AKADEEMILISTE TEKSTIDE KIRJUTAMISE...

Anni Jürine

Tartu Ülikool

anni.jyrine@ut.ee

KAAREN 2017

AKADEEMILISTE TEKSTIDE KIRJUTAMISE

KOOLITUS

Kirjutamisprotsess Protsessile vs. tulemusele suunatud tekstiloome

Kirjutamisprotsessi etapid

Mustandi kirjutamine

Teksti parandamine ja ümberkirjutamine

Teksti kavandamine Kavandamise tähtsus

Vastavus seatud kriteeriumidele

Mõnda eesti keeles kirjutamisest Õigekeelsusallikaid

Oskuskeelesõnastikke

Plagiaadi vältimine

KOOLITUSE KAVA

Sujuv

Kergesti loetav

Täpne

Neutraalne

Impersonaalne

TEADUSTEKSTI TUNNUSED (KASIK 2007)

KIRJUTAMISKRAMP (WRITER’S BLOCK)

Tulemuskeskne tekstiloome

(product oriented writing)

vs .

Protsessikeskne tekstiloome

(process oriented writing)

Valmis tekstide eeskuju

Keeleline vorm

Stiil

Pealiskaudne tagasiside

Tagasiside (eel)viimasele versioonile

Pindmised parandused

Kiire

Teksti planeerimine

Mustandi(te) olulisus

Ulatuslik tagasiside

Tagasiside mustandile

Keskendumine teksti süvaprobleemidele

Ulatuslik ümberkirjutamine

See on … protsess

TULEMUS VS. PROTSESS

TULEMUSKESKNE TEKSTILOOME

Teksti kirjutamine

(+ toimetamine)

Teksti esitamine Hinne

(+ tagasiside)

… SAID NO ONE EVER

PROTSESSIKESKNE TEKSTILOOME

https://interactiveeducator.files.wordpress.com

Esialgu lihtsalt mõte kirja

Ära pööra tähelepanu õigekeelsus- ega isegi trükivigadele (lülita speller välja)

Kirjuta kiiresti

Kirjuta kohe

Jaga mustandit (aegsasti!)

Või mustand iseendale

Osale kirjutamisrühmas

Sobiv keskkond

Väldi asendustegevusi

Paranda oma mustandit

KUIDAS KIRJUTADA MUSTANDIT?

Tähtsamad küsimused

Struktuur

UK/H ja eesmärk

vastuolulised väited

argumentide tugevus

tekstiloogika

kordused (sisu-)

mõtte selgus

vastamine kriteeriumidele!

Vähemtähtsad küsimused

õigekeelsus

stiil

vormistus

TEKSTI ÜMBERKIRJUTAMINE

Tähtsamad küsimused

Struktuur

UK/H ja eesmärk

vastuolulised väited

argumentide tugevus

tekstiloogika

kordused (sisu-)

mõtte selgus

vastamine

kriteeriumidele!

Vähemtähtsad küsimused

õigekeelsus

stiil

vormistus

NB! Vähemtähtsad saavad tähtsaks

teksti viimistlemisel

TEKSTI ÜMBERKIRJUTAMINE

Akadeemilise stiili ja korrektse eneseväljenduse taotlus esimese mustandi loomisel:

Tekitab kirjutamiskrampi

On suure tõenäosusega tulutu pingutus

Koormab mälu ja pärsib tervikliku mõttekäigu üleskirjutamist

Pärsib loovust

MIKS KEELEKÜSIMUSED VIIMASENA?

LEITJEN & VAN WAES (2013) KLAHVIVAJUTUSE

SALVESTAMISE MEETOD

LEITJEN & VAN WAES (2013)

Pomodoro tehnika (pomodorotechnique.com) 25 + 5 + 25 + 5 + 25 + 20 Vidinad

http://writeordie.com/ http://writtenkitten.co/ Vaba tekstiloome strateegiad:

Freewriting (vaba tekstiloome) Looping (kirjutamistsükkel) Clustering (mapping) ideekobar

ABIVAHENDID

Regulaarsus:

Iga päev, mitte siis, kui aega on

Iga päev tund või kaks

Mitte 8 tundi järjest

Kirjutamine kui igapävane treening

Väiksemad üksused

Hallatavad ülesanded

Failisüsteem

KIRJUTAMISHARJUMUS

TEKSTI KAVANDAMINE

Et vältida ajahätta jäämist

Et tekst oleks sidus

Et tekst arvestaks lugejas(konda)

Et teksti fookus oleks paigas algusest peale

Et tagada teksti nõuetele vastavus

…

MIKS ON VAJA KIRJUTAMISPROTSESSI KAVANDADA?

