View
3
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
Põiehäired ja nende ravi
Inga Zopp
SM Keskus
Lääne -Tallinna Keskhaigla
Urotrakti anatoomia
Neerud
1 – 2 ml/min
Põis
Normaalne maht
350 – 450 ml
4 – 6 x ööpäevas
Sfinkterid
Vaagnapõhja lihased
Põiehäired, inkontinents
Inkontinents –tahtele allumatu uriini leke, mis on muutunud inimesele sotsiaalseks ja hügieeniliseks probleemiks
~5-8% kogu elanikkonnast
Naistel sagedamini kui meestel
15-30% vanematel naistel
50% hooldekodudes
50% õdede koduvisiitide patsientidest
Põietegevuse kontroll
Tsentraalne kontroll
pons (lüliti)
Perifeerne kontroll
sümpaatiline NS – lõõgastab detruusorit, soodustab sfinkterite kontraktsiooni
parasümpaatiline NS – detruusori kontraktsioon
somaatilised närvid –vaagnapõhja lihased, välimine sulgurlihas
Urineerimine
Kogumisfaas
tühjendamine on reflektoorselt takistatud
madal põiesisene rõhk (silelihaste plastilisus)
uriini kogus 350 – 500 ml → põiesisese rõhu
tõus → algab tühjenemisfaas
Urineerimine II:
Tühjenemisfaas
rõhuretseptorid aktiveeruvad →
sümpaatilise NS ja somaatiliste kiudude
inhibeerumine
ureetra sfinkter lõõgastub
põie kontraktsioon → põiesisese rõhu tõus
→ urineerimine
Inkontinentsus
Stressinkontinents
Tunginkontinents
Segatüüpi
(stress+tunginkontinents)
Ülevooluinkontinents
Totaalne inkontinents
Stressinkontinents
Uriini leke kõhusisese rõhu tõusul ilma detruusori kontraktsioonita
Ravi:
vaagnapõhja lihaste treening
põietreening
urineerimisgraafik
kaitsesidemed
Detruusori hüperrefleksia → tunginkontinents
Uriinileket põhjustab põielihase kontraktsioon, kui inimene püüab mitte urineerida
Sagenenud urineerimine,
kiire vajadus,
pakitsus→leke
Öine (alla)kusemine
Detruusori hüperrefleksia II
Ravi:
ravimid
põietreening/põiekaart
vaagnapõhja lihaste treening
PEK
kaitsesidemed
kirurgiline ravi
Uriini retensioon
Osaline või täielik
Inkontinents on tingitud ülevoolust (ilma
detruusori kontraktsioonita)
Põhjused:
neuroloogilised
farmakoloogilised
anatoomiline takistus
kortikaalne
Uriini retensioon II
Ravi:
PEK
urineerimisgraafik
püsikateeter
epitsüstostoom
α-adrenoblokaatorid (Prasozin)
kaitsesidemed
kirurgiline ravi
Jääkuriin
Normaalselt ei ole
Lubatav max kogus
100 ml
Mõõtmine:
peale iseseisvat
urineerimist
kateetriga
BladderScanneriga
Riskid seoses jääkuriiniga
Põie limaskesta ärritus → urineerimise sagenemine
Sagedased tsüstiidid
Põiekivid
Neerukahjustus
Puhas enesekateteriseerimine
1972 Lapides
Puhas versus steriilne
kateteriseerimine
1 – 6 x ööpäevas
1 kateetri kasutusaeg
max kuni 1 nädal
Max ühekordne
uriinikogus 500 ml
Kodune eneseabi inkontinentsi korral
Päevik
jälgida 1 – 2 nädala vältel sümptomeid ja
inkontinentsi episoode
Regulaarselt WC-sse
Sobiv riietus
Öösel vajadusel kusepudel, potitool
Treeningud
Kõhukinnisuse ravi
Tsüstiidid ehk põiepõletikud
Väga sagedased
Sageli ei pruugi sümptomid olla selgelt
äratuntavad
Riskifaktorid:
Suur kogus jääkuriini
Ebaadekvaatne vedelikutarbimine
Lamatised
Alimentaarne nälgus
Halb isiklik hügieen
Tsüstiidid II
Ravi, profülaktika:
Vedelikutarbimine
Leesikatee
Tablettravi
Jõhvika- või õunamahl
Asümptomaatilisi
komplitseerumata
tsüstiite sageli tablett-
raviga ei ravita
SM-le iseloomulikud põieprobleemid
sage urineerimine
öine urineerimine
inkontinents
raskused urineerimise alustamisel
raskused põie tühjendamisel
– - osaline või täielik uriinipeetus
jääkuriin
tsüstiidid
Ravi üldpõhimõtted
medikamentoosne ravi (ehk ravi ravimitega)
retensioonitüüpi põiehäirete (ehk uriinipeetusega põiehäirete) ravivalik nr.1 –puhas enesekateteriseerimine
treeningud; kaitsesidemed
vajadusel pikaajaliste kateetrite, kirurgiliste meetodite kasutamine NB!!! Mida varasem ja süstemaatilisem on ravi, seda paremat ja pikaajalisemat tulemust võib loota
Tänan tähelepanu eest!
Recommended