kukk4. klass

Kõmsi, 2012

Sisukord

1. Sissejuhatus………………………………………… 3

2. Välimus ……………………………………………. 4

3. Erinevad tõud ……………………………………… 6

4. Hooldamine ………………………………………... 7

5. Ratsaspordialad ……………………………………. 8

6. Hobuste tarvikud …………………………………... 9

7. Kokkuvõte ………………………………………….10

8. Kasutatud kirjandus ………………………………. 11

9. Lisa

2

Sissejuhatus

Hobune on koduloom. Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on hobuslaste

sugukonna hobuse perekonnast.

Hobused on kaunid loomad, kiired, tugevad ja nõtked, aga samas ka pehme karvaga ja

mõnusa siidja koonuga. Viis tuhat aastat tagasi olid kõik hobused vabad ja metsikud.

Nad elasid väikeste karjadena, igas kümme kuni viisteist hobust. Tänapäeva hobused

on taltsad, aga neis on siiski säilinud palju metshobuse metsikuid jooni, näiteks soov

olla teiste hobustega koos, nad on valvsad ja neile meeldib omada ümbrusest head

ülevaadet.

Tänapäeval kasutame hobuseid peamiselt selleks, sest see on nii tore! Paljudele

inimestele on hobune parimaks sõbraks ja kaaslaseks.

3

Välimus

Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret

liikumist võimaldav sale keha. Hobused

magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased

lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes.

Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk

kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada.

Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad

asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast

rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu

pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi

saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse eluiga on 25

kuni 35 eluaastat. Hobuste silmad asuvad kaugeleulatuvalt pea külgedel, võimaldades

hobusel rohtu süües ümbrust jälgida. Hobune ka kuuleb hästi on võimeline keerama

oma mõlemat kõrva niimoodi, et kõiki kostvaid helisid kinni püüda.

Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle

anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb

ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab

ta haistmise abil.

Hobusel on isevärki jalad. Jala otsas on ainult üks varvas ja selle peal on kabi. Kabjad

on nagu inimesel küüned. Kapjadele pannakse rauad alla, et nad liiga ruttu ära ei

kuluks. Isase hobuse nimi on täkk ja emase nimi on mära. Märahobusel sünnib üks

varss, kes tõuseb kohe püsti ja hakkab emapiima imema.

Hobustel on mitemeid värvuste alatüüpe:

must

raudjas

kõrb

hall

kollane

võik

hiirjas

4

hõbemust ja hõbekõrb

kimmel

kirju

Hobuse suuruse määramiseks mõõdetakse hobuse turja kõrgust. Sellepärast

nimetatakse hobuse kõrgust turjakõrguseks. 148 cm juures läheb tähtis piir. Sellest

madalamaid nimetatakse ponideks ja sellest kõrgemaid hobusteks.

5

Erinevad tõud

Maailmas on palju erinevaid hobusetõuge, alates rahulikest, suurt kasvu

raskevephobustest ja sihvakatest ratsahobustest kuni pisikeste ponideni.

Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi:

ratsahobused/sporthobused

traavlid

raskeveohobused

ratsaponid.

Samuti jaotatakse hobusetõuge loomulaadi järgi kolme kategooriasse:

"kuumaverelised", "külmaverelised" ja " soojaverelised". Kuumaverelisteks

arvestatakse enamasti hobusetõuge nagu Ahhal-tekiini hobune, Araabia hobune,

Berberi hobune ja Inglise täisvereline ratsahobune. Kuumaverelised on tuntud oma

kiiruse ja nobeduse poolest. Nad on elavaloomulised ja tulised. Külmaverelised

hobused on suured ja tugevad. Sellesse kategooriasse kuuluvad Euroopa põlistest

hobustest pärinevad rakseveo- ja ponitõud. Nad on iseloomu poolest rahulikud,

kannatlikud ja püsivad. Näiteks on tõud nagu Belgia raskeveohobune,Clydesdale'i

hobune, Haflinger, Schwarzwaldi hobune, Suffolk Punch ja Šairi hobune.

Soojaverelised hobusetõud arenesid kui erinevat tüüpi külmaverelisi hobuseid või

ponisid ristati kuumaverelistega. Soojaverelised hobused on sihvakamad ja

rafineeritumad kui külmaverelised ja samas suuremat kasvu ja vähem tulise

iseloomuga kui kuumaverelised. Seda tüüpi hobused on väga sobivad ratsutamiseks ja

spordialadeks nagu kooli- ja takistussõit. Näiteks on tõud nagu Trakeeni hobune,

Hollandi soojavereline hobune, Hannoveri hobune, Ameerika traavel ja Tennessee

kõnnihobune.