NÕUDED!

Iga (akadeemilise) teksti kavandamine algab juhise/nõuetega tutvumisest! Vt oma osakonna/instituudi/valdkonna nõudeid bakalaureusetööle! Hindamisjuhend

Õigekeelsusallikaid

Oskuskeelesõnastikke

MÕNDA EESTI KEELES KIRJUTAMISEST

• Pole (peaaegu üldse) teaduslikult uuritud

• On olemas oma välja kujunenud traditsioon, mis varieerub:

Erialade lõikes

Tekstitüübiti

Olenevalt kirjutamise kontekstist (akadeemiline vs. teadustekst)

• Angloameerika vs. Mandri-Euroopa traditsioon

AKADEEMILISTE TEKSTIDE KIRJUTAMINE EESTI KEELES

Keelenõu

http://kn.eki.ee/

ÕS

Õigekeelsussõnarobot

Keelenõu

Eesti keele seletav sõnaraamat

Ametniku soovitussõnaraamat

…

Speller: http://www.filosoft.ee/html_speller_et/

ÕIGEKEELSUSALLIKAID

OSKUSSÕNASTIKUD KEELEVEEBIS: HTTP://WWW.KEELEVEEB.EE/

* ESTERM

* EnTerm

* Arvutikasutaja sõnastik

* Arvutisõnastik

* IT terministandardi sõnastik

* Matemaatikasõnastik

• Füüsikasõnaraamat

(ET-EN-RU)

* Füüsikasõnaraamat (EN-ET)

* Füüsikasõnaraamat (DE-ET)

* Väike reaalainete oskussõnastik

* Tehnikasõnaraamat

* Soojustehnika sõnastik

* Ehitaja sõnastik

* Lennundusalased terminid

* Lihandusalane sõnaraamat

* Kunstileksikon

* IATE

* Eestikeelsete taimenimede andmebaas (TÜ)

* KDE leksikon (TÜ)

OSKUSSÕNASTIKUD, TERMINIBAASID VEEBIS

Raamatukogusõnastik

http://termin.nlib.ee/

Sõjandusterminid

http://termin.eki.ee/militerm/

Adaptsioonisõnastik

http://www.zbi.ee/~kalevi/terminid.htm

Imetajanimede andmebaas

http://www.elus.ee/imetajad/

Keskkonnaterminite andmebaas

https://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe?UI=ened&height=165

OSKUSSÕNASTIKUD, TERMINIBAASID

VEEBIS

Energiasõnastik (magistritöö)

http://dspace.ut.ee/handle/10062/17160

ELi sõnastik

http://et.euabc.com/

ELi õigussõnastik

http://ec.europa.eu/civiljustice/glossary/glossary_et.htm

Foobiasõnastik

http://www.hot.ee/didibau/101.htm

Hambaravisõnastik

http://www.hambaarst.ee/sonastik.php

Rahvatervishoiu eesti-inglise sõnaraamat

http://rahvatervis.ut.ee/terms/terminid.php

OSKUSSÕNASTIKUD, TERMINIBAASID VEEBIS

Ida mõtteloo leksikon

http://www.eao.ee/index.php?page=leksikon

Geoloogia sõnastik

http://et.wiktionary.org/wiki/s%C3%B5nastik:Inglise -eesti_geoloogias%C3%B5nastik

Keemia terminid

http://lisa.chem.ut.ee/~koit/kemterm/

Kosmose terminoloogia

http://www.aai.ee/eterkosm/

Logistika terminid

http://www.estonian-warehouse.com/?huvitavat&teema=4

OSKUSSÕNASTIKUD, TERMINIBAASID VEEBIS

Nüüdismuusika terminid

http://www.schoenberg.ee/SB_050_Publikatsioonid/Vikipeedia/Vikipeedia_jalgimisloend_aineloend.htm

Säästva arengu sõnaseletusi

http://www.seit.ee/sass/?ID=1

Transpordi terminite andmebaas

http://terminis.mkm.ee/index.php?limit_term=1&otsi=Otsitav+termin&keel_id=1&vk=1&alamvaldkond=0&otsingu_tyyp=termin&sirvi=Sirvi+termineid

Majandusterminid

http://www.mkonsult.ee/majandusterminid.htm

VT ka D-Space’ist tõlkeõpetuse magistritöid (ja nende raames koostatud oskussõnastikke)

ISEENDALE VIITAMINE

Umbisikuline uuritakse , uuriti

1. isik (mina) uurisin

3. isik (siinse töö) autor uuris , siinkirjutaja

Umbisikuline väljendus traditsioonilisem,

isikuline lihtsam (> selgem, täpsem?)

NB! Eriala traditsioon!

1. Uurimissfääri kirjeldamine Uurimissfääri olulisuse, tsentraalsuse, aktuaalsuse,

problemaatilisuse vms osutamine Ülevaade eelnevatest uurimustest 2. Niši välja toomine Osutamine lüngale, millegile, mis ei ole eelneva uurimistöö

tulemusel (piisavalt) selge, eelnevalt saadud järlduste küsimuse alla seadmine

Eelneva uurimistöö või eeldustele vastupidise väitmine Eelneva uurimistraditsiooni jätkamine 3. Niši täitmine Käesoleva uurimuse eesmärgi esitamine Uurimistulemuste esitamine (valikuline) Artikli struktuuri kirjeldamine (valikuline)

SISSEJUHATUSE 3 SAMMU (SWALES)

PLAGIAADI VÄLTIMINE

PLAGIAAT EHK LOOMEVARGUS

Plagiaadiks ehk loomevarguseks nimetatakse

„ … teise autori ideede, uurimistulemuste või

sõnalise vormi esitamist enda omana“ .

(Hirsjärvi et al. 2005: 110)

PLAGIAAT EHK LOOMEVARGUS

Plagiaadiks ehk loomevarguseks nimetatakse

„ … teise autori ideede, uurimistulemuste või sõnalise

vormi esitamist enda omana“

(Hirsjärvi et al. 2005: 110)

NB! Ka joonis, graafik, foto, tabel, andmed mis tahes

kujul.

DEFINITSIOONID

• Mis on tsitaat?

Teise autori teksti sõnasõnaline kopeerimine

(k.a kirja- ja trükivead).

JUTUMÄRGID + autor + aasta + lk

• Mis on refereering?

Teise autori teksti mõtte edasiandmine oma sõnadega

autor + aasta + (lk)

• Mis on parafraseerimine?

Teise autori mõtte ümbersõnastamine

autor + aasta + (lk)

KUI ALLIKAS ON VÕÕRKEELNE…

Ootused koolitusele:

”võõrkeelsete tekstide tõlkimine ja ümbersõnastamine”

“toortõlke vältimine”

Võõrkeelse algallika tõlkimine on üks plagiaadi vorme!

MILLAL KASUTADA?

Kui tihti peab teksti sees viide olema?

• Iga mõte/väide, mis pärineb teiselt autorilt, varustatakse

viitega

• Allikad, kust info pärineb, peavad olema hõlpsasti

tuvastatavad

• Piisavalt selge eristus töö autori ja teiste autori väidete

vahel

KUIDAS PLAGIAAT “JUHTUB”?

• Refereeringu pähe esitatakse tsitaat (viide võib olemas olla)

• Mõne sõna muutmine või ümbertõstmine, saatelause

lisamine

• Mittekorrektne kaudviide ehk “vahemees” unustatakse välja :

• Plagieeritakse iseennast

PRAKTILISI NÄPUNÄITEID

Tee märkmeid lehekülje täpsusega

Märkmetesse kirja, kas refereering või tsitaat

Püüa refereerida mälu järgi. NB! Kontrolli pärast

nüansside ja terminite paikapidavust!

Võta kirjutamiseks aega. Teksti parandamisega

väheneb plagieerimise tõenäosus

Lase algteksti(de)st lahti. Sobita teiste autorite

mõtted enda teksti, mitte vastupidi.

Kasuta enesekontrolliks plagiaadituvastajat

URKUND tuleb (on)!