Täielikult täisverelisteks loetakse kahte hobusetõugu:

Inglise täisvereline ratsahobune

Araabia täisvereline ratsahobune.

6

Hooldamine

Hobuse hooldamiseks vajad harju, (saadaval erinevas suuruses ja erinevate harjase

tugevusega, samuti erinevaks otstarbeks, näiteks: näoharjad) higikaabitsat,

kabjakonksu. Hobuse pesemiseks šampooni ning saba ja laka hooldamiseks selleks

spetsiaalselt ettenähtud palsamit. Vajadus võib tekkida ka silma puhastusvahendite

järele, samuti kabja tõrva ja –õli järele.

Sugemine ehk harjamine

Hobust soetakse selleks, et puhastada tema karvkatet ja parandada vereringet.

Hobune, kes on tihti väljas, vajab puhastamist ainult üks kord päevas. Tema karv peab

jääma rasvaseks, et kaitsta seda niiskuse eest. Ratsahobuseid harjatakse iga päev,.

tavaliselt enne ja pärast ratsutamist. Sugemise ajal peab olema hobune kinni seotud.

7

Ratsaspordialad

Takistussõit

Kolmevõistlus

Koolisõit

Rännak ehk kestvusratsutamine

Galopi võidujooks

Voltižeerimine

Traavisport

Polo

Ratsajaht

Allüür on hobuse liikumisviis. Need jaotatakse loomulikeks ja kunstlikeks.

Põhiallüürid on samm, traav, galopp. Sõltuvalt tõust võib esineda ka teisi allüüre nagu

näiteks küliskäik, pass ja tölt. Allüürist sõltuvad hobuse kiirus, veojõud ja

vastupidavus. Allüüri puhtus oleneb hobuse närvitalitusest, treenitusest ja

eksterjöörist. Liikumisviisi hindamisel vaadatakse sammu pikkust ja sagedust.

Tuntumad spordihobused Eestis:

Hetman

Mombol

Palladium

Totaar

A Big Boy

8

Hobuste tarvikud

Hobuseriistad on kõik esemed, mida hobusele pähe ja kehale panna saab- valjad,

ratsmed ja sadul. Pärast ratsutamist tuleb hobuseriistad puhastada ja hoolega üle

vaadata; samuti nagu hobunegi. Kindlasti on vaja päitsed. Kui hobust on vaja talutada,

kinnitatakse selleks päitsete külge päitsenöör. Ratsutamisel hobuse juhtimiseks

kasutatakse valjaid ja ratsmeid, ka nende suurus on vastavuses päitsete suurusele. Kui

hakkad ratsutama on sul vaja ka sadulat ning sinna alla käivat nn pehmendust, kas siis

valtrapi näol või vajadusel ka lisa pehmendus, (vajadus võib tekkida siis, kui sadul

hakkab näiteks hõõruma). Sadula paigaldamiseks on sul vaja ka sadulavööd. Ka neid

on saadaval erineva pikkuse ja materjaliga. Jaluseid, need on saadaval mitmes

suuruses, sõltuvalt ratsutaja jala (saapa) suurusest. Kannuseid ja stekki, kuigi

algajatele ei soovita.

Tänapäeval kasutatakse hobustel ka tekke. Olemas on nii fliistekid kui ka paksud

talve tekid. Vihmaste ilmadega kasutatakse hobustel väljas vihmatekke. Ka neid on

saada erinevates suurustes alates poni mõõtu, lõpetades eriti suurte tekkidega.

Osadel hobustel on suvekoplis peas imelik kapuuts. See on putukakaitse, mis kaitseb

hobuse pead tüütute ja hammustavate kärbeste eest.

Hobuse transpordiks vajad sa kindlasti transpordikaitsmeid, ratsutamiseks aga nn

tavakaitsmeid või siis pindesid, kõik need on saadaval erineva suuruse ja värviga.

9

Kokkuvõte

Paljud loomad on saanud inimese sõbraks. Hobune on nendest kõige suurepärasem.

Ta kehastab jõudu, julgust ja suursugusust. Enamik hobussesõpru tahab, et hobused

ümbritseksid neid igal pool. Nad koguvad pilte kruuse, taldrikuid ja kõike muud, mida

kaunistavad ilusad hobused. Mida rohkem sa hobustega oled, seda sagedamini sa

nende peale mõtled ja hakkad neid nägema kõikjal!

10

Kasutatud kirjandus

1. http://www.hortes.ee/?op=body&id=53

2. http://et.wikipedia.org/wiki/Hobune

3. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/1klass/5looma/hobune.htm

4. Andersson, I. “Laste oma hoburaamat”. 2005

5. Le Gloahec, F. “Esimene galopp”. 2000

11

Lisad

12