Plagiaadi”tuvastaja”

Kattuvused tekstis

Näidisraport

PLAGIAADITUVASTAJA

Jürine, Anni, Djuddah A. J. Leijen, I lona Tragel. 2014 Akadeemiliste

tekstide kirjutamine: Realia et naturalia. Tartu: Tartu Ülikool. Vt

http://www.maailmakeeled.ut.ee/et/avok/akadeemiliste -tekstide-

kirjutamise-teavikud

Kasik 2007. Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu: tar tu Ülikooli

kirjastus

Swales, Feak 2004. Academic writing for graduate students:

essential tasks and skil ls. University of Michigan Press.

Leitjen, M., Van Waes, L. (2013). Analyzing professional writing from

multiple sources via keystroke logging with Inputlog. X.

Prowitec‐Symposion, Hamburg, Friday February 15, 2013 .

KIRJANDUST

KIRJUTAMISRÜHMADEST

4-6 sama või lähedase eriala inimest

Regulaarsed kohtumised (või veebis)

Igaks korraks paar lehekülge teksti

Tagasiside

Kirjalik

Suuline

Kirjutamisharjumus

Motivatsioon, inspiratsioon

Tähtaegadest kinnipidamine

Mustandid, mitte valmis tekstid

Tagasiside tekstile, mitte sisule ega keelele

MIS ON KIRJUTAMISRÜHM?

TAGASISIDE OLULISUS

Pilk väljastpoolt

Objektiivne vaatenurk

Juhendaja/Õppejõu vs. kaasõppija tagasiside (nn peer feedback)

Erialateadmised

Eriala konventsioonid

Teksti kirjutamise kontekst

Kaasõppijad mõistavad autori probleeme paremini

Õppimine tagasisidestamise käigus

Nii varases etapis kui võimalik

Kavand, esimene mustand

Ja siis uuesti

Ja uuesti

…

Eri etappides fookuses eri tahud

Pealiskaudse tagasiside välistamine

MILLAL TULEKS TAGASISIDET ANDA?

MILLE KOHTA TAGASISIDET ANDA?

Tähtsamad küsimused

Struktuur

Uurimisküsimused

Vastuolude vältimine

Argumentide tugevus

Tekstiloogika

Kordused (sisu-)

Mõtte selgus

…

Vähemtähtsad küsimused

Õigekeelsus

Terminid

Stiil

Vormistus

MILLE KOHTA TAGASISIDET ANDA?

Tähtsamad küsimused

Struktuur

Uurimisküsimused

Vastuolude vältimine

Argumentide tugevus

Tekstiloogika

Kordused (sisu-)

Mõtte selgus

…

Vähemtähtsad küsimused

Õigekeelsus

Terminid

Stiil

Vormistus

NB! Vähemtähtsad saavad tähtsaks

teksti viimistlemisel

Jah!

KAS MINU TAGASISIDE ON PÄDEV?

Sisu

keel

Kirjuta-

mine

Ole kriitiline, kuid viisakas

Kriitika teksti, mitte autori kohta

Kommentaarid tähtsuse järjekorda

Negatiivne + positsiivne

Väldi üldsõnalisust (nt tekst oli segane), too välja konkreetsed kohad tekstis > kommentaarid veerisel

Korduvaid kommentaare võib lühidalt üle korrata

KUIDAS TAGASISIDET ANDA?

Ettevalmistamine = sama kaua kui kohtumine (maks 2 h)

Kõikidele tekstidele võrdselt aega

Tekstide jagamine Drive’is

Kirjutamisrühma tööjuhis

Tähtajad! Tähtajad! Tähtajad!

KUI PALJU AEGA TAGASISIDESTAMINE

VÕTAB?

Autor ei lasku diskussiooni

Tekst peaks rääkima iseenda eest

Tagasisidet tuleks võtta tõsiselt

Kirjuta kõik üles, otsusta hiljem

Korduvad kommentaarid

Vasturääkivad kommentaarid

TAGASISIDE VASTUVÕTMINE

Loe kõik kommentaarid rahulikult läbi ja pane veidikeseks kõrvale, et ettepanekuid seedida

Ära võta tagasisidet isiklikult, kriitika ei käi mitte autori, vaid teksti kohta

Otsusta, milliseid kommentaare arvesse võtad, ja tee tekstis vastavad parandused

Ära lükka paranduste tegemist edasi

MIDA TAGASISIDEGA PEALE HAKATA?

anni.jyrine@ut.ee

JÕUDU TÖÖLE!